NGTS noorte profiil ja toetustegevused Põlva maakonnas

SISUKORD

1. PROGRAMMI SISENENUD NOORTE PROFIIL ..................................................... 4

1.1. NOORTE PAIKNEMINE PIIRKONNITI ............................................................. 4

1.2. NOORTE HARIDUSTASE ................................................................................ 4

1.3. ELUKORRALDUSLIK KONTEKST ................................................................... 5

2. NOORTE RISKITEGURID JA TOETUS .................................................................... 6

2.1. NOORTE TOEVAJADUSE ESMASED MÄRKAJAD .......................................... 6

2.2. NOORTEL ESINEVAD RISKITEGURID ............................................................ 7

2.3. TUGE VAJAVAD OSKUSED ......................................................................... 13

2.4. SUHTED PERE JA LÄHEDASTEGA .............................................................. 15

2.5. PROGRAMMIS OSALEMISE EESMÄRK ...................................................... 17

2.6. RAKENDATUD TUGITEGEVUSED ............................................................... 21

2.7. VÕRGUSTIK NOORE TOETAMISEKS .......................................................... 22

3. TULEMUS ........................................................................................................... 22

KASUTATUD KIRJANDUS .......................................................................................... 24

LISA 1. EESMÄRKIDE TERVIKTABEL ........................................................................ 25

LISA 2. PROGRAMMIS RAKENDATUD TUGITEGEVUSED JA NENDE SAGEDUS KOV LÕIKES .............................................................................................................. 26

NGTS noorte profiil ja toetustegevused Põlva maakonnas

Käesolev raport on koostatud perioodil 01.01.2024-31.12.2027 Põlvamaa Omavalitsuste Liidu projekti „Põlva maakonna NEET-olukorras ja NEET-riskis noorte tööalase konkurentsivõime suurendamine“.. Projekti eesmärk on suurendada Põlva maakonnas NEET-olukorras (inglise keeles not in education, employment or training) ja riskis noortele suunatud tegevuste kaudu noorte konkurentsivõimet ning selle tulemusena vähemalt 25% projektis osalenud ja teenust saanud noortest jõuab tööturule või naaseb haridusteele. Projekti sihtgrupp on 13-29 aastased noored. Projekti teostatakse koostöös Kanepi, Põlva ja Räpina vallaga. Igas omavalitsuses töötab noortega noorte heaoluspetsialist.

Käesolev raporti eesmärk on saada ülevaade projekti perioodil 01.06.2025 - 31.01.2026 programmi sisenenud noorte profiilist ning käivitunud võrgustikutöö ja teenuste rakendamisest.

Andmeid koguti noorte heaoluspetsialistide poolt kasutades ühtset andmekogumise instrumenti. Andmete kogumisel kasutati koode, mis tagas selle, et andmeid ei olnud võimalik isikutega seostada. Noorte anonüümsus oli kogu andmekogumise protsessi vältel tagatud ning kogutud andmeid kasutati üksnes käesoleva raporti koostamisel. Andmeid analüüsiti SPSS 29.0 programmi toel. Andmeanalüüsi ja raporti koostas Kerli Kõiv.

Raporti koostamist on toetatud läbi Riigi Tugiteenuste keskuse Euroopa ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite (Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+)) toel.

Raporti viitamisel kasutada:

Kõiv, K. (2025). Noortegarantii tugisüsteemis toetatud noorte profiil ja toetustegevused Põlva maakonnas. Raport nr 1. Põlvamaa Omavalitsuste Liit.

NGTS noorte profiil ja toetustegevused Põlva maakonnas

1. PROGRAMMI SISENENUD NOORTE PROFIIL

Käesolevas raportis rakendatakse andmeid, mida on kogutud riikliku Noortegarantii tugisüsteemi (NGTS) (Sotsiaalkindlustusamet, 2025) raames Põlva maakonnas ellu viidud programmi. Andmeid on kogutud 48 noore kohta, kes on programmi sisenenud perioodil 01.06.2025-31.01.2025. 36 noort (75%) on sisenenud programmi STAR süsteemi kaudu, partnerite poolne juhtumikorraldus on 12 noore (25%) puhul.

1.1. NOORTE PAIKNEMINE PIIRKONNITI

Programmi on sisenenud noori kõikidest maakonna omavalitsustest. Andmete põhjal (vt Tabel 1) on kõige rohkem programmis osalejaid sel perioodil Põlva vallast – 22 noort. Sellest lähtudes võib esile tuua, et Põlva vald on programmis tugevalt esindatud, mis võib tuleneda ka sellest, et tegemist on suurima omavalitsusega, mille koosseisu kuulub ka Põlva linn.

Tabel 1. Programmis osalejad piirkonniti 31.01.2026 seisuga

Omavalitsus Noorte arv

I raport

% Noorte arv

II raport

%

Kanepi 11 23.4% 14 29.2%

Põlva 30 63.8% 22 45.8%

Räpina 6 12.8% 12 25%

KOKKU 47 100.0% 100.0% 48

Programmi sisenenud noorte arvude puhul tuleb pöörata tähelepanu ka sellele, milline on NHS töökoormus ja kui suure omavalitsusega on tegemist. Seetõttu on esile toodud arvud vaid informatiivsed, mitte töö efektiivsust kirjeldavad.

1.2. NOORTE HARIDUSTASE

Valdaval enamusel programmis osalevatest noortest on madal haridustase – enim on põhihariduse tasemel noori (29 ehk 60.3%), kelle osatähtus grupis on ka võrreldes eelmise perioodiga kasvanud. Neile järgneb algharidusega grupp (14 ehk 29,2%) (vt Tabel 2). Keskhariduse omandanud noori on vaid 4 (8.5%). Ühel juhul puudub usaldusväärne info haridustaseme kohta.

NGTS noorte profiil ja toetustegevused Põlva maakonnas

Tabel 2. Programmis osalevate noorte haridustase

Haridustase Noorte arv I raport

% Noorte arv II

raport

%

Algharidus 14 29.8% 14 29.2%

Põhiharidus 26 55.3% 29 60.3%

Keskharidus 5 10.7% 4 8.5%

Kutseharidus 1 2.1% 0

Pole teada 1 2.1% 1

KOKKU 47 100.0% 48 100.0%

Eelpool toodud jaotus viitab sellele, et käesoleva projekti noortegruppi kuuluvad valdavalt

isikud, kellel puudub keskharidus või kutseharidus, mis võib tähendada suuremat riski jääda hariduse, tööturu või koolituste süsteemist välja. See rõhutab vajadust sihitud sekkumiste ja toetavate haridusprogrammide järele, et tõsta noorte kvalifikatsiooni ja eneseteostuse võimalusi.

1.3. ELUKORRALDUSLIK KONTEKST

Kõige suurem osa programmis osalevatest noortest – 72.9% (35 osalejat) – elab koos vanematega, mis viitab sellele, et ollakse oma perest veel sõltuvuses. See võib pakkuda stabiilsust, aga samas ka vähendada motivatsiooni iseseisvumiseks, kui puudub majanduslik või sotsiaalne surve. Vanematega koos elamine on kindlasti oluline just nooremas vanuses noortele. 18.8% (9 osalejat) elab üksi, sõbra või kaaslasega, mis viitab osalisele või täielikule iseseisvumisele. See grupp vajab sageli tuge majandusliku iseseisvuse ja tööharjumuste kujundamisel.

Tabel 3. Elukorralduslik kontekst

Elukorralduslik kontekst Noorte arv I raport

% Noorte arv II raport

%

Elab vanematega 36 76.6% 35 72.9%

Asendushooldusel 1 2.1% 1 2.1%

Elab üksi/sõbra/kaaslasega 10 21.3% 9 18.8%

Lapsevanem ja paarissuhtes 0 0.0% 1 2.1%

Sotsiaaleluruum 0 0.0% 1 2.1%

Andmed puuduvad 0 0.0% 1 2.1%

NGTS noorte profiil ja toetustegevused Põlva maakonnas

KOKKU 47 100.0% 48 100.0%

Kokkuvõtlikult saab välja tuua, et Noortegarantii Tugisüsteemi raames toetusprogrammis osalevad

NEET-noored Põlva maakonnas on valdavalt madala haridustasemega ja elavad vanematekodus. Edukaks toetamiseks on vaja pakkuda paindlikke haridusvõimalusi ja alternatiivseid õpiteid, karjääri- ja sotsiaalnõustamist, iseseisvumist toetavaid teenuseid, peresõbralikke ja individuaalseid lahendusi. Andmed toovad esile vajaduse integreeritud ja kohandatud tugimeetmete järele, mis arvestavad nii noore elukohta, hariduslikku tausta kui ka isiklikku elukorraldust.

2. NOORTE RISKITEGURID JA TOETUS

2.1. NOORTE TOEVAJADUSE ESMASED MÄRKAJAD

Noorte toevajaduse märkamine toimub peamiselt professionaalsete tugistruktuuride kaudu. Tabel 4 toob esile erinevaid võrgustikuliikmeid, kes on programmis osalenud noorte puhul esmase abivajaduse märkajad olnud.

Tabel 4. Noore toevajaduse esmane märkaja

Märkaja Noorte arv I raport

% Noorte arv I raport

%

Noorte heaoluspetsialist (NHS)

28 59.6% 22 45.8%

Lastekaitsespetsialist 10 21.3% 8 16.7%

Sotsiaalpedagoog 3 6.4% 11 22.9%

Muu 2 2.1% 4 8.3%

Noorsootöötaja 1 2.1% 0 0.0%

Muu tugispetsialist 1 2.1% 1 2.1%

Sotsiaaltöötaja 1 2.1% 0 0.0%

Politsei 1 2.1% 0 0.0%

Klassijuhataja 0 0.0% 1 2.1%

Kogukonna liige 0 0.0% 1 2.1%

KOKKU 47 100.0% 48 100.0%

NGTS noorte profiil ja toetustegevused Põlva maakonnas

NHS kannab märkamises praegu peamist koormust. Võrreldes eelmise perioodiga on suurenenud sotsiaalpedagoogi roll märkamises programmis osalevate noorte puhul. Lisanudnu on ka klassijuhataja märkamine, mis viitab koostöö laienemisel koolidega või koolide teadlikkuse kasvule programmi kasutegurist ka väljalengemise ennetustegevuses. Lastekaitsespetsialistide kaasatus on väga oluline. Esmane märkamine lastekaitsespetsialisti poolt võib olla seotud juba süvenevate riskidega, millega on noor juba varem spetsialisti tähelepanu alla sattunud.

2.2. NOORTEL ESINEVAD RISKITEGURID

Järgnevalt on analüüsitud noorte puhul esinenud riskitegureid. Riskitegurite loetelu põhineb Brown jt (2021) ja Gubbels jt (2019) riskitegurtite loetelule. Välja on toodud riskitegurite esinemine kategoriseeritult personaalsete, õppimise, antisotsiaalse käitumise, lapsevanematest ja perekonnast tulenevate riskitegurite jaotusena. Noortel võis esineda üks või mitu riskitegurit.

Personaalsed riskitegurid

Personaalsetest riskiteguritest (vt Tabel 6) tulevad enim esile internaliseerivad käitumisprobleemid. Internaliseerivate käitumisprobleemidena on kaardistamisel käsitletud ärevust, depressiooni, madalat enesehinnangut, endasse või eemaletõmbumist. Psühholoogilised tegurid moodustavad olulise osa riskide kogumahust. Need viitavad tugevale vajadusele vaimse tervise toele ja eneseregulatsiooni ja juhtimisoskuste arendamisele. Sotsiaal-emotsionaalsed tegurid nagu nõrgad suhtlusoskused ja negatiivsed lapsepõlvekogemused näitavad, et noorte arengukeskkonnas on olnud puudujääke turvalisuse ja toetuse osas. Positiivne on see, et viiel noorel personaalseid riskitegureid esialgu ei tuvastatud.

Tabel 6. Personaalsed riskitegurid

Riskitegur Sagedus I raport

% Sagedus II raport

%

internaliseerivad käitumisprobleemid 13 23.2% 10 15.4%

nõrgad sotsiaalsed oskused 9 16.1% 13 20.0%

madal eneseteadlikkus ja enesekindlus 8 14.3% 5 7.7%

sõltuvusainete tarbimine 7 12.5% 4 6.2%

negatiivsed lapsepõlvekogemused 6 10.7% 10 15.4%

ei esine/ei tuvastatud 5 8.9% 6 9.2%

psühhiaatrilised probleemid või häired 4 7.1% 10 15.4%

läbikukkumise kartus 3 5.4% 2 3.1%

halb üldine heaolu 1 1.8% 5 7.7%

KOKKU 56 100.0% 65 100.0%

NGTS noorte profiil ja toetustegevused Põlva maakonnas

Andmed näitavad, et kõige rohkem survestavad ja kogemusi mõjutavad riskitegurid on psühholoogilised ja sotsiaalsed probleemid, sh negatiivsed lapsepõlvakogemused. Selle põhjal saab välja töötada sihitud sekkumisi, mis aitaksid noortel nende riskide vastu ning parandaks nende üldist heaolu. Tõenäoliselt tuleks keskenduda ennetusprogrammidele, mis aitavad internaliseerivaid probleeme, sotsiaalseid oskusi ning enesekindlust parandada. Oluline on koostöö pereterapeudi ja psühholoogiga negatiivsete lapsepõlvakogemustega tegelemisel. Riskirühma kuuluvad noored võiksid saada rohkem psühholoogilist nõustamist ja sotsiaalset tuge.

Õppimisega seotud riskitegurid

Õppimisega seotud riskiteguritest (vt Tabel 7) tuli enim esile motivatsiooniga seotud raskused, mis moodustavad koos negatiivse hoiakuga kooli/õppimise suhtes, õpiraskustega ning nõrkade õppimisega seotud oskustega, sh enesejuhitud õppimise oskustega enam kui poole kõigist riskiteguritest. Selline hoiak võib oluliselt takistada õpiplaanide tegemist ning õppimise edukust. Tulemus osutab vajadusele tõhusamate motiveerivate meetodite ja õppimise tähenduslikkuse tõstmise järele. Võrreldes I raporti perioodiga on õppimisega seotud risked esile toodud täpsemalt ja andmete puudust ei esinenud. 13% noortest ei esinenud õppimisega seotud riske, mistõttu on oluline tuua esile, et seega 87% noortel risked esinevad.

Tabel 7. Õppimisega seotud riskitegurid Riskitegur Sagedus

I raport % Sagedus

II raport %

ei esine/ei tuvastatud 12 23.6% 7 13.0%

madal õpimotivatsioon 8 15.7% 13 24.1%

negatiivne hoiak kooli/õppimise suhtes 8 15.7% 9 16.7%

nõrgad enesejuhitud õppimise oskused 6 11.8% 8 14.8%

nõrgad õpioskused 6 11.8% 3 5.6%

õpiraskused 5 9.8% 9 16.7%

negatiivne tulevikuvisioon 2 3.9% 2 3.7%

negatiivne kooli- või klassikliima 1 1.8% 1 1.9%

andmed puuduvad 3 5.9% 0 0.0%

halb õpetaja ja õpilase suhe 0 0.0% 1 1.9%

madal õppeedukus 0 0.0% 1 1.9%

KOKKU 51 100.0% 54 100.0%

NGTS noorte profiil ja toetustegevused Põlva maakonnas

Kokkuvõttes võib järeldada, et peamisteks riskiteguriteks noorte seas on madal õpimotivatsioon, oskuste tase õppimises osalemiseks ja negatiivne hoiak kooli ning õppimise suhtes. Oluline on tähelepanu pöörata nõrkadele enesejuhitud õppimise oskustele ja õpioskustele, samuti õpioskustele laiemalt. Eesmärkide ja visiooni puudumine enda arendamisel võib pärssida pikaajaliste plaanide rakendamist ja noorte õpi- ja arengunäitajate tulemusi.

Antisotsiaalse käitumisega seotud riskitegurid Kõige suuremal osal juhtumitest puuduvad või ei tuvastata antisotsiaalse käitumisega riskitegureid (37,3%). Selline tulemus on kindlasti positiivne, kuid samas võib olla tegemist ka olukordadega, kus riskitegurid on vähem väljendunud või neid ei ole lihtsalt dokumenteeritud. Anti-sotsiaalne käitumine ja tunnetus esineb 17,6% juhtudest. Anti-sotsiaalse käitumisega seotud probleemid on sageli seotud nii psühholoogiliste kui ka sotsiaalsete faktoritega ning nõuavad tõhusaid meetmeid. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et kuritegelik käitumine esineb 7,8% juhtudest, mis on oluline märk vajadusest tõhusate õiguskaitse ja rehabilitatsioonimeetmete järele ning varajast sekkumist, et kuritegelikku tegevust ennetada ja sellest loobuda.

Tabel 8. Antisotsiaalse käitumisega seotud riskitegurid Riskitegurid Sagedus

I raport % Sagedus

II raport %

ei esinenud/ei tuvastatud 19 37.3% 15 30%

antisotsiaalne käitumine ja antisotsiaalne tunnetus

9 17.6% 19 38%

riskikäitumine 8 15.7% 7 14.0%

seotus mitteõppivate ja riskikäitumisega kaaslastega

6 11.7% 8 16.0%

kuritegelik käitumine 4 7.8% 1 2.0%

andmed puuduvad 5 9.9% 0 0.0%

KOKKU 51 100.0% 50 100.0%

Kuna anti-sotsiaalne käitumine ja riskikäitumine on oluliselt esiletulevad riskitegurid, tuleb järjepidevalt rakendada näiteks sotsiaalsete oskuste arendust, nõustamist ja teavituskampaaniad, et ennetada nende riskide esinemist ja võimendumist. Koolid ja kogukonnad saavad kaasa aidata programmidega, mis keskenduvad riskikäitumise ja anti-sotsiaalse käitumise ennetamisele ning pakkuda toetavaid tegevusi. Positiivsete sidemete loomine on võtmetähtsusega. Tähtis on pakkuda koolitus- ja rehabilitatsioonivõimalusi ning luua positiivseid õpikeskkondi.

NGTS noorte profiil ja toetustegevused Põlva maakonnas

Lapsevanemast tulenevad riskitegurid

20% noortest ei tuvastatud perega seotud riske (vt Tabel 9), mis näitab, et vaid viiendikul noortest on stabiilne või toetav kodune keskkond. Vanemate vähene kaasatus ja osalus õppetegevuses ning madal toetuse tase on üks olulisemaid riskitegurid, mis võib mõjutada noore motivatsiooni, õpioskusi ning sotsiaalset arengut. Vanemate aktiivne roll noore elu ja õpingutes on olulise tähtsusega positiivsete tulemusteni jõudmisel. Teise raportiga on tugevamalt esile tulnud vanemate vaimsed või füüsilised terviseprobleemid (18.9%). Riskide minimeerimiseks tuleb edendada vanemate kaasatust noore sotsiaalsesse ja emotsionaalsesse arengusse. Selleks võiks korraldada koolitus- ja nõustamisprogramme ning kaasata vanemaid regulaarselt lapse arenguprotsessi.

Tabel 9. Lapsevanematest tulenevad riskitegurid. Riskitegurid Sagedus

I raport % Sagedus

II raport %

ei esinenud/ei tuvastatud 13 25.5% 11 20.0%

vanemate vähene kaasatus ja osalus õppetegevuses

12 23.6% 8 15.1%

madal vanemliku toetuse tase 9 17.6% 11 20.0%

nõrk side vanemaga 7 13.6% 7 13.2%

vanemate vaimsed või füüsilised terviseprobleemid

3 5.9% 10 18.9%

vanemliku kontrolli madal tase 2 3.9% 3 5.7%

andmed puuduvad 5 9.9% 0 0.0%

vanemliku kontrolli kõrge tase 0 0.0% 2 3.8%

vanematega side puudub, elab üksi

0 0.0% 1 1.9%

KOKKU 51 100.0% 53 100.0%

Vanemate toetamine, eriti nende vaimse ja füüsilise tervise probleemide korral on oluline, et vähendada riskitegurite mõju. Kogukonna toetusprogrammid, nõustamine ja psühholoogiline abi võiksid vähendada vanemate probleemide mõju noorele. Vanemate aktiivse osalemise parendamiseks võiks rakendada teavitustööd, kogukondlikke koostööprogramme ning soodustada lapsevanemate osalemist vanemaharidusprogrammides ja ühistegevustes noortega.

Perekondlikud riskitegurid

Perekonna kehv sotsiaal-majanduslik olukord on kõige levinum riskitegur (33.9%, mida on teise raporti perioodil tuvastatud rohkem kui esimesel perioodil. Need asjaolud on tihedalt seotud noori mõjutavate

NGTS noorte profiil ja toetustegevused Põlva maakonnas

riskidega, näiteks elatustaseme, elamistingimuste ja ressursside puuduse kaudu. See näitab vajadust sotsiaalse ja majandusliku toetuse suurendamiseks, et ennetada ja leevendada selliseid probleeme. Ebaefektiivne pererstruktuur (21.4%) ja ka vanemate vahelised halvad suhted (12.5%) on sellel perioodil teiste riskide seast rohkem esile tulevad.

Tabel 10. Perekondlikud riskitegurid Riskitegurid Sagedus

I raport % Sagedus

II raport %

ei esine/ei tuvastatud 14 28.6% 12 21.4%

perekonna kehv sotsiaal-majanduslik olukord

12 24.5% 19 33.9%

ebaefektiivne perestruktuur 7 14.3% 12 21.4%

tuumperekonna puudumine 6 12.2% 3 5.4%

vanemate omavahelised halvad suhted 4 8.2% 7 12.5%

väärkohtlemine 1 2.0% 1 1.8%

vanemate madal haridustase 1 2.0% 2 3.6%

andmed puuduvad 4 8.2% 0 0.0%

KOKKU 49 100.0% 56 100.0%

Perekondlike riskitegurite peamine valdkond, millele tähelepanu pöörata, on perekonna sotsiaal-majandusliku olukorra parandamine ning peresidemete tugevdamine. Siin saavad olla oluliseks toeks sotsiaaltöötajad ja laiemalt sotsiaalhoolekandeprogrammid. Perekonna kui olulise ressursi rakendamiseks ja toetamiseks tuleks suurendada ka laste ja noortega töötavate spetsialistide peretöö oskusi. Need oskused aitavad märgata perekonnast tulenevaid riske, toetada oma pädevuste piirides ja teadlikumalt juba suunata noor ja tema pere ka pereterapeudi juurde või viia läbi lähivõrgustiku ühistegevusi.

Riskitegurite kokkuvõte

Reastades kõik esinenud riskitegurid kahe raporti andmete põhjal (vt Tabel 11) on kõige sagedamini esile tulev riskitegur seotud perekonna kehva sotsiaalmajandusliku olukorraga ning samuti noore enda internaliseerivad käitumisprobleemid. Riskitegurite esinemissageduse võrdlus tervikuna näitab, et riskide puhul domineerivad personaalsed ning perekondlikud või lastevanematega seotud riskitegurid, mis loovad taustsüsteemi, milles noor hakkama peab saama. Tulemus näitab, et sisemised probleemid nagu ärevus, depressioon või muud emotsionaalsed ja psühholoogilised stressid on olulised riskitegurid ning nende ennetamine ja toetamine on kriitilise tähtsusega. Noore sisemised probleemid, enesetaju ning emotsionaalsed seisundid mängivad olulist rolli riskikäitumise ja probleemsete olukordade tekkes.

NGTS noorte profiil ja toetustegevused Põlva maakonnas

Perekonnasisese stabiilsuse ning toetava keskkonna loomine on võtmetähtsusega riskide vähendamisel.

Personaalsete ja perekondlike riskitegurite kõige sagedasem esinemine näitab, et nende ennetus ning toetamine peaks olema prioriteet. Oluline on keskenduda noore inimese sisemisele arengule (enesehinnang, emotsionaalne tervis, enesekindlus) ning pere dünaamikale (suhted, stabiilsus, vanemate osalus). Sotsiaalsete oskuste ning õppimisoskuste arendamisele tuleb samuti olulist tähelepanu suunata, sest nendest asjaoludest tulenevad riskid on seotud sellega, kuidas noor suudab ettetulevaid olukordi lahendada, emotsioone kontrollida ja enda jaoks olulisi eesmärke seada ja ellu viia.

Tabel 11. Riskitegurite esinemise koondtabel I ja II raporti kokkuvõttes

Riskitegurid Sagedus I raport

Kategooria

perekonna kehv sotsiaal- majanduslik olukord

31 Perekondlik

internaliseerivad käitumisprobleemid

29 Personaalsed

antisotsiaalne käitumine ja antisotsiaalne tunnetus

28 Antisotsiaalne

nõrgad sotsiaalsed oskused 22 Personaalsed

madal õpimotivatsioon 21 Õppimine

vanemate vähene kaasatus ja osalus õppetegevuses

20 Lapsevanem

madal vanemliku toetuse tase 20 Lapsevanem

ebaefektiivne pererstruktuur 19 Perekondlik

negatiivne hoiak kooli/õppimise suhtes

17 Õppimine

negatiivsed lapsepõlvekogemused

16 Personaalsed

riskikäitumine 15 Antisotsiaalne

nõrk side vanemaga 14 Lapsevanem

nõrgad enesejuhitud õppimise oskused

14 Õppimine

seotus mitteõppivate ja riskikäitumisega kaaslastega

14 Antisotsiaalne

õpiraskused 14 Õppimine

NGTS noorte profiil ja toetustegevused Põlva maakonnas

psühhiaatrilised probleemid või häired

14 Personaalsed

madal eneseteadlikkus ja enesekindlus

13 Personaalsed

vanemate vaimsed või füüsilised terviseprobleemid

13 Lapsevanem

sõltuvusainete tarbimine 11 Personaalsed

vanemate omavahelised halvad suhted

11 Perekondlik

Kokkuvõttes ilmneb, et efektiivne tugi noortele eeldab terviklikku ja mitmetasandilist lähenemist, mis hõlmab:

- vanemate kaasamist ja peresüsteemi tugevdamist; - vaimse tervise tuge noorele; - noorte sotsiaalsete oskuste ja positiivsete suhete arendamist; - hariduslikke sekkumisi.

Nende tegevuste elluviimine nõuab valdkondadevahelist koostööd hariduse, sotsiaalvaldkonna, noorsootöö ja pereteraapia vahel.

2.3. TUGE VAJAVAD OSKUSED

Lisaks eelpool toodud riskiteguritele erinevate kategooriate lõikes on oluline pöörata tähelepanu ka noorte oskustele ja toe vajadusele. NHS-d on välja toonud noorega töötades, milliste oskuste vajadust noore puhul enim tajuti (vt Tabel 12). Teadlik oskuste arenguvajaduste kaardistamine võimaldab luua ka näiteks läbi noorsootöötegevuste noortele tegevusvõimalusi, mille käigus nad saavad neid oskusi arendada. Oskused on olulised, et tõsta noore tegevusvõimekust ja ennetada NEET-staatusesse (taas)sattumist.

Tabel 12. Oskused, mille arendamine vajab noorte puhul toetust Oskus Sagedus

I raport % Sagedus

II raport %

raskustega toimetulek, kohanemisvõime 20 30.8% 19 21.6%

enesekindlus 6 9.2% 10 11.4%

sisemine motivatsioon 5 7.7% 6 6.8%

emotsioonide kontrollimine 5 7.7% 3 4.5%

positiivsed ja arendavad hoiakud 4 6.2% 3 3.4%

tervisliku eluviisi valikud 4 6.2 % 4 4.5%

tulevikule orienteeritus 3 4.6% 10 11.4%

eesmärkide seadmine 3 4.6% 7 8.0%

õppimisoskused 3 4.6% 1 1.1%

enesedistsipliin 2 3.1% 5 5.7%

isikliku turvalisuse tagamine 2 3.1% 0 0.0%

konfliktidega toimetulek 2 3.1% 1 1.1%

kohusetundlikkus 1 1.5% 0 0.0%

stressi juhtimine 1 1.5% 0 0.0%

suhtlemisoskus 1 1.5% 2 2.3%

teistega arvestamine 1 1.5% 1 1.1%

koostööoskus 0 0.0% 2 2.3%

mõtlemis- ja refleksioonioskus 0 0.0% 1 1.1%

otsustusjulgus 0 0.0% 1 1.1%

planeerimis- ja korraldusoskus 0 0.0% 1 1.1%

vastutusvõime 0 0.0% 5 5.7%

andmed puuduvad 2 3.1% 0 0.0%

KOKKU 65 100.00% 88 100.0%

Andmete põhjal, mis kajastavadteises raporti 88 oskuste arendamise vajaduse juhtumit, tuleb selgelt esile tugev vajadus arendada oskusi, mis toetavad kohanemist ja raskustega toimetulekut. Mitmed noored vajavad tuge enesekindluse arendamisel, sisemise motivatsiooni leidmisel ja tulevikule orienteerituses. Erinevate osksuste esile tulemine näitab individuaalseid erisusi noorte puhul.

Kokkuvõttes näitavad tulemused vajadust keskenduda kõige rohkem enesekindluse ning raskustega toimetuleku ning kohanemisvõime arendamisele, mis võiksid toetada noorte edukamat sisenemist või taastumist töö- ja õppekeskkonda. Keskeel kohal on ka positiivse tulevikuvisiooni kujundamise tugi.

2.4. SUHTED PERE JA LÄHEDASTEGA

NHS-de jagatud andmetele tuginedes saab esile tuua, et 68.8% (33) noortel on kellegagi oma muresid jagada. Samas on oluline pöörata tähelepanu sellele, et siiski 14.6% (7) noortest on jaganud, et neil ei ole kellegagi muresid jagada. Tabel 13 toob esile mure jagamise kerguse ema või isaga. Enamus noori tunnevad, et saab emaga mugavalt või kergelt oma muresid jagada, samas kui suurem osa arvab, et isaga suhtlemine on keerulisem või et nad ei suhtle üldse isaga. See viitab võimalikule usaldus- või kontaktiprobleemile isaga ning emaga võib olla tugevam või mugavam side. Samuti võib see peegeldada emade ja isade vahelist rolli või suhete dünaamikat ning vajadust luua või parandada noorte vaimseid ja emotsionaalseid toetussidemed isaga. Üldiselt näitab see, et noorte jaoks võib olla suurem väljakutse või piirang osaleda avatud ja ausas mure jagamises isaga ning selle valdkonna arendamine võiks olla oluline toetusmeede nende heaolu parandamiseks. Tabel 13. Noorte hinnang kuivõrd kerge või raske on mure jagamine ema või isaga

Kirjeldus Emaga I raport

Isaga I raport

Emaga II raport

Isaga II raport

ei ole kerge 19 26 18 22

jah, on kerge 19 6 18 7

ei suhtle 0 5 0 0

isa on surnud 0 1 0 0

Tabel 14 toob esile, et oma päritolupere toetust tajub pisut enam kui 1/3 noortest (35.4%) nõrgana. 1/ 4 noorte jaoks on toetus piisav. Tulemused viitavad vajadusele rohkem toetavate ja tugevamate peresidemete ning vaimse heaolu edendamise programmide järele, et parandada noorte enesetunnet ning vähendada toetuse puudumise mõju.

Tabel 14. Päritolupere toetuse tajumine Hinnang Sagedus

I raport % Sagedus

II raport %

nõrk 21 44.5% 17 35.4%

toetus on piisav 9 19.2% 12 25%

toetus on hea 7 14.9% 8 5.6%

toetust ei ole 2 4.3% 0 0.0%

ei oska öelda 1 2.2% 0 0.0%

vastus puudub 7 14.9% 11 22.0%

KOKKU 47 100.0% 48 100.0%

Analüüsides aga sõprade toetust (vt Tabel 15), siis umbes viiendik noortest (22.9%) tajub oma sõprade toetust nõrgana, samas kui veerand noortest (25.0%) tunneb, et sõprade toetus on olemas ja 25.0 % hindavad tuge piisavaks. Samuti toob Tabel 16 esile erinevad inimesed, kellele on noored valmis oma muresid jagama. Nende hulgas tuleb esile taas esmalt sõber ja seejärel lähedasemad pereliikmed.

Tabel 15. Sõprade tajutud tugi

Hinnang Sagedus I raport

% Sagedus II raport

%

nõrk 16 34.1% 11 22.9%

tugi on olemas 15 31.9% 12 25.0%

piisav 7 14.9% 12 25.0%

vastus puudub 9 19.1% 13 27.1%

KOKKU 47 100.0% 48 100.0%

Tabel 16. Isikud, kellega jagatakse oma muret kõige rohkem

Kellega jagatakse oma muresid Sagedus I raport

Sagedus II raport

sõber 11 14

ema 6 12

vend/õde 8 3

elukaaslane 2 5

poiss/tüdruksõber 1 0

psühholoog/spetsialist 1 5

isa 1 0

sugulane 0 1

Kokkuvõttena saab öelda, et tajutud sõprade tugi on suurem kui pere poolt. Võrreldes esimese raportiga on tõusnud ka spetsialistide osatähtsus usaldusisikuna. Arvestades sõprade kui olulise ressursi olemasolu ja rakendamist, siis tuleks rõhutada sõpradevahelise toetuse tugevdamist ning vaimse heaolu edendamist, et parandada noorte sotsiaalseid sidemeid ning vähendada toetuse puudumise mõju nende heaolule.

2.5. PROGRAMMIS OSALEMISE EESMÄRK

Programmis osalemise eesmärkide jaotus on vastavalt seotud kas hariduse, tööelu või siis isikliku arengu eesmärkidega.

Haridusega seotud eesmärk

Hariduse osas on noored sihiteadlikumad ja teadlikud kui tööalaste eesmärkide osas. Võrreldes esimese raportiga on selgemalt tulnud eesmärkidena haridusteekonna jätkamise või lõpetamise kõrvale (24.8%) ka endale sobiva eralase suuna leidmine (18.8%) (vt Tabel 17). Huvi haridusteekonna jätkamiseks viitab sellele, et paljud NEET-noored ei ole haridussüsteemist võõrandunud, vaid pigem vajavad tuge selle jätkamisel või lõpuleviimisel. See osutab haridustee katkestamisele pigem praktilistel või emotsionaalsetel põhjustel (nt vaimse tervise raskused, pereolukord) kui vähesele huvile õppimise vastu. Selgusetud hariduslikud eesmärgid (22.99%) näitavad, et osa noori vajab veel individuaalset tööd, et üldse oma vajadusi ja huvisid kaardistada. Tabel 17. Hariduslikud eesmärgid

Eesmärk Sagedus I raport

% Sagedus II raport

%

haridusteekonna jätkamine või lõpetamine 22 46.8% 22 24.8%

selgumisel 15 31.9% 11 22.9%

endale sobiva erialase suuna leidmine 4 8.5% 9 18.8%

uute oskuste omandamine läbi täiend- või kutseõppe

3 6.4% 3 6.3%

andmed puuduvad 3 6.4% 3 6.3%

KOKKU 47 100.0% 48 100.0%

Tööalane eesmärk

Programmis osalevate noorte tööalaste eesmärkide seas on peamiseks soov parandada tööharjumusi, mille poole püüdleb 21.3% osalejatest. Tõsise tähelepanu all on ka finantsiline sõltumatus ja rahaasjade korraldamine, mille on eesmärgiks seadnud 21.3% osalejatest. Mõned noored soovivad koguda töökogemusi praktikate või vabatahtliku töö kaudu (4,3%). Samas tuleb esile tuua, et väga suurel hulgal noortel ehk 42.6% osalejatest ei ole tööalased eesmärgid veel selged. Haridusalased eesmärgid on noortel selgemad kui tööalased ja seetõttu on soovitatav pöörata kindlasti suurt tähelepanu õpikogemustele ja praktikale, vabatahtlikule tööle, et noored saaksid arusaamise iseendast, millisel erialal nad soovivad õppida. Mõistetav on mitmete noorte soov liikuda finantsilise iseseisvuse poole, mis samuti annab võimaluse edaspidi ise otsustada oma valikute üle.

Tabel 18. Tööalased eesmärgid Eesmärk Sagedus

I raport % Sagedus

II raport %

selgumisel 20 42.6% 20 42.6%

tööharjumuse arendamine 12 25.5% 10 21.3%

finantsiline sõltumatus ja rahaasjade korraldus 9 19.1% 10 21.3%

praktika või vabatahtliku töö kaudu kogemuste omandamine

2 4.3% 2 4.3%

andmed puuduvad 4 8.5% 5 10.6%

KOKKU 47 100.0% 47 100.0%

Isiklik arengu ja oskuste eesmärgid

Suur osanoori soovib avastada huvisid ja teostada end läbi hobide, mis aitab kaasa motivatsiooni ja motivatsiooni säilitamisele ning eneseleidmisele. Samuti soovitakse arendada sotsiaalseid oskuis ning suhtlemisoskusi.

Tulemustele tuginedes saab esile tuua, et tegevusprogrammid võiksid keskenduda eneseteadlikkuse suurendamisele, pakkudes töötube ja nõustamist endast ja oma huvidest ja tugevustest arusaamisele ning enesehinnangu suurendamisele. Oluline on tugevdada suhtlemis- ja sotsiaalseid oskusi arendavaid tegevusi, mis aitaks noortel paremini suhelda, koostööd teha ja ka läbi kaaslaste saada peegeldust iseendale. Võimaluseks on läbi huvide avastamise ja loovate tegevuste enda oskusi avastada, mis omakorda võib suurendada noorte motivatsiooni ja eneseleidmise protsessi.

Tabel 19. Isiklik arengu ja oskuste eesmärgid

Eesmärk Sagedus I raport

% Sagedus II raport

%

selgumisel 14 29.9% 10 19.6%

enesehinnangu ja enesekindluse tõstmine 5 9.8% 5 9.8%

sotsiaalsete ja suhtlemisoskuste parendamine 8 17.0% 14 27.5%

oma huvide avastamine ja eneseteostus läbi hobide

8 17.0% 9 17.6%

enesejuhtimisoskuste arendamine 5 10.6% 9 17.6%

noorsootöö tegevustest osa saamine 0 0.0% 1 2.0%

andmed puuduvad 3 5.9% 3 5.9%

KOKKU 47 100.0% 51 100.0%

Kokkuvõtlikult võib öelda, et vaja on suunata jõupingutusi mitmekülgsetele tegevustele, mis toetavad noorte isiklikku arengut ja eneseteadlikkust, et aidata noortel saavutada tugevamat enesekindlust ning sisemist tasakaalu.

Tugisüsteemi leidmise eesmärk Peamiseks eesmärgiks tugisüsteemi leidmisel on noortel oma tervise ja heaolu prandamine (31.4%) ning tugivõrgustiku loomine, mille poole püüab 23.5% noortest (vt Tabel 20). See näitab vajadust tugevdada pere, mentorite ja teiste tugisüsteemide rolli noorte toetamisel. Mõned noored soovivad osaleda ühiskondlikus elus (15.7%), mis aitab neil saavutada sotsiaalset sidusust ning suurendada eneseteostusvõimalusi. Nende eesmärkide täitmiseks on oluline tugevdada tugivõrgustikke, näiteks pere- ja mentorlusprogramme, pakkudes koolitusi ja ressursse, mis aitaksid noortel loodud võrgustikega paremini suhelda ja neid kasutada. Suurendada tervise ja heaolu toetavaid tegevusi ning kampaaniaid, mis keskenduvad vaimsele ja füüsilisele tervisele. Julgustada noori osalema ühiskondlikes ja vabatahtlikes tegevustes, mis aitavad kaasa eneseteostusele ja sotsiaalsete suhete loomisele.

Võimaluseks on pakkuda rohkem tuge pakkuvaid programme ning muuta need noortele kättesaadavamaks, sh paremini teavitada olemasolevatest võimalustest. Olulisel kohal on ka andmete kogumine ja analüüsimine, et mõista parem noorte toetamise vajadusi ning arendada sihipäraseid tugisüsteeme.

Tabel 20. Tugisüsteemi leidmise eesmärk Eesmärk Sagedus

I raport % Sagedus

II raport %

tugivõrgustiku loomine (pere, mentorid jne) 16 32.6% 12 23.5%

tervise ja heaolu parandamine 14 28.7% 16 31.4%

ühiskondlikus elus osalemine 8 16.3% 8 15.7%

tuge pakkuvate programmidega liitumine 1 2.0% 4 7.8%

selgumisel 4 8.2% 8 15.7%

andmed puuduvad 6 12.2% 0 0.0%

KOKKU 49 100.0% 51 100.0%

Füüsilise ja vaimse tervise eest hoolitsemine

Peamine tervisealane eesmärk on noortel terviseprobleemide lahendamine või nendega toimetuleku parandamine, mida soovib 30.8% noortest, rõhutades vaimse ja füüsilise tervise olulisust. Noored soovivad suurendada sõltumatust (19.2%) ning kujundada tervislikku eluviisi (19.2%) (vt Tabel 21). Mõned noored soovivad leida oma elueesmärgi (11.5%), mis toetab nende motivatsiooni ja tulevikuperspektiive.

Soovituslik on pakkuda noortele tervisealaseid toetavaid teenuseid ja nõustamisi, keskendudes nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele. Oluline on julgustada noori osalema tervisliku eluviisi

kujundamise tegevustes, nagu spordiprogrammid ja terviseteadlikkuse kampaaniad. Samuti tuleb tähelepanu pöörata sellele, et toetus olek suunatud ka elu eesmärkide leidmisele ning karjääri- ja mentorlustegevustele eesmärgi seadmise toetamisel.

Tabel 21. Füüsilise ja vaimse tervise eest hoolitsemine

Eesmärk Sagedus I raport

% Sagedus II raport

%

terviseprobleemide lahendamine või nendega toimetuleku parandamine

14 29.8% 16 30.8%

sõltumatuse suurendamine 8 17.0% 10 19.2%

selgumisel 8 17.0% 7 13.5%

tervisliku eluviisi kujundamine 6 12.8% 10 19.2%

elu eesmärgi leidmine 5 10.6% 6 11.5%

andmed puuduvad 6 12.8% 3 5.8%

KOKKU 47 100.0% 52 100.0%

Tabel 22 annab ülevaate eesmärkide kogusageduse jaotus. Kõige olulisemaks peetakse füüsilise ja vaimse tervise arendamist. Erinevus esimese raportiga on selles, et käesoleva raporti raames on toodud eesmärke rohkem välja ja andmed on täpsemad, näiteks on välja toodud teises raporti andmetes 183 eesmärki ( esimeses raportis 141). Erinevalt esimesest raportist on tervis esikohal kui varem oli esikohal tugisüsteemi arendamine. Lisa 1 annab ülevaate kõikidest eesmärkidest koondtabelina.

Tabel 22. Eesmärkide esinemissageduse võrdlus kategooriate kaupa.

Kategooria

Eesmärkide arv

Kogusagedus

Osakaal kõigist eesmärkidest

(%; n=183)

Füüsiline ja vaimne tervis 4 54 29.5%

Tugisüsteemi leidmine 4 40 21.8%

Haridusega seotud eesmärgid 3 34 18.7%

Isiklik areng ja oskused 4 33 18.0%

Tööalased eesmärgid 3 22 12.0%

KOKKU 18 183 100.0%

Kokkuvõtlikult võib öelda, et noortel on soov leida oma suund ja arendada oskusi, mis toetavad edasisi samme. Olulisel kohal on vaimse ja füüsilise tervise eesmärgid. Tulemused näitavad tugevat vajadust turvalise võrgustiku järele: mentorid, peresuhted, kogukond, eakaaslased. Ilma toeta võib teostumine teistes valdkondades olla raskendatud. Tööalased eesmärgid ei esine peamise prioriteedina – töövalmidus on sageli seotud esmalt üldise heaolu, eneseusu ja oskuste arendamisega.

2.6. RAKENDATUD TUGITEGEVUSED

Noortega töötades on NHSid ja võrgustikuliikmed rakendanud erinevaid tugitegevusi noorte eesmärkide saavutamiseks. Tabelis 23 esile toodud andmete põhjal saab öelda, et haridusega seotud tugiteenuste kõrge sagedus näitab, et programmi fookus on tugevalt seotud õppimise, nõustamise ja kohandatud õpiteede toetamisega. Kuna programmi tervikeesmärk on noorte edukas tööturule jõudmine, siis on ilmne, et oskuste arendamine on oluline eeldus teadlike tööelu otsuste langetamisel.

Tööelu kategooria madal % võib viidata, et tööeluga seotud sammud tehakse pigem pärast stabiilsuse loomist hariduse ja psühhosotsiaalse toe kaudu. Dokumendi Lisa 2 toob esile erinevate tegevuse sageduse detailsemalt. Lisa 2 esitatud tegevuste põhjalikum loetelu toob esile individuaalsete vestluste olulise osa nii NHS töös kui ka hariduses, milelle lisandub siis karjäärinõustaja roll, abivahendi soetamine sotsiaalvaldkonna toel ning avatud noorsootöö tegevused.

Tabel 23. Toetustegevuste esinemissagedus kategooriate lõikes

Kategooria Kanepi Põlva Räpina KOKKU

Haridustegevused 14 19 9 42

Noorte heaoluspetsialisti tegevused

3 22 2 27

Sotsiaalvaldkonna tegevused

12 10 0 22

Noorsootöötegevused 6 6 8 20

Tööelutegevused 6 8 4 18

KOKKU 41 65 23 129

Piirkondlike erisustena saab välja tuua, et Põlva vallas tuleb esile NHSi ja haridustegevuste tugevam kombinatsioon, siis Kanepis haridustegevused koos sotsiaalvaldkonnaga ninhg Räpinas haridustegevused koos noorsootöö tegevustega. Seega on igal piirkonnal omad ressursid ja võrgustikud, kellega tegevusi vastavalt noorte vajadustele kombineeritakse.

2.7. VÕRGUSTIK NOORE TOETAMISEKS

Noorte märkamine, kontakti loome, suhte loomine, sekkumise kavandamine ja elluviimine toimub erinevate spetsialistide võrgustikus. Igal valdkonnal ja eksperdil on omad vahendid ja meetodid, mis ühe või teise noorte puhul võivad osutuda vajalikuks. Järgnevalt on antud ülevaade, kes on olnud need võrgustiku liikmed, kellega on senini koostööd tehtud käesolevas raporti aluseks olevate noorte puhul (vt Tabel 24). Koostööd tehakse kõige enam Töötukassaga. Olulise lisatoe annavad sotsiaalpedagoogid ja teised NHSid.

Tabel 24. Noorte toetamises osalevad võrgustiku liikmed

KOV Tö öt

uk as

sa

N H

S

SK A

So ts

ia al

pe da

go og

Po lit

se i

Lä hi

võ rg

us tik

La st

ek ai

ts e

Kl as

si ju

ha ta

ja

Ko kk

u

Kanepi 4 4 0 4 0 1 1 0 14

Põlva 7 3 1 3 1 3 3 1 22

Räpina 0 0 0 0 0 0 0 0 12

11 7 1 7 1 4 4 1 48

3. TULEMUS

Tulemuse peatükk annab ülevaate, milliseid tulemusi noorte toetamisel on saavutatud või millises staatuses noor andmete esitamise hetkel oli. Tyulemuste osas tuleb esile, et päris suur osa noortest järkavad õpinguid erinevatel õppetasemetel. Tegemist on siis kas kooli tagasi pöördunud noorte või on siis ennetustegevus olnud piisavalt tugev, et noored on õpinguid koolides jätkanud. Paraku peaaegu 1/3 noortest pole siiski jaganud oma andmeid või on protsessid veel pooleli.

Tabel 25. Noorte toetustegevuste tulemus

Tulemus Sagedus I raport

% Sagedus II raport

%

Asus tööle 8 17.0% 5 10.4%

Eesmärki ei ole saavutatud 7 15.0% 9 18.8%

Õpib kutsehariduses 7 15.0% 2 4.2%

Õpib põhikoolis 7 15.0% 9 18.8%

Pikaajaline raviprotsessis osalemine 3 6.0%

0 0.0%

Saavutas oma seatud eesmärgid 3 6.0% 5 10.5%

Osaleb pikaajalisel koolitusel 2 4.0% 0 0.0%

Noor ei soovi vastata 1 2.0% 1 2.1%

Noorega ei saada kontakti 1 2.0% 1 2.1%

Õpib keskkoolis/gümnaasiumis 0 0.0% 2 4.2%

Osaleb tööpraktikal 0 0.0% 1 2.1%

Puuduva töövõime tuvastamine ja Rehplaani elluviimine

0 0.0% 1 2.1%

Andmed puuduvad 8 17.0% 12 25.0%

KOKKU 47 100.0% 48 100.0%

Eelpool kogutud andmed annavad ülevaate seni teostatud toe protsessist ja noorte riskiteguritest, eesmärkidest ja toe visiidest. Regulaarne edasine andmete korje võimaldab märgata aja jooksul toimuvaid muutusi.

KASUTATUD KIRJANDUS

Brown, C., Rueda, P., Batlle, I. & Sallán, J. (2021). Introduction to the special issue: a conceptual framework for researching the risks to early leaving, Journal of Education and Work, 34:7-8, 723-739

Gubbels, J., van der Put, C.E. & Assink, M. (2019). Risk Factors for School Absenteeism and Dropout: A Meta-Analytic Review. J Youth Adolescence 48, 1637–1667

Põlvamaa Omavalitsuste Liit. (2025). NEET projekt. https://arenduskeskus.polvamaa.ee/terviseedendus/neet-projekt/ Külastatud 01.08.2025

Sotsiaalkindlustusamet. (2025). Noortegarantii tugisüsteem. https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/ngts. Külastatud 01.07.2025.

LISA 1. EESMÄRKIDE TERVIKTABEL

TEGEVUS SAGEDUS % VALDKOND tervise ja heaolu parandamine 16 31.40% tugi

terviseprobleemide lahendamine või nendega toimetuleku parandamine

16 30.80% tervis

sotsiaalsete ja suhtlemisoskuste parendamine 14 27.50%

isiklik haridusteekonna jätkamine või lõpetamine 22 24.80%

haridus tugivõrgustiku loomine (pere, mentorid jne) 12 23.50%

tugi tööharjumuse arendamine 10 21.30% tööelu finantsiline sõltumatus ja rahaasjade korraldus 10 21.30%

tööelu sõltumatuse suurendamine 10 19.20% tervis tervisliku eluviisi kujundamine 10 19.20% tervis endale sobiva erialase suuna leidmine 9 18.80%

haridus oma huvide avastamine ja eneseteostus läbi hobide 9 17.60%

isiklik enesejuhtimisoskuste arendamine 9 17.60% isiklik ühiskondlikus elus osalemine 8 15.70% tugi elu eesmärgi leidmine 6 11.50% tervis enesehinnangu ja enesekindluse tõstmine 5 9.80%

isiklik tuge pakkuvate programmidega liitumine 4 7.80%

tugi uute oskuste omandamine läbi täiend- või kutseõppe 3 6.30%

haridus praktika või vabatahtliku töö kaudu kogemuste omandamine 2 4.30%

tööelu

noorsootöö tegevustest osa saamine 1 2.00%

isiklik

LISA 2. PROGRAMMIS RAKENDATUD TUGITEGEVUSED JA NENDE SAGEDUS KOV LÕIKES

Tegevused Valdkond Kanepi Põlva Räpina Kokku

Individuaalsed vestlused NHSi tegevused 3 10 13 Individuaalne vestlus haridus 2 5 1 8

Abivahendi toetamine sotsiaalvaldkond 6 1 1 8

Karjäärinõustaja tööelu tegevused 6 1 1 8 Loovtegevuste tunnid haridus 4 2 1 7 Avatud noorsootöö tegevused noorsootöö 1 5 6

Kinnise lasteasutuse teenus (KLAT) Sotsiaalvaldkond 5 5 Hooajaline töö, tööampsud, lühiajaline töö Tööelu tegevused 5 5

Lähivõrgustikuga tegevused haridus 2 2 4 Huvitegevus - ja huviharidus, sh avatud ringid noorsootöö 4 4 Individuaalsed vestlused/tugi noorsootöötajalt noorsootöö

1 3 4 Grupitegevused teiste programmi noortega NHSi tegevused 4 4 Koostöötegevuste eestvedamine lähivõrgustikuga NHSi tegevused 2 2 4

Pereteraapia haridus 1 2 3 Rajaleidja keskuse teenused haridus 1 2 3 Sotsiaalpedagoogi toetavad tegevused haridus 1 2 3 Rahatarkuse tegevused noorsootöö 3 3

Motiveeriv intervjueerimine NHSi tegevused 3 3 Avatud uste päev haridus 2 2 Koostöö kooliväliste spetsialistidega haridus

2 2 Personaalsete eesmärkide seadmine haridus

2 2

Vaimse tervise esmaabi noorsootöö 2 2

Lapsehoid Sotsiaalvaldkond 2 2

MDFT Pereteraapia Sotsiaalvaldkond 1 1 2

Rehabilitatsiooniteenus Tööelu tegevused 2 2

Tööhõive hindamine Tööelu tegevused 1 1 2 IÕK haridus 0 1 0 1

KiVa tunnid haridus 1 1 Koduõpe haridus 1 1 Logopeed haridus 1 1 Personaalne õpitee haridus 1 1 Psühholoog haridus 1 1 Sotsiaalsete oskuste tunnid haridus 1 1 Teraapiale suunamine haridus 1 1

Ühistegevused noortekeskuses noorsootöö 1 1

Sporditegevused NHSi tegevused 1 1

Tundekaartide tegevused NHSi tegevused 1 1

Vastutust andavd tegevused NHSi tegevused 1 1

Peaasi teised teenused Sotsiaalvaldkond 1 1

Tööturukoolitus Tööelu tegevused 1 1