MÄÄRUS

03.08.2026 nr 25

Majandus- ja tööstusministri 4. veebruari 2025. a

määruse nr 5 „Suuremahuliste investeeringute

toetus“ muutmine

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Majandus- ja tööstusministri 4. veebruari 2025. a määruses nr 5 „Suuremahuliste investeeringute

toetus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse sõna „tähenduses“ tekstiosaga „või § 6 lõikes 2 nimetatud ettevõtjale

antav investeeringuteks ettenähtud abi üldise grupierandi määruse artikli 17 tähenduses“;

2) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „ja“ tekstiosaga „üldise grupirandi määruse artikli 14

puhul“;

3) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) eelisarendatava tehnoloogia projekt on projekt, mille põhitegevus vastab vähemalt ühele lõikes 2

toodud tingimustest;“;

4) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) kaitsetööstus on valdkond, mis on seotud strateegilise kauba seaduse § 2 lõigetes 2 ja 8 märgitud kauba

tootmisega või sama seaduse § 4 lõikes 1 märgitud tegevusega;“;

5) paragrahvi 3 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Lõike 1 punktis 11 nimetatud projekt peab vastama vähemalt ühele järgmistest tingimustest:

1) netonulltehnoloogiate tootmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1735, millega

kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi

tugevdamiseks ja muudetakse määrust (EL) 2018/1724 (ELT L, 2024/1735, 28.6.2024) tähenduses, mis

hõlmab selliste tehnoloogiate, nende komponentide, materjalide, seadmete või tootmissüsteemide

arendamist või tootmist;

2) energiamahuka tööstuse dekarboniseerimine tootmisprotsesside ümberkujundamise kaudu, kui projekt

vähendab oluliselt kasvuhoonegaaside heidet ning hõlmab netonulltehnoloogiate kasutuselevõttu või

tootmissüsteeme, mis on otseselt ja spetsiifiliselt vajalikud netonulltehnoloogiate tootmiseks;

3) kriitiliste ja strateegiliste toormete kaevandamine, töötlemine, rafineerimine, ringlussevõtt või

asendamine, kui asjaomased toormed on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2024/1252, millega sätestatakse kriitiliste toormete kindlate ja kestlike tarnete tagamise raamistik ja

muudetakse määrusi (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1724 ja (EL) 2019/1020 (ELT L,

2024/1252, 03.05.2024), lisades I ja II;

4) strateegilised digitehnoloogiad, mis hõlmavad pooljuhte, mikroelektroonikat, tehisintellekti,

kõrgjõudlusega andmetöötlust, kvanttehnoloogiaid, küberturvalisust ning pilve- ja servataristut, samuti

nendega otseselt seotud komponente, seadmeid, tootmissüsteeme või andmetöötlustaristut, mis on

spetsiifiliselt projekteeritud nimetatud tehnoloogiate arendamiseks või tootmiseks või mille põhieesmärk

on tehisintellekti, kõrgjõudlusega andmetöötluse, pilve- või servateenuste pakkumine strateegilistes

väärtusahelates;

5) biotehnoloogiad, mis hõlmavad kriitiliste ravimite, nende toimeainete, komponentide või

tootmissüsteemide arendamist või tootmist või on otseselt seotud tervisejulgeoleku tagamisega;

6) toiduainete tootmine ja joogitootmine (EMTAK jagu C osad 10 ja 11).“;

6) paragrahvi 4 lõikes 2 ja § 21 lõike 2 punktis 3 asendatakse läbivalt arv „30“ arvuga „20“;

7) paragrahvi 6 lõikes 1 asendatakse arv „100“ arvuga „70“;

8) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui taotleja projekt on eelisarendatava tehnoloogia projekt, antakse toetust lõikes 2 või 3 sätestatud

investeeringuks, mille abikõlblikud kulud on vähemalt 35 miljonit eurot ning mis aitab saavutada §-s 4

sätestatud eesmärki ja tulemust.

(12) Kui taotleja projekt kuulub kaitsetööstuse valdkonda, antakse toetust lõikes 2 või 3 sätestatud

investeeringuks, mille abikõlblikud kulud on vähemalt 20 miljonit eurot ning mis aitab saavutada §-s 4

sätestatud eesmärki ja tulemust.“;

9) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui taotleja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artiklis 2 sätestatud

kriteeriumitele (edaspidi VKE), antakse toetust üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel

alginvesteeringuks või artikli 17 alusel nimetatud artikli lõikes 3 sätestatud investeeringuks.“

10) paragrahvi 7 lõike 4 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „lõikes 6“ tekstiosaga „või artikli 17 lõikes

3a“;

11) paragrahvi 7 lõike 4 punkti 5 täiendatakse pärast tekstiosa „lõikes 8“ tekstiosaga „või artikli 17 lõikes

4“;

12) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel toetatava projekti maksimaalne lubatud toetuse

summa on üldise grupierandi määruse artikkel 2 punkti 20 alusel arvutatuna väiksem lõike 2 alusel

arvutatud toetuse maksimaalsest summast, kohaldatakse projektile üldise grupierandi määruse artikkel 2

punkti 20 alusel lubatud maksimaalset toetuse summat.“;

13) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Üldise grupierandi määruse artikli 17 alusel toetuse andmisel ei ületata sama määruse artikli 4 lõike 1 punktis c sätestatud maksimaalset lubatud toetuse summat ning üldise grupieriandi määruse I lisa artikli 2 lõike 1 tähenduses keskmise suurusega ettevõtja puhul on toetuse maksimaalne osakaal kümme protsenti.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Maria Alajõe

strateegia ja teenuste juhtimise asekantsler

kantsleri ülesannetes

Majandus- ja tööstusministri 4. veebruari 2025. a määruse nr 5 „Suuremahuliste

investeeringute toetus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Määrust muudetakse, et laiendada toetuse sihtrühma. Edaspidi saab anda toetust ka

investeeringutele, mis on väiksemad kui 100 miljonit eurot, kuid millel on siiski oluline mõju

Eesti majandusele. Muudatus võib minimaalselt kasvatada Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutuse halduskoormust, kuna nõuetele vastavate taotluste arv eelduslikult kasvab. Samas

on halduskoormuse kasv väike, kuna 35 miljonist eurost suuremaid projekte ei ole väga palju.

Taotleja jaoks halduskoormus ei muutu.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna ekspert Kaupo Sempelson, majandusliku mõju

analüüsi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegiaosakonna analüütik

Karel Lember ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi on teinud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]). Eelnõu seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi

õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi tegevustega.

Eelnõuga muudetakse majandus- ja tööstusministri 4. veebruari 2025. a määruse nr 5

„Suuremahuliste investeeringute toetus“ redaktsiooni RT I, 07.02.2025, 11.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmeteistkümnest punktist.

Eelnõu punktiga 1 kehtestatakse väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) riigiabi

andmise uus alus. Üldise grupierandi määruse artikkel 17 sätestab VKEdele investeeringuteks

ettenähtud abi andmise tingimused. Muudatus võimaldab eri tegevusaladel tegutsevate VKEde

paindlikumat toetamist. Abi andmise uue aluse lisamine ei muuda toetusmäärasid.

Eelnõu punktiga 2 muudetakse riigiabi välistuste punkti, sätestades, et üldise grupierandi

määruse artiklist 13 tulenevad tegevusala piirangud kohalduvad üksnes artikli 14 alusel

regionaalabi andmisel. Muudatus on vajalik, kuna määrusesse lisandub riigiabi andmise

võimalus artikli 17 alusel, mille puhul ei kohaldu artiklis 13 välistused.

Eelnõu punktidega 3 ja 5 määratletakse eelisarendatava tehnoloogia projekt. Sellise projekti

puhul rakendatakse madalamat projekti mahu nõuet, projekt kvalifitseerub toetusele kui selle

abikõlblike tegevuste rahaline maht ületab 35 mln eurot.

Sellisteks projektideks on netonulltehnoloogiate tootmine, energiamahuka tööstuse

dekarboniseerimine ja tootmisprotsesside ümberkujundamine, kriitiliste ja strateegiliste

toormete kaevandamine, töötlemine, rafineerimine, ringlussevõtt või asendamine, strateegilised

digitehnoloogiad ja süvatehnoloogiad ning biotehnoloogiad. Samuti käsitleb määrus

eelisarendatava tehnoloogia projektidena toidutootmist kui riigi seisukohast olulist valdkonda,

milles investeeringuid soodustada.

Euroopa Liit uued on määratlenud valdkonnad, kuhu investeerimine ja arendamine on eriti

oluline, et tugevdada Euroopa majandust, vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest ning

liikuda kliimaneutraalsuse ja tehnoloogilise iseseisvuse suunas. Need valdkonnad hõlmavad nii

puhtale majandusele üleminekut, digipööret, strateegilisi tooraineid, tervisejulgeolekut kui ka

kaitsevõimet.

Esiteks peetakse oluliseks netonulltehnoloogiate arendamist ja tootmist. Need on tehnoloogiad,

mis aitavad saavutada kliimaneutraalsust, näiteks päikesepaneelid, tuuleturbiinid, akud,

vesinikutehnoloogiad ja soojuspumbad. Toetuse alla kuuluvad nii nende tehnoloogiate

arendamine kui ka nende tootmiseks vajalike komponentide, materjalide ja seadmete

väljatöötamine. Tehnoloogiad ja komponendid on täpsemalt välja toodud: https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=CELEX:32025R1178.

Teiseks keskendutakse energiamahuka tööstuse dekarboniseerimisele, et vähendada heitmeid.

Selliseid projekte toetatakse juhul, kui need toovad kaasa märkimisväärse kasvuhoonegaaside

vähenemise ja kasutavad netonulltehnoloogiaid või arendavad tootmislahendusi, mis on

konkreetselt vajalikud nende tehnoloogiate tootmiseks.

Kolmandaks toetatakse projekte, mis tegelevad kriitiliste ja strateegiliste toormete

kaevandamise, töötlemise, rafineerimise, ringlussevõtu või asendamisega. Need on metallid ja

mineraalid, mida Euroopa majanduses vajatakse, kuid mille kättesaadavus on ebakindel.

Eesmärk on tagada Euroopa tarneahelate turvalisus ja iseseisvus. Projekt peab panustama

määruse (EL) 2024/1252 lisades I ja II nimetatud toormete töötlemisvõimekuse loomisse või

ringlussevõtu tehnoloogiatesse, mis vähendavad EL-i sõltuvust kolmandatest riikidest ja loovad

sisendit kõrgtehnoloogilisele tööstusele, vastavalt lisadele I ja II: https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=OJ:L_202401252.

Neljandaks, strateegilised digitehnoloogiad ja süvatehnoloogiad, mille alla kuuluvad pooljuhid,

tehisintellekt, kõrgjõudlusega andmetöötlus, kvanttehnoloogiad, küberturvalisus ning pilve- ja

servataristu. Siin toetatakse nii nende tehnoloogiate arendamist ja tootmist kui ka seonduvat

taristut. Oluline on, et taristu või seade oleks loodud just nende tehnoloogiate arendamiseks või

pakkumiseks. Valdkond hõlmab järgmist:

• Pooljuhid ja mikroelektroonika: kiipide projekteerimine, komponentide valmistamine või

nendega seotud unikaalsete tootmisseadmete arendus.

• Tehisintellekt (TI): projekti fookuses on algupäraste baasmudelite (foundation models)

arendamine, masinõppe algoritmiline innovatsioon või tehisintellekti riistvaraline

kiirendamine. Välistatud on kolmandate osapoolte mudelite (nt LLM-id, -lahendused)

juurutamine, kohandamine või tarkvaraliideste (agentide) loomine olemasolevatele

platvormidele.

• Kõrgjõudlusega andmetöötlus ja pilvetaristu: strateegiliste andmetöötlusvõimekuste loomine,

mis hõlmab süsteemse tarkvara (operatsioonisüsteemid, virtualiseerimiskihid) või riistvara

(serverid, salvestussüsteemid) arendust ja tootmist, tagamaks EL-i tehnoloogilist suveräänsust.

• Kvanttehnoloogiad: kvantandmetöötlus, kvantkrüptograafia või kvantsensorite arendus ja

tootmine.

• Küberturvalisus: kriitilise tähtsusega taristu kaitseks mõeldud uudsete krüptograafiliste

lahenduste, kübertõrje automatiseerimise süsteemide või turvalise riistvara arendus.

• Süvatehnoloogia (DeepTech): Projekt peab põhinema olulisel insenertehnilisel innovatsioonil

või teadus- ja arendustegevusel, mis on suunatud uue intellektuaalomandi loomisele, mitte

olemasoleva tehnoloogia integreerimisele.

Viiendana toetatakse biotehnoloogiaid, eriti ravimite ja nende toimeainete tootmist. Eesmärk

on tugevdada Euroopa tervisejulgeolekut, et olla paremini valmis kriisideks, tagada ravimite

kättesaadavus ja hoida tootmisvõimekust Euroopas. Biotehnoloogiad hõlmavad:

• Kriitiliste ravimite, nende toimeainete või bioloogiliste komponentide arendamist ja

seeriatootmist, mis panustavad Euroopa Liidu või Eesti varustuskindluse tagamisse, luuakse

püsiv tehnoloogiline ja tootmisalane võimekus vastava valdkonna ravimite valmistamiseks.

• Uudsete ravimvormide või meditsiiniseadmete tootmist, mis on suunatud tervishoiusüsteemi

kriisikindluse tõstmisele.

Kuuendana toetatakse toidutootmist, kuna toidusektor on strateegiliselt oluline, sh

toidujulgeoleku tagamise kontekstis (EMTAK jagu C osad 10 ja 11).

Kokkuvõttes on nende seitsme valdkonna eesmärk tagada, et Euroopa suudaks ise toota oma

majanduse ja julgeoleku toimimiseks vajalikke tehnoloogiaid, materjale ja süsteeme, ning teha

seda viisil, mis toetab kliimaneutraalsust, innovatsiooni ja strateegilist sõltumatust. Projektide

vastavust eelisarendatava tehnoloogia projekti nõuetele hinnatakse eelnõustamise käigus.

Eelnõu punktiga 4 määratletakse kaitsetööstus, mis toodab sõjalisi või kahesuguse kasutusega

kaupasid või osutab strateegilise kaubaga seotud teenust.

Sõjaline kaup on relv, aine, materjal, vahend, seade, süsteem, nende osad, nendega seotud

varustus ja spetsiaalsed komponendid, tarkvara ja tehnoloogia, mis on projekteeritud,

valmistatud, määratud või kohandatud sõjalisel otstarbel kasutamiseks, mida kasutatakse

sõjalisel otstarbel või mis on loetletud sõjaliste kaupade nimekirjas.

Kahesuguse kasutusega kaup on kaup, sealhulgas tarkvara ja tehnoloogia, mida saab kasutada

nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel, nii rahuotstarbelisel eesmärgil kui ka abivahendina

tuumarelvade või muude tuumalõhkeseadmete tootmisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/821, millega kehtestatakse liidu kord kahesuguse kasutusega kaupade

ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise kontrollimiseks (ELT L 206,

11.06.2021, lk 1–461), tähenduses.

Strateegilise kaubaga seotud teenus on ettevõtluse korras osutatav strateegilise kaubaga seotud

hüve või võõrandatav õigus, sealhulgas sõjalise kauba ja kahesuguse kasutusega kauba

vahendus ja tehniline abi.

Eelnõu punktiga 6 vähendatakse loodavate töökohtade arvu 30-lt 20-ni. Kuna toetatava

projekti minimaalne maksumus väheneb, on põhjendatud vähendada ka nõutavate töökohtade

arvu. Lisaks ei ole kõrgtehnoloogilised tööstused tööjõumahukad, mistõttu on otstarbekas ka

investorit loodavate töökohtade arvu nõudega vähem koormata. 20 töökoha loomise nõue

kehtib kõigile toetuse saajatele, sõltumata projekti mahust.

Eelnõu punktiga 7 vähendatakse toetatava projekti abikõlblike kulude minimaalset suurust

100 miljonilt eurolt 70 miljoni euroni. Muudatus võimaldab toetada senisest väiksemaid

projekte, mis on Eesti kontekstis endiselt suured ja väga olulised.

Eelnõu punktiga 8 sätestatakse erand, mille kohaselt võivad eelisarendatava tehnoloogia

projekti abikõlblikud kulud olla minimaalselt 35 miljonit eurot ja kaitsetööstuse valdkonna

projektil 20 miljonit eurot, erinevalt kõigist teistest projektidest, mille abikõlblike kulude

nõutav miinimumsuurus on 70 miljonit eurot.

Eelnõu punktidega 9–11 täpsustatakse, mis tingimustel antakse abi üldise grupierandi määruse

artikli 14 ja mis tingimustel sama määruse artikli 17 alusel.

Eelnõu punktiga 12 määratakse üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel abi andmisel

toetuse maksimaalne summa, vastavalt üldise grupierandi määruses toodud valemile. Täiendus

on vajalik, et määruse alusel lubatav maksimaalne toetus ei ületaks üldises grupierandi

määruses lubatut.

Eelnõu punktiga 13 sätestatakse, et abi andmisel üldise grupierandi määruse artikli 17 alusel,

on maksimaalne toetuse osakaal keskmise suurusega ettevõtjale 10%. Kuna antud määr on

üldise grupierandi määruse kohaselt maksimaalne toetusmäär keskmise suurusega ettevõtjale,

ei saa neile 15% osakaalu rakendada. Samas tuleb artikli 17 aluse läbi andmisel arvestada ka

üldise grupierandi määruse artikli 4 lõike 1 punktis c sätestatut.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 651/2014 ja konkurentsiseadusega.

Toetust antakse üldise grupierandi määruse artikli 14 või 17 tingimustel.

4. Määruse mõjud

Majanduslik mõju: määruse muutmisega kaasneb oluline positiivne majanduslik mõju. Projekti

miinimummaksumuse vähendamine 30 miljoni euro võrra 70 miljoni euroni (eelisarendatava

tehnoloogia projektide puhul 35 miljoni euroni ja kaitsetööstuse projektide puhul 20 miljoni

euroni) muudab meetme kättesaadavaks ka väiksematele projektidele, mis on siiski liiga suured,

et kvalifitseeruda teistele riiklikele toetusmeetmetele, ning seeläbi leevendatakse

investeeringute finantseerimisel esinevat turutõrget.

Kuna väiksema miinimummaksumuse puhul on võimalike projektide arv suurem, siis saab riik

valida olulisemaid ja tootlikumaid projekte, tuues seeläbi kaasa üldise tootlikkuse kasvu ning

maksutulude suurenemise. Hinnanguliselt suureneb võimalike projektide arv aastas tänu

miinimummaksumuse vähendamisele vähemalt kaks korda.

Nõutavate töökohtade arv väheneb samuti 30-lt 20-ni, mis on proportsionaalne investeeringu

miinimumsuuruse vähendamisega. Seetõttu ei too muudatus kaasa maksutulude olulist

vähenemist ning muutust meetme isetasuvuses. Tasuvus pigem suureneb, kuna keskmise

loodava töökoha väärtus suureneb proportsionaalselt antava abiga. Juhtimisfunktsioonid jäävad

alles, kuid odavamad teenused saab ettevõte sisse osta.

Määruse muutmine ei mõjuta selle tasuvust. Alles jääb nii töökohtade loomise nõue kui ka

antava abi maksimummäär investeeringu kohta.

Sotsiaalne mõju: rohkemad investeeringud ja lisanduvad töökohad tõstavad elatustaset ning

vähendavad tööpuudust.

Keskkonnamõju: uued investeeringud toovad endaga kaasa uuema tehnoloogia kasutamise, mis

omakorda võib tähendada säästlikumat majandamist.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamises on põhiroll Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel (taotlejate

nõustamine, taotluste vastuvõtt, projekti analüüsimine riigiabi vaatenurgast, selle

vastavuskontrolli ja hilisema hindamise korraldamine, otsuste tegemine, toetuse väljamaksmine

ning tagasinõudmine).

Muudatus ei avalda meetme senise rakendamisega võrreldes vahetut mõju riigieelarve tuludele

või kuludele. Määruse rakendamisega ei kaasne Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele

märgatavaid lisakulusid.

6. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega

Eelnõu aitab saavutada „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse

(TAIE) arengukava 2021–2035“ eesmärki tõsta 2035. aastaks tootlikkus 110%-ni EL-i

keskmisest. Toetus aitab tuua investeeringuid Eesti oluliste sektorite väärtusahelatesse (TAIE

2035 fookusvaldkonnad: energeetikas kasutatavate tehnoloogiate arendamine, puidu keemiline

väärindamine jne), mis suurendaksid majanduse lisandväärtust, teadmusmahukust ja olulisust

globaalsetes väärtusahelates tavapärasest palju rohkem.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, see tähendab kolmandal päeval pärast selle Riigi Teatajas

avaldamist.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,

Kliimaministeeriumile, Kaitseministeeriumile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile

ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Esitatud märkused ja

nendega arvestamine on lisatud seletuskirjale.

Majandus- ja tööstusministri 4. veebruari 2025. a määruse nr 5 „Suuremahuliste

investeeringute toetus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

Lisa

Märkustega arvestamise tabel

Kooskõlastaja Märkus MKMi kommentaar

Rahandus-

ministeerium

Eelnõu punktis 1 sõnastada muudatus

järgmiselt: „paragrahvi 2 lõiget 1

täiendatakse pärast sõna „tähenduses“

tekstiga „või abi VKEdele investeeringuteks

sama määruse artikli 17 tähenduses““.

Arvestatud.

Eelnõu punktis 2 pakutud täienduse tekst

tuleks kriitiliselt üle vaadata. Puudub

koolonile järgnev loetelu või peaks täiendus

sisaldama viidet eelnõu punktiga 4 määruse

§ 3 lisatavas lõikes 2 sisalduvatele

tegevusaladele. Palume seejuures jälgida, et

ei tekiks ringviidet.

Arvestatud.

Sõnastus muudetud.

Palume kaaluda, kas mõiste

„nullnetotehnoloogia“ asemel oleks parem

kasutada mõistet „netonulltehnoloogia“, mis

oleks sarnasem inglisekeelsele vastele „net-

zero technology“.

Arvestatud.

Eelnõu punktis 7 pakutavas sõnastuses

tuleks sõna „hõlmab“ asendada sõnaga

„kuulub“, et see oleks kooskõlas eelnõu

punktis 9 pakutud sõnastusega.

Arvestatud.

Eelnõu punktis 9 pakutav sõnastus laieneb

vaikimisi ka nendele taotlustele, mis ei

puuduta strateegiliselt olulisi, ega

kaitsetööstuse projekte (seega pole nõutud

tõendit sageli võimalik esitada). Palume

kaaluda, kas oleks mõistlik kasutada

viitamist analoogselt kehtiva määruse § 13 lg

1 punktidele 9 ja 10.

Arvestatud.

Eelnõu punkt 9 eemaldatud.

Juhime tähelepanu 12.09.2024. a

valitsuskabineti nõupidamisele esitatud

memorandumile, millega taotleti

suuremahuliste investeeringute toetuseks

vahendite eraldamist sihtotstarbelisse reservi

ning kus on välja toodud suuremahuliste

investeeringute parameetrid, mis olid

aluseks valitsuskabineti otsusele. Kui neid

esialgseid parameetreid käesoleva eelnõuga

muudetakse, soovitame sellest enne määruse

muutmist teavitada Vabariigi Valitsust.

Võtame teadmiseks. Juhime

tähelepanu, et eelnõu käis

ametlikul kooskõlastusringil,

kus kõigil osapooltel oli

võimalik muudatustega

tutvuda. Kaalume

täiendavalt ülevaate

esitamist Vabariigi

Valitsusele toetatud

projektide kohta.

Kaitse-

ministeerium

Märkused esitatud. Arvestatud.

Kliima-

ministeerium

Teeme ettepaneku lisada eelnõusse ka

Euroopa Liidu puhta tööstuse kokkuleppe

riigiabi võimalused, mis on mõeldud just

nulltehnoloogiate, kriitiliste toormete

kasutuselevõtu ja tööstuse

dekarboniseerimise kiirendamiseks.

Mittearvestatud. Puhta

tööstuse raamistiku näol ei

ole tegemist riigiabi andmise

õigusliku alusega, vaid see

määratleb tingimused, mille

alusel komisjon annab

riigiabi loa. Eraldi riigiabi

loa taotlemist projektidele

antud meetme raames kavas

ei ole.

Soovitame kaaluda tavapärase Euroopa

Liidu riigiabi raamistiku keskkonnaabi

võimalusi. Just arenduste skaleerimine

arendusfaasist tööstuslikuks on kriitilise

tähtsusega.

Mittearvestatud. Hetke

muudatustega ei ole määruse

ulatuse niivõrd laiaulatuslik

laiendamine kavas.

Teeme ettepaneku asendada sõna

„rohepööre“ väljendiga „puhas majandus“.

Näiteks võiks seletuskirjas muuta lause

"Need valdkonnad hõlmavad nii rohe- kui

digipööret, strateegilisi tooraineid,

tervisejulgeolekut kui ka kaitsevõimet." ja

sõnastada see järgmiselt: "Need valdkonnad

hõlmavad nii puhtale majandusele

üleminekut, digipööret, .../.“

Arvestatud.

EIS Muudatusettepaneku nr 1 osas juhime

tähelepanu, et paragrahv 2 kohaselt on toetus

regionaalabi, mida artikkel 17 ei ole. Seega

ei piisa vaid artikli 17 nimetamisest.

Soovitud tulemuste saavutamiseks peaks

artikkel 17 olema vabastatud artikli 13

välistustest.

Arvestatud.

Muudatusettepaneku nr 2 osas pakume

alternatiivse sõnastuse: „strateegiliselt

oluline on projekt, mille põhitegevus vastab

vähemalt ühele lõikes 2 toodud

tingimustest“.

Arvestatud.

Muudatusettepaneku nr 4 osas juhime

tähelepanu, et loetelus ei ole ainult teatised ja

määrused, vaid ka kirjeldused (nt 2, 4, 5),

seega peaks sõnastus olema selgem

„vastama ühele järgmistest tingimustest“ või

„panustama vähemalt ühte järgmistest

valdkondadest“.

Arvestatud.

Lisaks on strateegiliselt oluliste valdkondade

kirjelduste täiendamise ettepanek järgnev:

• Nullnetotehnoloogiate lõiku

täiendada viitega tehnoloogiatele ja

komponentidele: https://eur-

lex.europa.eu/legal-

content/EN/ALL/?uri=CELEX:32025R1178

Arvestatud juhtudel, kus

asjakohane.

• Kriitiliste ja strateegiliste toormete

lõiku täiendada järgnevas sõnastuses:

Projekt peab panustama määruse (EL)

2024/1252 lisades I ja II nimetatud toormete

töötlemisvõimekuse loomisse või

ringlussevõtu tehnoloogiatesse, mis

vähendavad EL-i sõltuvust kolmandatest

riikidest ja loovad sisendit

kõrgtehnoloogilisele tööstusele. Lisada viide

toometele lisades I ja II: https://eur-

lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/?uri=OJ:L_202401252

• Strateegiliste digitehnoloogiate ja

süvatehnoloogiate lõik kirjutada täpsemaks:

• Pooljuhid ja mikroelektroonika:

kiipide projekteerimine, komponentide

valmistamine või nendega seotud

unikaalsete tootmisseadmete arendus.

• Tehisintellekt (AI): projekti

fookuses on algupäraste baasmudelite

(foundation models) arendamine, masinõppe

algoritmiline innovatsioon või

tehisintellekti riistvaraline kiirendamine.

Välistatud on kolmandate osapoolte

mudelite (nt LLM-id, -lahendused)

juurutamine, kohandamine või

tarkvaraliideste (agentide) loomine

olemasolevatele platvormidele.

• Kõrgjõudlusega andmetöötlus ja

pilvetaristu: strateegiliste

andmetöötlusvõimekuste loomine, mis

hõlmab süsteemse tarkvara

(operatsioonisüsteemid,

virtualiseerimiskihid) või riistvara (serverid,

salvestussüsteemid) arendust ja tootmist,

tagamaks EL-i tehnoloogilist suveräänsust.

• Kvanttehnoloogiad:

kvantandmetöötlus, kvantkrüptograafia või

kvantsensorite arendus ja tootmine.

• Küberturvalisus: kriitilise

tähtsusega taristu kaitseks mõeldud uudsete

krüptograafiliste lahenduste, kübertõrje

automatiseerimise süsteemide või turvalise

riistvara arendus.

• Süvatehnoloogia (DeepTech)

kriteerium: Projekt peab põhinema olulisel

insenertehnilisel innovatsioonil või teadus-

ja arendustegevusel, mis on suunatud uue

intellektuaalomandi loomisele, mitte

olemasoleva tehnoloogia integreerimisele.

• Biotehnoloogiate lõiku täiendada:

• Kriitiliste ravimite, nende

toimeainete või bioloogiliste

komponentide arendamist ja seeriatootmist,

mis panustavad Euroopa Liidu või Eesti

varustuskindluse tagamisse, luuakse püsiv

tehnoloogiline ja tootmisalane võimekus

vastava valdkonna ravimite valmistamiseks.

• Uudsete ravimvormide või

meditsiiniseadmete tootmist, mis on

suunatud tervishoiusüsteemi kriisikindluse

tõstmisele;

• Tingimus: Projekti strateegilist

asjakohasust hinnatakse eelnõustamise

käigus koostöös Terviseametiga. Taotleja

kinnitab valmisolekut läbirääkimisteks

riikliku varustuskindluse lepingu

sõlmimiseks, mis tagab riigile

eelisostuõiguse kriisiolukorras

turutingimustel.

• Kaitsetehnoloogiate lõiku täiendada:

Kaitsetehnoloogiad, mis on suunatud

iseseisvate süsteemide (droonid,

robotliikurid), targa laskemoona,

elektroonilise võitluse seadmete või

sensorvõrkude arendamisele ja tootmisele.

Muudatusettepaneku nr 8 osas ettepanek

muuta paragrahv 8 lõige 2 nii, et sinna jääks

üldine 10 protsenti. Lõikes 3 tuua välja

erisus, mille puhul on toetus 15 protsenti

ning lisada, et toetuse maksimaalne osakaal

abikõlblikest kuludest, kui taotleja

tegevuskoht asub Harjumaal, on 10

protsenti.

Mittearvestatud. Ettepanek

ei muuda sisuliselt

toetusmäärasid.

Muudatusettepaneku nr 9 osas vajab

täpsustamist, millise tõendi taotleja esitama

peab.

Selgitame. Halduskoormuse

vähendamise eesmärgil,

loobume sellise tõendi

esitamise kohustusest.