Igor Taro
siseminister
Siseministeerium Teie: 10.03.2026 nr 1-6/3421-1 Meie: 30.03.2026 nr 211-2B


Tagasiside Vabariigi Valitsuse määruse eelnõule

Täname, et saatsite Eesti Haiglate Liidule (edaspidi EHL) kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Teeme ettepaneku rakendusakti kavandi täiendamiseks ja palume alljärgnevaid ettepanekuid arvestada, sest need omavad märkimisväärset mõju tervishoiuteenuse kättesaadavusele ja selle osutamise kvaliteedile.

1. Teeme ettepaneku kaotada piirang, mis näeb ette terviseseisundi kirjeldamise asukoha ja muuta määruse § 2 lõiget 2.

Terviseseisundit ei pea kirjeldama ainult tervishoiuteenuse osutaja juures. Seda saab teha ka nt sündmuskohal (kiirabi tervishoiutöötaja), kainestusmajas (kainestusmaja tervishoiutöötaja) või politseijaoskonnas (lepinguline tervishoiutöötaja). Kuna kainestusmajas eelneb kinnipidamisele isiku terviseseisundi hindamine, mida teeb tervishoiutöötaja, oleks muudatus ka üpris praktiline ning võimaldaks ressursi kokkuhoidu.

Sama seisukohta on avaldatud ka 2024. a korrakaitseseaduse väljatöötamiskavatsuse punktis 4.3.4, kus on selgitatud, et muudatuse tegemiseks ei ole vaja muuta seadust, piisab sotsiaalministri määruse muutmisest.

Muudatuse elluviimiseks on vaja muuta üksnes määruse § 2 lg 2 ja asendada see järgneva sõnastusega: „Terviseseisundi kirjeldamine toimub tervishoiuteenust osutava isiku juures (edaspidi tervishoiuasutus), politseiasutuses, kainestusmajas või sündmuskohal.“

Muutmist vajaks sel juhul ka määruse § 3 lg 3, kus tuleb sõna „tervishoiuasutusse“ asendada sõnaga „tervishoiuasutusele“.

2. Muudatustest on täielikult välja jäänud haiglate ettepanek vähendada haiglate erakorralise meditsiini osakondade tööd.

Leiame, et kui korrakaitseseaduse §-des 39, 40 ja 41 nimetatud tervishoiutöötaja joobe tuvastamise eesmärgil tehtavaid tegevusi ei loeta tervishoiuteenuseks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses, siis võib joobe tuvastamiseks vajalikke tegevusi läbi viia ka politseijaoskonnas töötav lepinguline tervishoiutöötaja (õde) aga ka Vabariigi Valitsuse 19.06.2014. a määruse nr 88 „Bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise kord“ § 1 punktis 1 nimetatud volitatud isik, kelleks võib olla tervishoiutöötaja, bioanalüütik või riikliku ekspertiisiasutuse meditsiinilise haridusega töötaja, kellel on õigus võtta analüüsimiseks vere- või uriiniproovi või osaleda selleks vajalike toimingute tegemises, samuti politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan, kellel on õigus võtta uriiniproovi indikaatorvahendiga kontrollimiseks ning indikaatorvahendi positiivse näidu korral proovi uuringuks edastamiseks vajalike toimingute tegemiseks.

Haiglasse toimetatakse siiski arstiabi vajavad isikud. Olukorras, kus seaduse tasandil ei peeta joobe tuvastamise eesmärgil tehtavaid tegevusi tervishoiuteenuse osutamiseks, puudub igasugune vajadus toimetada isik haiglasse. Joobe tuvastamiseks vajalikke toiminguid saab teostada ka mujal ja seda ei pea teostama arst ega õde, vaid isik, kellel on selliste proovide võtmise õigus.

Kas kavandatavat § 41 täiendust (lg 11) saab tõlgendada selliselt, et tervishoiuteenuse osutaja juurde toimetamine tähendab ka nt politseijaoskonnas töötava tervishoiuteenuse osutaja juurde toimetamist? Kui jah, siis tuleb seadusest kaotada ka seaduse § 41 lg 2 või sõnastada see järgmiselt: „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks kohustatud tervishoiuteenuse osutajaks on Vabariigi Valitsuse 19.06.2014. a määruses nr 88 „Bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise kord“ nimetatud volitatud isikud.“

Täname veelkord võimaluse eest anda tagasisidet korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõule ja palume esitatud ettepanekuid arvesse võtta.



Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Urmas Sule
Juhatuse esimees




Karmen Joller
sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium Meie: 01.09.2026 nr 237-1B



Lugupeetud sotsiaalminister

Eesti Haiglate Liit soovib juhtida tähelepanu Siseministeeriumi koostatud korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõule, mis on meile teadaolevalt esitatud Siseministeeriumi poolt 21.08.2026 kirjaga nr 1-6/3514-1 teisele kooskõlastusringile üksnes Justiits- ja Digiministeeriumile, lisaadressaadina Sotsiaalministeeriumile.

Eesti Haiglate Liit ning teised tervishoiuvaldkonna esindus- ja erialaorganisatsioonid esitasid eelnõu varasema menetluse käigus ettepanekuid, mille eesmärk oli arvestada tervishoiuteenuse osutamise eripäradega ning parandada kavandatava regulatsiooni rakendatavust.

Kahetsusväärselt ei ole tervishoiuvaldkonna organisatsioone, sealhulgas Eesti Haiglate Liitu, kaasatud eelnõu teise kooskõlastusringi. Samuti nähtub eelnõu uuest redaktsioonist, et mitmeid tervishoiuvaldkonna organisatsioonide poolt esitatud sisulisi ettepanekuid ei ole arvestatud.

Eesti Haiglate Liit peab oluliseks, et tervishoiuvaldkonna esindusorganisatsioonid oleksid korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu menetlusse sisuliselt kaasatud. Palume Sotsiaalministeeriumil oma seisukoha kujundamisel lähtuda tervishoiuvaldkonna organisatsioonide poolt esitatud ettepanekutest ja argumentidest ning toetada nende sisulist kaasamist käesolevasse menetlusetappi. Samuti palume eelnõu mitte heaks kiita enne, kui tervishoiuvaldkonna ettepanekud on põhjalikult läbi kaalutud ja asjaomaste osapooltega läbi arutatud.

Oleme valmis oma seisukohti täiendavalt selgitama ning osalema eelnõu edasises menetluses, et leida praktikast lähtuvad ja kõiki osapooli arvestavad lahendused.

Lisame käesolevale kirjale Eesti Haiglate Liidu 30.03.2026 Siseministeeriumile esitatud tagasiside korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta.


Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Urmas Sule
Juhatuse esimees



Igor Taro
siseminister
Siseministeerium Teie: 10.03.2026 nr 1-6/3421-1 Meie: 30.03.2026 nr 211-2B


Tagasiside Vabariigi Valitsuse määruse eelnõule

Täname, et saatsite Eesti Haiglate Liidule (edaspidi EHL) kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Teeme ettepaneku rakendusakti kavandi täiendamiseks ja palume alljärgnevaid ettepanekuid arvestada, sest need omavad märkimisväärset mõju tervishoiuteenuse kättesaadavusele ja selle osutamise kvaliteedile.

1. Teeme ettepaneku kaotada piirang, mis näeb ette terviseseisundi kirjeldamise asukoha ja muuta määruse § 2 lõiget 2.

Terviseseisundit ei pea kirjeldama ainult tervishoiuteenuse osutaja juures. Seda saab teha ka nt sündmuskohal (kiirabi tervishoiutöötaja), kainestusmajas (kainestusmaja tervishoiutöötaja) või politseijaoskonnas (lepinguline tervishoiutöötaja). Kuna kainestusmajas eelneb kinnipidamisele isiku terviseseisundi hindamine, mida teeb tervishoiutöötaja, oleks muudatus ka üpris praktiline ning võimaldaks ressursi kokkuhoidu.

Sama seisukohta on avaldatud ka 2024. a korrakaitseseaduse väljatöötamiskavatsuse punktis 4.3.4, kus on selgitatud, et muudatuse tegemiseks ei ole vaja muuta seadust, piisab sotsiaalministri määruse muutmisest.

Muudatuse elluviimiseks on vaja muuta üksnes määruse § 2 lg 2 ja asendada see järgneva sõnastusega: „Terviseseisundi kirjeldamine toimub tervishoiuteenust osutava isiku juures (edaspidi tervishoiuasutus), politseiasutuses, kainestusmajas või sündmuskohal.“

Muutmist vajaks sel juhul ka määruse § 3 lg 3, kus tuleb sõna „tervishoiuasutusse“ asendada sõnaga „tervishoiuasutusele“.

2. Muudatustest on täielikult välja jäänud haiglate ettepanek vähendada haiglate erakorralise meditsiini osakondade tööd.

Leiame, et kui korrakaitseseaduse §-des 39, 40 ja 41 nimetatud tervishoiutöötaja joobe tuvastamise eesmärgil tehtavaid tegevusi ei loeta tervishoiuteenuseks tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses, siis võib joobe tuvastamiseks vajalikke tegevusi läbi viia ka politseijaoskonnas töötav lepinguline tervishoiutöötaja (õde) aga ka Vabariigi Valitsuse 19.06.2014. a määruse nr 88 „Bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise kord“ § 1 punktis 1 nimetatud volitatud isik, kelleks võib olla tervishoiutöötaja, bioanalüütik või riikliku ekspertiisiasutuse meditsiinilise haridusega töötaja, kellel on õigus võtta analüüsimiseks vere- või uriiniproovi või osaleda selleks vajalike toimingute tegemises, samuti politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan, kellel on õigus võtta uriiniproovi indikaatorvahendiga kontrollimiseks ning indikaatorvahendi positiivse näidu korral proovi uuringuks edastamiseks vajalike toimingute tegemiseks.

Haiglasse toimetatakse siiski arstiabi vajavad isikud. Olukorras, kus seaduse tasandil ei peeta joobe tuvastamise eesmärgil tehtavaid tegevusi tervishoiuteenuse osutamiseks, puudub igasugune vajadus toimetada isik haiglasse. Joobe tuvastamiseks vajalikke toiminguid saab teostada ka mujal ja seda ei pea teostama arst ega õde, vaid isik, kellel on selliste proovide võtmise õigus.

Kas kavandatavat § 41 täiendust (lg 11) saab tõlgendada selliselt, et tervishoiuteenuse osutaja juurde toimetamine tähendab ka nt politseijaoskonnas töötava tervishoiuteenuse osutaja juurde toimetamist? Kui jah, siis tuleb seadusest kaotada ka seaduse § 41 lg 2 või sõnastada see järgmiselt: „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks kohustatud tervishoiuteenuse osutajaks on Vabariigi Valitsuse 19.06.2014. a määruses nr 88 „Bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise kord“ nimetatud volitatud isikud.“

Täname veelkord võimaluse eest anda tagasisidet korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõule ja palume esitatud ettepanekuid arvesse võtta.



Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Urmas Sule
Juhatuse esimees




Karmen Joller
sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium Meie: 01.09.2026 nr 237-1B



Lugupeetud sotsiaalminister

Eesti Haiglate Liit soovib juhtida tähelepanu Siseministeeriumi koostatud korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõule, mis on meile teadaolevalt esitatud Siseministeeriumi poolt 21.08.2026 kirjaga nr 1-6/3514-1 teisele kooskõlastusringile üksnes Justiits- ja Digiministeeriumile, lisaadressaadina Sotsiaalministeeriumile.

Eesti Haiglate Liit ning teised tervishoiuvaldkonna esindus- ja erialaorganisatsioonid esitasid eelnõu varasema menetluse käigus ettepanekuid, mille eesmärk oli arvestada tervishoiuteenuse osutamise eripäradega ning parandada kavandatava regulatsiooni rakendatavust.

Kahetsusväärselt ei ole tervishoiuvaldkonna organisatsioone, sealhulgas Eesti Haiglate Liitu, kaasatud eelnõu teise kooskõlastusringi. Samuti nähtub eelnõu uuest redaktsioonist, et mitmeid tervishoiuvaldkonna organisatsioonide poolt esitatud sisulisi ettepanekuid ei ole arvestatud.

Eesti Haiglate Liit peab oluliseks, et tervishoiuvaldkonna esindusorganisatsioonid oleksid korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu menetlusse sisuliselt kaasatud. Palume Sotsiaalministeeriumil oma seisukoha kujundamisel lähtuda tervishoiuvaldkonna organisatsioonide poolt esitatud ettepanekutest ja argumentidest ning toetada nende sisulist kaasamist käesolevasse menetlusetappi. Samuti palume eelnõu mitte heaks kiita enne, kui tervishoiuvaldkonna ettepanekud on põhjalikult läbi kaalutud ja asjaomaste osapooltega läbi arutatud.

Oleme valmis oma seisukohti täiendavalt selgitama ning osalema eelnõu edasises menetluses, et leida praktikast lähtuvad ja kõiki osapooli arvestavad lahendused.

Lisame käesolevale kirjale Eesti Haiglate Liidu 30.03.2026 Siseministeeriumile esitatud tagasiside korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta.


Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Urmas Sule
Juhatuse esimees