Vastuskiri

20113-01.4

LINNAKU KINNISTU

KESKKONNAMÜRA JA VIBRATSIOONI HINNANG

Objekti aadress: Linnaku katastriüksus, Aruküla alevik, Raasiku vald

Ehitusprojekti staadium: detailplaneering

Kuupäev: 31.01.2022

Allikas: CadnaA

20113-01.4

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 20113 staadium: detailplaneering töö nimetus: keskkonnamüra hinnang ehitise aadress: Linnaku, Aruküla

2/11

TELLIJA:

Madegar OÜ

Ehituse tn 14-9, 75301, Jüri alevik

Reg. kood 10398660

KONTAKTISIK:

Tarmo Mitt

KOOSTAJA:

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

VASTUTAV KONSULTANT: KONSULTANT/KOOSTAJA :

Marko Ründva Eteri Eha

[email protected] [email protected]

/allkirjastatud digitaalselt/

KUUPÄEV:

31.01.2022

DOKUMENDI KONTROLL:

Staatus Versioon Kommentaarid Kuupäev Autor 1 26.05.2020 M. Ründva 2 täiendatud vibratsiooni osaga 18.06.2020 M. Ründva 3 täiendatud lähtuvalt uuenenud

planeeringulahendusest ja Terviseameti Põhja regionaalosakonna kirjast 14.01.2022 nr 9.3-1/21/17042-2

31.01.2022 M. Ründva

20113-01.4

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 20113 staadium: detailplaneering töö nimetus: keskkonnamüra hinnang ehitise aadress: Linnaku, Aruküla

3/11

KOKKUVÕTE Liiklusmüra olukorra välja selgitamiseks käsitletaval alal teostati autoliiklusest põhjustatud müratasemete arvutused. Müratasemete arvutused teostati vastavalt järgmistele arvutusmeetoditele:

- autoliiklus: Prantsusmaa arvutusmeetod - NMPB-Routes-96

Müratasemete arvutused teostati olemasolevas olukorras 2019. aastal ning perspektiivses olukorras 2040. aastal, koos müratõkkeseinaga ja ilma. Käesolev aruanne on esialgse mürahinnangu uuendamine, kus liiklussageduste lähteandmeid ei ole muudetud.

Ilma müratõkkeseinata:

- POS 1 ulatub 2019. aasta liiklusolukorras päevasel ajal Ld < 55 dB samatugevustsoon ja 2040. aasta liiklussageduse olukorras päevasel ajal Ld < 60 dB samatugevustsoon. Nii 2019. kui ka 2040. aasta liiklussageduste olukorras ulatub öisel ajal Ln < 50 dB samatugevustsoon.

- POS 2-POS 11 kinnistute maanteepoolsele osale ulatub 2019. aasta liiklusolukorras päevasel ajal Ld < 70 dB samatugevustsoon ja 2040. aasta liiklussageduse olukorras päevasel ajal Ld < 75 dB samatugevustsoon. Nii 2019 kui ka 2040 aasta liiklussageduste olukorras ulatub öisel ajal Ln < 65 dB samatugevustsoon.

- POS 12-POS 15 ulatuvad 2019. aasta liiklusolukorras päevasel ajal Ld < 55 dB samatugevustsoon ja öisel ajal Ln ≤50 dB samatugevustsoon. POS 13-POS 15 2040. aasta liiklusolukorras ulatuvad päevasel ajal Ld < 60 dB samatugevustsoon ja öisel ajal Ln ≤50 dB samatugevustsoon.

- POS 17-POS 24 ulatub nii 2019. kui ka 2040. aasta liiklussageduse olukorras päevasel ajal Ld < 50 dB ja öisel ajal Ln < 45 dB samatugevustsoon.

- Planeeritavale mänguväljakule ulatuvad nii 2019. aasta kui ka 2040. aasta liiklussageduste olukorras päevasel ajal Ld < 50 dB samatugevustsoon. Öisel ajal 2019. aasta liiklussageduste olukorras Ln < 40 dB samatugevustsoon ja 2040. liikluskoormuse olukorras Ln < 45 dB samatugevustsoon.

- 2019. aasta liiklussageduse olukorras mõjuvad POS 2-POS11 teepoolsetele fassaadidele päevasel ajal Ld≤ 58 dB ja öisel ajal Ln ≤ 49 dB müratasemed. 2040 aasta liiklussageduste olukorras mõjuvad teepoolsetele fassaadidele päevasel ajal Ld≤ 60 dB ja öisel ajal Ln ≤ 52 dB müratasemed.

- POS 1 ja POS 12-POS 15 teepoolsetele fassaadidele mõjuvad 2019. aasta liiklussageduste korral päevasel ajal Ld≤ 54 dB ja öisel ajal Ln ≤ 46 dB müratasemed. 2040. aasta liiklussageduste olukorras mõjuvad teepoolsetele fassaadidele päevasel ajal Ld≤ 57 dB ja öisel ajal Ln ≤ 49 dB müratasemed.

- Ülejäänud hoonete teepoolsetele fassaadidele mõjuvad 2019. aasta liiklussageduste korral päevasel ajal Ld≤ 51 dB ja öisel ajal Ln ≤ 44 dB müratasemed. 2040. aasta liiklussageduste olukorras mõjuvad teepoolsetele fassaadidele päevasel ajal Ld≤ 53 dB ja öisel ajal Ln ≤ 46 dB müratasemed.

Müratõkkeseina olemasolul:

- POS 1-POS 11 kinnistute maanteepoolsele osale ulatub 2019. aasta liiklusolukorras päevasel ajal Ld < 55 dB samatugevustsoon ja öisel ajal Ln < 50 dB samatugevustsoon. 2040. aasta liiklusolukorras päevasel ajal Ld < 60 dB samatugevustsoon ja öisel ajal Ln < 50 dB samatugevustsoon.

- POS 12-POS 24 ulatub nii 2019. kui ka 2040. aasta liiklusolukorras päevasel ajal Ld < 55 dB samatugevustsoon ja öisel ajal Ln < 50 dB.

- Planeeritavale mänguväljakule ulatub nii 2019. aasta liiklussageduste olukorras päevasel ajal Ld ≤40 dB ja 2040. aasta liiklussageduste olukorras päevasel ajal Ld < 45 dB samatugevustsoon. Nii 2019. kui ka 2040. aasta liiklussageduste olukorras ulatub öisel ajal Ln < 40 dB samatugevustsoon.

- 2019 aasta liiklussageduse olukorras mõjuvad POS 2-POS11 mnt teepoolsetele fassaadidele päevasel ajal Ld≤ 54 dB ja öisel ajal Ln ≤ 46 dB müratasemed. 2040 aasta liiklussageduste olukorras mõjuvad POS 2 ja POS10-POS11 teepoolsetele fassaadidele päevasel ajal Ld≤ 57 dB ja öisel ajal Ln ≤ 49 dB

20113-01.4

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 20113 staadium: detailplaneering töö nimetus: keskkonnamüra hinnang ehitise aadress: Linnaku, Aruküla

4/11

müratasemed. POS3-POS9 teepoolsetele fassaadidele päevasel ajal Ld≤ 54 dB ja öisel ajal Ln ≤ 46 dB müratasemed.

- POS 1 ja POS 12-POS 15 teepoolsetele fassaadidele mõjuvad 2019. aasta liiklussageduste korral päevasel ajal Ld≤ 51 dB ja öisel ajal Ln ≤ 43 dB müratasemed. 2040. aasta liiklussageduste olukorras mõjuvad teepoolsetele fassaadidele päevasel ajal Ld≤ 53 dB ja öisel ajal Ln ≤ 46 dB müratasemed.

- Ülejäänud hoonete teepoolsetele fassaadidele mõjuvad 2019. aasta liiklussageduste korral päevasel ajal Ld≤ 47 dB ja öisel ajal Ln ≤ 41 dB müratasemed. 2040. aasta liiklussageduste olukorras mõjuvad teepoolsetele fassaadidele päevasel ajal Ld≤ 50 dB ja öisel ajal Ln ≤ 43 dB müratasemed.

Mõlemal juhul on nii korterelamute kui ka mänguväljaku osas keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud II kategooria sihtväärtuse nõue täidetud.

Välispiirete heliisolatsiooni määramisel ja üksikute elementide valikul tuleb arvestada transpordimüraga. Välispiirde ühisisolatsiooni nõue kehtestatakse vastavalt välispiiridele mõjuvale mürataseme suurusele, ruumide kasutusotstarbele ja paigutusele ning ruumide välispiirde ja põrandapinna suhtele.

Autoliiklusest põhjustatud võimaliku vibratsiooniga ei tule hoonete projekteerimisel arvestada.

20113-01.4

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 20113 staadium: detailplaneering töö nimetus: keskkonnamüra hinnang ehitise aadress: Linnaku, Aruküla

5/11

Sisukord

KOKKUVÕTE ...................................................................................................................................... 3 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................ 6 2. NORMTASEMED ......................................................................................................................... 6

2.1 VÄLISKESKKONNA MÜRATASEMED .......................................................................................... 6 2.2 VIBRATSIOONI NORMTASEMED ................................................................................................ 6

3. METOODIKA ............................................................................................................................... 7 4. LÄHTEANDMED ......................................................................................................................... 8

4.1 AUTOLIIKLUS ............................................................................................................................... 8 5. LIIKLUSMÜRA TASEMED ........................................................................................................... 8 6. VIBRATSIOONI HINNANG ....................................................................................................... 10 7. SOOVITUSED ............................................................................................................................ 10 LISAD ................................................................................................................................................ 11

20113-01.4

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 20113 staadium: detailplaneering töö nimetus: keskkonnamüra hinnang ehitise aadress: Linnaku, Aruküla

6/11

1. SISSEJUHATUS Linnaku kinnistu asub Aruküla alevikus, Raasiku vallas. Kinnistust loode-ida suunas asub Lagedi-Aruküla-Peningi tee. Linnaku kinnistu on planeeritud ümber kruntida järgmiselt: 7 korterelamu kinnistut; 13 üksikelamuga kinnistut ning 4 kahe korteriga elamu kinnistut. Samuti on kinnistule planeeritud Pumba kinnistu lähedale avalik mängu- ja/või spordiväljak.

- Linnaku kinnistu detailplaneering. Põhijoonise eskiis. Projekt nr. 2019_0101. Eskiis. - Skepast&Puhkim OÜ (12.02.2020)

- Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering. Projekt nr. 2019-0101. Joonis DP-05. Põhijoonis. – Skepast&Puhkim OÜ (24.11.2021)

- Transpordiameti liiklussageduste kaart

2. NORMTASEMED

2.1 VÄLISKESKKONNA MÜRATASEMED

Välisõhus leviv müra on atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad.

Välisõhus leviva müra normtasemed on: - müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja

mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid; - müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel.

Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele määratakse mürakategooriad järgmiselt: - I kategooria: virgestusrajatise maa-alad; - II kategooria: haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad; - III kategooria: keskuse maa-alad; - IV kategooria: ühiskondlike hoone maa-alad; - V kategooria: tootmise maa-alad; - VI kategooria: liikluse maa-alad.

Eesti siseriiklikud keskkonnamüra normväärtused on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1. Vastavalt Raasiku üldplaneeringule ja detailplaneeringu järgse maakasutuse otstarbe muutmisele on käsitletaval alal on määruse mõistes tegemist II kategooria alaga (elamu maa-alad). Tabelis (TABEL 1) on toodud müra normtasemed. TABEL 1- Müra normtasemed. Müra kirjeldaja on hinnatud müratase L (dB)

kategooria ajavahemik liiklusmüra normtasemed piirväärtus sihtväärtus II päev (Ld) 60 651 55 öö (Ln) 55 601 50

1lubatud müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel

Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel LpA,max ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB.

2.2 VIBRATSIOONI NORMTASEMED

Vibratsioonitasemeid reguleerib Sotsiaalministri 17.05.2002. a määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“.

Sotsiaalministri 17.05.2002. a määrus nr 78 kehtestab üldvibratsiooni piirväärtused. Üldvibratsioon on määruse tähenduses mehhaaniline võnkumine, mis kandub seisvale, istuvale või lamavale inimesele üle toetuspindade kaudu. Vibratsiooni piirväärtused päevasele ja öisele ajavahemikule on toodud tabelis 2.

20113-01.4

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 20113 staadium: detailplaneering töö nimetus: keskkonnamüra hinnang ehitise aadress: Linnaku, Aruküla

7/11

TABEL 2 – Vibratsiooni normtasemed. Vibratsiooni kirjeldaja on vibrokiirendus Hooned ja ruumid Vibratsiooni

toimeaeg Vibro- kiirenduse αv piirväärtuse d, (m/s2)

Vibro- kiirenduse tasemete Lαv piirväärtuse d, (dB)

Baaskõvera koefitsient*

Olemasolevad 1. Elamute, ühiselamute ja hoolekandeasutuste, koolieelsete lasteasutuste elu-, rühma- ja magamistoad

Päeval Öösel

1,26×10–2 8,83×10–3

82 79

2,0 1,4

Projekteeritavad 1. Elamute, ühiselamute ja hoolekandeasutuste, koolieelsete lasteasutuste elu-, rühma- ja magamistoad

Päeval Öösel

8,83×10–3 6,31×10–3

79 76

1,4 1,0

3. METOODIKA Müra modelleerimine teostati spetsiaaltarkvaraga CadnaA, versioon 2021 MR2. Programm sisaldab erinevaid keskkonnamüra arvutusmeetodeid, millega teostati liiklusmüra arvutused.

- autoliiklus: Prantsusmaa arvutusmeetodile NMPB-Routes-96

Müra arvutused on tehtud nii olukorras, kus Lagedi-Aruküla-Peningi mnt ääres puudub müratõkkesein kui ka olukorras, kus Lagedi-Aruküla-Peningi mnt ääres on arvestatud 3m kõrguse müratõkkeseinaga. Müratasemete arvutused teostati 2 meetri kõrgusel maapinnast. Mürakontuurid on esitatud 5 dB kaupa. Uuringualas levivate müratasemete määramiseks kasutati kolmemõõtmelist maastikumudelit, millele lisati kavandatav hoonestus koos kontuuride ja kõrgustega ning autoteed koos vastavate liiklussagedustega. Alusjooniste ja kõrgusandmete puhul kasutati Maa-ameti geoportaali ning tellija poolt saadetud andmeid.

Teede ja tänavate liiklussageduste andmed saadi Transpordiameti liiklussageduste andmetest. Lagedi-Aruküla- Peningi tee perspektiivsed liiklussagedused saadi arvutuslikult Transpordiameti varasemate aastate loendatud liiklussageduste kasvu ning üldist liiklussageduste analüüsis toodud kasvude keskmist tulemust kasutades (liiklussageduse kasvuks on arvestatud 3% aastas).

JOONIS 1 - Maastikumudel

Müra modelleerimisel kasutati järgmisi lähteparameetreid:

20113-01.4

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 20113 staadium: detailplaneering töö nimetus: keskkonnamüra hinnang ehitise aadress: Linnaku, Aruküla

8/11

- võrgustiku samm 5 x 5 m; - peegelduste arv 2; - liiklusvool „steady“; - maapinna helineelde koefitsient vastavalt pinnakattele.

Liiklusmüra arvutused autoliiklusele teostati olemasolevale liiklusolukorrale 2019 aasta liikluskoormuste põhjal ning perspektiivsele olukorrale 2040 aasta liikluskoormuste põhjal.

Müraarvutustes kasutati müraindikaatoritena siseriiklikke müraindikaatoreid Ld ja Ln, mis iseloomustavad vastavalt päevase (kl 7-23) ja öise (kl 23-7) ajavahemiku keskmisi ekvivalentseid müratasemeid. Ld päevane ajavahemik sisaldab ka õhtust ajavahemikku (kl 19-23), millele lisandub +5 dB.

4. LÄHTEANDMED

4.1 AUTOLIIKLUS

Müra hinnangu koostamisel kasutatud liiklusandmed on esitatud järgnevates tabelites (vt TABEL 3 ja TABEL 4). Tabelites on esitatud sõiduautode ja raskeliikluse jaotus tunni lõikes (sõidukit/tunnis) ning aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (AKÖL).

Tunnikeskmised liiklussagedused, mida kasutati müra modelleerimisel saadi vastavalt päeva (kl 7-19), õhtu (kl 19- 23) ja öö (kl 23-7) jaotusele: 12 tundi, 4 tundi ja 8 tundi. Sõiduautode ja raskeliikluse ööpäevane jagunemine on kirjeldatud TABEL 5. Müra modelleerimisel kasutati liikluskiirusena maanteel piirkiirust 70 km/h, planeeringu ala siseselt 50km/h ja 30km/h.

TABEL 3 - Aasta 2019 liiklussagedused projektiala ümbruses

Tänav AKÖL1 Sõidukit/h

päev Sõidukit/h

õhtu Sõidukit/h

öö Tee liik

Lagedi-Aruküla- Peningi tee

3720 240 120 47 peatee

TABEL 4 - Aasta 2040 liiklussagedused projektiala ümbruses

Tänav AKÖL2 Sõidukit/h

päev Sõidukit/h

õhtu Sõidukit/h

öö Tee liik

Lagedi-Aruküla- Peningi tee

6920 444 222 87 peatee

TABEL 5 – Auto- ja raskeliikluse jagunemine

Tee liik Sõiduki tüüp Päev % Õhtu % Öö % peatee Autoliikluse jagunemine 77 13 10 Raskeliikluse osakaal 8 6 3

5. LIIKLUSMÜRA TASEMED Liiklusest tingitud müratasemete arvutustulemusena valmis 24 kaarti päevase ning öise ajavahemiku jaoks. Müratasemete kaardid planeeritava olukorraga päevasele ja öisele ajavahemikule olemasoleva ja perspektiivse liiklussageduse osas ilma müratõkkeseinata on esitatud lisas 1 mürakaartidel 1-1 kuni 4-2.

Ilma müratõkkeseinata:

- POS 1 ulatub 2019. aasta liiklusolukorras päevasel ajal Ld < 55 dB samatugevustsoon ja 2040. aasta liiklussageduse olukorras päevasel ajal Ld < 60 dB samatugevustsoon. Nii 2019. kui ka 2040. aasta liiklussageduste olukorras ulatub öisel ajal Ln < 50 dB samatugevustsoon.

1 AKÖL – aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2 AKÖL – aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus

20113-01.4

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 20113 staadium: detailplaneering töö nimetus: keskkonnamüra hinnang ehitise aadress: Linnaku, Aruküla

9/11

- POS 2-POS 11 ulatub 2019. aasta liiklusolukorras päevasel ajal Ld < 70 dB samatugevustsoon ja 2040. aasta liiklussageduse olukorras päevasel ajal Ld < 75 dB samatugevustsoon. Nii 2019. kui ka 2040. aasta liiklussageduste olukorras ulatub öisel ajal Ln < 65 dB samatugevustsoon.

- POS 12-POS 15 ulatuvad 2019. aasta liiklusolukorras päevasel ajal Ld < 55 dB samatugevustsoon ja öisel ajal Ln ≤50 dB samatugevustsoon. POS 13-POS 15 2040 aasta liiklusolukorras ulatuvad päevasel ajal Ld < 60 dB samatugevustsoon ja öisel ajal Ln ≤50 dB samatugevustsoon.

- POS 17-POS 24 ulatub nii 2019. kui ka 2040. aasta liiklussageduse olukorras päevasel ajal Ld < 50 dB ja öisel ajal Ln < 45 dB samatugevustsoon.

- Planeeritavale mänguväljakule ulatuvad nii 2019. aasta kui ka 2040. aasta liiklussageduste olukorras päevasel ajal Ld < 50 dB samatugevustsoon. Öisel ajal 2019. aasta liiklussageduste olukorras Ln < 40 dB samatugevustsoon ja 2040 liikluskoormuse olukorras Ln < 45 dB samatugevustsoon.

Müratõkkeseina olemasolul:

- POS 1-POS 11 ulatub 2019. aasta liiklusolukorras päevasel ajal Ld < 55 dB samatugevustsoon ja öisel ajal Ln < 50 dB samatugevustsoon. 2040. aasta liiklusolukorras päevasel ajal Ld < 60 dB samatugevustsoon ja öisel ajal Ln < 50 dB samatugevustsoon.

- POS 12-POS 24 ulatub nii 2019. kui ka 2040. aasta liiklusolukorras päevasel ajal Ld < 55 dB samatugevustsoon ja öisel ajal Ln < 50 dB.

- Planeeritavale mänguväljakule ulatub nii 2019. aasta liiklussageduste olukorras päevasel ajal Ld ≤40 dB ja 2040. aasta liiklussageduste olukorras päevasel ajal Ld < 45 dB samatugevustsoon. Nii 2019. kui ka 2040. aasta liiklussageduste olukorras ulatub öisel ajal Ln < 40 dB samatugevustsoon.

Seega on müratõkkeseina korral tagatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud II kategooria piirväärtuse nõude täitmine. Müratõkkeseina puudumise korral piirväärtus Lagedi-Aruküla-Peningi mnt äärde kavandavate üksikelamute osas tagatud ei ole. Kortermajade ja mänguväljakuosas on mõlemal juhul tagatud ka sihtväärtuse täitmine.

Tagamaks siseruumides kehtestatud liiklusmüra normtasemete täitmine, on vaja määrata hoonete fassaadidele mõjuvad liiklusmüratasemed, mille tulemusel saab kehtestada fassaadidele vastavad heliisolatsiooni nõuded. Selle jaoks arvutati müratasemed planeeringualal paiknevate hoonete fassaadidele, kus on esitatud hoonete fassaadidele korruste kaupa mõjuvad kõrgeimad liiklusmüra ekvivalenttasemed päevasel ja öisel ajal, seda nii müratõkkeseina puudumisel ja selle olemasolul (mürakaardid 5-1 kuni 12-2).

Ilma müratõkkeseinata:

- 2019. aasta liiklussageduse olukorras mõjuvad POS 2-POS11 teepoolsetele fassaadidele päevasel ajal Ld≤ 58 dB ja öisel ajal Ln ≤ 49 dB müratasemed. 2040. aasta liiklussageduste olukorras mõjuvad teepoolsetele fassaadidele päevasel ajal Ld≤ 60 dB ja öisel ajal Ln ≤ 52 dB müratasemed.

- POS 1 ja POS 12-POS 15 teepoolsetele fassaadidele mõjuvad 2019. aasta liiklussageduste korral päevasel ajal Ld≤ 54 dB ja öisel ajal Ln ≤ 46 dB müratasemed. 2040. aasta liiklussageduste olukorras mõjuvad teepoolsetele fassaadidele päevasel ajal Ld≤ 57 dB ja öisel ajal Ln ≤ 49 dB müratasemed.

- Ülejäänud hoonete teepoolsetele fassaadidele mõjuvad 2019. aasta liiklussageduste korral päevasel ajal Ld≤ 51 dB ja öisel ajal Ln ≤ 44 dB müratasemed. 2040. aasta liiklussageduste olukorras mõjuvad teepoolsetele fassaadidele päevasel ajal Ld≤ 53 dB ja öisel ajal Ln ≤ 46 dB müratasemed.

Müratõkkeseina olemasolul:

- 2019 aasta liiklussageduse olukorras mõjuvad POS 2-POS11 mnt teepoolsetele fassaadidele päevasel ajal Ld≤ 54 dB ja öisel ajal Ln ≤ 46 dB müratasemed. 2040 .aasta liiklussageduste olukorras mõjuvad POS 2 ja POS10-POS11 teepoolsetele fassaadidele päevasel ajal Ld≤ 57 dB ja öisel ajal Ln ≤ 49 dB müratasemed. POS3-POS9 teepoolsetele fassaadidele päevasel ajal Ld≤ 54 dB ja öisel ajal Ln ≤ 46 dB müratasemed.

20113-01.4

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 20113 staadium: detailplaneering töö nimetus: keskkonnamüra hinnang ehitise aadress: Linnaku, Aruküla

10/11

- POS 1 ja POS 12-POS 15 teepoolsetele fassaadidele mõjuvad 2019. aasta liiklussageduste korral päevasel ajal Ld≤ 51 dB ja öisel ajal Ln ≤ 43 dB müratasemed. 2040. aasta liiklussageduste olukorras mõjuvad teepoolsetele fassaadidele päevasel ajal Ld≤ 53 dB ja öisel ajal Ln ≤ 46 dB müratasemed.

- Ülejäänud hoonete teepoolsetele fassaadidele mõjuvad 2019. aasta liiklussageduste korral päevasel ajal Ld≤ 47 dB ja öisel ajal Ln ≤ 41 dB müratasemed. 2040. aasta liiklussageduste olukorras mõjuvad teepoolsetele fassaadidele päevasel ajal Ld≤ 50 dB ja öisel ajal Ln ≤ 43 dB müratasemed.

6. VIBRATSIOONI HINNANG Planeeritavad lähimad eluhooned paiknevad maanteest ³ 50 m kaugusel, mis on piisav vahemaa võimaliku autoliiklusest põhjustatud maapinna vibratsiooni sumbumiseks.

Ei ole teada, et käsitletavale alale mõjuksid autoliiklusest põhjustatud vibratsioonitasemed. Seetõttu ei tule sellega ka projekteerimisel otseselt arvestada. Küll aga võivad tekitada vibratsiooni möödasõitev raskeliiklus, eelkõige olukorras, kus maanteel on löökaugud, ebatasasused jms.

7. SOOVITUSED Vastavalt standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tabelis 6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule tuleks projekteeritavate ehitiste välispiirete konstruktsioonidele rakendada välispiirde ühisisolatsiooni indeksit R’tr,s,w, vastavalt keskkonnamüra taseme suurusele, ehitise tüübile ja ruumikasutusotstarbele.

Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717.

Vastavalt standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tabelis 6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule tuleks projekteeritavate hoonete välispiirete konstruktsioonid projekteerida minimaalselt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 30-35 dB, olenevalt planeeritava hoone otstarbest ja paiknemisest kinnistul.

20113-01.4

Kajaja Acoustics OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Reg.kood 11485414 vastutav isik: Marko Ründva [email protected]

töö nr: 20113 staadium: detailplaneering töö nimetus: keskkonnamüra hinnang ehitise aadress: Linnaku, Aruküla

11/11

LISAD Lisa 1. Mürakaardid

- Mürakaart nr 1-1 Müraolukord 2019 Ld (dB), päev

- Mürakaart nr 1-2 Müraolukord 2019 Ln (dB), öö

- Mürakaart nr 2-1 Müraolukord 2040 Ld (dB), päev

- Mürakaart nr 2-2 Müraolukord 2040 Ln (dB), öö

- Mürakaart nr 3-1 Müraolukord 2019 Ld (dB), päev (müratõkkeseinaga)

- Mürakaart nr 3-2 Müraolukord 2019 Ln (dB), öö (müratõkkeseinaga)

- Mürakaart nr 4-1 Müraolukord 2040 Ld (dB), päev (müratõkkeseinaga)

- Mürakaart nr 4-2 Müraolukord 2040 Ln (dB), öö (müratõkkeseinaga)

- Mürakaart nr 5-1 Müraolukord 2019 3D vaade Ld (dB), päev

- Mürakaart nr 5-2 Müraolukord 2019 3D vaade Ln (dB), öö

- Mürakaart nr 6-1 Müraolukord 2040 3D vaade Ld (dB), päev

- Mürakaart nr 6-2 Müraolukord 2040 3D vaade Ln (dB), öö

- Mürakaart nr 7-1 Müraolukord 2019 3D vaade Ld (dB), päev

- Mürakaart nr 7-2 Müraolukord 2019 3D vaade Ln (dB), öö

- Mürakaart nr 8-1 Müraolukord 2040 3D vaade Ld (dB), päev

- Mürakaart nr 8-2 Müraolukord 2040 3D vaade Ln (dB), öö

- Mürakaart nr 9-1 Müraolukord 2019 3D vaade Ld (dB), päev (müratõkkeseinaga)

- Mürakaart nr 9-2 Müraolukord 2019 3D vaade Ln (dB), öö (müratõkkeseinaga)

- Mürakaart nr 10-1 Müraolukord 2040 3D vaade Ld (dB), päev (müratõkkeseinaga)

- Mürakaart nr 10-2 Müraolukord 2040 3D vaade Ln (dB), öö (müratõkkeseinaga)

- Mürakaart nr 11-1 Müraolukord 2019 3D vaade Ld (dB), päev (müratõkkeseinaga)

- Mürakaart nr 11-2 Müraolukord 2019 3D vaade Ln (dB), öö (müratõkkeseinaga)

- Mürakaart nr 12-1 Müraolukord 2040 3D vaade Ld (dB), päev (müratõkkeseinaga)

- Mürakaart nr 12-2 Müraolukord 2040 3D vaade Ln (dB), öö (müratõkkeseinaga)

52

51

32

31 49

49

53

53

5345

55

54

48

49 54

54

57

57

5749

55

54

43

42 54

54

58

58

5849

54

54

40

41 54

54

57

58

5849

54

54

42

44 55

54

57

57

5749

54

54

44

42 53

54

57

57

5749

54

53

47 47 55

54

57 57

5749

55

54

45 46 54

55

58 58

5849

54

55

48 47 54

55

57 57

5749

55

55

47 47 55

55

58 58

5849

55

55

47 45 54

54

57 57

5749

49

49

31 31 49

49

53 53

5345

50

50

34 35 51

50

53 53

5345

42 40

42 49

50

54 53

54 51

51 5446

50

50

50

52 52

47

45

45

44 44

5244

38 39

39 48

49

50 49

49 45

45 5042

47

48

49

51 51

47

48

48

42 41

5144

43

43

43

46 46

43

43

42

36 36

4639

46

46

46

47 48

46

45

45

38 40

4840

31 32

31 43

44

45 45

44 42

43 4538

24 38

38

43

433624

4442

424437

24 40

40

44

443725

4442

424437

25

4543

434538

25 41

41

45

4538 37

4543

434538

37 43

44

45

4538

Lagedi - Aruküla - Peningi

MV

POS 1

POS 2

POS 3

POS 4

POS 5

POS 6

POS 7

POS 8

POS 9

POS 10

POS 11

POS 15

POS 16

POS 14

POS 17 POS 13

POS 12

POS 18

POS 19 POS 20

POS 21

POS 22

POS 23 POS 24

Mürakaart nr 1-1

Projekt nr 20113

Projekti nimi: Linnaku kinnistu

Liiklusmüra 2019

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Elu- ja ühiskondlik hoone

Muu hoone

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala

Mõõtkava A3 1:2500

Arvutustarkvara: CadnaA 2021 MR2

Kuupäev: 01.02.22 Koostas: Eteri Eha

43

43

23

23 41

41

45

45

5345

46

46

40

41 45

46

49

49

5749

47

46

35

35 46

46

49

49

5849

46

46

33

33 46

46

49

49

5849

46

45

34

36 47

46

49

49

5749

46

46

36

35 45

46

49

49

5749

46

45

39 39 47

46

49 49

5749

46

46

37 38 46

47

49 49

5849

46

47

40 40 46

46

49 49

5749

46

47

39 39 46

47

49 49

5849

47

47

39 37 45

46

49 49

5749

42

41

23 23 41

41

45 45

5345

43

43

27 28 43

42

45 45

5345

34 32

34 41

43

46 46

46 43

43 5446

42

42

42

44 44

39

38

38

36 36

5244

30 31

32 41

41

42 42

42 38

38 5042

40

40

41

43 44

40

40

40

34 33

5144

35

36

36

39 39

36

36

35

29 29

4639

39

39

39

40 40

39

38

37

31 32

4840

24 25

24 36

36

38 38

37 35

36 4538

16 32

32

36

433617

3735

354437

16 33

34

37

443717

3734

344437

17

3836

354538

17 34

34

38

4538 31

3836

364538

30 37

37

38

4538

Lagedi - Aruküla - Peningi

MV

POS 1

POS 2

POS 3

POS 4

POS 5

POS 6

POS 7

POS 8

POS 9

POS 10

POS 11

POS 15

POS 16

POS 14

POS 17 POS 13

POS 12

POS 18

POS 19 POS 20

POS 21

POS 22

POS 23 POS 24

Mürakaart nr 1-2

Projekt nr 20113

Projekti nimi: Linnaku kinnistu

Liiklusmüra 2019

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Elu- ja ühiskondlik hoone

Muu hoone

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala

Mõõtkava A3 1:2500

Arvutustarkvara: CadnaA 2021 MR2

Kuupäev: 01.02.22 Koostas: Eteri Eha

54

54

34

34 52

52

56

56

5648

57

57

51

52 56

57

60

60

6052

57

57

46

45 56

57

60

60

6052

57

56

43

44 57

57

60

60

6052

57

56

45

47 57

57

60

60

6052

57

57

47

45 56

56

60

60

6052

56

56

50 49 57

57

60 60

6051

57

57

48 48 57

58

60 60

6052

57

57

50 50 57

57

60 60

6052

57

57

50 49 57

58

60 60

6052

57

58

49 47 56

57

60 60

6052

52

52

34 34 51

52

56 56

5648

53

53

37 38 54

53

56 56

5648

44 42

45 52

53

57 56

57 53

53 5749

53

52

53

55 55

49

48

48

47 46

5547

40 42

42 51

52

52 52

52 48

48 5245

50

51

52

53 53

50

50

50

44 44

5346

45

46

46

48 49

46

45

45

39 39

4941

49

49

49

50 50

49

48

47

41 42

5043

34 34

33 46

46

48 48

47 44

45 4841

27 41

41

46

463927

4644

444640

27 43

43

46

463927

4644

444640

28

4846

454841

28 43

44

48

4841 40

4746

464740

40 46

46

48

4841

Lagedi - Aruküla - Peningi

MV

POS 1

POS 2

POS 3

POS 4

POS 5

POS 6

POS 7

POS 8

POS 9

POS 10

POS 11

POS 15

POS 16

POS 14

POS 17 POS 13

POS 12

POS 18

POS 19 POS 20

POS 21

POS 22

POS 23 POS 24

Mürakaart nr 2-1

Projekt nr 20113

Projekti nimi: Linnaku kinnistu

Liiklusmüra 2040

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Elu- ja ühiskondlik hoone

Muu hoone

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala

Mõõtkava A3 1:2500

Arvutustarkvara: CadnaA 2021 MR2

Kuupäev: 01.02.22 Koostas: Eteri Eha

46

46

26

26 44

44

48

48

5648

49

49

43

44 48

49

52

52

6052

49

49

38

37 48

49

52

52

6052

49

48

36

36 49

49

52

52

6052

49

48

36

39 49

49

52

52

6052

49

49

39

38 48

48

52

52

6052

48

48

42 42 49

49

51 51

6051

49

49

40 41 49

49

52 52

6052

49

49

43 43 49

49

52 52

6052

49

49

42 41 49

50

52 52

6052

49

50

42 40 48

49

52 52

6052

44

44

26 26 43

44

48 48

5648

45

46

29 31 46

45

48 48

5648

37 35

37 44

45

49 48

49 46

46 5749

45

45

45

47 47

42

40

40

39 39

5547

33 34

35 43

44

45 44

44 40

40 5245

42

43

44

46 46

43

43

43

37 36

5346

38

39

39

41 41

39

38

38

32 32

4941

41

41

41

43 43

41

41

40

34 35

5043

27 27

26 38

39

41 40

40 37

39 4841

19 35

35

39

463919

4037

384640

19 36

36

39

463919

4037

374640

20

4138

384841

20 37

37

41

4841 33

4039

394740

32 39

40

41

4841

Lagedi - Aruküla - Peningi

MV

POS 1

POS 2

POS 3

POS 4

POS 5

POS 6

POS 7

POS 8

POS 9

POS 10

POS 11

POS 15

POS 16

POS 14

POS 17 POS 13

POS 12

POS 18

POS 19 POS 20

POS 21

POS 22

POS 23 POS 24

Mürakaart nr 2-2

Projekt nr 20113

Projekti nimi: Linnaku kinnistu

Liiklusmüra 2040

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Elu- ja ühiskondlik hoone

Muu hoone

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala

Mõõtkava A3 1:2500

Arvutustarkvara: CadnaA 2021 MR2

Kuupäev: 01.02.22 Koostas: Eteri Eha

50

50

32

31 43

43

50

51

5143

51

51

42

47 48

47

52

53

5345

50

50

43

42 47

47

51

51

5144

48

47

38

37 49

47

51

51

5143

47

47

36

39 50

49

50

50

5043

47

48

40

39 48

49

51

51

5143

48

48

42 41 49

47

50 50

5042

48

48

40 40 48

47

50 50

5042

48

49

44 44 49

49

50 50

5042

47

50

42 38 51

51

52 52

5244

48

51

40 39 53

53

54 53

5446

43

43

31 31 48

48

49 48

4941

45

46

34 35 48

45

48 48

4841

37 36

37 43

45

49 47

49 46

47 4942

45

44

43

46 46

42

40

41

36 38

4639

34 35

37 44

44

45 45

45 41

41 4538

42

41

42

47 47

42

43

44

38 36

4741

40

40

40

43 43

41

41

40

31 32

4336

41

42

41

44 44

42

42

41

34 32

4437

29 29

29 41

41

42 43

43 40

40 4336

25 38

38

42

423525

4240

404236

25 38

38

41

413425

4239

404235

26

4341

404336

25 39

39

42

4235 35

4240

404235

34 42

42

42

4235

Lagedi - Aruküla - Peningi

MV

POS 1

POS 2

POS 3

POS 4

POS 5

POS 6

POS 7

POS 8

POS 9

POS 10

POS 11

POS 15

POS 16

POS 14

POS 17 POS 13

POS 12

POS 18

POS 19 POS 20

POS 21

POS 22

POS 23 POS 24

Mürakaart nr 3-1

Projekt nr 20113

Projekti nimi: Linnaku kinnistu

Liiklusmüra 2019 müratõkkeseinaga

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Elu- ja ühiskondlik hoone

Muu hoone

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala

Mõõtkava A3 1:2500

Arvutustarkvara: CadnaA 2021 MR2

Kuupäev: 01.02.22 Koostas: Eteri Eha

42

42

23

23 36

36

43

43

5143

43

43

34

38 40

39

44

45

5345

43

42

35

34 40

40

44

44

5144

40

40

31

30 42

40

43

43

5143

39

39

28

32 43

41

43

43

5043

39

41

32

31 40

41

43

43

5143

41

41

35 34 42

39

42 42

5042

40

40

32 32 41

40

42 42

5042

40

42

37 37 41

41

42 42

5042

40

42

34 29 43

43

44 44

5244

41

43

33 32 45

45

46 45

5446

36

36

23 23 40

40

41 40

4941

38

39

26 28 41

38

40 40

4841

29 29

29 35

37

42 40

42 39

40 4942

38

37

36

38 39

35

33

34

28 31

4639

26 27

30 36

37

38 38

38 34

34 4538

35

34

35

40 41

35

37

37

30 29

4741

33

33

33

36 36

34

34

33

24 25

4336

34

35

35

37 37

35

34

34

27 24

4437

22 22

22 34

34

35 36

36 33

34 4336

17 31

31

35

423517

3633

334236

17 31

31

34

413417

3532

324235

18

3633

334336

17 32

32

35

4235 28

3533

334235

26 35

35

35

4235

Lagedi - Aruküla - Peningi

MV

POS 1

POS 2

POS 3

POS 4

POS 5

POS 6

POS 7

POS 8

POS 9

POS 10

POS 11

POS 15

POS 16

POS 14

POS 17 POS 13

POS 12

POS 18

POS 19 POS 20

POS 21

POS 22

POS 23 POS 24

Mürakaart nr 3-2

Projekt nr 20113

Projekti nimi: Linnaku kinnistu

Liiklusmüra 2019 müratõkkeseinaga

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Elu- ja ühiskondlik hoone

Muu hoone

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala

Mõõtkava A3 1:2500

Arvutustarkvara: CadnaA 2021 MR2

Kuupäev: 01.02.22 Koostas: Eteri Eha

53

52

34

34 46

46

53

53

5346

54

54

45

49 50

50

55

55

5547

53

53

46

44 50

50

54

54

5446

51

50

41

40 52

50

53

53

5346

49

49

38

42 52

51

53

53

5345

49

51

43

41 51

51

53

53

5346

51

51

45 44 51

49

53 53

5345

51

51

42 43 50

50

53 53

5345

50

52

46 47 51

51

53 53

5345

50

52

44 40 53

53

55 54

5547

51

53

43 42 55

56

57 56

5749

46

45

34 34 51

51

51 51

5144

47

49

36 38 50

48

50 50

5043

39 39

40 45

47

51 50

52 49

49 5245

48

46

46

48 49

44

43

43

39 41

4942

36 38

40 46

47

48 48

48 44

44 4841

44

44

45

49 50

45

46

46

40 39

5043

42

43

43

46 46

43

43

42

34 35

4639

44

44

44

46 47

45

44

44

37 35

4740

32 32

32 44

44

45 45

45 42

43 4538

27 41

41

44

443828

4542

424538

28 40

41

44

443728

4542

424538

28

4643

434639

28 41

42

45

4538 38

4543

434538

36 45

45

45

4538

Lagedi - Aruküla - Peningi

MV

POS 1

POS 2

POS 3

POS 4

POS 5

POS 6

POS 7

POS 8

POS 9

POS 10

POS 11

POS 15

POS 16

POS 14

POS 17 POS 13

POS 12

POS 18

POS 19 POS 20

POS 21

POS 22

POS 23 POS 24

Mürakaart nr 4-1

Projekt nr 20113

Projekti nimi: Linnaku kinnistu

Liiklusmüra 2040 müratõkkeseinaga

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Elu- ja ühiskondlik hoone

Muu hoone

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala

Mõõtkava A3 1:2500

Arvutustarkvara: CadnaA 2021 MR2

Kuupäev: 01.02.22 Koostas: Eteri Eha

45

44

26

26 38

39

45

46

5346

46

46

37

41 43

42

47

47

5547

45

45

38

37 42

42

46

46

5446

43

42

34

32 44

42

46

46

5346

42

42

30

35 45

44

45

45

5345

42

44

35

34 43

43

46

46

5346

43

44

38 37 44

42

45 45

5345

43

43

34 35 43

42

45 45

5345

42

45

39 39 44

44

45 45

5345

42

45

36 32 45

45

47 46

5547

44

46

36 35 47

48

49 48

5749

39

38

25 26 43

43

44 43

5144

40

42

29 31 43

41

43 43

5043

32 32

32 38

40

44 43

45 42

42 5245

41

39

39

41 42

37

36

36

31 34

4942

29 30

33 39

40

41 41

41 37

36 4841

37

36

38

43 43

38

39

40

33 31

5043

35

36

36

39 39

36

37

35

27 28

4639

37

37

37

40 40

38

37

37

29 26

4740

25 25

25 36

36

38 38

38 35

36 4538

19 34

34

38

443819

3835

354538

19 34

34

37

443720

3835

354538

20

3936

364639

20 35

35

38

4538 31

3836

364538

29 38

38

38

4538

Lagedi - Aruküla - Peningi

MV

POS 1

POS 2

POS 3

POS 4

POS 5

POS 6

POS 7

POS 8

POS 9

POS 10

POS 11

POS 15

POS 16

POS 14

POS 17 POS 13

POS 12

POS 18

POS 19 POS 20

POS 21

POS 22

POS 23 POS 24

Mürakaart nr 4-2

Projekt nr 20113

Projekti nimi: Linnaku kinnistu

Liiklusmüra 2040 müratõkkeseinaga

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Elu- ja ühiskondlik hoone

Muu hoone

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala

Mõõtkava A3 1:2500

Arvutustarkvara: CadnaA 2021 MR2

Kuupäev: 01.02.22 Koostas: Eteri Eha

Mürakaart nr 5-1

Projekt nr 20113

Projekti nimi: Linnaku kinnistu

Liiklusmüra 2019

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed: Aasta 2019 müraolukord 3D vaade

Hinnatud müratase Päev (7-23), Ld [dB]

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Arvutustarkvara CadnaA 2021 MR2

Kuupäev: 01.02.22 Koostas: Eteri Eha

Mürakaart nr 5-2

Projekt nr 20113

Projekti nimi: Linnaku kinnistu

Liiklusmüra 2019

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed: Aasta 2019 müraolukord 3D vaade

Hinnatud müratase Öö (23-7), Ln [dB]

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Arvutustarkvara: CadnaA 2021 MR2

Kuupäev: 01.02.22 Koostas: Eteri Eha

Mürakaart nr 6-1

Projekt nr 20113

Projekti nimi: Linnaku kinnistu

Liiklusmüra 2040

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed: Aasta 2040 müraolukord 3D vaade

Hinnatud müratase Päev (7-23), Ld [dB]

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Arvutustarkvara: CadnaA 2021 MR2

Kuupäev: 01.02.22 Koostas: Eteri Eha

Mürakaart nr 6-2

Projekt nr 20113

Projekti nimi: Linnaku kinnistu

Liiklusmüra 2040

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed: Aasta 2040 müraolukord 3D vaade

Hinnatud müratase Öö (23-7), Ln [dB]

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Arvutustarkvara: CadnaA 2021 MR2

Kuupäev: 01.02.22 Koostas: Eteri Eha

Mürakaart nr 7-1

Projekt nr 20113

Projekti nimi: Linnaku kinnistu

Liiklusmüra 2019 müratõkkeseinaga

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed: Aasta 2019 müraolukord 3D vaade

Hinnatud müratase Päev (7-23), Ld [dB]

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Arvutustarkvara: CadnaA 2021 MR2

Kuupäev: 01.02.22 Koostas: Eteri Eha

Mürakaart nr 7-2

Projekt nr 20113

Projekti nimi: Linnaku kinnistu

Liiklusmüra 2019 müratõkkeseinaga

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed: Aasta 2019 müraolukord 3D vaade

Hinnatud müratase Öö (23-7), Ln [dB]

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Arvutustarkvara: CadnaA 2021 MR2

Kuupäev: 01.02.22 Koostas: Eteri Eha

Mürakaart nr 8-1

Projekt nr 20113

Projekti nimi: Linnaku kinnistu

Liiklusmüra 2040 müratõkkeseinaga

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed: Aasta 2040 müraolukord 3D vaade

Hinnatud müratase Päev (7-23), Ld [dB]

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Arvutustarkvara: CadnaA 2021 MR2

Kuupäev: 01.02.22 Koostas: Eteri Eha

Mürakaart nr 8-2

Projekt nr 20113

Projekti nimi: Linnaku kinnistu

Liiklusmüra 2040 müratõkkeseinaga

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed: Aasta 2040 müraolukord 3D vaade

Hinnatud müratase Öö (23-7), Ln [dB]

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Arvutustarkvara: CadnaA 2021 MR2

Kuupäev: 01.02.22 Koostas: Eteri Eha

Mürakaart nr 8-2

Projekt nr 20113

Projekti nimi: Linnaku kinnistu

Liiklusmüra 2040 müratõkkeseinaga

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed: Aasta 2040 müraolukord 3D vaade

Hinnatud müratase Öö (23-7), Ln [dB]

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Arvutustarkvara: CadnaA 2021 MR2

Kuupäev: 01.02.22 Koostas: Eteri Eha

9 1

19

19

Päev (7-23), L [dB]

Mürakaart nr 9-2

Projekt nr 20113

Projekti nimi: Linnaku kinnistu

Liiklusmüra 2019

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed: Aasta 2019 müraolukord 3D vaade

Hinnatud müratase Öö (23-7), Ln [dB]

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Arvutustarkvara: CadnaA 2021 MR2

Kuupäev: 01.02.22 Koostas: Eteri Eha

Mürakaart nr 10-1

Projekt nr 20113

Projekti nimi: Linnaku kinnistu

Liiklusmüra 2040

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed: Aasta 2040 müraolukord 3D vaade

Hinnatud müratase Päev (7-23), Ld [dB]

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Arvutustarkvara: CadnaA 2021 MR2

Kuupäev: 01.02.22 Koostas: Eteri Eha

Mürakaart nr 10-2

Projekt nr 20113

Projekti nimi: Linnaku kinnistu

Liiklusmüra 2040

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed: Aasta 2040 müraolukord 3D vaade

Hinnatud müratase Öö (23-7), Ln [dB]

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Arvutustarkvara: CadnaA 2021 MR2

Kuupäev: 01.02.22 Koostas: Eteri Eha

Mürakaart nr 11-1

Projekt nr 20113

Projekti nimi: Linnaku kinnistu

Liiklusmüra 2019 müratõkkeseinaga

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed: Aasta 2019 müraolukord 3D vaade

Hinnatud müratase Päev (7-23), Ld [dB]

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Arvutustarkvara: CadnaA 2021 MR2

Kuupäev: 01.02.22 Koostas: Eteri Eha

Mürakaart nr 11-2

Projekt nr 20113

Projekti nimi: Linnaku kinnistu

Liiklusmüra 2019 müratõkkeseinaga

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed: Aasta 2019 müraolukord 3D vaade

Hinnatud müratase Öö (23-7), Ln [dB]

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Arvutustarkvara: CadnaA 2021 MR2

Kuupäev: 01.02.22 Koostas: Eteri Eha

Mürakaart nr 12-1

Projekt nr 20113

Projekti nimi: Linnaku kinnistu

Liiklusmüra 2040 müratõkkeseinaga

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed: Aasta 2040 müraolukord 3D vaade

Hinnatud müratase Päev (7-23), Ld [dB]

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Arvutustarkvara: CadnaA 2021 MR2

Kuupäev: 01.02.22 Koostas: Eteri Eha

Mürakaart nr 12-2

Projekt nr 20113

Projekti nimi: Linnaku kinnistu

Liiklusmüra 2040 müratõkkeseinaga

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed: Aasta 2040 müraolukord 3D vaade

Hinnatud müratase Öö (23-7), Ln [dB]

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Arvutustarkvara: CadnaA 2021 MR2

Kuupäev: 01.02.22 Koostas: Eteri Eha

Töö number 2019-0101

Korraldaja Raasiku Vallavalitsus, Tallinna mnt 24

75201 Aruküla

e-post: [email protected]

Konsultant

Huvitatud isik

Skepast&Puhkim OÜ

Laki 34, 12915 Tallinn

Telefon: 664 5808; e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

OÜ Madegar

Seisund

Kuupäev

Põhilahendus

24.11.2021

Linnaku katastriüksuse ja lähiala

detailplaneering

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

2 / 26

Algatamine

Eskiisi avalik väljapanek

07.04.2020

…

Vastuvõtmine …

Avalik väljapanek

Kehtestamine

…

…

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

3 / 26

I SELETUSKIRI

SISUKORD

1. PLANEERINGU LÄHTEINFO ................................................................................ 6

2. OLEMASOLEV OLUKORD .................................................................................... 7

2.1. Kontaktvöönd ...................................................................................................... 8

2.2. Rohevõrgustik ..................................................................................................... 8

2.3. Kohalikud kitsendused .......................................................................................... 9

3. PLANEERINGULAHENDUS ................................................................................ 11

3.1. Üldlahendus ...................................................................................................... 11

3.2. Vastavus üldplaneeringule ................................................................................... 11

3.3. Ehitusõigus ja kruntimine .................................................................................... 12

3.4. Kuni 20m2 ehitisealuse pinnaga ja kuni 5m kõrgete väikeehitiste püstitamine ............ 13

3.5. Katastriüksuste maadebilanss .............................................................................. 14

3.6. Hoonele ja rajatistele esitatavad nõuded ............................................................... 14

3.7. Teede, liikluse ja parkimise üldpõhimõtted ............................................................ 14

3.8. Vertikaalplaneerimise põhimõtted......................................................................... 16

3.9. Perspektiivne ühendus Välja teega ....................................................................... 16

3.10. Haljastus ja heakord ........................................................................................... 16

3.11. Jäätmekäitlus .................................................................................................... 17

3.12. Servituudid........................................................................................................ 18

3.13. Tuleohutusnõuded .............................................................................................. 18

3.14. Keskkonnakaitse abinõud .................................................................................... 19

3.15. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed ............................................................. 20

3.16. Piirdeaiad .......................................................................................................... 21

4. TEHNOVÕRGUD ............................................................................................... 22

4.1. Üldinfo .............................................................................................................. 22

4.2. Veevarustus ...................................................................................................... 22

4.3. Tuletõrje veevarustus ......................................................................................... 22

4.4. Reovee kanalisatsioon ........................................................................................ 23

4.5. Sadevee käitlemine ............................................................................................ 23

4.6. Elektrivarustus ................................................................................................... 23

4.7. Sidevarustus ..................................................................................................... 24

4.8. Küte ................................................................................................................. 24

4.9. Valgustus .......................................................................................................... 24

4.10. Päikesepaneelide ja -kollektorite kasutamine ......................................................... 24

5. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ........................................................................... 25

5.1. Avalikult kasutatava taristu väljaehitamine ............................................................ 25

5.2. Ühendamine Välja teega ..................................................................................... 25

5.3. Harju tee lõik ..................................................................................................... 25

5.4. Ohtlikud jäätmed, lõhkekehad, võimalikud EOD protseduurid................................... 26

II JOONISED

DP-01 Situatsiooniskeem

DP-02 Väljavõte üldplaneeringu maakasutuse kaardilt

DP-03 Väljavõte üldplaneeringu piirkondlike ehitustingimuste skeemist

DP-04 Tugiplaan

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

4 / 26

DP-05 Põhijoonis

DP-06 Tehnovõrkude koondplaan

III LISAD

1. Tehnilised tingimused

2. Puittaimestiku haljastuslik hinnang

3. Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisaruanne

4. Keskkonnamüra ja vibratsiooni hinnang

5. Kaitstavate taimeliikide inventuur

6. 3D visualisatsioon

IV MENETLUSDOKUMENDID

V KOOSKÕLASTUSED JA ARVAMUSED

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

5 / 26

Planeeringu koostajad

Detailplaneering koostatakse koostöös Raasiku Vallavalitsuse haldus- ja arendusosakonna ja

Skepast&Puhkim OÜ konsultantidega:

Skepast&Puhkim OÜ

Ivan Gavrilov Projektijuht ja planeerija

Korraldaja esindaja:

Krista Erg-Scacchetti Raasiku Vallavalitsuse haldus- ja arendusosakonna planeeringute

spetsialist

Huvitatud isik:

OÜ Madegar esindaja Tarmo Mitt

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

6 / 26

1. Planeeringu lähteinfo

Eesmärk

Planeeringu eesmärk on Aruküla alevikus, Linnaku katastriüksused välja jagada elamumaa,

üldkasutatava maa ja transpordimaa sihtotstarbega kruntideks ning neile ehitusõiguse määramine,

avalikult kasutatavate alade, liikluspindade ja tehnovõrkudega varustuse planeerimine, olulise

haljasmassiivi võimalike kaitsemeetmete planeerimine, Mõisamaa tee ja Välja tee elanikele täiendava

ühendustee võimaldamine alevikuga, Lagedi-Aruküla-Peningi maanteele jalakäijatele turvalise

teeületuskoha planeerimine. Detailplaneeringuga määratakse ka arhitektuursed tingimused,

juurdepääsud, tehnovõrkudega liitumised jm detailplaneeringu ülesanded.

Ülesanded

Planeeringu ülesanded vastavalt detailplaneeringu algatamise otsusele ja lähteseisukohtadele on

järgmised:

• Vajalike alusuuringute läbiviimine

• Linnaku kinnistu kruntideks jagamine, ehitusõiguse ja ehituslike tingimuste määramine

• Tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine

• Parkimise korraldamine ja juurdepääsude ning liikluskorralduse määramine

• Haljastuse ja heakorra lahenduse põhimõtete määramine

• Servituutide vajaduse ja ulatuse määramine

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas kehtiva Raasiku valla üldplaneeringuga.

Üldplaneeringu järgi on tegemist elamumaa juhtotstarbega alaga.

Planeeringu koostamise alused

• Raasiku Vallavolikogu 07.04.2020 otsus nr 17 Linnaku katastriüksuse ja lähiala

detailplaneeringu koostamise algatamiseks koos lisaga 1 (Lähteseisukohad), sh

Lähteseisukohtade lahutamatuks osaks olev 12.02.2020 esitatud põhijoonise eskiis

• Planeerimisseaduse § 124 lõiked 1-4 ja lg 10; § 125 lg 1 p 1; § 126; § 127; § 128;

• Raasiku valla üldplaneering 2020 (kehtiv);

• Harju maakonnaplaneering 2030+;

• Planeeringu alusinfona on kasutatud topo-geodeetilist mõõdistust, koostaja geodeet Jaanus

Tahk (kutsetunnistus 137031/EEG000440), töö nr 8-4/2019, välitööd teostatud 22.08.2019

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

7 / 26

2. Olemasolev olukord

Planeeritav ala asub Aruküla alevikus Linnaku katastriüksusel, mis asub Aruküla männikus, vanal

sõjaväebaasi alal, Lagedi-Aruküla-Peningi maantee ääres. Planeeringu alasse on haaratud ka

nimetatud maantee lõik ja vajaliku suurusega lähiala.

Tabel 1. Planeeringuala kinnistud.

Katastriüksus Katastri tunnus Pindala Sihtotstarve

Linnaku 65101:003:0760 99037 m² Riigikaitsemaa 100%

11300 Lagedi- Aruküla-Peningi tee (osaliselt)

65101:003:0397

6948 m²

Transpordimaa 100%

Harju tee lõik 2

(osaliselt)

65101:003:0622 15037 m² Transpordimaa 100%

Paunküla metskond 199 (osaliselt)

65101:003:0883

65230 m²

Üldkasutatav maa 100%

Pumbamaja (ala sees, ei käsitleta)

65101:003:0074 10008 m² Tootmismaa 100%

Planeeringuala suurus kokku on ca 14ha. Põhirõhk on planeeritaval Linnaku katastriüksusel, mis on

osa Aruküla männikust. Aruküla männik on väärtuslik puhkeala ning metsase miljööga elamu

piirkond. Linnaku KÜ on pikalt olnud kasutuses riigikaitsemaana (viimane valdaja enne käesoleva

planeeringu finantseerijat oli Kaitseliit) ja selle funktsiooniga on seotud kinnistul esinevad hoonete

varemed, vundamendiplaadid ja teed. Valdavas osas on KÜ hoonestamata ja kaetud männimetsaga.

Juurdepääsuvõimalused maale on head, kuid kitsaskohaks on kergliiklejate ohutu ületuskoha

puudumine üle Lagedi-Aruküla-Peningi maantee.

Ala tehnovõrkude varustatus on puudulik ja kuulub lahendamisele.

Olemasolev olukord Linnaku katastriüksusel. Foto: Skepast&Puhkim OÜ

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

8 / 26

2.1. Kontaktvöönd

Planeeringuala asub Aruküla aleviku põhiosast edelas. Aleviku väljakujunenud elamumassiivist on

planeeringuala eraldatud Lagedi-Aruküla-Peningi maantee. Aleviku põhiosas maantee ja raudtee

vahel on tihe olemasolev tänavavõrk, kuid maanteest lõunas on tänavavõrk katkendlik või puudulik.

Aruküla aleviku põhimassiiv raudtee ja maantee vahel ning planeeringuala maanteest lõunas. Aluskaart: Mapstack

Planeeringuala kontaktvööndi jäävad ulatuslikud parkmetsamaad ja maanteega piirnev üksikelamute

piirkond keskmise kinnistu suurusega ca 2000…4000m2. Vahetusse kontaktvööndi jääb ka Välja tee

1a ärimaa kinnistu planeeringualast edelas. Planeeringuga kavandatava perspektiivse

liikluslahenduse mõju puudutab ka Välja tee ja Mõisamaa tee üksikelamute piirkonda. Aruküla aleviku

keskus (kool, vallamaja) on alast linnulennult ca 1,6km kaugusel ja raudteejaam ca 2km kaugusel.

Kontaktvööndi ala on üldiselt homogeenne ja valdavas osas monofunktsionaalne, suhteliselt väikese

hoonestustiheduse ja suure roheluse osakaaluga.

Alal või kontaktvööndil puuduvad ohtlikud ettevõtted.

Planeeringuga kasvab eeldatavasti suurim mõju Männiku teele, mis on nii auto- kui kergliiklusele

lühim tee aleviku keskuseni. Männiku teel ei ole hetkel kõnniteed ja ruumivaru selle rajamiseks on

minimaalne. Männiku teele kõnnitee rajamine ja kergliikluse maksimaale soodustamine peab

muutuma kohaliku omavalitsuse prioriteediks, kui Linnaku planeering realiseeritakse. Aruküla aleviku

liikuvusskeemis (OÜ Skepast&Puhkim töö nr 2020_0053) on Männiku tee kajastatud aleviku keskuse

tänavavõrgu jätkuühendusena.

2.2. Rohevõrgustik

Planeeringuala on osa järgmistest rohevõrkudest:

- Raasiku rohevõrk vastavalt Raasiku valla üldplaneeringule

- Harjumaa rohevõrgustik vastavalt Harju maakonnaplaneeringule

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

9 / 26

Aruküla männik on rohevõrgustiku tugiala. Rohevõrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et

looduslike alade osatähtsus kogu tugiala piires ei langeks alla 90%. Seoses sellega vastavalt

lähteseisukohtadele kavandatakse kõrghaljastuse osakaal üksik-ja paariselamute kruntidel 60%,

korterelamute kruntidel 50% ja avalikult kasutataval haljasalal säilitada maksimaalne võimalik

kompaktne haljastus.

Planeeringuala vahetu kontaktvöönd on suure roheluse osakaalu ja madala hoonestustihedusega. Aluskaart: Mapstack

2.3. Kohalikud kitsendused

Planeeringuala läbivad või sellele ulatuvad järgmised kitsendused:

• Lagedi-Aruküla-Peningi maantee 10 m kaitsevöönd

• OÜ Raven veeettevõttele kuuluva puurkaevu sanitaarkaitseala

• OÜ ELEKTRILEVI ettevõttele kuuluv alla 1kV elektriõhuliin ning selle kaitsevöönd 3m

õhuliini teljest mõlemas suunas;

• Geodeetilised punktid 49866, 49867 ja 49868 kaitsevööndiga 3 m

• Sideehitised kaitsevööndiga 1 m teljest mõlemas suunas

• Kahelehise käokeele kasvukohad Maa-ameti kitsenduste kaardil näidatud ulatuses

Planeeringualal ei ole muid teadaolevaid kitsendusi.

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

10 / 26

Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardilt.

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

11 / 26

3. Planeeringulahendus

Planeeringulahenduse välja töötamisel on arvestatud eelkõige järgmiste põhiprintsiipidega:

- Sidus tänavavõrk ja umbtänavate vältimine

- Olemasolevate teede ja vundamentide taaskasutamine

- Koormusindeks min 500

- Ala keskosa läbikäidavuse säilitamine ja ebamõistliku tarastamise vältimine

- Haljaspuhvri säilitamine maantee ääres puutumata kujul

- Kompaktse haljasala planeerimine ala sees, mis tagab ümbritsevate parkmetsade sidusust

- Olemasoleva kõrghaljastuse säilitamine võimalikult suures mahus

- Kergliikluse soodustamine Aruküla aleviku keskuse suunas

3.1. Üldlahendus

Üldlahendus näeb ette kolme uut tänavat, mis tagavad ala logistilist sidusust. Ala keskosa on

kavandatud jätta avatud poolprivaatse ruumina, sinna on kavandatud korterelamute grupp.

Korterelamute krundid ei ümbritseta piirdeaiaga, mis tagab parema käidavuse ja visuaalse sidususe

ala lääneosas kavandatud haljasalaga. Korterelamute kruntidel on võimalik maastikuarhitektuursete

võttetega määrata selged üldkasutatavad jalgrajad, mis võimaldavad planeeringu keskosa jalgsi või

rattaga läbida, liikudes parkmetsaalade vahel. Korterelamu kruntidel (võimalusel) kasutatakse

autode parkimiseks olemasolevaid vundamendiplaate. Hoonestusalad on valitud lähtudes nende

vundamentide asukohtadest ja väärtusliku haljastuse säilitamisest. Korterelamute puhul on

koormusindeks min 500 ja korterite arv on max 6 hoone kohta.

Planeeringuala peatänavaks on Männiku tee pikendus, mida on ettenähtud ühendada Välja teega.

Sellega paranevad Mõisamaa tee elamute juurdepääsuvõimalused.

Lääne-ida suunaline uus tänav teenindab maanteeäärseid krunte ja olemasolevat puurkaevuga

katastriüksust. Tänav ühendatakse idas Harju teega juurdepääsuvõimaluste parandamiseks.

Planeeringuala põhjaosas on kavandatud kokku 13 üksikelamu krunti min suurusega 3000m2.

Maantee äärde on planeeritud jätta 50m haljaspuhver, kuhu hoonestust ei planeerita.

Planeeringuala lõunaosas on kavandatud kokku 4 kahe korteriga elamu krunti min suurusega

3000m2. Krunte teenindav põiktänav võimaldab lääne-ida suunalist kergliikluse läbipääsu

parkmetsaalade vahel.

Ala lääneosas on kavandatud kompaktne üldkasutatav haljasala.

3.2. Vastavus üldplaneeringule

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas 24.05.2020 Raasiku valla volikogu otsusega nr

24 kehtestatud Raasiku valla üldplaneeringuga ning ei sisalda olulise keskkonnamõjuga tegevusi

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimisssüsteemi seaduse tähenduses. Vastavalt

üldplaneeringule jääb planeeringuala elamumaa juhtotstarbega maa-alale, kus krundi minimaalne

suurus on 3000m2. Elamu maa-alal on lubatud erinevat tüüpi elamud - üksik-, kaksik-, rida-, kahe

või mitme korteriga elamud. Detailplaneeringu lahendus on sellega kooskõlas. Väljavõtted

üldplaneeringu maakasutuse kaardilt ja ehitustingimuste skeemist on toodud joonistel DP-02 ja DP-

03.

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

12 / 26

3.3. Ehitusõigus ja kruntimine

Ehitusõigust antakse kokku 24 planeeritavale krundile, sh 7 korterelamu, 13 üksikelamu ja 4 kahe

korteriga elamu ehitamiseks. Lisaks sellele moodustatakse 4 transpordimaa krunti tänavate

rajamiseks, 1 tavajäätmete käitluse maa krunt jäätmete liigiti kogumise korraldamiseks ja üks

üldkasutatava maa krunt haljasala rajamiseks, mida antakse munitsipaalomandisse. Transpordi- ja

üldkasutatava maa kruntidele ei määrata ehitusõigust. Kõik nimetatud krundid moodustatakse

olemasolevast Linnaku maaüksusest lahutamisega.

Lisaks sellele tehakse ettepanek transpordimaa krundi moodustamiseks ja munitsipaalomandisse

andmiseks olemasolevast Paunküla metskonna 199 maaüksusest lahutamisega eesmärgiga rajada

tänava ühenduslõik Välja teega.

Ehitusõiguse näitajad: vt Põhijoonis.

Kruntide moodustamise ettepanek on toodud tabelis 2 “Kruntide moodustamise ettepanek”.

Lahutatavate tükkide bilanss on toodud tabelis 3 „Moodustatavate kruntide andmed“.

Tabel 2. Kruntide moodustamise ettepanek

Pos

nr

Krundi plan

suurus, m2

Maa sihtotstarve vast.

detailplaneeringu liigile:

Maa sihtotstarve vast.

katastriüksuse liigile:

1 3470 EP100 E100

2 3661 EP100 E100

3 3006 EP100 E100

4 3000 EP100 E100

5 3000 EP100 E100

6 3076 EP100 E100

7 3001 EP100 E100

8 3012 EP100 E100

9 3012 EP100 E100

10 3012 EP100 E100

11 3001 EP100 E100

12 3000 EP100 E100

13 3002 EP100 E100

14 3088 EK100 E100

15 3052 EK100 E100

16 3954 EK100 E100

17 3000 EK100 E100

18 3000 EK100 E100

19 3000 EK100 E100

20 3081 EK100 E100

21 3111 EP100 E100

22 3099 EP100 E100

23 3076 EP100 E100

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

13 / 26

24 3025 EP100 E100

25 1744 LT100 L100

26 6978 LT100 L100

27 2585 LT100 L100

28 3072 LT100 L100

29 9720 HP100 Üm100

301 652 LT100 L100

312 175 OJ100 J100

Üksikelamukruntidele (POS1…13) on lubatud üks põhihoone ja üks kuni 50m2 abihoone, mida tuleb

püstitada hoonestusala piirides. Üksikelamu krundil on maksimaalne lubatud ehitisealune pind kokku

kuni 240m2.

Korterelamukruntidel (POS14…20) on lubatud hoonestusala piires püstitada põhihoonet, abihooned

ei ole lubatud, v.a. p3.4 kirjeldatud korras. Korterelamu krundil on maksimaalne lubatud ehitisealune

pind kuni 500m2.

Paariselamukruntidel (POS21…24) on lubatud üks põhihoone ja kuni kaks abihoonet summaarse

ehitisealuse pinnaga kuni 50m2, mida tuleb püstitada hoonestusala piirides. Teatisekohustusele

mittealluvate väikeehitiste (kuni 20m2) püstitamine ei ole lubatud. Paariselamu krundil on

maksimaalne lubatud ehitisealune pind kokku kuni 240m2.

Hooned tuleb paigutada planeeringus määratud hoonestusalade piiridesse. Üldjuhul on hoonestusala

kaugus krundipiirist min 4 m tagamaks kruntide vahel 8 m laiusega tuleohutuskuja, kuid tulenevalt

haljaspuhvri vajadusest ja väärtuslike puude säilitamisest on paljude kruntide hoonestusalad mõnest

piirist ka kaugemal – täpsemalt vt Põhijoonis.

Sama tüploogiaga hoonete kavandamisel tuleb järgida, et hooned oleksid oma põhiparameetrite osas

võimalikult sarnased - hoone kõrgus (korruselisus, sokli korruse kõrgus, räästa ja katuseharja

kõrgus), katusekalle ja piirdeaia kõrgus.

Joonisel kajastatud planeeritavate hoonete illustratiivsed asukohad on näidatud indikatiivsetena ning

see täpsustub hoonete projekteerimise käigus.

3.4. Kuni 20m2 ehitisealuse pinnaga ja kuni 5m kõrgete väikeehitiste

püstitamine

Lisaks põhihoonetele on üksik- ja korterelamukruntidel lubatud püstitada kuni 1 ehitis ehitisealuse

pinnaga 0…20m2 ja kuni 5m kõrge Ehitusseadustikus ettenähtud korras ka väljapoole hoonestusalast

(v.a. haljaspuhvri alal), kuid sellised hooned ja rajatised peavad olema põhihoone funktsiooni

toetavad, nagu nt pergola, katusealune jalgrattaparkla vms. Nimetatud rajatised ja hooned tuleb

kavandada arhitektuurselt ja mahuliselt sidusatena põhihoonega ja kooskõlastada kohaliku

omavalitsusega.

Paariselamukruntidel ei ole kirjeldatud väikeehitised lubatud.

1 Ajutine krunt, pärast DP kehtestamist kuulub liitmiseke Männiku tee tänavamaale (POS26) või Välja tee

tänavamaale 65101:003:0579 2 Jäätmete liigiti kogumise koht

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

14 / 26

3.5. Katastriüksuste maadebilanss

Krundid 1...29 ja 31 moodustatakse Linnaku kinnistu jagamise teel. Krunt nr 30 eraldatakse

katastriüksusest Paunküla metskond 199 (65101:003:0883).

3.6. Hoonele ja rajatistele esitatavad nõuded

Ehitiste projekteerimisel tuleb arvesse võtta järgnevaid nõudeid ja põhimõtteid:

• Katusekalle: 0…35 kraadi;

• Korruste arv: kuni kaks maapealset täiskorrust

• Hoonete kõrgus: kuni 10 m katuseharjani, lamekatuse puhul kuni 8 m parapeti kõrgeima punktini

• Välisviimistluses kasutada väärtuslikke ehitusmaterjale, näiteks tellist, betooni, termotöödeldud puitu, vm kaasaegsed ning kvaliteetsed materjalid, mis sobivad piirkonda. Välistatud on imiteerivad materjalid, plastik, ümarpalk, madalakvaliteetne laudis;

• Välisviimistluses tuleb eelistada piirkonnale omaseid looduslähedasi materjale ja värvitoone

• Hoonete fassaadid võivad aga ei pea asetsema tänava lõikes sirget joont mööda. Hoone asukoha ja orientatsiooni kavandamisel lähtuda looduslikust metsakeskkonnast ja II väärtusklassi puude säilitamise vajadusest;

• Sama tüpoloogiaga hooned peavad olema sarnased nende põhiparameetrite osas, nt sokli kõrgus, korruselisus, räästa kõrgus, katusekalle, katuseharja kõrgus

• Hoone eskiis kooskõlastada Raasiku vallavalitsusega;

• Ehitusprojekti raames igale korterile ette näha rõdu või terrass (soovitavalt klaasitud)

• Korterelamute ehitusprojektis näha maja sees ühine tänavatasapinnal asuv hoiuruum

jalgrataste, lapsevankrite jms hoidmiseks. Vastav hoiuruum peab olema ligipääsetav ilma

treppideta.

• Jalgratta parkimiskohad peavad võimaldama raamist lukustamist ja võimalusel paiknema

kaetult

• Üksik- ja paariselamute parkimiskohad näha ette soovitatavalt katuse all

• Piirdeaiad vt 3.16

3.7. Teede, liikluse ja parkimise üldpõhimõtted

Sõidukite (sh teenindava transpordi) peajuurdepääs planeeritavale alale on kavandatud Lagedi-

Aruküla-Peningi maanteelt. Selleks planeeritakse ehitada ümber Männiku tee ja maantee ristmik

selliselt, et ilma peatamata otse läbisõit üle maantee on tõkestatud ristmiku geomeetriaga. Maantee

lõigul läbi Aruküla aleviku tiheasustusala taotletakse Maanteeametilt piirkiiruse vähendamist kuni

50km/h.

Detailplaneeringu joonistel on näidatud Lagedi-Aruküla-Peningi maantee nr 11300 kaitsevöönd 30

meetrit (vastavalt EhS § 71 lg 2). Maanteele nõutav külgnähtavus 16m (Majandus- ja taristuministri

05.08.2015 määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“, tabel 2.14, lähtetase rahuldav) ning vaba

ruumi nõue sõiduteega külgneval alal 7,0m (Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106

„Tee projekteerimise normid“, tabel 2.17, lähtetase rahuldav). Antud külgnähtavusalasse jääb

üheltpoolt mets ja planeeritaval alale on kavandatud müratõkkesein.

Lähtudes Maanteede projekteerimisnormidele on peateele avanev nähtavuskaugus ristumiskohal

projektkiirusega 70km/h ja lähtetasemega rahuldav, 200m ning nähtavuskaugus kõrvalteelt

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

15 / 26

vastavalt tüüpskeemile A, lähtetasemega rahuldav kaugus 7m. Nähtavuskolmanurkadesse ei jää

takistusi.

Teeregistri andmetele on riigitee nr 11300 km 9,697-11,39 väljaehitamise klass- linn, alev, alevik.

Teeregistri andmetel oli riigi kõrvalmaantee nr 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi lõigul 10,14-10,57km

aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 3720 sõidukit ööpäevas (2019 aasta loendus).

Liikluskoosseis 2019 aastal jaotuse alusel oli sõiduautosid 97%, veoautod ja bussid 2% ja auto- ja

sadulrongid 1%. Planeeringuala näol on tegemist on areneva elamupiirkonnaga, mis ei tõsta olulisel

määral liikluskoormust. Riigi kõrvalmaantee nr 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi lõigul 10,14-10,57km

kehtib kiirusepiirang 70/km/h.

Lagedi-Aruküla-Peningi maanteele on kavandatud eraldatud vasakpöörderada Männiku teele aleviku

keskosa suunas. Ristmikule on kavandatud 2,5m laiune ohutussaarega ülekäigurada. Arendatav

elamurajoon ühendatakse maantee ääres olevate bussipeatustega perspektiivsete kõnniteede kaudu.

Planeeritava ala sees on kavandatud rajada kolm kvartalisisest tänavat, mis teenindavad kõiki

krunte, sh olemasoleva puurkaevuga maaükust. Kõik planeeritavad tänavad on kavandatud avaliku

kasutusega ja kuuluvad üleandmiseks munitsipaalomandisse, seega tuleb ehitusprojektis ette näha

avalike tänavate vastavus standardile EVS 843:2016.

Sisetänavate nähtavuskolmnurgad on moodustatud vastavalt EVS 843:2016 tänava projektkiirusega

30 km/h, nähtavuskaugus peateele rahuldav, nähtavuskaugus kõrvalteele hea, risrmku

liikluskorraldus – “peatu ja anna teed”. Nähtavuskolmanurkadesse ei jää takistusi, v.a. üksikud puud.

Kõik planeeritud tänavad on asfaltkattega.

Kuna tegemist on kompaktse aleviku tiheasustusalale planeeritava elamurajooniga, siis on

kvaliteetsed kergliiklejatele mõeldud ühendused kriitilise tähtsusega. Eraldi kõnniteega tuleb

varustada kõik planeeringuga kavandatud tänavad vastavalt Põhijoonisele. Tänavamaa laius on

Männiku tee pikendusel 18 m ja teistel tänavatel 15 m, mis võimaldab eraldatud kõnniteega

varustada kõik tänavad. Kõnnitee laius on 2,5…3 m. Sõidutee laius läbivalt 6,0 m. Korterelamu

kruntide juurdepääsutee projekteerimisel pöörata tähelepanu liiklejate ohutusele väljumisel

linnatänavale.

Männiku tee ja riigimaantee ristmiku ehitusprojekti koostamisel tuleb ette näha geodeetilise punkti

49867 teisaldamine.

Eraldatud kergliiklustee on planeeritud POS23 ja POS24 vahele. Sellele lisanduvad avalikule

pargialale rajatavad käiguteed või terviserajad. Väljakujunenud jalgraja suuna säilitamiseks on

reserveeritud üldkasutatava jalgsiraja koridor läbi POS17, mida reguleeritakse servituudiga valla

kasuks. Koridori kaudu on perspektiivselt võimalik rajada läbipääs riigimetsa.

Teede ja parklate projekteerimisel tuleb arvestada hooldussõidukite ja päästetehnika juurdepääsu

vajadusega alale.

Parkimine planeeritaval alal on lahendatud krundisiseselt.

Detailplaneeringus on parkimiskohtade arvutus tehtud lähtuvalt DP lähteseisukohtades sätestatud

normist planeerida 2 parkimiskohta iga elamuühiku kohta. Üksikelamute juurde tuleb

ehitusprojektiga kavandada min 2 parkimikohta, paariselamute juurde 4 ja korterelamute juurde 2

iga korteri kohta.

POS20 korterelamu krundile ja POS29 pargiala krundile on planeeritud ühine ristkasutusega parkla,

kus tuleb kasutuskorraga reserveerida kuni 12 parkimiskohta korterelamu elanikele ja ülejäänud

parkimiskohad jäävad avalikku kasutusse rajooni ja pargiala külalistele. See võimaldab

maksimaalselt ära kasutada olemasolevat betoonplatsi ja leevendab külaliste võimalikku

parkimisprobleemi. Põhijoonise infokastis POS 20 parkimiskohtade arv 24 koosneb 12

parkimiskohast korterelamu parklas ja 12 parkimiskohast servituudiga kaetud avalikult kasutatavas

parklas.

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

16 / 26

Sõiduautode parklale näha projektis ette tolmuvaba katend, milleks minimaalselt on

asfaltbetoonkate. Mitte kasutada murukivi, kuna see põhjustab liikumisraskusi abivahenditega

liiklejatele.

Kuna piirkond üldiselt soosib jalgrattaga liiklemist, tuleb pöörata tähelepanu projekteeritavate

hoonete ligipääsetavusele jalgrattaga ja selle parkimisvõimalustele, samuti tänavate ja

kergliiklusteede katenditele. Jalgratta parkimiskohad peavad võimaldama raamist lukustamist ja

võimalusel paiknema kaetult.

Põhijoonisel kajastatud teede ja parkimise lahendus on illustratiivne ning lahendatakse edasise

projekteerimise käigus. Ka parkimiskohtade arvu tuleb projekteerimise faasis täpsustada. Kui

projekteerime etappis nähakse ette detailplaneeringus näidatust väiksema parkimisvajadusega

hooneid, siis ei ole hoone arendajal kohustust ehitada välja detailplaneeringus ettenähtud

parkimiskohtade arv.

Detailplaneeringuga ei kavandata uusi mahasõite ega ristmike riigiteele. Olemasolev mahasõit

riigiteelt planeeritavale kinnistule tuleb likvideerida.

3.8. Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Vertikaalplaneeringu koostamine igale elamukrundile kuulub ehitusprojekti mahtu. Hoonete 0.00

tasapind valida lähtuvalt olemasoleva maapinna kõrgusest ja projekteeritud tänavate, tehnovõrkude

ja sissesõiduteede kõrgusmärkidest. Olemasoleva maapinna tõstmine ei ole lubatud rohkem kui 0,5

m. II väärtusklassi puude kasvualal on maapinna tõstmine lubatud kuni 0,1 m.

Vertikaalplaneerimisega tuleb välistada sadevee valgumist naaberkruntidele, sh tänavamaale.

Vertikaalplaneering peab olema sujuv, välistatud on järsud kallakud ja tugimüürid krundi piirile

lähemal kui 4 m.

3.9. Perspektiivne ühendus Välja teega

Planeeringuga nähakse ette Männiku tee ühendamine Välja teega (transpordimaa katastriüksuse

tunnus 65101:003:0579). Selleks planeeritalse Männiku tee planeeritava ala sees pikendada kuni

Linnaku KÜ lõunatipuni ja rajada valmidus ühenduseks Välja teega. Ühenduse tarbeks on vajalik

Männiku tee pikenduse ja Välja tee vahelisel lõigul kruntida välja 652 m2 suurune teemaa krunt, mis

on põhijoonisel näidatud kui POS30.

3.10. Haljastus ja heakord

Planeeritav ala asub rohevõrgustikus. Rohevõrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike

alade osatähtsus kogu tugiala piires ei langeks alla 90%. Seda nõuet tuleb järgida ka

detailplaneeringute koostamisel. Sellest tulenevalt planeerida kõrghaljastuse osakaal üksik-ja

paariselamute kruntidel 60%, koerterelamute kruntidel 50% ja avalikult kasutataval haljasalal

säilitada maksimaalne võimalik kompaktne haljastus.

Kuna planeeritav ala paikneb väärtuslikus männimetsas, on läbi viidud dendroloogiline inventuur

põhijoonisel näidatud ala ulatuses ja kaitsealuste taimeliikide uuring. Dendroloogilise inventuuriga

on tuvastatud maksimaalselt II väärtusklassi haljastuslikke objekte, mis on kantud põhijoonisele. II

väärtusklassi puude säilitamist on hoonestusalade kavandamisel püütud maksimaalses mahus

tagada. Hoonestusaladele ja tänavamaale jäävate II väärtusklassi likvideerimine on lubatud üksnes

kaalukalt põhjendatud juhtudel, st nt üksikelamute rajamisel on eeldatavasti võimalik hoone kuju ja

oaiknemise valikuga tagada ka hoonestusala sisse jäävate väärtuslike puude säilimine. Raietööd on

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

17 / 26

lubatud teha kolmes etapis ehk alusvõsa, mis ei nõua raieluba, väheväärtuslikud puuliigid ühtse

raieloaga ja väärtuslikud puuliigid üksikpuu kaupa.

Madalamate kategooriate puude likvideerimine hoonestusalal on lubatud ilma täiendavate

piiranguteta. Võimaliku asendusistutuse tingimused kooskõlastada vallavalitsusega ehitusloa

taotlemisel. Üldjuhul tuleb krundil säilitada sama arv mände. Juhul kui on vaja mõni mänd

likvideerida, tuleb samale krundile istutada sama arv mände sobivasse kasvu- ja asukohta. Kui

krundil ei leidu uue männi jaoks sobivaid kasvutingimusi, tuleb see asendada männiku alusmetsa

sobiva puuliigiga (nt tamm, kask, kuusk) või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega kasutada

asendusistutust väljaspool krunti.

Haljastuse kavandamisel arvestada hoonete, tehnovõrkude- ja rajatiste asukohtadega ning eelistada

linnakeskkonda sobivaid ja saastele vastupidavaid liike. Haljastuse projekteerimisel tagada puudele

ja taimedele vajalikud kasvutingimused arvestades hoonest ja olemasolevast kõrghaljastusest

tulenevate võimalike mõjutustega kasvuruumi osas.

Mitmekesisemate maastikulahenduste nagu uute pinnavormide kavandamiseks võib kasutada

vundamentide kaevetöödest ülejäänud täitemaerjali. Maakivid, mis kaevetööde käigus pinnale

tulevad, saab kasutada haljastuses või kunstilises komposistioonis. Samblaga kaetud maakivid on

sellele asukohale iseloomulikud.

Jalakäijate liikumistrajektooridele sh avalikule haljasalale paigaldada avalikuks kasutamiseks

prügikastid (kahe jaotusega prügikastid - pakendid, segaolmejäätmed) ja pingid – soovitatavalt 5

kuni 10 pinki pargiala kohta. Avalikule pargialale võib kavandada vaba aja veetmist soodustavaid

elemente nagu piknikukohad laudade ja toolidega, grilliplats, katusealune, kiiged jms, kuid välimuses

tuleks järgida lähimate hoonetega sarnast stiili, ning et nende kasutamine ei häiriks naabreid.

Pargialale tuleb rajada mänguväljak suurematele lastele. Võib ka lisada mänguväljaku väikelastele.

Täpne lahendus tuleb anda pargiala projektis.

Pargiala käiguteedele tuleb rajada valgustus. Ala valgustamiseks kaaluda ehitusprojektis madalate

jalgtee valgustite kasutamist. Käiguteede võrk kuulub lahendamisele pargi projektis. Pargiala tuleb

säilitada maksimaaleslt loodusliku männikuna. Pargiteed ei pea olema kõva kattega.

Iga 3 korterelamu kohta peab rajama hoonete vahetusse lähedusse vähemalt ühe väikelastele sobiva

turvalise mänguväljaku. Võimalikud indikatiivsed asukohad on näidatud põhijoonisel.

3.11. Jäätmekäitlus

Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Jäätmeseadusest ja Raasiku valla jäätmehoolduseeskirjast.

Vastavalt Jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja hoidmisel jäätmed nende tekkekohas

paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse. Ohtlikud jäätmed

koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse. Jäätmete kogumise asukoht paigutada hea

juurdepääsuga asukohta, kuid selliselt, et see ei rikuks üldist visuaalset vaadet. Eelistatud on

jäätmekonteinerite aedik, mida lahendatakse arhitektuurses projektis koos põhihoonega.

Ala idaosas on planeeritud eraldi munitsipaalomandisse antav krunt jäätmete liigiti kogumise

korraldamiseks (POS 31). Sinna tuleb rajada plats ja poolmaa-alused konteinerid vastavalt valla

jäätmekäitluseeskirjale.

Ehitustööde käigus tekkinud jäätmed tuleb ära koristada vastavalt eelpool toodud jäätmete

käitlemise korrale. Betoonist tükke ja ja vundamentide kaevamisest ülejäänud materjali võib

kasutada täitematerjalina uute pinnavormide moodustamiseks. Raudbetoonist on soovitav enne raud

eemaldada.

Maa-alused tühimikud (mahutid, punkrid, kui leidub) tuleb enne elamute kasutuslubade taotlemist

täielikult täita ja sulgeda.

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

18 / 26

3.12. Servituudid

Servituutide seadmine Raasiku valla kasuks on vajalik POS 7,13,17,20 kruntidel kergliiklustee ja/või

raja rajamiseks ja ristkasutuses parkla opereerimiseks Põhijoonisel näidatud ulatuses. Servituudi

seadmise vajadusega ala tuleb täpsustada vastavalt nimetatud rajatiste lahendusele. Parklale ja

kergliiklusrajale peab olema tagatud vaba juurdepääs.

POS 7 kergliiklustee servituut peab võimaldama 3 m laiusega kergliiklustee rajamist. POS 13 ja 17

läbiv vervituudi laius on 3,5 m (kuni 3 m laia jalgraja rajamiseks).

Maanteega paralleelselt kulgeva perspektiivse kergliiklustee servituudiulatus kuulub täpsustamisele

vastavalt kergliiklustee lahendusele.

Tehnovõrkude jaoks vajalikud servituudid seatakse järgmiselt:

- POS 25,26,27,28 kollektiivne kasutusõigus OÜ Raven ja AS Telia Eesti kasuks

tehnovõrkude opereerimiseks joonisel DP-06 näidatud ulatuses: reeglina 1 m väljapoole

äärmise võrgu teljest

- POS 25,26,27,28 isiklik kasutusõigus OÜ Elektrilevi kasuks tehnovõrkude opereerimiseks

joonisel DP-06 näidatud ulatuses: reeglina 1 m või kuni elamumaa krundi piirini kaabli

teljest mõlemas suunas

- POS 16 isiklik kasutusõigus OÜ Elektrilevi kasuks alajaama rajamiseks ja hooldamiseks

ning tehnovõrkude opereerimiseks joonisel DP-06 näidatud ulatuses

- POS 29 isiklik kasutusõigus OÜ Raven kasuks tuletõrje veemahuti rajamiseks ja

hooldamiseks ning tehnovõrkude opereerimiseks joonisel DP-06 näidatud ulatuses

- POS 26 isiklik kasutusõigus OÜ Raven kasuks tehnovõrkude opereerimiseks joonisel DP-06

näidatud ulatuses reeglina 1 m väljapoole äärmise võrgu teljest

- POS 26 isiklik kasutusõigus AS Telia Eesti kasuks tehnovõrkude opereerimiseks joonisel

DP-06 näidatud ulatuses reeglina 1 m väljapoole äärmise võrgu teljest

3.13. Tuleohutusnõuded

Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt

siseministri 30.03.2017. a määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ vm

projekteerimise hetkel kehtivatele tuleohutuse normidele. Hoonestus on planeeritud

tulepüsivusklassiga min TP3.

Kruntide hoonestusalade vahele on üldjuhul jäetud min 8 m lai tuleohutuskuja (4 m + 4 m), kohati

on hoonestusalade vahed suuremad väärtuslike puude säästmise eesmärgil.

Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs

ettenähtud päästevahenditega.

Ehitusprojektis piirata elamu tuletõkkesektsioonid piirpindalaga 800m2.

Planeeringuala läheduses pole tuletõrjehüdrante ja välise tulekustutusvee tagamiseks on planeeritud

maa-alune tuletõrjevee mahuti aktiivse mahuga 108 m³ ning kuivhüdrant koos survestuskaevuga.

Mahuti kuulub üleandmisele valla vee-ettevõttele. Mahuti täitmine on ette nähtud olmeveevõrgust.

Lisaks planeeritakse päästeautoga survestatav kahe tuletõrjehüdrandiga tuletõrjeveetorustik (V2-

De110). Tuletõrjeveetorustikku survestatakse kuiva hüdrandi juurde paigaldatavast

survestamiskaevust. Päästeauto võtab vee kuivhüdrandist (mis on ühendatud tuletõrjevee mahutiga)

ning pumbab vee survestuskaevu kaudu hüdrantidega varustatud torustikku. Torustikul paiknevate

hüdrantide vahekaugus on kuni 100 m ja mõjuraadius 50 m.

Mahuti täitmine hakkab toimuma ühisveevärgist. Mahuti tühjenemise korral peab selle täitmine

olema tagatud 72 h jooksul. Tuletõrje veevõtukoht tuleb nõuetekohaselt tähistada.

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

19 / 26

Kustutusvee normvooluhulk peab olema tagatud vastavalt normile - arvestada normvooluhulgaga

10l/s, arvestusliku tulekahju kestvusega 3t. Tuletõrjeveevarustus, mahuti vajadus ja hüdrantide

asukohad täpsustatakse ja määratakse lõplikult kindlaks veevarustuse projekti koosseisus.

Hoonete sisemine tuletõrjeveevarustus ning täpsemad tuleohutusnõuded lahendatakse hoone

projekteerimise staadiumis.

3.14. Keskkonnakaitse abinõud

Planeeritav kinnistu on pikalt olnud kasutuses riigikaitsemaana (Kaitseliidu kasutuses), mistõttu

küsiti planeeringu koostamise käigus seisukohta võimalike militaarohtude kohta Kaitseliidult ja

Päästeametilt (kiri 2. märts 2020). Kaitseliidu seisukohal (vastuskiri 3. märts 2020) ei ole

laskemoonaga seotud väljaõppelisi tegevusi planeeringualal viljeletud, mille tõttu võinuks maa-alale

maha jääda UXO kehi, laske- või muud sõjamoona ning imitatsioonivahendeid. 2011. aastal, kui

Kaitseliidu tellimusel lammutati linnakus asuvad amortiseerunud ehitised, ühtegi UXO-t (ei

nüüdisaegseid ega ka ajaloolisi) ehitusobjektil ei tuvastatud. Päästeameti kinnitusel ei ole alal

tuvastatud lõhkekehi (vastuskiri 3. aprill 2020). Eelpool tulenevast ei ole alust arvata, et alal võib

esineda ohtlikke militaarbojekte.

Kaitsealuste taimeliikide uuringu inventuuri tulemusel tuvastati kahe kaitstava taimeliigi esinemine

inventeeritud alal. Leitud liikideks on suur kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) ja laialehine

neiuvaip (Epipactis helleborine), viimast liike leiti vaid üks isend. Mõlemad liigid kuuluvad

kolmandasse kaitsekategooriasse. Muid kaitstavaid taimeliike inventeeritud alal ei tuvastatud.

Inventuuri käigus leitud kahelehise käokeele elupaikade näol on tegemist suhteliselt väikeste, kuid

tõenäoliselt elujõulise kogumitega, mida on soovitatav säilitada. Suurem looduskaitseline väärtus

antud elupaikadel siiski puudub kuna liik on sage ning ei ole otseselt ohustatud. Juhul kui elupaika

pole võimalik säilitada, siis on soovitatav isendid ümber istutada lähemasse piirkonda liigile sobivasse

paika, mille puhul pole arendusi ette näha ning, kus liigi säilimine on seetõttu tagatud. Eelistatud

paigaks on Aruküla männiku riigimaal paiknevad looduslikud osad. Liigi ümberistutamise korral tuleb

see kooskõlastada maaomaniku/maavaldaja ning Keskkonnaametiga. Avalikule planeeringualale

jäävas kasvukohas kasvutingimused tõenäoliselt halvenevad ja kaitsealune liik on võimalik ümber

istutada pargiala vähema eeldatava kasutuskoormusega tsooni. Põhijoonisel näidatud asukoht on

illustratiivne ja kuulub lahendamisele pargiala eskiisis.

Ümberasustamine peab toimuma vastavuses kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise korrale3

Keskkonnaameti loal.

Alal leidub kuklaste pesasid. Kategooria pole küll range (III), kuid hoonestusalasse või teealasse

jäämise korral on soovitatav esimese eelistusena kuklasepesade teisaldamine, sobivasse ehk sama

tüüpi valgusrikkasse männi enamusega metsa vähemalt 500 m kaugusele. Ilmselt sobib selleks nn

Aruküla männiku teine serv. Teisaldamine kooskõlastatakse Keskkonnaametiga4.

Keskkonnaregistris on ühe nahkhiireliigi elupaik metsa edelapoolses servas väljaspool

planeeringuala. Hõre, lagendikega männimets on nahkhiirtele heaks toitumisalaks. Kuna

planeeringuga säilitatakse piisavalt kõrghaljastust ja valgustust pole üleliia palju, siis tegelikult

nahkhiirtele sobivad elualad ilmselt osalt ka säilivad.

eElurikkuse loodusvaatluste andmebaasis on planeeringuala lähistelt kakulise kõrvukrätsu (III

kaitsekategooria) vaatlus, nii et kaitsealuseid liike usutavalt välistada ei saa, kuid planeeringu

elluviimise otseseid takistusi ja piiranguid nimetatud liikide kaitse ei sea.

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/783077?leiaKehtiv 4 https://loodusveeb.ee/et/themes/lindude-ja-teiste-loomadega-seotud-mured-ning-soovitused/kuidas-

teisaldada-sipelgapesa

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

20 / 26

Keskkonnamüra ja vibratsiooni hindamiseks on katastriüksusel läbi viidud vastav uuring. Uuringu

tulemusena on jõutud järeldusele, et:

- 2019. a liiklusloendust arvestades saab müratõkkeseina püstitamisega tagada müra

vastavuse elamumaa sihtväärtusele

- 2040 liiklusprognoosi arvestades saab müratõkkeseina püstitamisega tagada müra

vastavuse elamumaal keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

kehtestatud II kategooria piirväärtusele

Sellest lähtuvalt on planeeringuala põhjapiirile ette nähtud müratõkkesein kõrgusega 3 m

maapinnast. Transpordiamet ja kohalik omavalitsus ei võta endale täiendavaid kohustusi müra mõju

vähendamiseks planeeringualal. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata Aruküla aleviku

tiheasustusala läbival maanteel piirkiiruseks 50km/h.

Tagamaks siseruumides kehtestatud liiklusmüra normtasemete täitmine, on vaja määrata hoonete

fassaadidele mõjuvad liiklusmüratasemed, mille tulemusel saab kehtestada fassaadidele vastavad

heliisolatsiooni nõuded. Selle jaoks arvutati müratasemed planeeringualal paiknevate hoonete

fassaadidele, kus on esitatud hoonete fassaadidele korruste kaupa mõjuvad kõrgeimad liiklusmüra

ekvivalenttasemed päevasel ja öisel ajal (lisad 5 ja 6).

- 2019 aasta liiklussageduse olukorras ulatuvad kahe esimese kortermaja Lagedi-Aruküla-Peningi

mnt teepoolsetele fassaadidele päevasel ajal Ld = 45-48 dB ja öisel ajal Ln = 38-40 dB müratasemed.

Ülejäänud kortermaja fassaadidele ulatuvad päevasel ajal Ld ≤ 45 dB ja öisel ajal Ln ≤ 38 dB

müratasemed.

- 2040 aasta liiklussageduste olukorras ulatuvad kahe esimese kortermaja Lagedi-Aruküla-Peningi

mnt teepoolsetele fassaadidele päevasel ajal Ld = 48-50 dB ja öisel ajal Ln = 41-43 dB müratasemed.

Ülejäänud kortermaja fassaadidele ulatuvad päevasel ajal Ld = 40- 48 dB ja öisel ajal Ln ≤ 41 dB

müratasemed.

Radooniohu hindamiseks on alal läbi viidud vastav mõõtmine ja vähemalt ühes uuringupunktis

mõõdetud tulemuse võib liigitada kõrge Rn-sisaldusega pinnaste kategooriasse, kuna uringupunktis

mõõdetud tulemus on normaalse ja kõrge taseme piiripealne. Selle uuringupunkti läheduses (vt

radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisaruanne) on vajalik arvestada EVS 840:2017 punkt 6 ja

8 juhiseid. Meetmed, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks: hea ehituskvaliteet

ja nõuetekohane ventilatsioon, tarindite radoonikindlad lahendused (näiteks radoonitorustik). Teistes

uuringupunktides, kus radooni sisaldus on nomrmaalne oleks samuti soovitatav tihendada ja

hermetiseerida kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse tulevad kaablid

või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli

ning hülsi vahe. Soovitatav on ka hermetiseerida põrandas olevad praod ja vuugid.

Planeeringus kavandatud tegevusega kaasneda võivad negatiivsed mõjud on valdavalt seotud

ehitustegevuse ja puude raiega. Nende ulatus piirneb planeeritava ala ning selle vahetu lähialaga,

kuhu võib levida ehitustegevusest ja ehitustehnika liikumisest tulenev vibratsioon, müra ja tolm.

Nimetatud häiringud võivad kaasa tuua ebamugavusi piirkonna elanikele ning takistusi liikluses.

Nimetatud häiringud on ajutised ning ei ole ette näha ohtu inimeste tervisele või varale. Ehitustööde

kavandamisel tuleb tööohutuse plaanis kavandada ja kirjeldada ehitusplatsi vahetusse naabrusesse

levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõud ning ehitustegevusega kaasnevate

jäätmete veo korraldust.

3.15. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed

Planeeritava ala turvalisuse tagamiseks vajalikud meetmed:

• hoonete ümber, parkimisaladele, avalikele aladele ja juurdepääsuteedele rajada

välisvalgustus;

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

21 / 26

• piirdeaia püstitamine üksilk- ja paariselamute kruntide perimeetril;

• kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale;

• luua atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur, tänavaruum jm avaliku ruumi elemendid;

• planeeritava ala korrashoid;

• süttimatust materjalist prügikonteinerite kasutamine

• aadressisiltide ja muude viitade süsteem peab olema ühtse stiiliga ja piisavalt

suuremõõtmeline, et tagada operatiivteenistuste töötajate kiire orienteerumine

Kuritegevuse ennetamise meetmete osas on lähtutud normatiivist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse

ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“.

3.16. Piirdeaiad

Üksik- ja paariselamu krundi piirdeaia kõrgus kuni 1,6m. Piirdeks on lubatud keevispaneel- või

keevisvõrkaed või läbipaistev puitlippaed (mitte kasutada teravate otstega piirdeid). Piirdeaiad tuleb

ühtlustada vähemalt ühe tänava sama külje lõikes. Piirdeaia lahendus tuleb täpsustada

ehitusprojektis vastavalt sobivusele kesskonda ja projekteeritud hoonega. Piiridel naaberkinnistutega

on keelatud topeltpiire. Teravate otstega tarad (sh allpool, sh keevispaneelidel) on keelatud!

Kuni 1,4 m kõrgune aed võib olla ka läbipaistmatu ja kui on aia juurde on rajatud ka hekk, siis seda

käsitletakse läbipaistmatuna ja selle kõrgus ei tohi ületada 1,4 m.

Maanteeäärsete kruntide põhjapoolne piirdeaed tuleb rajada perspektiivsest kergliiklusteest majade

poole. Kui kergliiklustee ei realiseeru, võib piirdeaiaga piirata krunti kuni müratõkkeseinani.

Hekkide ja aedadega ei tohi piirata liikluse nähtavust. Hekke ei tohi istutada krundipiirist väljapoole.

Korterelamukruntidel on piirdeaia püstitamine keelatud, v.a. erandina väikelaste mänguväljakute

ümber.

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

22 / 26

4. Tehnovõrgud

4.1. Üldinfo

Planeeringus kajastatud tehnovõrkude lahendused on põhimõttelised ja kuuluvad täpsustamisele

hoone projekteerimise käigus vastavalt hoone suurusele paiknemisele ja sihtotstarbele. Käesoleva

planeeringu lisadeks olevad tehnilised võrguoperaatorite tingimused ei ole aluseks

detailplaneeringule järgnevate projekteerimisstaadiumite koostamisel.

Käesolevas peatükis on kirjeldatud tehnovõrkude põhimõttelised lahendused.

4.2. Veevarustus

Planeeringualal puudub ühisveevarustus. Aruküla aleviku ühisveevarustuse süsteem koosneb ühtsest

veevõrgust, mis saab toite kahest puurkaevpumplast Aruküla PK-3-st (4638) ja Aruküla PK-5-st

(4647). Planeeringuala kõrval Pumbamaja 6 kinnistul asuva puurkaevu Aruküla PK-6 (704) ei

kasutata, see puurkaev on konserveeritud.

Planeeritavale alale rajatavate hoonete ööpäevane veevajadus on kuni 25 m³/d.

Detailplaneeringu ala veevarustus on lahendatud olemasoleva planeeringuala lähedal, Männiku teel

asuvast De90 veetorustikust. Igale planeeritava ala krundile on ette nähtud võimalus liituda

planeeritava veetorustikuga. Kruntide liitumispunktid ühisveevärgiga paigaldada kuni 1m kaugusele

kinnistupiirist. Liitumispunkti paigaldada maakraan.

Käesoleval ajal läbib detailplaneeringu ala konserveeritud puurkaevu ja Aruküla aleviku ühendav

veetorustik. Detailplaneeringu lahendus näeb ette selle torustiku ringitõstmist Pumbamaja 6 kinnistu

ja 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee kinnistu vahelisel lõigul tee maa-alale.

Planeeritud veetorustik paigaldatakse PEH, PN10 plasttorudest ~1,8 m sügavusele planeeritud

maapinnast, tihendatud ja kuivale alusele.

Tehnovõrkude joonisel on näidatud veevarustus trasside põhimõtteline asukoht. Torude täpsed

asukohad, läbimõõdud ja kruntide veesisendid täpsustatakse ning määratakse edasise

projekteerimise käigus, võttes aluseks kinnistute arvutusliku veetarbimise ja hüdrantidele vajaliku

vooluhulga ning rõhu.

4.3. Tuletõrje veevarustus

Planeeringu tuletõrjeveevarustus on lahendatud vastavalt Siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded,

tingimused ning kord“ ja standardile EVS 812-6:2012+A1+A2 EHITISTE TULEOHUTUS Osa 6:

Tuletõrje veevarustus.

Planeeringuala hoonete väliskustutusvee vajadus on arvutuslikult 10 l/s 3 tunni jooksul, mis teeb

tuletõrjevee vajaduseks 108 m³.

Planeeringuala läheduses pole tuletõrjehüdrante ja välise tulekustutusvee tagamiseks on planeeritud

maa-alune tuletõrjevee mahuti aktiivse mahuga 108 m³ ning kuivhüdrant koos survestuskaevuga.

Mahuti kuulub üleandmisele valla vee-ettevõttele. Mahuti täitmine on ette nähtud olmeveevõrgust.

Lisaks planeeritakse päästeautoga survestatav kahe tuletõrjehüdrandiga tuletõrjeveetorustik (V2-

De110). Tuletõrjeveetorustikku survestatakse kuiva hüdrandi juurde paigaldatavast

survestamiskaevust. Päästeauto võtab vee kuivhüdrandist (mis on ühendatud tuletõrjevee mahutiga)

ning pumbab vee survestuskaevu kaudu hüdrantidega varustatud torustikku. Torustikul paiknevate

hüdrantide vahekaugus on kuni 100 m ja mõjuraadius 50 m.

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

23 / 26

Mahuti täitmine hakkab toimuma ühisveevärgist. Mahuti tühjenemise korral peab selle täitmine

olema tagatud 72 h jooksul. Tuletõrje veevõtukoht tuleb nõuetekohaselt tähistada.

Tuletõrjeveevarustus, mahuti vajadus ja hüdrantide asukohad täpsustatakse ja määratakse lõplikult

kindlaks veevarustuse projekti koosseisus.

Menetluses olev Võidu 17 naaberkinnistu detailplaneering näeb ette, et Raveni pumbamaja krundil

(65101:003:0074) olev tuletõrjeveemahuti renoveeritakse. Kui pumbamajas asuv mahuti on

renoveeritud ja töökorras käesolevas planeeringus ettenähtud hoonestuse projekteerimise ajaks, siis

ei pea ilmtingimata selle kõrval olevatele hoonetele uusi hüdrante rajama.

4.4. Reovee kanalisatsioon

Planeeringualal puudub ühiskanalisatsioonisüsteem.

Planeeringualale lähim isevoolne kanalisatsioonitorustik asub ca 0,6 km kaugusel Männiku ja Talve

tee ristis. OÜ Raven väljastatud tehniliste tingimuste kohaselt asub liitumispunkt

ühiskanalisatsiooniga orienteeruvalt Männiku tee ja Tallinna maantee ristmiku ääres, punktis

koordinaatidega X6580576.8615 Y560219.6255.

Planeeritava ala ööpäevane reovee kanalisatsiooni vooluhulk on kuni 25 m³/d.

Kruntide reoveed kogutakse isevoolsete kanalisatsioonitorustikega, millega reovesi juhitakse

planeeritavasse reoveepumplasse. Reoveepumpla kujaga 20 meetrit on planeeritud avaliku pargiala

kinnistule. Reoveepumplast survetorustikuga pumbatakse reovesi Aruküla aleviku

ühiskanalisatsiooni.

Planeeritud isevoolse kanalisatsiooni välisvõrk paigaldatakse ∅160 mm SN8 reoveekanalisatsiooni

torudest. Reoveekanalisatsiooni kaevud paigaldatakse plastkaevudest ja kaetakse asfaltkattega

pindade all nn „ujuvat“ tüüpi malmluukidega.

Igale planeeritava ala krundile on ette nähtud reoveeühendus ja kanalisatsiooni liitumispunkt

ühiskanalisatsioonitorustikust. Liitumispunktiks on kuni 1m kaugusele krundi piirist paigaldatav

kontrollkaev.

4.5. Sadevee käitlemine

Piirkonnas puudub sadevee kanalisatsioon ja sadevee tsentraalne kogumine planeeringualal ei ole

kavandatud. Sadeveed katustelt ja katendatud pindadelt juhitakse kallete abil haljasaladele kruntide

piires ja immutatakse pinnasesse. Ala ei ole liigniiske ja immutamine on eeldatavasti võimalik.

Sadeveed ei vaja erikäitlust. Täpne sademeveelahendus ja täpsustatud vooluhulgad antakse edasiste

projekteerimise etappide käigus ning lahendatakse koos vertikaalplaneerimisega.

4.6. Elektrivarustus

Elektrivarustus lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele 351139. Planeeritavate

kruntide tarbeks kavandatav elektrivarustus 63x(3x25A), kokku 3x1575A, nähakse ette

projekteeritavatest mitmekohalistest liitumiskilpidest ja jaotuskilpidest toitega projekteeritavatelt

0,4kV maakaablitelt. Liitumiskilbid ja jaotuskilbid jäävad tarbijate kruntide piiridele teealasse.

Liitumiskilbid ja jaotuskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.

Projekteeritavate kilpide toide nähakse ette 0,4 kV maakaablliinidega planeeringualale

kavandatavast läbijooksvast komplektalajaamast, mille asukoht on näidatud põhijoonisel. Alajaama

asukoht on planeeritud võimalikult koormuskeskme lähedusse krundile POS 16, planeeritava tee

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

24 / 26

äärde eraldi juurdepääsuga, kus on tagatud ööpäevaringne vaba juurdepääs. Alajaamale ei ole

planeeritud eraldi krunti. Alajaamal kehtib kaitsevöönd 2m seinast või piirdeaiast.

Projekteeritava alajaama toide nähakse ette sisselõikega olemasolevasse keskpinge maakaablise

14309. Mõlemad keskpinge maakaabli otsad pikendatatakse projekteeritava alajaamani.

4.7. Sidevarustus

Sidevarustuse lahendamiseks on väljastatud AS Telia Eesti tehnilised tingimused nr 33864126.

Sidevarustuse liinirajatiste lähim võimalik liitumispunkt asub planeeringualast ca 500m eemal ja

seetõttu ei ole käesolevas planeeringus kavandatud planeeringualast väljapoole jäävaid siderajatisi.

Planeeringu tehnovõrkude koondplaanil on kajastatud orienteeruvad trassikoridorid planeeringuala

sisesele kaablikanalisatsioonile, mida on perspektiivselt võimalik ühendada sidevõrku. Kuni

ühendamiseni lahendatakse elamute side traadita tehnoloogiate baasil. Sidevõrguga liitumise korral

kasutada võimalusel liitumiseks valguskaablit. Kui see kohe pole võimalik, siis planeerida kogu

plnaeeringuala ulatuses valmidus valguskaabliga ühendusega liitumiseks nii, et maa-aluste kaablite

paigaldamise käigus ei peaks lõhkuma vastvalminud taristut.

4.8. Küte

Liitumist keskküttega ei ole planeeritud, samuti puudub piirkonnas küttegaasi võrguvõimalus.

Elamute küte lahendatakse ehitusprojektis lokaalsete küttesüsteemidega, nagu nt

õhksoojuspumbad, energiakaevud jne. Eelistust tuleb anda kõrge kasuteguriga ja

taastuvenergiaallikatel töötavatele süsteemidele, nt osalise päikesepaneelide toitega ja kõrge COP

arvuga soojuspumbad. Eriti saastavad kütteliigid, nagu kivisüsi, masuut jne, on välistatud. Elamute

energiatõhusus tagada vastavalt ehitusloa taotlemise hetkel kehtivatele energiatõhususe

miinimumnõuetele.

4.9. Valgustus

Planeeritava teemaa äärde ja halasjala kõnniteede äärde kavandatakse tänavavalgustus.

Tänavavalgustus planeerida võimalikult madalate postidega ja kasutada valgusvihku suunavaid

lambivarje, mis on pealt kaetud. Valgusallikana kasuatada konoomseid LED-lampe

valgustemeperatuuriga 3000-4000 K. Vältida sinist tooni valgusallikaid. Kaaluda võimalust kasutada

valgustite reguleerimiseks näiteks liikumis- ja valgustegevuse andureid. Üldkasutatava haljasala

kõnniteede valgustamiseks võib kaaluda madalate valgustite kasutamist.

Mastide täpsed asukohad lahendatakse ehitusprojektiga. Valgustite mastide asukoha valikul on

otstarbekas mastid paigutada võimalikult rohkem krundi sissepääsude lähedusesse, arvestades

samal ajal mastide üldist sammu/rütm, eraldi on vajalik mast kindlasti paigaldada

ümberpööramiskoha vahetuslähedusse.

Tänavavalgustusmastide vahe on ligikaudu 30…35 m. Toide tänavavalgustusele lahendatakse

maakaablitega, mis paigaldatakse samasse kaevisesse magistraalkaablite ja elamute toitekaablitega.

4.10. Päikesepaneelide ja -kollektorite kasutamine

Planeeringuala hoonestusel võib päikesepaneele ja -kollektoreid paigaldada kogu katuse ulatuses

olenemata installeeritud võimsusest juhul, kui ehitusprojektis esitatakse visuaalse mõju analüüs, mis

on eriti soovitatav suure katusepinnaga korterelamutel. Vastasel juhul on installeeritud võimsus

krundi kohta piiratud 15 kW.

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

25 / 26

5. Planeeringu elluviimine

Kehtestatud detailplaneering määrab planeeringuala edaspidise maakasutuse ja on aluseks

ehitusprojektide koostamiseks.

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele.

Kui planeeringulahendust ei ole 5 aasta jooksul ellu viima asutud, on omavalitsusel õigus planeering

kehtetuks tunnistada.

Avalike rajatiste ja infrastruktuuride väljaehitamine toimub asjast huvitatud osapoolte kokkuleppel.

Koostöö käigus pannakse paika avalike rajatiste ja infrastruktuuride rajamise maht ja finantseerimise

tingimused.

Tehnovõrkude rajamine toimub kinnistu omaniku, omavalitsuse ja tehnovõrkude valdaja koostöös.

Servituudilepingud sõlmitakse vastavalt asjaosaliste kokkulepetele.

5.1. Avalikult kasutatava taristu väljaehitamine

Planeeringuala sisesed avalikud tänavad, pargiala rajatised ja tehnovõrgud kuuluvad

väljaehitamisele arendaja poolt ja seejärel antakse tasuta üle munitsipaalomandisse. Riigimaanteega

ristmiku ümberehitamine toimub arendaja kulul.

Müratõkkeseina väljaehitamine on arendaja kohustus.

5.2. Ühendamine Välja teega

Vallavalitsuse pöördumistele, kuidas oleks võimalik Paunküla metskond 199 kinnistust eraldada välja

teemaa ja küsida see munitsipaalomandisse, on RMK vastanud, et ei pea seda võimalikuks.

Vallavalitsus palus Keskkonnaministeeriumilt, kui riigivara valitsejalt infot, kuidas oleks võimalik

Välja tee lõik ühendada Linnaku kinnistut läbiva teega.

Keskkonnaministeerium peab põhjendusi asjakohasteks ja arvestades, et Paunküla metskond 199

kinnistu on kavandatava tee asukohas riba kujuline ja seega uus tee hõlmaks suhteliselt väikest osa

metsamaast, mille ulatuses tuleb läbi viia raadamine ja mis võetakse kasutusele muul otstarbel kui

metsa majandamine, siis võib tee rajamise mõju metsamaale hinnata väikseks.

Keskkonnaministeerium on seisukohal5, et tee rajamine on võimalik nii piiratud asjaõiguse alusel või

tee ehituseks vajaliku maa võõrandamise kaudu, mis saab toimuda riigivaraseaduse alusel. Palume

RMK-l ja Raasiku Vallavalitsusel selles osas teha detailplaneeringu menetluse raames koostööd.

Vastav teelõik põhijoonisel näidatud ajutise krundi ulatuses kuulub väljaehitamisele arendaja poolt

ja seejärel antakse üle munitsipaalomandisse.

5.3. Harju tee lõik

Kõva kattega Harju tee lõik riigimaantee ja planeeritud kvartalisisese tänava vahel projekteeritakse

ja ehitatakse arendaja kulul.

5 Keskkonnaministeeriumi 21.01.2021 vastukiri nr 13-1/20/5048-4

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

26 / 26

5.4. Ohtlikud jäätmed, lõhkekehad, võimalikud EOD protseduurid

Kaitseliit (endise valdajana) ei ole otsinud planeeringualal lõhkekehi ega muid ohtlikke jäätmeid.

Planeeringu eelnõu koostamise käigus tehti Kaitseliiduga koostööd, mille käigus selgitati välja, et

seoses võimalike lõhkemata lõhkekehade (UXO) olemasoluga ja EOD protseduuride vajalikkusega

Harjumaal Raasiku vallas Aruküla alevikus asuval Linnaku kinnistul (kat. tunnus 65101:003:0760),

saab Kaitseliidu peastaap kinnitada järgmist: ajal, mil Kaitseliit oli Linnaku kinnistu omanik

(võõrandamine OÜ-le Madegar toimus 2019. a oktoobris), Kaitseliidu allüksused kinnistul selliseid

väljaõppelisi tegevusi ei viljelenud, mille tõttu võinuks maa-alale maha jääda UXO kehi, laske- või

muud sõjamoona ning imitatsioonivahendeid. Kaitseliidule teadaolevalt linnakus UXO objekte ei ole,

samas ei ole Kaitseliit nende leidmiseks / tuvastamiseks eraldi teenust ka tellinud6.

2011. aastal, kui Kaitseliidu tellimusel lammutati linnakus asuvad amortiseerunud ehitised, ühtegi

UXO-t (ei nüüdisaegseid ega ka ajaloolisi) ehitusobjektil ei tuvastatud.

Samasisulisele päringule vastas Päästeameti demineerimiskeskus, et ei näe reeglina vajadust

teostada endistel riigikaitsemaadel planeeritud lõhkekehade otsingut. Kui on lõhkekeha leid, siis

reageerib väljakutsele pommigrupi valvemeeskond. Suuremahulisemaid demineerimistöid

planeeritakse vastavalt sellele, kui kuskil Eesti territooriumil on alasid, kust on sagedamini leitud

lahingumoona. Vastavalt Demineerimiskeskuse andmebaasi DEMIS andmetele pole Aruküla alevikus

asuvale Linnaku katastriüksusele toimunud ühtegi demineerimisalast väljakutset alates 1992 aastast

kuni tänaseni7.

Seoses sellega ei ole eraldi EOD protseduurid ja täiendavad uuringud planeeritaval alal vajalikud.

Ehitusprojektides ja kaevetööde lähteülesandes tuua välja selgesõnalised juhised tööde teostajale,

et tundmatu keha leidmisel maapinnas tuleb tööd viivitamatult peatada ja võtta ühendust

Päästeametiga.

5.5. Liiklusmüra järelhindamine pärast planeeringu realiseerimist

Pärast detailplaneeringu realiseerimist tuleb hinnata kujunenud liiklusmüra olukorda Männiku tee

äärsete müratundlike hoonetega aladel ning võtta vajadusel kasutusele täiendavaid müra

leevendavaid meetmeid. Liiklusest tulenevad müratasemed peavad lähedalasuvatel müratundlike

hoonetega aladel vastama KeM määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud normtasemetele. Liiklusmüra

maksimaalne helirõhutase ei tohi KeM määruse nr 71 § 6 lg 3 järgi ületada müratundlike hoonetega

aladel päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A).

6 Kaitseliidu peastaabi tagalakeskuse kinnisvaraosakonna 03.03.2020 vastukiri 7 Päästeameti demineerimiskeskuse 04.03.2020 vastukiri