Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Eesti Toiduainetööstuse Liit

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Leivaliit

Eesti Kalaliit

Eesti Karastusjookide Tootjate Liit

Eesti Aiandusliit

Teie: 08.07.2026 Meie: 31.07.2026 nr 7.1-2/1816-1

Vastuskiri Eesti Toiduainetööstuse Liidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti

Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Leivaliidu, Eesti Kalaliidu, Eesti Karastusjookide

Tootjate Liidu ja Eesti Aiandusliidu ühispöördumisele seoses Nutri-Score’i võimaliku

vabatahtliku kasutuselevõtuga Eestis

Austatud proua Potisepp

Austatud proua Ats

Austatud härra Palts

Austatud härra Kaldmäe

Austatud härra Noormägi

Austatud proua Normak

Austatud härra Strastin

Täname pöördumise ja seisukohtade esitamise eest seoses Nutri-Score’i võimaliku vabatahtliku

kasutuselevõtuga Eestis.

Tutvusime esitatud seisukohtadega ja selgitame, miks oleme fookusesse võtnud just Nutri-

Score’i analüüsimise Eesti kontekstis. Samuti peame vajalikuks täpsustada mitmeid

pöördumises esitatud väiteid ning vastame peamistele esitatud seisukohtadele.

Eesti Lastearstide Selts, Eesti Kaaluravi Selts ja Eesti Endokrinoloogide Selts on avalikus

pöördumises rõhutanud, et Eesti pered seisavad silmitsi järjest keerulisema toidukeskkonnaga

ning et pakenditel olev kohustuslik toitumisalane teave on sageli raskesti mõistetav. Eesti

Pereõdede Ühingu ning Eesti Toitumisnõustajate ja -Terapeutide Ühenduse liikmed näevad oma

igapäevatöös, et inimestel on soov parandada enda või oma pere toitumisharjumusi, ennetada

kroonilisi haigusi ja toetada oma tervist, kuid tervist toetavate valikute tegemine ei sõltu üksnes

teadmistest. Lisaks toitumisalaste teadmiste omandamisele valmistab paljudele inimestele

raskusi ka toidupakenditel oleva teabe tõlgendamine ning erinevate toodete omavaheline

võrdlemine.

Nende väljakutsetega toimetulekuks on mitmetes Euroopa riikides kasutusele võetud pakendi

esikülje lihtsustatud toitumisalase teabe märgistused. Üheks selliseks on Nutri-Score, mille

eesmärk on muuta detailse toitumisalase teabe mõistmine tarbijale lihtsamaks. Kuigi ükski

märgistus ei lahenda üksi toitumisega seotud probleeme ega asenda riiklike toitumis- ja

2 (16)

toidusoovituste järgimist, on selline märgistus oluliseks osaks tervist toetavama toidukeskkonna

kujundamisel ning toetab tarbijat teadlike valikute tegemisel. Rahvatervise probleemide

lahendamine nõuab terviklikku lähenemist ja erinevate meetmete samaaegset rakendamist.

Eesti on seni pidanud otstarbekaks oodata Euroopa Liidu ülese ühtse pakendi esikülje

lihtsustatud toitumisalase märgistuse väljatöötamist ja kasutuselevõttu. Kuigi Euroopa

Komisjon kavandas vastava õigusakti ettepaneku esitamist juba 2022. aastal, ei ole seda seni

tehtud. Samuti on ebatõenäoline, et Euroopa Komisjon selle teemaga Kontrollikoja raporti

soovitustes ettenähtud ajaraamis edasi liigub, kuna see teema ei ole praegu Euroopa Komisjoni

prioriteetide hulgas. Kuna Euroopa Liidu tasandil ei ole selles küsimuses edasiminekut

toimumas, ent teema on oluline, peame vajalikuks hinnata võimalikke lahendusi riigisiseselt.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium alustas pakendi esikülje lihtsustatud toitumisalase

teabe märgistuste põhjalikumat analüüsimist 2025. aasta alguses. Selle töö toetuseks valmis

eelmisel aastal Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse teaduskirjanduse ülevaade,

mille kohaselt toetavad olemasolevad teadusandmed sageli just Nutri-Score'i või Nutri-Score’i

tüüpi märgisüsteemi. Teaduskirjanduse põhjal on pakendi esikülje lihtsustatud toitumisalase

teabe märgistus tarbijale paremini nähtav, arusaadavam ja mõjusam kui kohustuslik

toitumisalane teave pakendi tagaküljel, soodustades seeläbi tervist toetavate valikute tegemist.

Samuti on leitud, et lihtsustatud värv-kodeeritud märgistused on sobivaimad jõudmaks erineva

sotsiaal-majandusliku taustaga inimesteni. Ka Euroopa Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC)

2022. a aruandes on välja toodud, et tarbijatele, sealhulgas väiksema sissetulekuga tarbijatele

võiksid paremini sobida lihtsad, värve kasutavad ja hindavad (summaarsed) pakendi esikülje

märgisüsteemid, mida on lihtsam mõista kui keerukamaid toitainepõhiseid ühevärvilisi

märgiseid. Euroopa Komisjoni 2021. aastal läbi viidud avaliku konsultatsiooni tulemused

näitasid, et suur osa Euroopa Liidu kodanikest, tarbijaorganisatsioonidest, teadusasutustest ja

riigiasutustest eelistas hinnangulisi astmelisi märgistusi. Maailma Terviseorganisatsiooni

Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus (IARC) on teaduslikele andmetele tuginedes rõhutanud

just Nutri-Score’i paremust võrreldes teiste taoliste pakendi esikülje märgistustega. Nendel

põhjustel oleme keskendunud eelkõige Nutri-Score'i märgisüsteemi analüüsimisele. Ühtlasi on

tegemist ka Euroopas kõige laiemalt kasutusel oleva pakendi esikülje lihtsustatud toitumisalase

märgistusega.

Oleme praegu Eestis analüüsietapis. Valmimas on uuringud Nutri-Score'i kooskõla kohta Eesti

riiklike toidusoovitustega ja selle süsteemi vabatahtliku kasutuselevõtuga kaasnevate

majanduslike mõjude kohta. Pärast nende uuringute valmimist hindame kogutud tõendeid

tervikuna ning alles seejärel otsustame edasised sammud Nutri-Score'i vabatahtliku

kasutuselevõtu võimaldamiseks Eestis. Rõhutame, et sellise süsteemi kasutamine oleks

ettevõtjatele vabatahtlik.

Nutri-Score’i kohta on avalikus arutelus esitatud väiteid, millest osa on vajanud ministeeriumi

hinnangul täpsustamist ja konteksti asetamist. Ministeeriumi veebilehel esitatud selgituste

eesmärk on olnud vastata avalikus arutelus korduvatele küsimustele ja väidetele, mida on

esitatud just Nutri-Score’i kohta. Seejuures ei käsitleta Nutri-Score’i kui täiuslikku või kõiki

toitumispoliitika eesmärke iseseisvalt lahendavat meedet. Samuti ei asenda Nutri-Score

riiklikke toitumis- ja toidusoovitusi ega pakendi tagaküljel esitatavat üksikasjalikku

toitumisalast teavet.

Kommentaarid teie kirjas esitatud peamistele seisukohtadele:

„Ülekaalulisuse ennetamine ja tasakaalustatud toitumisharjumuste kujundamine on

kahtlemata olulised ühised eesmärgid. Nutri-Score ei ole nende eesmärkide saavutamiseks aga

piisavalt mõjus ja tõenduspõhine poliitikameede.“

3 (16)

Nutri-Score'i otsene eesmärk ei ole vähendada ülekaalulisust, vaid muuta toitumisalane teave

tarbijale lihtsamini mõistetavaks ning toetada teadlike valikute tegemist. Just selle eesmärgi

saavutamist on teaduskirjanduses järjepidevalt tõendatud. Nutri-Score on loodud selleks, et

lihtsustada detailse ja sageli raskesti loetava toitumisalase teabe mõistmist. Suure tootevaliku

tõttu nõuab parimate valikute leidmine aega ja pühendumist. Nutri-Score võtab arvesse

pakendil olevat infot ja muudab selle lihtsamini mõistetavaks, võimaldades sarnaste toodete

vahel kiiret ja intuitiivset võrdlust.

Nutri-Score’i mõistetavust ja mõju tarbijate valikutele on uuritud rahvusvahelistes

eksperimentaalsetes uuringutes. Uuringud kinnitavad, et Nutri-Score on tarbijale abiks ja toetab

paremate toiduvalikute tegemist. See parandab järjekindlalt tarbijate objektiivset arusaamist

toodete toitainelisest koostisest ning väiksema, ent siiski arvestatava mõjuga suunab ka tervist

toetavamate valikute poole. Isegi kui üksikisiku tasandil jäävad valikute nihked

eksperimentaalsetes uuringutes väikesteks, muutuvad need kogu rahvastiku tasandil oluliseks1.

12 Euroopa riigis läbi viidud uuringus, milles osales üle 12 000 inimese2, ja kuues Põhja-

Ameerika, Ladina-Ameerika, Aasia ja Okeaania riigis läbi viidud uuringus, milles osales üle

6000 inimese3, leiti, et Nutri-Score parandab võrreldes teiste võrdluses olnud pakendi esikülje

märgistustega (UK Multiple Traffic Light, Tšiili hoiatusmärgised, Austraalia Health Star Rating

ja GDA/RI) tarbijate arusaamist toodete toitainelisest koostisest ja võimaldab tooteid paremini

võrrelda. Tulemused kordusid kõikides riikides ja olid sarnased olenemata inimeste

sotsiaaldemograafilisest taustast. Samuti on leitud, et Nutri-Score’i lihtne visuaalne kujundus

on tarbijate seas paremini mõistetav ja sageli eelistatum kui mitmed alternatiivsed pakendi

esikülje märgistused4.

Nutri-Score on üheks tööriistaks tervist toetavama toidukeskkonna kujundamisel. Kahtlemata

ei lahenda Nutri-Score üksi ülekaalulisuse ja toitumisega seotud probleeme, küll aga toetab

tarbijat igapäevaste valikute tegemisel. Prantsusmaal peetakse Nutri-Score’i valikute tegemisel

üha olulisemaks. Tarbijate seas tehtud küsitluste järgi toetab Nutri-Score’i ligikaudu 94%

Prantsusmaa tarbijatest5.

„Nutri-Score’i pikaajalist mõju tegelikule ostukäitumisele, tarbimisharjumustele ja

rahvatervise näitajatele ei ole veenvalt tõendatud.“

Ei ole põhjendatud hinnata Nutri-Score’i mõju üksnes selle järgi, kas see märgistus üksi

muudab pikaajaliselt kogu elanikkonna ostukäitumist, tarbimisharjumusi või tervisenäitajaid.

Nagu paljude tegelikus elus rakendatavate tervisealaste sekkumiste puhul, mõjutab tarbijate

valikuid väga suur hulk tegureid, mistõttu on ka ühe konkreetse meetme tegelikku mõju

päriselus väga keeruline mõõta. Pakendi esikülje lihtsustatud toitumisalase teabe märgistus on

üks osa laiemast rahvatervise meetmete kogumist ning ükski toidukeskkonna sekkumine ei

muuda inimeste käitumist iseseisvalt ega koheselt. Maailma Terviseorganisatsioon peab

1 Hau, R. C., & Lange, K. W. (2023). Can the 5-colour nutrition label “Nutri-Score” improve the health value of

food?. Journal of Future Foods. https://doi.org/10.1016/j.jfutfo.2023.03.002 2 Egnell M, Talati Z, Hercberg S, Pettigrew S, Julia C. Objective Understanding of Front-of-Package Nutrition Labels: An

International Comparative Experimental Study across 12 Countries. Nutrients. 2018, 10: 1542. 3 Egnell M, Talati Z, Galan P, Andreeva V, Vandevijvere S, Gombaud M, Dréano-Trécant L, Hercberg S, Pettigrew S, Julia C.

Objective understanding of the Nutri-score front-of-pack label by European consumers and its effect on food choices : an

online experimental study. Intern J Behav Nutr Phy Activ. 2020 ; 17:146. 4 Ministère des Solidarités et de la Santé. Études sur la validation du format graphique du Nutri-Score en France [Uuringud

Nutri-Score’i graafilise formaadi valideerimise kohta Prantsusmaal]. https://sante.gouv.fr/prevention-en-sante/preserver-sa-

sante/nutrition/nutri-score/etudes-et-rapports-scientifiques/article/etudes-sur-la-validation-du-format-graphique-du-nutri-

score-en-france 5 Ministère des Solidarités et de la Santé. (2021, février). Évaluation à 3 ans du logo nutritionnel Nutri-Score.

https://sante.gouv.fr/IMG/pdf/nutriscorebilan3ans.pdf

4 (16)

pakendi esikülje lihtsustatud toitumisalase teabe märgistust üheks soovitatud kulutõhusaks

poliitikameetmeks mittenakkushaiguste ennetamisel6.

Randomiseeritud pikaajalisi uuringuid Nutri-Score'i kasutamise mõjust rahvastiku tervisele on

tõepoolest vähe. See ei ole aga Nutri-Score'i eripära – samasugune olukord iseloomustab

enamikku rahvatervise ja toidukeskkonna sekkumisi, mille mõju kujuneb pika aja jooksul ning

sõltub paljudest samaaegselt toimivatest meetmetest. Sellegipoolest toetavad Nutri-Score'i eri

tüüpi teaduslikud tõendid. Esiteks näitavad eksperimentaalsed uuringud, et Nutri-Score’i

märgistus aitab tarbijatel toitainelist koostist paremini mõista. Teiseks näitavad ulatuslikud

prospektiivsed kohortuuringud, et Nutri-Score'i aluseks olev algoritm eristab usaldusväärselt

erineva toitainelise koostisega toite. Samuti võib pakendi esikülje lihtsustatud toitumisalase

teabe märgistus soodustada toodete reformuleerimist.

Prospektiivsed kohortuuringud mitmes Euroopa riigis seostavad kehvema Nutri-Score’i

hinnanguga toitude suuremat tarbimist suurema südame-veresoonkonna haigustesse

haigestumise riskiga7. Prantsusmaal näitasid SU.VI.MAX uuringu8,9,10 (6435 osalejat) ja

NutriNet-Santé kohortuuringu11,12 (46 864 osalejat) analüüsid, et prospektiivselt oli Nutri-

Score’i skaalal paremini hinnatud toitude tarbimine seotud väiksema kaalutõusu riskiga, samuti

väiksema tõenäosusega haigestuda vähki ja südame-veresoonkonna haigustesse.

Hispaanias näitasid nii SUN-i kohortuuring13 (20 503 osalejat) kui ka ENRICA kohortuuring14

(12 054 osalejat), et kehvema Nutri-Score’i hinnanguga toitude tarbimine oli prospektiivselt

seotud suurema üldsuremuse ning vähktõvest ja südame-veresoonkonnahaigustest tingitud

suremusega. Sarnaseid tulemusi on leitud ka näiteks Itaalias MOLI-SANI kohortuuringus15 (22

895 osalejat), kus täheldati üldsuremuse ja südame-veresoonkonnahaigustest tingitud suremuse

suurenemist inimeste seas, kes tarbisid sagedamini kehvema Nutri-Score’i hinnanguga toite.

Need tulemused ei tõenda, et üksnes märgistus muudaks pikaajaliselt rahvastiku

tervisenäitajaid, kuid need kinnitavad, et Nutri-Score’i aluseks olev algoritm eristab

usaldusväärselt erineva toitainelise koostisega toite ning on seotud kliiniliselt oluliste

tervisetulemitega.

6 World Health Organization. (2024). Tackling NCDs: Best buys and other recommended interventions for the prevention and

control of noncommunicable diseases (2nd ed.). World Health Organization. https://iris.who.int/handle/10665/376624 7 Deschasaux-Tanguy, M., Huybrechts, I., Julia, C., Hercberg, S., Sarda, B., Fialon, M., Arnault, N., Srour, B., Kesse-Guyot,

E., Fezeu, L. K., Biessy, C., Casagrande, C., Hemon, B., Weiderpass, E., Pinho, M. G. M., Murphy, N., Freisling, H., Ferrari,

P., Tjønneland, A., Nielsen Petersen, K. E., … Touvier, M. (2024). Nutritional quality of diet characterized by the Nutri-Score

profiling system and cardiovascular disease risk: a prospective study in 7 European countries. The Lancet regional health.

Europe, 46, 101006. https://doi.org/10.1016/j.lanepe.2024.101006 8 Donnenfeld M, Julia C, Kesse-Guyot E, Méjean C, Ducrot P, Péneau S, Deschasaux M, Latino-Martel P, Fezeu L, Hercberg

S, et al. Prospective association between cancer risk and an individual dietary index based on the British Food Standards

Agency Nutrient Profiling System. Br J Nutr. 2015; 114:1702–1710. 9 Adriouch S, Julia C, Kesse-Guyot E, Méjean C, Ducrot P, Péneau S, Donnenfeld M, Deschasaux M, Menai M, Hercberg S,

et al. Prospective association between a dietary quality index based on a nutrient profiling system and cardiovascular disease

risk. Eur J Prev Cardiol. 2016; 23:1669–76. 10 Julia C, Ducrot P, Lassale C, Fézeu L, Méjean C, Péneau S, Touvier M, Hercberg S, Kesse-Guyot E. Prospective

associations between a dietary index based on the British Food Standard Agency nutrient profiling system and 13-year weight

gain in the SU.VI.MAX cohort. Prev Med. 2015 ; 81:189–94. 11 Adriouch S, Julia C, Kesse-Guyot E, Ducrot P, Péneau S, Méjean C, Assmann KE, Deschasaux M, Hercberg S, Touvier M,

et al. Association between a dietary quality index based on the food standard agency nutrient profiling system and

cardiovascular disease risk among French adults. Int J Cardiol. 2017; 234: 22–27. 12 Deschasaux M, Julia C, Kesse-Guyot E, Lécuyer L, Adriouch S, Méjean C, Ducrot P, Péneau S, Latino-Martel P, Fezeu

LK, et al. Are self-reported unhealthy food choices associated with an increased risk of breast cancer? Prospective cohort

study using the British Food Standards Agency nutrient profiling system. BMJ Open. 2017; 7 (6) : e013718. 13 Gómez-Donoso C, Martínez-González MÁ, Perez-Cornago A, Sayón-Orea C, Martínez JA, Bes-Rastrollo M. Association

between the nutrient profile system underpinning the Nutri-Score front-of-pack nutrition label and mortality in the SUN

Project : a prospective cohort study. Clin Nutr. 2021; 40 (3):1085-1094. 14 Donat-Vargas C, Sandoval-Insausti H, Rey-García J, Banegas JR, Rodríguez-Artalejo F, Guallar-Castillón P. Five-color

Nutri-Score labeling and mortality risk in a nationwide, population-based cohort in Spain: the Study on Nutrition and

Cardiovascular Risk in Spain (ENRICA). Am J Clin Nutr. 2021 ; https://doi.org/10.1093/ajcn/nqaa389 15 Bonaccio M, Di Castelnuovo A, Ruggiero E, Costanzo S, Grosso G, De Curtis A, Cerletti C, Donati MB, de Gaetano G,

Iacoviello L; Moli-sani Study Investigators. Joint association of food nutritional profile by Nutri-Score front-of-pack label

and ultra-processed food intake with mortality: Moli-sani prospective cohort study. BMJ. 2022 Aug 31;378:e070688.

5 (16)

Teaduslikud tõendid näitavad ka seda, et toidukeskkond mõjutab oluliselt inimeste

toiduvalikuid ning rahvatervise parandamiseks on oluline kujundada keskkond selliseks, mis

toetab tervist toetavate valikute tegemist16. Nutri-Score on üks meetmetest, mis aitab kujundada

toidukeskkonda tervist toetavamaks. See ei asenda riiklikke toitumis- ja toidusoovitusi ega

lahenda üksi kõiki toitumisega seotud probleeme, kuid lihtsustab toitumisalase teabe mõistmist,

mis toetab paremate valikute tegemist.

„Euroopa Liidus puudub Nutri-Score’i suhtes konsensus ning Eesti ei peaks enne EL-ülese

lahenduse kujunemist ühepoolselt üht süsteemi eelistama.“

Euroopa Komisjon ei ole seni esitanud ettepanekut ühtse kohustusliku pakendi esikülje

märgisüsteemi kasutuselevõtuks, mistõttu ei ole liikmesriikidel olnud võimalik kujundada ka

seisukohta konkreetse Euroopa Liidu tasandi õigusakti ettepaneku suhtes. See ei piira aga

liikmesriikide võimalust kasutada vabatahtlikke pakendi esikülje märgisüsteeme, lähtudes oma

rahvatervise ja toidupoliitika eesmärkidest. Paljud liikmesriigid on seda võimalust kasutanud.

Nutri-Score'i ei ole kunagi olnud kavandatud Euroopa Liidu kohustusliku märgisüsteemina.

Tegemist on Prantsusmaal välja töötatud vabatahtliku pakendi esikülje toitumisalase teabe

märgistusega, mille on hiljem kasutusele võtnud mitmed Euroopa riigid (nt Saksamaa, Belgia,

Luksemburg, Holland, Šveits). Ühtlasi on Nutri-Score praegu Euroopas levinuim pakendi

esikülje lihtsustatud toitumisalase teabe märgisüsteem.

Ühtlasi juhime tähelepanu, et avalikus debatis ei ole aus viidata tendentsile justkui oleks

Euroopa Liidus üldine suund Nutri-Score'i kasutamisest loobumisele. On tõsi, et mõned tuntud

ettevõtted on märgise kasutamisest loobunud või selle kasutamist vähendanud. Avalike andmete

põhjal ei ole Ferrero Nutri-Score'i kunagi kasutusele võtnud, seega ei saa väita, et see

rahvusvaheline ettevõte on kasutamisest loobunud. Samal ajal on tulnud juurde ka ettevõtteid,

kes on süsteemiga liitunud või selle kasutamist laiendanud.

Prantsusmaa toiduvaatluskeskus (Oqali) jälgib Nutri-Score'i kasutuselevõttu alates selle

rakendamisest 2017. aastal ning avaldab selle kohta seireraporteid. Kui 2024. aasta juunis

kasutas Prantsusmaal Nutri-Score'i 1377 ettevõtet, siis 2025. aasta juunis oli ettevõtete arv

suurenenud 1462-le17. Mitteametlikult oleme saanud info, et 2026. aasta jaanuari seisuga

kasutas Prantsusmaal Nutri-Score’i 1538 ettevõtet.

Samuti väärib täpsustamist varasemalt esitatud Rumeeniaga seotud väide. Rumeenia on

teavitanud Euroopa Komisjoni ja liikmesriike kahest eelnõust, mille eesmärk oli võimaldada

Nutri-Score'i kasutamist. Rumeenia eelnõud koos Euroopa Komisjoni detailsete arvamustega

on avalikult kättesaadavad TRIS infosüsteemist. Rumeenia teatiste numbrid on 2024/0662/RO

ja 2025/0283/RO. Varasemalt on esitatud meedias väide, nagu oleks Euroopa Komisjon

Rumeenia plaani Nutri-Score’i kasutuselevõtu osas peatanud, tõstatades küsimuse, kas

Rumeenia on piisavalt veenvalt tõendanud, et just Nutri-Score on kõige sobivam lahendus

võrreldes teiste võimalike märgistussüsteemidega. Väide on esitatud artiklis „Kes on süüdi

ülekaalus? Plaanitav toiduvalgusfoor on lihtsalt lapsik“.

Sellist järeldust ei toeta TRISis avalikult kättesaadavad dokumendid. Neist nähtub, et Euroopa

Komisjoni peamised märkused puudutasid Rumeenia kavandatud rakendusviisi, mitte Nutri-

Score'i märgisüsteemi kui sellist. Komisjon märgib oma detailse arvamuse sissejuhatuses

16 European Commission: Directorate-General for Research and Innovation & Group of Chief Scientific Advisors. (2023).

Towards sustainable food consumption : promoting healthy, affordable and sustainable food consumption choices.

Publications Office of the European Union. https://data.europa.eu/doi/10.2777/29369 17 Oqali. 2026. Marine Landreau, Virginie Molina, Fanny Sadier, Olivier Allais, Johanna Calvarin, et al.. Suivi du Nutri-score

par l’OQALI : bilan annuel : évolution des parts de marché des marques engagées dans la démarche Nutri-score en France

entre 2018 et 2025.

6 (16)

sõnaselgelt, et arvamust ei tule käsitada Nutri-Score'i süsteemi kui sellise hindamisena. Detailne

arvamus käsitleb üksnes Rumeenia teatatud eelnõu kooskõla EL õigusega. Euroopa Komisjon

viitab detailses arvamuses eeskätt sellele, et Rumeenia eelnõu võimaldab kehtestada

ettevõtjatele täiendavaid kohustusi, mis dubleerivad ELi õigusest tulenevaid nõudeid ja mida

Nutri-Score'i raamistik ette ei näe (näiteks täiendava QR-koodi nõue toitumisalase teabe

kättesaadavaks tegemiseks). Samuti leidis komisjon, et eelnõu võib tekitada põhjendamatuid

takistusi kaupade vabale liikumisele siseturul ning juhtis tähelepanu sellele, et eelnõus

viidatakse Nutri-Score'i aegunud algoritmile ja kasutustingimustele.

„Eelistada tuleks lahendusi, mis aitavad teha teadlikke valikuid ilma üksikuid tooteid

lihtsustatud viisil stigmatiseerimata või tarbijat täiendava märgimüraga segadusse ajamata.“

Ostuotsused sünnivad sageli vaid mõne sekundi jooksul. Suur tootevalik ja infoküllus ei tee

valikute tegemist lihtsamaks. Sageli paikneb oluline tooteinfo toote tagumisel küljel ja võib olla

raskesti loetav. See ei toeta kuidagi teadlike valikute tegemist. Tarbijat võivad tegelikult rohkem

segadusse ajada pakenditel ja turunduses kasutatavad erinevad väited, nagu näiteks

„puuviljadest suhkrutega“ ja „funktsionaalne“. Näiteks võib tarbija eeldada, et üksnes

puuviljadest suhkrutega jogurt on parem valik kui alternatiivne toode, hoolimata selle

suuremast üldisest suhkrusisaldusest. Nutri-Score aitab selliste üksikväidete kõrval hinnata

toodet tervikuna, suurendades läbipaistvust ja aitades tooteid objektiivsemalt võrrelda.

Teaduskirjanduse põhjal on pakendi esikülje lihtsustatud toitumisalase teabe märgistus tarbijale

paremini nähtav, arusaadavam ja mõjusam kui kohustuslik toitumisalane teave pakendi

tagaküljel, soodustades seeläbi tervist toetavate valikute tegemist18,19. Seega ei ole põhjendatud

väita, et lihtsam märgistus tekitab iseenesest tarbijas segadust või kujutab endast tarbetut

märgimüra. See võib vähendada info töötlemise koormust olukorras, kus tarbija peab

ostuotsuseid tegema kiiresti ja sageli piiratud tähelepanu tingimustes.

Nutri-Score ei stigmatiseeri üksikuid tooteid ega keela nende tarbimist, vaid annab

standardiseeritud ja võrreldava hinnangu toote üldisele toitainelisele koostisele. Süsteem pakub

tarbijale täiendava orientiiri sarnaste toodete võrdlemiseks, muutes nende üldise toitainelise

koostise lihtsamini mõistetavaks ja erinevused selgemini nähtavaks. Toidu toitainelise koostise

arusaadavam esitamine ei tähenda selle stigmatiseerimist, vaid suurendab läbipaistvust ja toetab

teadlike valikute tegemist. Vähem soodne hinnang ei tähenda, et toodet ei tohiks tarbida, vaid

aitab tarbijal mõista, et tegemist on tootega, mida võiks tarbida harvem ja väiksemas koguses

või mille puhul tasub kaaluda parema toitainelise koostisega alternatiive. Kui Nutri-Score’i

kasutuselevõtu osas tehakse positiivne otsus, kaasneb sellega ka süsteemne teavitustöö, et

tarbijad mõistaksid selle tähendust ning oskaksid seda igapäevaste ostuotsuste tegemisel

kasutada.

„Ka vabatahtlik märgistussüsteem võib mõjutada jaekaupluste sortimendiotsuseid ja turundust,

suurendades survet kohandada tooteid eeskätt algoritmi kriteeriumidele vastavaks, mitte

rahvatervise eesmärkide täitmiseks.“

Algoritmi järgi optimeerimine ei ole automaatselt halb, sest algoritm põhineb eeskätt

komponentidel (sh energiasisaldus, suhkrud, küllastunud rasvhapped, sool, valgud, kiudained),

mille tarbimise piiramist või soodustamist soovitavad ka riiklikud toitumis- ja toidusoovitused.

Kui vabatahtlik märgisüsteem mõjutab ettevõtteid toodete koostist parendama ehk

18 Kelly, B., Ng, S.H., Carrad, A. and Pettigrew, S., 2024. The potential effectiveness of front-of-pack nutrition labeling for

improving population diets. Annual Review of Nutrition, 44. https://doi.org/10.1146/annurev-nutr-011224-030917 19 Shrestha, A., Cullerton, K., White, K.M., Mays, J. and Sendall, M., 2023. Impact of front-of-pack nutrition labelling in

consumer understanding and use across socio-economic status: A systematic review. Appetite, 187, p.106587.

https://doi.org/10.1016/j.appet.2023.106587

7 (16)

reformuleerima, siis on see rahvatervise seisukohalt soovitav mõju. Toidu koostise

parendamine, näiteks soola, suhkrute või küllastunud rasvhapete sisalduse vähendamine, on

kooskõlas rahvatervise eesmärkidega. Selline märgistussüsteem võib toetada innovatsiooni

ning motiveerida tootjaid pakkuma tarbijatele parema koostisega tooteid. Kahtlemata on toite,

mille puhul ei ole reformuleerimine võimalik ega vajalik – mesi jääb meeks ja või jääb võiks.

Küll aga on võimalik parendada näiteks erinevate leiva- ja saiatoodete, maitsestatud

piimatoodete, lihatoodete ja valmistoitude toitainelist koostist.

Töödeldud toidu koostisosade loetelu esitamine on kohustuslik ning tarbijad pööravad sellele

ka üha enam tähelepanu. Kui 2014. aastal otsis 49% inimestest infot toidu koostisosade kohta,

siis 2023. aastal oli vastav osakaal juba 68%20. Seda ilmestab ka hiljutine arutelu ühe pikalt

turul olnud šokolaadi retseptimuudatuste üle, kus toote kakaosisalduse vähendamine ja

suhkrusisalduse suurendamine pälvis märkimisväärset avalikku tähelepanu. Seetõttu on

ebatõenäoline, et toodete koostist muudetakse kergekäeliselt üksnes eesmärgiga parandada

märgistusel kuvatavat Nutri-Score’i hinnangut.

Oluline on märkida, et toidu lisaaineid, sealhulgas magusaineid (nt aspartaam, sukraloos,

stevioolglükosiidid) lubatakse kasutada toidus ainult sellisel juhul, kui olemasolevate

teadusandmete põhjal ei põhjusta see kavandatud kasutamise juures ohtu tarbija tervisele,

lisaaine kasutamiseks on põhjendatud tehnoloogiline vajadus ning lisaaine kasutamine ei eksita

tarbijat. Toidu tootmisel on lubatud kasutada ainult neid lisaaineid, mille Euroopa Komisjon on

kandnud liidu lisaainete loetellu ehk mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses

(EÜ) nr 1333/2008. Selles määruses esitatakse kõigi lubatud lisaainete kasutamise tingimused,

sh millistes toidugruppides ja millistes kogustes teatud lisaainet kasutada tohib. Igasugused

muudatused toote retseptis nõuavad kogu märgistuse ülevaatamist, näiteks toidu koostisosade

loetelu ja vajadusel toidu nimetuse muutmine. Magusainete lisamine tootesse nõuab toidu

nimetuse juures sõna „magusaine(te)ga“ väljatoomist.

„Suureneb ettevõtjate halduskoormus ja bürokraatia, sealhulgas kontrolli-, hindamis- ja

pakendilahendustega seotud kulud.“

Nutri-Score’i kasutamine oleks vabatahtlik, mistõttu ei ole põhjendatud väita, et selle

kasutuselevõtt suurendaks automaatselt kõigi ettevõtjate halduskoormust või bürokraatiat.

Süsteemiga liitumise otsustab iga ettevõtja ise. Kuigi märgistuse kasutuselevõtt võib liitunud

ettevõtjatele kaasa tuua täiendavaid tegevusi ja kulusid, näiteks pakendite uuendamise või

märgistuse hindamisega seotud kulusid, tulenevad need ettevõtja vabatahtlikust otsusest

süsteemi kasutada. Nutri-Score’i kasutamise õigus antakse seejuures ettevõtjatele tasuta. Lisaks

on võimalik Nutri-Score’i pakenditele lisada järk-järgult üldjuhul 2 aasta jooksul pärast Nutri-

Score’i kasutamise registreerimist. Samuti on ettevõtjal võimalik igal hetkel selle märgistuse

kasutamisest ka loobuda.

„Nutri-Score võib seada ohtu siseturu jätkusuutlikkuse ning suurendada välismaiste

omamärgitootjate osakaalu siseturul. Turul peavad kehtima ühtsed mängureeglid.“

Väide siseturu jätkusuutlikkuse ohtu seadmisest ja välismaiste omamärgitoodete osakaalu

kasvust siseturul on spekulatiivne. Me ei ole sellisele väitele teaduskirjandusest kinnitust

leidnud. Eestis hinnatakse Nutri-Score'i võimaliku vabatahtliku kasutuselevõtuga kaasnevaid

majanduslikke mõjusid Tartu Ülikooli läbiviidavas uuringus, kus analüüsitakse muu hulgas

mõju sise- ja väliskaubandusele ning turuosaliste konkurentsiolukorrale. Kõnealune töö

võimaldab anda tõenduspõhisema hinnangu võimalikele majanduslikele mõjudele.

20 RAIT Faktum & Ariko. (2023). Toidu märgistuse ja toiduhügieeni alane uuring: September 2023. RAIT Faktum & Ariko.

https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:1008989

8 (16)

Müüdid

Olete pöördumises viidanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehele, kus on

antud lühivastused erinevatele Nutri-Score’i puudutavatele väärarusaamadele ja esitanud nende

kohta kommentaarid. Selgitame neid lühivastuseid põhjalikumalt.

Müüt: Nutri-Score soovitab süüa piiramatus koguses kaloririkkaid tooteid

Olete pöördumises kirjutanud: ,,Ministeeriumi vastuses ei ole väitele sisuliselt vastatud ning

viidatud on vaid ühele konkreetsele näitele maapähklivõi kujul. Seejuures on jäetud märkimata,

et Nutri-Score ei arvesta portsjoni suuruse, toidukordade arvu ega tarbimise sagedusega.

Küsimus ei puuduta üksnes kaloririkkaid toite, vaid kõiki toite, sest Nutri-Score ei arvesta

tegelikku tarbimist ning selle kohta peaks info olema läbipaistev. Nii pole näiteks Nutri-Score’i

vaatepunktist vahet, kas tarbija sööb ära ühe lõigu, pool pitsat või terve pitsa, skoor jääb

endiselt samaks. Kui informatiivne saab selline märgis tervislikule toitumisele suunamisel

tegelikult olla?’’

Selgitame, et Nutri-Score eesmärk ei ole asendada riiklikke toitumis- ja toidusoovitusi portsjoni

suuruste, toidukordade arvu ja tarbimise sageduse osas. Nutri-Score’i eesmärk on lihtsustada

pakendil olevat detailset toitumisalast teavet, et hõlbustada tarbijatel sarnaste toodete

võrdlemist. On tõenäoline, et sarnaseid tooteid tarbitakse sarnastes kogustes ja sarnase

sagedusega. Tasakaalustatud ja mitmekülgse toitumise põhimõtted jäävad jätkuvalt keskseks.

Toidu mõju tervisele sõltub alati nii kogusest kui ka tarbimise sagedusest, st oluline on

toitumine tervikuna.

Sageli tuuakse Nutri-Score’i kriitikana välja, et hinnang põhineb 100 g või 100 ml kohta

arvutatud väärtustel, mitte tegelikult tarbitaval portsjonil. See ei ole Nutri-Score’i „eripära“,

vaid laialdaselt kasutatav standard toitumisalase teabe esitamisel. Kuigi toite ei tarbita üldiselt

täpselt 100 g või 100 ml kaupa, võimaldab selline lähenemine toodete lihtsat ja objektiivset

võrdlemist tootjast sõltumatul alusel.

Ka kohustuslik toitumisalane teave pakendil esitatakse Euroopa Liidus 100 g või 100 ml kohta.

See vähendab ka riski, et tulemust „parandatakse” ebarealistlikult väikese portsjoni suuruse

valikuga. Kui arvestada ainult tootja määratud portsjonit, võib võrdlus muutuda keeruliseks,

sest portsjonite suurus võib toodete vahel märkimisväärselt erineda. See tähendaks tarbija jaoks

pidevat ümberarvutamist, et jõuda objektiivse võrdluseni. Lisaks varieeruvad reaalselt

tarbitavad portsjoni suurused sõltuvalt inimesest – näiteks soost, vanusest, energiavajadusest ja

muudest teguritest. Seetõttu ei oleks ka ühe universaalse portsjonisuuruse määramine kõigile

sobiv.

Müüt: Nutri-Score ei võta arvesse toidu lisaainete (nt toiduvärvide ja säilitusainete sisaldust

tootes)

Olete pöördumises kirjutanud: ,,Ministeeriumi vastusest ei selgu, millist konkreetset

kohustuslikus toitumisalases teabes esitatud infot Nutri-Score arvesse võtab. Seejuures juhime

tähelepanu, et Nutri-Score ei võta arvesse isegi tervislikuks toitumiseks vajalike mineraalide

ega vitamiinide sisaldust. Lisaks ei vasta tõele väide, et ükski teine pakendi esikülje märgistus

ei võta neid aspekte arvesse. Näiteks Põhjamaade lukuaugumärgist ei ole võimalik saada, kui

tootele on lisatud magusaineid, mille ministeerium on mingil põhjusel lisaainete loetelust välja

jätnud.’’

Selgitame, et Nutri-Score võtab arvesse kohustuslikus toitumisalases teabes esitatud energia-,

suhkrute-, valgu-, soola- ja küllastunud rasvhapete sisaldust. Lisaks võtab arvesse kiudainete-

ning toote puu- ja köögiviljasisaldust, mis annavad positiivseid punkte. Jookide kategoorias

9 (16)

arvestab ka magusainete sisaldumisega, mis annab negatiivseid punkte. Praktilistel põhjustel ei

saa algoritm hõlmata kõiki võimalikke komponente (nt keskkonnamõju, taimekaitsevahendite

jäägid, toidu töötlemisaste jm). Siiani ei ole globaalselt ega EL tasandil kokku lepitud

ülitöödeldud toidu definitsioonis, mistõttu oleks töötlemisastmega arvestamine väga keeruline

ja tekitaks palju vaidlust.

Kuna puu- ja köögiviljad sisaldavad erinevaid vitamiine ja mineraalaineid, hõlmab Nutri-Score

kaudselt rohkem toitumisalast teavet kui algoritm otseselt kajastab, kuna arvestab hinnangu

kujundamisel muu hulgas ka toidu puu- ja köögiviljasisaldusega. Jookide kategoorias võtab

Nutri-Score’i algoritm arvesse ka magusainete sisaldust. Nii saab magusainet sisaldav toode

parimal juhul hindeks C. Seda seetõttu, et rahvatervise huvides on oluline piirata magustatud

jookide tarbimist. Selgitame, et oleme kodulehel olevas infos vastanud eelkõige lisaainete

sisaldumist käsitlevale küsimusele selle üldises mõttes. Täpsustame seal esitatud infot seoses

magusainetega.

Müüt: Nutri-Score toob tootjate jaoks kaasa litsentsikulud

Olete pöördumises kirjutanud: ,,Ükski pakendiinfo süsteem ei saa de facto olla tasuta. Seejuures

jätab ministeerium mainimata olulise asjaolu, et Nutri-Score’i kasutamisel peab seda kasutama

kogu kaubamärgi alla kuuluva tootekategooria ulatuses. Tootjale tähendab see ulatuslikku

pakendite välja vahetamist.’’

Nutri-Score on vabatahtlik märgistussüsteem. Kuigi märgistuse kasutuselevõtt võib liitunud

ettevõtjatele kaasa tuua täiendavaid tegevusi ja kulusid, näiteks pakendite uuendamise või

märgistuse hindamisega seotud kulusid, tulenevad need ettevõtja vabatahtlikust otsusest

süsteemi kasutada. Nutri-Score’i kasutamise õigus antakse seejuures ettevõtjatele tasuta.

Samuti on võimalik tootjatel Nutri-Score’i märgistus lisada pakenditele järk-järgult (üldiselt

kahe aasta jooksul), mis võimaldab kulusid hajutada ja pakendivarud ära kasutada.

Müüt: Nutri-Score keelab teatud toitude söömise

Olete pöördumises kirjutanud: ,,Ükski toidumärgis ei tohiks sisuliselt stigmatiseerida ega

heidutada tarbimast tooteid, mis võivad mõistlikus koguses olla osa tasakaalustatud

toitumisest. Punane värv ei ole tarbija jaoks neutraalne teave, vaid seostub valgusfoori

loogikast tulenevalt peatumisega. Üldjuhul peaks „tarbijate suunamine“ (kui selleks on

põhjust) põhinema üksnes positiivsel kinnistamisel ehk ainult paremate valikute esiletoomisel,

nagu teevad seda teised märgised, mitte toitude hoiatava värvikoodiga märgistamisel. Lisaks

tekitab selline valgusfooripõhine märgis tarbetut toidu- ja märgistusmüra, kus tarbija ei mõista

enam, mida ta tohib süüa ja mida mitte, kuigi tegelikult sõltub tervislik toitumine kogustest,

sagedusest ja toidulauast tervikuna. Seejuures ei saa ka väita, et Nutri-Score lihtsustab sarnaste

toodete võrdlemist: tegelikkuses ei saa näiteks piima ja piimatooteid (kodujuust, hapukoor jne)

omavahel võrrelda, sest need ei kuulu samasse kategooriasse.’’

Oleme seisukohal, et Nutri-Score’i kasutamise võimaldamine Eestis eeldab ka süsteemset

tarbijasuunalist teavitustööd, et selgitada tarbijale selle tähendust ja kasutusloogikat. Nutri-

Score’i kasutusloogika on, et omavahel võrreldakse sarnaseid tooteid. See tähendab, et

omavahel ei ole võrreldavad näiteks piim ja kodujuust, vaid piim (rasvasisaldusega 2,5%) vs

piim (rasvasisaldusega ≥ 3,6%), kodujuust vs kodujuust jne. Roheline hinnang ei tähenda

automaatselt „head“ ja oranž „halba“, vaid kahe sarnase toote võrdluses tähistab näiteks

roheline B paremat valikut kui oranž D. Oranž D ei tähenda, et toitu ei tohiks üldse süüa, vaid

annab teada, et seda toitu tuleks süüa vähem ja harvem. Teaduslikud uuringud näitavad

järjepidevalt, et Nutri-Score parandab tarbijate arusaamist toodete toitainelisest koostisest ja

10 (16)

mõjutab ostuotsuseid soodsas suunas. Viimase mõju võib olla üksikisiku tasandil küll väike,

kuid kogu rahvastiku tasandil siiski oluline21.

Müüt: Nutri-Score „karistab“ traditsioonilisi toite

Olete pöördumises kirjutanud: ,,Küsimus ei seisne traditsiooniliste toitude tervislikkuses, vaid

selles, et Nutri-Score’i lihtsustatud hindamismudel võib seada kohaliku toidukultuuri ja

tootmise ebasoodsasse positsiooni. Näiteks keeldus Itaalia Nutri-Score’i süsteemi kasutamisest,

kuna kohalikud toidud, sealhulgas kvaliteedimärkidega tooted nagu oliiviõli, või, juustud ja

ökoloogilised lihatooted said hävitava hinnangu. Need asendusid välismaiste ultratöödeldud

omabränditoodetega, mis halvendasid kohaliku tooraine positsiooni koduturul. Kui eesmärk on

siseturu tugevdamine, kaitsmine ja majandusliku väärtuse loomine, siis Nutri-Score seda

eesmärki ei teeni.’’

Nutri-Score ei võta arvesse toote kultuurilist väärtust ega päritolu, vaid toote toitainelist

koostist. Kui toit saab oma toitainelise koostise tõttu Nutri-Score’i skaalal oranži hinnangu, siis

ei tähenda see, et seda toitu ei tohi süüa, vaid annab tarbijale märku, et see toit sisaldab rohkem

koostisosi, mille tarbimist soovitatakse piirata (nt sool, suhkrud või küllastunud rasvhapped).

Juust ja suitsuliha võivad saada hinnanguks D või E suure soola- ja rasvasisalduse tõttu. See ei

tähenda, et selliseid toite ei tohiks süüa, vaid oluline on pöörata tähelepanu sellele, kui tihti ja

millises koguses neid toite tarbitakse. Ka kehvema hinnanguga toidud (sageli toidupüramiidi

tipuosas paiknevad toidud) saavad olla osaks mitmekülgsest ja tasakaalustatud toitumisest, kuid

neid tuleks süüa harva ja väikestes kogustes. Eesti riiklike toitumis- ja toidusoovituste22

kohaselt soovitatakse süüa suure rasvasisaldusega piimatooteid (juustud rasvasisaldusega üle

26%, koored rasvasisaldusega üle 10%) harva ja väiksemates kogustes. Lihatoodete asemel

soovitatakse eelistada liha. Seejuures tuleks eelistada kala ja linnuliha punasele lihale, kala- ja

lihatoodetele olenemata sellest, kas toode on „ökoloogiline“ või mitte.

Ei ole selge, mille kohta esitasite väite „need asendusid välismaiste ultratöödeldud

omabränditoodetega, mis halvendasid kohaliku tooraine positsiooni koduturul“. Kuna Itaalias

ei ole kunagi Nutri-Score’i kasutatud, ei saa väide käia Itaalia kohta. Samuti ei ole omavahel

võrreldavad ultratöödeldud omabränditooted ja kohalik tooraine. Juhime tähelepanu, et oliiviõli

saab Nutri-Score’i skaalal hinnanguks rohelise B, mis on ühtlasi ka parim võimalik tulemus

õlide ja rasvade kategoorias.

Teaduskirjanduses ei ole kinnitatud väidet, et Nutri-Score’i vabatahtlik kasutuselevõtt seab ohtu

siseturu jätkusuutlikkuse. Olukorda saab vaadata ka nii, et praegu on Eesti tooted kehvemas

positsioonis võrreldes välismaiste toodetega, mis kannavad Nutri-Score’i märgistust, kuna Eesti

tootjatel selle kasutamiseks hetkel võimalus puudub. Täpsemad majanduslikud mõjud selgitab

välja Tartu Ülikool praegu pooleliolevas uuringus.

Müüt: Süsteem on ebaõiglane – friikartulid saavad rohelise märgise

Olete pöördumises kirjutanud: ,,See näide ilmestab eriti selgelt, miks süsteem ei arvesta reaalse

tarbimise ega tarbijakäitumisega. Ka tarbija mõistab, et külmutatud friikartulid ei saa

tegelikkuses olla A-märgistusega toode. Toiduliidu tellitud ja Norstati läbi viidud uuringus

andis külmutatud friikartulitele 34% vastajatest hindeks D ja 27% hindeks E. Hinde A andis

vaid 3% vastajatest. Tarbija suhtes ei ole aus, et hinnang antakse tootele sellisena, nagu see

pakendis on, arvestamata selle tegelikku valmistusviisi ja tarbimist. See võib kujuneda nn

21 Hau, R. C., & Lange, K. W. (2023). Can the 5-colour nutrition label “Nutri-Score” improve the health value of

food?. Journal of Future Foods. https://doi.org/10.1016/j.jfutfo.2023.03.002 22Tervise Arengu Instituut. 2025. Eesti riiklikud toitumise, liikumise ja uneaja soovitused. Tabelraamat.

https://www.tai.ee/et/valjaanded/eesti-riiklikud-toitumise-liikumise-ja-uneaja-soovitused-tabelraamat

11 (16)

„tervisepesuks“, kus lihtsustatud märgis loob tootest soodsama kuvandi, kui selle tegelik

tarbimisviis võimaldab.’’

Märgistusel esitatud toitumisalane teave iseloomustab toitu üldiselt sellisena, nagu seda

pakendis müüakse ning ei võta arvesse kõiki võimalikke toiduvalmistamise viise. Sama

põhimõte kehtib ka Nutri-Score’i puhul. Külmutatud kartulid on toit, mida on võimalik

valmistada erinevatel viisidel: inimesed valmistavad neid nii õliga kui ka õlita, praadides või

ahjus, samuti on erinev see, kuidas kartuleid maitsestatakse. Friikartul võib olla samuti osaks

mitmekülgsest ja tasakaalustatud toitumisest – oluline on mõõdukus ja tasakaalukus. Küll aga

aitab Nutri-Score juba toidupoes kiiresti üles leida olemasolevast valikust parema toitainelise

koostisega tooted olukorras, kus kõrvuti on näiteks A, B ja C hinnanguga tooted.

Müüt: Nutri-Score eksitab tarbijaid

Olete pöördumises kirjutanud: ,,Millel põhineb väide, et Nutri-Score parandab üldist

arusaamist toodete toitainelisest koostisest? Seejuures on oluline lähtuda sellest, kas tarbijad

ise peavad sellist lisamärgistust vajalikuks. Norstati läbiviidud uuringust selgus, et 63,6%

vastajatest leidis, et praegune info pakenditel on piisav ja täidab nende vajadusi, ning vaid

23,2% leidis, et see ei ole piisav. Sealhulgas eelistas Nutri-Score’i vaid 13% inimestest ehk

ligikaudu 3% kogu valimist, kelle hinnangul ei olnud info praegusel kujul piisav või oli raskesti

arusaadav.

Küsimus seisneb ka selles, mida peetakse paremaks valikuks. Näiteks saab soolalõhe kehvema

Nutri-Score’i hinde kui külmsuitsulõhe või krabipulgad, kuigi 92% inimestest pidas

tootevõrdluses intuitiivselt tervislikumaks just soolalõhet. Kas Nutri-Score aitab sellisel juhul

tõesti leida üles paremad valikud? Pigem tekitab see segadust ja vastuolu tarbijates.“

Väide, et Nutri-Score eksitab tarbijat, ei leia sellisel kujul teaduskirjanduse alusel kinnitust.

Tugevaim tõendus ütleb, et see aitab enamikul juhtudel toodete toitainelist koostist paremini

võrrelda (selgitused ja viited uuringutele eespool). Kahtlemata on vaja teha selgitustööd, et

tarbijad mõistaksid selle kasutusloogikat õigesti.

Tooted, mida tarbijad peavad intuitiivselt tervislikuks, ei pruugi tegelikkuses olla toitainelises

mõttes parimad valikud. Näiteks sisaldab soolalõhe märkimisväärses koguses soola. Eesti

riiklikud toitumis- ja toidusoovitused soovitavad eelistada värskest kalast tehtud toite

kalatoodetele (soola- ja suitsukala, kalakonservid jms).

2023. a Maaeluministeeriumi poolt tellitud ning RAIT Faktum&Ariko läbiviidud toidu

märgistuse ja toiduhügieeni alases uuringus küsiti Eesti tarbijatelt, kuivõrd mõjutaks

toitumisalase teabe (energiasisaldus, rasvad, valgud, suhkrud jne) lihtsam ja arusaadavam

esitusviis pakendi esiküljel muutma oma tarbimist või toidu ostmist. Tulemused olid järgmised:

toitumisalase teabe lihtsam ja arusaadavam esitusviis pakendi esiküljel mõjutaks tarbimist

olulisel määral 29%, vähesel määral 45% ja üldse ei mõjutaks 16% vastajate hinnangul. 10%

ei osanud öelda.

Samuti küsiti, millise toote tarbija ostaks, kui teab, et toitumisalase teabe märgisüsteem

soovitab valida parema hinnanguga tooteid („A” ja roheline on toiteväärtuselt parim). Vastaja

nägi kahte sarnast toodet, mis olid vastavalt A (hind 1,39 €) ja C hinnanguga (hind 0,99 €). 53%

vastanutest valiks parema hinnanguga, kuid pisut kallima toote. 47% vastanutest valiks veidi

madalama hinnanguga, ent soodsama toote. Nende tulemuste alusel ei saa teha põhjapanevaid

järeldusi, kuid need viitavad sellele, et pakendi esikülje märgistus võib mõjutada vähemalt osa

tarbijate ostukäitumist. Samas on ostuotsus mitmeteguriline ning lisaks märgistusele ja hinnale

mõjutavad seda ka näiteks maitse-eelistused, harjumused ja kaubamärgid.

12 (16)

Seejuures on oluline märkida, et ei ole leitud ühtset ega kindlat seost Nutri-Score’i ja toodete

hinnataseme vahel23. Parema toitainelise koostisega (parema Nutri-Score'i hinnanguga) toode

ei ole tingimata kallim kui kehvema toitainelise koostisega (kehvema Nutri-Score’i

hinnanguga) toode24. Sarnane tulemus on välja toodud ka 2022. a OECD raportis25, mille

kohaselt Nutri-Score'iga ja Nutri-Score’ita toodete keskmine hind on sarnane.

Müüt: See on liiga lihtsustatud ja ei arvesta kõike

Olete pöördumises kirjutanud: ,,Jääb selgusetuks, millise info teeb Nutri-Score kergesti

mõistetavaks, kui see ei tõsta pakendil selgelt esile ühtegi toitainet? Mille põhjal on see „teadlik

lihtsustus“ tehtud ning kas toitumist on üldse kohane teadlikult lihtsustada?’’

Kuigi Nutri-Score annab eeskätt kohustusliku toitumisalase teabe põhjal lihtsustatud hinnangu

toidu üldisele toitainelisele koostisele, ei tähenda see seda, et selle lihtsustuse taga ei oleks

põhjalikku teadustööd. Nutri-Score’i hinnang tuleneb teaduspõhisest matemaatilisest

algoritmist. Nutri-Score’i aluseks olev algoritm põhineb Ühendkuningriigis Oxfordi Ülikooli

teadlaste välja töötatud toitaineliste põhijoonte mudelil, mille eesmärk oli reguleerida lastele

suunatud toidu reklaami26. Prantsusmaa uurimisrühma EREN (Université Sorbonne Paris Nord)

teadlased arendasid mudelit edasi ja kohandasid selle viieklassiliseks pakendi esikülje

toitumisalase teabe märgistuseks27. Mudeli väljatöötamisel tugineti sõltumatule teadustööle

ning Prantsusmaa pädevate terviseasutuste eksperthinnangutele28,29.

Hinnangu kujunemisel annavad miinuspunkte tootes sisalduv sool, suhkrud, küllastunud

rasvhapped, üldine energiasisaldus ja jookide kategoorias ka magusaine sisaldumine.

Plusspunkte annavad valgud, kiudained ning puu- ja köögiviljade sisaldus. Nutri-Score’i

skaalal D ja E hinnangu saanud tooted on üldjuhul suurema energia-, suhkrute-, küllastunud

rasvhapete- ja/või soolasisaldusega ning nende tarbimist soovitatakse rahvatervise seisukohast

ka piirata.

Müüt: ”Hea” hinnanguga toite võib süüa piiramatult

Olete pöördumises kirjutanud: ,,Tervisliku toitumise loogika seisneb tasakaalustatuses ja

terviklikkuses. Paraku ei võta Nutri-Score arvesse üldist toitumist, toidukordade arvu, tarbimise

sagedust ega valmistusviisi. Norstati läbi viidud uuringus nõustus lausa 71% vastajatest

väitega, et ”toidulaua tervislikkus sõltub pigem üldisest toitumisharjumusest kui ühest

konkreetsest toiduainest/toidukaubast”. Seega läheb Nutri-Score vastuollu üldise arusaamaga,

et määrav on terviklik toitumisharjumus, mitte üksiku toote eraldiseisev hinnang.’’

Nõustume, et ühegi toidu ülemäärane tarbimine ei ole tervisele hea. Oluline on mõõdukus ja

toitumine tervikuna. Seda, milliseid kriteeriume Nutri-Score arvestab ja milliseid mitte, oleme

selgitanud eespool antud vastustes.

23 Santé publique France. 2026. Quelle association entre Nutri-Score et prix? Une analyse descriptive par catégorie de

produits. 24 Santé publique France. 2026. Nutri-Score et prix des produits : une meilleure qualité nutritionnelle n’implique pas

forcément un coût plus élevé pour le consommateur. 25 OECD (2022), Healthy Eating and Active Lifestyles: Best Practices in Public Health, OECD Publishing, Paris,

https://doi.org/10.1787/40f65568-en. 26 Rayner, M, Scarborough, P, Stockley, L. Nutrient Profiles: Applicability of Currently Proposed Model for Uses in Relation

to Promotion of Foods to Children Aged 5–10 and Adults London: Food Standards Agency; 2005. 27 Hercberg S. Rapport : Propositions pour un nouvel élan de la politique nutritionnelle française de santé publique dans le

cadre de la Stratégie Nationale de Santé https://sante.gouv.fr/IMG/pdf/rapport_Hercberg_15_11_2013.pdf 28 Agence Nationale de Sécurité Sanitaire, Environnement et Santé au Travail ANSES. 2019;

https://www.anses.fr/fr/system/files/NUT2019SA0086.pdf 29 Haut Conseil de la Santé Publique (HCSP). Avis relatif à l’information sur la qualité nutritionnelle des produits

alimentaires.2015. https://www.hcsp.fr/Explore.cgi/Telecharger?NomFichier=hcspa20150625_infoqualnutprodalim.pdf

13 (16)

Nutri-Score’i eesmärk ei ole asendada riiklikke toitumis- ja toidusoovitusi portsjoni suuruste,

toidukordade arvu ja toitude tarbimise sageduse osas, vaid toetada tarbijad ostuotsuse tegemise

ajal, hõlbustades sarnaste toodete toitainelise koostise võrdlemist. Uuendatud Nutri‑Score’i

algoritmi kohta tehtud uuringud mitmes Euroopa riigis (sh Prantsusmaal, Norras, Hollandis,

Sloveenias) näitavad, et selle antud hinnangud on üldjoontes paremini kooskõlas riiklike ja

rahvusvaheliste toitumissoovitustega kui algse versiooni puhul, kuigi üksikute toidugruppide

osas esineb teatud lahknevusi30,31,32,33. Nutri-Score’i uuendatud algoritm vastab Prantsusmaa

riiklikele toidusoovitustele 85% osas34. Algne algoritm vastas toidusoovitustest tuletatud 41

kriteeriumile 63% osas (26/41), samas kui uuendatud algoritm vastas neile 85% osas (35/41).

Tulemuste paranemist täheldati rasvase kala, pähklite ja seemnete puhul, samuti suhkrurikaste

toodete (st jäätised, magusad määrded), soolaste toodete (st soolased suupisted, soolatud

pähklid), piimajookide ja magusainetega jookide puhul.

2023. aasta algoritmiuuenduse järel tehtud uuringud Soomes, Rootsis ja Norras näitavad, et

uuendatud Nutri-Score vastab üldiselt hästi Põhjamaade toitumis- ja toidusoovitustele, kuigi

üksikute toidugruppide osas esineb teatud lahknevusi. Norras koostatud aruande kohaselt on

uuendatud Nutri-Score lahendanud edukalt mitmeid varasemaid kitsaskohti ning suurendanud

Nutri-Score’i algoritmi kooskõla Põhjamaade toitumis- ja toidusoovitustega35. Samuti on

Norras leitud, et uuendatud Nutri-Score suudab üldjoontes piisavalt hästi eristada toodete

toitainelist koostist erinevates toidukategooriates36. Nutri-Score’i sobivust Põhjamaadele toetab

ka Rootsis tehtud võrdlev analüüs37, kus võrreldi Nutri-Score’i ja Keyhole-märgist. Tulemused

näitasid nende vahelist üldist head kooskõla. Soomes tehtud Nutri-Score’i analüüsis38 on

järeldatud, et pärast Nutri-Score’i algoritmi uuendamist on peamised probleemid, mis

seonduvad kohalike toitumisharjumuste ja -väljakutsetega, märkimisväärselt vähenenud.

Kokkuvõttes leiti, et Nutri-Score’i üldine kooskõla riiklike toidusoovitustega on hea. Hetkel on

töös uuring, mille eesmärk on hinnata Nutri-Score’i kooskõla ka Eesti riiklike

toidusoovitustega.

Müüt: Nutri-Score kahjustab ettevõtteid

Olete pöördumises kirjutanud: ,,Kas ministeerium on viinud läbi mõjuanalüüsi selle kohta, kui

suur osa Eesti ettevõtetest oleks valmis selle süsteemiga vabatahtlikult liituma, võttes arvesse

ka turu sügavust? Kas ministeerium on hinnanud Nutri-Score märgise koondumise riski vaid

omamärgitoodetele? Riigi positsioon peaks olema kohalike toodete müügi soodustamine ning

ühise mänguvälja ja turureeglite kaitsmine, et reeglid oleksid kõigile võrdsed.’’

30 Merz, B., Temme, E., Alexiou, H., Beulens, J., Buyken, A., Bohn, T., Ducrot, P., Falquet, M., Solano, M., Haidar, H.,

Infanger, E., Kühnelt, C., Rodríguez-Artalejo, F., Sarda, B., Steenbergen, E., Vandevijvere, S., & Julia, C. (2024). Nutri-Score

2023 update. Nature Food, 5, 102 - 110. https://doi.org/10.1038/s43016-024-00920-3 31 Hafner, E., & Pravst, I. (2024). A systematic assessment of the revised Nutri‐Score algorithm: Potentials for the

implementation of front‐of‐package nutrition labeling across Europe. Food Frontiers. https://doi.org/10.1002/fft2.387 32 Huybers, S., & Roodenburg, A. (2024). Nutri-Score of Meat, Fish, and Dairy Alternatives: A Comparison between the Old

and New Algorithm. Nutrients, 16. https://doi.org/10.3390/nu16060892 33 Øvrebø, B., Brantsæter, A., Lund-Iversen, K., Andersen, L., Paulsen, M., & Abel, M. (2023). How does the updated Nutri-

Score discriminate and classify the nutritional quality of foods in a Norwegian setting?. The International Journal of

Behavioral Nutrition and Physical Activity, 20. https://doi.org/10.1186/s12966-023-01525-y 34 Sarda, B., Kesse‐Guyot, E., Deschamps, V., Ducrot, P., Galan, P., Hercberg, S., Deschasaux-Tanguy, M., Srour, B., Fezeu,

L., Touvier, M., & Julia, C. (2024). Consistency of the initial and updated version of the Nutri-Score with food-based dietary

guidelines: a French perspective.. The Journal of nutrition. https://doi.org/10.1016/j.tjnut.2024.01.029 35 Abel, M.H., Øvrebø, B., Brantsæter, A.L. and Torheim, L.E., 2022. Preliminary assessment of the revised NutriScore

algorithm.-Do the proposed revisions contribute to solve the challenges that previously have been identified in the Nordic

countries for the existing Nutri-Score? Brief assessment for The Norwegian Ministry of Health and Care Services. 36 Øvrebø, B., Brantsæter, A.L., Lund-Iversen, K., Andersen, L.F., Paulsen, M.M. and Abel, M.H., 2023. How does the

updated Nutri-Score discriminate and classify the nutritional quality of foods in a Norwegian setting?. International Journal

of Behavioral Nutrition and Physical Activity, 20(1), p.122. https://doi.org/10.1186/s12966-023-01525-y 37 Pitt, S., Julin, B., Øvrebø, B. and Wolk, A., 2023. Front-of-pack nutrition labels: comparing the Nordic Keyhole and Nutri-

Score in a Swedish context. Nutrients, 15(4), p.873. https://doi.org/10.3390/nu15040873 38 Kalliomäki ja Joutsi, Nutri-Score-järjestelmän päivitetyn algoritmin toimivuus Suomessa. 2023.

14 (16)

Töö, mille sisuks on Nutri-Score’i vabatahtliku kasutuselevõtuga kaasnevate majanduslike

mõjude hindamine ettevõtluskeskkonna vaatest, on hetkel pooleli. Tööd teostab Tartu Ülikool.

Riigi vaatest on oluline kujundada lahendusi, mis on teaduspõhised, proportsionaalsed ning

arvestavad nii rahvatervise eesmärke kui ka ettevõtluskeskkonna toimimist.

Müüdid: Nutri-Score ei ole teaduspõhine. Positiivsed uuringud on Nutri-Score’i enda

omad.

Olete pöördumises kirjutanud: ,,Kuidas saab väita, et Nutri-Score on „heas kooskõlas riiklike

toidusoovitustega” kui vastav analüüs veel puudub? Kuivõrd saab Prantsusmaa avaliku sektori

rahastatud uuringuid pidada sõltumatuks ja erapooletuks? Kuivõrd on hinnatud viidatud

uuringute erapooletust?

Seejuures on mööda vaadatud asjaolust, et mitmed teadlased on viidanud ka sellele, et Nutri-

Score’il puudub reaalne mõju ning see ei ole kooskõlas riiklike toidusoovitustega. Näiteks

Hollandis sai 19% riiklike toitumissoovitustega mittekooskõlas olevatest toodetest Nutri-

Score’i hinnanguks A või B, samas kui 25% toitumissoovitustega kooskõlas olevatest nn

„tervislikest“ toodetest sai hinnanguks C, D või E.

Nutri-Score’i puudutava teadusliku tõendusbaasi puhul osutatud tõsisele kallutatuse riskile,

kuna suur osa valideerivaid uuringuid on tehtud märgise arendajate või nendega seotud

uurimisrühmade poolt.

Samamoodi ei tohiks ka negatiivset tulemust kõrvale jätta üksnes põhjusel, et see on Nutri-

Score’i suhtes kriitiline. Kui ministeerium rõhutab vajadust vaadata kriitikute väiteid sama

kriitiliselt, tuleb seda põhimõtet rakendada ka positiivsete tulemuste suhtes.“

Teaduskirjanduses on Nutri-Score’i suhtes esitatud nii positiivseid kui ka kriitilisi hinnanguid

ning arutletud ka võimaliku kallutatuse üle, kuna osa soodsaid uuringuid on tehtud arendajatega

seotud uurimisrühmade poolt, samas kui osa kriitilisi tulemusi on seostatud toidutööstusega

seotud rahastuse või teist tüüpi huvide konfliktidega. Huvide konflikti olemasolu ei muuda

uuringut automaatselt ebausaldusväärseks, kuid see on oluline asjaolu, mida tuleb tõendite

hindamisel arvesse võtta. Uuringute usaldusväärsuse hindamisel lähtume eelkõige

metoodilisest kvaliteedist, andmete asjakohasusest ja esinduslikkusest, võrdlusmeetodite

sobivusest, tulemuste reprodutseeritavusest ning sellest, kas järeldused vastavad uuringu

tegelikule ulatusele ja piirangutele.

Teie pöördumises on viited kahele artiklile. Neist ühe autoriteks on Stephan Peters ja Hans

Verhagen, teise autoriteks Stephan Peters, Hans Verhagen ja Jacco Gerritsen. Mõlemas viidatud

artiklis on autorid deklareerinud mitu asjaolu, mis võivad kujutada endast huvide konflikti või

vähemalt tekitada põhjendatud küsimuse nende sõltumatuse kohta Nutri-Score’i puudutavas

arutelus. Peters ja Gerritsen töötavad mõlemad Hollandi Piimaliidus (Dutch Dairy Association),

mis on seotud ka mõlema artikli rahastamisega. Piimatööstusel on Nutri‑Score’i suhtes selge

majanduslik huvi.

Peters ja Verhagen on avaldanud kriitilisi ülevaateid, mis võivad sisaldada olulisi metoodilisi

puudusi. Näiteks on 2024. a publikatsioonikallutatusele osutavas artiklis39 välja toodud, et

PubMedist leiti 180 artiklit, millest 104 peeti Nutri-Score’i valideerimise seisukohast

asjakohaseks. Samas ei ole selge, milliste kriteeriumide alusel peeti just neid artikleid

asjakohasteks. Autorid ei kirjelda täpselt ka valikukriteeriume, mille alusel liigitati uuringud

Nutri-Score'i suhtes soodsaks, neutraalseks või ebasoodsaks. Tegemist on metoodilise

puudusega, mis ei võimalda uuringut korrata ega selle tulemusi sõltumatult reprodutseerida.

Kuna neid kriteeriume analüüsis ei täpsustata, ei ole võimalik hinnata, kas artiklite valik ja neile

39 Peters, S., & Verhagen, H. (2024). Publication bias and Nutri-Score: A complete literature review of the substantiation of

the effectiveness of the front-of-pack logo Nutri-Score. PharmaNutrition, 27, Article 100380.

https://doi.org/10.1016/j.phanu.2024.100380

15 (16)

antavad hinnangud põhinesid eelnevalt kindlaks määratud ja reprodutseeritavatel alustel või

autorite subjektiivsel hinnangul.

Artikli metoodilise puudusena tuleb ka märkida, et autorid ei hinnanud analüüsi valitud

uuringute kvaliteeti ega tõendusalust, vaid käsitasid kõiki eelretsenseeritud publikatsioone

võrdse kaaluga. Eelretsenseerimine on küll oluline kvaliteedikriteerium, kuid see ei tähenda, et

kõik uuringud oleksid metoodiliselt võrreldavad või annaksid sama tugeva tõendusaluse. Ilma

sellise kvaliteedihinnanguta võib üksnes soodsate ja ebasoodsate publikatsioonide arvu

võrdlemine anda teaduslikust tõendusbaasist lihtsustatud või moonutatud pildi.

Olulise puudusena näeme ka asjaolu, et autorid kasutavad huvide konflikti argumenti

valikuliselt. Seda rõhutatakse Nutri-Score’i toetavate uuringute puhul, kuid ei käsitleta

võrdväärselt Nutri-Score’i suhtes ebasoodsate uuringute puhul. Samuti ei tooda ebasoodsate

uuringute puhul välja võimalikke majanduslikke huvide konflikte. Nutri-Score’i arendamise ja

valideerimisega seotud teadlased on rahvatervise valdkonna eksperdid, kes töötavad avalikes

teadusasutustes või ülikoolides ning kelle eesmärk ei ole majanduslik kasu, vaid rahvatervise

edendamine. Avalikes teadusasutustes töötavate teadlaste seotus Nutri-Score'i arendamisega

kujutab endast eelkõige akadeemilist või intellektuaalset huvi, mida käsitletakse

teaduskirjanduses erinevalt otsesest majanduslikust huvide konfliktist. Mõlemad võivad

mõjutada uuringute tõlgendamist, kuid neid ei saa pidada samaväärseks.

Eespool nimetatud autorid teevad tugevaid järeldusi Nutri-Score’i ebapiisava teadusliku aluse

kohta, samal ajal kui töö on rahastatud organisatsiooni poolt, kellel on pakendi esikülje

märgistuse arutelus otsene majanduslik huvi. Ühelt poolt loetletakse huvide deklaratsioonis

potentsiaalseid konkureerivaid huve, kuid teisalt väidetakse, et uuring viidi läbi ilma selliste

äriliste või finantsiliste suheteta, mida võiks käsitleda huvide konfliktina. Eespool välja toodud

metoodilised piirangud ja artiklis mainimata võimalikud huvide konfliktid vähendavad töö

usaldusväärsust ning piiravad selle kasutamist sõltumatu kirjanduse ülevaatena.

Selleks, et ministeeriumi lõplik seisukoht Nutri-Score’i suhtes kujuneks sõltumatult ja Eesti

konteksti arvestades, oleme analüüsi ning mõjude hindamise protsessi kaasanud oma ala

sõltumatud eksperdid. Riiklike toidusoovitustega kooskõla hindamise uuring telliti Riigi

Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse (LABRIS) kaudu ning majanduslike mõjude

uuringu läbiviija (Tartu Ülikool) leiti hankemenetluse tulemusel.

Toidusoovitustega kooskõla hindamise uuringu eesmärk on analüüsida, kuivõrd Nutri-Score'i

uuendatud algoritm on kooskõlas Eesti riiklike toidusoovitustega, milline on Nutri-Score'i

eristusvõime toidugruppide lõikes ning millised on selle tugevused ja võimalikud kitsaskohad

Eesti kontekstis. Majanduslike mõjude hindamise uuringu eesmärk on hinnata Nutri-Score'i

võimaliku vabatahtliku kasutuselevõtu mõju Eesti ettevõtjatele, eelkõige toidutootjatele ja

jaekaubandusele. Uuringus käsitletakse eeskätt võimalikke mõjusid erineva suurusega

ettevõtetele ning eri tegevusvaldkondadele, ettevõtete kuludele, tuludele ja turupositsioonile,

kasumlikkusele ja investeerimisvõimekusele, konkurentsiolukorrale, tootearendusele,

turukäitumisele ning sise- ja väliskaubandusele erinevate kasutuselevõtu stsenaariumite korral.

Seejuures ei lähtu uuringud eeldusest, et Nutri-Score'i kasutuselevõttu tuleks Eestis soovitada.

Mõlemad uuringud annavad vajaliku sisendi läbipaistvaks ja tõenduspõhiseks

poliitikakujundamiseks.

Pärast mõlema uuringu valmimist hinnatakse nende tulemusi koos muu asjakohase teabega.

Alles seejärel kujundatakse lõplik seisukoht Nutri-Score'i võimaliku kasutuselevõtu osas Eestis.

Igal juhul oleks Nutri-Score’i kasutamine ettevõtjatele vabatahtlik.

16 (16)

Müüt: Nutri-Score ei peata rasvumist, seega on kasutu

Olete pöördumises kirjutanud: „Rasvumise vähendamisel on keskne roll järjepideval toitumis-

ja liikumisharidusel, mida kujundatakse rohujuuretasandil, mitte üksiku pakendimärgise kaudu.

Kui lähtuda pelgalt Nutri-Score’i kasutavate riikide rahvatervise andmetest, siis selle märgise

kasutuse ajal on ülekaalulisus ning rasvumine jätkuvalt kasvutrendis. See on mõneti ka

loogiline, sest toitumisest tingitud terviseprobleemidega inimene otsib küll lihtsaid lahendusi

ning ostukäitumine võib isegi muutuda, kuid vaevleb endiselt harjumuste küüsis ning valmistab

kodustes tingimustes näiliselt paremast tootevalikust jätkuvalt ebatervislikku sööki.

Siiani ei ole selge, mis on Nutri-Score’i vabatahtliku kasutuselevõtmise tegelik vajadus, kui

tarbija ise selleks vajadust ei näe. Viidatud probleemide lahendamiseks tuleks leida riigid, kus

tervisenäitajad on paranemas ning seejärel analüüsida meetmeid, mida seal on kasutusele

võetud. Nutri-Score’i kasutavate riikide hulgas faktiliselt tõendatav positiivne mõju puudub.“

Rahvatervise poliitikas hinnatakse sekkumisi eelkõige selle järgi, kas need täidavad oma otsest

eesmärki. Nutri-Score'i otsene eesmärk ei ole vähendada ülekaalulisust, vaid muuta

toitumisalane teave tarbijale lihtsamini mõistetavaks ning toetada teadlikumate valikute

tegemist. Ei ole põhjendatud hinnata Nutri-Score’i mõju üksnes selle järgi, kas see märgistus

üksi muudab pikaajaliselt kogu elanikkonna ostukäitumist, tarbimisharjumusi või

tervisenäitajaid. Nagu paljude tegelikus elus rakendatavate tervisealaste sekkumiste puhul,

mõjutab tarbijate valikuid väga suur hulk tegureid, mistõttu on ka ühe konkreetse meetme

tegelikku mõju päriselus väga keeruline mõõta.

Pakendi esikülje toitumisalase teabe märgistus on üks osa laiemast rahvatervise meetmete

kogumist ning ükski toidukeskkonna sekkumine ei muuda inimeste käitumist iseseisvalt ega

koheselt. Maailma Terviseorganisatsioon peab pakendi esikülje lihtsustatud toitumisalase teabe

märgistust üheks soovitatud kulutõhusaks poliitikameetmeks mittenakkushaiguste

ennetamisel40.

10. novembril toimub ministeeriumide ühishoones Nutri-Score'i teemaline seminar, kus

tutvustatakse valmivate uuringute tulemusi ning edasisi samme. Olete sellele seminarile väga

oodatud. Päevakava täpsustumisel saadame täiendava kutse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Pärtel

Biomajanduse asekantsler

kantsleri ülesannetes

Teadmiseks: Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Riigikantselei, Riigikogu sotsiaalkomisjon

Hellika Kallaste

5687 2296 [email protected]

Katrin Lõhmus

5673 0024 [email protected]

40 World Health Organization. (2024). Tackling NCDs: Best buys and other recommended interventions for the prevention

and control of noncommunicable diseases (2nd ed.). World Health Organization. https://iris.who.int/handle/10665/376624