KÄSKKIRI 24.08.2026 nr 1.1-2/26-030

Peadirektori 21.05.2025. a käskkirja nr 1.1-2/25-030

„Riigi Infosüsteemi Ameti struktuuriüksuste

põhimääruste kinnitamine“ muutmine

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.04.2011 määruse nr 28 ,,Riigi Infosüsteemi Ameti

põhimäärus“ § 15 punkti 2 alusel:

1. Muudan peadirektori 21.05.2025. a käskkirja nr 1.1-2/25-030 „Riigi Infosüsteemi Ameti

struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine“ järgmiselt:

1.1.Käskkirja lisa 1 (küberturvalisuse keskuse põhimäärus) asendatakse käesoleva käskkirja

lisaga 1.

1.2.Käskkirja lisa 8 (juhtimiskeskuse osakonna põhimäärus) asendatakse käesoleva käskkirja

lisaga 2.

2. Käskkiri jõustub 24.08.2026. a.

(allkirjastatud digitaalselt) Joonas Heiter

peadirektor

Teadmiseks: kõik teenistujad

2 (6)

Lisa 1

KÜBERTURVALISUSE KESKUSE PÕHIMÄÄRUS

1. Üldsätted

1.1. Küberturvalisuse keskus (edaspidi keskus) on Riigi Infosüsteemi Ameti (edaspidi amet)

struktuuriüksus, mida juhib ameti peadirektori asetäitja küberturvalisuse alal (edaspidi

peadirektori asetäitja).

1.2. Keskus täidab talle ameti põhimääruses ning käesolevas põhimääruses määratud ülesandeid

ning juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidest ja ameti siseaktidest.

1.3. Keskuse nimetus inglise keeles on National Cyber Security Centre (NCSC-EE).

2. Struktuur

2.1. Keskuse struktuuri moodustavad järgmised osakonnad:

1) analüüsi- ja ennetusosakond;

2) intsidentide käsitlemise osakond;

3) järelevalveosakond;

4) kriitilise infrastruktuuri küberkaitse osakond;

5) riigi infoturbe meetmete osakond;

6) teaduse ja arenduse koordineerimisosakond.

3. Osakondade põhiülesanded

3.1. Analüüsi- ja ennetusosakond

3.1.1. Osakonna põhiülesanneteks on Eesti arvutivõrkudes toimunud küberintsidentide ja

pahavara leviku kohta raportite koostamine ning küberintsidendist lähtuva ohu

avalikustamine, kui see on kooskõlastatud riigisisese või rahvusvahelise koostöö alusel.

3.1.2. Oma põhiülesannete täitmiseks osakond:

1) koostab Eesti arvutivõrkudes toimunud küberintsidentide kohta raporteid lähtudes

ennekõike strateegilise ja poliitilise tasandi infovajadusest;

2) analüüsib Eesti küberruumi erinevate otsustustasandite jaoks;

3) esindab Eestit küberturvalisusega seonduvatel üritustel Eestis ja välisriikides;

4) esindab Eestit ning osaleb Eesti nimel seadusandluse läbirääkimistel EL-is ja

valdkondlikes poliitilistes aruteludes EL-is, NATOs ja muudes rahvusvahelistes

formaatides;

5) osaleb küberturvalisuse valdkonna alaste õigusaktide, strateegiate, arengukavade,

sihtprogrammide väljatöötamisel ning Eesti siseriiklikku küberturvalisust puudutavatel

poliitilistel aruteludel;

6) korraldab ja koordineerib ennetusprogrammide läbiviimist Eestis ja inimeste küberalase

riskikäitumise mõõtmist;

7) arendab Eesti küberalast avaliku ja erasektori koostööd ning vastavat koostööplatvormi

Eestis.

3.2. Intsidentide käsitlemise osakond (CERT-EE)

3.2.1. Osakonna põhiülesanneteks on küberturvalisuse seaduse § 5 lõike 3 punkti 3 tähenduses

küberturbe intsidentide lahendamise üksuse ülesannete täitmine, seal hulgas

küberintsidentide tehnilise lahendamise koordineerimine, turvahaavatavuste,

küberintsidentide ja -ohtude analüüsimine, riigisisese ja rahvusvahelise CSIRT-koostöö

ning usaldusväärse teabevahetuse korraldamine.

3.2.2. Oma põhiülesannete täitmiseks osakond:

3 (6)

1) teostab küberturvalisuse tagamiseks Eesti internetiprotokolli aadressiruumides olevate

ning Eesti maatunnusega seotud domeenide seiret, analüüsib võrgu- ja infosüsteemide

turvalisust ohustavaid riske ning nende mõju riigile, ühiskonnale ja võrgu- ja

infosüsteemide turvalisusele;

2) lahendab küberintsidente ja toetab osakonna poole pöördunud isikuid küberintsidentide

lahendamisel;

3) osaleb seire- ja riskiinfo hankimises, töötlemises ja pädevatele struktuuriüksustele

edastamises;

4) analüüsib küberohte, turvahaavatavusi ja küberintsidente ning jälgib Eesti

küberturvalisuse olukorda;

5) annab kasutajatele varajasi hoiatusi, hoiatusi ja teateid eelkõige Eesti võrkudes toimuvate

küberintsidentide ning Eestis enim kasutusel olevates võrgu- ja infosüsteemides avastatud

turvanõrkuste kohta;

6) kogub ja analüüsib digitaalkriminalistika andmeid;

7) osaleb küberintsidentide lahendamise üksuste võrgustike (CSIRT Network, TFCSIRT ja

First) töös ja teeb koostööd teiste küberintsidentide käsitlemise riiklike üksustega või

samaväärsete asutustega;

8) kontrollib teenuseosutaja taotlusel teenuseosutaja võrgu- ja infosüsteemi ja teostab

vajadusel üldkasutatava võrgu- ja infosüsteemi ennetavat välist kontrolli;

9) täidab turvahaavatavuse koordineeritult avaldamise koordinaatori ülesandeid.

3.2.3. Osakonna allstruktuuriüksused ja nende põhiülesanded on:

1) CERT-EE teenuste talitus, kelle põhiülesandeks on CERT-EE teenuste arendamine ja

nende osutamise korraldamine;

2) CERT-EE taristu talitus, kellel põhiülesandeks on CERT-EE teenuste toimimiseks

vajaliku taristu haldamine ja arendamine;

3) CERT-EE töövahendite talitus, kelle põhiülesandeks on CERT-EE teenuste jaoks

vajalike lahenduste arendamine ja haldamine;

4) Lööktestimise talitus, kelle põhiülesandeks on lööktestimise teenuse osutamine ja

arendamine.

3.3. Järelevalveosakond

3.3.1. Osakonna põhiülesanneteks on riikliku ja haldusjärelevalve teostamine, väärtegude

menetlemine ning kvalifitseeritud usaldusteenuste osutamise tegevuslubade taotluste

lahendamine ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 22

kohase usaldusnimekirja pidamine.

3.3.2. Oma põhiülesannete täitmiseks osakond:

1) teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet ning menetleb väärtegusid;

2) lahendab kvalifitseeritud usaldusteenuste osutamise tegevuslubade taotluseid;

3) peab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 22 kohast

usaldusnimekirja;

4) esitab Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametile ENISA iga-aastase kokkuvõtte

usaldusteenuse osutajatelt saadud turvarikkumise või tervikluse kao teadetest;

5) esitab Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeametile ENISA intsidenditeavitusi;

6) vaatab läbi infoturbemeetmete rakendamise auditeid ja riskianalüüse ning annab hinnangu

nende kohasusele.

3.4. Kriitilise infrastruktuuri küberkaitse osakond

3.4.1. Osakonna põhiülesanneteks on küberturvalisuse tagamise ning küberintsidentide

ennetamise ja lahendamise koordineerimine ning üldise küberteadlikkuse tõstmine

küberintsidentide ärahoidmiseks ja küberintsidentidele reageerimiseks.

3.4.2. Osakonna allstruktuuriüksuseks on tehnotalitus.

3.4.3. Oma põhiülesannete täitmiseks osakond:

4 (6)

1) haldab ja hoiab ajakohasena küberturvalisuse seaduse kohaldamisalas olevate teenuse

osutajate (edaspidi teenuse osutaja) nimekirja, kes tegutsevad Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi (EL) 2016/1148 II lisas esitatud sektorites;

2) nõustab teenuse osutajaid infoturbemeetmete efektiivsemaks rakendamiseks nende

infosüsteemide kaitsmisel;

3) organiseerib teenuse osutajate infosüsteemide turvatestide läbiviimist;

4) koordineerib teenuse osutajatega sektoraalset infovahetust, koolitamist ning turvariskidest

teavitamist;

5) arendab ja rakendab ameti siseste, asutuste üleste (sh. hädaolukorra lahendamise plaan) ja

rahvusvahelise valmisoleku protseduure;

6) korraldab küberõppuseid ja toetab teenuse osutajaid küberõppustel osalemisel;

7) nõustab ja koordineerib teenuse osutajaid, valitsusasutusi jt kriisireguleerimise alastes

küsimustes;

8) korraldab küberalast tsiviil-militaar koostööd Kaitseväe ja Kaitseliiduga;

9) planeerib ja viib ellu rahvusvahelist küberturvalisuse valdkonna kriisijuhtimise alast

koostööd.

3.4.4. Tehnotalituse põhiülesanneteks on teenuse osutajate turvalisuse hindamine ja nende

tehniline nõustamine infoturbemeetmete rakendamisel ning teenuse osutajate

infosüsteemide turvatestide läbiviimise organiseerimine ja osakonna teiste teenuste

toetamine tehnilise ekspertiisiga.

3.5. Riigi infoturbe meetmete osakond

3.5.1. Osakonna põhiülesanneteks on infosüsteemide turvameetmete süsteemi arendamise

korraldamine ja infoturbemeetmete rakendamise koordineerimine.

3.5.2. Oma põhiülesannete täitmiseks osakond:

1) korraldab infosüsteemide turvameetmete süsteemi arendamist;

2) nõustab isikuid võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse tagamiseks ettenähtud meetmete

nõuetekohasel rakendamisel.

3.6. Teaduse ja arenduse koordineerimisosakond (NCC-EE)

3.6.1. Osakonna põhiülesanneteks on küberturvalisuse alase teadus- ja arendustegevuse

korraldamine ja koordineerimine ning koostöö tegemine valdkonna ettevõtjatega ja teadus-

ning uurimisasutustega.

3.6.2. Oma põhiülesannete täitmiseks osakond:

1) korraldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/887, millega luuakse

küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute Euroopa

pädevuskeskus ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik (ELT L 202, 08.06.2021, lk

1–31) artiklis 7 nimetatud ülesannete täitmist;

2) koordineerib teaduse-, järelkasvu-, ettevõtluse- ja kogukonnakoordinaatorite nõustamist.

4. Töökorraldus

4.1. Osakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kes vastutab põhimäärusega pandud ülesannete täpse

ja tähtaegse täitmise eest.

4.2. Osakonnajuhataja tööd suunab, koordineerib ja kontrollib peadirektori asetäitja.

4.3. Osakonnajuhataja äraolekul asendab teda selleks määratud teenistuja.

4.4. Osakonnajuhataja ülesanded, õigused ja kohustused on määratud ametijuhendis.

4.5. Osakonnajuhataja tagab osakonna põhimääruse ajakohasuse ja vajadusel algatab selle

muutmise.

4.6. Osakonnajuhatajal on õigus moodustada osakonna töötajatest koosnevaid ühise eesmärgi

nimel tegutsevaid tiime ja määrata tiimijuhte.

4.7. Talituse tööd korraldab talituse juhataja, kelle ülesanded, õigused ja kohustused on

määratud ametijuhendis.

5 (6)

Lisa 2

JUHTIMISKESKUSE OSAKONNA PÕHIMÄÄRUS

1. Üldsätted

1.1. Juhtimiskeskuse osakond (edaspidi osakond) on Riigi Infosüsteemi Ameti (edaspidi amet)

struktuuriüksus, mis allub ja saab ülesandeid oma pädevuse piires peadirektorilt.

1.2. Osakond täidab talle ameti põhimääruses ning käesolevas põhimääruses määratud

ülesandeid ning juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidest ja ameti siseaktidest.

1.3. Osakonna allstruktuuriüksuseks on seiretalitus ja kliendikogemuse talitus.

2. Osakonna põhiülesanded

2.1. Osakonna põhiülesanneteks on küberturvalisuse seaduse § 5 lg 3 punkti 1 tähenduses ühtse

kontaktpunkti ülesannete täitmine, ameti infosüsteemide seire tagamine ja arendamine,

seire- ja riskiinfo hankimise, töötlemise ja pädevatele struktuuriüksustele edastamise

korraldamine, ameti kasutajatoe teenuse osutamine ja arendamine, ameti teenuste ja

protsesside juhtimise metoodika arendamise ja koordineerimise korraldamine ning ameti

teenuste portfelli keskne haldamine ja arendamine.

2.2. Oma põhiülesannete täitmiseks osakond:

1) peab küberintsidentide registrit;

2) võtab vastu ja registreerib küberintsidentide teavitusi;

3) hindab küberintsidente ning määrab neile prioriteedi sõltuvalt intsidendi kriitilisuse

tasemest;

4) tagab ameti infosüsteemide seire toimimise ja selle arendamise;

5) korraldab seire- ja riskiinfo hankimise, töötlemise ja pädevatele struktuuriüksustele

edastamise;

6) annab kasutajatele varajasi hoiatusi, hoiatusi ja teateid eelkõige Eesti võrkudes

toimuvate küberintsidentide ning Eestis enim kasutusel olevates võrgu- ja infosüsteemides

avastatud turvanõrkuste kohta;

7) jälgib Eesti küberturvalisuse olukorda, kasutades selleks laekunud küberintsidentide

teavet ja kogudes andmeid erinevatest allikatest;

8) analüüsib võrgu- ja infosüsteemide turvalisust ohustavaid riske ning nende mõju riigile,

ühiskonnale ja võrgu- ja infosüsteemide turvalisusele;

9) korraldab ameti teenuste ja protsesside juhtimise metoodika arendamist ja

koordineerimist ning teenuste portfelli keskset haldamist ja arendamist;

10) tagab ameti kasutajatoe teenuse toimimise ja arendamise ning selle kvaliteetse

osutamine sise- ja välisklientidele.

2.3. Seiretalituse põhiülesandeks on küberruumis olukorrateadlikkuse tagamine, intsidentide

registreerimine, hindamine, nende lahendamise esmane koordineerimine ja eskaleerimine.

Seiretalitus täidab oma pädevuse piires RIA ööpäevaringse operatiivse kontaktpunkti

ülesandeid Eesti-siseses ja rahvusvahelises küberintsidentidega seotud teabevahetuses.

2.4. Kliendikogemuse talituse ülesandeks on tagada ameti kasutajatoe teenuse toimimine ja

arendamine ning selle kvaliteetne osutamine sise-ja välisklientidele.

3. Töökorraldus

3.1. Osakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kes vastutab põhimäärusega pandud ülesannete

täpse ja tähtaegse täitmise eest.

3.2. Osakonnajuhataja tööd suunab, koordineerib ja kontrollib peadirektor.

3.3. Osakonnajuhataja äraolekul asendab teda selleks määratud teenistuja.

3.4. Osakonnajuhataja ülesanded, õigused ja kohustused on määratud ametijuhendis.

6 (6)

3.5. Osakonnajuhataja tagab osakonna põhimääruse ajakohasuse ja vajadusel algatab selle

muutmise.

3.6. Osakonnajuhatajal on õigus moodustada osakonna teenistujatest koosnevaid ühise

eesmärgi nimel tegutsevaid tiime ja määrata tiimijuhte.

3.7. Talituse tööd korraldab talituse juhataja, kelle ülesanded, õigused ja kohustused on

määratud ametijuhendis.