| Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
| Viit | 1.2.-3/26/3240-1 |
| Registreeritud | 21.08.2026 |
| Sünkroonitud | 24.08.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Asjaajamine |
| Sari | 1.2.-3 Kirjavahetus meediaga (uus nimi al 01.01.2023) |
| Toimik | 1.2.-3/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Eesti Rahvusringhääling |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Rahvusringhääling |
| Vastutaja | Maire Iro (Andmekaitse Inspektsioon, Koostöö valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Kirjutan Teile Rahvusringhäälingust. Kirjutame lugu seoses kohtulahendiga, mis puudutab surnud inimese terviseandmete kaitset ja lähedaste ligipääsu nendele andmetele. Vestlesin sel teemal põgusalt Maire Iroga, kes palus mul küsimused meilile saata.
Uudis kohtuotsusest:
https://www.err.ee/1610113135/tehik-keeldus-jagamast-ukrainas-langenud-mehe-lastele-isa-terviseandmeid
Küsimused:
1. Kas TEHIK-u praktika selles olukorras keelduda terviseandmete jagamisest pärimisõiguse puudumise tõttu on teie hinnangul õigustatud?
2. Kuidas on korraldatud terviseandmete kaitse pärast inimese surma? Seadus sätestab, et neid kaitstakse kuni inimese surmast on möödas teatud arv aastaid. Miks on seda vaja?
3. Ukrainas võidelnud ja kadunuks jäänud mees tunnistati Eesti kohtusüsteemi poolt surnuks. Kuidas käituda välismaal surnud inimese andmete kaitsega? Kas sellele kehtib mõni seadus või erand?
5. Kas käesolev kohtuotsus viitab AKI hinnangul võimalikule seaduslikule lüngale?
6. Kui surnud inimese laps vajab terviseandmeid oma vanema säilmete tuvastamiseks ja matmiseks, kuid ei ole pärija, siis milline peaks olema AKI hinnangul andmekaitsest lähtuv lahendus?
Lugupidamisega
Anna Gerda Nurmetalo
ERR veebiuudiste toimetaja
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Vastus pöördumisele | 21.08.2026 | 3 | 1.2.-3/26/3240-2 | Väljaminev kiri | aki | Eesti Rahvusringhääling |