Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Tallinna Linnaplaneerimise Amet

[email protected]

Teie 05.07.2026

Meie 30.07.2026 nr 9.3-1/25/8682-7

Paldiski mnt 88 kinnistu ja lähiala

detailplaneering

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) kooskõlastamiseks Paldiski mnt 88 kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering). Amet on varasemalt 27.11.2025 kirjaga nr 9.3-

1/25/8682-2 jätnud detailplaneeringu lahenduse kooskõlastamata müratasemete ületuse tõttu.

Detailplaneeringu lahendust on pärast seda muudetud.

Planeeritava maa-ala suurus on 0,97 ha. Detailplaneeringu eesmärk on Paldiski maantee 88 ja

90 elamumaa sihtotstarbega kinnistutele ja osa katastriüksusest Paldiski mnt 90a määrata

sihtotstarve ärimaa 10-40%, elamumaa 60-90% ja määrata ehitusõigus kuni 6 maapealse

korrusega ja 2 maa-aluse korrusega äri- ja eluhoonete ehitamiseks. Detailplaneeringu ülesanne

on üldiste maakasutustingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude,

parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine, kuritegevuse riske

vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine. Käesolevas planeeringus on ette nähtud

olemasolevad hooned lammutada. Planeeritud ala on Haabersti linnaosa üldplaneeringus ette

nähtud segahoonestusalana, millel asuvad elamud, kaubandus- ja teenindusasutused, äri- ja

büroohooned, keskkonda mittehäiriv väiketootmine, kultuuri- ja spordiasutused jm hooned,

millel on linnalikku elukeskkonda teenindav funktsioon, kuid piirkond tervikuna ei moodusta

linnaehituslikus mõttes tõmbekeskust. Koostatud detailplaneeringu lahendus ei sisalda

üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

Amet on tutvunud Tallinna planeeringute registris asuvate detailplaneeringu

materjalidega ja kooskõlastab detailplaneeringu. Lisaks juhib tähelepanu järgnevale:

1. Planeeringualale rakenduvad keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

(edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud III mürakategooria liiklusmüra piirväärtused,

mis on päevasel ajal 65 dBA (müratundliku hoone teepoolsel küljel 70 dBA) ja öisel ajal 55

dBA (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dBA).

2. Detailplaneeringu materjalid sisaldavad liiklusmüra hinnangut (Kajaja Acoustics OÜ,

25.05.2026, töö nr 25344-01). Detailplaneeringu maa-alal ulatuvad 2025. aasta olukorra

põhjal liiklusmüra tasemed päeval planeeritava hoone Paldiski mnt poolsel küljel kuni 74

dB, planeeritava hoone külgedel kuni 69 dB ning öösel Paldiski mnt pool kuni 64 dB,

külgedel kuni 59 dB. Planeeritaval mänguväljakul ulatuvad 2025. aasta andmete põhjal

päeval kuni 54 dB, öösel kuni 49 dB liiklusmüra tasemed. Hoone fassaadidel on esitatud

2(3)

2045. aasta prognoositavale liiklusolukorrale vastavad müratasemed, mille aluseks on 2025.

aastaga võrreldes märgatavalt suurem aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus.

Prognoositavas olukorras ulatuvad detailplaneeringu Paldiski mnt poolsel küljel liiklusmüra

tasemed päeval kuni 72 dB, öösel kuni 63 dB.

Detailplaneeringu seletuskirja punktis 5.8.1 Müra on välja toodud nõuded ehitusprojektile,

kus on muuhulgas kirjutatud: „Paldiski mnt ja planeeritud hoone vaheline ala on

kavandatud avalikuks linnaruumiks koos kõnniteede ning kõrghaljastusega. Ala ei ole

mõeldud funktsionaalselt kasutada planeeritud hoone kasutajate rekreatsioonialaks.“

Lisaks on samas punktis välja toodud fassaadi ja konstruktsioonide nõuded (topeltfassaad).

Mürahinnangus on kirjutatud: „Kui kasutatakse topeltfassaadi või lisaklaasi avatäidete ees,

siis sellisel juhul on avatäidetele mõjuvad müratasemed madalamad ja avatäidete osas saab

lähtuda ca 5-10 dB madalamatest müratasemetest võrreldes fassaadile arvutuslikult

mõjuvate müratasemetega (sõltub valitud lahendusest). Kui kasutatakse klaasitud rõdude

lahendust avatäidete ees, siis sellisel juhul on avatäidetele mõjuvad müratasemed

madalamad ja avatäidete osas saab lähtuda ca 15-20 dB madalamatest müratasemetest

võrreldes fassaadile arvutuslikult mõjuvate müratasemetega (sõltub valitud lahendusest).

Kuna klaasitud rõdudega on võimalik moodustada suletud konstruktsioon, siis on selle mõju

müratasemetele suurem võrreldes topeltfassaadi või lisaklaasiga akende ees.“

Mürahinnangu kohaselt esineb planeeringualal piirkondi, kus liiklusmüra tasemed

ületavad KeM määruses nr 71 sätestatud normtasemeid. Need alad ei ole aga

kavandatud elanike puhke- ega rekreatsioonialaks. Elanike kasutusse kavandatud

sisehoovialal vastavad liiklusmüra tasemed kehtestatud normtasemetele.

Planeeringulahenduse kohaselt nähakse Paldiski mnt poolsel hoonefassaadil ette

topeltfassaad, mille eesmärk on tagada siseruumides kehtivate müranormide täitmine.

3. Amet märgib, et juhul kui ehitusprojekti lahendus erineb oluliselt mürahinnangu koostamise

aluseks olnud lahendusest, võib osutuda vajalikuks mürahinnangu ajakohastamine või

täiendamine, et veenduda kavandatava lahenduse vastavuses kehtivatele müranormidele.

4. Tähelepanu tuleks pöörata sellele, et äripindadelt levivad müratasemed ei ületaks

müratundlikes ruumides sotsiaalministri 12.11.2025 määruse nr 61 „Nõuded müra,

sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ (edaspidi SoM määrus nr 61) lisas 1 välja toodud

normtasemeid. Välisõhus levivate äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena

rakendatakse KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.

5. Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjutatud: „Krundil pos nr 1 asub olemasolev salvkaev,

mis on ette nähtud likvideerida.“

Salvkaevu likvideerimisel arvestada taristuministri 24.03.2026 määruses nr 25 „Puurkaevu

ja -augu ning salvkaevu ehitamise nõuded ja kord“ tooduga.

6. Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjutatud: „Põhijoonisel on näidatud mänguväljakute

soovituslik asukoht. Mänguväljakute asukohad on planeeringualal kavandatud kahe

korterelamu ühisele hoovialale. Näha tuleb ette erinevatele vanusegruppidele mõeldud

vabaajaveetmise võimalused. Väikelaste mängualade ümber on lubatud rajada 1-meetrine

võrkpiire. Mänguväljakute lahendus ja asukohad antakse haljastusprojektiga.“

Mänguväljakute ja puhkealade kavandamisel tuleb arvestada liiklusmüra tasemetega ning

tagada nende vastavus kehtivatele normtasemetele.

7. Tähelepanu tuleks pöörata ka maksimaalsetele liiklusmüra tasemetele, et oleks võimalik

paremini valida eluhoone heliisolatsiooni, arvestades, et SoM määrus 61 lisas 1 on

3(3)

magamistubades ööseks sätestatud liiklusmüra normtase tingimusel, et öö jooksul leiab aset

vähemalt 5 liiklusjuhtumit, kus müra maksimaalne tase LpAmax on ületatud.

8. Amet juhib tähelepanu, et ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel müratundlikel

aladel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset.

Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra

normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

9. Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 01.10.2025

määrusega nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni hindamise kord“ toodud normtasemeid.

10. Siseruumides tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

11. Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende

ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karmen Põld

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Karmen Põld

54840193 [email protected]