PÄEVAKORD:

1. Koosoleku avamine, kehtiva üldplaneeringu (ÜP) tingimused detailplaneeringu alal (Siim

Orav);

2. Liiklusuuringu ja selle täienduse tutvustus (Dago Antov);

3. Keskkonnamõju analüüs ja selle täiendused (Mihkel Vaarik);

4. Liikuvusanalüüsi tutvustus (Marek Rannala);

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Teabevaldaja: Pärnu Linnavalitsus

Juurdepääsupiirangu alus: AvTS § 35 lg 1 p12

Vormistamise kuupäev: 18.07.2026

Lõpptähtpäev: 18.07.2101

PÄRNU LINNAS AIA TN 2A

DETAILPLANEERINGU TÄIENDAVATE JA

TÄIENDATUD UURINGUTE TUTVUSTUSTAVA

ARUTELU PROTOKOLL

18.06.2026 nr 4.1-8/3

18.06.2026 kell 15.00 - 17.00

Pärnu Linnavalitsuse saal 103 ja MS Teams

Juhatas: Siim Orav

Protokollis: Janno Poopuu

Osalejad kohapeal:

Siim Orav – Pärnu linnaarhitekt

Mart Hiob – planeeringu koostaja (Artes Terrae)

Marek Rannala – liikuvusanalüüsi koostaja (Liikuvusagentuur)

Mihkel Vaarik – keskkonnamõju analüüsi koostaja (Lemma)

Tõnu Korts – arendaja esindaja

Maris Maasikas-Korts – arendaja esindaja

Tarmo Sälik

Sirle Matt

Ranno Künnap

Margus Maiste

Vallo Palm

Maie Tensing

Marje Tugim

Osalejad Teamsis:

Dago Antov – liiklusuuringu koostaja (Stratum)

Merike Karton

Maire Nigul (Pärnu LV)

Helena Piirsalu

Britta Retel (Sorainen)

Raigo Petter

Anastasia Sutt (Päästeamet)

Meelis Karro

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

2

5. Konstruktiivse osa ekspertarvamuse (koostaja Neoprojekt, Marti Sein) ja Geotehnilise ja

hüdrogeoloogilise ekspertarvamuse (koostaja IPT Projektijuhtimine, Peeter Talviste) tutvustus

(Tõnu Korts);

6. Täiendatud detailplaneeringu (DP) lahenduse tutvustus (Mart Hiob);

7. Küsimused ja vastused.

ARUTELU:

1. Siim Orav avas koosoleku, tutvustas lühidalt senist DP menetlust. DP algatati 20.12.21

Pärnu Linnavalitsuse (LV) korraldusega nr 907 Aia 2a kinnistul. Arendaja poolt on hiljem

soetatud kõrvalolev Lai 15b kinnistu ja avaldatud linnale soovi liita ka see kinnistu DP alasse.

Linn on vastanud, et järgmises menetlusetapis (vastuvõtmine) toimub ka DP ala laiendame. DP

ala asub muinsuskaitseala kaitsevööndis ja seega on nõutav ning on koostatud muinsuskaitse

eritingimused, lisaks on koostatud linnaehituslik analüüs hindamaks: vaateid; mõju linna

siluetile; vaadetele; ajaloolisele kesklinnale. Koostatud on ÜPs nõutud liiklusuuring ja veel

mitmeid uuringuid. Kõik nõutavad riigiasutuste kooskõlastused on tänaseks DP-l olemas, samuti

kooskõlastused trassivaldajatelt ning DP on läbinud LV sisese kooskõlastusringi. Ennem tänast

arutelu on toimunud avaliku kaasamise üritus 10.11.25 Pärnu Keskraamatukogus.

ÜP tingimuse kohaselt on Pärnus kõrghoone hoone millel enam kui 8 korrust, selle rajamine on

erandlik ja lubatud kaaluda kõrghoonete rajamist üksnes konkreetselt piiritletud B alal, kus ka

kõnealused kinnistud asuvad. Kõrghoone kavandamisel on nõutud linnaehitusliku analüüsi

koostamine, mõjuanalüüsi koostamine ja liiklusuuringu koostamine ning oluliseks

lisatingimuseks uue kesklinna silla (uus Rääma sild) olemasolu. Kavandatav kõrghoone peab

toetama kesklinna arengut, selle mõju linnasiluetile olema positiivne. Kõrghooned Pärnus ei ole

kvantitatiivne vajadus vaid kvalitatiivne võimalus kujundada südalinn ja linna siluett

atraktiivsemaks. ÜP näeb ette, et peale DP kehtestamist tuleb läbi viia avalik

arhitektuurikonkurss.

2. Dago Antov andis ülevaate teostatud liiklusuuringust. Inseneribüroo Stratum teostas

liiklusuuringu 2025-nda aasta oktoobris; uuringuga hinnati DP seonduvat liiklusmõju, kas DP

realiseerumisel võivad tekkida mõjud kesklinna tänavavõrgustiku koormusele, kui palju võiks

lisanduda DP mõjul uut liiklust ja kuivõrd see muudab olukorda kesklinnas, käsitleti

parkimisnormatiiviga seonduvat. Pärnu jaoks on olemas aastakümneid liiklusmudel, mille alusel

on võimalik hästi hinnata ja prognoose teostada, sama mudelit on kasutatud ka mitmete

varasemate objektide ja DP-te juures. Teostatud uuringu tulemusel jõuti järeldusele, et mõju lähi

ristmikele on tagasihoidlik ja kaugematele veelgi väiksem, enamus ristmike läbilaskvus jäi

tasemele A (kõige soodsam, kusjuures soovituslik on linnaosast sõltuvalt B või C) ja mõnel

ristmikul langes see tipptunnil tasemele C, mis on standardi kohaselt aktsepteeritav ja mõju

liikluskoormusele tagasihoidlik. Parkimise puhul on lähtutud kehtivast standardist Linnatänavad

843, kus on kesklinnas parkimiskohtade rajamine lubatud maksimaalse määrana. Uuringus on

antud soovitus vähendada parkimiskohtade maksimaalmäära, seda toetab parkimiskohtade

ristkasutamine, väga hea ühistranspordi olukord piirkonnas ja üldine linnaehituslik eesmärk

vähendada autostumist. Kergliikluslahendused DP-s olid juba kohaselt lahendatud; mõju

ühistranspordile tulenevalt asukohast positiivne.

Küsimus Britta Retel: milline on DP mõju kesklinnale ja parkimisele?

Vastus Dago Antov: mõju on olemas, kuid see mõju ei ole selline, mis vajaks mistahes

ümberehitusi tänavavõrgustikus, mõju on aktsepteeritaval tasemel.

Küsimus Britta Retel: miks teostatud uuring ja loendus oktoobrikuus, kui Pärnus on vähem

inimesi kui suveperioodil ja milline on mõju suveperioodil?

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

3

Vastus Dago Antov: aastatepikkuse kogemuse järgi on nii Pärnus, kui ka mujal linnades just

nimelt kõige tüüpilisem ja asjakohasem teha loendusi oktoobris (või aprillis), kui on

väljakujunenud inimeste tööle ja koolidega seotud liikumise rutiin (kõige suurem tipptundide

liikluskoormuse tekitaja). Suvine mõju on päevalõikes ühtlasem, kuigi koguarvus liiklejaid võib

rohkem olla ja sel ajal puuduvad suure mõjuga koolide ja paljus ka tööle liikumiste mõju. Seega

on objektiivne kasutada just oktoobrikuu andmeid.

Küsimus Britta Retel: miks on võetud standard ülimuslikuks aluseks parkimiskohtade

määramisel?

Vastus Dago Antov: standard on soovituslik ja kohalik omavalitsus võib küll seada teistsuguseid

nõudeid, Pärnu linn seda teinud ei ole. Uuringu koostamisel me ei lähtunud üksnes standardist,

vaid hindasime kui suur vajadus parkimise järgi võiks olla ja sellest lähtuvalt leidsime, kui suur

võiks olla parkimiskohtade arv.

Küsimus Vallo Palm: Lai 15a kuuekorruselise hooneosa välisukse eest hakkavad autod läbi

sõitma ja suure kiirusega panduse pealt otse promenaadi peale maja välisukse eest läbi.

Promenaad algab kesklinnas ja liigub uue sillani, mis on selle promenaadi mõte?

Vastus Dago Antov: mul on seda raske kommentaarida, seda meie hinnanud ei ole. Ilmselt annab

planeeringu koostaja sellele vastuse.

Siim Orav: planeeringu koostaja annab sellele hiljem vastuse.

3. Mihkel Vaarik tutvustas keskkonnamõju analüüsi ja selle täiendusi. Tegemist on Pärnu

kesklinnas asuva ÜP kohase DP-ga ja seega keskkonna mõjude hindamist vaja teha ei olnud (ÜP

kohasel DP-l seda nõuet ei ole). Siiski oleme koostanud arendaja poolt tellitud analüüsi

mõistmaks kavandatu asjakohaseid mõjusid. DP menetluse käigus on tekkinud täiendavaid

küsimused, siis oleme esitanud ka vastava täienduse. Pärnu kesklinnas sellise objekti

arendamisel olulised keskkonnamõjusid ei kaasne, loomulikult kaasnevad teatavad mõjud (müra,

tolm, vibratsioon jne) ehitustegevuse perioodil, kuid see on lühiajaline ning käesoleva DP-ga

kavandatava hoonestusega ei kaasne tegelikult olulisi mõjusid keskkonna mõttes. Insolatsioon on

planeeringu koostaja poolt põhjalikult käsitletud, sellega antud juhul probleeme ei ole (vastab

standardile). Tuule modelleerimist käesoleval juhul tehtud ei ole, kuid selle võimaliku mõju

leevendamine on edasise projekteerimise küsimus. Keskkonna mõttes on oluline, kas on olulisi

häiringud mida saab mõõta ja mis peavad vastama standardile. Selliseid häiringuid, mis

normatiive ületaks antud juhul ei ole. Kesklinna puhul on ka ehitustegevus tavapärane ja sellega

seotud häiringud lühiajalised. Tuulekoridori tekkimises antud juhul pole põhjust rääkida,

praegusel juhul ei ole kavandatavad hooned sedavõrd kõrged. Siiski tasuks kaaluda

arhitektuurivõistluse lähteülesandes võimaliku tuulemõju leevendamise lahenduste kaalumist

arhitektuur-ehituslike võtetega. Praegune lahendus, kus on 2 kõrgemat osa ja nende all madalam

hoonemaht, siis see on tuulte seisukohalt kindlasti kõige soodsam.

Vallo Palm esitas arvamuse: arvestades kavandatava maja kuju ja seda, etsee on tuulekoridoride

vahetus läheduses, siis tuul tornide vahelt sujuvalt mööduda ei saa vaid need võimendavad seda.

Oluline on ka müra küsimus (ventilatsioon, sõidukite ramp, laadimis-teenindus) ja samuti liiklus,

sest kesklinna lisandub uute arendustega liiga palju liiklust.

Küsimus Brita Retel: Miks mõjude hindamine ei lähtu planeeringu algatamise otsusest?

Vastus Mihkel Vaarik: Tegemist ei ole juriidilises mõttes mõjude hindamisega vaid mõjude

analüüsiga. Algatatud DP-ga võrreldes on ala laienenud ja planeeringu koostamise käigus on

otsustatud, et analüüsime võimalike mõjusid, kuigi ka see pole seadusest otseselt nõutav.

Küsimus Britta Retel: miks ei ole hinnatud mõjusid kui algatati 8-korruselise hoone DP ja nüüd

kavandatakse suuremat hoonet.

Vastus Mihkel Vaarik: algatamisel ei ole nõutud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

koostamist ja seda pole ka ÜP kohase DP puhul vaja teha. Lisaks see kas planeeritakse 5, 8 või

15 korrust ei ole KSH tegemise nõutavuse poolest oluline kriteerium.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

4

Siim Orav selgitas: Arendaja poolt esitatud DP algatamise taotluses (25.02.2020) on kirjas, et

soovitakse kavandada 8-korruselist hoonet. LV algatamise korralduses on toonud välja, et DP

peab vastama ÜP-le, korruselisust korralduses välja toodud ei ole. Kehtiv ÜP võimaldab kaaluda

sel alal erandkorras kõrgemat mahtu.

Küsimus Britta Retel: Kus on otsus, et kavandataval hoonel ei ole olulist mõju, praegu on otsus,

et kuni 8-korruselisel hoonel ei ole sellist mõju.

Siim Orav: sellist eraldi otsust ei ole ning puudub ka vajadus. Kehtiva ÜP raames on tehtud KSH

ja käesolev DP vastab ÜP-le, seega on ÜPga kavandatuga KSHs arvestatud.

4. Marek Rannala andis ülevaate tehtud liikuvusanalüüsist. Liikuvusanalüüsi mõte oli

selgitada välja, kuidas kesklinna arendamine mõjutab Pärnu vanalinna? Millised on arendamise

mõjud kesklinnas. Asustustihendus mõjutab väga palju seda, kui palju leibkonnal on keskmiselt

autosid. Mida tihedam asustus seda vähem autosid ning see ongi põhjus, miks linnaruumi on vaja

tihendada. Valglinnastumisel on negatiivne mõju, eelkõige kesklinnas. Analüüsi koostamise

käigus kaardistasime milliseid tegevusi linnas tehakse, milliseid teenuseid pakutakse. Saime

alusinfo kui palju on eelduslikult kasutajaid (külastajaid, töötajaid) piirkonnas. Liikluses on

paiksete elanike mõju oluliselt väiksem kui eemalt tulijatelt. Kui arendame kesklinna

(tihendame) siis säilivad vanalinnas töökohad ning jätkub ja areneb teenuste pakkumine.

Kokkuvõttes on kesklinna tihendamine oluline vanalinna elujõulisuse säilimisel. Samaväärse

hoonestuse rajamine kaugemale suurendab autostumist.

5. Tõnu Korts tutvustas konstruktiivse osa ja geotehnika ekspertarvamusi. Tellitud on 2

ekspertarvamust. Esimese koostas Neoprojekt (Marti Sein) ja teise IPT Projektijuhtimine (Peeter

Talviste). Selliste ekspertarvamuste koostamine DP raames on tavapäratu, kuid oleme teinud

need selleks, et võimalikud küsimused/hirmud saaks maha võetud. Mõlemate uuringute

koostajad omavad kutseregistris oma alal ekspertiisi tegemiseks pädevust. Valitud eksperdid on

igapäevaselt tegevad projekteerimises ja nõustamises. Mõlemad eksperdid on toonud välja

koostatud töödes oma töö eesmärgi ja järeldused. Tööde järeldused on ühesed – sellise

kavandatava hoonestuse rajamisega probleeme ei ole, tuleb järgida tavapäraseid projekteerimise

ja ohutusnõudeid, teostada seiret ehitustööde käigus. Lisaks tutvustas T. Korts maa-aluse

hooneosa ehitamise tavapäraseid lahendusi, näidates slaide sulundseina rajamise põhimõtetest ja

lisaks ka erinevaid maa-aluste korrustega hoonete rajamisest fotosid.

Ranno Künnap küsimus: Kuidas on lahendatud pääs parkimiskorrusele -2?

Tõnu Korts vastus: tegemist on ehitusprojekti küsimusega ja kaldteed saavad olla üksteise kohal.

Mart Hiob täiendas: DP seletuskirjas on esitatud võimaliku parkimiskorruse lahendus

(mõistmaks ruumivajadust), täpne lahendus on edasise projekteerimise küsimuse.

6. Mart Hiob tutvustas DP lahendust. Kesklinna alal planeeringu koostamisel on palju

piiranguid, käesoleval juhul on kõikide nendega arvestatud. DP annab sellele alale võimaluse

kõrghoonet kavandada, oluline piirang on kindlasti naabritega arvestamine (insolatsioon) ning

väga suure mõjuga on muinsuskaitse, kelle nõuded muinsuskaitseala kaitsevööndis

planeerimisele määravad palju. Arvestades eeltoodut, samuti ligipääsude võimalusi, ongi

koostatud käesolev DP. Planeering on koostatud selliselt, et hoonestusala hõlmab mõlemat krunti

(Aia 2a ja Lai 15b) ning mõlema kinnistu peal on näidatud kõrgem hooneosa. DP joonisel oleva

paigutuse alusel on teostatud mh ka insolatsiooniarvutus. DP on saanud kõik nõutavad

kooskõlastused. DP mahus on esitatud ka põhimõttelised visualiseeringud, DP-s on iga korruse

kohta eraldi määratud lubatav ehitusmaht ja täisehituse protsent.

Mart Hiob vastuseks Vallo Palmi varem tõstatatud küsimusele: Lai tn T7 ligipääsuga Lai 15a

kuuekorruselise kortermaja kõrvalt - peale naabritelt arvamuse küsimust on tehtud koostöös

linnaga DP-s muudatus ja Lai tn T7 kinnistult saab kavandatavasse hoonesse ainult autoga sisse

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

5

sõita, mitte sealt väljuda. Seega väide suure kiirusega rambist üles sõitvatest autodest Lai 15a

kortermaja trepikoja ees ei ole asjakohane.

T. Korts täiendas: antud küsimuse juures on ka oluline, et DP liikluslahenduse joonisel on näha

kuidas promenaadi ala kohal on tänavatasapind Lai tn T7 kinnistul künnisega tõstetud, mis

välistab seal ka tänavalt pööravate autode kiirelt sõitmise võimalikkuse. Lisaks on Lai 15a

kortermaja ukse ees oma kinnistul juba puhverala kuni Lai tn T7 kinnistuni.

Siim Orav täiendas: samal teemal vastuseks Vallo Palm varasemalt küsimusele seoses

promenaadi jätkumisega kuni uue sillani, on Pärnu linna kasuks seatud Pikk 18 kinnistul kehtiva

DP-ga ette nähtud servituudiala kergliiklusala rajamiseks. Lai tn T7 kinnistult saavad välja sõita

üksnes Pikk 16b kinnistu kasutajad.

T. Korts lisas: elukorterite parkimiskohad ei ole DP-ga seoses ristkasutuses, vastav nõue on linna

soovil DP-sse sisse viidud.

7. Küsimused ja vastused.

Küsimus Britta Retel: DP algatamisel saadeti naabritele kiri, kus informeeriti kaheksakorruselise

hoone kavandamisest, hilisemalt on selgunud, et kavandatav hoone on kõrgem ja esitatud

vastuväidetele linn pole vastanud.

Vastus Siim Orav: 2025-nda aasta detsembris naabrite käest küsitud ja saadud arvamustele on

vastatud, on öeldud, et esitatud arvamusi analüüsitakse edasise planeerimise käigus ja

planeeringu edasistest etappidest informeeritakse arvamuste esitajaid.

Täiendus Tõnu Korts: arendajale teadaolevalt informeeriti DP algatamisest naabreid kirjalikult

22.12.21 ja lisaks sellele, et seal oli kirjas lisaks algatamise taotluses toodule kirjas ka eraldi DP

eesmärk: kinnistule sobivaima ehitusõiguse väljaselgitamine: „Linnaehituslikke tingimusi

ümbritsevast hoonestusest kõrgema (või erilise) hoonestuse kavandamiseks tuleb eelnevalt

analüüsida. Kuna Pärnu kesklinn on valdavalt hoonestatud, siis tuleb põhjalikult kaaluda

olemasolevast hoonestusest kõrgemate hoonete kavandamist. Olemasolev hoonestusstruktuur

toetab kõrgema hoonestuse kavandamist, kui see rõhutab näiteks olulise ristmiku, peatänava,

väljaku või vaatesuuna ruumilist mõju või loob piirkonda olulise aktsendi.” ja veel lisaks

„Planeeritav kinnistu asub piirkonnas B: uushoonestuse kõrgus Vingi ja Ringi tänava vahelisel

alal määratakse detailplaneeringuga – alale kavandatava hoonestuse kõrgus võib olla erandina

üle +26 m abs kui planeeritaval maa-alal kavandatavad muudatused säilitavad kooskõla

kaitsevööndi eesmärgiga, sh tagavad muinsuskaitseala või kinnismälestise säilimise, nende

vaadeldavuse, sh kaugvaadete säilimise ja silueti nähtavuse.” Seega on arendaja esindaja

hinnangul naabreid teavitatud ka sellest, et võimalik on ka kõrgema hoonestuse kavandamine,

kui on tehtud vastavad analüüsid ja täidetud nõutavad tingimused.

Küsimus Britta Retel: Planeeringu koostamine tuleb lõpetada, kui DP eesmärk on oluliselt

muutunud, küsimus arendaja esindajale, kas te leiate, et eesmärk ei ole muutnud?

Vastus Tõnu Korts: DP eesmärk sisuliselt muutunud ei ole. Endiselt kavandatakse äri- ja

eluhoonet vastavalt ÜP-le. Algatamise taotlus esitati veebruaris 2020, kui ei kehtinud ka

praegune ÜP. DP algatati enam kui pool aastat peale ÜP kehtestamist ja algatati ÜP kohasena.

Algatamise taotluses ei ole määratud hoone kõrgust ega korruselisust. Varasemas vastuses

viidatud naabritele edastatud kiri (DP algatamisest teavitamine 22.12.21) käsitles seda niisamuti,

et DP koostatakse ÜP kohasena ja juhul kui soovitakse kavandada kõrgemat hoonestust, tuleb

teha vastavad analüüsid ja täita nõutud tingimused. Planeeringu koostamisel on seda järgitud, on

tehtud nii algatamise korralduses nõutud, kui ÜP-st tulenevad uuringud ja analüüsid ning

tegelikult on tehtud rohkemgi.

Küsimus Pikk 16 elanik: Kas naabritega on arvestatud?

Vastus Tõnu Korts: Selleks me olemegi praegu siin ja selleks me tegime ka 10.11.2025 Pärnu

Keskraamatukogus vabatahtlikult avaliku DP eskiisi tutvustuse. Peale eskiisi tutvustamist ja

naabrite arvamuste saamist on DP-sse sisse viidud mitmeid muudatusi

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

6

Küsimuse täiendus Pikk 16 elanik: Meil muutub vaade ja valgustatus.

Vastus Siim Orav: Pikk 16 asub DP alast lõunasuunas ja seega põhjasuunda kavandatav hoone

insolatsiooni halvendada ei saa. ÜP on avalik kokkulepe ja see on kehtestatud volikogu poolt

mais 2021 ning see annab B alal võimaluse kavandada erandina kõrgemat hoonestust. Selles

piikonnas on ka varem lubatud juba kõrghoone rajamine (Port Artur 2 hoone laiendus). Algne

kavand oli rajada oluliselt kõrgem üksik torn millega linn ei olnud nõus ja soovis kahe torniga

lahendust, mis koos Lai 11 lubatud kõrghoonega moodustab ühtse kogumi. Uuelt sillalt linna

sisenedes on kohe näha kus asub linnasüda.

Küsimuse täiendus Pikk 16 elanik: Millal seda maja on plaanis ehitama hakata?

Vastus Siim Orav: Kõigepealt on vaja saada kehtiv ehitusõigus DP kehtestamise näol. Peale seda

on vaja vastavalt üldplaneeringule teha avalik arhitektuurikonkurss. Seejärel geoloogilised

uuringud, ehitusprojekti koostamine. Seega on palju eeltöid, ennem reaalset ehitamist.

Täiendus Tõnu Korts: Alla aasta ei ole selle kõige teostamine reaalne, pigem kindlasti rohkem.

Arvamus Meelis Karro (naaberkinnistu Pikk 14a omaniku esindaja): arvestades ka meie enda

kinnistu arendamise plaane oleme huviga protsessi jälgimas, nõustume et kesklinna on vaja

tihendada ning ÜP elluviimine on asjakohane. Oleme sisuliselt vahetu naaber ja ei näe

kavandatavas midagi negatiivset ei kesklinnale ega meile - leiame, et kavandatav kõrgem maht

on pigem positiivne kesklinna arengule ja toetame seda.

Seisukoht Britta Retel: Port Artur Kinnisvara seisukoht on, et menetlus tuleb lõpetada ja alustada

otsast peale uuesti.

Vastus Siim Orav: LV-l on plaanis jätkata selle DP menetlusega.

Siim Orav võtab arutelu kokku, kohtumine lõpeb.

(allkirjastatud digitaalselt)

Siim Orav

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Janno Poopuu

protokollija

PÄEVAKORD:

1. Koosoleku avamine, kehtiva üldplaneeringu (ÜP) tingimused detailplaneeringu alal (Siim

Orav);

2. Liiklusuuringu ja selle täienduse tutvustus (Dago Antov);

3. Keskkonnamõju analüüs ja selle täiendused (Mihkel Vaarik);

4. Liikuvusanalüüsi tutvustus (Marek Rannala);

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Teabevaldaja: Pärnu Linnavalitsus

Juurdepääsupiirangu alus: AvTS § 35 lg 1 p12

Vormistamise kuupäev: 18.07.2026

Lõpptähtpäev: 18.07.2101

PÄRNU LINNAS AIA TN 2A

DETAILPLANEERINGU TÄIENDAVATE JA

TÄIENDATUD UURINGUTE TUTVUSTUSTAVA

ARUTELU PROTOKOLL

18.06.2026 nr 4.1-8/3

18.06.2026 kell 15.00 - 17.00

Pärnu Linnavalitsuse saal 103 ja MS Teams

Juhatas: Siim Orav

Protokollis: Janno Poopuu

Osalejad kohapeal:

Siim Orav – Pärnu linnaarhitekt

Mart Hiob – planeeringu koostaja (Artes Terrae)

Marek Rannala – liikuvusanalüüsi koostaja (Liikuvusagentuur)

Mihkel Vaarik – keskkonnamõju analüüsi koostaja (Lemma)

Tõnu Korts – arendaja esindaja

Maris Maasikas-Korts – arendaja esindaja

Tarmo Sälik

Sirle Matt

Ranno Künnap

Margus Maiste

Vallo Palm

Maie Tensing

Marje Tugim

Osalejad Teamsis:

Dago Antov – liiklusuuringu koostaja (Stratum)

Merike Karton

Maire Nigul (Pärnu LV)

Helena Piirsalu

Britta Retel (Sorainen)

Raigo Petter

Anastasia Sutt (Päästeamet)

Meelis Karro

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

2

5. Konstruktiivse osa ekspertarvamuse (koostaja Neoprojekt, Marti Sein) ja Geotehnilise ja

hüdrogeoloogilise ekspertarvamuse (koostaja IPT Projektijuhtimine, Peeter Talviste) tutvustus

(Tõnu Korts);

6. Täiendatud detailplaneeringu (DP) lahenduse tutvustus (Mart Hiob);

7. Küsimused ja vastused.

ARUTELU:

1. Siim Orav avas koosoleku, tutvustas lühidalt senist DP menetlust. DP algatati 20.12.21

Pärnu Linnavalitsuse (LV) korraldusega nr 907 Aia 2a kinnistul. Arendaja poolt on hiljem

soetatud kõrvalolev Lai 15b kinnistu ja avaldatud linnale soovi liita ka see kinnistu DP alasse.

Linn on vastanud, et järgmises menetlusetapis (vastuvõtmine) toimub ka DP ala laiendame. DP

ala asub muinsuskaitseala kaitsevööndis ja seega on nõutav ning on koostatud muinsuskaitse

eritingimused, lisaks on koostatud linnaehituslik analüüs hindamaks: vaateid; mõju linna

siluetile; vaadetele; ajaloolisele kesklinnale. Koostatud on ÜPs nõutud liiklusuuring ja veel

mitmeid uuringuid. Kõik nõutavad riigiasutuste kooskõlastused on tänaseks DP-l olemas, samuti

kooskõlastused trassivaldajatelt ning DP on läbinud LV sisese kooskõlastusringi. Ennem tänast

arutelu on toimunud avaliku kaasamise üritus 10.11.25 Pärnu Keskraamatukogus.

ÜP tingimuse kohaselt on Pärnus kõrghoone hoone millel enam kui 8 korrust, selle rajamine on

erandlik ja lubatud kaaluda kõrghoonete rajamist üksnes konkreetselt piiritletud B alal, kus ka

kõnealused kinnistud asuvad. Kõrghoone kavandamisel on nõutud linnaehitusliku analüüsi

koostamine, mõjuanalüüsi koostamine ja liiklusuuringu koostamine ning oluliseks

lisatingimuseks uue kesklinna silla (uus Rääma sild) olemasolu. Kavandatav kõrghoone peab

toetama kesklinna arengut, selle mõju linnasiluetile olema positiivne. Kõrghooned Pärnus ei ole

kvantitatiivne vajadus vaid kvalitatiivne võimalus kujundada südalinn ja linna siluett

atraktiivsemaks. ÜP näeb ette, et peale DP kehtestamist tuleb läbi viia avalik

arhitektuurikonkurss.

2. Dago Antov andis ülevaate teostatud liiklusuuringust. Inseneribüroo Stratum teostas

liiklusuuringu 2025-nda aasta oktoobris; uuringuga hinnati DP seonduvat liiklusmõju, kas DP

realiseerumisel võivad tekkida mõjud kesklinna tänavavõrgustiku koormusele, kui palju võiks

lisanduda DP mõjul uut liiklust ja kuivõrd see muudab olukorda kesklinnas, käsitleti

parkimisnormatiiviga seonduvat. Pärnu jaoks on olemas aastakümneid liiklusmudel, mille alusel

on võimalik hästi hinnata ja prognoose teostada, sama mudelit on kasutatud ka mitmete

varasemate objektide ja DP-te juures. Teostatud uuringu tulemusel jõuti järeldusele, et mõju lähi

ristmikele on tagasihoidlik ja kaugematele veelgi väiksem, enamus ristmike läbilaskvus jäi

tasemele A (kõige soodsam, kusjuures soovituslik on linnaosast sõltuvalt B või C) ja mõnel

ristmikul langes see tipptunnil tasemele C, mis on standardi kohaselt aktsepteeritav ja mõju

liikluskoormusele tagasihoidlik. Parkimise puhul on lähtutud kehtivast standardist Linnatänavad

843, kus on kesklinnas parkimiskohtade rajamine lubatud maksimaalse määrana. Uuringus on

antud soovitus vähendada parkimiskohtade maksimaalmäära, seda toetab parkimiskohtade

ristkasutamine, väga hea ühistranspordi olukord piirkonnas ja üldine linnaehituslik eesmärk

vähendada autostumist. Kergliikluslahendused DP-s olid juba kohaselt lahendatud; mõju

ühistranspordile tulenevalt asukohast positiivne.

Küsimus Britta Retel: milline on DP mõju kesklinnale ja parkimisele?

Vastus Dago Antov: mõju on olemas, kuid see mõju ei ole selline, mis vajaks mistahes

ümberehitusi tänavavõrgustikus, mõju on aktsepteeritaval tasemel.

Küsimus Britta Retel: miks teostatud uuring ja loendus oktoobrikuus, kui Pärnus on vähem

inimesi kui suveperioodil ja milline on mõju suveperioodil?

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

3

Vastus Dago Antov: aastatepikkuse kogemuse järgi on nii Pärnus, kui ka mujal linnades just

nimelt kõige tüüpilisem ja asjakohasem teha loendusi oktoobris (või aprillis), kui on

väljakujunenud inimeste tööle ja koolidega seotud liikumise rutiin (kõige suurem tipptundide

liikluskoormuse tekitaja). Suvine mõju on päevalõikes ühtlasem, kuigi koguarvus liiklejaid võib

rohkem olla ja sel ajal puuduvad suure mõjuga koolide ja paljus ka tööle liikumiste mõju. Seega

on objektiivne kasutada just oktoobrikuu andmeid.

Küsimus Britta Retel: miks on võetud standard ülimuslikuks aluseks parkimiskohtade

määramisel?

Vastus Dago Antov: standard on soovituslik ja kohalik omavalitsus võib küll seada teistsuguseid

nõudeid, Pärnu linn seda teinud ei ole. Uuringu koostamisel me ei lähtunud üksnes standardist,

vaid hindasime kui suur vajadus parkimise järgi võiks olla ja sellest lähtuvalt leidsime, kui suur

võiks olla parkimiskohtade arv.

Küsimus Vallo Palm: Lai 15a kuuekorruselise hooneosa välisukse eest hakkavad autod läbi

sõitma ja suure kiirusega panduse pealt otse promenaadi peale maja välisukse eest läbi.

Promenaad algab kesklinnas ja liigub uue sillani, mis on selle promenaadi mõte?

Vastus Dago Antov: mul on seda raske kommentaarida, seda meie hinnanud ei ole. Ilmselt annab

planeeringu koostaja sellele vastuse.

Siim Orav: planeeringu koostaja annab sellele hiljem vastuse.

3. Mihkel Vaarik tutvustas keskkonnamõju analüüsi ja selle täiendusi. Tegemist on Pärnu

kesklinnas asuva ÜP kohase DP-ga ja seega keskkonna mõjude hindamist vaja teha ei olnud (ÜP

kohasel DP-l seda nõuet ei ole). Siiski oleme koostanud arendaja poolt tellitud analüüsi

mõistmaks kavandatu asjakohaseid mõjusid. DP menetluse käigus on tekkinud täiendavaid

küsimused, siis oleme esitanud ka vastava täienduse. Pärnu kesklinnas sellise objekti

arendamisel olulised keskkonnamõjusid ei kaasne, loomulikult kaasnevad teatavad mõjud (müra,

tolm, vibratsioon jne) ehitustegevuse perioodil, kuid see on lühiajaline ning käesoleva DP-ga

kavandatava hoonestusega ei kaasne tegelikult olulisi mõjusid keskkonna mõttes. Insolatsioon on

planeeringu koostaja poolt põhjalikult käsitletud, sellega antud juhul probleeme ei ole (vastab

standardile). Tuule modelleerimist käesoleval juhul tehtud ei ole, kuid selle võimaliku mõju

leevendamine on edasise projekteerimise küsimus. Keskkonna mõttes on oluline, kas on olulisi

häiringud mida saab mõõta ja mis peavad vastama standardile. Selliseid häiringuid, mis

normatiive ületaks antud juhul ei ole. Kesklinna puhul on ka ehitustegevus tavapärane ja sellega

seotud häiringud lühiajalised. Tuulekoridori tekkimises antud juhul pole põhjust rääkida,

praegusel juhul ei ole kavandatavad hooned sedavõrd kõrged. Siiski tasuks kaaluda

arhitektuurivõistluse lähteülesandes võimaliku tuulemõju leevendamise lahenduste kaalumist

arhitektuur-ehituslike võtetega. Praegune lahendus, kus on 2 kõrgemat osa ja nende all madalam

hoonemaht, siis see on tuulte seisukohalt kindlasti kõige soodsam.

Vallo Palm esitas arvamuse: arvestades kavandatava maja kuju ja seda, etsee on tuulekoridoride

vahetus läheduses, siis tuul tornide vahelt sujuvalt mööduda ei saa vaid need võimendavad seda.

Oluline on ka müra küsimus (ventilatsioon, sõidukite ramp, laadimis-teenindus) ja samuti liiklus,

sest kesklinna lisandub uute arendustega liiga palju liiklust.

Küsimus Brita Retel: Miks mõjude hindamine ei lähtu planeeringu algatamise otsusest?

Vastus Mihkel Vaarik: Tegemist ei ole juriidilises mõttes mõjude hindamisega vaid mõjude

analüüsiga. Algatatud DP-ga võrreldes on ala laienenud ja planeeringu koostamise käigus on

otsustatud, et analüüsime võimalike mõjusid, kuigi ka see pole seadusest otseselt nõutav.

Küsimus Britta Retel: miks ei ole hinnatud mõjusid kui algatati 8-korruselise hoone DP ja nüüd

kavandatakse suuremat hoonet.

Vastus Mihkel Vaarik: algatamisel ei ole nõutud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

koostamist ja seda pole ka ÜP kohase DP puhul vaja teha. Lisaks see kas planeeritakse 5, 8 või

15 korrust ei ole KSH tegemise nõutavuse poolest oluline kriteerium.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

4

Siim Orav selgitas: Arendaja poolt esitatud DP algatamise taotluses (25.02.2020) on kirjas, et

soovitakse kavandada 8-korruselist hoonet. LV algatamise korralduses on toonud välja, et DP

peab vastama ÜP-le, korruselisust korralduses välja toodud ei ole. Kehtiv ÜP võimaldab kaaluda

sel alal erandkorras kõrgemat mahtu.

Küsimus Britta Retel: Kus on otsus, et kavandataval hoonel ei ole olulist mõju, praegu on otsus,

et kuni 8-korruselisel hoonel ei ole sellist mõju.

Siim Orav: sellist eraldi otsust ei ole ning puudub ka vajadus. Kehtiva ÜP raames on tehtud KSH

ja käesolev DP vastab ÜP-le, seega on ÜPga kavandatuga KSHs arvestatud.

4. Marek Rannala andis ülevaate tehtud liikuvusanalüüsist. Liikuvusanalüüsi mõte oli

selgitada välja, kuidas kesklinna arendamine mõjutab Pärnu vanalinna? Millised on arendamise

mõjud kesklinnas. Asustustihendus mõjutab väga palju seda, kui palju leibkonnal on keskmiselt

autosid. Mida tihedam asustus seda vähem autosid ning see ongi põhjus, miks linnaruumi on vaja

tihendada. Valglinnastumisel on negatiivne mõju, eelkõige kesklinnas. Analüüsi koostamise

käigus kaardistasime milliseid tegevusi linnas tehakse, milliseid teenuseid pakutakse. Saime

alusinfo kui palju on eelduslikult kasutajaid (külastajaid, töötajaid) piirkonnas. Liikluses on

paiksete elanike mõju oluliselt väiksem kui eemalt tulijatelt. Kui arendame kesklinna

(tihendame) siis säilivad vanalinnas töökohad ning jätkub ja areneb teenuste pakkumine.

Kokkuvõttes on kesklinna tihendamine oluline vanalinna elujõulisuse säilimisel. Samaväärse

hoonestuse rajamine kaugemale suurendab autostumist.

5. Tõnu Korts tutvustas konstruktiivse osa ja geotehnika ekspertarvamusi. Tellitud on 2

ekspertarvamust. Esimese koostas Neoprojekt (Marti Sein) ja teise IPT Projektijuhtimine (Peeter

Talviste). Selliste ekspertarvamuste koostamine DP raames on tavapäratu, kuid oleme teinud

need selleks, et võimalikud küsimused/hirmud saaks maha võetud. Mõlemate uuringute

koostajad omavad kutseregistris oma alal ekspertiisi tegemiseks pädevust. Valitud eksperdid on

igapäevaselt tegevad projekteerimises ja nõustamises. Mõlemad eksperdid on toonud välja

koostatud töödes oma töö eesmärgi ja järeldused. Tööde järeldused on ühesed – sellise

kavandatava hoonestuse rajamisega probleeme ei ole, tuleb järgida tavapäraseid projekteerimise

ja ohutusnõudeid, teostada seiret ehitustööde käigus. Lisaks tutvustas T. Korts maa-aluse

hooneosa ehitamise tavapäraseid lahendusi, näidates slaide sulundseina rajamise põhimõtetest ja

lisaks ka erinevaid maa-aluste korrustega hoonete rajamisest fotosid.

Ranno Künnap küsimus: Kuidas on lahendatud pääs parkimiskorrusele -2?

Tõnu Korts vastus: tegemist on ehitusprojekti küsimusega ja kaldteed saavad olla üksteise kohal.

Mart Hiob täiendas: DP seletuskirjas on esitatud võimaliku parkimiskorruse lahendus

(mõistmaks ruumivajadust), täpne lahendus on edasise projekteerimise küsimuse.

6. Mart Hiob tutvustas DP lahendust. Kesklinna alal planeeringu koostamisel on palju

piiranguid, käesoleval juhul on kõikide nendega arvestatud. DP annab sellele alale võimaluse

kõrghoonet kavandada, oluline piirang on kindlasti naabritega arvestamine (insolatsioon) ning

väga suure mõjuga on muinsuskaitse, kelle nõuded muinsuskaitseala kaitsevööndis

planeerimisele määravad palju. Arvestades eeltoodut, samuti ligipääsude võimalusi, ongi

koostatud käesolev DP. Planeering on koostatud selliselt, et hoonestusala hõlmab mõlemat krunti

(Aia 2a ja Lai 15b) ning mõlema kinnistu peal on näidatud kõrgem hooneosa. DP joonisel oleva

paigutuse alusel on teostatud mh ka insolatsiooniarvutus. DP on saanud kõik nõutavad

kooskõlastused. DP mahus on esitatud ka põhimõttelised visualiseeringud, DP-s on iga korruse

kohta eraldi määratud lubatav ehitusmaht ja täisehituse protsent.

Mart Hiob vastuseks Vallo Palmi varem tõstatatud küsimusele: Lai tn T7 ligipääsuga Lai 15a

kuuekorruselise kortermaja kõrvalt - peale naabritelt arvamuse küsimust on tehtud koostöös

linnaga DP-s muudatus ja Lai tn T7 kinnistult saab kavandatavasse hoonesse ainult autoga sisse

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

5

sõita, mitte sealt väljuda. Seega väide suure kiirusega rambist üles sõitvatest autodest Lai 15a

kortermaja trepikoja ees ei ole asjakohane.

T. Korts täiendas: antud küsimuse juures on ka oluline, et DP liikluslahenduse joonisel on näha

kuidas promenaadi ala kohal on tänavatasapind Lai tn T7 kinnistul künnisega tõstetud, mis

välistab seal ka tänavalt pööravate autode kiirelt sõitmise võimalikkuse. Lisaks on Lai 15a

kortermaja ukse ees oma kinnistul juba puhverala kuni Lai tn T7 kinnistuni.

Siim Orav täiendas: samal teemal vastuseks Vallo Palm varasemalt küsimusele seoses

promenaadi jätkumisega kuni uue sillani, on Pärnu linna kasuks seatud Pikk 18 kinnistul kehtiva

DP-ga ette nähtud servituudiala kergliiklusala rajamiseks. Lai tn T7 kinnistult saavad välja sõita

üksnes Pikk 16b kinnistu kasutajad.

T. Korts lisas: elukorterite parkimiskohad ei ole DP-ga seoses ristkasutuses, vastav nõue on linna

soovil DP-sse sisse viidud.

7. Küsimused ja vastused.

Küsimus Britta Retel: DP algatamisel saadeti naabritele kiri, kus informeeriti kaheksakorruselise

hoone kavandamisest, hilisemalt on selgunud, et kavandatav hoone on kõrgem ja esitatud

vastuväidetele linn pole vastanud.

Vastus Siim Orav: 2025-nda aasta detsembris naabrite käest küsitud ja saadud arvamustele on

vastatud, on öeldud, et esitatud arvamusi analüüsitakse edasise planeerimise käigus ja

planeeringu edasistest etappidest informeeritakse arvamuste esitajaid.

Täiendus Tõnu Korts: arendajale teadaolevalt informeeriti DP algatamisest naabreid kirjalikult

22.12.21 ja lisaks sellele, et seal oli kirjas lisaks algatamise taotluses toodule kirjas ka eraldi DP

eesmärk: kinnistule sobivaima ehitusõiguse väljaselgitamine: „Linnaehituslikke tingimusi

ümbritsevast hoonestusest kõrgema (või erilise) hoonestuse kavandamiseks tuleb eelnevalt

analüüsida. Kuna Pärnu kesklinn on valdavalt hoonestatud, siis tuleb põhjalikult kaaluda

olemasolevast hoonestusest kõrgemate hoonete kavandamist. Olemasolev hoonestusstruktuur

toetab kõrgema hoonestuse kavandamist, kui see rõhutab näiteks olulise ristmiku, peatänava,

väljaku või vaatesuuna ruumilist mõju või loob piirkonda olulise aktsendi.” ja veel lisaks

„Planeeritav kinnistu asub piirkonnas B: uushoonestuse kõrgus Vingi ja Ringi tänava vahelisel

alal määratakse detailplaneeringuga – alale kavandatava hoonestuse kõrgus võib olla erandina

üle +26 m abs kui planeeritaval maa-alal kavandatavad muudatused säilitavad kooskõla

kaitsevööndi eesmärgiga, sh tagavad muinsuskaitseala või kinnismälestise säilimise, nende

vaadeldavuse, sh kaugvaadete säilimise ja silueti nähtavuse.” Seega on arendaja esindaja

hinnangul naabreid teavitatud ka sellest, et võimalik on ka kõrgema hoonestuse kavandamine,

kui on tehtud vastavad analüüsid ja täidetud nõutavad tingimused.

Küsimus Britta Retel: Planeeringu koostamine tuleb lõpetada, kui DP eesmärk on oluliselt

muutunud, küsimus arendaja esindajale, kas te leiate, et eesmärk ei ole muutnud?

Vastus Tõnu Korts: DP eesmärk sisuliselt muutunud ei ole. Endiselt kavandatakse äri- ja

eluhoonet vastavalt ÜP-le. Algatamise taotlus esitati veebruaris 2020, kui ei kehtinud ka

praegune ÜP. DP algatati enam kui pool aastat peale ÜP kehtestamist ja algatati ÜP kohasena.

Algatamise taotluses ei ole määratud hoone kõrgust ega korruselisust. Varasemas vastuses

viidatud naabritele edastatud kiri (DP algatamisest teavitamine 22.12.21) käsitles seda niisamuti,

et DP koostatakse ÜP kohasena ja juhul kui soovitakse kavandada kõrgemat hoonestust, tuleb

teha vastavad analüüsid ja täita nõutud tingimused. Planeeringu koostamisel on seda järgitud, on

tehtud nii algatamise korralduses nõutud, kui ÜP-st tulenevad uuringud ja analüüsid ning

tegelikult on tehtud rohkemgi.

Küsimus Pikk 16 elanik: Kas naabritega on arvestatud?

Vastus Tõnu Korts: Selleks me olemegi praegu siin ja selleks me tegime ka 10.11.2025 Pärnu

Keskraamatukogus vabatahtlikult avaliku DP eskiisi tutvustuse. Peale eskiisi tutvustamist ja

naabrite arvamuste saamist on DP-sse sisse viidud mitmeid muudatusi

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

6

Küsimuse täiendus Pikk 16 elanik: Meil muutub vaade ja valgustatus.

Vastus Siim Orav: Pikk 16 asub DP alast lõunasuunas ja seega põhjasuunda kavandatav hoone

insolatsiooni halvendada ei saa. ÜP on avalik kokkulepe ja see on kehtestatud volikogu poolt

mais 2021 ning see annab B alal võimaluse kavandada erandina kõrgemat hoonestust. Selles

piikonnas on ka varem lubatud juba kõrghoone rajamine (Port Artur 2 hoone laiendus). Algne

kavand oli rajada oluliselt kõrgem üksik torn millega linn ei olnud nõus ja soovis kahe torniga

lahendust, mis koos Lai 11 lubatud kõrghoonega moodustab ühtse kogumi. Uuelt sillalt linna

sisenedes on kohe näha kus asub linnasüda.

Küsimuse täiendus Pikk 16 elanik: Millal seda maja on plaanis ehitama hakata?

Vastus Siim Orav: Kõigepealt on vaja saada kehtiv ehitusõigus DP kehtestamise näol. Peale seda

on vaja vastavalt üldplaneeringule teha avalik arhitektuurikonkurss. Seejärel geoloogilised

uuringud, ehitusprojekti koostamine. Seega on palju eeltöid, ennem reaalset ehitamist.

Täiendus Tõnu Korts: Alla aasta ei ole selle kõige teostamine reaalne, pigem kindlasti rohkem.

Arvamus Meelis Karro (naaberkinnistu Pikk 14a omaniku esindaja): arvestades ka meie enda

kinnistu arendamise plaane oleme huviga protsessi jälgimas, nõustume et kesklinna on vaja

tihendada ning ÜP elluviimine on asjakohane. Oleme sisuliselt vahetu naaber ja ei näe

kavandatavas midagi negatiivset ei kesklinnale ega meile - leiame, et kavandatav kõrgem maht

on pigem positiivne kesklinna arengule ja toetame seda.

Seisukoht Britta Retel: Port Artur Kinnisvara seisukoht on, et menetlus tuleb lõpetada ja alustada

otsast peale uuesti.

Vastus Siim Orav: LV-l on plaanis jätkata selle DP menetlusega.

Siim Orav võtab arutelu kokku, kohtumine lõpeb.

(allkirjastatud digitaalselt)

Siim Orav

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Janno Poopuu

protokollija