Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. mai 2018. a määruse nr 25 „Eesti numeratsiooniplaan“ muutmine

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. mai 2018. a määruse nr 25

„Eesti numeratsiooniplaan“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

Lisa

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. mai 2018. a määruse nr 25 „Eesti numeratsiooniplaan“ muutmise määruse eelnõu

kooskõlastustabel

Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud

Siseministeerium 18.12.2023 kiri nr 1-7/300-2

Siseministeerium kooskõlastab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. mai 2018. a

määruse nr 25 „Eesti numeratsiooniplaan“ muutmise määruse eelnõu koos järgmiste

märkustega:

1) Eelnõus on toodud, et määrust täiendatakse § 10 lõikega 6¹. Lugedes ei ole

selge, mida peetakse silmas eritariifita lühinumbrite all. Pöörame tähelepanu, et näiteks

abi- ja infoteenuse lühinumber 1247 on võrguoperaatorite hinnakirjas helistajale tasuta

ja seetõttu kirjeldatud kui eritariifne number. Palume sõnastada eelnõu selliselt, et

muudatus hakkaks kehtima kõigile lühinumbritele helistamisel sideteenuse osutamise

vahendustasu osas. Sõnastusest peaks ära jätma sõna „eritariifita“.

Ettepanekut on arvestatud.

Eelnõu on muudetud.

2) Seletuskirja punkt 8 alapunkt 3 on selgitatud abi- ja infoteenuse lühinumber

1247 põhimõtteid. Arvestades määruse muudatuse põhimõtet, mille kohaselt

sideteenuse vahendustasu ei ole lubatud kehtestada ja põhitariifi mõiste selgitust

(kõne eest makstav tasu, mis ei ole suurem sideteenuse lepingus sätestatud

riigisisesele telefoni- või mobiiltelefoninumbrile helistamise tasust), siis ei ole

otstarbekas kasutada seletuskirja punkti 8 viimase lõigu teise lause lõppu „.. on

helistajale tasuta.“ Teeme ettepaneku see lauseosa asendada „.. on helistajale

põhitariifne“.

Ettepanekut ei ole arvestatud.

Eelnõu koostajate arvates on seletuskirja tekst

täpsem ja selgem, kui nimetatud punkti viimase

lõigu teise lause lõpus on „.. on helistajale tasuta.“

Põhitariifne helistamine ei tähenda tasuta

helistamine.

3) Palume lisa 1 toodud lühinumber 110 puhul lisada neljandasse veergu tekst „ei

ole kasutuses“ ja viiendasse veergu tekst „ei väljastata“. Ettepanekut on arvestatud.

Eelnõu lisa on muudetud.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit 15.12.2023 kiri nr 5.1-1/148-1

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) on analüüsinud Teie poolt

arvamuse esitamiseks saadetud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. mai 2018. a

määruse nr 25 „Eesti numeratsiooniplaan“ muutmise määruse eelnõud (edaspidi:

eelnõu) ja esitab käesolevaga selle kohta oma arvamuse.

ITL-i ei toeta eelnõu § 1 punktiga 5 kavandatavat muudatust, millega

reguleeritakse teenuse lühinumbritele helistamise tavatariifi, et see ei oleks

suurem riigisisesele telefoni- või mobiiltelefoninumbrile helistamise tasust. Oleme

seisukohal, et nii olulist ja töömahukat muudatust ei saa jõustada juba 01.01.2024,

vaid see vajab turuosalistega läbi arutamist ning oluliselt pikemat üleminekuaega.

Põhjendame oma seisukohta järgmiselt:

Vastavalt määruse „Eesti numeratsiooniplaan“ § 10 lõikele 6 jagunevad teenuse

lühinumbrid kolmeks:

1) tarbijale tasuta numbrid (sideettevõtja halduskulu kannab sisuteenuse osutaja või

hädaabinumbrite jms elutähtsate numbrite puhul sideettevõtja);

2) eritariifita numbrid, kus kehtib lühinumbrile helistamise tavatariif (sideettevõtja

halduskulu kantakse tarbija makstavast tavatariifist);

3) eritariifiga sisuteenuse numbrid (osa tarbija makstavast eritariifist katab

halduskulu, ülejäänu on sisuteenuse eest ja läheb sisuteenuse pakkujale).

Eelnõuga kavandatakse keelata sideettevõtjal edaspidi küsida „lühinumbrile

helistamise tavatariifi“, ning selle asemele tahetakse kehtestada „põhitariif“, mis

eelduslikult on pigem lähedane olukorrale „tarbijale tasuta“.

See tähendab, et sideettevõtja vaates kaob ära nende lühinumbrite halduskulu

katteallikas. Märgime, et lühinumbrite haldamine põhjustab sideettevõtjale rohket

haldus- ja tööjõukulu (erinevalt tavanumbritest). Seega peab sideettevõtja selle kulu

edaspidi katma oma muude teenuste arvelt või nõudma sisuteenuse pakkujalt, et see

muudaks numbri kas „tarbijale tasuta“ numbriks või „eritariifseks numbriks“.

Praktikas tooks see muudatus kaasa järgneva:

• Eestis kasutusel oleva üle 100 lühinumbri puhul tuleb tänased sisuteenuspakkuja-

sideettevõtte vahelised lepingud uuesti läbi rääkida ja vastavalt tulemustele ära muuta

või lõpetada;

Ettepanekut on osaliselt arvestatud.

Nimetatud punkti jõustamistähtaeg on ühe aasta

võrra edasi lükatud.

Kõnevahendustasu olemasolu kui ka suurus on

helistajatele sageli üllatuslik ja tekitab sisuteenuse

tarbijates pahameelt.

Samuti on VÕS § 281 lg 3 kohaselt keelatud

tarbijalt, kes võtab ettevõtjaga ühendust telefoni

teel seoses temaga sõlmitud lepinguga, põhitariifist

suurema tasu võtmine.

Seetõttu leiavad eelnõu koostajad, et

lühinumbritele helistamise tariifi on vaja

reguleerida.

• Sisuteenuse pakkujad peavad lühinumbrist loobumisel ja selle asendamisel

tavatelefoninumbriga viima muudatuse sisse oma äridokumentidesse (lepingud,

blanketid, tingimused jms) ja teavitama muutunud kontaktnumbrist lühinumbri

kasutajaskonda. Sama juhul kui nad võtavad asenduseks 800 või 900 seeria numbri;

• Sisuteenuse pakkujad peavad lühinumbri kasutamise jätkamisel muudetud tariifiga

(st eritariifsena või kliendile tasuta kujul) teavitama muudatusest lühinumbri

kasutajaskonda;

• Sideettevõtjad peavad üle 100 lühinumbri puhul ükshaaval muutma ära nende

arveldusloogika IT- ja arveldussüsteemides;

• Sideettevõtjad peavad muudatused sisse viima oma hinnakirjadesse.

Eelnõu mõjude analüüs on puudulik:

Vastavalt eelnõu seletuskirjale (punkt 4, lk 5) puudub eelnõul majanduslik mõju.

Tegelikult on mõju ettevõtlusele peetud nii ebaoluliseks, et seda pole isegi määruse

mõjude all nimetatud (ka puuduvana).

Eelnõu seletuskirjast ei nähtu, et oleks analüüsitud (sh tehtud sisuteenuse pakkujate

seas küsitlus), kui suur osa sisuteenuse pakkujatest loobuks lühinumbri kasutamisest

kui selle kasutuskulu tõuseks. Seega puudub ka hinnang, kui palju väheneks

lühinumbritest loobumisel nende riigilõivust laekuv riigipoolne tulu.

Leiame, et enne kõnealuse muudatuse tegemist tuleb teha mõjuanalüüs, kas eelnõu

seletuskirjas soovitud „turutõrke kõrvaldamine“ ei anna tulemuseks hoopis selle

turusegmendi olulise kokkukuivamise või kokku kukkumise.

Ettepanekut on arvestatud.

Seletuskirjas kirjeldatud mõjude analüüsi on

täiendatud.

Lisaks märgime, et eelnõus on „põhitariifi“ definitsioon ebaõnnestunud:

Eestis on olemas ja kasutusel ka sellised riigisisesed mobiiltelefonivõrkude numbrid

(nt Top Connect jms mobiilinumbrid), millele helistamise tariif on täna kõrgem kui

„lühinumbrile helistamise tavatariif.“ Praktikas ei eksisteeri sideettevõtetel sellist

ühteainust tasumäära nagu seletuskirja definitsioonis märgitud „mis ei ole kõrgem

sideteenuse lepingus sätestatud riigisisesele telefoni- või mobiiltelefoninumbrile

helistamise tasust“.

Märkust ei ole arvestatud.

Kuna õigusaktides (tarbija õiguste direktiivi art 6 lg

1 p f ja art 21 ning VÕS § 281 lg 3) juba kasutatakse

väljendit „põhitariif“, siis võiks ühetaolise

tõlgendamise huvides selle mõiste sisse jätta.

Seletuskirjas on pikemalt lahti selgitatud, kuidas on

Euroopa Kohus „põhitariifi“ tõlgendanud (mõistet

„põhitariif“ tuleb tõlgendada nii, et tasu kõne eest,

mis on seotud sõlmitud lepinguga ja mis on tehtud

kaupleja hallatud abitelefoniliinile, ei tohi olla

suurem tavalisele geograafilisele laua või

mobiiltelefoninumbrile helistamise tasust).

ITL-i ettepanekud:

Teeme ettepaneku korraldada lühinumbrite tariifide võimalike muudatuste teemal

arutelu, kus MKM ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti selgitavad

turuosalistele eelnõuga kavandatavat muutmisvajadust, sideettevõtted selgitavad,

mida see muudatus praktikas kaasa tooks, ning osapooled saavad võimalikud

alternatiivid läbi arutada.

Ettepanekut on arvestatud.

Ühtlasi teeme ettepaneku kehtestada lühinumbri tariifi puudutavatele turuosalistega

läbiräägitud muudatustele ülemineku aeg ehk jõustada võimalikud muudatused 1

aasta möödumisel pärast nende vastuvõtmist. Selgitame, et siinkohal tuleb meie

hinnangul lähtuda elektroonilise side seaduse § 31 lõikest 2, mis sätestab, et kui

numeratsiooniplaani määrusega piiratakse numeratsiooni kasutaja õigusi, jõustub see

numeratsiooni kasutaja õigusi piiravas osas pärast ühe aasta möödumist selle

avaldamise päevast arvates. Leiame, et 1 aasta on mõistlik tähtaeg arvestades selle

muudatuse ärilist mõju sideettevõtetele ja sisuteenuse pakkujatele ning muudatuse

rakendamiseks vajalike tööde mahtu.

Ettepanekut on arvestatud.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit 11.03.2024 kiri nr 5.1-1/20-1

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) on analüüsinud Teie poolt

arvamuse esitamiseks saadetud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. mai 2018. a

määruse nr 25 „Eesti numeratsiooniplaan“ muutmise määruse eelnõu uut versiooni

(edaspidi: eelnõu) ja esitab käesolevaga selle kohta oma arvamuse.

Märgime, et ITL-i ei toeta endiselt eelnõu § 1 punktiga 7 kavandatavat muudatust,

millega reguleeritakse teenuse lühinumbritele helistamise tavatariifi. Täname siiski

MKM-i, et arvestasite ITL-i ettepanekut anda ettevõtetele selle muudatuse

rakendamiseks 1-aastane üleminekuaeg (esitatud 15.12.2023 kirjaga nr 5.1-1/148-1).

ITL esitab eelnõu kohta järgmised ettepanekud:

1. Muuta põhitariifi definitsiooni

Tõime eelpool viidatud kirjas välja, et meie hinnangul on põhitariifi definitsioon

eelnõus õnnestunud. Leiame endiselt, et kehtestatava regulatsiooni rakendamiseks on

vajalik see selgemalt sõnastada.

Ettepanekut ei ole arvestatud.

Ei saa nõustuda ITLi ettepanekuga, sest see ei

täidaks enam soovitud eesmärki ja tegemist ei oleks

paketipõhise riigisisesele telefoni- või

mobiiltelefoninumbrile helistamise tasuga.

Eelnõu koostajad jõudsid järeldusele, et selgem on

määruse § 9 lõige 91 sätestada järgmiselt:

„(91) 900-seeria teenusnumbrile helistamise eest

makstav sideettevõtja tasu ei või olla suurem

helistaja paketipõhisest riigisisesele telefoni- või

mobiiltelefoninumbrile helistamise tasust.“;“

Eelnõu § 1 punktiga 5 määrusesse lisatav § 9 lg 92 sätestab järgmist:

„Põhitariif on kõne eest sideettevõtjale makstav tasu, mis ei ole suurem helistaja

paketipõhisest riigisisesele telefoni- või mobiiltelefoninumbrile helistamise tasust.“.

ITL teeb ettepaneku sõnastada see säte järgmiselt:

„Põhitariif on kõne eest sideettevõtjale makstav tasu, mis on sideettevõtja

hinnakirjakohastes kõnepakettides kehtestatud riigisisesele telefoni- või

mobiiltelefoninumbrile helistamise keskmistatud tasu“.

Põhjendame oma ettepanekut järgmiselt:

Meie poolt välja pakutud sõnastus tagab antud eelnõu eesmärgi ehk lihtsama ja

selgema lahenduse ning ka soodsama hinna kasutajale, kuna keskmistatud hind

arvestatakse erinevate kõnepakettide riigisisesele telefoni- või mobiiltelefoninumbrile

helistamise tasude põhjal. Nii saab kõigile klientidele selgelt kommunikeerida ühe

tasumäära ja jäävad ära võimalikud vaidlused klientidega, kuidas teatud konkreetse

paketi puhul on see leitud. Samuti on pakutud variant läbipaistvam ning lähtub

paremini võrdse kohtlemise printsiibist kui eelnõus sisalduv versioon.

Praktikas ei eksisteeri sideettevõtetel täna ühteainust tasumäära ei üldiselt ega ka iga

paketi lõikes eraldi. Seetõttu ei ole hetkel eelnõus sisalduv versioon selge ega ka

läbipaistev. Samuti ei taga selline lähenemine tarbijate võrdset kohtlemist, kuna

olenevalt paketist rakendub erinev tasu.

ITLi kirjas on toodud selgitus, et praktikas ei

eksisteeri ühteainust tasumäära ei üldiselt ega ka

iga paketi lõikes eraldi.

Ühte tasumäära ei olegi vaja, vaid:

- fikseeritud kuutasuga piiramatu

kõneminutite mahuga pakettide puhul tähendab

paketipõhine riigisisesele telefoni- või

mobiiltelefoninumbrile helistamise tasu, et

numbrile helistamise eest ei tohi eraldi tasu võtta ja

helistamine on paketi hinna sees;

- fikseeritud kuutasuga piiratud kõneminutite

mahuga pakettide puhul on helistamine paketi

hinna sees ja mahu ületamisel makstakse tasu

tavalise ületamisel kohaldatava tariifi järgi;

- kui paketis sisalduvad kõneminutid on

eraldi tariifiga, tuleb lähtuda tavalisest telefoni- või

mobiiltelefoninumbrile helistamise kõneminuti

tasust.

2. Kõrvaldada eelnõu seletuskirjast vastuolu seoses põhitariifi ületava tasuga

Juhime tähelepanu eelnõu seletuskirjas sisalduvale vastuolule. Nimelt sedastatakse

eelnõu seletuskirja leheküljel 4 ühelt poolt et: „Nii on tekkinud olukord, kus paljud

ettevõtjad, kes vähemalt osaliselt kasutavad klienditeeninduslikel eesmärkidel

lühinumbreid, ei nõua sellisele numbrile helistamise eest tarbijatelt tasu ja sooviksid

numbri kasutamist jätkata, kuid ettevõtjad on sunnitud:

a) lühinumbri kasutamisest loobuma, sest sideettevõtjad on kehtestanud tarbijatele

lühinumbritele helistamise eest põhitariifist kallima tasu, või

b) ise tasuma põhitariifi ületava tasu. See aga on jõukohane vaid vähestele sisuteenuse

osutajatele ega ole seetõttu leidnud laialdast kasutamist.“

Teisalt sedastatakse lk 5 et: „Helistajalt põhitariifist suurema sideettevõtja tasu

võtmise keeld ei välista sideettevõtja ja sisuteenuse osutaja omavahelisi teenuse eest

tasumise kokkuleppeid.“

Ettepanekut on osaliselt arvestatud.

Seletuskirja kohta tehtud teise ettepanekuga on

arvestatud ja lisatud lk 5 soovitud tekstiosa, aga

esimesega mitte.

Eelnõu koostajate arvates eksisteerib praktikas

kasutusel skeeme, kus sisuteenuse osutaja maksab

ise põhitariifi ületava tasu. Nt Elektrilevi rikete

telefoninumber 1343, mis on Telia hinnakirja järgi

tarbijatele tasuta.

Juhime tähelepanu asjaolule, et täna kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole meile

teadaolevalt praktikas kasutusel tasuskeeme, kus sisuteenuse osutaja tasuks

sideettevõtjale tagantjärele põhitariifi ületavat tasu. Seega pole antud variant mitte

laialdast kasutamist leidnud, vaid seda pole praktikas üldse kasutatud.

Kuivõrd lühinumbrite ja 900-seeria numbrite haldamine tekitab sideettevõtjatele

oluliselt suuremat kulu võrreldes tavaliste telefoni- või mobiiltelefoninumbritega,

mida põhitariif ei kata, on sideettevõtjad sunnitud kas selliste numbrite kasutust

muude teenuste ja nende teenuste kasutajate arvelt subsideerima või küsima nende

kulude katteks tasu sisuteenuse pakkujalt. Klientidele rakendatavate tasude

läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise huvides tuleks eelistada teist varianti.

Olukord, kus lühinumbrile helistamise kulu ja selle lühinumbri halduskulu kaetakse

kõigi vastava sideettevõtja klientide poolt ühiselt, peaks jääma üksnes elektroonilise

side seaduse § 88 kohaseks erandjuhuks ehk kohaldamiseks ainult hädaabinumbrile

helistamisvõimaluse tagamiseks.

Seetõttu teeme ettepaneku:

1) Eemaldada seletuskirjast lk 4 tekstiosa: „või b) ise tasuma põhitariifi ületava tasu“.

2) Lisada seletuskirja lk 5 eelpool viidatud lausele järgnevana tekstiosa:

„Sideettevõtjal on võimalus küsida sisuteenuse pakkujalt tasu lühinumbrite ja 900-

seeria numbrite haldamisega seotud kulude katteks, mida helistajalt küsitav põhitariif

ei kata.“

Märgime, et 900-seeria numbrite puhul (kus helistajatele rakendub eritariif) selliseid

sideettevõtja ja sisuteenuse pakkuja vahelised tasujagamisi praktikas täna

rakendatakse.

Samuti on täna praktikas tavapärane, et nii 900-seeria numbrite kui lühinumbritele

puhul sisupakkuja sideteenuse osutajale ühekordsete ja püsikulude katteks selliseid

tasusid (avamistasud, kuutasud vms) tasub.

Loodame, et leiate võimaluse meie ettepanekuid eelnõu edasises menetluses

arvestada. Oleme valmis neid ka täiendavalt selgitama.

03.04.2024

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. mai 2018. a määruse nr 25 „Eesti

numeratsiooniplaan“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu kohaselt muudetakse elektroonilise side seaduse1 (edaspidi ESS) § 30 lõike 3 alusel

kehtestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. mai 2018. a määrust nr 25 „Eesti

numeratsiooniplaan“.

Eelnõu eesmärk on:

1) reguleerida 900-seeria teenusnumbritele ja lühinumbritele helistamise eest makstavat

sideettevõtja tasu, et see poleks suurem riigisisesele telefoni- või

mobiiltelefoninumbrile helistamise tasust,

2) määrata lühinumbri 1247 kasutusotstarbeks riigi abi- ja infoteenuse,

3) määrata privaatse mobiiltelefonivõrgu koodi kasutamise tingimused ja

4) sulgeda 901-seeria teenusnumbrite numbriliik.

Eelnõus kavandatavad muudatused puudutavad ka määruse lisa, kus on sätestatud numbrite,

lühinumbrite, teenusnumbrite ja prefiksite paiknemine numeratsiooniväljas, nende pikkus ja

kasutusotstarve. Kuna määruse lisa on esitatud tabelina, asendatakse see selguse huvides

tervikuna ja on esitatud eelnõu lisas.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu on koostanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti sideosakonna

juhataja Oliver Gailan (667 2080, [email protected]), sideosakonna peaspetsialist Kai

Remmelkoor (667 2077, [email protected]), sideosakonna jurist Kati Karussaar

(620 1753, [email protected]), sideosakonna jurist Kädi Streff (620 1910,

[email protected]) ja õigusosakonna õigusnõunik Melissa Liivak (667 2037,

[email protected]) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna

nõunik Elena Reilent (639 7666, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi tegi Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetas Justiitsministeeriumi õigusloome

korralduse talituse toimetaja Airi Kapanen ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi praegu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõuga muudetakse kehtiva määruse redaktsiooni RT I, 26.02.2019, 9.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Paragrahv üks koosneb üheteistkümnest punktist.

1 RT I, 20.12.2022, 10

Punkt 1

Määruse § 6 lõike 2 punktiga 3 ühtlustatakse masin-masin vahelise sideteenuse mõistet

mõistega, mis on kasutusel ESS-is, s.o masinatevahelise side teenus.

Punktid 2 ja 4

Määruse § 6 lõike 2 punktist 4 ning § 9 lõike 3 punktist 1 jäetakse sisuliselt välja 901-

seeria teenusnumbrid.

Kuna 901-seeria teenusnumbrite numbriliigis ei ole viimased viis aastat kehtivaid numbrilube

väljastatud, võib järeldada, et internetile juurdepääsu teenuse osutamiseks kasutatakse

tänapäeval muid tehnilisi lahendusi ning nõudlust nimetatud numbriliigi järele enam ei ole ja

selle võib sulgeda.

Punkt 3

Määruse §-des 7–10 ja 12–16 asendatakse sõna „kasutamisotstarve“ sõnaga „kasutusotstarve“.

Muudatuse eesmärgiks on kasutada määruse teksti ühtluse huvides ühte sõna „kasutusotstarve“,

kuna see on loetavam ja selgem.

Punkt 5

Määruse § 9 täiendatakse lõikega 91 . Täienduse kohaselt ei tohi 900-seeria teenusnumbrile

helistamise eest makstav sideettevõtja tasu olla suurem helistaja paketipõhisest riigisisesele

telefoni- või mobiiltelefoninumbrile helistamise tasust. Muudatusega ühtlustatakse

lühinumbritele ja eritariifsetele telefoninumbritele helistamise eest helistajalt võetavat

sideettevõtja tasu ning muudatuse tulemusena muutub kõne alguses kõne hinnast teavitamine

lihtsamaks ja selgemaks. Lisaks on muudatus tingitud mitmest tarbijakaitselisest aspektist.

Tarbijakaitseseaduse2 § 8 lõikest 1 tuleneva üldise reegli kohaselt peab kaupleja teenust

pakkudes teavitama tarbijat teenuse eest tasutavast lõpphinnast või kui teenuse lõpphinda ei ole

võimalik eelnevalt kindlaks määrata, siis hinna komponentidest, tariifidest või hinna arvutamise

alustest nii, et tarbijal on võimalik teenuse lõpphinda piisava täpsusega arvutada. Praktikas

kasutatakse kõne alguse automaatteavituses kõne hinnast teavitamiseks erinevaid

lähenemisviise ja kuna sideettevõtjate tasud on erinevad, siis praegune lõpphinnast teavitamise

viis on problemaatiline.

Kui 900-seeria teenusnumbrile helistades telefonikõne käigus sõlmitakse ka leping, siis peab

ettevõtja võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS3) § 54 lõike 1 punkti 7 kohaselt esitama lepingueelse

teabena tarbijale selgel ja arusaadaval viisil ka info tasu kohta lepingu sõlmimiseks kasutatava

sidevahendi kasutamise eest, välja arvatud, kui tasu vastab sellise sidevahendi kasutamise

tavalisele tasule.

Sidevahendi kasutamise tavalisele tasule ehk põhitariifi mõistele on andnud oma tõlgenduse

Euroopa Kohus lahendis C-568/154. Euroopa Kohus selgitas, et „põhitariif“ viitab tavakõne

jaoks kehtestatud tariifile (punkt 20). Tarbija õiguste direktiivi 2011/83/EL artikli 21 konteksti

analüüsides jõudis kohus järeldusele, et „põhitariifi“ all peetakse silmas telefonikõne tavatariifi,

ilma lisatasuta tarbijale (punkt 27). Kohtu lõppjäreldus oli, et mõistet „põhitariif“ tuleb

tõlgendada nii, et tasu kõne eest, mis on seotud sõlmitud lepinguga ja mis on tehtud kaupleja

2 RT I, 06.07.2023, 95 3 RT I, 06.07.2023, 116 4 Euroopa Kohtu 02.03.2017 otsus nr C-568/15: Zentrale zur Bekämpfung unlauteren Wettbewerbs Frankfurt am

Main (ECLI:EU:C:2017:154)

hallatud abitelefoniliinile, ei tohi olla suurem tavalisele geograafilisele laua- või

mobiiltelefoninumbrile helistamise tasust.

Fikseeritud kuutasuga piiramatu kõneminutite mahuga pakettide puhul tähendab paketipõhine

riigisisesele telefoni- või mobiiltelefoninumbrile helistamise tasu, et numbrile helistamise eest

ei tohi eraldi tasu võtta ja helistamine on paketi hinna sees. Fikseeritud kuutasuga piiratud

kõneminutite mahuga pakettide puhul on helistamine paketi hinna sees ja mahu ületamisel

makstakse tasu tavalise ületamisel kohaldatava tariifi järgi. Kui kõik paketis sisalduvad

kõneminutid on eraldi tariifiga, tuleb lähtuda tavalisest telefoni- või mobiiltelefoninumbrile

helistamise kõneminuti tasust.

Punkt 6

Määruse § 9 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks. Kuivõrd punktidega 2 ja 3 kustutatakse 901-seeria

teenusnumbrite numbriliik, ei ole enam vajadust 901-seeria teenusnumbri kasutamise eesmärki

kindlaks määrata.

Punkt 7

Määruse § 10 täiendatakse lõikega 61. Selle lisamine tuleneb kahest järgmisest vajadusest:

1) luua tingimused, et lühinumbreid kasutataks sagedamini, ja

2) viia eritariifita lühinumbrite kasutamine kooskõlla õigusaktidega, sh VÕS § 281 lõigetes 3

ja 4 ning § 54 lõike 1 punktis 7 sätestatud põhimõtetega.

Muudatus puudutab kõiki lühinumbreid, välja arvatud neid, mille puhul on õigusaktis otse ette

nähtud, et teenus peab olema tasuta, nt hädaabinumber 112. Nii nagu 900-seeria teenusnumbrite

puhul muutub ka eritariifsete lühinumbrite puhul kõne alguses hinnast teavitamine lihtsamaks

ja selgemaks.

Meeldejäävaid lühinumbreid kasutatakse palju klienditeeninduse tarbeks. Kuna sideettevõtted

võtavad lühinumbritele kõne vahendamise eest tasu 22–30 senti minuti eest, on kõne lõpphind

vähemalt 22–30 senti minuti eest, seda ka juhul, kui kõne sisuteenus on tarbijale tasuta. Seega

on helistamine lühinumbritele kümneid kordi paketipõhisest riigisisesele telefoni- või

mobiiltelefoninumbrile helistamise tasust kallim. Kõneteenusnumbritele helistamise eest

võetava tasu kohta kasutavad sideettevõtjad sõna „tavahind“.

Tabel 1. Kõnevahendustasu kõneteenusnumbrile helistamisel eri võrguoperaatorite hinnakirjas

seisuga 24.11.2023

Kõnevahendustasu kõneteenusnumbrile helistamisel

eurot minuti eest

Elisa 0,30

Tele 2 0,23

Telia (fikseeritud tasu):

mobiiltelefonilt 0,2278

lauatelefonilt 0,0222 + kõnealustustasu 0,0312 eurot iga kõne eest

Näiteks, Elisal ja Tele2-l on tavahind kõneteenusnumbritele helistamisel vastavalt 0,30 eurot ja

0,23 eurot minuti eest. Telial kehtib kõneteenusnumbritele helistamisel fikseeritud tasu

(nn tavahind): mobiiltelefonilt 0,2278 eurot minuti eest, lauatelefonilt 0,0222 eurot minuti eest

ja iga kõne eest lisandub kõnealustustasu 0,0312 eurot (vt tabel 1).

Kõnevahendustasu olemasolu kui ka suurus on tarbijatele sageli üllatuslik, sest helistamise eest

teenusnumbrile, mille sisuteenus on tarbijale tasuta, võtab sideteenuse osutaja küllaltki suurt

vahendustasu. Lisaks moonutatakse sel moel lühinumbriteenuse turgu, kuna kauplejad ei soovi

oma teenust pakkuda lühinumbri vahendusel, sest sideettevõtja rakendab vahendustasu ja see

tekitab sisuteenuse tarbijates pahameelt. Samuti piirab selline hinnastamismudel lühinumbrite

kasutamist klienditeeninduslikel eesmärkidel (VÕS § 281 lg 3), mille jaoks on kliendile lihtsasti

meeldejäävad lühinumbrid väga sobivad.

Praegu kehtiv määrus ei keela sideettevõtjatel lühinumbritele helistamise eest kehtestada kõne

vahendamise eest paketipõhisest riigisisesele telefoni- või mobiiltelefoninumbrile helistamise

tasust suuremat tasu. Nii on tekkinud olukord, kus paljud ettevõtjad, kes vähemalt osaliselt

kasutavad klienditeeninduslikel eesmärkidel lühinumbreid, ei nõua sellisele numbrile

helistamise eest tarbijatelt tasu ja sooviksid numbri kasutamist jätkata, kuid ettevõtjad on

sunnitud:

a) lühinumbri kasutamisest loobuma, sest sideettevõtjad on kehtestanud tarbijatele

lühinumbritele helistamise eest paketipõhisest riigisisesele telefoni- või

mobiiltelefoninumbrile helistamise tasust kallima tasu, või

b) ise tasuma paketipõhise riigisisesele telefoni- või mobiiltelefoninumbrile helistamise tasu

ületava tasu. See aga on jõukohane vaid vähestele sisuteenuse osutajatele ega ole seetõttu

leidnud laialdast kasutamist.

Nimetatud põhjustel on huvi lühinumbrite kasutamise vastu vähenenud. Aastatel 2018–2022 on

lühinumbrite kasutamine olnud pidevas langustrendis ja neist loobumisi on rohkem kui uute

numbrite väljastamisi (vt tabel 2).

Tabel 2. Lühinumbrite kasutamine aastatel 2018–2022

Aasta Lühinumbrid

loobutud väljastatud

2018 36 14

2019 44 23

2020 30 14

2021 32 21

2022 32 18

KOKKU 174 90

Alates 2020. aasta 17. jaanuarist on VÕS-i § 281 lõikega 3 üle võetud tarbija õiguste direktiivi

2011/83/EL5 artikkel 21, mis näeb ette, et tarbija, kes võtab ettevõtjaga ühendust telefoni teel

seoses temaga sõlmitud lepinguga, ei pea telefonikõne eest maksma rohkem kui põhitariifi järgi.

Selline piirang on üldine – põhitariifist suuremat tasu ei saa tarbijalt nõuda ei ettevõtja, kellega

tarbija telefoni teel ühendust võtab, ega sideteenuse osutaja. Säte toimib koosmõjus kehtiva

VÕS-i § 281 lõikega 4, mille kohaselt on §-s 281 sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv

kokkulepe tühine.

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu

direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse

kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ

Arvestades, et praktikas võib olla keeruline teha vahet lepinguga seotud ja teiste klientide vahel,

tuleb kehtivat määrust muuta VÕS-i § 281 lõikes 3 esitatud nõudest laiemalt.

Eestis on küsimus seoses tarbijalt telefonikõne eest lisatasude nõudmisega tõusetunud eelkõige

põhitariifist kallima tasuga lühinumbrite kontekstis. Arvestades Euroopa Kohtu seisukohta, ei

ole selliste lühinumbrite kasutamine direktiivi 2011/83 artikliga 21 kooskõlas.

Lisaks on Euroopa Kohus kohtuasjas C-594/206 asunud seisukohale, et Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2011/83 artikli 21 esimest lõiku tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus

see, kui kaupleja teeb oma klientidele lisaks telefoninumbrile, mille tariif ei ole põhitariifist

kallim, kättesaadavaks põhitariifist kallima tariifiga telefoninumbri, mille puhul võib juhtuda,

et seda kasutavad kauplejaga lepingu sõlminud tarbijad.

Et tagada VÕS § 281 lõigete 3 ja 4 täitmine, on kauplejal tavaks kasutada lisaks lühinumbrile

7-kohalist põhitariifset telefoninumbrit ja esitada mõlema telefoninumbri juures info selle

kohta, missuguses küsimuses kuhu helistada. Mitme telefoninumbri kasutus on praktikas siiski

keeruline, sest igal pool, kus telefoninumbreid avaldatakse (muu hulgas veebilehed, lepingud,

info- ja turundusmaterjalid, reklaamid, autod) peab telefoninumbrite kasutusotstarve olema

piisavalt selgelt ja arusaadavalt näidatud, et oleks välistatud tarbijate ühenduse võtmine

sõlmitud lepinguga seotud küsimustes põhitariifist kallima tasuga telefoninumbril. Lähtudes

eelnimetatud Euroopa Kohtu määrusest, ei tohi põhitariifist suurema tasuga telefoninumbrit ka

esikohale tõsta (punkt 27). Muudatuse tulemusena saab klienditeeninduses kasutada mitme

telefoninumbri asemel ühte lühinumbrit, sh sõlmitud lepinguga seotud küsimustes, mis on

lihtsam ja selgem nii ettevõtjale kui ka tarbijale.

Vastavalt VÕS § 54 lõige 1 punktile 7 peab ettevõtja lepingu sõlmimisel sidevahendi abil

teavitama tarbijat lepingueelse teabena selgel ja arusaadaval viisil tasust lepingu sõlmimiseks

kasutatava sidevahendi kasutamise eest, välja arvatud, kui tasu vastab sellise sidevahendi

kasutamise tavalisele tasule. Lähtudes tarbija õiguste direktiivi 2011/83/EL artikli 6 lõike 1

punktist f, peetakse sidevahendi kasutamise tavalise tasu all silmas põhitariifijärgset tasu ehk

paketipõhist riigisisesele telefoni- või mobiiltelefoninumbrile helistamise tasu. Kehtiva

regulatsiooni kohaselt peab ettevõtja, kes kasutab lepingu sõlmimiseks lühinumbrit, teavitama

tarbijat lühinumbri kasutamise tasust, sest see on paketipõhisest riigisisesele telefoni- või

mobiiltelefoninumbrile helistamise tasust suurema tasuga telefoninumber. Muudatuse

tulemusena ei ole teavitamine vajalik.

Eritariifita lühinumbrite puhul lahenevad veel järgmised praktikas esinevad probleemid:

1) paketipõhisest riigisisesele telefoni- või mobiiltelefoninumbrile helistamise tasust suurema

tasu võtmine ooteaja eest, kui helistaja on pikalt kõnejärjekorras ega saagi kauplejaga

ühendust;

2) helistajalt paketipõhisest riigisisesele telefoni- või mobiiltelefoninumbrile helistamise

tasust kallima tasu võtmine, kui ta helistab eritariifita lühinumbrile, mida kasutab riigiasutus

või kohalik omavalitsus, näiteks Tallinna abitelefon 14410 ja perearsti nõuandetelefon

1220.

Helistajalt paketipõhisest riigisisesele telefoni- või mobiiltelefoninumbrile helistamise tasust

suurema sideettevõtja tasu võtmise keeld ei välista sideettevõtja ja sisuteenuse osutaja

omavahelisi teenuse eest tasumise kokkuleppeid. Sideettevõtjal on võimalus küsida sisuteenuse

pakkujalt tasu lühinumbrite ja 900-seeria numbrite haldamisega seotud kulude katteks, mida

6 Euroopa Kohtu 15.04.2021 määrus nr C-594/20: MiGame, ECLI:EU:C:2021:309

helistajalt küsitav paketipõhine riigisisesele telefoni- või mobiiltelefoninumbrile helistamise

tasu ei kata.

Punkt 8

Määrust täiendatakse §-ga 151. Viimasel ajal on hoogustunud privaatsete ettevõttesiseste

5G-mobiilsidevõrkude arendamine. Nimetatud võrgu tööle rakendamiseks on tarvis võrgule

eraldada mobiilside riigikood (MCC7) ja mobiiltelefonivõrgu kood (MNC8). Seoses sellega on

ettevõtjad huvi tundnud, missugust mobiiltelefonivõrgu koodi võib privaatvõrgus kasutada ja

millistel tingimustel.

Määrust on vaja ajakohastada, kuna selles ei käsitleta mobiilside riigikoodi kasutamist

privaatvõrgus. Arvestades, et ettevõttesisestel privaatvõrkudel ei ole vaja juurdepääsu teistele

mobiilsidevõrkudele, pole otstarbekas privaatvõrkudele väljastada globaalselt unikaalset

mobiiltelefonivõrgu koodi, mida kasutatakse koos riigikoodiga 248 ja mis registreeritakse

Rahvusvahelises Telekommunikatsiooni Liidus (ingl International Telecommunication Union).

Riigikoodiga 248 kasutatakse Eestis kahekohalisi mobiiltelefonivõrgu koode ja nende arv on

piiratud (kõige enam 99 koodi).

ITU soovituse9 alusel võib privaatvõrkudes kasutada koos mobiilside riigikoodiga 999

kolmekohalisi mobiiltelefonivõrgu koode, mis ei pea olema globaalselt unikaalsed, kuna

mobiiltelefonivõrgu koodi väärtus on oluline vaid kasutatavas võrgus. Siiski peab jälgima, et

üht ja sama mobiiltelefonivõrgu koodi ei kasutaks üksteisele lähedalasuvad privaatvõrgud, kuna

nii võib võrkudes tekitada häireid – see tingibki vajaduse kõik kasutatavad koodid registreerida.

Selleks, et privaatvõrgus kasutada mobiiltelefonivõrgu koodi, numbriluba ei väljastata.

Punkt 9

Määruse § 20 lõikes 2 asendatakse sõna „kasutamiseotstarve“ sõnaga „kasutusotstarve“ (vt

eelnõu § 1 punkti 3).

Punkt 10

Määruse § 20 täiendatakse lõikega 4. Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus kasutab

numbrivahemikku 631 7000–631 7699 üleriigilise riigiside osutamiseks ja nimetatud vahemik

on numbri broneerimise andmekogus10 broneeritud riigiside telefoninumbrite numbriloa alla.

Kehtivas määruses on see vahemik praegu ette nähtud telefoninumbrite kasutamiseks ja erisust

ei ole rakendussätetes mainitud, mistõttu on täiendus vajalik.

Punkt 11

Määruse § 2 lõikes 2 nimetatud lisa kehtestatakse uues sõnastuses. Lisas tehakse järgmised

muudatused:

1) numeratsiooniväljale 60–68 lisatakse lisatingimuste ja informatsiooni veergu (5) märkus:

„Kehtivad määruse § 20 lõike 4 erisused“;

2) numeratsiooniväljad 901, 902–906, 907, 908 ja 909 asendatakse ühe numeratsiooniväljaga

901–909. Numbri pikkust veergudes (2) ja (3) ei määrata. Numbri kasutusotstarbeks veerus (4)

märgitakse „Ei ole kasutusel“ ning lisatingimuste ja informatsiooni veergu (5) märgitakse

märkus „Numbreid ei broneerita“;

7 ingl mobile country code 8 ingl mobile network code 9 https://www.itu.int/rec/T-REC-E.212-201807-I!Amd1/en; ITU-T Rec. E.212 Amendment 1 (07/2018)

Appendix 3 10 RT I, 15.02.2022, 5

3) lisatakse eraldi numeratsiooniväljana lühinumber 1247. Veerus (2) lisatakse lühinumbri 1247

minimaalseks pikkuseks 4 numbrimärki ja veerus (3) maksimaalseks pikkuseks 4 numbrimärki.

Numbri kasutusotstarbeks veerus (4) märgitakse „Abi- ja infoteenuse lühinumber“ ning

lisatingimuste ja informatsiooni veergu (5) lisatakse märkus „Üle riigi avalikes huvides

kasutatav lühinumber“.

2020. aastal võeti kasutusele abi- ja infoteenuse lühinumber 1247, mille eesmärk on olla

inimesele üks kontaktpunkt, et saada riigilt ametlikku ja tõest infot. Lühinumbrile 1247

numbriloa väljastamine ja väljastatud numbriloa pikendamine on riigilõivuseaduse alusel

riigilõivust vabastatud ja sellele numbrile helistamine on helistajale tasuta. Numbrile saab

helistada ööpäev ringi. Määruse eelnõu lisas sätestatakse nii lühinumbri 1247 minimaalne ja

maksimaalne pikkus kui ka kasutusotstarve, et välistada selle lühinumbri kasutamine muude

teenuste osutamiseks.

Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt jõustub määrus 1. mail 2024. aastal.

Eelnõu § 2 lõike 2 kohaselt nähakse ette üleminekuaeg arvestades ümberkorraldusi, mida on §

1 punktides 5 ja 7 ette nähtud muudatuste tegemiseks vaja teha. Määruse § 1 punktid 5 ja 7

jõustuvad 2025. aasta 1. mail.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/1972, millega

kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik.

4. Määruse mõjud

Määruse rakendamisega ei kaasne sotsiaalset ega demograafilist mõju, samuti mõju riigi

julgeolekule, välissuhetele, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse

korraldusele ega elu- või looduskeskkonnale.

Määruse rakendamisega kaasneb positiivne mõju tarbijatele, kuna seatakse piirang helistajalt

võetavale sideettevõtja tasule 900-seeria teenusnumbritele ja lühinumbritele helistamise eest.

Kavandatavad muudatused avaldavad mõju sideettevõtjatele ja sisuteenuse osutajatele.

Lühinumbrite ja teenusnumbrite haldamine põhjustab sideettevõtjatele tavapärasest suuremat

haldus- ja tööjõukulu. Praegu kehtivad sisuteenuse osutaja ja sideettevõtte vahelised lepingud

tuleb uuesti läbi rääkida ja selle põhjal arveldusloogika, äridokumendid ja hinnakirjad ära

muuta. Seejärel tuleb teavitada muudatustest kasutajaid.

Sisuteenuse osutajatele võib helistajalt paketipõhisest riigisisesele telefoni- või

mobiiltelefoninumbrile helistamise tasust suurema sideettevõtja tasu võtmise keeluga kaasneda

suurem lühinumbri kasutuskulu, mille suurus sõltub sideettevõtja ja sisuteenuse osutaja

omavahelisest kokkuleppest.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei nõua riigieelarvest lisaraha ega ole ette näha riigieelarve tulude

suurenemist.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. mail 2024. aastal. Määruse § 1 punktid 5 ja 7 jõustuvad 1. mail 2025. aastal.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Siseministeeriumile ning

arvamuse avaldamiseks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule (ITL).

Eelnõule esitas oma arvamuse Siseministeerium ja ITL. Ülevaade arvamuste arvestamisest ja

mittearvestamisest on toodud seletuskirja lisas.

Kuna eelnõus tehti arvamuste põhjal sisulisi muudatusi, siis esitati eelnõu uuesti

kooskõlastamiseks EIS-i kaudu Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks ITL-le.

Kooskõlastustabel on vastavalt täiendatud.

MÄÄRUS

03.04.2024 nr 11

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. mai

2018. a määruse nr 25 „Eesti

numeratsiooniplaan“ muutmine

Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 30 lõike 3 alusel.

§ 1. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. mai 2018. a määruse nr 25 „Eesti numeratsiooniplaan“ muutmine Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. mai 2018. a määruses nr 25 „Eesti numeratsiooniplaan“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 3 asendatakse tekstiosa „masin-masin vaheline

sideteenus“ tekstiosaga „masinatevahelise side teenus“;

2) paragrahvi 6 lõike 2 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „, 901“;

3) paragrahvide 7–10 ja 12–16 pealkirjades asendatakse sõna „kasutamisotstarve“ sõnaga

„kasutusotstarve“;

4) paragrahvi 9 lõike 3 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) 800-, 900-seeria teenusnumber;“;

5) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:

„(91) 900-seeria teenusnumbrile helistamise eest makstav sideettevõtja tasu ei või olla suurem

helistaja paketipõhisest riigisisesele telefoni- või mobiiltelefoninumbrile helistamise tasust.“;

6) paragrahvi 9 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Lühinumbrile helistamise eest makstav sideettevõtja tasu ei või olla suurem helistaja

paketipõhisest riigisisesele telefoni- või mobiiltelefoninumbrile helistamise tasust.“;

8) määrust täiendatakse §-ga 151 järgmises sõnastuses:

2

„§ 151. Privaatse mobiiltelefonivõrgu koodi kasutusotstarve ja tingimused

(1) Privaatse mobiiltelefonivõrgu koodi väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

privaatse mobiiltelefonivõrgu identifitseerimiseks ja võrgu sees kasutatakse seda koodi

numbriloata.

(2) Privaatse mobiiltelefonivõrgu kood on kolmekohaline numbrimärkide kombinatsioon kujul

XXX, kus X on numbrimärk vahemikus 0–9.

(3) Privaatse mobiiltelefonivõrgu koodi kasutatakse koos mobiilside riigikoodiga 999.

(4) Privaatse mobiiltelefonivõrgu kood ei pea olema globaalselt unikaalne, seda ei registreerita

Rahvusvahelises Telekommunikatsiooni Liidus, ei marsruudita võrkude vahel ega kasutata

rändluseks.“;

9) paragrahvi 20 lõikes 2 asendatakse sõna „kasutamiseotstarve“ sõnaga „kasutusotstarve“;

10) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Enne 2024. aasta 1. mai broneeritud ja kasutusel olevate numeratsioonivälja 6317 üleriigilise

riigiside telefoninumbrite kasutusotstarve säilitatakse numbri broneeringu lõppemiseni

numeratsiooniväljas 631 7000–631 7699.“;

11) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 2. Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub 1. mail 2024. aastal.

(2) Määruse § 1 punktid 5 ja 7 jõustuvad 1. mail 2025. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

Lisa Numbrite, lühinumbrite, teenusnumbrite ja prefiksite paiknemine numeratsiooniväljas,

nende pikkus ja kasutusotstarve

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21.05.2018. a määrus nr 25 „Eesti numeratsiooniplaan“

Lisa (muudetud sõnastuses)

Numbrite, lühinumbrite, teenusnumbrite ja prefiksite paiknemine numeratsiooniväljas,

nende pikkus ja kasutusotstarve

Numeratsiooniväli Numbri

pikkus Numbri kasutusotstarve Lisatingimused ja

informatsioon Mini-

maalne

Maksi-

maalne

(1) (2) (3) (4) (5)

0 1 1 telefonijaamast väljahelistamise

prefiks

lubatud kasutada

jaamasisese lühivalimisega

telefonijaamades

telefoniteenuse osutamiseks

00 2 2 rahvusvaheline prefiks

100–107 3 3 operaatorkood

1080–1089 4 4 operaatorkood

1090–1097 4 4 operaatorkood

10980–10989 5 5 operaatorkood

10990–10999 5 5 operaatorkood

110 3 3 üleriigiline avalikes huvides

kasutatav teenuse lühinumber,

ei ole kasutuses

ei väljastata

111 3 3 teenuse lühinumber,

ei ole kasutuses ei väljastata

112 3 3 hädaabiteenuse lühinumber üle riigi avalikes huvides

kasutatav number, Euroopa

ühtne harmoneeritud

hädaabinumber

113; 114 3 3 teenuse lühinumber

115 3 3 teenuse lühinumber,

ei ole kasutusel ei väljastata

116 4 6 üleeuroopalise sotsiaalset

väärtust omava ühtlustatud

teenuse lühinumber

harmoneeritud lühinumber

või -numbrid (harmonised

European short codes,

HESC). Euroopa Komisjoni

otsus 2007/116/EÜ ja selle

muutmise otsused

117 3 3 teenuse lühinumber

11 800–11 809 5 5 numbriinfoteenuse lühinumber lisaks võib pakkuda muud

infoteenust

2

1181–1188 4 4 numbriinfoteenuse lühinumber lisaks võib pakkuda muud

infoteenust

11 890–11 899 5 5 numbriinfoteenuse lühinumber lisaks võib pakkuda muud

infoteenust

119 3 3 teenuse lühinumber

120–122 4 5 teenuse lühinumber

123 3 3 teenuse lühinumber

1240–1246 4 5 teenuse lühinumber

1247 4 4 abi- ja infoteenuse lühinumber üle riigi avalikes huvides

kasutatav lühinumber

1248; 1249 4 5 teenuse lühinumber

125 4 5 teenuse lühinumber

126; 127 3 3 vältimatu psühholoogilise abi

lühinumber

üle riigi avalikes huvides

kasutatavad lühinumbrid

128; 129 4 5 teenuse lühinumber

130–136 4 5 teenuse lühinumber

137–139 4 5 teenuse lühinumber

140 3 3 teenuse lühinumber

141–144 4 5 teenuse lühinumber

145–147 3 3 teenuse lühinumber

148–155 4 5 teenuse lühinumber

156–158 3 3 teenuse lühinumber

159 4 5 teenuse lühinumber

160 3 3 teenuse lühinumber

161–164 4 5 teenuse lühinumber

165 3 3 teenuse lühinumber

166–174 4 5 teenuse lühinumber

175; 176 3 3 teenuse lühinumber

177–184 4 5 teenuse lühinumber

185–187 3 3 teenuse lühinumber

188–194 4 5 teenuse lühinumber

195 3 3 teenuse lühinumber

196; 197 4 5 teenuse lühinumber

198; 199 3 3 teenuse lühinumber

20–29 ei ole kasutusel numbreid ei broneerita

30; 31 ei ole kasutusel numbreid ei broneerita

32; 33 7 7 telefoninumber,

telefoniteenuse osutamiseks fixed telephone service

34 ei ole kasutusel numbreid ei broneerita

35 7 7 telefoninumber,

telefoniteenuse osutamiseks

36; 37 ei ole kasutusel numbreid ei broneerita

38; 39 7 7 telefoninumber,

telefoniteenuse osutamiseks

40 8 8 e-faksinumber,

e-faksiteenuse osutamiseks eFax service

41; 42 ei ole kasutusel numbreid ei broneerita

43–48 7 7 telefoninumber,

telefoniteenuse osutamiseks

3

49 ei ole kasutusel numbreid ei broneerita

50–59 7 8

mobiiltelefoninumber,

mobiiltelefoniteenuse

osutamiseks

kehtivad määruse § 20

lõike 1 erisused

60–68 7 7 telefoninumber,

telefoniteenuse osutamiseks

kehtivad määruse § 20

lõike 4 erisused

690–696 7 7 telefoninumber, üleriigilise

riigiside osutamiseks

numbreid ei broneerita

üldkasutatava elektroonilise

side teenuse osutamiseks.

Kehtivad määruse § 20 lõike

2 erisused

697–699 7 7 telefoninumber, telefoniteenuse

osutamiseks

700–702 8 8 teenusnumber

(personaalnumber), kliendi

määratud sideteenuse

osutamiseks

703–709 7 8 ei ole kasutusel numbreid ei broneerita,

reserveeritud uute teenuste

otstarbeks

71–79 7 7 telefoninumber, telefoniteenuse

osutamiseks

8000 10 10 800 teenusnumber,

rahvusvahelise maksevaba

sideteenuse osutamiseks

international freephone

service (IFS)

8001 8 8 800 teenusnumber,

rahvusvahelise maksevaba

sideteenuse osutamiseks

international freephone

service, IFS home country

direct

8002–8009 7 7 800 teenusnumber, maksevaba

sideteenuse osutamiseks freephone service

801–809 ei ole kasutusel numbreid ei broneerita

81–84 8 8 mobiiltelefoninumber,

mobiiltelefoniteenuse

osutamiseks

85; 86 8 8 mobiiltelefoninumber,

mobiiltelefoniteenuse

osutamiseks

numbreid ei broneerita,

reserveeritud

mobiiltelefoniteenuse

osutamiseks

870; 871 12 12 mobiiltelefoninumber,

mobiiltelefoniteenuse

osutamiseks

kasutamiseks

masinatevaheliseks side

teenuseks (machine- to-

machine communications,

M2M communications)

872–874 10 10 mobiiltelefoninumber,

mobiiltelefoniteenuse

osutamiseks

kasutamiseks

masinatevaheliseks side

teenuseks (machine to

machine communications,

M2M communications)

4

875–879 12 12 numbreid ei broneerita.

Reserveeritud

mobiiltelefoniteenuse

osutamiseks

numbreid ei broneerita,

reserveeritud

mobiiltelefoniteenuse

osutamiseks

88 7 7 telefoninumber, telefoniteenuse

osutamiseks

89 8 8 mobiiltelefoninumber,

üleriigilise riigiside

osutamiseks

numbreid ei broneerita

üldkasutatava elektroonilise

side teenuse osutamiseks

900 7 7 900 teenusnumber, eritariifiga

sideteenuse osutamiseks premium rate service

901–909 ei ole kasutusel numbreid ei broneerita

91 2 4 prefiks kasutajagruppide siseste

teenuste jaoks

numbriloast vabastatud

numbrikombinatsioonide

kasutamiseks

92 2 4 prefiks lõppkasutaja numbri

kohaste erinevate teenuste jaoks

numbriloast vabastatud

numbrikombinatsioonide

kasutamiseks

93; 94 ei ole kasutusel numbreid ei broneerita

95 3 5

numbrimärkide

kombinatsioonid võrgusiseste

teenuste osutamiseks

vabastatud numbriloast

96; 97 ei ole kasutusel numbreid ei broneerita

980 3 3 tehniline prefiks

981 3 3 tehniline prefiks,

marsruutimisnumbri prefiks,

kliendile numbri säilitamise

tehniliseks tagamiseks

982 3 3 tehniline prefiks,

marsruutimisnumbri prefiks,

kliendile numbri säilitamise

tehniliseks tagamiseks

marsruutimisnumbri prefiks,

kasutatakse 1. juulist 2018

masinatevaheliseks side

teenuseks (machine-to-

machine communications,

M2M communications)

983–989 3 3 tehniline prefiks

99 ei ole kasutusel numbreid ei broneerita