Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Kätlin Alvela

Häirekeskus

[email protected]

Teie 25.08.2026 nr HK 2.-1/677-1

Meie 01.09.2026 nr 6.1-10/26/6644-2

Vastus pöördumisele kodus kukkunud

isikute abistamist puudutavates

juhtumites

Lugupeetud Kätlin Alvela

Terviseamet tänab Häirekeskust pöördumise eest. Mõistame, et kirjeldatud juhtumite

käsitlemisel on oluline tagada inimesele kiire, asjakohane ja tema tegelikule abivajadusele

vastav abi ning vältida olukordi, kus terviseprobleemiga inimene jääb vajalikust

tervishoiualasest sekkumisest ilma.

Kiirabi õiguslik raam ja väljasaatmise põhimõtted

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 16 lõike 1 kohaselt on kiirabi ambulatoorne

tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks

ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse. Sellest põhimõttest lähtuvad ka

kiirabi väljasaatmise kriteeriumid.

Kui hädaabiteate menetlemisel esineb põhjendatud kahtlus ägedale terviseprobleemile,

vigastusele või muule terviserikkest tingitud seisundile, tuleb juhtumile reageerida

kiirabiressursiga. Samas ei ole Terviseameti hinnangul põhjendatud käsitleda kõiki kodus

kukkunud ja iseseisvalt püsti mitte saavaid inimesi automaatselt kiirabi tüüpjuhtumi „ebaselge

probleem“ alla kuuluvana. Tüüpjuhtum „ebaselge probleem“ on mõeldud olukordadeks, kus on

olemas võimalik terviseprobleem, kuid hädaabiteate alusel ei ole selle olemust võimalik piisava

kindlusega määratleda. See ei ole ette nähtud juhtumite jaoks, kus tervisekaebus või vigastus on

eelneva menetluse käigus välistatud ning inimese abivajadus seisneb üksnes püsti aitamises või

muus toimetulekuabiga seotud tegevuses.

Juhtudel, kus hädaabikõne menetlemisel on äge terviseprobleem, vigastus või muu meditsiinilist

sekkumist eeldav seisund välistatud ning abi vajadus seisneb üksnes inimese püsti aitamises, ei

vasta sellisele sündmusele reageerimine kiirabiteenuse eesmärgile ega otstarbele. Sellistes

olukordades on tegemist eelkõige sotsiaalse või toimetulekuabivajadusega, mille lahendamiseks

tuleb leida vastav valdkondlik korraldus.

Riigikontrolli auditi tähelepanekud kiirabiressursi kasutamise kohta

2(3)

Terviseamet leiab lisaks, et Häirekeskuse ettepaneku hindamisel tuleb arvestada ka

Riigikontrolli 2025. aasta auditiga „Kiirabi korraldus“. Riigikontroll leidis, et kiirabibrigaadide

kasutamine ei ole alati eesmärgipärane ning juhtis tähelepanu asjaolule, et osa väljakutsetest on

üleprioritiseeritud ja kiirabi kasutatakse juhtumitel, mis ei vaja erakorralist meditsiinilist

sekkumist, näiteks meditsiinilise transporditeenuse osutamiseks. Terviseameti hinnangul ei

oleks kooskõlas nimetatud soovitustega käsitleda kõiki kodus kukkunud ja püsti mitte saavaid

inimesi automaatselt kiirabi tüüpjuhtumi „ebaselge probleem“ juhtumitena olukorras, kus

terviseprobleem või vigastus on hädaabiteate menetlemisel välistatud. Selline lähenemine

suurendaks kiirabiressursi kasutamist juhtumitele, mille lahendamine ei pruugi eeldada

erakorralise tervishoiuteenuse osutamist, ning vähendaks võimalust suunata piiratud

kiirabiressurss nende patsientideni, kes konkreetsel hetkel vajavad kiiret või elupäästvat

meditsiinilist abi.

Andmekaitse aspekt

Terviseamet nõustub, et isikuandmete, sealhulgas terviseandmete töötlemine, peab alati olema

õigus- ja eesmärgipärane ning piirduma ulatusega, mis on vajalik konkreetse ülesande

täitmiseks. Samas ei pea Terviseamet Häirekeskuse teate suunamisel määravaks argumendiks

asjaolu, et kodus kukkunud inimese abistamise juhtumite menetlemisel töödeldakse

terviseandmeid. Ka mitmete teiste PPA ja ka Päästeameti pädevusse kuuluvate väljakutsete

lahendamisel puutuvad ametnikud kokku terviseseisundit puudutava teabega või muude

eriliigiliste isikuandmetega, kui see on vajalik seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Isikuandmete töötlemise vajadus iseenesest ei saa olla otsustav kriteerium selle üle, millise

asutuse pädevusse mingi juhtum kuulub.

Terviseameti hinnangul tuleb pädeva reageerija määratlemisel lähtuda eelkõige abivajaduse

sisust ja asutuse seadusest tulenevatest ülesannetest. Seetõttu ei ole käesoleva küsimuse keskmes

mitte isikuandmete töötlemise võimalikkus, vaid see, millisel asutusel on vajalik pädevus ja

ülesanded konkreetse abivajaduse lahendamiseks.

Kokkuvõte

Eeltoodust tulenevalt ei pea Terviseamet põhjendatuks käsitleda kõiki kodus kukkunud ja püsti

mitte saavaid inimesi automaatselt kiirabi tüüpjuhtumi „ebaselge probleem“ alla kuuluvana, kui

hädaabiteate menetlemisel on terviseprobleem või vigastus välistatud.

Terviseameti hinnangul tuleb koostöös asjaomaste asutustega selgelt eristada:

 juhtumid, kus esineb võimalik terviseprobleem või vigastus ning on põhjendatud kiirabi

kaasamine;

 juhtumid, kus inimese abivajadus seisneb üksnes püsti aitamises või muus sotsiaalsest

toimetulekust tulenevas abivajaduses.

Peame vajalikuks jätkata asjaomaste osapoolte koostööd, et kujundada lahendus, mis tagaks

ühelt poolt terviseriskiga inimeste kiire ja asjakohase abi ning teisalt väldiks tervishoiuressursi

kasutamist juhtumites, mis ei kuulu tervishoiuteenuse osutamise eesmärgi ega

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud kiirabi ülesannete hulka. Samuti peame

oluliseks tagada, et hädaabikõnede menetlemisel kogutud teave inimese abivajaduse kohta

jõuaks kohaliku omavalitsuseni. See võimaldab hinnata inimese terviklikku abi- ja

toetusvajadust, rakendada vajadusel sobivaid sotsiaalteenuseid ning ennetada korduvaid

kukkumisjuhtumeid.

Lugupidamisega

3(3)

(allkirjastatud digitaalselt)

Birgit Lao

peadirektor

Teadmiseks:

Siseministeerium

Politsei- ja Piirivalveamet

Sotsiaalministeerium