EELNÕU

Kuusalu maardla Kuusalu liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1. OTSUS

Lähtudes Osaühing Eesti Killustik 08.11.2023 esitatud Kuusalu liivakarjääri keskkonnaloa

muutmise taotlusest nr T-KL/1020941-2 ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, § 6¹

lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4, keskkonnaministri

16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, Kuusalu Vallavalitsuse

13.12.2023 kirjast nr 9-8/4241-1, otsustab Keskkonnaamet:

1.1. jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Kuusalu liivakarjääri keskkonnaloa

muutmise taotlusele.

1.2. Kuusalu liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotluse menetlemisel arvestada

järgmiste keskkonnameetmetega:

1.2.1. Masinate hooldus ja tankimine peab toimuma selleks ette nähtud kõvakattega alal,

mille piires on sademeveed võimalik kokku koguda ja puhastada. Pinnasele sattunud reostus

tuleb alalt välja kaevata ja reostunud pinnas utiliseerida;

1.2.2. Pinnasepumbad peavad asuma parvedel, millest õlide ja kütuse leke veekogusse on

välistatud;

1.2.3. Mäetöid võib karjääris teostada esmaspäevast reedeni ajavahemikus 7.00 – 19.00.

Keelatud on mäetöid karjääris teha riigipühadel ja nädalavahetustel;

1.2.4. Loa omanik on kohustatud jälgima masinate tehnilist seisukorda ning tagama, et

masinate müratase ei ületa tehnilistes andmetes fikseeritud garanteeritud helivõimsuse taset;

1.2.5. Kuusalu liivakarjääris kaevandamise ajal tuleb kasta sademetevaesel perioodil, kui

ööpäeva keskmine välitemperatuur on üle +5 ℃, karjääris kaevise transportimisel

kasutatavaid teid pidevalt, et oleks välitatud ülenormatiivse tolmu levik mäeeraldise piiridest

väljapoole;

1.2.6. Vältimaks kalluritel transporditava materjali tolmamist, tuleb kallurikastid katta;

1.2.7. Minimaalselt kord kahe nädala tagant mõõta Kuusalu II karjääri tehisjärve ja

kaevandamise tulemusel tekkiva Kuusalu karjääri tehisjärve veetaseme kõrgust;

1.2.8. Mäeeraldisel on kaevandamine keelatud 1.oktoobrist kuni 31. aprillini. Nimetatud

perioodil ei ole keelatud kaevise laadimistööd.

1.2.9. Enne kui Kuusalu liivakarjääris hakatakse kaevandama veealust varu, peab 14 plokk

olema taastatud kivisisaliku elupaigaks.

1.2.10. Veealuse varu kaevandamist tuleb alustada suunaga idast läände, et sisalikel oleks

võimalus liikuda juba varem kaevandatud või korrastatud aladele.

2(21)

1.2.11. Loa omanik peab küsima korrastamistingimusi ühe aasta jooksul peale maavara

kaevandamise loa saamist. Peale korrastamistingimuste väljastamist esitada

Keskkonnaametile ühe aasta jooksul rakendamise nõusoleku saamiseks korrastamisprojekt;

1.2.12. Kaevandamisel järgitakse reeglit, et veetase uues tehisjärves ei lange enam, kui 1 m

põhjavee normaaltasemest madalamale.

1.2.13. Kuusalu liivakarjäärist materjali väljaveo teekonna muutumisel tuleb müra ja tolmu

leviku osas teha uus keskkonnaekspertiis.

1.2.14. Loa omanik peab tagama Kaarhalli kinnistule (katastritunnus 35203:004:0167)

juurdepääsu.

1.3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud.

Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata

jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid

ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED

2.1. Osaühing Eesti Killustik (registrikood 10126848, aadress Rõstla paekivikarjäär, Rõstla küla,

Põltsamaa vald, Jõgeva maakond, 48022) esitas 09.10.2023 Keskkonnaametile Kuusalu

liivakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmistaotluse (registreeritud

keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 09.10.2023 numbriga DM-126056-1, korrigeeritud

taotlus 08.11.2023 numbriga DM-126056-4).

Osaühingule Eesti Killustik on antud maavara kaevandamise luba (edaspidi kaevandamisluba) nr

HARM-150 (kehtivusajaga kuni 12.06.2033), mille alusel kaevandatakse Kuusalu liivamaardla

(registrikaardi nr 0069) Kuusalu liivakarjääri mäeeraldisel ehitusliiva. Kuusalu liivakarjäär asub

Harju maakonnas Kuusalu vallas Ilmastalu külas riigile kuuluvatel katastriüksustel Liivametsa

(katastritunnusega 35203:004:0178), Noorendiku (katastritunnusega 35203:004:0090) ja Karjääri

(katastritunnusega 35203:004:0104). Nimetatud katastriüksuste valitseja on

Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. Mäeeraldise pindala kattub

mäeeraldise teenindusmaa pindalaga ja on 19,46 ha. Kaevandamisloale kantud korrastamise

suunaks on kahepaiksetele sobiv elupaik ja veekogu.

Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele

(MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad

täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning

kas koos taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(KeHJS) § 6¹ lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas nõuetele, sisaldades muu hulgas KeHJS

§ 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet.

2.2. Keskkonnaloa taotlus on 30.11.2023 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 30.11.2023 kirjaga nr DM-126056-6 keskkonnaloa taotluse

esitamisest ja avatud menetluse algatamisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46

3(21)

lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Avalikustamise käigus esitas üks kohalik elanik kaebuse

vee kvaliteedi kohta.

2.3. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Kuusalu liivakarjääri keskkonnaloa

muutmise taotluse 30.11.2023 kirjaga nr DM-126056-7 Kuusalu Vallavalitsusele arvamuse

avaldamiseks. Kuusalu Vallavalitsuse 13.12.2023 kirjast nr 9-8/4241-1. Kuusalu Vallavalitsus

edastas 13.12.2023 kirjaga nr 9-8/4241-1 Kuusalu Vallavalitsuse nõustuva otsuse (KOTKAS

15.12.2023 nr DM-126056-10).

2.4. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba

või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus

toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse

keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2

nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis

sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS §

6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja,

MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet

otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6¹ lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja §

3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni

25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama

KMH algatamise või algatamata jätmise üle.

KeHJS § 11 lõike 2³ järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja

asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata

jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise

või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2¹ alusel, lisatakse otsusele eelhinnang.

3. EELHINNANG

KeHJS § 6¹ lõike 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu

asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ja eeldatavast

keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel kehtestatud

keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:

1. Kuusalu liivakarjääri keskkonnaloa taotlus, sh KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane teave;

2. Kehtiv keskkonnaluba HARM-150 ja sellele koostatud eelhinnang;

4(21)

3. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused;

4. Strateegilised dokumendid (Harjumaa maakonnaplaneering, Kuusalu valla kehtiv

üldplaneering, üleriigiline planeering).

5. Metsaregister.

3.1. Kavandatav tegevus

3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht

Osaühingule Eesti Killustik on antud maavara kaevandamise luba (edaspidi kaevandamisluba) nr

HARM-150 (kehtivusajaga kuni 12.06.2033), mille alusel kaevandatakse Kuusalu liivamaardla

(registrikaardi nr 0069) Kuusalu liivakarjääri mäeeraldisel ehitusliiva. Kuusalu liivakarjäär asub

Harju maakonnas Kuusalu vallas Ilmastalu külas riigile kuuluvatel katastriüksustel Liivametsa

(katastritunnusega 35203:004:0178), Noorendiku (katastritunnusega 35203:004:0090) ja Karjääri

(katastritunnusega 35203:004:0104). Nimetatud katastriüksuste valitseja on Kliimaministeerium

ja volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet.

Mäeeraldise pindala kattub mäeeraldise teenindusmaa pindalaga ja on 19,46 ha. Kaevandamisloale

kantud korrastamise suunaks on kahepaiksetele sobiv elupaik ja veekogu.

Keskkonnaametile esitatud keskkonnaloa muutmise taotluse eesmärk on eemaldada Kuusalu

liivakarjääri keskkonnaloale nr HARM-150 seatud kõrvaltingimused nr 1 ja 8.

Lisatingimus number 1 sätestab, et juhul, kui kaevandamistegevus avaldab mõju Ilmastalu küla

salvkaevude veetasemele, mille tulemusel vee kättesaadavus kaevudest on raskendatud, on loa

omaja kohustatud tagama alternatiivse veevarustuse mõjualasse jäävates majapidamistes

Vaheranna (katastritunnusega 35203:004:0390), Metsavahi (katastritunnusega 35203:004:0810),

Männituka (katastritunnusega 35203:004:0187), Uuetoa (katastritunnusega 35203:004:0186),

Lihukõrve (katastritunnusega 35203:004:0590) ning Lepiku (katastritunnusega 35203:004:0251),

Mäe (katastritunnusega 35203:004:0240), Laimetsa (katstritunnusega 35203:004:0209), Vana-

Nurga (katastritunnusega 35203:004:0046), Kasonen-Mäe (katastritunnusega 35203:004:0022),

Kaidaste tee 1 (katastritunnusega 35203:004:0211), Kaidaste tee 3 (katastritunnusega

35203:004:0212) ja Lehtmetsa (katastritunnusega 35203:004:0054). Sellisel juhul tuleb loa omajal

rajada puurkaev(ud) ning vajalike veetorustike väljaehitus mõjualasse jäävate majapidamisteni.

Lisatingimus number 8 paneb loa omajale kohustuse mõõta veetaset Ilmastalu küla salvkaevudes

Vaheranna (katastritunnusega 35203:004:0390) ja Metsavahi (katastritunnusega 35203:004:0810)

kinnistutel. Mõõtmisi teostada kord aastas ning kui hakatakse kaevandama mäeeraldiselt veealust

varu, siis kahe esimese aasta jooksul teostada veetaseme mõõtmisi üks kord kvartalis. Teostatud

mõõtmiste tulemused esitada kahe nädala jooksul Keskkonnaametile ja Kuusalu Vallavalitsusele.

Käesolevas eelhinnangus annab Keskkonnaamet ülevaate kehtivast loast ja tingimustest ning

analüüsib loa muudetavat osa. Muus osas jäävad loaga seotud asjaolud ja tingimused kehtima.

Kehtiv luba HARM-150

Kehtivas loas on muuhulgas esitatud järgmised tingimused:

5(21)

1. Juhul, kui kaevandamistegevus avaldab mõju Ilmatsalu küla salvkaevude veetasemele, mille

tulemusel vee kättesaadavus kaevudest on raskendatud, on loa omanik kohustatud tagama

alternatiivse veevarustuse mõjualasse jäävates majapidamistes (Vaheranna (katastritunnusega

35203:004:0390), Metsavahi (katastritunnusega 35203:004:0810), Männituka (katastritunnusega

35203:004:0187), Uuetoa (katastritunnusega 35203:004:0186), Lihukõrve (katastritunnusega

35203:004:0590) ning Lepiku (katastritunnusega 35203:004:0251), Mäe (katastritunnusega

35203:004:0240), Laimetsa (katstritunnusega 35203:004:0209), Vana-Nurga (katastritunnusega

35203:004:0046), Kasonen-Mäe (katastritunnusega 35203:004:0022), Kaidaste tee 1

(katastritunnusega 35203:004:0211), Kaidaste tee 3 (katastritunnusega 35203:004:0212) ja

Lehtmetsa (katastritunnusega 35203:004:0054). Sellisel juhul tuleb loa omanikul rajada

puurkaev(ud) ning vajalike veetorustike väljaehitus mõjualasse jäävate majapidamisteni;

2. Masinate hooldus ja tankimine peab toimuma selleks ette nähtud kõvakattega alal, mille piires

on sademeveed võimalik kokku koguda ja puhastada. Pinnasele sattunud reostus tuleb alalt välja

kaevata ja reostunud pinnas utiliseerida;

3. Pinnasepumbad peavad asuma parvedel, millest õlide ja kütuse leke veekogusse on välistatud;

4. Mäetöid võib karjääris teostada esmaspäevast reedeni ajavahemikus 7.00 – 19.00. Keelatud on

mäetöid karjääris teha riigipühadel ja nädalavahetustel;

5. Loa omanik on kohustatud jälgima masinate tehnilist seisukorda ning tagama, et masinate

müratase ei ületa tehnilistes andmetes fikseeritud garanteeritud helivõimsuse taset;

6. Kuusalu liivakarjääris kaevandamise ajal tuleb kasta sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva

keskmine välitemperatuur on üle +5 ℃, karjääris kaevise transportimisel kasutatavaid teid

pidevalt, et oleks välitatud ülenormatiivse tolmu levik mäeeraldise piiridest väljapoole;

7. Vältimaks kalluritel transporditava materjali tolmamist, tuleb kallurikastid katta;

8. Mõõta veetaset Ilmatsalu küla salvkaevudes Vaheranna (katastritunnusega 35203:004:0390) ja

Metsavahi (katastritunnusega 35203:004:0810) kinnistutel. Mõõtmisi teostada kord aastas ning kui

hakatakse kaevandama mäeeraldiselt veealust varu, siis kahe esimese aasta jooksul teostada

veetaseme mõõtmisi üks kord kvartalis. Teostatud mõõtmiste tulemused esitada kahe nädala

jooksul Keskkonnaametile ja Kuusalu Vallavalitsusele;

9. Minimaalselt kord kahe nädala tagant mõõta Kuusalu II karjääri tehisjärve ja kaevandamise

tulemusel tekkiva Kuusalu karjääri tehisjärve veetaseme kõrgust;

10. Mäeeraldisel on kaevandamine keelatud 1.oktoobrist kuni 31. aprillini. Nimetatud perioodil ei

ole keelatud kaevise laadimistööd.

11. Enne kui Kuusalu liivakarjääris hakatakse kaevandama veealust varu, peab 14 plokk olema

taastatud kivisisaliku elupaigaks.

12. Veealuse varu kaevandamist tuleb alustada suunaga idast läände, et sisalikel oleks võimalus

liikuda juba varem kaevandatud või korrastatud aladele.

13. Loa omanik peab küsima korrastamistingimusi ühe aasta jooksul peale maavara kaevandamise

loa saamist. Peale korrastamistingimuste väljastamist esitada Keskkonnaametile ühe aasta jooksul

rakendamise nõusoleku saamiseks korrastamisprojekt;

14. Kaevandamisel järgitakse reeglit, et veetase uues tehisjärves ei lange enam, kui 1 m põhjavee

normaaltasemest madalamale.

15. Kuusalu liivakarjäärist materjali väljaveo teekonna muutumisel tuleb müra ja tolmu leviku osas

teha uus keskkonnaekspertiis.

16. Loa omanik peab tagama Kaarhalli kinnistule (katastritunnus 35203:004:0167) juurdepääsu.

6(21)

Kuusalu maardla kirjeldus

Taotletav mäeeraldis hõlmab Kuusalu liivamaardla (registrikaart 0069) ehitusliiva aktiivse

tarbevaru 1 ja 2 plokke täielikult. Taotletavast mäeeraldisest ~26 m kaugusele põhjasuunas jääb

olemasolev Kuusalu II karjäär (loa nr HARM-067 (L.MK.HA-37027) ja selle teenindusmaa.

Kuusalu uuringruum jääb Kesk-Ordoviitsiumi Uhaku (O2uh) ja Lasnamäe (O2ls) lademete

avamusalale, mis oli algselt kaetud ~15 - 20 m paksuses Kvaternaarisetetega - eriteraline liiv ja

selle all tihe liivsavimoreen. Geomorfoloogiliselt jääb uuringuruum kirde-edelasuunalisele

fluvioglatsaalse tekkega küllaltki laugele deltaalale, jäädes selle kirdeosasse. Uuringuruumi

kaguservas Loo jõe asukohas esineb mattunud org, kus purdsetete lamam on ~5 m ümbruskonnast

madalam.

Mäeeraldise aktiivne tarbevaru (ehitusliiv) on 1 306 tuhat m3, kaevandatav sellest on 1 002 tuhat

m3. Keskmine aastamäär on 70 tuhat m3.

Katend

Tegemist on olemasoleva karjääriga ning katend on valdavas osas juba eemaldatud. Eemaldamata

asukohtades esineb kattekihti ebaühtlaselt ja see ulatub maksimaalselt kuni 0,7 - 0,8 meetrini.

Kasulik kiht

Maksimaalsed kasuliku kihi paksused on esindatud uuringuruumi idaservas ulatudes geoloogilise

uuringu andmetel 20,6 meetrini. Peamiselt esineb kasulik kiht tüseda paksusega olemasolevates

karjäärinõlvades uuringuruumi äärealadel ning keskosasse jäetud teeterviku all ja selle nõlvades.

Karjääri lääneosas on kasulik kiht kaevandatud. Keskmine kasuliku kihi paksus varieerub

vahemikus 1,2 - 20,0 m (keskmine 6,4 m). Arvestades aga maapinna reljeefi muutlikkusega, siis

ei iseloomusta puuraukude aritmeetiline keskmine kasuliku kihi reaalset paksust. Võttes aluseks

maapinna ja lamami koostatud mudelid, on uuringuruumi kasuliku kihi keskmine paksus 6,8 m.

Geoloogiliste andmete põhjal esineb uuringuruumis peamiselt liiv olles esindatud helepruuni ja -

halli värvuse ning peene- kuni jämedateralise liivaga. Üksikutes kohtades muutub liiv sügavamates

intervallides ülipeene- kuni väga peeneteraliseks ning mõnevõrra savikamaks.

Kasuliku kihi lamam mäeeraldisel jääb abs kõrguste vahemikku 26,0 m idaosas kuni 48,9 m

edelapiiril. Lamam hakkab langema mäeeraldise keskosas järsult idasuunas, kus kõrgusvahe on

keskmiselt 10 m piires. Keskmine kasuliku kihi lamami abs kõrgus kõikide puuraukude andmetel

on 39,8 m. Lamamiks on enamasti hall ja pruun liivsavimoreen ja liivsavi

Kasutatav tehnoloogia

Mäenduslikud tingimused taotletavas Kuusalu liivakarjääris kaevandamiseks on head, tegemist on

olemasoleva karjääriga.

Kuusalu liivakarjääris planeerib arendaja veepealse varu kaevandamiseks kasutada kas

ekskavaatorit või frontaallaadurit. Vastavalt vajadusele kaevandatakse kas ühe või kahe astanguga.

7(21)

Veealuse maavara varu kaevandamiseks (kasuliku kihi paksus 15 - 17 m) kasutatakse pinnasepump

süvendajat. Veega küllastunud liiv (pulp) pumbatakse mööda torustikku spetsiaalselt

ettevalmistatud platsile - hüdropuistangusse - nõrgumiseks, kus liigvesi valgub kaevude kaudu

tagasi veekogusse. Hüdropuistangusse pumpamisel läbib liiv vajadusel sõela, millega eraldatakse

välja materjal 12 - 120 mm (suurem fraktsioon ei läbi pumpa ning jääb veekogu põhja).

Saadud materjal turustatakse või kasutatakse karjääriteede ja platside ehitamiseks. Puistangut

kasvatatakse järk-järgult kõrgemaks, kasutades abitöödel buldooserit, mis lükkab täitetud

puistangu servale uue valli. Valmis hüdropuistang jäetakse 2 kuni 4 nädalaks nõrguma pärast mida

hakatakse sealt liiva realiseerima. Nõrgunud hüdropuistangust kaevise laadimiseks kallurautole

kasutatakse ekskavaatorit või frontaallaadurit.

Asukoha ja ümbritseva maastiku kirjeldus

Kuusalu liivakarjääri mäeeraldise põhjaserv jääb avalikus kasutuses oleva kohaliku Kuusalu-Kursi

tee nr 3530047 äärmise sõiduraja välimisest servast ~ 7 m kaugusele. Seletuskirjas on selgitatud,

et Kuusalu-Kursi tee kaitsevööndi laiuseks on 20 m alates teeteljest, seega kattub taotletav ala

kunagise karjääri olemasoleva nõlvaga. Kaitsevööndis maavara kaevandamist ei planeerita,

tasandatakse vaid varasema kaevandamise tulemusena kujunenud korrastamata nõlv. Taotletavast

alast ~600 m kaugusele põhja jääb Tallinn-Narva riigimaantee nr 1 ning ~1,5 km kaugusele läände

Kuusalu aleviku keskus.

Taotletavale Kuusalu liivakarjääri mäeeraldisele asuvad lähimad elamud Ilmatsalu külas

kinnistutel Vaheranna (katastritunnusega 35203:004:0390), Metsavahi (katastritunnusega

35301:001:0761), Metsatuka (katastritunnusega 35301:001:0762), Männituka (katastritunnusega

35203:004:0187), Uuetoa (katastritunnusega 35203:004:0186), Uuetoa (katastritunnusega

35301:001:1897) ja Lihukõrve (katastritunnusega 35203:004:0590). Nimetatud kinnistud asuvad

taotletavast mäeeraldisest edelas 300-400 meetri kaugusel. Muud elamualad jäävad kaugemale kui

400 m loode suunal Kuusalu alevikus Kupu tn ääres.

Karjääri ümbritsev maastik muus osas on valdavalt metsamaa, kus levinumaks metsatüübiks on

okasmetsad. Metsad on valdavalt keskealised, kuid esineb ka küpset metsa.

Looduskaitselised objektid

Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad peaaegu täielikult II kategooria kaitsealuse

liigi Lacerta agilis (kivisisalik; keskkonnaregistri kood KLO9115564) elupaigaga.

Mäeeraldisest põhjapool, endises karjääris on teada kaitsealuse linnuliigi, Podiceps grisegena

(hallpõsk-pütt), pesitsemine. See ala jääb ca 100 m kaugusele.

Muud kaitsealused liigid asuvad mõjualast väljaspool.

LKS § 55 kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik surmamine, välja arvatud eutanaasia

eesmärgil, on keelatud. Lõige 6 täpsustab, et kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik

häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on keelatud, välja arvatud

LKS § 58 lõigetes 4 ja 5 ning §-s 582 sätestatud juhul.

8(21)

Lähim kaitstav ala on 1,2 km kaugusel Kuusalu alevikus asuv üksikobjekt „Soodla tee äärsete

mändide; (Männid 2 tk; Soodla tee männid)“ (EELISe kood KLO4000623). Lähim Natura 2000

ala on 3,2 km kaugusel asuv Lahemaa linnu- ja loodusala (siseriiklikult kaitstav kui Lahemaa

rahvuspark, EELISe koodid vastavalt RAH0000089 ja RAH0000601).

3.1.2. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Kohaliku omavalitsuse seisukoht

Kuusalu Vallavalitsus on nõustunud loa tingimuste muutmisega 13.12.2023 kirjaga nr 9-8/4241-1,

põhjendusel, et veevarustus kohalikele elanikele on tagatud uue 100 m sügavuse rajatava

puurkaevuga.

Maakonnaplaneering

Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole antud tegevus vastuolus strateegiliste

planeerimisdokumentidega.

Tegevuse ala jääb Harju maakonda, kus kehtib Harjumaa maakonnaplaneering (kehtestatud

riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78). Selle kohaselt on antud ala

maakasutuseks määratud rohevõrgustik ning liivamaardla.

Maakonnaplaneeringus toodud üldised maardlate asjakohased kasutustingimused on järgmised:

• Maardlate kasutuselevõtul tuleb vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel

põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel, rohelises võrgustikus ja linnade puhkealadena

määratud linnade rohevööndis. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult

otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele.

• Väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku, rohelise võrgustiku ja linnade rohevööndi

toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandusloale tingimuste seadmisel,

korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb

lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks.

• Kasutuselevõetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada ning alad majandustegevuse

lõppemisel korrastamisprojekti abil korrastada, et võimaldada maade edasist kasutust kas põllu-

või metsamaana, puhkeala või ehitusalana.

• Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada arvelevõetud

maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule. Püsiva iseloomuga tegevus

on põhimõtteliselt lubatav, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena

säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda.

• Aladel, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara väljamise (mäetööstusmaa) eesmärgil

seni kasutusse võetud ning mida ei ole käesolevas planeeringus käsitletud kaevandamiseks

perspektiivsena, määratlemine mäetööstusmaana on võimalik pärast maavara kaevandamise loa

taotlemist ja selle saamist õigusaktidega sätestatud korras.

9(21)

• Kaevandamine juba asustatud alade piirkonnas on problemaatiline tulenevalt kaasnevatest

häiringutest elanike elutingimustes. Eelistatud on sama maavara kaevandamine esmajärjekorras

asustatud aladest eemal, eeldusel, et selle maavara olemasolu ja kaevandamise tingimused seda

võimaldavad. Täpsem argumentatsioon ja põhjendused maavara kaevandamise käsitlemiseks

avaliku huvina on esitatud „Ehitusmaavarade kasutamise riiklikus arengukavas 2011-2020“, mis

on koostatud Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel.

• Kaevandustegevuse loa taotlemisele eelnevalt on soovitav viia võimalikult varakult läbi avalik

protsess kohaliku elanikkonna ja teiste puudutatud huvigruppide kaasamiseks, leidmaks vajalikud

kokkulepped ja kompromissid. Ennetav koostöö aitab vähendada hilisemate kaebuste ja

probleemide tekkimise võimalusi.

• Maardlate kasutuselevõtul tuleb kavandada maardlatele ligipääsuteed, mis vastavad maardla

kasutamisega kaasnevale liikluskoormusele. Vajadusel tuleb kavandada olemasolevate teede (sh

riigimaanteede) kandevõime tugevdamine.

Kavandatud tegevus ei ole vastuolus maakonnaplaneeringuga, kuid peab selles seatud tingimustest

lähtuma. Kuna maakasutuse poolest on ala määratud liivamaardlaks, mis jääb rohevõrgustikku,

siis peab olema kompromiss nende kahe tegevuse vahel. Loa tingimuste muutmine ei ole

vastusolus rohevõrgustiku soodsa seisundi tagamisega.

Kuusalu valla üldplaneering

Kehtiv üldplaneering on kehtestatud Kuusalu vallavolikogu 19.12.2001 otsusega nr 68. Selle

kohaselt on kõnealune karjääri ala olemasolev karjäär (karjääridemaa), mida ümbritseb riigimets

ja kaitsemets.

Seega vastuolu kehtiva üldplaneeringuga ei ole, kuna tegevus lähtub üldplaneeringus määratud

maakasutusest.

Üleriigiline planeering

Üleriigilises planeeringus "Eesti 2030+" on maavarade kaevandamise kohta märgitud järgmist:

1. Eestis on viimastel aastatel rohetaristu määratlemisel ära tehtud suur töö – maakondade

teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” üheks alateemaks oli

rohevõrgustik. Võrgustiku ja selle osiste piire ja kasutustingimusi on täpsustatud valdade hiljem

kehtestatud üldplaneeringutes. Rohevõrgustiku kavandamisel kasutati Eestis integreeritud

lähenemist, kuivõrd võrgustiku toimimist vaadeldi koos asustuse ja tehnilise taristuga, et leida

konfliktikohad ja pakkuda lahendusi rohevõrgustiku sidususe tagamiseks. Seega on rohevõrgustik

planeeringuline meede, mis parandab loodushoiu olukorda ja kestliku arengu võimalusi. Sellist

tasakaalustatud vaatenurka tuleb tehnilise taristu planeerimisel ja maavarade kaevandamisel

rakendada ka edaspidi;

2. „/-/ Kui rohevõrgustiku tuumaladele kavandatakse suuri, riigi toimimiseks vajalikke

objekte, tuleb tagada tuumalasisene ja tuumaladevaheline sidusus. Maavarade kaevandamisel tuleb

see tagada rekultiveerimise või asendusalade leidmise kaudu.“;

3. Üleriigiline planeering ei käsitle väga põhjalikult maavaradega seonduvat ega liivakarjääre

spetsiifiliselt. Tuuakse välja hetkeolukord.

10(21)

Lähtudes üleriigilise planeeringu üldisest iseloomust, ei ole tegevus sellega vastuolus.

3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade (nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine

Tegemist on olemasoleva liivakarjääriga. Praegusel juhul loa muutmine tingimuste 1 ja 8 osas ei

mõjuta ressursside kasutamist ega ning kehtiva loa asjaolud ja tingimused selles osas jäävad

kehtima.

Kohalikele elanikele rajatav puurkaev aitab tagada veevarustust, kuid ei ole eeldada et veekasutus

kohalike poolt sellest tulenevalt muutuks suuremaks.

3.1.4. Tegevuse energiakasutus

Peamised energiatarbijad karjääri avamise järgselt on karjääris töötavad seadmed ja masinad.

Energiat kulub ettevalmistustöödeks (piiride märkimine, kõrghaljastuse eemaldamine, katendi

eemaldamine), maavara kaevandamiseks ja kaevise laadimiseks transpordivahenditele.

Piirkonnas on teedevõrk olemas. Tegemist on olemasoleva karjääriga. Energiakasutuse aspektist

tulenevalt tegevusel negatiivne mõju puudub.

3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda.

Kuusalu liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks

maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste (tolm).

Pinna- ja põhjavesi

Liiva kaevandamisega põhjaveetasemest madalamal kaasneb eelkõige mõju Kvaternaari liivades

olevatele veekihtidele. Sügavamaid, aluspõhjalisi veekihte Kvaternaari liivades toimuv

kaevandamistegevus ei mõjuta.

Lähimad majapidamised, mis kasutavad joogiveehaardena salvkaevusid, paiknevad Ilmastalu

külas, taotletavast mäeeraldisest edelas ca 300-400 m kaugusel.

Kuusalu mäeeraldisele lähimaks looduslikuks veekoguks on Loo jõgi (VEE1082100). Loo jõgi

kuulub heledaveeliste ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõgede tüüpi ning jõe ökoloogiline

seisund on Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt hea. Kaevandustegevuse piirkonnas

asub 17,8 km pikkuse ja 60,3 km2 suuruse valgalaga jõe ülemjooks, alamjooksul kuulub jõgi lõhe,

jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse.

Veealuse maavara varu kaevandamiseks (kasuliku kihi paksus 15 - 17 m) kasutatakse

pinnasepump-süvendajat, kus veega küllastunud liiv (pulp – liiva sisaldus ca 10%) pumbatakse

mööda torustikku spetsiaalselt ettevalmistatud platsile - hüdropuistangusse – nõrgumiseks. Sealt

11(21)

valgub liigvesi kaevude kaudu tagasi veekogusse. Selle tehnoloogia puhul ei toimu

põhjaveetaseme olulist alanemist, kuna pulp suunatakse nõrguma vahetult karjääri teenindusmaa

alal, kust liivaga välja pumbatud vesi tagasi tehisveekogusse liigub.

Vastavalt OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud eksperthinnangule „Kuusalu liivakarjääri

keskkonnaekspertiis“ on väikse põhjavee taseme alanduslehtri teke paratamatu, kuna veetase

alaneb välja kaevandatava maavara arvelt. Lisaks tuleb arvestada, et osa hüdropuistangusse

suunatud pulbis olevast veest aurustub. Arvestades, et kaevandamine toimub järk-järgult, siis

korraga suurt mõju ei teki ja veetaseme alanemise mõju ulatumine lähimate kaevudeni on

ebatõenäoline.

Kuna olemasolev Kuusalu II karjääri tehisveekogu ja rajatav tehisveekogu on vahetult

kvaternaarisetetes leviva vabapinnalise põhjaveekihiga seotud, toimub pidev veetasemete

ühtlustumine ja piirkonna põhjavee kättesaadavust ohustava alanduslehtri teke ei ole tõenäoline.

Pinnasepump-süvendaja kaevandamistehnoloogia korral toimub põhjavee vahetu ümberjuhtimine,

mille korral tehisveekogu veetase ja selle lähiala põhjaveetase ei alane kaevanduse alal ühe

tööpäeva jooksul olulisel määral. Tehisjärve pidevalt suurenevast veemahutavusest tingituna on

vahetult maavaru väljamisest tingitud põhjaveetaseme kõikumised järjest väiksemad. Kvaternaari

liivade hea veejuhtivuse tõttu taastub põhjavee tase kaevetegevuse pauside (nt öisel ajal) korral

kiirelt normaaltasemele.

Piirkonna Kvaternaari põhjaveekihti avavad kaevud jäävad olemasolevast Kuusalu II

kaevandusest (kus toimub sarnane kaevetegevus) enam kui 400 m kaugusele ja taotletavast

Kuusalu mäeeraldisest veel kaugemale. Kaevandustegevusest tingitud põhjaveetaseme alanemise

mõju on ebaoluline.

Kuna pulbi koosseisus välja pumbatav põhjavesi suunatakse valguma vahetult karjääri

territooriumile, kus võimaldatakse selle pinnasesse imbumine, siis ei puutu ümberjuhitav vesi

kokku kaevandatavast liivast erineva mineraalse materjaliga ja seetõttu ei muutu olulisel määral

ka vee mineraalne koostis. Kaevandustegevus ei sea ohtu piirkonnas kvaliteetse joogivee

kättesaadavust.

Lähimate Ilmastalu küla majapidamiste salvkaevud jäävad taotletavast Kuusalu mäeeraldise alast

piisavalt kaugele ja põhjavee liikumise suunas ülespoole mäeeraldisi. Seetõttu ei ole eeldada

kaevandustegevusest tulenevat mõju piirkonna salvkaevude vee kvaliteedile ja selle

kättesaadavusele.

Praegusel juhul on kavandatud kehtiva loa tingimuste muutmist, kehtivast loast eemaldatakse

tingimused nr 1 ja 8.

Lisatingimus number 1 sätestab, et juhul, kui kaevandamistegevus avaldab mõju Ilmastalu küla

salvkaevude veetasemele, mille tulemusel vee kättesaadavus kaevudest on raskendatud, on loa

omaja kohustatud tagama alternatiivse veevarustuse mõjualasse jäävates majapidamistes

Vaheranna (katastritunnusega 35203:004:0390), Metsavahi (katastritunnusega 35203:004:0810),

Männituka (katastritunnusega 35203:004:0187), Uuetoa (katastritunnusega 35203:004:0186),

Lihukõrve (katastritunnusega 35203:004:0590) ning Lepiku (katastritunnusega 35203:004:0251),

12(21)

Mäe (katastritunnusega 35203:004:0240), Laimetsa (katstritunnusega 35203:004:0209), Vana-

Nurga (katastritunnusega 35203:004:0046), Kasonen-Mäe (katastritunnusega 35203:004:0022),

Kaidaste tee 1 (katastritunnusega 35203:004:0211), Kaidaste tee 3 (katastritunnusega

35203:004:0212) ja Lehtmetsa (katastritunnusega 35203:004:0054). Sellisel juhul tuleb loa omajal

rajada puurkaev(ud) ning vajalike veetorustike väljaehitus mõjualasse jäävate majapidamisteni.

Lisatingimus number 8 paneb loa omajale kohustuse mõõta veetaset Ilmastalu küla salvkaevudes

Vaheranna (katastritunnusega 35203:004:0390) ja Metsavahi (katastritunnusega 35203:004:0810)

kinnistutel. Mõõtmisi teostada kord aastas ning kui hakatakse kaevandama mäeeraldiselt veealust

varu, siis kahe esimese aasta jooksul teostada veetaseme mõõtmisi üks kord kvartalis. Teostatud

mõõtmiste tulemused esitada kahe nädala jooksul Keskkonnaametile ja Kuusalu Vallavalitsusele.

Kuna arendaja on saavutanud kohalike elanike ning kohaliku omavalitsusega kokkuleppe ning

alustatud on ühise puurkaevu rajamisega nimetatud kinnistutele, ei ole need tingimused enam

asjakohased. Tingimuste eemaldamisega ei mõjutata piirkonna veetaset või veetarbimist.

Kaevandamisega seotud muud asjaolud ning tingimused jäävad kehtima.

Müra

Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub kasutatavast tehnikast, tööprotsessidest ja

ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest allikast:

transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Välisõhus leviva müraga

seonduvat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse §-d 55-66 ja keskkonnaministri 16.12.2016

määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ (määrus nr 71).

Punktmüraallikatel (karjääris töötavad masinad nt ekskavaator, rataslaadur, kallurauto) on

olulisimaks parameetriks nende tekitatav helivõimsustase. Helivõimsustase on akustiline energia,

mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, mis

tähendab, et müratase mingis punktis sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest ning allika

helivõimsustasemest. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on ca 84 – 95 dB,

rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB. Karjääris enim kasutatav masin on ekskavaator,

abimehhanismidena kasutatakse vajadusel ka rataslaadurit.

Transpordi (joonmüraallikate) puhul on olulisimaks parameetriks liiklussagedus, millest sõltub

transpordivahendite müraemissioon keskkonda. Mida suurem on liiklussagedus, seda suuremaks

ja ühtlasemaks kujuneb müratase teede lähiümbruses. Lisaks liiklussagedusele mõjutab transpordi

puhul müra teket ka teekate (asfalt, kruuskate), liikumiskiirus ja raskete sõidukite osakaal.

Ümbruskonnale kõige häirivamat müra tekitab katendi koorimine karjääri avamisel. Loodusliku

materjali töötlemiseks ei kasutata purustus-sorteerimissõlme.

Vastavalt määrusega nr 71 kehtestatud piirväärtustele tohib elamutega piirkonnas (II kategooria

elamuala) olla tööstusmüra piirtase päevasel 60 dB ja öösel 45 dB. Piirtase on näitaja, mis üldjuhul

iseloomustab rahuldavaid akustilisi tingimusi ja mida kasutatakse olemasoleva olukorra

hindamisel, kusjuures olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset.

13(21)

Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris

töötavad kaevandamismasinad. ekskavaatori, kopplaaduri ja kallurite müratase jääb vahemikku

90...110 dB, purustus-sõelumissõlme müratase kuni 110 dB piiresse. Tööpäeva keskmisena jääb

müratase eelpool märgitud piiridest väiksemaks, sest masinad ei tööta pidevalt täisvõimsusel.

Ümbruskonnale kõige häirivamat müra tekitab katendi koorimine karjääri avamisel, järgnevatel

mäetöödel asuvad töötavad masinad katendivalli varjus ja karjäärisüvendis, mis hinnanguliselt

vähendab mürataset kuni 10 dB võrra.

OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud eksperthinnangu raames koostati Kuusalu liivakarjääri

töötamisega kaasneva müra modelleerimine. Modelleerimise aluseks võeti eeldatav maksimaalne

müratase. Müra modelleerimisel esitati ka prognoositav Kuusalu II liivakarjääri ja OÜ Balti Spoon

tootmismüra koostoime kavandatav Kuusalu liivakarjääri töötamisega.

Eksperthinnanguga teostatud müra modelleerimise tulemusel järeldub, et Kuusalu liivakarjääris

kaevetööde teostamise korral ei ületa tegevusega kaasnev müratase kehtivaid päevaseid (7.00-

23.00) müra normväärtusi.

Kaevise väljaveotee ääres ei asu müratundlikke elamualasid, enam kui 300 m kaugusele jäävate

Ilmastalu küla eluhooneteni ei ulatu liiklusest tingitud müratase, mis ületaks normväärtust.

Transpordiga kaasnev müratase jääb oluliselt (enam kui 10 dB) normtasemest madalamaks.

Tallinn-Narva mnt müratase lisanduva liikluse tõttu sisuliselt ei muutu (ekvivalentmüra muutus

jääb suurusjärku 0,1 dB).

Kavandatava karjääri edelaosas ning ümbritseva maastikuga tasapinnas maksimaalses mahus

(korraga ja pidevalt töötavad ühes karjääri punktis 3 masinat) tööde teostamisel võib Ilmastalu

küla lähimate eluhoonete alal arvutuslik ekvivalentne müratase ületada 50 dB ehk sihtväärtust,

kuid müratase jääb selgelt madalamaks kui piirväärtus (60 dB).

Kavandatava karjääri keskosas ning ümbritsevast maastikust madalamal tööde teostamise korral

jääb Ilmastalu küla lähimate eluhoonete alal arvutuslik ekvivalentne müratase madalamaks kui 50

dB ehk tagatud on ka tööstusmüra sihtväärtusele vastav müratase.

Arvutuslikus maksimaalses müratasemes ei ole arvestatud ühegi müra levikut looduslikult

takistava meetmega: kõrghaljastus (mäeeraldis asub metsamaastikus ning mets on

mürasummutava omadustega), maapinna reljeef (tegevus toimub süvendis, mis takistab

müralevikut), müratõkkevallid (takistavad müra levikut). Eelnevast lähtudes karjääritegevus

tõenäoliselt piirkonna päevasele mürafoonile suurt mõju ei avalda.

Tegelik olukord võib siiski arvutuslikust erineda. Keskkonnaloa omajal tuleb tagada seadusega

kehtestatud piirnormidest kinnipidamine ning võtta kasutusele kõik võimalikud meetmed

mürahäiringu tekke ja leviku vähendamiseks.

Praegusel juhul loa muutmine tingimuste 1 ja 8 osas ei mõjuta müra teket ega levikut ning kehtiva

loa asjaolud ja tingimused selles osas jäävad kehtima.

14(21)

Osakesed (tolm)

Liiva kaevandamisel on võimalikeks osakeste ehk tolmu allikateks maavara ammutamis- ja

laadimisprotsessid ning toodangu väljaveoga seotud transport. Osakeste eraldumine mäeeraldisel

toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise tehnoloogiast, kaevise kohapealsest

töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne). Transpordil kaasneb tolmu

eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel transpordivahendite (eriti raskeveokite) ratastelt ning

lahtistelt koormatelt. Veose katmise nõuded on toodud liiklusseadustikus ja selle alamaktides.

Looduslikult on kaevandatav liiv niiske ega põhjusta märkimisväärse õhusaaste tekkimist.

Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete

künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (määrus nr 67) ja

selle lisa 1 kohaselt on õhusaasteluba vaja, kui tegevuse käigus eraldub ühe aasta jooksul

atmosfääri osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.

Kehtiva loa HARM-150 eelhinnangus lähtuti OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud

eksperthinnangust, milles leiti, et kavandatava karjääri tegevus (kaevandamine, kaevise väljavedu)

ei põhjusta õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist tundlikel aladel. Märkimisväärsed saastetasemed

esinevad ainult kruusakattega väljaveotee ääres ning võimalik (teoreetiline) õhukvaliteedi

piirväärtuse ületamine piirneb lähima 50 m alaga kruusateest.

Et vähendada kaevise transpordil tekkiva tolmu levikut, lisati loale asjakohased kõrvaltingimused

(välja toodud käesoleva eelhinnangu ptk-s 3.1.1 osas „Kehtiv luba HARM-150“). Kehtiva loa

tingimuste 1 ja 8 muutmine ei mõjuta õhukvaliteeti.

Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnareostust tegevusega ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne. Liiva

kaevandamisega selliseid mõjusid ei teki või on need ebaolulise suurusega.

Vibratsioon

Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevatest õigusaktidest on karjääris töötavale tehnikale kehtestatud

vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Karjääris töötav tehnika peab vastama kehtestatud

normidele. Kuusalu liivakarjääris ei viida läbi lõhkamisi, seega vibratsiooni tekkimist kavandatava

tegevuse elluviimisel ette näha ei ole.

3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud

maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise

töö tulemusena. Selle kohaselt võib mäeeraldisel kirjeldatud tegevuse tulemusel

kaevandamisjäätmeteks kvalifitseerida kooritud katendit.

Taotluse kohaselt korrastatakse kahepaiksete maaks ja veekoguks. Korrastamiseks mittevajalik

katend võõrandatakse. Kaevandamise ajal on katendivallid efektiivsed müra- ja tolmutõkked.

Eelnevale tuginedes ei ole antavale keskkonnaloale jäätmete eriosa lisamine vajalik.

15(21)

Karjäärialale on keelatud prügi ladustada. Keskkonnale ohtlikud jäätmed tuleb koguda teistest

jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) ja käidelda nõuetekohaselt

(viia jäätmejaama vms).

3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on

potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel võib

pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastada nii pinnast kui ka

vett. Selle vältimiseks tuleb pidevalt jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida karjääri

projektis avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete pinnasesse sattumise

vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine peab toimuma

selleks ettenähtud kohtades. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema karjääris

töötajatel teada kindel tegevusplaan.

3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel

Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuv või planeeritav tegevus

Ülevaade olemasolevast ning planeeritavast maakasutusest ja kavandatud tegevusest on toodud

ptk-s 3.1.1. Alal on olemasoleva liivakarjäär ning maakasutus on sellest tulenevalt juba muutunud.

Korrastamisel tekib alale veekogu ning kahepaiksetele mõeldud lagedam maa-ala.

3.2.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime)

Kuusalu uuringruum jääb Kesk-Ordoviitsiumi Uhaku (O2uh) ja Lasnamäe (O2ls) lademete

avamusalale, mis oli algselt kaetud ~15 - 20 m paksuses Kvaternaarisetetega - eriteraline liiv ja

selle all tihe liivsavimoreen. Geomorfoloogiliselt jääb uuringuruum kirde-edelasuunalisele

fluvioglatsaalse tekkega küllaltki laugele deltaalale, jäädes selle kirdeosasse. Uuringuruumi

kaguservas Loo jõe asukohas esineb mattunud org, kus purdsetete lamam on ~5 m ümbruskonnast

madalam.

Mäeeraldise aktiivne tarbevaru (ehitusliiv) on 1 306 tuhat m3, kaevandatav sellest on 1 002 tuhat

m3. Keskmine aastamäär on 70 tuhat m3. Mäeeraldise pindala kattub mäeeraldise teenindusmaa

pindalaga ja on 19,46 ha.

16(21)

Liiv ja kruus looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatute loodusvaradega ning puudub

looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub kaevandatava ala maastik ja

looduslik mitmekesisus täielikult. Maakasutus taastatakse kaevandamise lõppemisel.

Looduslikult on piirkonna ala metsamaa, millel on teatud määral väärtus piirkonna elustikule.

Samas on tegu olemasoleva karjääriga ning mets on raadatud.

Vee kui ressursi tarbimist alal ei toimu.

3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade,

Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega alade ning kultuuri-

või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus ja

olemasoleva taimkatte hävimine. Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega.

Nagu iga ehitustegevusega, võib ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid.

KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne

ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda võivateks

peamisteks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja transpordiga kaasnev

müra ja osakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja maakasutusele.

Kaevandamistegevusega kaasneda võiva osakeste heitme või müra häiringu mõju ei ulatu

kaevandamistegevuseks kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest piirangutest

ja väljatava maavara looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale kui 250-300 m.

Kuivema ilma korral, avamaal võib toodangu transportimisel välisõhku paiskuv osakeste kogus

tugevama tuule korral kanduda ka mainitust kaugemale. Selliste olukordade vältimiseks seatakse

keskkonnaloale kõrvaltingimused asjakohaste leevendusmeetmete rakendamiseks.

Kaevandamistegevus toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas on

näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku kasutamise

tagamine. Karjääri töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatult vaesub. Pikemas

perspektiivis see taastub.

Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava karjääri mõjupiirkonnas alasid, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada. Karjäär ei asu

tiheasustusalal.

Kultuurimälestised ning -pärand

Alal kultuurimälesti ega pärndkultuuri objekte ei asu. Need jäävad kaugemale kui 500 m ja

tegevuse mõjualas ei asu. Negatiivne mõju seetõttu puudub.

Looduskaitselised piirangud ja mõjud nendele

17(21)

Karjääri ala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ega kattu kaitstavate aladega. Lähim Natura 2000

ala on Lahemaa linnu- ja loodusala ning piisava vahemaa tõttu (üle 3 km) nendele aladele

negatiivne mõju puudub.

Negatiivne mõju põhjapool endises karjääris pesitsevale hallpõsk-pütile on tõenäoliselt ebaoluline.

Liik kohati talub inimmõjusid hästi ning arvestades elupaigaks oleva järve suurust ja

varjevõimalusi, ei ole vastuolu LKS §-ga 55 eeldada. Liigi vaatlus on tehtud 2023 a, mis tähendab

et liik on läheduses asuva aktiivselt töötava karjääri tegevusega harjunud.

Taotletavale alale jääb II kaitsekategooria loomaliigi – kivisisaliku (Lacerta agilis) elupaik. Kehtiv

luba HARM-150 on välja antud nii, et kivisislikele säiliksid soodsad tingimused ning

kaevandamise järel tekiks senisest jätkusuutlikum elupaik. Kivisisalike elupaiga ja isendite

kaitseks ja säilimiseks vajalike eritingimuste määramiseks tellis arendaja taotluse koostamise

faasis liigikaitse spetsialistilt, herpetoloogia eksperdilt Martin Jürgensonilt ekspertarvamuse

„Kivisisalikud Kuusalu liivakarjääris – Herpetoloogiline hinnang karjääri kaevandamisega rikutud

maa korrastamise ja veealuse kaevandamise kohta“.

Herpetoloogia eksperdi hinnangu kohaselt tuleb rakendada eritingimusi, et oleks võimalik Kuusalu

liivakarjääris kaevandamisel tagada kivisisalikele jätkusuutlik elupaik. Selleks määrati maavara

kaevandamise loa täiendavatesse tingimustesse järgnevad punktid:

1. Mäeeraldisel on kaevandamine keelatud 1.oktoobrist kuni 31. aprillini. Nimetatud perioodil

ei ole keelatud kaevise laadimistööd.

2. Et tagada kivisisalikele sobilik elupaik mäeeraldise piires, tuleb kõigepealt ammendada Kuusalu

liivakarjääri edela- ja lõunaosa, kus puudub veealune jääkvaru ning seejärel korrastada ala kohe

kivisisalikele sobilikuks elupaigaks. Pärast korrastamise töid tuleb alustada mäetöödega

mäeeraldise idaosast suunaga läände.

Nimetatud tingimused jäävad kehtima ka pärast käesolevat loa tingimuste muutmist. Rakendades

eelpooltoodud tingimusi, tagatakse kivisisalikele sobilikud elutingimused karjääri töötamise

jooksul. Karjääri korrastamisprojekti koostamisel tuleb samuti arvestada kivisisalikega ning

korrastamisprojekti koostamisse kaasata herpetoloogia ekspert.

Alale on kavandatud Kuusalu kivisisaliku püsielupaik (vöönditüüp piiranguvöönd). Hetkel see

püsielupaik kinnitatud ei ole, mistõttu on see projekteeritavas staatuses. Küll aga tuleb erinevate

tegevuste puhul arvestada projekteeritavat kaitsekorda ning kavandatud tegevus sellega vastuolus

olla ei tohi.

Keskkonnaameti hinnangul hetkel vastuolu planeeritava püsielupaigaga ei teki, kuna tegemist on

olemasoleva karjääriga, kus varude ammendamise korral luuakse kivisisalikele paremad

elutingimused. Kehtivas loas on tingimused kivisisalike kaitseks.

Planeeritav kaitsekord võimaldab maavara kaevandamist (keskkonnaministri 12.07.2006 määruse

nr 51 „Kõre ja kivisisaliku püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ § 4 lg 4 p 1).

Mõju rohevõrgustikule, metsale ja maastikule

18(21)

Üldplaneeringu järgi on tegemist rohevõrgustiku alaga. Samamoodi ka maakonna planeeringu

järgi. Lisaks sellele on see olemasolev karjääri ala.

3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes

viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel

eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline

ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga

reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning kui

see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaloa omanikul on kohustus

hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lõige 1).

Kuusalu liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks

maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste ja võimalik mõju põhjaveele. Eespool toodud

analüüsi kohaselt, sh ka varasemalt koostatud eelhinnangule ning ekspertarvamustele tuginedes

neid negatiivseid mõjusid ei teki.

Tegevus karjääris toimub ning praegusel juhul loa muutmine neid tegureid ei muuda. Need jäävad

kehtima samadel tingimustel nagu olemasolev luba HARM-150 sätestab. Selle loa menetluse

käigus jõuti eelhinnangus järeldusele, et negatiivsed mõjud nendest aspektidest tulenevalt

puuduvad.

Ümbruskonna maad (mis ei ole hõlmatud kaevandamisega) on valdavalt kasutuses

maatulundusmaana – põllu- ja metsamaana, läheduses asub ka elamumaid ja majapidamisi.

Tegemist on hajaasustusega. Kuusalu liivakarjääri avamine ja töötamine ei piira otseselt

ümbruskonna põllumaade kasutamist ega metsa hooldamist ja kasvatamist.

Kuusalu liivakarjääri lähim majapidamine asub ca 400 m kaugusel. Lähtudes objektiivsetest

kaalutlustest ei ole negatiivset mõju majapidamistele eeldada.

Lähipiirkonnas suurtööstuseid teadaolevalt ei ole.

Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt võib

tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla maavarade kaevandamisel ebasoodne mõju

vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämisel.

Keskkonnaloale kõrvaltingimuste seadmise eesmärk on leevendada kaevandamisest tulenevaid

häiringuid eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil väljakujunenud, valdavaks saanud tööaega

silmas pidades viibivad elanikud kõige tõenäolisemalt kodus. Kuivõrd keskkonnaloa andmisest

keeldumiseks pole alust, on otstarbekas kaaluda keskkonnaloale kõrvaltingimuste lisamist tekkida

võivate keskkonnahäiringute vähendamiseks.

3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

19(21)

Eelnevast lähtudes võivad Kuusalu liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega

kaasnevateks peamisteks mõjudeks olla mõju välisõhule (tolm, müra) ja maastikule. Välistatud

peavad olema erinevad koosmõjud.

3.3.1. Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus,

kestus, sagedus ja pöörduvus

Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Kuusalu liivakarjääri mäeeraldise

teenindusmaad ning ca 250-300 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra-

või tolmuhäiring. Arvutuslikult jäävad mõju suurused kehtestatud piirnormidesse, kuid vajadusel

tuleb teostada kontrollmõõtmisi.

Kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud avalduvad kaevandamise käigus keskkonnaloa

kehtivusaja jooksul. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel otseseid

mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring.

Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse mõju.

Kehtiva loa ja praegu koostatud eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki kavandatava tegevuse

elluviimisel olulist negatiivset keskkonnamõju, sh loa tingimuste muutmisel.

Asjaõigusseaduse § 143 lõige 1 sätestab, et kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu,

auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate

mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega

ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on

keelatud. Kaebuste korral tuleb häiringute intensiivsust mõõta ning vajadusel korraldada töö

karjääris ümber.

3.3.2. Mõju piiriülesus

Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole, riigipiir jääb karjäärialast enam kui 40 km kaugusele. Nii

kaugele kaevandamisega seotud mõjutegurid ei ulatu.

3.3.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale

Kinnistu ei asu kaitsealal, hoiualal ega Natura 2000 võrgustiku alal, seega mõju puudub.

3.3.4. Mõju kaitstavatele liikidele

Antud eelhinnangu dokumendi peatükk nr 3.2.3. käsitleb mõju kivisisaliku elupaigale. Loale on

seatud vastavad kõrvaltingimused.

3.3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Ümbruskonna maad on valdavalt kasutuses maatulundusmaana – peamiselt metsamaad, vähesel

määral ka põllumaad. Tegemist on hajaasustusega, kuid piirkonnas laiemalt esineb võrdlemisi

20(21)

palju majapidamisi. Lähipiirkonnas suurtööstuseid ei ole. Kuusalu liivakarjääri vahetus läheduses

tegutseb Kuusalu II liivakarjäär (loa nr HARM-067).

Piirkonnas puuduvad tegevused, millega koosmõju eelduslikult tekiks, siinjuures arvestades

praegu tegelikke põhjuseid keskkonnaloa muutmiseks. Karjäär on töötav ning Keskkonnaametile

ei ole teada kaebusi seoses selle tegutsemisega.

Keskkonnaloa omanik peab siiski täitma kõiki asjakohaseid õigusaktides sätestatud nõudeid ja

loale kantavaid kõrvaltingimusi ning tegema omalt poolt kõik võimaliku, vähendamaks tekkivate

keskkonnahäiringute esinemist ning levimist.

3.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused

Kuusalu liivakarjääris kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on pikemalt

käsitletud käesoleva eelhinnangu punktides 3.1.5., 3.1.7 - 3.1.8., 3.2.3.-3.2.4 ja 3.3 ning siinkohal

ei korrata. Keskkonnaloas HARM-150 määratud tingimused jäävad kehtima, välja arvatud nr 1 ja

8 mis eemaldatakse.

3.4. Eelhinnangu järeldus

Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline

keskkonnamõju, kuna:

1. kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava

kaevandamisega ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku

alasid. Negatiivset mõju kivisisaliku elupaigale ei ole;

2. eelhindamise tulemusena selgus, et nii varasemas loas kui ka selle tingimuste muutmisel,

sh leevendusmeetmete kasutamisel eeldatavalt ei ületata kaevandamisel piirmäärasid müra ja

õhusaaste osas;

3. eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud

põhjaveerežiimi, kuna kaevandamine toimub olemasolevat veerežiimi muutmata ja reostuse teket

tuleb hoolega vältida;

4. tegemist on olemasoleva karjääriga ning mõju maastikule on juba avaldunud.

KeHJS § 11 lõike 8¹ kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama

asjakohaseid KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või

keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava

tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud

vajalikeks keskkonnameetmeteks.

KeHJS § 3³ lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud

juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. KeHJS § 3³

lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik

ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning

eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga.

21(21)

Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.

4. ÄRAKUULAMINE

Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 22 alusel xx.07.2025 kirjaga nr DM-XX Kuusalu

liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH

algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Kuusalu Vallavalitsusele ja teadmiseks

ettevõttele Eesti Killustik OÜ.

Kuusalu Vallavalitsus …

Eesti Killustik OÜ …