ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

OTSUS

isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

nr 2.2.-1/26/53-4

Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Helen Laane

Otsuse tegemise aeg ja koht 02.09.2026 Tallinnas

Taotluse esitaja

Triin Laasi-Õige

Haridus- ja Teadusministeerium [email protected]

RESOLUTSIOON:

Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 alusel Andmekaitse Inspektsioon otsustab:

1) kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine teadusuuringus „Rahvusvaheline vilistlaste uuring Eurograduate“ 31.08.2026 täiendatud taotluses esitatud tingimustel ja mahus;

2) Haridus- ja Teadusministeeriumil esitada algandmete hävitamisakt või kinnituskiri

algandmete kustutamise kohta vastavalt taotluse punktile 10.3. hiljemalt 30.06.2028.

VAIDLUSTAMISVIIDE:

Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1

sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1

sätestatud korras.

TAOTLUSE ESITAJA SELETUS JA KINNITUSED:

Esitatud otsuse lisas.

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED JA SELGITUSED:

IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud,

mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul

õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud

isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise

algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika

kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist.

IKS § 6 lõikes 3 on nimetatud tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus

andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema. Üheks

tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist võimaldavate

andmete eemaldamist. Inspektsioon nõustub, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete

eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Lisaks on

taotluse esitaja hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate

isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt

andmesubjektide õigusi.

2 (2)

Inspektsioon toob siiski täiendavalt välja, et andmete anonümiseerimine eeldab, et isikut ei ole

võimalik andmetele tuginedes mitte kuidagi ei otseselt ega ka kaudselt tuvastada, sh ka mitte

andmete omavahelise seostamisega. Anonümiseerimise puhul ei saa ega tohi olla võimalik viia

andmeid tagasi isikut tuvastavale kujule. Lisaks tuleb anonümiseerimise puhul hinnata, ega isik ei

ole kogu andmete hulka arvestades siiski äratuntav.

Taotluse punktis 10 on välja toodud, et kogutud andmed anonümiseeritakse üldjuhul volitatud

töötleja poolt, kuid vajadusel täiendavalt enne kõrgkoolidele edastamist ka vastutava töötleja

poolt. Taotluse punktis 10.3. on selgitatud et Eurograduate konsortsium ei vii omalt poolt läbi

andmete kustutamist, kuna konsortsiumile edastatakse juba anonümiseeritud andmed.

Kõrgkoolidele edastatakse nii konsortiumi poolt keskselt ette nähtud küsimuste kui Eesti

lisaküsimuste alusel kogutud andmed, mis on anonümiseeritud.

Inspektsioon selgitab, et Haridus- ja Teadusministeeriumi kui vastutava töötleja kohustus on

tagada, et andmed edastatakse konsortsiumile ja kõrgkoolidele tõepoolest anonümiseeritud kujul,

mis ei võimalda andmesubjekti ka kaudselt tuvastada. Vastasel juhul peab Haridus- ja

Teadusministeerium tagama, et lisaks volitatud töötlejale (uuringufirmale) kustutaks ka teised

asutused uuringu läbiviimise tähtaja möödumisel uuringuga seotud isikuandmed.

Täiendatud taotluse punktis 5 on välja toodud, et uuringufirma peab vastavalt oma eelnevatele

küsitlusuuringute läbiviimise kogemusele asjakohaseks saata umbes 5–6 meeldetuletuskirja, kuid

meeldetuletuste täpne arv võib sõltuda eri gruppide vastamismääradest. Inspektsioon juhib

tähelepanu, et ka meeldetuletuskirja saatmine on isikuandmete töötlemine, mille käigus tuleb

järgida isikuandmete kaitse üldmäärusest1 (IKÜM) tulenevaid andmekaitse põhimõtteid.

Eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtete (IKÜM art 5 lg 1 p-d b ja c) kohaselt peab

andmetöötlus olema seotud kindlaksmääratud eesmärgiga ja andmeid tohib töödelda ulatuses, mis

on konkreetse eesmärgi saavutamiseks vajalik.

See tähendab, et kuigi meeldetuletuste saatmine võib olla põhjendatud vastamismäära

suurendamiseks, ei pruugi liigne meeldetuletuste saatmine olla eesmärgi saavutamiseks vajalik.

Arvestada tuleb, et iga täiendav meeldetuletus eeldab adressaadi kontaktandmete jätkuvat

kasutamist ning suurendab andmetöötluse mahtu. Kui küsitluse eesmärki on võimalik mõistlikult

saavutada väiksema arvu meeldetuletustega, võib 5–6 meeldetuletuse saatmine osutuda

ebaproportsionaalseks.

Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise

uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud 31.08.2026 inspektsioonile esitatud ja 24.08.2026

täiendatud taotluses. Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest

inspektsiooni teavitada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Laane

jurist

peadirektori volitusel

Lisad:

1. Teadusuuringu taotluse vorm Eurograduate 24.08

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679.

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39 Tallinn 10134

Haridus- ja Teadusministeerium 70000740

Munga 18

50088 Tartu

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Täiendatud 24.08.2026.

Muudatused/täiendused on märgitud kollase värviga.

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Rahvusvaheline vilistlaste uuring Eurograduate

Kas on poliitikakujundamise uuring (IKS § 6 lg 5)? Jah

Kas uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid? Ei

Kas isikuandmete töötleja on määranud

andmekaitsespetsialisti?

Mirjam Reinthal

Tel 735 2405

e-post [email protected]

Kas on olemas eetikakomitee otsus? Ei

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning

küsimustik või selle kavand.

Jah

1. Vastutava töötleja üldandmed

1.1.1 Vastutava töötleja nimiHaridus- ja Teadusministeerium

1.1.2 Registrikood 70000740

1.1.3 Aadress Munga 18, 50088 Tartu

1.1.4 Kontaktandmed (sh kontaktisik) Telefon: 735 0222

e-post: [email protected] Tellija uuringu projektijuht: Marian Juurik

Tel: 51966969 e-post: [email protected]

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest)

Volitatud töötleja registriandmed

2. Volitatud töötleja üldandmed

2.1.1 Volitatud töötleja nimi Sihtasutus Mõttekoda Praxis

2.1.2 Registrikood 90005952

2.1.3 Aadress Ahtri tn 6a, 10151 Tallinn

2.1.4 Kontaktandmed (sh kontaktisik) [email protected]; Sandra Haugas

([email protected]; +372 5029173)

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

Ei erine registriandmetest

3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus?

Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6 lõige 1 punkt (e) järgi on andmete

andmise õiguslik alus avalikes huvides olevate ülesannete täitmine, milleks on Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel Eurograduate Eesti uuringu läbiviimine.

Isikukaitseandmete seadus § 6 lõige (5) võimaldab uuringu läbiviijal avaliku ülesande täitmisel

poliitika kujundamiseks tehtava uuringu tarbeks isikuandmeid pärida ja töödelda. Uuringu tellija on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi HTM). EV haridusseaduse § 6 lg 2 p

9 järgi on HTM ülesanne osaleda riikliku teaduspoliitika elluviimises ja tellida haridusalaseid uurimistöid. Tulenevalt VV 13.08.2021 määruse nr 80 „Haridus- ja Teadusministeeriumi

põhimäärus“ § 5 punktist 6 on ministeeriumi ülesandeks korraldada poliitika mõju hindamist ja

selleks vajalike uuringute ning statistika koostamist.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk?

Eurograduate uuringu eesmärk on saada usaldusväärne ülevaade Eesti kõrgkoolide vilistlaste õpingutega seotud taustast ja mobiilsusest, oskustest ning omandatud oskuste kasutamisest

töökohal, toimetulekust ja siirdest tööjõuturule, rahulolust õpingute ja tööga ning hinnangutest õppetöö kvaliteedile ning omandatud pädevustele. Muuhulgas peab uuring vastama küsimusele,

milline haridus ja kogemused valmistavad vilistlasi ette paremaks toimetulekuks tööturul. Samuti

on üks uuringu eesmärke võrrelda vastavaid tulemusi teiste Euroopa riikide tulemustega. Lisaks on üheks eesmärgiks võimaldada uuringus osalenud Eesti kõrgkoolidel analüüsida oma

vilistlaste tagasisideküsitluse tulemusi oma kooli lõikes detailsemalt, et kogutud andmed muutuksid praktiliseks arendustegevuseks (milliste tasemete, valdkondade ja õppekavade

lõpetanute puhul on hinnangud kriitilisemad) ja annaksid aluse otsuste tegemiseks.

Anonümiseeritud vastamisandmete edastamiseks vilistlase kodukõrgkoolile küsitakse küsitluses osalejatelt eelnevalt nõusolekut. Seda tehakse küsimustiku alguses oleva nõusolekuvormi abil, kus

vastaja annab nõusoleku küsitlusega kogutud vastuste töötlemiseks ja nende avaldamiseks teistele andmete kasutajatele kooskõlas uuringu ja andmekaitse informatsiooni ning nõusolekuga.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Uuringu metoodikaks on tagasiside küsimine veebiküsitluse kaudu. Veebiküsitluse eesmärgiks on

koguda informatsiooni suurelt hulgalt uuringu sihtrühmalt (vilistlased) selliselt, et tulemusi oleks võimalik üldistada usaldusväärselt kogu sihtrühmale ning et valim oleks representatiivne kõigi

Eestis kõrgharidust võimaldavate õppeasutuste, kõrgharidustaseme õpete ja õppevaldkondade lõpetanute osas. Valim peab olema representatiivne ka välismaalastest vilistlaste osas. Uuringu

läbiviijal on vilistlastega kontakteerumiseks vajalik küsida ning taotleda juurdepääsu kõrgkoolide

käsutuses olevale vilistlaste kontaktibaasile. Selleks, et tagada kogutavate andmete kvaliteet ja usaldusväärsus (nt et uuringusse ei satuks sihtgruppi mittekuuluvad isikud ning vältimaks

mitmekordset vastamist) on oluline genereerida personaalsed küsitluslingid. Uuringu kutsed, mis personaalseid küsitluslinke sisaldavad, edastab vilistlastele uuringufirma. Kuigi uuringu kutsed

saaksid vilistlastele edastada ka kõrgkoolid, ei poolda uuringu läbiviija seda varianti. Nimelt

näitavad Praxise varasemad kogemused (nt Eurograduate uuringuga sarnase Eurostudent

uuringuga), et juhul kui küsitlusuuringu sihtgrupiga kontakteerub Praxis, võivad vastamismäärad

olla koguni mitu korda kõrgemad võrreldes sellega, kui sihtgrupiga kontakteerub kõrgkool. Võimalikult kõrged vastamismäärad on Eurograduate uuringu jaoks kriitiliselt tähtsad. Kogutud

andmed eri kategooriate lõikes (nt kõrgkoolid, õppevaldkonnad, õppeastmed) peavad olema esinduslikud, st piisavalt kvaliteetsed ja usaldusväärsed, et pakkuda sisendit Eesti

kõrghariduspoliitika kujundamiseks ning rahvusvaheliste võrdluste läbiviimiseks. Kui vilistlastega

kontakteerub uuringufirma, saab ta läbiviijana protsessi kõige paremini koordineerida: nt madalate vastamismäärade korral vastava(te) kõrgkooli(de) vilistlastele meeldetuletuskirju saata,

kindlustada et asjakohaseima sisuga meeldetuletuskirjad lähevad vilistlaste poole teele kõige asjakohasematel aegadel, mitte koormata meeldetuletuskirjadega juba küsitlusele vastanuid, jms.

Vastavalt oma eelnevatele küsitlusuuringute läbiviimise kogemusele peab uuringufirma

asjakohaseks saata umbes 5–6 meeldetuletuskirja. Meeldetuletuste täpne arv võib gruppide põhiselt (nt selle põhjal, kas tegemist oli välisüliõpilasega või mitte) erineda, sõltudes eri gruppide

vastamismääradest. See tuleneb vajadusest tagada vastamismäärade esinduslikkus uuringu tellija poolt ette nähtud gruppide lõikes, mistõttu võib tekkida vajadus saata ühtedele gruppidele rohkem

meeldetuletuskirju kui teistele. Arvestades küsitlusuuringutele vastamise aktiivsuse üldist

langustrendi, on üha tähtsam keskenduda end tõestanud lähenemistele vastamismäärade tõstmiseks. Eelnevast tulenevalt taotlebki HTM, kui uuringu tellija, luba AKI-lt, mille alusel oleks

võimalik kõrgkoolidel väljastada oma vilistlaste e-posti aadressid uuringu läbiviijale ehk Praxisele.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Uuringu eesmärk on kõrghariduspoliitika kujundamiseks sisendi saamine, arvestades järgmisi

avalikke ülesandeid.

• Vastavalt kõrgharidusstandardi § 3 p 3 peab õppekavades läbi viidav õpe arvestama tööturu,

ühiskonna ja sihtrühma vajadusi. Vilistlaste tagasiside oma erialal töö leidmise võimaluste, õpitu ja töökohal nõutu vastavuse kohta on väga oluline komponent hindamaks kõrgkoolide

poolt pakutava õppe vastavust mainitud ootustele. Üleriigiliselt ühtse küsimustiku alusel

teostatav uuring annab võrreldava pildi kõrgkoolide poolt pakutavatest teenustest ja võimaldab riigil seada edaspidises tegevuses fookusesse need aspektid, millega vilistlased

on kõige vähem rahul.

• Kõrgharidusseaduse (KHaS) § 38 Institutsionaalne akrediteerimine järgi peab kõrgkool

läbima vähemalt korra 7 aasta jooksul institutsionaalse akrediteerimise, mille käigus hinnatakse muu hulgas, kas kõrgkooli lõpetanud on oma erialaste teadmiste ja sotsiaalsete

oskustega nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised (hõive, palk) ning

kas nad on rahul õppe kvaliteediga. Lisaks hinnatakse kõrgkooli tegevuste vastavust ühiskonna ootustele ja vajadustele, sh kas kõrgkool kaasab vilistlasi kõrgkooli ja

teadmusühiskonna arendamiseks suunatud tegevustesse. Institutsionaalse akrediteerimise juhend: Eneseanalüüsi juhend kõrgkoolile 2025

• KHaS § 41 Tegevustoetus: Kõrgkooli lõpetanute töötamise ja edasi õppimise näitaja on ka

üheks tulemusnäitajaks, mille alusel riik eraldab kõrgkoolidele tulemusrahastamisel

tegevustoetust.

• KHaS § 43 Haldusleping: HTM ja ülikoolide vahel sõlmitud halduslepingutes perioodiks

2026-2028 on kokku lepitud, et ülikool teeb koostööd tööandjate, vilistlaste ja õppeasutustega ning teeb riigiga koostööd tervikliku talendipoliitika väljatöötamisel ja

elluviimisel, mis aitab talente Eestisse meelitada, Eestis hoida ja Eesti ühiskonnaga siduda.

• Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 üks eesmärk on tagada igale motiveeritud ja

võimekale üliõpilaskandidaadile ligipääs kvaliteetsele, paindlikule ja mitmekesiste valikutega ning tööturu arenguvajadusi arvestavale kõrgharidusõppele. Eesmärgi täitmise

hindamiseks kasutatakse mõõdikut “osakaal vilistlastest, kes on rahul õppejõudude ning

õpetamise ja juhendamisega. Rahulolu näitaja andmed võetakse Eurograduate

vilistlasuuringust.

• Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 üks eesmärk on, et õpivõimalused vastavad

ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele. Eesmärgi täitmise hindamiseks kasutatakse järgmisi mõõdikuid: lõpetajate ettevõtlikkus ja vilistlaste rahulolu praktikavõimalustega.

Rahulolu näitaja andmed võetakse Eurograduate vilistlasuuringust. Ühe tegevusena nähakse mh ette, et tuleb tõhustada toetusmeetmeid, et tipposkustega välisõppurid ja

vilistlased jääksid püsivalt Eestisse.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.

Uuring viiakse läbi veebiküsitlusena. Uuringu tulemus esitatakse üldistusena, mille tulemusena ei

ole konkreetseid isikuid võimalik tuvastada. Kõik tulemused esitatakse statistilise analüüsina üldistatul kujul. Uuringu käigus ei töödelda

eriliigilisi isikuandmeid. Vilistlastel, kelle e-postiaadressile küsitluskutse saadetakse, on täielik õigus otsustada, kas nad soovivad küsitlusuuringus osaleda või mitte. E-postiga saadetavas kutses

tutvustatakse uuringut ja selle eesmärki, aga ka seda, miks kutse saadeti ning ka andmete töötlemise

ja uuringutulemuste avaldamise põhimõtteid (nt et uuringus osalemine on vabatahtlik ja anonüümne ning tulemused avaldatakse kujul, mis ei võimalda tuvastada konkreetseid vastajaid ja

nende vastuseid). Küsitluse avalehele tekitatakse nõusolekuvorm, st tekst, mis detailsemalt selgitab andmete

töötlemise ja uuringutulemuste esitamise põhimõtteid ning millele vilistlased enne uuringus

osalema asumist oma nõusoleku annavad. Ka juba küsitlusele vastama asunud vilistlasel on soovi korral võimalik hiljem (vastamise käigus) uuringus osalemine pooleli jätta, st oma nõusolek

uuringus osaleda tagasi võtta ja vastuseid mitte esitada. Nõusoleku tagasivõtmisel kustutab Praxis kõik isiku andmed, st kontakt, personaalne link ja antud vastused.

Töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute potentsiaalsete kohustuste mahtu ega

kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi. Pärast küsitluse lõppu viiakse läbi ka auhindade loosimine üliõpilaste vahel, kes küsimustiku

lõpuni täitsid. Loosimise jaoks e-posti aadresside loetelu kokku pannes ei vaata Praxis andmete sisu, vaid ainult seda, et vilistlane oleks küsimustiku lõpuni täitnud. Küsimustiku lõpuni täitnud

vilistlastelt küsitakse küsimustiku lõpus eraldi nõusolek, kas küsimustiku täitja soovib osaleda ka

auhindade loosimises. Pärast küsitluse lõppu anonümiseerib Praxis andmed esimesel võimalusel (vt täpsemalt punkt 10).

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?

Kõrgkoolid koostavad faili 2020/2021 ja 2024/2025 õa lõpetanute e-posti aadressidest ning edastavad faili e-posti teel krüpteeritud kujul Praxise-poolsele projektijuhile ja Praxise

andmetöötlejale. Andmeid ei edastata HTM-ile.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus.

Eesti kõrgkoolide kõik 2020/2021 ja 2024/2025 õppeaastatel lõpetanud. 2020/2021 õ.-a. lõpetas

kõrgharidusõppe 9618, 2024/2025 õ.-a. 10 160 üliõpilast. Uuringukutse saadetakse kõikidele vilistlastele, kelle e-posti aadressid volitatud töötlejale edastatakse.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

Õppeaastad 2020/2021 ja 2024/2025.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis.

Iga vilistlase kohta küsime kõrgkoolidelt järgmised andmed ehk töödeldavate isikuandmete koosseis on järgmine:

Lõpetatud kõrgkool

Vilistlase e-post Vilistlase õppeaste

Vilistlase lõpetamise aasta Lõpetatud õppekava ISCED kood

Kas on välisüliõpilane või mitte

9.3. Loetlege isikuandmete allikad.

Kõrgkoolide kontaktide andmebaasid

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Kõrgkoolidega on teemat eelnevalt arutatud ning nad on huvitatud osalemisest, kuna see annab

neile võimaluse saada punktis 6 loetletud eesmärkide saavutamiseks vajalikku teavet.

Eelneva Eurograduate küsitlusvooru korral olid kõik kõrgkoolid valmis uuringus osalema ning ka kontaktandmeid jagama, v.a üks kõrgkool, kes küll soovis osaleda, kuid edastas ise uuringu

küsitluskutsed oma lõpetanutele.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Kogutud andmed anonümiseeritakse üldjuhul volitatud töötleja poolt, kuid vajadusel täiendavalt

enne kõrgkoolidele edastamist ka vastutava töötleja poolt. Volitatud töötleja kustutab pärast küsitluse lõppu nii kõrgkoolidelt saadud e-posti aadressid kui ka personaalsed küsitluslingid, mis

kaotab võimaluse siduda vastuseid konkreetse vastajaga. Omalt poolt lõpliku anonümiseerimise viib volitatud töötleja läbi andmete üleandmise eel uuringu tellijale ja Eurograduate uuringu

kesksele konsortsiumile, eemaldades vastustest ka lahtised vastused ja muud tunnused, mis

kombineerituna võivad aidata vastajat tuvastada. Kokkuvõtvalt, uuringufirma edastab anonümiseeritud küsitlusandmed HTM-ile ja konsortsiumile.

Andmed on uuringufirma poolt anonümiseeritud ehk üksnes nende andmete põhjal ei ole võimalik vastajaid tuvastada. Seejärel edastab HTM küsitlusandmed õppekavade kaupa ka

kõrgkoolidele. Edastatavatest andmetest eemaldatakse vastajate taustatunnused ning andmeid

õppekavadelt, millel on vähem kui viis vastajat, ei edastata. Seega ei edastata kõrgkoolidele andmeid, mille puhul vastajate väike arv või taustatunnuste kombinatsioon võiks suurendada

konkreetsete isikute tuvastamise riski. Konsortsiumile vilistlaste õppekava kohta andmeid ei edastata.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.Andmeid ei pseudonümiseerita, vaid anonümiseeritakse (vt ka eelmist küsimust).

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Andmeid ei pseudonümiseerita, vaid anonümiseeritakse, mis tähendab ühtlasi, et andmeid ei ole

võimalik ei koodivõtme abil ega muul moel enam isikuga tagasi siduda.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg.

Andmeid ei pseudonümiseerita. Anonümiseeritud küsitlusandmed kuuluvad HTM-ile. Praxis

esitab anonümiseeritud küsitlusandmed ka Eurograduate konsortsiumile rahvusvaheliselt esindusliku ning võrdlusi võimaldava andmebaasi loomiseks, mis on osa uuringu tellija poolt ette

nähtud ülesandest. Küsitlusuuringu läbiviimise jaoks vajalikud isikuandmed (vilistlaste e-posti

aadressid) ja personaalsed lingid kustutab Praxis vahetult pärast küsitluse lõppu (hiljemalt 04.01.2027) – seda kõikjalt ehk nii küsitluskeskkonnast kui ka projektijuhi ja andmetöötleja

arvutist. Andmete kustutamise kohta koostatakse akt. Küsitlusandmed anonümiseeritakse pärast küsitluse lõppu esimesel võimalusel (vt ka punkt 10), kuid mitte kohe pärast küsitluse sulgumist

(ehk mitte tähtajaga 04.01.2027) – uuringu läbiviija poolt lõplik anonümiseerimine

(kombineerituna vastaja tuvastamist võimaldavate tunnuste kustutamine) tehakse 30 päeva jooksul peale tulemuste tellijale üleandmist, sest vastasel juhul poleks võimalik statistikat teha.

Lõplik andmete (st kombinatsioonis vastaja tuvastamist võimaldavate tunnuste) kustutamise tähtaeg uuringufirma jaoks on hiljemalt 30.06.2028.

Konsortsiumile edastatakse andmed vastavalt konsortsiumi poolt keskselt ette nähtud

küsimustele. See tähendab, et Eesti lisaküsimuste alusel kogutud andmeid (nt õppekava või välisüliõpilase staatuse kohta) konsortsiumile ei edastata. See, millisel kujul täpsemalt andmed

konsortsiumile edastatakse, selgub uuringu käigus vastavalt konsortsiumilt uuringu hilisemas etapis saabuvatele juhistele. Eelduslikult edastatakse andmed konsortsiumile nii vastuste tabelina

kui ka uuringu üldistatud tulemustena. Konsortsium ei vii omalt poolt läbi andmete kustutamist,

kuna konsortsiumile edastatakse juba anonümiseeritud andmed. Kõrgkoolidele edastatakse nii konsortiumi poolt keskselt ette nähtud küsimuste kui Eesti

lisaküsimuste alusel kogutud andmed, mis on anonümiseeritud. Lisaks kustutatakse enne andmete edastamist vastajate taustatunnused (nt. sugu, vanus, kodakondsus), mis ei ole vajalikud

õppekavade tagasiside hindamiseks. Andmed edastatakse tabeli kujul.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

Jah

11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage -

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas

teavitatakse.

Andmesubjekti teavitatakse isikuandmete töötlemisest nõusolekuvormil, kus selgitatakse,

kust andmed saadi, kes on vastutav töötleja

ning kuidas andmeid töödeldakse.

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused?

Küsitlusvormil oleval nõusolekuvormil.

12. Kas isikuandmeid edastatakse Ei

kolmandatesse riikidesse Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid

kasutatakse?

-

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Triin Laasi-Õige

kantsler

(allkirjastatud digitaalselt)

Taotluse lisad:

Lisa 1: Nõusoleku võtmise vorm või selle kavand

Lisa 2: Küsimustiku kavand