Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. mai 2018. a määruse nr 25 „Eesti numeratsiooniplaan“ muutmise määruse eelnõu

1

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

21.05.2018. a määrus nr 25

„Eesti numeratsiooniplaan“

Lisa

(muudetud sõnastuses)

Numbrite, lühinumbrite, teenusnumbrite ja prefiksite paiknemine numeratsiooniväljas, nende

pikkus ja kasutusotstarve

Numeratsiooniväli Numbri

pikkus Numbri kasutusotstarve Lisatingimused ja

informatsioon Mini-

maalne

Maksi-

maalne

(1) (2) (3) (4) (5)

0 1 1 telefonijaamast väljahelistamise

prefiks

lubatud kasutada

jaamasisese lühivalimisega

telefonijaamades

telefoniteenuse osutamiseks

00 2 2 rahvusvaheline prefiks

100–107 3 3 operaatorkood

1080–1089 4 4 operaatorkood

1090–1097 4 4 operaatorkood

10980–10989 5 5 operaatorkood

10990–10999 5 5 operaatorkood

110 3 3 üleriigiline avalikes huvides

kasutatav teenuse lühinumber

111 3 3 teenuse lühinumber,

ei ole kasutuses ei väljastata

112 3 3 hädaabiteenuse lühinumber üle riigi avalikes huvides

kasutatav number, Euroopa

ühtne harmoneeritud

hädaabinumber

113; 114 3 3 teenuse lühinumber

115 3 3 teenuse lühinumber,

ei ole kasutusel ei väljastata

116 4 6 üleeuroopalise sotsiaalset

väärtust omava ühtlustatud

teenuse lühinumber

harmoneeritud lühinumber

või -numbrid (harmonised

European short codes,

HESC). Euroopa Komisjoni

otsus 2007/116/EÜ ja selle

muutmise otsused

117 3 3 teenuse lühinumber

11 800–11 809 5 5 numbriinfoteenuse lühinumber lisaks võib pakkuda muud

infoteenust

2

1181–1188 4 4 numbriinfoteenuse lühinumber lisaks võib pakkuda muud

infoteenust

11 890–11 899 5 5 numbriinfoteenuse lühinumber lisaks võib pakkuda muud

infoteenust

119 3 3 teenuse lühinumber

120–122 4 5 teenuse lühinumber

123 3 3 teenuse lühinumber

1240–1246 4 5 teenuse lühinumber

1247 4 4 abi- ja infoteenuse lühinumber üle riigi avalikes huvides

kasutatav lühinumber

1248; 1249 4 5 teenuse lühinumber

125 4 5 teenuse lühinumber

126; 127 3 3 vältimatu psühholoogilise abi

lühinumber

üle riigi avalikes huvides

kasutatavad lühinumbrid

128; 129 4 5 teenuse lühinumber

130–136 4 5 teenuse lühinumber

137–139 4 5 teenuse lühinumber

140 3 3 teenuse lühinumber

141–144 4 5 teenuse lühinumber

145–147 3 3 teenuse lühinumber

148–155 4 5 teenuse lühinumber

156–158 3 3 teenuse lühinumber

159 4 5 teenuse lühinumber

160 3 3 teenuse lühinumber

161–164 4 5 teenuse lühinumber

165 3 3 teenuse lühinumber

166–174 4 5 teenuse lühinumber

175; 176 3 3 teenuse lühinumber

177–184 4 5 teenuse lühinumber

185–187 3 3 teenuse lühinumber

188–194 4 5 teenuse lühinumber

195 3 3 teenuse lühinumber

196; 197 4 5 teenuse lühinumber

198; 199 3 3 teenuse lühinumber

20–29 ei ole kasutusel numbreid ei broneerita

30; 31 ei ole kasutusel numbreid ei broneerita

32; 33 7 7 telefoninumber,

telefoniteenuse osutamiseks fixed telephone service

34 ei ole kasutusel numbreid ei broneerita

35 7 7 telefoninumber,

telefoniteenuse osutamiseks

36; 37 ei ole kasutusel numbreid ei broneerita

38; 39 7 7 telefoninumber,

telefoniteenuse osutamiseks

40 8 8 e-faksinumber,

e-faksiteenuse osutamiseks eFax service

41; 42 ei ole kasutusel numbreid ei broneerita

3

43–48 7 7 telefoninumber,

telefoniteenuse osutamiseks

49 ei ole kasutusel numbreid ei broneerita

50–59 7 8

mobiiltelefoninumber,

mobiiltelefoniteenuse

osutamiseks

kehtivad määruse § 20

lõike 1 erisused

60–68 7 7 telefoninumber,

telefoniteenuse osutamiseks

kehtivad määruse § 20

lõike 4 erisused

690–696 7 7 telefoninumber, üleriigilise

riigiside osutamiseks

numbreid ei broneerita

üldkasutatava elektroonilise

side teenuse osutamiseks.

Kehtivad määruse § 20 lõike

2 erisused

697–699 7 7 telefoninumber, telefoniteenuse

osutamiseks

700–702 8 8 teenusnumber

(personaalnumber), kliendi

määratud sideteenuse

osutamiseks

703–709 7 8 ei ole kasutusel numbreid ei broneerita,

reserveeritud uute teenuste

otstarbeks

71–79 7 7 telefoninumber, telefoniteenuse

osutamiseks

8000 10 10 800 teenusnumber,

rahvusvahelise maksevaba

sideteenuse osutamiseks

international freephone

service (IFS)

8001 8 8 800 teenusnumber,

rahvusvahelise maksevaba

sideteenuse osutamiseks

international freephone

service, IFS home country

direct

8002–8009 7 7 800 teenusnumber, maksevaba

sideteenuse osutamiseks freephone service

801–809 ei ole kasutusel numbreid ei broneerita

81–84 8 8 mobiiltelefoninumber,

mobiiltelefoniteenuse

osutamiseks

85; 86 8 8 mobiiltelefoninumber,

mobiiltelefoniteenuse

osutamiseks

numbreid ei broneerita,

reserveeritud

mobiiltelefoniteenuse

osutamiseks

870; 871 12 12 mobiiltelefoninumber,

mobiiltelefoniteenuse

osutamiseks

kasutamiseks

masinatevaheliseks side

teenuseks (machine- to-

machine communications,

M2M communications)

872–874 10 10 mobiiltelefoninumber,

mobiiltelefoniteenuse

osutamiseks

kasutamiseks

masinatevaheliseks side

teenuseks (machine to

4

machine communications,

M2M communications)

875–879 12 12 numbreid ei broneerita.

Reserveeritud

mobiiltelefoniteenuse

osutamiseks

numbreid ei broneerita,

reserveeritud

mobiiltelefoniteenuse

osutamiseks

88 7 7 telefoninumber, telefoniteenuse

osutamiseks

89 8 8 mobiiltelefoninumber,

üleriigilise riigiside

osutamiseks

numbreid ei broneerita

üldkasutatava elektroonilise

side teenuse osutamiseks

900 7 7 900 teenusnumber, eritariifiga

sideteenuse osutamiseks premium rate service

901–909 ei ole kasutusel numbreid ei broneerita

91 2 4 prefiks kasutajagruppide siseste

teenuste jaoks

numbriloast vabastatud

numbrikombinatsioonide

kasutamiseks

92 2 4 prefiks lõppkasutaja numbri

kohaste erinevate teenuste jaoks

numbriloast vabastatud

numbrikombinatsioonide

kasutamiseks

93; 94 ei ole kasutusel numbreid ei broneerita

95 3 5

numbrimärkide

kombinatsioonid võrgusiseste

teenuste osutamiseks

vabastatud numbriloast

96; 97 ei ole kasutusel numbreid ei broneerita

980 3 3 tehniline prefiks

981 3 3 tehniline prefiks,

marsruutimisnumbri prefiks,

kliendile numbri säilitamise

tehniliseks tagamiseks

982 3 3 tehniline prefiks,

marsruutimisnumbri prefiks,

kliendile numbri säilitamise

tehniliseks tagamiseks

marsruutimisnumbri prefiks,

kasutatakse 1. juulist 2018

masinatevaheliseks side

teenuseks (machine-to-

machine communications,

M2M communications)

983–989 3 3 tehniline prefiks

99 ei ole kasutusel numbreid ei broneerita

30.11.2023

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. mai 2018. a määruse nr 25 „Eesti

numeratsiooniplaan“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu kohaselt muudetakse elektroonilise side seaduse1 (edaspidi ESS) § 30 lõike 3 alusel

kehtestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. mai 2018. a määrust nr 25 „Eesti

numeratsiooniplaan“.

Eelnõu eesmärk on:

1) reguleerida teenuse lühinumbritele helistamise tavatariifi, et see poleks suurem

riigisisesele telefoni- või mobiiltelefoninumbrile helistamise tasust,

2) määrata lühinumbri 1247 kasutusotstarbeks riigi abi- ja infoteenuse,

3) määrata privaatse mobiiltelefonivõrgu koodi kasutamise tingimused ja

4) sulgeda 901-seeria teenusnumbrite numbriliik.

Eelnõus kavandatavad muudatused puudutavad ka määruse lisa, kus on sätestatud numbrite,

lühinumbrite, teenusnumbrite ja prefiksite paiknemine numeratsiooniväljas, nende pikkus ja

kasutusotstarve. Kuna määruse lisa on esitatud tabelina, asendatakse see selguse huvides

tervikuna ja on esitatud eelnõu lisas.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu on koostanud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti sideosakonna

juhataja Oliver Gailan (667 2080, [email protected]), sideosakonna peaspetsialist Kai

Remmelkoor (667 2077, [email protected]), sideosakonna jurist Kati Karussaar

(620 1753, [email protected]) ja õigusosakonna õigusnõunik Melissa Liivak (667 2037,

[email protected]) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna

nõunik Elena Reilent (639 7666, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi tegi Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetas Justiitsministeeriumi õigusloome

korralduse talituse toimetaja Airi Kapanen ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi praegu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõuga muudetakse kehtiva määruse redaktsiooni RT I, 26.02.2019, 9.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Paragrahv üks koosneb kaheksast punktist.

1 RT I, 20.12.2022, 10

Punkt 1

Määruse § 6 lõike 2 punktis 3 ühtlustatakse masin-masin vaheline sideteenus mõistet mõistega,

mis on kasutusel ESS-is, so masinatevahelise side teenus.

Punktid 2 ja 3

Määruse § 6 lõike 2 punktist 4 ning § 9 lõike 3 punktist 1 jäetakse sisuliselt välja

901 teenusnumbrid.

Kuna 901-seeria teenusnumbrite numbriliigis ei ole viimased viis aastat kehtivaid numbrilube

väljastatud, võib järeldada, et internetile juurdepääsu teenuse osutamiseks kasutatakse

tänapäeval muid tehnilisi lahendusi ning nõudlust nimetatud numbriliigi järele enam ei ole ja

selle võib sulgeda.

Punkt 4

Määruse § 9 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks. Kuivõrd eelmiste punktidega kustutatakse

901-seeria teenusnumbrite numbriliik, ei ole enam vajadust kindlaks määrata 901-seeria

teenusnumbri kasutamise eesmärk.

Punkt 5

Määruse § 10 täiendatakse lõigetega 61 ja 62. Nende lisamine tuleneb kahest järgmisest

vajadusest:

1) luua tingimused, et lühinumbreid kasutataks sagedamini, ja

2) viia lühinumbrite kasutamine kooskõlla õigusaktidega, sh võlaõigusseaduse (edaspidi

VÕS2) § 281 lõigetes 3 ja 4 sätestatud põhimõtetega.

Meeldejäävaid lühinumbreid kasutatakse palju klienditeeninduse tarbeks. Kuna sideettevõtted

võtavad lühinumbritele kõne vahendamise eest tasu 22–30 senti minuti eest, on kõne lõpphind

vähemalt 22–30 senti minuti eest, seda ka juhul, kui kõne sisuteenus on tarbijale tasuta. Seega

on helistamine lühinumbritele kümneid kordi põhitariifist kallim. Kõneteenusnumbritele

helistamise eest võetava tasu kohta kasutavad sideettevõtjad sõna „tavahind“.

Tabel 1. Kõnevahendustasu kõneteenusnumbrile helistamisel eri võrguoperaatorite hinnakirjas

seisuga 24.11.2023

Kõnevahendustasu kõneteenusnumbrile helistamisel

eurot minuti eest

Elisa 0,30

Tele 2 0,23

Telia (fikseeritud tasu):

mobiiltelefonilt 0,2278

lauatelefonilt 0,0222 + kõnealustustasu 0,0312 eurot iga kõne eest

Näiteks, Elisal ja Tele2-l on tavahind kõneteenusnumbritele helistamisel vastavalt 0,30 eurot ja

0,23 eurot minuti eest. Telial kehtib kõneteenusnumbritele helistamisel fikseeritud tasu

(nn tavahind): mobiiltelefonilt 0,2278 eurot minuti eest, lauatelefonilt 0,0222 eurot minuti eest

ja iga kõne eest lisandub kõnealustustasu 0,0312 eurot (vt tabel 1).

Kõnevahendustasu olemasolu kui ka suurus on tarbijatele sageli üllatuslik, sest helistamise eest

teenusnumbrile, mille sisuteenus on tarbijale tasuta, võtab sideteenuse osutaja küllaltki suurt

vahendustasu. Lisaks moonutatakse sel moel lühinumbriteenuse turgu, kuna kauplejad ei soovi

2 RT I, 17.03.2023, 80

oma teenust pakkuda lühinumbri vahendusel, sest sideettevõtja rakendab vahendustasu ja see

tekitab sisuteenuse tarbijates pahameelt. Samuti piirab selline hinnastamismudel lühinumbrite

kasutamist klienditeeninduslikel eesmärkidel (VÕS § 281 lg 3), mille jaoks on kliendile lihtsasti

meeldejäävad lühinumbrid väga sobivad.

Praegu kehtiv määrus ei keela sideettevõtjatel lühinumbritele helistamise eest kehtestada kõne

vahendamise eest põhitariifist kõrgemat tasu. Nii on tekkinud olukord, kus paljud ettevõtjad,

kes vähemalt osaliselt kasutavad klienditeeninduslikel eesmärkidel lühinumbreid, ei nõua

sellisele numbrile helistamise eest tarbijatelt tasu ja sooviksid numbri kasutamist jätkata, kuid

ettevõtjad on sunnitud:

a) lühinumbri kasutamisest loobuma, sest sideettevõtjad on kehtestanud tarbijatele

lühinumbritele helistamise korral põhitariifist kallima tasu, või

b) ise tasuma põhitariifi ületava tasu. See aga on jõukohane vaid vähestele sisuteenuse

osutajatele ega ole seetõttu leidnud laialdast kasutamist.

Nimetatud põhjustel on huvi lühinumbrite kasutamise vastu vähenenud. Aastatel 2018–2022 on

lühinumbrite kasutamine olnud pidevas langustrendis ja neist loobumisi on rohkem kui uute

numbrite väljastamisi (vt tabel 2).

Tabel 2. Lühinumbrite kasutamine aastatel 2018–2022

Aasta Lühinumbrid

loobutud väljastatud

2018 36 14

2019 44 23

2020 30 14

2021 32 21

2022 32 18

KOKKU 174 90

Alates 2020. aasta 17. jaanuarist on VÕS-i § 281 lõikega 3 üle võetud tarbija õiguste direktiivi

2011/83/EL3 artikkel 21, mis näeb ette, et tarbija, kes võtab ettevõtjaga ühendust telefoni teel

seoses temaga sõlmitud lepinguga, ei pea telefonikõne eest maksma rohkem kui põhitariifi järgi.

Selline piirang on üldine – põhitariifist suuremat tasu ei saa tarbijalt nõuda ei ettevõtja, kellega

tarbija telefoni teel ühendust võtab, ega sideteenuse osutaja. Säte toimib koosmõjus kehtiva

VÕS-i § 281 lõikega 4, mille kohaselt on §-s 281 sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv

kokkulepe tühine.

Arvestades, et praktikas võib olla keeruline teha vahet lepinguga seotud ja teiste klientide vahel,

tuleb kehtivat määrust muuta VÕS-i § 281 lõikes 3 esitatud nõudest laiemalt.

Eelnõuga lisatav § 10 lõige 62 on vajalik, kuna § 10 lisatavas lõikes 61 nimetatud termini

„põhitariif“ mõistesisu ei ole kehtivas määruses defineeritud.

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu

direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse

kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ

Põhitariifi mõistele on andnud oma tõlgenduse Euroopa Kohus lahendis C-568/154. Euroopa

Kohus selgitas, et „põhitariif“ viitab tavakõne jaoks kehtestatud tariifile (punkt 20). Tarbija

õiguste direktiivi 2011/83/EL artikli 21 konteksti analüüsides jõudis kohus järeldusele, et

„põhitariifi“ all peetakse silmas telefonikõne tavatariifi, ilma lisatasuta tarbijale (punkt 27).

Kohtu lõppjäreldus oli, et mõistet „põhitariif“ tuleb tõlgendada nii, et tasu kõne eest, mis on

seotud sõlmitud lepinguga ja mis on tehtud kaupleja hallatud abitelefoniliinile, ei tohi olla

suurem tavalisele geograafilisele laua- või mobiiltelefoninumbrile helistamise tasust.

Eestis on küsimus seoses tarbijalt telefonikõne eest lisatasude nõudmisega tõusetunud eelkõige

tavatariifist kallima tasuga lühinumbrite kontekstis. Arvestades Euroopa Kohtu seisukohta, ei

ole selliste lühinumbrite kasutamine direktiivi 2011/83 artikliga 21 kooskõlas.

Lisaks on Euroopa Kohus kohtuasjas C-594/205 asunud seisukohale, et Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2011/83 artikli 21 esimest lõiku tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus

see, kui kaupleja teeb oma klientidele lisaks telefoninumbrile, mille tariif ei ole põhitariifist

kallim, kättesaadavaks põhitariifist kallima tariifiga telefoninumbri, mille puhul võib juhtuda,

et seda kasutavad kauplejaga lepingu sõlminud tarbijad.

Punkt 6

Määrust täiendatakse §-ga 151. Viimasel ajal on hoogustunud privaatsete ettevõttesiseste

5G-mobiilsidevõrkude arendamine. Nimetatud võrgu tööle rakendamiseks on tarvis võrgule

eraldada mobiilside riigikood (MCC6) ja mobiiltelefonivõrgu kood (MNC7). Seoses sellega on

ettevõtjad huvi tundnud, missugust mobiiltelefonivõrgu koodi võib privaatvõrgus kasutada ja

millistel tingimustel.

Määrust on vaja ajakohastada, kuna selles ei käsitleta mobiilside riigikoodi kasutamist

privaatvõrgus. Arvestades, et ettevõttesisestel privaatvõrkudel ei ole vaja juurdepääsu teistele

mobiilsidevõrkudele, pole otstarbekas privaatvõrkudele väljastada globaalselt unikaalset

mobiiltelefonivõrgu koodi, mida kasutatakse koos riigikoodiga 248 ja mis registreeritakse

Rahvusvahelises Telekommunikatsiooni Liidus (ingl International Telecommunication Union).

Riigikoodiga 248 kasutatakse Eestis kahekohalisi mobiiltelefonivõrgu koode ja nende arv on

piiratud (kõige enam 99 koodi).

ITU soovituse8 alusel võib privaatvõrkudes kasutada koos mobiilside riigikoodiga 999

kolmekohalisi mobiiltelefonivõrgu koode, mis ei pea olema globaalselt unikaalsed, kuna

mobiiltelefonivõrgu koodi väärtus on oluline vaid kasutatavas võrgus. Siiski peab jälgima, et

üht ja sama mobiiltelefonivõrgu koodi ei kasutaks üksteisele lähedalasuvad privaatvõrgud, kuna

nii võib võrkudes tekitada häireid – see tingibki vajaduse kõik kasutatavad koodid registreerida.

Selleks, et privaatvõrgus kasutada mobiiltelefonivõrgu koodi, numbriluba ei väljastata.

Punkt 7

Määruse § 20 täiendatakse lõikega 4. Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus kasutab

numbrivahemikku 631 7000–631 7699 üleriigilise riigiside osutamiseks ja nimetatud vahemik

on numbri broneerimise andmekogus9 broneeritud riigiside telefoninumbrite numbriloa alla.

4 Euroopa Kohtu 02.03.2017 otsus nr C-568: Zentrale zur Bekämpfung unlauteren Wettbewerbs Frankfurt am

Main (ECLI:EU:C:2017:154) 5 Euroopa Kohtu 15.04.2021 otsus nr C-594/20: MiGame, ECLI:EU:C:2021:309 6 ingl mobile country code 7 ingl mobile network code 8 https://www.itu.int/rec/T-REC-E.212-201807-I!Amd1/en; ITU-T Rec. E.212 Amendment 1 (07/2018)

Appendix 3 9 RT I, 15.02.2022, 5

Kehtivas määruses on see vahemik praegu ette nähtud telefoninumbrite kasutamiseks ja erisust

ei ole rakendussätetes mainitud, mistõttu on täiendus vajalik.

Punkt 8

Määruse § 2 lõikes 2 nimetatud lisa kehtestatakse uues sõnastuses. Lisas tehakse järgmised

muudatused:

1) numeratsiooniväljale 60–68 lisatakse lisatingimuste ja informatsiooni veergu (5) märkus:

„Kehtivad määruse § 20 lõike 4 erisused“;

2) numeratsiooniväljad 901, 902–906, 907, 908 ja 909 asendatakse ühe numeratsiooniväljaga

901–909 numbri pikkust veergudes (2) ja (3) ei määrata. Numbri kasutusotstarbeks veerus (4)

märgitakse „Ei ole kasutusel“ ning lisatingimuste ja informatsiooni veergu (5) märgitakse

märkus „Numbreid ei broneerita“;

3) lisatakse eraldi numeratsiooniväljana lühinumber 1247. Veerus (2) lisatakse lühinumbri 1247

minimaalseks pikkuseks 4 numbrimärki ja veerus (3) maksimaalseks pikkuseks 4 numbrimärki.

Numbri kasutusotstarbeks veerus (4) märgitakse „Abi- ja infoteenuse lühinumber“ ning

lisatingimuste ja informatsiooni veergu (5) lisatakse märkus „Üle riigi avalikes huvides

kasutatav lühinumber“.

2020. aastal võeti kasutusele abi- ja infoteenuse lühinumber 1247, mille eesmärk on olla

inimesele üks kontaktpunkt, et saada riigilt ametlikku ja tõest infot. Lühinumbrile 1247

numbriloa väljastamine ja pikendamine on riigilõivuseaduse alusel riigilõivust vabastatud ja

sellele numbrile helistamine on helistajale tasuta. Numbrile saab helistada ööpäev ringi.

Määruse eelnõu lisas sätestatakse nii lühinumbri 1247 minimaalne ja maksimaalne pikkus kui

ka kasutusotstarve, et välistada selle lühinumbri kasutamine muude teenuste osutamiseks.

Eelnõu § 2 kohaselt jõustub määrus 1. jaanuaril 2024. aastal.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määruse rakendamisega ei kaasne sotsiaalset ega demograafilist mõju, samuti mõju riigi

julgeolekule, välissuhetele, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse

korraldusele ega elu- või looduskeskkonnale.

Määruse rakendamisega kaasneb positiivne mõju tarbijatele, kuna seatakse piirang

sideettevõtjate võetavale sideteenuse osutamise tasule eritariifita lühinumbritele helistamise

eest.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei nõua riigieelarvest lisaraha ega ole ette näha riigieelarve tulude

suurenemist.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. aastal.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Siseministeeriumile

ning arvamuse avaldamiseks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule (ITL).

EELNÕU

30.11.2023

MAJANDUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER

MÄÄRUS

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. mai 2018. a määruse nr 25 „Eesti

numeratsiooniplaan“ muutmine

Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 30 lõike 3 alusel.

§ 1. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. mai 2018. a määruses nr 25 „Eesti

numeratsiooniplaan“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 3 asendatakse tekstiosa „masin-masin vaheline sideteenus“

tekstiosaga „masinatevahelise side teenus“;

2) paragrahvi 6 lõike 2 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „901“;

3) paragrahvi 9 lõike 3 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) 800, 900-seeria teenusnumber;“;

4) paragrahvi 9 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 61 ja 62 järgmises sõnastuses:

„(61) Sideettevõtja ei või eritariifita lühinumbrile helistamiseks kehtestada põhitariifist kallimat

tasu.

(62) Põhitariif on kõne eest makstav tasu, mis ei ole suurem sideteenuse lepingus sätestatud

riigisisesele telefoni- või mobiiltelefoninumbrile helistamise tasust.“;

6) määrust täiendatakse §-ga 151 järgmises sõnastuses:

„§ 151. Privaatse mobiiltelefonivõrgu koodi kasutamisotstarve ja tingimused

(1) Privaatse mobiiltelefonivõrgu koodi väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

privaatse mobiiltelefonivõrgu identifitseerimiseks ja võrgu sees kasutatakse seda koodi

numbriloata.

(2) Privaatse mobiiltelefonivõrgu kood on kolmekohaline numbrimärkide kombinatsioon kujul

XXX, kus X on numbrimärk vahemikus 0–9.

(3) Privaatse mobiiltelefonivõrgu koodi kasutatakse koos mobiilside riigikoodiga 999.

(4) Privaatse mobiiltelefonivõrgu kood ei pea olema globaalselt unikaalne, seda ei registreerita

Rahvusvahelises Telekommunikatsiooni Liidus, ei marsruudita võrkude vahel ega kasutata

rändluseks.“;

7) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Enne 1. jaanuari 2024. a broneeritud ja kasutusel olevate numeratsioonivälja 6317

üleriigilise riigiside telefoninumbrite kasutamisotstarve säilitatakse numbri broneeringu

lõppemiseni numeratsiooniväljas 631 7000–631 7699.“;

8) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. aastal.

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister Ahti Kuningas

kantsler

Lisa Numbrite, lühinumbrite, teenusnumbrite ja prefiksite paiknemine numeratsiooniväljas,

nende pikkus ja kasutusotstarve

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Siseministeerium

30.11.2023 nr 2-1/2023/4932

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. mai

2018. a määruse nr 25 „Eesti

numeratsiooniplaan“ muutmise määruse

eelnõu

Austatud Lauri Läänemets

Saadame teile kooskõlastamiseks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. mai 2018. a määruse

nr 25 „Eesti numeratsiooniplaan“ muutmise määruse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Lisad: 1) määruse eelnõu ja seletuskiri;

2) määruse eelnõu lisa.

Lisaadressaat: Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Elena Reilent

639 7666 [email protected]