KÄSKKIRI

Riigihangete korraldamise ja

lepingute sõlmimise kord

Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 1, riigihangete seaduse § 9 lõigete 1 ja 4 ning

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011.a määruse nr 177 „Rahandusministeeriumi

põhimäärus“ § 10 lõike 1 alusel:

1. Kehtestan Rahandusministeeriumi riigihangete korraldamise ning lepingute

sõlmimise tingimused ja korra.

2. Tunnistan kehtetuks rahandusministri ja riigihalduse ministri 22.01.2018 käskkirja nr

1.1-4/10 „Riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise kord“.

3. Käskkiri jõustub alates 01.01.2024.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Lisa(d):

Riigihangete korraldamise ning lepingute sõlmimise tingimused ja kord

20.12.2023

nr 186

KINNITATUD

20.12.2023 käskkirjaga nr 186

Lisa 1

Riigihangete korraldamise ja

lepingute sõlmimise kord

1. Üldised põhimõtted

1.1. Riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise korda (edaspidi kord) käsitatakse

Rahandusministeeriumi (edaspidi ministeerium) hankekorrana riigihangete seaduse

(edaspidi RHS) tähenduses.

1.2. Ministeerium lähtub asjade ostmisel ning teenuste ja ehitustööde tellimisel (edaspidi

hange) RHS-ist, muudest õigustloovatest aktidest ja korrast.

1.3. Hangete korraldamisel ja selle alusel lepingute sõlmimisel lähtuvad teenistujad RHS §-s

3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest sõltumata lepingu eeldatavast

maksumusest.

1.4. Ministeeriumi teenistujad tagavad oma vastutusvaldkonna piires nõuetekohase

hankemenetluse korraldamise ja lepingu sõlmimise ning jälgivad lepingu nõuetekohast

täitmist. Kui õigusaktidest, välisvahendite rahastaja tingimustest või muudest

dokumentidest tulenevad täiendavad tingimused, tagavad vastutavad isikud ettenähtud

tingimuste täitmise. Vastutavad isikud teevad vajaduse korral ettepaneku kaasata

tingimuste täitmisse majasisesed või välised isikud, kellel on olemas asjakohased

teadmised (nt valdkonna nõunikud, eksperdid vms).

1.5. Ministeerium arvestab hangete planeerimisel ja korraldamisel sotsiaalsete kaalutluste,

innovatsiooni rakendamise ja keskkonnasäästlike lahendustega. Sotsiaal- ja eriteenuste

erimenetluse läbiviimisel arvestatakse võimaluse korral sotsiaal- ja eriteenuste eripärasid.

1.6. Hankeid, mis nõuavad RHS-i kohaselt toiminguid riigihangete registris (edaspidi RHR),

korraldab ministeeriumiga sõlmitud kokkuleppe ja riigihangete toimemudeli (edaspidi

riigihangete toimemudel) alusel ja ulatuses Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK)

riigihangete osakond (edaspidi RHO).

1.6.1. RHO võib ministeeriumi soovil ja RHO nõusolekul korraldada ka muid hankeid.

RHO ei korralda hankeid, mille korraldamiseks on Vabariigi Valitsus määranud

kohustusliku keskse hankija.

1.6.2. Kantsler võib otsustada, et punktis 1.6. nimetatud hanke korraldab põhjendatud

juhul muu asutus või isik.

1.6.3. Ministeeriumi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonna hankeid

korraldab üldjuhul Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus vastavalt oma

põhimäärusele, kui ei ole määratud teisiti.

1.7. Hanke eeldatava maksumuse määramisel ja hanke jaotamisel eraldi hangeteks tuleb

lähtuda RHS-ist. RHS-is ja korras sisalduvate nõuete eiramiseks ei tohi jaotada hanget

osadeks. Korras nimetatud eeldatavad maksumused arvestatakse juriidiliste isikute ja

FIE-de puhul käibemaksuta ja füüsiliste isikute puhul koos tööandja maksudega

(sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse).

1.8. Dokumentide menetlemisel kasutatakse eelseadistatud ekraanivorme ja

terviktöövoogusid, lähtudes dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS) esitatud

juhistest.

1.9. Korda ei rakendata töölepingutele.

2. Mõisted

2.1. Huvide konflikt – olukord, kus ministeeriumi teenistujal või ministeeriumi nimel

tegutseva isiku töötajal, ametnikul, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on

kaasatud hanke ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada

selle hanke tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid

isiklikke huvisid, mis võivad mõjutada tema erapooletust ja sõltumatust.

2.2. Lähteülesanne (edaspidi LÜ) – hanke eest vastutava isiku poolt RHO-le esitatav teave

hanke korraldamiseks.

2.3. Hange – üldnimetus asjade ostmiseks, teenuste ja ehitustööde tellimiseks, ideekavandi

saamiseks või kontsessioonilepingu sõlmimiseks korraldatava riigihanke menetluse kohta

sõltumata selle eeldatavast maksumusest.

2.4. Teenistuja – ministeeriumiga töö- või teenistussuhetes olev ametnik või töötaja või RHO

töötaja.

2.5. Tehniline kirjeldus – hanke eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele

isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsuse astet kasutades asjade või teenuste

omaduste ja oluliste tunnuste loetelu või ehitustööde omaduste ja neile esitatavate

tehniliste nõuete kogum.

2.6. Vastutav isik – ministeeriumi teenistuja, kellel on oma ülesannetest või

vastutusvaldkonnast tulenevalt vajadus või kohustus korralda hange ning tagada lepingu

nõuetekohane sõlmimine ja täitmine; riigihangete toimemudelis vastavalt „tellija

riigihanke eest vastutav isik“ või „tellija lepingu täitmise eest vastutav isik“.

2.7. Kulujuht – ministeeriumi teenistuja, kes vastavalt ministeeriumi eelarve- ja

kulujuhtimise korrale vastutab konkreetse kuluüksuse ja/või eelarve klassifikaatori

eelarve koostamise ja eelarve piisavuse eest kulutuste tegemisel.

2.8. Väikehange – asjade ostmine, teenuste (k.a eriteenuste ja sotsiaalteenuste) tellimine või

muu hange, mis RHS-i kohaselt ei nõua toimingute tegemist RHR-is ja mille maksumus

on väiksem kui RHS §-s 14 sätestatud vastav piirmäär.

2.9. Erandid ja eriolukorrad – RHS §-s 11 nimetatud erandid, mille puhul ei ole kohustust

rakendada RHS-i, ning RHS §-s 12 sätestatud tingimustele vastav sisetehing ja

hankijatevaheline koostöö.

3. Huvide konflikt, korruptsioonivastased meetmed ja teenistuja teavitamiskohustus

3.1. Korruptsioonivastasest seadusest tulenevad toimingupiirangud kohalduvad vähemalt

(kuid mitte ainult) hanget, lepingu sõlmimist ja täitmist korraldavale teenistujale,

sealhulgas tehnilise kirjelduse ja LÜ koostajale, pakkumuste hindajale, menetlusega

seotud dokumentide kooskõlastajale ja lepingu allkirjastajale. Korruptsioonivastaste

meetmete kord ja tingimused sätestatakse täpsemalt ministeeriumi sisekorras.

3.2. Hanke menetlemisest ei või osa võtta teenistuja, kelle tegevuses esineb huvide konflikt

või kelle puhul tekib kahtlus tema erapooletuses või kelle suhtes esineb toimingupiirang.

Vastav teenistuja peab sellise asjaolu ilmnemisel end viivitamata konkreetse hankega

seoses edaspidisest tegevusest taandama ning teavitama tekkinud olukorrast enda vahetut

juhti, kes määrab ülesannete täitmiseks teise teenistuja.

3.3. Ministeeriumi nõudmisel esitab hanke menetlemisel osalev teenistuja allkirjastatud

kinnituse huvide konflikti ja toimingupiirangute puudumise kohta. Riigihangete

toimemudelist tulenevalt esitavad pakkumuste hindajad kinnituse RHR-i kaudu või RHO

nõudmisel RHO-le eraldi vormikohase allkirjastatud dokumendina.

4. Hanke korraldamises osalevad isikud ja nende pädevus

4.1. Vastutav isik:

4.1.1. tagab korras ette nähtud nõuete täitmise, muu hulgas tagab korrektse menetlusliigi

valimise, pöördudes vajaduse korral enne toimingute tegemist nõustamiseks

ühisosakonna õigustalituse (edaspidi õigustalitus) vastava valdkonna juristi poole;

4.1.2. tagab teadusnõuniku kaasamise ja kooskõlastuse uuringute tegevuskavas

märgitud uuringute tellimisel vastavalt uuringute töökorrale;

4.1.3. tagab kulujuhi ning strateegia- ja finantsosakonna kooskõlastuse eelarveliste

vahendite olemasolu kohta enne rahalise kohustuse võtmist;

4.1.4. täidab korras vastutavale isikule pandud kohustusi hanke korraldamisel, lepingu

sõlmimise korraldamisel ja lepingu täitmise jälgimisel;

4.1.5. kui lisaks maksumusele (kulule vms) hinnatakse väikehanke puhul või

hankemenetluses kvalitatiivseid näitajaid (kvaliteedikriteeriumid), korraldab

vastutav isik hindajate nimetamise (teeb kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis ettepaneku hindajate nimetamiseks vastava valdkonna eest vastutavale

osakonnajuhatajale või asekantslerile, vajaduse korral kantslerile) ja tagab

hindamistulemuste vormistamise;

4.1.6. tagab asjaajamise terviklikkuse DHS-is, muu hulgas hanget ja lepingut puudutava

menetluse dokumenteerimise, vajalike seoste loomise, kooskõlastusnõuete

järgimise, õige juurdepääsupiirangu, lepingu kehtivusaja ja muude andmete

märkimise.

4.2. Õigustalitus enda pädevuse ulatuses:

4.2.1. nõustab hanke ettevalmistamist ja korraldamist, lepingu sõlmimist ja täitmist

puudutavates õigusküsimustes ning annab vajaduse korral juhtkonnale või

teenistujatele õiguslikke arvamusi;

4.2.2. kontrollib vastutavalt isikult saadud info alusel dokumendiprojekti õigusaktidele

vastavust ning toob välja võimalikud õiguslikud riskid;

4.2.3. kooskõlastab plaanivälise riigihanke korraldamise taotlused ning nõustab

vajaduse korral vastutavat isikut riigihangete toimemudelis sätestatud ülesannete

täitmisel;

4.2.4. kooskõlastab väikehanke dokumendid ja RHS-is sätestatud erandit kohaldades

lepingu sõlmimise menetluse läbiviimiseks koostatud dokumendid;

4.2.5. annab oma pädevuse piires õigusliku arvamuse lepingu sõlmimiseks RHS-i

kohaselt erandina või sisetehinguna või hankijatevahelise koostööna RHS-is

sätestatud korda rakendamata;

4.2.6. nõustab vastutavaid isikuid lepingu täitmisega seotud küsimustes, sealhulgas

lepingu täitmise nõuete esitamisel õiguskaitsevahendite kohaldamisel, lepingu

muutmise või lõpetamise kokkulepete sõlmimisel;

4.2.7. korraldab kokkuleppel vastutava isikuga väikehanke RHR-is;

4.2.8. korraldab ministeeriumi ja RHO vahelist koostööd ning teeb ministeeriumi

juhtkonnale (sh RTK nõukoja liikmele) ettepanekuid riigihangete toimemudeli

muutmiseks;

4.2.9. täidab kontaktisiku rolli RHO ja ministeeriumi vahelises suhtluses;

4.2.10. vastutab korra väljatöötamise ja ajakohasena hoidmise eest ning annab vajaduse

korral korra rakendamiseks tõlgendusi või teeb selle muutmiseks ettepanekuid;

4.2.11. töötab vajaduse korral välja menetluse läbiviimiseks vajalikke dokumendimalle

ja juhendmaterjale ning korraldab nende avaldamise sise- või majaveebis;

4.2.12. korraldab vajaduse korral koolitusi hangete korraldamise ning lepingute

sõlmimise ja täitmise teemadel, kaasates vajadusel RHO;

4.2.13. teeb juhtkonnale ettepanekuid protsesside täiendamiseks, lähtudes praktikas

tõusetunud probleemidest ja riskidest.

4.3. Strateegia- ja finantsosakond:

4.3.1. annab kooskõlastuse eelarveliste vahendite olemasolu kohta RTK hankeplaani

koostamisel ning enne rahalise kohustuse võtmist.

5. Hangete planeerimine ja hankeplaan

5.1. Ministeeriumi ühe kalendriaasta hankevajadused kinnitatakse RTK koostatavas ühtses

hankeplaanis. Hankeplaanis kajastatakse RHO korraldatavad hanked, mis nõuavad RHS-

i kohaselt toiminguid RHR-is või mille korraldamine RHR-is on RHO poolt hankeplaani

koostamise käigus eraldi kokku lepitud.

5.2. Ministeeriumi hangete planeerimisel lähtutakse RHS-ist, korrast ja riigihangete

toimemudelist järgmiselt:

5.2.1. õigustalitus korraldab järgmise kalendriaasta hankeplaani sisendi kogumise;

5.2.2. päringu saanud osakonnajuhatajad tagavad vajaliku hankeplaani sisendi esitamise

enda vastutusvaldkonna ulatuses, lähtudes päringus esitatud juhistest;

5.2.3. RTK hankeplaani sisend kooskõlastatakse vähemalt strateegia- ja

finantsosakonna, asekantslerite ja kantsleriga. Kantsleri kooskõlastus loetakse

otsustusõigusliku isiku kinnituseks riigihangete toimemudeli mõttes;

5.2.4. koostöös RHO-ga selgitatakse välja, millised hanked on otstarbekas korraldada

keskse hankena või ühishankena, arvestades toimemudelis sätestatud kriteeriume

ja ministeeriumi vajadusi või kui teenuse sisust lähtuvalt on tegemist erihankega,

mille saab korraldada väikehankena;

5.2.5. hankevajaduse sisendi esitamisel arvestatakse toimemudelis esitatud eeldatava

hanke korraldamise ajakavaga, kui RHO-ga ei ole kokku lepitud teisti.

5.3. RTK kinnitab jooksva aasta hankeplaani RTK hankekorras ette nähtud korras ja tähtajal.

Kinnitatud hankeplaan avaldatakse RTK veebilehel, ministeeriumi veebilehel avaldatakse

viide RTK hankeplaanile. RTK kinnitatud hankeplaan loetakse ministeeriumi

hankeplaaniks RHS-i tähenduses.

5.4. RTK hankeplaanis kajastamata plaanivälise hanke korraldamiseks esitab vastutav isik

taotluse. Taotlus esitatakse DHS-i kaudu. Plaanivälise hanke taotluse kinnitab kantsler.

RHO poolt DHS-is tööülesande täitmine loetakse RHO-poolseks plaanivälise hanke

korraldamise kinnituseks.

5.5. Vastutav isik tagab kinnitatud hankeplaanis või plaanivälise riigihanke taotluses esitatud

tähtaegadest kinnipidamise.

5.6. Hankeplaani märgitud hankevajaduse muutumisest (sh hankevajaduse äralangemisest)

teavitab vastutav isik vahetut juhti ja RHO-d esimesel võimalusel, esitades muu hulgas

hankevajaduse muutumise põhjused. Hankevajaduse muutumist ei kooskõlastata.

Vastutav isik või tema vahetu juht korraldavad vajaduse korral juhtkonna teavitamise

muudatustest, eelkõige juhul, kui on tegemist juhtkonna jaoks prioriteetse ülesandega.

5.7. RTK hankeplaani täitmist jälgitakse regulaarselt. Õigustalitus esitab RTK hankeplaani

täitmise aruande kantslerile ja asekantsleritele üks kord kvartalis.

5.8. Ministeeriumi IKT-valdkonna hankevajadused esitatakse ja hanked kinnitatakse

vastavaid hankeid korraldava keskse hankija hankekorrast lähtuvalt ning see loetakse

ministeeriumi hankeplaaniks RHS-i tähenduses.

6. Väikehanke korraldamine

6.1. Väikehanke eeldatava maksumuse määramiseks, tellitavate asjade või teenuste vm

tingimuste määramiseks võib teha turu-uuringu. Turu-uuringu käigus konsulteeritakse

asjaomases valdkonnas tegutsevate isikute ja ettevõtjatega. Turu-uuringu käigus saadud

nõuannete kasutamise korral tuleb tagada võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtete

järgimine väikehanke menetluses.

6.2. Kui korraldatakse väikehange, mille eeldatav maksumus on kuni 14 999 eurot, peab

vastutav isik lähtuma vähemalt järgmistest nõuetest:

6.2.1. soovituslik on küsida kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis pakkumus,

välja arvatud juhul, kui vastutav isik tagab muul viisil majanduslikult soodsaima

teenuse või asja valimise, arvestades konkurentsi ja turuhinda (nt hinnavõrdlus

veebilehtedel);

6.2.2. valiku tegemise põhjendused lisatakse DHS-is lepingu juurde või kui lepingut ei

sõlmita, siis arve juurde.

6.3. Kui korraldatakse väikehange, mille eeldatav maksumus on alates 15 000 eurost, peab

vastutav isik lähtuma vähemalt järgmistest nõuetest:

6.3.1. koostab ostetava asja või tellitava teenuse tehnilise kirjelduse, et tagada

ühesugustel alustel pakkumuste küsimine;

6.3.2. küsib kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või DHSi kaudu võrreldavad

pakkumused, arvestades konkurentsi (st võimaluse korral vähemalt kolmelt

pakkujalt), kasutades eelistatavalt väikehanke dokumendimalli. Kui korraldatakse

väikehange, mida rahastatakse välisvahenditest või kui väikehanke maksumus on

alates 30 000 eurost tuleb pakkumused küsida DHSi kaudu, kui õigustalitusega ei

ole kokku lepitud teisiti;

6.3.3. kasutab võimaluse korral keskkonnahoidlikke, sotsiaalselt vastutustundlikke ja

innovatsiooni toetavaid tingimusi tehnilises kirjelduses, vastavus-, hindamis- ja

lepingutingimustena;

6.3.4. määrab väikehanke dokumendis hindamise alused parima pakkumuse valimiseks,

kasutades majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks võimaluse

korral kvaliteedikriteeriumeid;

6.3.5. lisab väikehanke dokumentide juurde lepinguprojekti või esitab olulisemad

lepingutingimused koos viitega ministeeriumi lepingute üldtingimuste

kohaldamisele, kui õigustalitusega ei ole kokku lepitud teisiti.

6.4. Ideekonkursi korraldamiseks väikehankena kohaldatakse korra punkti 6.3., arvestades

ideekonkursi eripäradega, sealhulgas tuleb ideekonkursi dokumentides määrata

ideekavandite autoriõiguste regulatsioon ja see, kas ideekonkursi võitjaga sõlmitakse

ideekavandi alusel leping selle elluviimiseks.

6.5. Kui korraldatakse väikehange, mille eeldatav maksumus on alates 30 000 eurost (nt eri-

ja sotsiaalteenus, ideekonkursi korraldamine), kooskõlastab vastutav isik enne

pakkumuste küsimist pakkumuse võtmise kavatsuse, hankemenetluse liigi ja teenuse

määratlemise eri- või sotsiaalteenusena RHO-ga, välja arvatud juhul kui RHO on

hankeplaani koostamise menetluses vastava hinnangu juba andnud. Kooskõlastus tuleb

säilitada DHS-is väikehanke dokumentatsiooni juures. RHO kooskõlastus võib olla antud

DHS-i menetluses.

6.6. Vastutav isik kontrollib pakkuja ja pakkumuste vastavust väikehanke tingimustele ning

tagab pakkumuste võrdlemise ja hindamise.

6.7. Hindamistulemustest lähtuvalt tehakse lepingu allkirjastajale ettepanek parima pakkujaga

lepingu sõlmimiseks. Ettepanek esitatakse lepingu juurde DHS-i lisatavas kommentaaris

või memos, milles kirjeldatakse lepingu sõlmimise vajadust, antakse ülevaade teenuse

või asjade tellimiseks läbiviidud menetlusest (sh esitatud pakkumuste kontrollimise ja

võrdlemise tulemused). Põhjendatud ettepanek lepingu sõlmimiseks esitatakse koos

parima pakkumuse esitanud ettevõtja andmetega.

6.8. Kui väikehankele ei esitata ühtegi pakkumust või kõik esitatud pakkumused on

mittevastavad, on vastutaval isikul õigus teha ettepanek läbirääkimiste pidamiseks ja

lepingu sõlmimiseks ühele või mitmele ettevõtjale, kellel on eeldatavalt piisav pädevus,

et lepingut nõuetekohaselt täita. Ettepanekus ei ole lubatud väikehanke esialgseid

tingimusi oluliselt muuta.

6.9. Kui väikehanke menetlust ei viida läbi vastavalt korra punktidele 6.3–6.5, esitab vastutav

isik lepingu sõlmimisel memos või kommentaaris põhjendused võrdlevate pakkumuste

puudumise kohta. Võrdlevad pakkumused on lubatud jätta võtmata eelkõige

ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud lepingu kiire sõlmimise vajaduse tõttu,

konkurentsi puudumisel ja juhul, kui ettevõtjalt ostetakse täiendavalt asju või teenuseid,

mille puhul pakkuja vahetumine põhjustaks olulist ebamugavust, tehnilisi probleeme või

lisakulusid ega oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel asjade või teenuste

asendatavuse või koostoimimise vajaduse tõttu võimalik. Keelatud on piirata hankele

juurdepääsu kunstlikult kitsendavate tingimuste seadmise kaudu.

7. Riigihanke korraldamine RHO poolt

7.1. RHO korraldab ministeeriumile kõik hankeplaanikohased ning plaanivälised ja

kordushankena korraldada otsustatud hanked, mis vastavalt RHS-ile nõuavad toiminguid

RHR-is. Vastutav isik teeb RHO-ga igakülgset koostööd hanke sujuva ja eduka

korraldamise nimel, lähtudes muu hulgas riigihangete toimemudelist ja selles esitatud

tähtaegadest.

7.2. Vastutav isik edastab kokkulepitud tähtajaks hanke korraldamiseks vajaliku teabe, muu

hulgas tagab ministeeriumi vajadusele vastava vormikohase LÜ õigsuse ning rahaliste

vahendite olemasolu. Riigihanke eeldatava maksumuse määramiseks, tellitavate asjade

või teenuste vm tingimuste määramiseks võib enne LÜ esitamist teha turu-uuringu,

kaasates soovitavalt RHO.

7.3. Vastutav isik tagab RHO poolt edastatud lõplike riigihanke alusdokumentide

kooskõlastamise DHS-is lähtudes korra punktist 1.8. Riigihanke alusdokumendid

kooskõlastab vastava valdkonna asekantsler, siseauditi osakonna juhataja ja kantsleri

vastutusvaldkonnas osakonnajuhataja (tellija otsustusõiguslik isik riigihangete

toimemudeli mõttes). DHS-is kooskõlastuse andmine loetakse nõusolekuks alustada

hanget RHR-is.

7.4. Hankemenetluses edukaks tunnistatud pakkumuse esitajaga sõlmib hanke- või

raamlepingu ministeerium. Siduva rahalise kohustuseta raamlepingu ministeeriumi nimel

sõlmimise õigus on ka RTK-l ning sellisel juhul on raamlepingu täitmise eest vastutavaks

teenistujaks RHO-s määratud RHO teenistuja.

7.5. Vastutav isik peab tagama hanke- ja raamlepingu sõlmimise RHR-is avaldatud kujul

järgides RHS-ist tulenevaid ooteaegu. Hankelepingu sõlmimisel lähtutakse korra punktis

8 sätestatud lepingu sõlmimise korrast järgmiste erisustega:

7.5.1. DHS-is lisatakse raam- või hankelepingu juurde RHO esitatud memo hanke

menetlusprotsessi kohta;

7.5.2. vajaduse korral lisatakse muu oluline info või dokumentatsioon, mis on vajalik

lepingu nõuetekohaseks sõlmimiseks ja täitmiseks;

7.5.3. RHO korraldatud hanke tulemusena sõlmitava raam- või hankelepingu

kooskõlastab RHO, kinnitades, et leping vastab riigihanke alusdokumentidele ja

esitatud pakkumusele.

7.6. Kui hankemenetlus lõppeb lepingut sõlmimata (nt pakkumusi ei esitatud, hankemenetlus

tunnistatakse kehtetuks) ja esineb vajadus korraldada kordushange, tuleb vastutaval isikul

koostöös RHO-ga muu hulgas välja selgitada hanke ebaõnnestumise põhjused ja vajaduse

korral muuta hankes esitatud tingimusi (sh esitades RHO-le uuendatud LÜ). Kordushanke

alusdokumentide kooskõlastamisel kohaldatakse korras sätestatut, kuid soovitav on välja

tuua muudatused hanketingimustes.

7.7. Hanke- või raamlepingu muutmise (sh lõpetamise) vajaduse tekkimisel kooskõlastab

vastutav isik enne muudatuse tegemist lepingu muutmise RHO-ga (kooskõlastus võib olla

antud DHS-i menetluses), välja arvatud juhul, kui muutmise tingimused on hanke- või

raamlepingus sõnaselgelt ette nähtud, ja õigustalitusega kooskõlastatud.

7.8. Vastutav isik korraldab raamlepingul põhinevate hankelepingute sõlmimise. Kui

raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimiseks korraldatakse minikonkurss, mis eeldab

menetluse läbiviimist RHR-is, kooskõlastatakse minikonkursi dokumendid

ministeeriumis DHS-i kaudu.

7.9. Raam- ja hankelepinguga seotud teavitused teeb ja andmed esitab RHR-i RHO. Vastutav

isik edastab vajaliku sisendi DHS-i kaudu või muus vormis RHO-le esimesel võimalusel,

kuid hiljemalt riigihangete toimemudelis kokkulepitud tähtajal.

8. Lepingu sõlmimine ja täitmine

8.1. Ministeeriumis on lepingu sõlmimise õigus kantsleril, kui õigusaktides ei ole

ministeeriumi esindamise õigust antud ainuüksi ministrile või muule teenistujale.

8.1.1. Õigus sõlmida leping, mille eeldatav maksumus käibemaksuta on kuni 29 999

eurot, on asekantsleril, siseauditi osakonna juhatajal või kantsleri

vastutusvaldkonnas osakonnajuhatajal, kui kantsler või minister ei ole määranud

teisiti.

8.1.2. Asutustevahelise kokkuleppe sõlmimise õigus on kantsleril sõltumata sellest, kas

kokkuleppega kaasneb rahalisi kohustusi või mitte.

8.1.3. Kantsleri volitamine ei välista ministri õigust ministeeriumi nimel lepinguid

sõlmida. Asekantsleri ja osakonnajuhataja volitamine ei välista kantsleri õigust

ministeeriumi nimel lepinguid sõlmida.

8.2. Leping, mille eeldatav maksumus on alates 15 000 eurost, sõlmitakse kirjalikult (sh

digitaalselt allkirjastatult). Lepingu, mille eeldatav maksumus on kuni 14 999 eurot, võib

sõlmida kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui korrast või muudest

õigusaktidest ei tulene rangemat vorminõuet.

8.3. Olenemata lepingu eeldatavast maksumusest peavad kirjalikus vormis olema:

8.3.1. füüsilise isikuga sõlmitav leping;

8.3.2. autorileping (nt analüüs, uuringud, käsikirjad, tõlked, toimetamised, joonised,

tarkvara, reklaamiklipid vms loominguline tegevus), välja arvatud juhul, kui

autoriõiguse seadusest tulenevalt on lubatud sõlmida leping kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis;

8.3.3. andmetöötlusleping (nt analüüsi raames lepingu täitja poolt andmete kogumine,

intervjuude tegemine ja säilitamine);

8.3.4. rahalist kohustust mittesisaldav koostööleping või asutuste vahel sõlmitav

kokkulepe;

8.3.5. üürileping;

8.3.6. leping, mille puhul on oluline saladuse hoidmise kohustuses või

õiguskaitsevahendite kasutamises või poolte ühesuguse arusaama tagamiseks

teenuse osutamise tingimustes ja teenuse kvaliteedis eelnevalt kirjalikult kokku

leppida (nt aasta või rohkem kehtivad lepingud, milles antakse tööd üle etapiviisi;

oluline sündmus, mille korral on vajadus sätestada leppetrahvi nõue).

8.4. Kirjaliku lepingu sõlmimiseks kasutatakse ministeeriumi lepingumalli, välja arvatud

RHO poolt ette valmistatud hanke- või raamlepingu korral, mille puhul kasutatakse RHO

lepingumalli. Õigustalitusega eelnevalt kooskõlastades võib lepingu sõlmida

ministeeriumi lepingumallist erinevatel tingimustel.

8.5. Lepingus tuleb sätestada, et arve maksetähtaeg on vähemalt 14 kalendripäeva arve

saamisest, kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. Lepingus tasu maksmise tingimuste

määramisel tuleb arvestada, et ministeerium ei kasuta arveldamises ettemaksu.

8.6. Lepingu juurde lisatakse DHS-is:

8.6.1. kommentaar või memo lepingu sõlmimisele eelnenud menetluse kohta;

8.6.2. asjakohased seosed dokumentatsiooniga (nt väikehanke menetlus või esitatud

pakkumused);

8.6.3. rahalise kohustuse korral info finantseerimise allika ja projekti nimetuse kohta;

8.6.4. muu oluline info või dokumentatsioon, mis on vajalik lepingu nõuetekohaseks

sõlmimiseks või täitmiseks.

8.7. Vastutav isik on kohustatud tagama, et enne lepingu sõlmimist ei alustata lepingust

tulenevate kohustuste täitmist.

8.8. Lepingu täitmisel on vastutavaks isikuks lepingus määratud teenistuja või selle

puudumise korral osakonnajuhataja, kelle vastutusvaldkonna piires on lepingu sõlmimine

vajalik.

8.9.Lepingu täitmisel kontrollib vastutav isik lepingu nõuetekohast täitmist ja tagab lepingust

tulenevate kohustuste täitmise, muu hulgas:

8.9.1. suhtleb lepingupartneriga;

8.9.2. edastab õigel ajal lepingus ette nähtud info;

8.9.3. kontrollib tähtaegadest kinnipidamist;

8.9.4. kontrollib üle antud asjade ja osutatud teenuste vastavuse lepingule, sealhulgas

kokkulepitud mahule ja kvaliteedile;

8.9.5. lahendab lepingu täitmise käigus tekkivaid küsimusi ja vastab lepingu täitmise

kohta esitatud päringutele, kaasates vajaduse korral õigustalituse ja RHO

korraldatud hangete korral RHO (nt auditi, järelevalve vms kontrolli korral);

8.9.6. väljastab lepingu täitmise kohta tõendeid või muid hinnanguid;

8.9.7. tagab kogu vajaliku lepingut puudutava info säilitamise lepingu juures või seosena

DHS-is (sh pretensioonid, avaldused, aktid jms);

8.9.8. teavitab lepingu täitmise eest vastutava teenistuja muutmisel lepingupartnerit ja

RHO korraldatud hangete korral RHO-d. Kui lepingu täitmise eest vastutava

teenistuja muutmine on seotud teenistussuhte lõppemisega, määrab vahetu juht

uue vastutava isiku ja see info edastatakse RHO-le DHS-i ringkäigulehe

(lahkumislehe) kaudu;

8.9.9. tagab, et esitatud arved on kooskõlas lepingus kokkulepituga (sh sisaldavad

lepingu numbrit, riigihanke puhul riigihanke viitenumbrit, 15-kohalist lepinguosa

viitenumbrit vms olulist infot arvete maksmiseks) ja saavad tähtajaks tasutud,

saates vajaduse korral meeldetuletuse strateegia- ja finantsosakonnale;

8.9.10. informeerib lepingu täitmisel esinevatest takistustest enda vahetut juhti, kes

korraldab vajadusel juhtkonna teavitamise (eelkõige kui tegemist on juhtkonna

jaoks prioriteetse ülesandega);

8.9.11. teeb muid tegevusi, mis on vajalikud lepingu eesmärgi täitmiseks või mis

tulenevad sõlmitud lepingust, korrast või õigusaktidest.

8.10. Kui lepingut ei täideta nõuetekohaselt, esitab vastutav isik viivitamata teisele poolele

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kohustuste täitmise nõude. Kohustuste

täitmise nõude, sealhulgas puuduste kõrvaldamise nõude esitamise õigus on vastutaval

isikul. Nõude esitamisel on soovitatav kasutada nõudeavalduse malli ja eelnevalt

konsulteerida õigustalitusega. Õigustalituse kooskõlastus õiguskaitsevahendite

kohaldamiseks ja nõude esitamiseks on nõutav, kui see võib kaasa tuua potentsiaalse

õigusvaidluse või kui tegevus on rahastatud välisvahenditest.

8.11. Ministeeriumi esindamine lepingu täitmisega seotud küsimustes:

8.11.1. lepingu, mille maksumus on väiksem kui 30 000 eurot, muutmise (sh lepingu

mahu suurendamise, lepingu objekti või tähtaja muutmise jms) ja lõpetamise

õigus ning lepingupartneri suhtes õiguskaitsevahendite kohaldamise (leppetrahvi,

viivise, hinna alandamise või kahju hüvitamise nõude vms esitamise) õigus on

lepingu sõlminud asekantsleril, siseauditi osakonna juhatajal või kantsleri

vastutusvaldkonnas osakonnajuhatajal, kui ei ole määratud teisiti;

8.11.2. lepingu, mille maksumus on suurem kui 30 000 eurot, muutmise (sh lepingu mahu

suurendamise, lepingu objekti või tähtaja muutmise jms) ja lõpetamise õigus ning

lepingupartneri suhtes õiguskaitsevahendite kohaldamise (leppetrahvi, viivise,

hinna alandamise või kahju hüvitamise nõude vms esitamise) õigus on kantsleril.

8.12. Lepingu muutmisele ja lõpetamisele kohaldatakse korras lepingu sõlmimise kohta

sätestatut, arvestades korrast tulenevaid erisusi ning riigihanke tulemusena sõlmitud raam-

ja hankelepingute korral RHS-ist tulenevaid piiranguid. Lepingu muutmiseks kasutatakse

lepingu muutmise malli, lepingu poolte kokkuleppel lõpetamiseks lepingu lõpetamise

kokkuleppe malli, kui õigustalitusega ei ole kokku lepitud teisiti, ning menetlus

algatatakse DHS-is põhilepingu juures.

8.13. Kui lepingus on ette nähtud akti koostamise kohustus, koostab selle vastutav isik. Kui

akti alusel tehakse väljamakse (eelkõige füüsiliste isikutega sõlmitavate lepingute korral,

kus ei ole võimalik arvet esitada), tagab vastutav isik allkirjastatud akti edastamise DHS-

i kaudu RTK palgaarvestajale.

9. Erandid ja eriolukorrad

9.1.Kui leping soovitakse sõlmida RHS-i kohaselt erandina või sisetehinguna või

hankijatevahelise koostööna RHS-is sätestatud korda rakendamata peab lepingu

sõlmimise korraldamise eest vastutav teenistuja:

9.1.1. koostama memo, millest nähtuvad põhjendused ja kogu asjakohane info,

menetluse saab RHS-i kohaselt läbi viia erandina või sisetehinguna või

hankijatevahelise koostööna RHS-is sätestatud korda rakendamata. Memo

säilitatakse DHS-is menetluse läbiviimiseks koostatud dokumentide või lepingu

juures;

9.1.2. kooskõlastama lepingu sõlmimise kavatsuse RHO-ga, kui lepingu eeldatav

maksumus on alates 30 000 eurost, säilitades kooskõlastuse DHS-is menetluse

läbiviimiseks koostatud dokumentide või lepingu juures;

9.1.3. RHO-ga ei pea kooskõlastama, kui tegemist on ilmselgelt RHS-i kohase erandi

kasutamisega (nt töölepingu sõlmimine; kinnisasja omandamiseks, üürimiseks

või rentimiseks lepingu sõlmimine) ja kui sellekohase kooskõlastuse annab oma

pädevuse piires õigustalitus;

9.1.4. kui tegemist on RHS § 11 lõike 1 punktis 19 sätestatud erandiga (teadus- ja

arendusteenus), ei pea erandi kohaldamist RHO-ga kooskõlastama ning

kooskõlastuse annab teadusnõunik või HTM. HTM-i hinnang on kohustuslik, kui

uuringut rahastatakse välisvahenditest või kui uuringu eeldatav maksumus ületab

teenuse rahvusvahelise hanke piirmäära;

9.1.5. kooskõlastama lepingu sõlmimise menetluse läbiviimiseks koostatud

dokumendid õigustalitusega vähemalt juhtudel, kui tegevusi rahastatakse

välisvahenditest või kui lepingu eeldatav maksumus on alates 30 000 eurost;

9.1.6. tagama lepingu sõlmimise menetluse läbiviimisel isikute ühetaolise kohtlemise,

avalikkuse, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõtete järgimise.

10. Rakendussätted

10.1. Enne käesoleva korra jõustumist alustatud menetlused viiakse lõpuni lähtudes kuni

31.12.2023 kehtinud rahandusministri ja riigihalduse ministri 22.01.2018 käskkirjast nr

1.1-4/10 „Riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise kord“.