Pr Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiminister

Justiits- ja Digiministeerium 19.08.2026

Tähelepanekud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõule

Austatud proua minister

Sotsiaalministeerium on edastanud Justiits- ja Digiministeeriumile arvamuse avaldamiseks

ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (iseteenindusapteegid), mistõttu edastame Teile oma

tähelepanekud, mida palume arvesse võtta oma arvamuse koostamisel Sotsiaalministeeriumile.

EPALi hinnangul on eelnõuga haiglaapteekidele antava ravimite väljastamise õigusega mindud

vastuollu hetkel kehtiva huvide konflikti vältimise põhimõttega (ravimite tarneahel peab olema

lahus) ja haiglaapteegi mõistega. Samuti loob eelnõu ebavõrdsed konkurentsitingimused.

1. Haiglaapteekidele antakse õigus väljastada üldapteegile või tervishoiuteenuse osutajale

tellimislehe alusel jaendatud või valmistatud ravimeid.

Selgitame, et eelnõu sisaldab kõrvalekallet kehtivast põhimõttest, et ravimite tarneahel (tervishoiu- ja

apteegiteenuse osutamine ning hulgimüük) hoitakse võimaliku huvide konflikti vältimiseks lahus.

Eelnõuga antakse haiglaapteekidele võimalus väljastada üldapteegile või tervishoiuteenuse osutajale

tellimislehe alusel jaendatud või valmistatud ravim, kui üldapteegil puudub õigus või võimekus ravimit

jaendada või valmistada. EPALile on arusaamatu, kuidas eelnõuga saab anda haiglaapteekidele

õiguse väljastada ravimeid, kui RavS § 30 lg 6 sätestab üheselt, et haiglaapteegil ei ole ravimite

jaemüügiõigust.

Seletuskirja punktis 2.1.1. on selgitatud, et patsientidele sobivaimate ravimite valmistamise

tagamiseks on vaja luua üldapteekidele võimalus tellida ekstemporaalse ravimi valmistamine

haiglaapteegist, kui selline võimalus üldapteegis puudub ja on olemas haiglaapteegis. Nii saaks

patsiendi poolt valitud üldapteek ekstemporaalse ravimi retsepti alusel vajaliku ravimi valmistamise

haiglaapteegilt tellida ja selle patsiendile sobivas asukohas väljastada. Sellise lahenduse puhul liigub

patsiendi asemel apteekide vahel valmistatav ravim. Valmistamisega seonduva täpsemaks

reguleerimiseks, mis arvestavad uudsete ravimvormidega (nt 3D prinditud kapslid) tuleb vajadusel teha

vastavad täiendused ka Vabariigi Valitsuse 21. veebruari 2005. a määruses nr 36 „Ravimite hulgi- ja

jaemüügi juurdehindluse piirmäärad” (edaspidi määrus nr 36). Lisaks tuleb laiendada haiglaapteekide

võimalusi valmistatavate või jaendatavate ravimite müügiks teistele tervishoiuteenuse osutajatele.

Kehtiva RavS-i järgi ei saa haiglad varustada ravimitega, eelkõige haiglaapteegis valmistatavate

ravimitega, neid erakliinikuid, kes ei ole haiglapidajad. Mitmel juhul on see seotud aseptilistes

tingimustes valmistatavate ravimite või ka ohtlike ravimitega. Kui nende ravimite valmistamise

võimekus üldapteekidel puudub, on haiglaapteek seega ainsaks võimaluseks. Haiglaapteekides on

vastavad valmistamise tingimused olemas ja tervishoiuressursside ratsionaalse kasutamise eesmärgil

on mõistlik neid loodud tingimusi kasutada võimaluse korral laiemalt, kui ühe haigla teenindamiseks.

See tähendab, et olukorras, kus isik pöördub ekstemporaalse ravimi retseptiga üldapteegi poole,

vormistaks üldapteek haiglaapteegile tellimuse ravimi valmistamiseks, haiglaapteek valmistaks ravimi

ning annaks selle tasu eest üldapteegile üle, kes omakorda väljastaks ravimi patsiendile. Kuivõrd

kooskõlastustabelis on korduvalt rõhutatud, et eelnõuga ei anta haiglaapteekidele ravimite

müügiõigust, jääb ebaselgeks, millise õigusliku suhte alusel toimub ravimi tasu eest üleandmine

haiglaapteegist üldapteegile või tervishoiuteenuse osutajale? Samuti tõusetub küsimus, kuidas on

selline tegevus kooskõlas RavS § 30 lg-s 6 sätestatud põhimõttega, et haiglaapteegil ei ole ravimite

jaemüügiõigust? Ühtlasi, kuidas saab väljastatavale ravimile sellisel juhul määratamääruse nr 36

„Ravimite hulgi- ja jaemüügi juurdehindluse piirmäärad“ alusel juurdehindlust, kui ravimit ei

müüda?

Lisaks juhime tähelepanu, et RavS § 30 lg 4 kohaselt on haiglaapteek haigla struktuuriüksus, mis

varustab nimetatud haiglat ning kokkuleppel teisele haiglapidajale kuuluvaid haiglaid,

hoolekandeasutusi ja kiirabiteenuse osutamise tegevusloa omajaid ravimite ning teiste

meditsiiniotstarbeliste toodetega. Seega ei hõlma haiglaapteegi mõiste ravimite turustamist

RavS § 3 lg 2 mõistes, mida siiski eelnõuga tehtava muudatusega ilma mõistet muutmata

võimaldatakse.

Kokkuvõtvalt on EPALi hinnangul eelnõuga tehtav muudatus vastuolus kehtiva ravimite tarneahela

lahutatuse põhimõtte, haiglaapteekidele rakenduva jaemüügi õiguse keelu kui ka haiglaapteegi

mõistega.

2. Ebavõrdne turukonkurents ja seos võimaliku keelatud riigiabi andmisega

EPAL selgitab, et haiglaapteeke majandatakse haiglatele suunatud (riiklikest) vahenditest. Seevastu

üldapteekide tegevusele riigi toetus ei laiene ja ravimite jaemüügile on seatud juurdehindluse

piirmäärad, mis on 30 aastat püsinud samad. Täiendavalt toome välja, et üldapteekidele rakenduvad

ravimite jaemüügi korral mitmed nõuded (näiteks nõuded ruumidele - müügisaali olemasolu nõue),

mida eelnõuga haiglaapteekidele ei rakendata.

Seega tuleks EPALi hinnangul igati vältida olukorda, kus haiglaapteekidele antav õigus valmistada ja

jaendada üldapteekidele ja tervishoiuteenuse osutajatele ravimeid hakkab moonutama konkurentsi

sellega, et haiglaapteek saab üldapteekide tegevuse osaks oleva õiguse, kuid vahendid selleks

hangitakse üldapteegist erinevatel alustel. Samuti luuakse eelnõuga ebavõrdsed

konkurentsitingimused kuna haiglaapteekidele ei nähta eelnõuga ette üldapteekidega sarnaseid

nõuded (nt nõuded ruumidele).

Lisaks eelnevale märgib EPAL, et täiendavat analüüsi vajab küsimus, kas riiklikest vahenditest

majandatavate haiglaapteekide tegevuse laiendamine eraturule ning neile õiguse andmine

väljastada ravimeid väljaspool oma tavapärast tegevusala võiks endast kujutada keelatud riigiabi

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 107 lg 1 tähenduses.

Eelnevast tulenevalt palume Justiits- ja Digiministeeriumil oma arvamuse koostamisel võtta arvesse

EPALi tagasiside, et eelnõu viidaks kooskõlla kehtiva seadusega.

Lugupidamisega,

/digiallkiri/

Ly Rootslane

Juhatuse liige

Pr Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiminister

Justiits- ja Digiministeerium 19.08.2026

Tähelepanekud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõule

Austatud proua minister

Sotsiaalministeerium on edastanud Justiits- ja Digiministeeriumile arvamuse avaldamiseks

ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (iseteenindusapteegid), mistõttu edastame Teile oma

tähelepanekud, mida palume arvesse võtta oma arvamuse koostamisel Sotsiaalministeeriumile.

EPALi hinnangul on eelnõuga haiglaapteekidele antava ravimite väljastamise õigusega mindud

vastuollu hetkel kehtiva huvide konflikti vältimise põhimõttega (ravimite tarneahel peab olema

lahus) ja haiglaapteegi mõistega. Samuti loob eelnõu ebavõrdsed konkurentsitingimused.

1. Haiglaapteekidele antakse õigus väljastada üldapteegile või tervishoiuteenuse osutajale

tellimislehe alusel jaendatud või valmistatud ravimeid.

Selgitame, et eelnõu sisaldab kõrvalekallet kehtivast põhimõttest, et ravimite tarneahel (tervishoiu- ja

apteegiteenuse osutamine ning hulgimüük) hoitakse võimaliku huvide konflikti vältimiseks lahus.

Eelnõuga antakse haiglaapteekidele võimalus väljastada üldapteegile või tervishoiuteenuse osutajale

tellimislehe alusel jaendatud või valmistatud ravim, kui üldapteegil puudub õigus või võimekus ravimit

jaendada või valmistada. EPALile on arusaamatu, kuidas eelnõuga saab anda haiglaapteekidele

õiguse väljastada ravimeid, kui RavS § 30 lg 6 sätestab üheselt, et haiglaapteegil ei ole ravimite

jaemüügiõigust.

Seletuskirja punktis 2.1.1. on selgitatud, et patsientidele sobivaimate ravimite valmistamise

tagamiseks on vaja luua üldapteekidele võimalus tellida ekstemporaalse ravimi valmistamine

haiglaapteegist, kui selline võimalus üldapteegis puudub ja on olemas haiglaapteegis. Nii saaks

patsiendi poolt valitud üldapteek ekstemporaalse ravimi retsepti alusel vajaliku ravimi valmistamise

haiglaapteegilt tellida ja selle patsiendile sobivas asukohas väljastada. Sellise lahenduse puhul liigub

patsiendi asemel apteekide vahel valmistatav ravim. Valmistamisega seonduva täpsemaks

reguleerimiseks, mis arvestavad uudsete ravimvormidega (nt 3D prinditud kapslid) tuleb vajadusel teha

vastavad täiendused ka Vabariigi Valitsuse 21. veebruari 2005. a määruses nr 36 „Ravimite hulgi- ja

jaemüügi juurdehindluse piirmäärad” (edaspidi määrus nr 36). Lisaks tuleb laiendada haiglaapteekide

võimalusi valmistatavate või jaendatavate ravimite müügiks teistele tervishoiuteenuse osutajatele.

Kehtiva RavS-i järgi ei saa haiglad varustada ravimitega, eelkõige haiglaapteegis valmistatavate

ravimitega, neid erakliinikuid, kes ei ole haiglapidajad. Mitmel juhul on see seotud aseptilistes

tingimustes valmistatavate ravimite või ka ohtlike ravimitega. Kui nende ravimite valmistamise

võimekus üldapteekidel puudub, on haiglaapteek seega ainsaks võimaluseks. Haiglaapteekides on

vastavad valmistamise tingimused olemas ja tervishoiuressursside ratsionaalse kasutamise eesmärgil

on mõistlik neid loodud tingimusi kasutada võimaluse korral laiemalt, kui ühe haigla teenindamiseks.

See tähendab, et olukorras, kus isik pöördub ekstemporaalse ravimi retseptiga üldapteegi poole,

vormistaks üldapteek haiglaapteegile tellimuse ravimi valmistamiseks, haiglaapteek valmistaks ravimi

ning annaks selle tasu eest üldapteegile üle, kes omakorda väljastaks ravimi patsiendile. Kuivõrd

kooskõlastustabelis on korduvalt rõhutatud, et eelnõuga ei anta haiglaapteekidele ravimite

müügiõigust, jääb ebaselgeks, millise õigusliku suhte alusel toimub ravimi tasu eest üleandmine

haiglaapteegist üldapteegile või tervishoiuteenuse osutajale? Samuti tõusetub küsimus, kuidas on

selline tegevus kooskõlas RavS § 30 lg-s 6 sätestatud põhimõttega, et haiglaapteegil ei ole ravimite

jaemüügiõigust? Ühtlasi, kuidas saab väljastatavale ravimile sellisel juhul määratamääruse nr 36

„Ravimite hulgi- ja jaemüügi juurdehindluse piirmäärad“ alusel juurdehindlust, kui ravimit ei

müüda?

Lisaks juhime tähelepanu, et RavS § 30 lg 4 kohaselt on haiglaapteek haigla struktuuriüksus, mis

varustab nimetatud haiglat ning kokkuleppel teisele haiglapidajale kuuluvaid haiglaid,

hoolekandeasutusi ja kiirabiteenuse osutamise tegevusloa omajaid ravimite ning teiste

meditsiiniotstarbeliste toodetega. Seega ei hõlma haiglaapteegi mõiste ravimite turustamist

RavS § 3 lg 2 mõistes, mida siiski eelnõuga tehtava muudatusega ilma mõistet muutmata

võimaldatakse.

Kokkuvõtvalt on EPALi hinnangul eelnõuga tehtav muudatus vastuolus kehtiva ravimite tarneahela

lahutatuse põhimõtte, haiglaapteekidele rakenduva jaemüügi õiguse keelu kui ka haiglaapteegi

mõistega.

2. Ebavõrdne turukonkurents ja seos võimaliku keelatud riigiabi andmisega

EPAL selgitab, et haiglaapteeke majandatakse haiglatele suunatud (riiklikest) vahenditest. Seevastu

üldapteekide tegevusele riigi toetus ei laiene ja ravimite jaemüügile on seatud juurdehindluse

piirmäärad, mis on 30 aastat püsinud samad. Täiendavalt toome välja, et üldapteekidele rakenduvad

ravimite jaemüügi korral mitmed nõuded (näiteks nõuded ruumidele - müügisaali olemasolu nõue),

mida eelnõuga haiglaapteekidele ei rakendata.

Seega tuleks EPALi hinnangul igati vältida olukorda, kus haiglaapteekidele antav õigus valmistada ja

jaendada üldapteekidele ja tervishoiuteenuse osutajatele ravimeid hakkab moonutama konkurentsi

sellega, et haiglaapteek saab üldapteekide tegevuse osaks oleva õiguse, kuid vahendid selleks

hangitakse üldapteegist erinevatel alustel. Samuti luuakse eelnõuga ebavõrdsed

konkurentsitingimused kuna haiglaapteekidele ei nähta eelnõuga ette üldapteekidega sarnaseid

nõuded (nt nõuded ruumidele).

Lisaks eelnevale märgib EPAL, et täiendavat analüüsi vajab küsimus, kas riiklikest vahenditest

majandatavate haiglaapteekide tegevuse laiendamine eraturule ning neile õiguse andmine

väljastada ravimeid väljaspool oma tavapärast tegevusala võiks endast kujutada keelatud riigiabi

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 107 lg 1 tähenduses.

Eelnevast tulenevalt palume Justiits- ja Digiministeeriumil oma arvamuse koostamisel võtta arvesse

EPALi tagasiside, et eelnõu viidaks kooskõlla kehtiva seadusega.

Lugupidamisega,

/digiallkiri/

Ly Rootslane

Juhatuse liige