Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Põllu 1a, 50303 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Uus 3a, 80010 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Raasiku Vallavalitsus

[email protected]

Teie 08.04.2022 nr 7-1/1-48

Meie 27.04.2022 nr 9.3-1/21/17042-6

Aruküla alevikus Linnaku kinnistu ja lähiala detailplaneering

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) vastavalt planeerimisseaduse §-le 133

kooskõlastamiseks Raasiku vallas Aruküla alevikus Linnaku kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering). Eelnevalt on amet jätnud detailplaneeringu

kooskõlastamata (14.01.2022 kirjaga nr 9.3-1/21/17042-2), sest mürakaartidel puudus Lagedi-

Aruküla-Peningi maantee äärne hoonestus 13 üksikelamuga. Sellest tulenevalt ei olnud võimalik

ametil hinnata, millised müratasemed levivad Lagedi-Aruküla-Peningi maantee äärsete

üksikelamuteni.

Planeeritav ala asub Aruküla alevikus peamiselt Linnaku kinnistul ning osaliselt 11300 Lagedi-

ArukülaPeningi tee, Harju tee lõik 2 ja Paunküla metskond 199 kinnistutel. Planeeringu alasse

on haaratud ka nimetatud maantee lõik ja vajaliku suurusega lähiala. Planeeritava ala suurus on

ca 14 ha. Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada Linnaku kinnistu elamumaa, üldkasutatava

maa ja transpordimaa sihtotstarbega kruntideks ning neile ehitusõiguse määramine, avalikult

kasutatavate alade, liikluspindade ja tehnovõrkudega varustuse planeerimine, olulise

haljasmassiivi võimalike kaitsemeetmete planeerimine, Mõisamaa tee ja Välja tee elanikele

täiendava ühendustee võimaldamine alevikuga, Lagedi-Aruküla-Peningi maanteele jalakäijatele

turvalise teeületuskoha planeerimine. Detailplaneeringuga määratakse ka arhitektuursed

tingimused, juurdepääsud, tehnovõrkudega liitumised jm detailplaneeringu ülesanded.

Planeeringualale on kavandatud kokku 13 üksikelamu krunti, 4 kahe korteriga elamukrunti ja 7

korterelamu krunti. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas kehtiva Raasiku valla

üldplaneeringuga, mille järgi on planeeritava maa-ala juhtotstarbeks elamu maa-ala.

Detailplaneeringu materjalid sisaldavad järgnevat:

 Keskkonnamüra ja vibratsiooni hinnang (Kajaja Acoustics OÜ; 31.01.2022; töö nr

20113-01.4). Planeeritav ala asub tiheda liiklusega Lagedi-Aruküla-Peningi maantee

ääres. Liiklusmüra olukorra väljaselgitamiseks teostati detailplaneeringu alal

autoliiklusest põhjustatud müratasemete arvutused. Müratasemete arvutused teostati

koos müratõkkeseinaga ja ilma olemasolevas olukorras 2019. aastal ning koos

müratõkkeseinaga ja ilma perspektiivses olukorras 2040. aastal.

Antud detailplaneeringuga ei muudeta kehtivat Raasiku valla üldplaneeringut. Seega

rakenduvad planeeritavale alale keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 kehtestatud II kategooria piirväärtused, mis on

päeval 60 dB (teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (teepoolsel küljel 60 dB).

2 / 3

Mürahinnangust selgus, et müratundlike hoonetega aladeni ulatub olemasolevas olukorras

päeval kuni 55 dB (teepoolsel küljel kuni 58 dB), öösel kuni 47 dB (teepoolsel küljel kuni 49

dB).

Perspektiivses olukorras ilma müratõkkeseinata päeval kuni 58 dB (teepoolsel küljel kuni 60

dB), öösel kuni 50 dB (teepoolsel küljel kuni 52 dB); koos müratõkkeseinaga päeval kuni 56 dB

(teepoolsel küljel kuni 57 dB), öösel kuni 48 dB (teepoolsel küljel kuni 49 dB).

Tulenevalt eeltoodust vastavad müratasemed olemasolevas olukorras nii päeval kui ka

öösel KeM määrus nr 71 lisa 1 toodud normtasemetele. Perspektiivses olukorras vastavad

müratasemed nii ilma kui ka koos müratõkkeseinaga nii päeval kui ka öösel KeM määrus

nr 71 lisa 1 toodud normtasemetele.

Müra ja vibratsiooni hinnangus tuuakse välja, et planeeritavad lähimad eluhooned paiknevad

maanteest 50 m kaugusel, mis on piisav vahemaa võimaliku autoliiklusest põhjustatud maapinna

vibratsiooni sumbumiseks. Samuti lisatakse ka, et ei ole teada, et käsitletavale alale mõjuksid

autoliiklusest põhjustatud vibratsioonitasemed, seetõttu ei tule sellega ka projekteerimisel

otseselt arvestada. Küll aga võivad tekitada vibratsiooni möödasõitev raskeliiklus, eelkõige

olukorras, kus maanteel on löökaugud, ebatasasused jms.

 Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisaruanne (PML Balti OÜ; 02.05.2020).

Amet on 14.01.2022 kirjaga nr 9.3-1/21/17042-2 sama radooni aruannet analüüsinud ja

muutusi ei ole tehtud.

Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud järgnev:

 „Pärast detailplaneeringu realiseerimist tuleb hinnata kujunenud liiklusmüra olukorda

Männiku tee äärsete müratundlike hoonetega aladel ning võtta vajadusel kasutusele

täiendavaid müra leevendavaid meetmeid. Liiklusest tulenevad müratasemed peavad

lähedalasuvatel müratundlike hoonetega aladel vastama KeM määruse nr 71 lisas 1

kehtestatud normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase ei tohi KeM

määruse nr 71 § 6 lg 3 järgi ületada müratundlike hoonetega aladel päeval 85 dB(A) ja

öösel 75 dB(A).“

 „Planeeringus kavandatud tegevusega kaasneda võivad negatiivsed mõjud on valdavalt

seotud ehitustegevuse ja puude raiega. Nende ulatus piirneb planeeritava ala ning selle

vahetu lähialaga, kuhu võib levida ehitustegevusest ja ehitustehnika liikumisest tulenev

vibratsioon, müra ja tolm. Nimetatud häiringud võivad kaasa tuua ebamugavusi

piirkonna elanikele ning takistusi liikluses. Nimetatud häiringud on ajutised ning ei ole

ette näha ohtu inimeste tervisele või varale. Ehitustööde kavandamisel tuleb tööohutuse

plaanis kavandada ja kirjeldada ehitusplatsi vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu,

müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõud ning ehitustegevusega kaasnevate jäätmete

veo korraldust.“

 „Meetmed, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks: hea ehituskvaliteet

ja nõuetekohane ventilatsioon, tarindite radoonikindlad lahendused (näiteks

radoonitorustik). Teistes uuringupunktides, kus radooni sisaldus on nomrmaalne oleks

samuti soovitatav tihendada ja hermetiseerida kõik torude ja kaablite läbiviigud

põrandast.“

 „Müratõkkeseina väljaehitamine on arendaja kohustus.“

Amet on tutvunud esitatud detailplaneeringu materjalidega ja kooskõlastab detailplaneeringu.

Lisaks juhib tähelepanu järgnevale:

 Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega

aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike

hoonetega aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.

 Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42

„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja

mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada

müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

3 / 3

 Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00

ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena

rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

 Jälgida, et ehitusaegsed (ja kasutusaegsed) vibratsioonitasemed ei ületaks

sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud

piirväärtuseid.

 Arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.

 Planeeritavast alast ca 600 meetri kaugusel asuvad tootmishooned Explorest OÜ,

Fristeberg OÜ, Nordviking OÜ. Samuti jääb planeeritava ala keskele tootmismaa

sihtotstarbega krunt (Pumbamaja kinnistu), millel EHR andmetel paikneb peal

pumbamaja. Jälgida tuleb, et ka tööstusmüra tasemed ei ületaks planeeritaval alal KeM

määrus nr 71 lisas 1 toodud normtasemeid. Ka maksimaalne müratase ei tohi ületada

tööstusmüra korral vastava mürakategooriaga alal müra liigile kehtestatud normtaset

rohkem kui 10 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 2). Vajadusel hinnata tööstusmüra tasemeid

ning kavandada täiendavaid müra leevendavaid meetmeid.

 Esitatud materjalide hulgas on Töökeskkonna Uuringud OÜ töö nr 220-064 (liiklusmüra

mõõtmine). Juhime tähelepanu, et eeltoodud töös väljatoodud mõõtmismeetodi „NT

ACOU 056 Road Traffic: Noise – Simplified Method“ suhtes ei oma Töökeskkonna

Uuringud OÜ vastavat akrediteeringut. Seetõttu ei saa töös nr 220-064 saadud tulemusi

ameti hinnangul arvestada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Iris Kuhi

inspektor

Põhja regionaalosakond

55605259

[email protected]