| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 8-5/26/9758-4 |
| Registreeritud | 01.09.2026 |
| Sünkroonitud | 03.09.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 TEETARISTU EHITAMINE JA REMONTIMINE |
| Sari | 8-5 Keskkonnakaitse dokumendid |
| Toimik | 8-5/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | Sander Koemets (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Keskkonnakorralduse üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
KMG OÜ [email protected]
01.09.2026 nr DM-136311-13
KMG OÜ Pahnimäe ABT keskkonnaloa nr L.ÕV.LV-162897 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise eelhinnangu eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks
KMG OÜ (registrikood: 16196755, aadress: Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Betooni tn 28, 13816) esitas 03.06.2026 taotluse nr T-KL/1032911-4. Taotlus on registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis (edaspidi KOTKAS) 03.06.2026 nr DM- 136311-6 all.
Tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lõikele 2² soovib Keskkonnaamet Teie arvamust Pahnimäe ABT keskkonnaloa nr L.ÕV.LV-162897 muutmise menetluse keskkonnamõju hindamise eelhinnangule.
Eelhinnangu eelnõu edastatakse eraldi keskkonnaloa muutmise korralduse ja loa eelnõust, kuna keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsustamine peab eelnema loataotluse sisulisele lahendamisele ning loa eelnõu koostamisele ja avalikustamisele (KeHJS § 6 lg 2 ja 2¹, § 11 lg 2² ning lg 8).
Ootame Teie ettepanekuid ja arvamust koostatud keskkonnamõju hindamise eelhinnangu kohta hiljemalt 08.09.2026. Kui arvamust ei ole ette antud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, otsustatakse keskkonnamõju hindamise algatamine või algatamata jätmine Teie seisukohata.
Lugupidamisega
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
(allkirjastatud digitaalselt) Helen Akenpärg juhataja jäätmebüroo
Lisa: KMG OÜ Pähnimäe eelhinnang eelnõu 01092026.pdf
Teadmiseks: Rakvere Vallavalitsus, Transpordiamet
Tea Pärnik + 372 56950192 [email protected]
Age Kaljuorg +372 5240165 [email protected]
Leana Lõhmus +372 51936648 [email protected]
2(2)
EELNÕU 01.09.2026
EELHINNANG
Keskkonnaamet annab keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangu arendaja
esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast
ning eeldatavast keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 lg 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud
keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“
(edaspidi määrus nr 31).
1. Kavandatav tegevus
1.1. Tegevuse iseloom ja maht
KMG OÜ (registrikood 16196755, aadress Betooni tn 28, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju
maakond) (edaspidi ettevõte) keskkonnaloa nr L.ÕV.LV-162897 muutmise taotluse kohaselt on
kavandatava tegevuse eesmärgiks tee-ehituse käigus tekkivate mineraalsete tavajäätmete:
betooni (jäätmekood 17 01 01), bituumenitaoliste segude, mida ei ole nimetatud koodinumbriga
17 03 01 (jäätmekood 17 03 02) ning kivide ja pinnase, mida ei ole nimetatud koodinumbriga
17 05 03 (jäätmekood 17 05 04) mehaaniline ringlussevõtt (taaskasutamistoimingu kood R5m)
ehitustoodete tootmise eesmärgil. Jäätmed võetakse vastu kõvakattega platsile ning suunatakse
olenevalt materjali omadustest kas purustisse, sõelumisse või teostatakse nii purustamine kui
ka sõelumine. Materjali ladustatakse ajutiselt kõvakattega ladustusplatsil (Plats nr 1) kuni
töötlemiseni. Purustamise ja sõelumise tulemusena saavutatakse fraktsioon
(asfaltkillustik/freespuru, betoonkillustik ja pinnas), mis vastab ehitustoodete nõuetele.
Materjali vastavust nõuetele kontrollitakse vastavalt harmoniseeritud standarditele EVS-EN
13242:2006+A1:2008 ja EVS-EN 13108-8:2016 ning tehase tootmisohje juhenditele.
Ringlussevõtule suunatakse üksnes selline materjal, mis on läbinud mehaanilise töötluse ning
vastab kehtivatele ehitustoodete nõuetele. Ehitustooted suunatakse taaskasutamiseks teede
ehitusele. Ettevõtte kavandatav käitlusmaht on kuni 61 000 tonni aastas.
Ettevõtte kavandatav tegevus toimub Lääne-Viru maakonnas, Rakvere vallas, Päide külas
Asfaltbetooni (katastritunnus 66201:001:0620) kinnistul.
Kinnistul jätkub ka olemasolev tähtajatu loaga reguleeritud tegevus: asfaltbetooni
(nimivõimsus 100 000 t/a) ja bituumenemulsiooni tootmine, põletusseadmete käitamine
summaarse soojusvõimsusega kuni 16,955 MWth (kütusena kasutatakse kuni 1200 tonni
põlevkiviõli ja 5 tonni diislikütust aastas) ning põhjaveevõtt puurkaevust nr 3117 (kuni 8000
m³/a).
1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning
lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega
Keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub
Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest ja on katusstrateegiaks
kõikidele keskkonna valdkonna alavaldkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või
täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonna valdkond
hõlmab nii sisult, ulatuselt kui ka spetsiifikalt väga erinevaid alavaldkondi, seetõttu on nende
sihipärase arengu kavandamiseks vastavate alavaldkondade koostamine vajalik ja põhjendatud
ka keskkonnastrateegia kui üldisema raamdokumendi olemasolul.
EELNÕU 01.09.2026
"Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" eesmärk jäätmevaldkonnas on järgmine: aastal 2030
on tekkivate jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt on vähendatud tekkivate
jäätmete ohtlikkust. Eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna
hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja
sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele.
Keskkonnastrateegia põhimõtted: säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja
vältimine, jäätmehoolduseintegreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega.
Ettevõtte tegevuse käigus suunatakse jäätmed taaskasutusse, mistõttu väheneb vajadus jäätmete
ladestamiseks. Seega täidab tegevus sätestatud eesmärki.
Riigi jäätmekava 2022-2028 II strateegiline eesmärk on võtta jäätmed ringlusse või neid muul
viisil taaskasutada maksimaalsel tasemel. Taotletav tegevus on otseses seoses püstitatud
eesmärgiga, sest tegevuse käigus suunatakse jäätmed ringlusse.
Rakvere valla üldplaneeringu kohaselt asub käitise tegevuskoht (Asfaltbetooni kinnistu,
katastritunnus 66201:001:0620) väljakujunenud tööstusliku iseloomuga tootmis- ja
ettevõtlusalal. Kinnistu sihtotstarve on 100% tootmismaa ning kavandatav tegevus
(jäätmekäitlus ja tootmine) sobib piirkonna maakasutuse juhtotstarbega, ei muuda alal
väljakujunenud ruumilist struktuuri ega sea ohtu piirkonna keskkonnaseisundit.
1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja
looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine
Loa muutmisega taotletav tegevus ei vaja looduslike esmaste loodusvarade (pinnas, muld,
põhjavesi jne) otsest kasutamist. Kuna asfalditootmises ja mehaanilises jäätmekäitluses
kasutatakse ringlussevõetud materjale (freesasfalti ja betoonikillustikku), asendab tegevus
looduslikke maavarasid.
Tegevus toimub KMG OÜ eraomandis oleva olemasoleva Asfaltbetooni kinnistu piirides, mis
on tasandatud ja kaetud kõvakattega (asfaldi- ja betoonkate). Täiendavat maapinna koorimist,
lammutustöid või uute maa-alade kasutamist ei kavandata. Looduslik taimestik ja loomastik
tegevusalal puuduvad.
Olme- ja tootmisvajadusteks võetakse põhjavett kinnistul asuvast puurkaevust nr 3117
(POH0013170) Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumist mahus kuni 8000 m³ aastas (kuni 80 m³
ööpäevas). Keskkonnaloaga nr L.ÕV.LV-162897 lubatud veevõtu kogustel ei ole eeldatavalt
olulist mõju põhjaveekogumi koguselisele seisundile ega põhjaveetasemele.
1.4. Tegevuse energiakasutus
Käitise tegevus ei kuulu energiamahukate tegevuste hulka. Asfaltbetoonitehase asfaldisegisti
põleti (saasteallikas nr 1, HEIT0000634) käitamiseks, mille summaarne soojusvõimsus koos
teiste põletusseadmetega on kuni 16,955 MWth, põletatakse kütusena kuni 1200 tonni
põlevkiviõli ja kuni 5 tonni diislikütust aastas. Kavandatavad mobiilsed purustus- ja
sõelumisseadmed (mobiilne purusti) ning teised tootmisterritooriumil töötavad masinad (sh
frontaallaadurid ja veokid) töötavad vedelkütusel (diislikütusel). Territooriumil on olemas
liitumine püsiva elektrivõrguga olme- ja põhiandmete seadmete (sh bituumenemulsioonitehase,
valvesüsteemide, veepumpade ja valgustuse) käitamiseks. Energiakulu ja kütuste kasutamine
ei põhjusta olulisi ebasoodsaid keskkonnamõjusid, kuna asfaldisegisti põletusseadmel
EELNÕU 01.09.2026
kasutatakse optimeeritud põletirežiime ja teostatakse regulaarset hooldust, tagades
põlemisprotsessi kõrge efektiivsuse.
1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,
vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Maa-ja Ruumiameti 1:50 000 kaardi kohaselt asub tegevusala valdavalt kaitsmata põhjaveega
alal ning osaliselt nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, kus põhjavee looduslik kaitstus on väike või
puudub. Käideldavad jäätmed ning käitlustoimingud ei mõjuta eeldavalt vee ega pinnase
seisundit, kuna jäätmete ladustamine ja mehaaniline töötlemine toimub asfalteeritud ja
betoneeritud kõvakattega platsil (Plats nr 1). Platsilt kogutav sademevesi suunatakse
olemasolevasse sademeveesüsteemi ja läbib enne suublasse (Piiripõllu kraav) juhtimist muda-
ja õlipüüduri, mis vähendab eeldavalt riski naftasaaduste või peenosakeste imbumiseks
pinnasesse ja põhjavee kaitsmata alale.
Kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt oluline mõju kliimale. Ettevõtte tegevusega ei
kaasne tõenäoliselt sellist saasteainete heidet välisõhku, mis põhjustaks antud piirkonnas
pöördumatuid muutusi või häiriks ümbruskonda. Tolmuhäiringute vältimiseks ja
leevendamiseks kasutatakse kuival ajal materjali ja teede kastmist ning purusti integreeritud
veepihusteid. Asfaltbetoonitehase asfaldisegistil on tahkete osakeste püüdmiseks kasutusel
kottfilter (puhastusaste 99%).
Materjali purustamine ja sõelumine mobiilse purustiga võib tekitada müra. Ettevõttel on
kohustus järgida keskkonnaloas seatud tingimusi (sealhulgas tööaja piirangut tööpäeviti kell
8.00–16.00 ja tegevuse teostamist perioodil jaanuarist märtsini, mil asfaltbetoonitehas ei tööta),
ei ületa müratase väljaspool käitluskoha kinnistut seadusega sätestatud normtasemeid.
Valguse, soojuse, lõhna ja kiirguse häiringuid ettevõtte tegevusest ümbruskonnale eeldatavalt
ei kaasne. Asfaltbetooni tootmisega kaasnev lõhnahäiring on perioodiline ning hooajaline,
jäädes prognooside kohaselt alla kehtestatud häiringutaseme.
1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine
Kavandatava tegevuse eesmärgiks on jäätmete mehaaniline ringlussevõtt, mistõttu on käitisesse
vastuvõetavad jäätmed: kuni 61 000 tonni aastas, sealhulgas kuni 60 000 tonni bituumenitaolisi
segusid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 03 01 (jäätmekood 17 03 02), kuni 500 tonni
betooni (jäätmekood 17 01 01) ning kuni 500 tonni kive ja pinnast, mida ei ole nimetatud
koodinumbriga 17 05 03 (jäätmekood 17 05 04), planeeritud suunata taaskasutusele
(toimingukoodiga R5m). Purustamise ja sõelumise tulemusena valmivad nõuetele vastavad
sertifitseeritud materjalid, mis vastavad tootmisohje ja standardite nõuetele ning suunatakse
taaskasutuseks tee-ehitustele. Käitise tegevuse ja mobiilsete seadmete käitamise käigus
tekkivad väikesed olme- ja hooldusjäätmed (nt masinate hooldusel tekkivad vanaõlid, filtrid ja
pühkmed) kogutakse liigiti nõuetekohastesse mahutitesse ning antakse üle vastavat
keskkonnakaitseluba omavale isikule. Tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist täiendavat
jäätmeteket.
1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite
suurus
Võimalikuks avariiolukorraks võib olla kasutatava tehnika, seadmete, sõidukite või mahutite
purunemine ning kütuse, bituumeni või ohtlike vedelike maha valgumine. Kuna jäätmete
EELNÕU 01.09.2026
mehaaniline töötlemine ja ladustamine ning mahutite hoidmine toimub vettpidava asfalt- ja
betoonkattega platsil, mis on ühendatud liiva-muda-õlipüüduri ja sademeveesüsteemiga, on
vähendatud riski saasteainete imbumiseks pinnasesse, põhjavee kaitsmata alale, tehase
puurkaevu nr 3117 (POH0013170) või piirneva Pahnimäe maastikukaitseala pinnasesse.
Võimaliku lekke saab kohapeal absorbendiga kokku koguda ning eeldatavasti ohtlikke aineid
keskkonda ei satu.
Avariiolukordade, sealhulgas võimaliku äkilise tolmuleviku või tulekahju ennetamiseks peab
ettevõte järgima ettenähtud ohutus- ja tuleohutusnõudeid, ettevõtte töötajad peavad olema
läbinud asjakohase koolituse ning kasutatavad seadmed (sh asfalditehase kottfilter, põleti
automaatjuhtimine ja mobiilse purusti tolmutõrjesüsteem) peavad vastama kehtestatud
tehnilistele nõuetele. Territoorium on piiratud piirdeaiaga ning varustatud valvesüsteemiga, mis
tõkestab kõrvaliste isikute järelevalveta juurdepääsu. Nimetatud tingimuste täitmine ja
leevendusmeetmete rakendamine vähendab avariiolukordade esinemise tõenäosust ning
võimalike mõjude ulatust.
1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas
kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete
alusel
Jäätmeseaduse tähenduses on suurõnnetus tegevuskohal kaevandamisjäätmete käitlemise
käigus tekkiv juhtum, mis kujutab otsekohe või aja jooksul tegevuskohal või mujal ilmnevat
tõsist ohtu inimese tervisele või keskkonnale. Suurõnnetuse ohuga jäätmehoidla
projekteerimisel, rajamisel, kasutamisel, hooldamisel, sulgemisel ning järelhooldamisel tuleb
võtta kasutusele vajalikke meetmeid, et vältida selliseid õnnetusi ja piirata nende kahjulikke
tagajärgi inimese tervisele või keskkonnale, piiriülesed mõjud kaasa arvatud.
Kemikaaliseaduses on mõiste suurõnnetus defineeritud nii avamerel nafta- ja
gaasiammutamisprotsesside kontekstis (§ 19) kui ka ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga
ettevõtte peatükis. Viimasel juhul on suurõnnetus ettevõtte töö kontrolli alt väljumisest tingitud
ohtliku kemikaali ulatuslik leke, tulekahju või plahvatus, mis kohe või tulevikus põhjustab
raskeid tagajärgi inimese elule, tervisele või keskkonnale käitise sees või väljaspool seda ning
mis on seotud ühe või mitme ohtliku kemikaaliga (§ 21 lg 6). Samuti on Kemikaaliseaduses
defineeritud mõisted oht (ohtliku kemikaali või olukorra olemuslik omadus, mis võib
põhjustada kahju inimese elule, tervisele või keskkonnale) ning risk (tagajärje ilmnemise
tõenäosus teatud aja jooksul või teatud asjaolude korral).
Mõiste „katastroof“ on defineeritud hädaolukorra seaduse § 19 lg-s 2 ning selle all mõistetakse
eelkõige inimtegevusest põhjustatud ulatuslikku õnnetust või avariid või muu samasuguse
mõjuga sündmust, sealhulgas elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajaline katkestus.
Ettevõte ei kuulu suurõnnetuse ohuga ettevõtete hulka ega jää ka vastavate ettevõtete
mõjualasse. Lisaks ei käita ettevõte kaevandamisjäätmete hoidlat. Kliimamuutusest põhjustatud
suurõnnetuse või katastroofi oht puudub.
2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond
2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad
tegevused
EELNÕU 01.09.2026
Asfaltbetooni kinnistu (katastritunnus 66201:001:0620) on 100% tootmismaa sihtotstarbega.
Kinnistut ümbritsevad tootmismaa, ärimaa, transpordimaa (riigitee nr 23 Rakvere-Haljala mnt),
elamumaa ning läänesuunas kohalik maastikukaitseala sihtotstarbega kinnistud. Lähimad
elamumaa sihtotstarbega kinnistud asuvad käitluskoha piirist ca 200 meetri kaugusel idakirde
suunas (Päide külas). Kavandatava tegevusega (tee-ehituse käigus tekkivate mineraalsete
tavajäätmete mehaaniline ringlussevõtt) ei muudeta kinnistu maakasutuse sihtotstarvet, mis
sobib piirkonna maakasutuse juhtotstarbega ja on kooskõlas Rakvere valla üldplaneeringuga.
Tegevusega ei kaasne muudatusi lähipiirkonna kavandatud maakasutuses ning ei halvendata
juurdepääsusid kinnistutele. Oluline mõju maakasutusele puudub.
2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik
mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime
Keskkonnaportaali kohaselt ettevõtte territooriumil loodusvarasid (väärtuslikku mulda, pinnast
või maavarasid) ei esine. Põhjavesi selles piirkonnas Maa-ja Ruumiameti kaardi alusel on
valdavalt kaitsmata ja osaliselt ka nõrgalt kaitstud. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS)
andmetel looduslikku mitmekesisust käitluskohas ei esine (lähim II kategooria kaitsealuse liigi
mustlaik-apollo elupaik ja III kategooria karulaugu kasvukoht asuvad väljaspool kinnistu piire,
ca 183 m kaugusel). Käideldavad jäätmed ning käitlustoimingud ei mõjuta eeldatavalt vee ega
pinnase seisundit või kaitstust, kuna jäätmete ladustamine ja mehaaniline töötlemine on
planeeritud asfalteeritud ja betoneeritud kõvakattega platsile, mis on varustatud muda-
õlipüüduri ja sademeveesüsteemiga. Kinnistul asuvast puurkaevust nr 3117 (POH0013170)
võetaval veekogul (kuni 8000 m³ aastas) ei ole eeldatavalt olulist mõju põhjaveekogumi
koguselisele seisundile ega põhjaveetasemele.
2.3. Keskkonna vastupanuvõime
Kavandatava jäätmekäitluskoha territooriumil ei paikne märgalasid, metsi ega looduslikke
pinnavorme, mis saaksid jäätmekäitluse tegevuse tõttu mõjutatud. Kuigi kinnistu läänepiir
piirneb vahetult kohaliku kaitsealuse objekti Pahnimäe maastikukaitsealaga, toimub tegevus
püsivalt asfalteeritud ja betoneeritud kõvakattega tööstusalal, mistõttu kaitseala pinnavormidele
ja maastikele negatiivset mõju eeldatavalt ei kaasne. Kavandatava tegevuskoha mõjualas
puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad.
Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, on vähe tõenäoline, et tegevus
mõjutab negatiivselt kaitstavaid alasid või kaitsealuste liikide seisundit. Tegevuskohast
idasuunas ca 183 meetri kaugusel asuvad II kategooria kaitsealuse liigi mustlaik-apollo
registreeritud elupaik ja III kategooria taimeliigi karulaugu kasvukoht. Kuna tegevus toimub
täielikult kõvakattega platsil ning mürarikkad purustustööd on planeeritud eeskätt
talveperioodile (jaanuar-märts), mil liikide aktiivsusperiood on läbi, on mõju bioloogilisele
mitmekesisusele ja kaitsealustele liikidele hinnatud väheoluliseks. Kavandatava tegevuse alal
puuduvad looduslikud väärtuslikud taimekooslused ning loomastiku jaoks kõrge väärtusega
elupaigad.
Maa-ja Ruumiameti kaardi kohaselt asub tegevusala valdavalt kaitsmata põhjaveega alal ning
osaliselt nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Kuna jäätmete ladustamine ja töötlemine toimub
asfalteeritud ja betoneeritud kõvakattega alal ning sademevesi suunatakse läbi liiva-muda-
õlipüüduri, on naftajääkide või peenosakeste põhjavee kaitsmata alale imbumise risk
vähendatud miinimumini.
EELNÕU 01.09.2026
Kinnistu läheduses (loodesuunas) asub muinsuskaitse kitsendus – kinnismälestis
(arheoloogiamälestis) „Linnus ja asulakoht“ (kood 10354). Kuna kavandatav tegevus piirdub
olemasoleva ehituslikult ettevalmistatud tootmisterritooriumiga ning täiendavat maapinna
koorimist või uute maa-alade hõivamist ei kavandata, puudub tegevusel eeldatavalt mõju
kultuuriväärtustele ja pärandkultuuriobjektidele.
Ettevõtte taotletava tegevuse mõjuala on lokaalne ega ulatu eeldatavalt kaugemale tegevuse
asukohast.
2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 23 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus
tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus ning lg 2
kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli
mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga.
KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei
ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku
keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning kui see pole võimalik, võtta kasutusele
leevendusmeetmed.
Lähimad elamud Päide külas jäävad käitluskoha piirist ca 200 meatri kaugusele idakirde
suunda. Kui ettevõte järgib keskkonnaloaga seatud nõudeid, on tegevuse mõjuala lokaalne ning
tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset mõju elanikkonnale. Ettevõte peab kinni
pidama õigusaktidega sätestatud müra piirmääradest. Mürarikkaid toiminguid (mobiilse
purustiga jäätmete töötlemist) on planeeritud teostada vaid tööpäevadel päevasel ajal (kell 8.00–
16.00) ning ainult perioodil, mil asfaltbetoonitehas ei tööta. Tolmuhäiringute ilmnemisel üle
kinnistu piiri tuleb ettevõttel tegevus peatada.
3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele
3.1. Mõju suurus
Arvestades käitluskoha asukohta ja tegevuse iseloomu taotletavas käitluskohas (Asfaltbetooni
kinnistul) ei tekita tegevus eeldatavalt olulist negatiivset mõju keskkonnale. Juhul kui ettevõte
täidab õigusaktidega ning keskkonnaloaga sätestatud nõudeid, ei oma tegevus ümbritsevale
keskkonnale eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju. Taotletava tegevuse käigus ei kaasne
eeldatavalt lõhna, valguse ja kiirgusega seotud häiringuid. Tegevusega (mobiilse purusti
käitamisega) võib kaasneda vibratsioon ja müra, kuid eeldatavalt ei ületa müratase kinnistu
piiril keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid.
3.2. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja mõjutatava elanikkonna suurus
Tegevuse võimalik mõju on lokaalne ning eeldatavalt ei välju käitluskoha piiridest. Ettevõtte
tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist koosmõju piirkonna teiste ettevõtete tegevusega, kuna
mobiilse purusti töö on ajaliselt lahutatud asfaltbetoonitehase tööst.
Tegevuse mõjuala ei ulatu Natura 2000 aladeni, kaitsealadeni ega teadaolevate
looduskaitsealuste liikide elupaikade ning leiukohtadeni, samuti kaitstavate üksikobjektideni
viisil, mis võiks seada ohtu nende soodsa seisundi või kaitse-eesmärkide saavutamise. Kuigi
kinnistu piirneb vahetult Pahnimäe maastikukaitsealaga ning idasuunas ca 183 m kaugusel asub
EELNÕU 01.09.2026
mustlaik-apollo registreeritud elupaik ja karulaugu kasvukoht, ei oma tegevus kavandatud
leevendusmeetmete rakendamisel (sh tööaeg talveperioodil) neile olulist mõju.
Lähtudes eelnevast puudub taotletaval tegevusel eeldatavalt oluline mõju inimestele, nende
tervisele, heaolule ning varale.
3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg
Võimaliku mõju ilmnemise tõenäosus on väga väike, sest mõju vältimiseks vajalikud meetmed
on kasutusele võetud.
3.4. Mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus
Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu taotletavas käitluskohas ei tekita tegevus
eeldatavalt negatiivseid mõjusid keskkonnale. Ettevõtte tegevusega ei kaasne sellist
saasteainete heidet välisõhku, mis põhjustaks pöördumatuid muutusi antud piirkonnas ning
häirida ümbruskonda. Kliimale eeldatavalt olulist keskkonnamõju ei teki. Juhul kui ettevõte
täidab õigusaktidega ning keskkonnaloaga sätestatud nõudeid, ei oma tegevus ümbritsevale
keskkonnale mõju
3.5. Mõju piiriülesus
Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest mõju.
3.6. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale
Tegevuse mõju ei ulatu Natura 2000 aladeni, kaitsealadeni ega teadaolevate looduskaitsealuste
liikide elupaikade ning leiukohtadeni, samuti kaitstavate üksikobjektideni, mistõttu ei oma
käitluskoht nimetatud objektidele mõju ega sea ohtu kaitstavate loodusobjektide kaitse
eesmärkide saavutamist.
3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või planeeritavate
tegevustega
Ettevõtte tegevusega ei kaasne koosmõju piirkonna teiste ettevõtete tegevusega.
3.8. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise
võimalused
Lähtudes eelnevast ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja
leevendamise võimalused-meetmed ei ole vajalikud.
4. Eelhinnangu järeldus
Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline ebasoodne keskkonnamõju,
mistõttu keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel:
• Ettevõtte territooriumil ja selle mõjualal puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Seega on
välistatud, et ettevõtte kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega
avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele
ja elupaikadele. Samuti puuduvad teised kaitstavad loodusobjektid, mistõttu puudub mõju ka
nendele.
EELNÕU 01.09.2026
• Ettevõtte kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule,
samuti ei ületata piirmäärasid vibratsiooni, müra ja õhusaastatuse osas. Tegevusega ei kaasne
koosmõju teiste tegevustega.
• Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti ei
kaasne avariiolukordi või suurõnnetusi.
Keskkonnaamet leiab, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg-st 8¹ puudub
vajadus kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva
olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks väljaspool loas ja selle
kõrvaltingimustes sätestatud nõudeid.
EELNÕU 01.09.2026
EELHINNANG
Keskkonnaamet annab keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangu arendaja
esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast
ning eeldatavast keskkonnamõjust (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 lg 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud
keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“
(edaspidi määrus nr 31).
1. Kavandatav tegevus
1.1. Tegevuse iseloom ja maht
KMG OÜ (registrikood 16196755, aadress Betooni tn 28, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju
maakond) (edaspidi ettevõte) keskkonnaloa nr L.ÕV.LV-162897 muutmise taotluse kohaselt on
kavandatava tegevuse eesmärgiks tee-ehituse käigus tekkivate mineraalsete tavajäätmete:
betooni (jäätmekood 17 01 01), bituumenitaoliste segude, mida ei ole nimetatud koodinumbriga
17 03 01 (jäätmekood 17 03 02) ning kivide ja pinnase, mida ei ole nimetatud koodinumbriga
17 05 03 (jäätmekood 17 05 04) mehaaniline ringlussevõtt (taaskasutamistoimingu kood R5m)
ehitustoodete tootmise eesmärgil. Jäätmed võetakse vastu kõvakattega platsile ning suunatakse
olenevalt materjali omadustest kas purustisse, sõelumisse või teostatakse nii purustamine kui
ka sõelumine. Materjali ladustatakse ajutiselt kõvakattega ladustusplatsil (Plats nr 1) kuni
töötlemiseni. Purustamise ja sõelumise tulemusena saavutatakse fraktsioon
(asfaltkillustik/freespuru, betoonkillustik ja pinnas), mis vastab ehitustoodete nõuetele.
Materjali vastavust nõuetele kontrollitakse vastavalt harmoniseeritud standarditele EVS-EN
13242:2006+A1:2008 ja EVS-EN 13108-8:2016 ning tehase tootmisohje juhenditele.
Ringlussevõtule suunatakse üksnes selline materjal, mis on läbinud mehaanilise töötluse ning
vastab kehtivatele ehitustoodete nõuetele. Ehitustooted suunatakse taaskasutamiseks teede
ehitusele. Ettevõtte kavandatav käitlusmaht on kuni 61 000 tonni aastas.
Ettevõtte kavandatav tegevus toimub Lääne-Viru maakonnas, Rakvere vallas, Päide külas
Asfaltbetooni (katastritunnus 66201:001:0620) kinnistul.
Kinnistul jätkub ka olemasolev tähtajatu loaga reguleeritud tegevus: asfaltbetooni
(nimivõimsus 100 000 t/a) ja bituumenemulsiooni tootmine, põletusseadmete käitamine
summaarse soojusvõimsusega kuni 16,955 MWth (kütusena kasutatakse kuni 1200 tonni
põlevkiviõli ja 5 tonni diislikütust aastas) ning põhjaveevõtt puurkaevust nr 3117 (kuni 8000
m³/a).
1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning
lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega
Keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub
Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest ja on katusstrateegiaks
kõikidele keskkonna valdkonna alavaldkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või
täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonna valdkond
hõlmab nii sisult, ulatuselt kui ka spetsiifikalt väga erinevaid alavaldkondi, seetõttu on nende
sihipärase arengu kavandamiseks vastavate alavaldkondade koostamine vajalik ja põhjendatud
ka keskkonnastrateegia kui üldisema raamdokumendi olemasolul.
EELNÕU 01.09.2026
"Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030" eesmärk jäätmevaldkonnas on järgmine: aastal 2030
on tekkivate jäätmete ladestamine vähenenud 30% ning oluliselt on vähendatud tekkivate
jäätmete ohtlikkust. Eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna
hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja
sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele.
Keskkonnastrateegia põhimõtted: säästev areng, keskkonnakahjustuste ennetamine ja
vältimine, jäätmehoolduseintegreerimine teiste eluvaldkondade ja loodusvarade kasutamisega.
Ettevõtte tegevuse käigus suunatakse jäätmed taaskasutusse, mistõttu väheneb vajadus jäätmete
ladestamiseks. Seega täidab tegevus sätestatud eesmärki.
Riigi jäätmekava 2022-2028 II strateegiline eesmärk on võtta jäätmed ringlusse või neid muul
viisil taaskasutada maksimaalsel tasemel. Taotletav tegevus on otseses seoses püstitatud
eesmärgiga, sest tegevuse käigus suunatakse jäätmed ringlusse.
Rakvere valla üldplaneeringu kohaselt asub käitise tegevuskoht (Asfaltbetooni kinnistu,
katastritunnus 66201:001:0620) väljakujunenud tööstusliku iseloomuga tootmis- ja
ettevõtlusalal. Kinnistu sihtotstarve on 100% tootmismaa ning kavandatav tegevus
(jäätmekäitlus ja tootmine) sobib piirkonna maakasutuse juhtotstarbega, ei muuda alal
väljakujunenud ruumilist struktuuri ega sea ohtu piirkonna keskkonnaseisundit.
1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja
looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine
Loa muutmisega taotletav tegevus ei vaja looduslike esmaste loodusvarade (pinnas, muld,
põhjavesi jne) otsest kasutamist. Kuna asfalditootmises ja mehaanilises jäätmekäitluses
kasutatakse ringlussevõetud materjale (freesasfalti ja betoonikillustikku), asendab tegevus
looduslikke maavarasid.
Tegevus toimub KMG OÜ eraomandis oleva olemasoleva Asfaltbetooni kinnistu piirides, mis
on tasandatud ja kaetud kõvakattega (asfaldi- ja betoonkate). Täiendavat maapinna koorimist,
lammutustöid või uute maa-alade kasutamist ei kavandata. Looduslik taimestik ja loomastik
tegevusalal puuduvad.
Olme- ja tootmisvajadusteks võetakse põhjavett kinnistul asuvast puurkaevust nr 3117
(POH0013170) Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumist mahus kuni 8000 m³ aastas (kuni 80 m³
ööpäevas). Keskkonnaloaga nr L.ÕV.LV-162897 lubatud veevõtu kogustel ei ole eeldatavalt
olulist mõju põhjaveekogumi koguselisele seisundile ega põhjaveetasemele.
1.4. Tegevuse energiakasutus
Käitise tegevus ei kuulu energiamahukate tegevuste hulka. Asfaltbetoonitehase asfaldisegisti
põleti (saasteallikas nr 1, HEIT0000634) käitamiseks, mille summaarne soojusvõimsus koos
teiste põletusseadmetega on kuni 16,955 MWth, põletatakse kütusena kuni 1200 tonni
põlevkiviõli ja kuni 5 tonni diislikütust aastas. Kavandatavad mobiilsed purustus- ja
sõelumisseadmed (mobiilne purusti) ning teised tootmisterritooriumil töötavad masinad (sh
frontaallaadurid ja veokid) töötavad vedelkütusel (diislikütusel). Territooriumil on olemas
liitumine püsiva elektrivõrguga olme- ja põhiandmete seadmete (sh bituumenemulsioonitehase,
valvesüsteemide, veepumpade ja valgustuse) käitamiseks. Energiakulu ja kütuste kasutamine
ei põhjusta olulisi ebasoodsaid keskkonnamõjusid, kuna asfaldisegisti põletusseadmel
EELNÕU 01.09.2026
kasutatakse optimeeritud põletirežiime ja teostatakse regulaarset hooldust, tagades
põlemisprotsessi kõrge efektiivsuse.
1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,
vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Maa-ja Ruumiameti 1:50 000 kaardi kohaselt asub tegevusala valdavalt kaitsmata põhjaveega
alal ning osaliselt nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, kus põhjavee looduslik kaitstus on väike või
puudub. Käideldavad jäätmed ning käitlustoimingud ei mõjuta eeldavalt vee ega pinnase
seisundit, kuna jäätmete ladustamine ja mehaaniline töötlemine toimub asfalteeritud ja
betoneeritud kõvakattega platsil (Plats nr 1). Platsilt kogutav sademevesi suunatakse
olemasolevasse sademeveesüsteemi ja läbib enne suublasse (Piiripõllu kraav) juhtimist muda-
ja õlipüüduri, mis vähendab eeldavalt riski naftasaaduste või peenosakeste imbumiseks
pinnasesse ja põhjavee kaitsmata alale.
Kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt oluline mõju kliimale. Ettevõtte tegevusega ei
kaasne tõenäoliselt sellist saasteainete heidet välisõhku, mis põhjustaks antud piirkonnas
pöördumatuid muutusi või häiriks ümbruskonda. Tolmuhäiringute vältimiseks ja
leevendamiseks kasutatakse kuival ajal materjali ja teede kastmist ning purusti integreeritud
veepihusteid. Asfaltbetoonitehase asfaldisegistil on tahkete osakeste püüdmiseks kasutusel
kottfilter (puhastusaste 99%).
Materjali purustamine ja sõelumine mobiilse purustiga võib tekitada müra. Ettevõttel on
kohustus järgida keskkonnaloas seatud tingimusi (sealhulgas tööaja piirangut tööpäeviti kell
8.00–16.00 ja tegevuse teostamist perioodil jaanuarist märtsini, mil asfaltbetoonitehas ei tööta),
ei ületa müratase väljaspool käitluskoha kinnistut seadusega sätestatud normtasemeid.
Valguse, soojuse, lõhna ja kiirguse häiringuid ettevõtte tegevusest ümbruskonnale eeldatavalt
ei kaasne. Asfaltbetooni tootmisega kaasnev lõhnahäiring on perioodiline ning hooajaline,
jäädes prognooside kohaselt alla kehtestatud häiringutaseme.
1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine
Kavandatava tegevuse eesmärgiks on jäätmete mehaaniline ringlussevõtt, mistõttu on käitisesse
vastuvõetavad jäätmed: kuni 61 000 tonni aastas, sealhulgas kuni 60 000 tonni bituumenitaolisi
segusid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 03 01 (jäätmekood 17 03 02), kuni 500 tonni
betooni (jäätmekood 17 01 01) ning kuni 500 tonni kive ja pinnast, mida ei ole nimetatud
koodinumbriga 17 05 03 (jäätmekood 17 05 04), planeeritud suunata taaskasutusele
(toimingukoodiga R5m). Purustamise ja sõelumise tulemusena valmivad nõuetele vastavad
sertifitseeritud materjalid, mis vastavad tootmisohje ja standardite nõuetele ning suunatakse
taaskasutuseks tee-ehitustele. Käitise tegevuse ja mobiilsete seadmete käitamise käigus
tekkivad väikesed olme- ja hooldusjäätmed (nt masinate hooldusel tekkivad vanaõlid, filtrid ja
pühkmed) kogutakse liigiti nõuetekohastesse mahutitesse ning antakse üle vastavat
keskkonnakaitseluba omavale isikule. Tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist täiendavat
jäätmeteket.
1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite
suurus
Võimalikuks avariiolukorraks võib olla kasutatava tehnika, seadmete, sõidukite või mahutite
purunemine ning kütuse, bituumeni või ohtlike vedelike maha valgumine. Kuna jäätmete
EELNÕU 01.09.2026
mehaaniline töötlemine ja ladustamine ning mahutite hoidmine toimub vettpidava asfalt- ja
betoonkattega platsil, mis on ühendatud liiva-muda-õlipüüduri ja sademeveesüsteemiga, on
vähendatud riski saasteainete imbumiseks pinnasesse, põhjavee kaitsmata alale, tehase
puurkaevu nr 3117 (POH0013170) või piirneva Pahnimäe maastikukaitseala pinnasesse.
Võimaliku lekke saab kohapeal absorbendiga kokku koguda ning eeldatavasti ohtlikke aineid
keskkonda ei satu.
Avariiolukordade, sealhulgas võimaliku äkilise tolmuleviku või tulekahju ennetamiseks peab
ettevõte järgima ettenähtud ohutus- ja tuleohutusnõudeid, ettevõtte töötajad peavad olema
läbinud asjakohase koolituse ning kasutatavad seadmed (sh asfalditehase kottfilter, põleti
automaatjuhtimine ja mobiilse purusti tolmutõrjesüsteem) peavad vastama kehtestatud
tehnilistele nõuetele. Territoorium on piiratud piirdeaiaga ning varustatud valvesüsteemiga, mis
tõkestab kõrvaliste isikute järelevalveta juurdepääsu. Nimetatud tingimuste täitmine ja
leevendusmeetmete rakendamine vähendab avariiolukordade esinemise tõenäosust ning
võimalike mõjude ulatust.
1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas
kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete
alusel
Jäätmeseaduse tähenduses on suurõnnetus tegevuskohal kaevandamisjäätmete käitlemise
käigus tekkiv juhtum, mis kujutab otsekohe või aja jooksul tegevuskohal või mujal ilmnevat
tõsist ohtu inimese tervisele või keskkonnale. Suurõnnetuse ohuga jäätmehoidla
projekteerimisel, rajamisel, kasutamisel, hooldamisel, sulgemisel ning järelhooldamisel tuleb
võtta kasutusele vajalikke meetmeid, et vältida selliseid õnnetusi ja piirata nende kahjulikke
tagajärgi inimese tervisele või keskkonnale, piiriülesed mõjud kaasa arvatud.
Kemikaaliseaduses on mõiste suurõnnetus defineeritud nii avamerel nafta- ja
gaasiammutamisprotsesside kontekstis (§ 19) kui ka ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga
ettevõtte peatükis. Viimasel juhul on suurõnnetus ettevõtte töö kontrolli alt väljumisest tingitud
ohtliku kemikaali ulatuslik leke, tulekahju või plahvatus, mis kohe või tulevikus põhjustab
raskeid tagajärgi inimese elule, tervisele või keskkonnale käitise sees või väljaspool seda ning
mis on seotud ühe või mitme ohtliku kemikaaliga (§ 21 lg 6). Samuti on Kemikaaliseaduses
defineeritud mõisted oht (ohtliku kemikaali või olukorra olemuslik omadus, mis võib
põhjustada kahju inimese elule, tervisele või keskkonnale) ning risk (tagajärje ilmnemise
tõenäosus teatud aja jooksul või teatud asjaolude korral).
Mõiste „katastroof“ on defineeritud hädaolukorra seaduse § 19 lg-s 2 ning selle all mõistetakse
eelkõige inimtegevusest põhjustatud ulatuslikku õnnetust või avariid või muu samasuguse
mõjuga sündmust, sealhulgas elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajaline katkestus.
Ettevõte ei kuulu suurõnnetuse ohuga ettevõtete hulka ega jää ka vastavate ettevõtete
mõjualasse. Lisaks ei käita ettevõte kaevandamisjäätmete hoidlat. Kliimamuutusest põhjustatud
suurõnnetuse või katastroofi oht puudub.
2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond
2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad
tegevused
EELNÕU 01.09.2026
Asfaltbetooni kinnistu (katastritunnus 66201:001:0620) on 100% tootmismaa sihtotstarbega.
Kinnistut ümbritsevad tootmismaa, ärimaa, transpordimaa (riigitee nr 23 Rakvere-Haljala mnt),
elamumaa ning läänesuunas kohalik maastikukaitseala sihtotstarbega kinnistud. Lähimad
elamumaa sihtotstarbega kinnistud asuvad käitluskoha piirist ca 200 meetri kaugusel idakirde
suunas (Päide külas). Kavandatava tegevusega (tee-ehituse käigus tekkivate mineraalsete
tavajäätmete mehaaniline ringlussevõtt) ei muudeta kinnistu maakasutuse sihtotstarvet, mis
sobib piirkonna maakasutuse juhtotstarbega ja on kooskõlas Rakvere valla üldplaneeringuga.
Tegevusega ei kaasne muudatusi lähipiirkonna kavandatud maakasutuses ning ei halvendata
juurdepääsusid kinnistutele. Oluline mõju maakasutusele puudub.
2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik
mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime
Keskkonnaportaali kohaselt ettevõtte territooriumil loodusvarasid (väärtuslikku mulda, pinnast
või maavarasid) ei esine. Põhjavesi selles piirkonnas Maa-ja Ruumiameti kaardi alusel on
valdavalt kaitsmata ja osaliselt ka nõrgalt kaitstud. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS)
andmetel looduslikku mitmekesisust käitluskohas ei esine (lähim II kategooria kaitsealuse liigi
mustlaik-apollo elupaik ja III kategooria karulaugu kasvukoht asuvad väljaspool kinnistu piire,
ca 183 m kaugusel). Käideldavad jäätmed ning käitlustoimingud ei mõjuta eeldatavalt vee ega
pinnase seisundit või kaitstust, kuna jäätmete ladustamine ja mehaaniline töötlemine on
planeeritud asfalteeritud ja betoneeritud kõvakattega platsile, mis on varustatud muda-
õlipüüduri ja sademeveesüsteemiga. Kinnistul asuvast puurkaevust nr 3117 (POH0013170)
võetaval veekogul (kuni 8000 m³ aastas) ei ole eeldatavalt olulist mõju põhjaveekogumi
koguselisele seisundile ega põhjaveetasemele.
2.3. Keskkonna vastupanuvõime
Kavandatava jäätmekäitluskoha territooriumil ei paikne märgalasid, metsi ega looduslikke
pinnavorme, mis saaksid jäätmekäitluse tegevuse tõttu mõjutatud. Kuigi kinnistu läänepiir
piirneb vahetult kohaliku kaitsealuse objekti Pahnimäe maastikukaitsealaga, toimub tegevus
püsivalt asfalteeritud ja betoneeritud kõvakattega tööstusalal, mistõttu kaitseala pinnavormidele
ja maastikele negatiivset mõju eeldatavalt ei kaasne. Kavandatava tegevuskoha mõjualas
puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad.
Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, on vähe tõenäoline, et tegevus
mõjutab negatiivselt kaitstavaid alasid või kaitsealuste liikide seisundit. Tegevuskohast
idasuunas ca 183 meetri kaugusel asuvad II kategooria kaitsealuse liigi mustlaik-apollo
registreeritud elupaik ja III kategooria taimeliigi karulaugu kasvukoht. Kuna tegevus toimub
täielikult kõvakattega platsil ning mürarikkad purustustööd on planeeritud eeskätt
talveperioodile (jaanuar-märts), mil liikide aktiivsusperiood on läbi, on mõju bioloogilisele
mitmekesisusele ja kaitsealustele liikidele hinnatud väheoluliseks. Kavandatava tegevuse alal
puuduvad looduslikud väärtuslikud taimekooslused ning loomastiku jaoks kõrge väärtusega
elupaigad.
Maa-ja Ruumiameti kaardi kohaselt asub tegevusala valdavalt kaitsmata põhjaveega alal ning
osaliselt nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Kuna jäätmete ladustamine ja töötlemine toimub
asfalteeritud ja betoneeritud kõvakattega alal ning sademevesi suunatakse läbi liiva-muda-
õlipüüduri, on naftajääkide või peenosakeste põhjavee kaitsmata alale imbumise risk
vähendatud miinimumini.
EELNÕU 01.09.2026
Kinnistu läheduses (loodesuunas) asub muinsuskaitse kitsendus – kinnismälestis
(arheoloogiamälestis) „Linnus ja asulakoht“ (kood 10354). Kuna kavandatav tegevus piirdub
olemasoleva ehituslikult ettevalmistatud tootmisterritooriumiga ning täiendavat maapinna
koorimist või uute maa-alade hõivamist ei kavandata, puudub tegevusel eeldatavalt mõju
kultuuriväärtustele ja pärandkultuuriobjektidele.
Ettevõtte taotletava tegevuse mõjuala on lokaalne ega ulatu eeldatavalt kaugemale tegevuse
asukohast.
2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 23 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus
tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus ning lg 2
kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli
mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga.
KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei
ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku
keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning kui see pole võimalik, võtta kasutusele
leevendusmeetmed.
Lähimad elamud Päide külas jäävad käitluskoha piirist ca 200 meatri kaugusele idakirde
suunda. Kui ettevõte järgib keskkonnaloaga seatud nõudeid, on tegevuse mõjuala lokaalne ning
tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset mõju elanikkonnale. Ettevõte peab kinni
pidama õigusaktidega sätestatud müra piirmääradest. Mürarikkaid toiminguid (mobiilse
purustiga jäätmete töötlemist) on planeeritud teostada vaid tööpäevadel päevasel ajal (kell 8.00–
16.00) ning ainult perioodil, mil asfaltbetoonitehas ei tööta. Tolmuhäiringute ilmnemisel üle
kinnistu piiri tuleb ettevõttel tegevus peatada.
3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele
3.1. Mõju suurus
Arvestades käitluskoha asukohta ja tegevuse iseloomu taotletavas käitluskohas (Asfaltbetooni
kinnistul) ei tekita tegevus eeldatavalt olulist negatiivset mõju keskkonnale. Juhul kui ettevõte
täidab õigusaktidega ning keskkonnaloaga sätestatud nõudeid, ei oma tegevus ümbritsevale
keskkonnale eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju. Taotletava tegevuse käigus ei kaasne
eeldatavalt lõhna, valguse ja kiirgusega seotud häiringuid. Tegevusega (mobiilse purusti
käitamisega) võib kaasneda vibratsioon ja müra, kuid eeldatavalt ei ületa müratase kinnistu
piiril keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid.
3.2. Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja mõjutatava elanikkonna suurus
Tegevuse võimalik mõju on lokaalne ning eeldatavalt ei välju käitluskoha piiridest. Ettevõtte
tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist koosmõju piirkonna teiste ettevõtete tegevusega, kuna
mobiilse purusti töö on ajaliselt lahutatud asfaltbetoonitehase tööst.
Tegevuse mõjuala ei ulatu Natura 2000 aladeni, kaitsealadeni ega teadaolevate
looduskaitsealuste liikide elupaikade ning leiukohtadeni, samuti kaitstavate üksikobjektideni
viisil, mis võiks seada ohtu nende soodsa seisundi või kaitse-eesmärkide saavutamise. Kuigi
kinnistu piirneb vahetult Pahnimäe maastikukaitsealaga ning idasuunas ca 183 m kaugusel asub
EELNÕU 01.09.2026
mustlaik-apollo registreeritud elupaik ja karulaugu kasvukoht, ei oma tegevus kavandatud
leevendusmeetmete rakendamisel (sh tööaeg talveperioodil) neile olulist mõju.
Lähtudes eelnevast puudub taotletaval tegevusel eeldatavalt oluline mõju inimestele, nende
tervisele, heaolule ning varale.
3.3. Mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg
Võimaliku mõju ilmnemise tõenäosus on väga väike, sest mõju vältimiseks vajalikud meetmed
on kasutusele võetud.
3.4. Mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus
Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu taotletavas käitluskohas ei tekita tegevus
eeldatavalt negatiivseid mõjusid keskkonnale. Ettevõtte tegevusega ei kaasne sellist
saasteainete heidet välisõhku, mis põhjustaks pöördumatuid muutusi antud piirkonnas ning
häirida ümbruskonda. Kliimale eeldatavalt olulist keskkonnamõju ei teki. Juhul kui ettevõte
täidab õigusaktidega ning keskkonnaloaga sätestatud nõudeid, ei oma tegevus ümbritsevale
keskkonnale mõju
3.5. Mõju piiriülesus
Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest mõju.
3.6. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale
Tegevuse mõju ei ulatu Natura 2000 aladeni, kaitsealadeni ega teadaolevate looduskaitsealuste
liikide elupaikade ning leiukohtadeni, samuti kaitstavate üksikobjektideni, mistõttu ei oma
käitluskoht nimetatud objektidele mõju ega sea ohtu kaitstavate loodusobjektide kaitse
eesmärkide saavutamist.
3.7. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või planeeritavate
tegevustega
Ettevõtte tegevusega ei kaasne koosmõju piirkonna teiste ettevõtete tegevusega.
3.8. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise
võimalused
Lähtudes eelnevast ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja
leevendamise võimalused-meetmed ei ole vajalikud.
4. Eelhinnangu järeldus
Keskkonnaameti hinnangul puudub kavandataval tegevusel oluline ebasoodne keskkonnamõju,
mistõttu keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel:
• Ettevõtte territooriumil ja selle mõjualal puuduvad Natura 2000 võrgustiku alad. Seega on
välistatud, et ettevõtte kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega
avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele
ja elupaikadele. Samuti puuduvad teised kaitstavad loodusobjektid, mistõttu puudub mõju ka
nendele.
EELNÕU 01.09.2026
• Ettevõtte kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule,
samuti ei ületata piirmäärasid vibratsiooni, müra ja õhusaastatuse osas. Tegevusega ei kaasne
koosmõju teiste tegevustega.
• Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti ei
kaasne avariiolukordi või suurõnnetusi.
Keskkonnaamet leiab, et lähtudes eelhinnangu tulemustest ning KeHJS § 11 lg-st 8¹ puudub
vajadus kavandatava tegevuse erisuste ja keskkonnameetmete järele muidu ilmneda võiva
olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks väljaspool loas ja selle
kõrvaltingimustes sätestatud nõudeid.
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| KMG OÜ keskkonnaloa nr L.ÕV.LV-162897 muutmise korralduse eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks | 25.08.2026 | 9 | 8-5/26/9758-3 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Keskkonnaamet |
| Kiri | 18.06.2026 | 4 | 8-5/26/9758-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Keskkonnaamet |