KMG OÜ [email protected]

25.08.2026 nr DM-136311-12

KMG OÜ keskkonnaloa nr L.ÕV.LV-162897 muutmise korralduse eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Otsuse tegemise tähtaja pikendamise KMG OÜ keskkonnaloa nr L.ÕV.LV-162897 muutmise taotlusele

Edastame Teile kui menetlusosalisele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks KMG OÜ (registrikood 16196755, aadress Betooni tn 28, 11415 Tallinn) keskkonnaloa nr L.ÕV.LV- 162897 muutmise korralduse ja loa muutmise eelnõud.

KMG OÜ taotleb keskkonnaloa nr L.ÕV.LV-162897 muutmist seoses tavajäätmete (tee- ehitusjäätmete) mehaanilise ringlussevõtu ja ajutise ladustamise tegevuse (toimingud R5m ja R13) lisamisega Pahnimäe ABT tootmiskompleksi aadressil Asfaltbetooni, Päide küla, Rakvere vald, Lääne-Viru maakond (katastriüksus 66201:001:0620). Käitises soovitakse ringlusse võtta betooni (jäätmekood 17 01 01), bituumenitaolisi segusid ehk freesasfalti (17 03 02) ning kive ja pinnast (17 05 04) aastases kogumahus kuni 61 000 tonni ning üheaegselt ladustad kuni 7000 tonni. Seoses uue tegevuse lisandumisega korrigeeritakse keskkonnaloas saasteainete välisõhku väljutamise nõudeid. Vee erikasutusosa keskkonnaloal ei muudeta.

Eelnõude ja muude menetlusega seotud dokumentidega saate tutvuda keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS menetluse nr M-136311 all.

Palume Teil eelnõudega seotud seisukohad esitada hiljemalt 08.09.2026 (k.a) e-posti aadressile [email protected] või postiaadressile Roheline 64, 80010 Pärnu. Kui Te määratud tähtajaks seisukohti ei esita ega teavita vajadusest vastamise tähtaega pikendada, loeme, et Teil arvamused/vastuväited eelnõudele puuduvad.

Teeme ettepaneku asja arutamiseks ilma avaliku istungita (HMS § 50 lg 2 p 1). Kui soovite avaliku istungi läbiviimist, palume meid sellest kirjalikult teavitada.

KMG OÜ (registrikood 16196755; aadress Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Betooni tn 28, 13816) esitas 16.04.2026 Keskkonnaametile keskkonnaloa nr L.ÕV.LV-162897 muutmise taotluse, (nr T-KL/1032911; menetlus M-136311). Nõuetekohane taotlus nr T- KL/1032911-4 esitati 03.06.2026.

Keskkonnaloa muutmise taotluse kohta tehakse otsus 90 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Käesolevas menetluses saabub menetlustähtaeg 01.09.2026 (KeÜS § 49 lg 1).

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Keskkonnaametil ei ole võimalik eelnimetatud tähtajaks otsust teha, sest taotlust menetletakse avatud menetluses (KeÜS § 44), mille kohaselt peab eelnõude avaliku väljapaneku kestus olema vähemalt 14 kalendripäeva. Vabandame ja mõistame, et otsuse hilisem tegemine võib põhjustada Teile ebamugavusi.

Eeltoodust tulenevalt anname teada, et teeme keskkonnaloa muutmise otsuse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 25.09.2026. Lisateave:

Menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine: haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 ja 2. Asja arutamine ilma avaliku istungita: haldusmenetluse seaduse § 50 lg 2 ja 3. Haldusakti andmise tähtajast teavitamine (HMS § 41).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Helen Akenpärg juhataja jäätmebüroo

Lisad:

Teadmiseks: Rakvere Vallavalitsus, Transpordiamet

Tea Pärnik + 372 56950192 [email protected]

Age Kaljuorg +372 5240165 [email protected]

Leana Lõhmus +372 51936648 [email protected]

1. Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu 2. Keskkonnaloa nr L.ÕV.LV-162897 eelnõu 3. Pahnimäe jäätmete asendiplaan 2026 v2 (1).docx

2(2)

EELNÕU (25.08.2026)

KORRALDUS

Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Arvestades KMG OÜ 03.06.2026 esitatud keskkonnaloa muutmise taotlust ja ja võttes aluseks jäätmeseaduse (JäätS) § 76 lg 1, atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 89, veeseaduse (VeeS) § 191,keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 41 lg 1 p 1, p 2 ja p 3, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 2¹, § 9 lg 1 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 1 p 4 ja lg 2 p 2 ja 3 otsustan:

1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine taotleja [KMG OÜ (registrikood 16196755, aadress Betooni tn 28, Tallinn) keskkonnaluba nr L.ÕV.LV-162897 muutmise taotluse menetluse raames. 1.2.Muuta KMG OÜ (registrikood 16196755, aadress Betooni tn 28, Tallinn) keskkonnaluba nr L.ÕV.LV-162897 aadressil Asfaltbetooni, Päide küla, Rakvere vald, Lääne-Viru maakond (katastriüksus 66201:001:0620) alljärgnevalt: 1.2.1. Lisada loale jäätmete käitlemise eriosa andes õiguse jäätmete taaskasutamiseks. 1.2.2. Korrigeerida loa nõuded saasteainete välisõhku väljutamiseks loa vormidel A3-A5. 1.2.3. Kehtestada loa vormis A7 töökorralduslik nõue: Purustamistöid võib teha tööpäevadel ajavahemikul kell 8.00-16.00 kui asfaltbetoonitehas ei tööta. 1.3. Määrata keskkonnaloale nr L.ÕV.LV-162897 kõrvaltingimused lähtuvalt käesoleva korralduse peatükis 3.4 "Kõrvaltingimuste seadmine" toodust. 1.4. Jätta kehtima keskkonnaloa nr L.ÕV.LV-162897 ülejäänud tingimused ja nõuded. 1.5. Korraldus jõustub KMG OÜ-le teatavakstegemisel

2. ASJAOLUD

2.1. Kehtiv luba

KMG OÜ-le (registrikood 16196755; edaspidi ettevõte) on antud tähtajatu keskkonnaluba nr L.ÕV.LV-162897 saasteainete viimiseks paiksest heiteallikast välisõhku ning vee erikasutuseks aadressil Asfaltbetooni, Päide küla, Rakvere vald, Lääne-Viru maakond (katastriüksus 66201:001:0620) asuvale Pahnimäe ABT tootmisüksusele.

2.2. Taotluse läbivaatamine

KMG OÜ esitas 16.04.2026 Keskkonnaametile keskkonnaloa nr L.ÕV.LV-162897 muutmise

esmase taotluse nr T-KL/1032911 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS numbri DM-136311-11 all, menetlus nr M-136311). Nõuetekohane taotlus nr T-KL/1032911- 4 esitati 03.06.2026 (DM-136311-6).

Keskkonnaloa muutmist taotletakse sooviga lisada loale jäätmete käitlemise eriosa jäätmete ringlussevõtt (toimingud R5m) aastase koguvõimsusega kuni 61 000 tonni (sh betoon koodiga 17 01 01 kuni 500 t, bituumenitaolised segud ehk freesasfalt koodiga 17 03 02 kuni 60 000 t ning kivid ja pinnas koodiga 17 05 04 kuni 500 t) ning jäätmete ladustamiseks (toimingud R13) üheaegselt kuni 7000 tonni (sh betoon koodiga 17 01 01 kuni 500 t, bituumenitaolised segud ehk freesasfalt koodiga 17 03 02 kuni 6000 t ning kivid ja pinnas koodiga 17 05 04 kuni 500 t) .

Seoses jäätmete käitlemisega lisanduvad välisõhu eriosasse uued heiteallikad: „Purusti (9)“ ja “Jäätmete hoiustamine (10)”. Vee eriosas muudatusi ei taotleta ega tehta. 2.3. Taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine

Loa andja edastas 16.04.2026 esitatud esmase keskkonnaloa muutmise taotluse (registreeritud numbriga DM-136311-1) keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu automaatselt pärast selle saamist teadmiseks Rakvere Vallavalitsusele (edaspidi kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2). Loa andja teavitas loa omajat menetluse algatamisest (KOTKAS 04.06.2026 kirjaga nr DM- 136311-7). Keskkonnaamet küsis 04.06-2026 kohaliku omavalitsuse arvamust nõuetekohaseks tunnistatud taotluse nr T-KL/1032911-4 kohta ( DM-136311-8; KeÜS § 43 lg 2¹). Kohalik omavalitsus seadusega sätestatud 30-päevase tähtaja jooksul seisukohti ega vastuväiteid ei esitanud, millest tulenevalt loetakse taotlus kooskõlastatuks vastavalt KeÜS § 43 lg-le 2¹ ja HMS § 16 lg-le 2.

Loa andja teavitas avalikkust loa muutmise menetluse algatamisest 04.06.2026 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks teavitas menetlusosalisi, sealhulgas asukoha kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikke ning asjaomase asutusena Transpordiametit, taotluse menetlusse võtmisest (KOTKAS 04.06.2026 kirjaga nr DM-136311-7; KeÜS § 46 lg 1 p-d 1 ja 2). Taotluse avalikustamise käigus avalikkuse ja piirinaabrite poolt ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud. Menetluse raames esitas oma arvamuse 19.06.2026 Transpordiamet (DM-136311-9; vt korralduse peatükist 3.4). Keskkonnaamet edastas 03.07.2026 Transpordiameti arvamuse KMG OÜ-le vastamiseks ja selgituste andmiseks (DM-136311-10). KMG OÜ esitas 07.07.2026 omapoolsed selgitused Transpordiameti seisukohtadele) (DM-136311-11; vt korralduse peatükist 3.4).

Loa andja otsustas jätta ajalehes teade avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud muudatusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2).

Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku jätta avalik arutelu korraldamata (HMS § 50 lg 2 p 1 ja lg 3 alusel). Avalikku arutelu ei korraldatud

kuna menetlusosalised ega avalikkus ei ole ettepanekut avaliku arutelu korraldamiseks teinud.

Loa andja teavitas __.__.2026 loa muutmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 46 lg 2). Eelnõule ei esitatud/esitati ettepanekuid ega/ja vastuväiteid (vt korralduse peatükist 3.4).

2.4. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Keskkonnaamet jättis keskkonnamõju hindamiseloa muutmise menetluse käigus algatamata.

3. KAALUTLUSED

3.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine

Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse luba ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Samuti tuleb hinnata keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, millega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, KeHJS, § 3 lg 1 p 1, p 2).

Keskkonnamõju hindamine (KMH) ei ole kohustuslik, kuna kavandatav tegevus ei ole KeHJS-e mõistes olulise keskkonnamõjuga (KeHJS § 11 lg 3, § 6 lg 1). Samuti ei ole vaja anda

eelhinnangut ega kaaluda KMH vajalikkust (KeHJS § 6 lg 23). 3.2. Kaalutlused loa muutmisel

Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga - sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p 13).

3.2.1. Jäätmete käitlemine

Ettevõte on kavandatava jäätmekäitlustegevuse, kasutatava tehnoloogia ning rakendatavate meetmete kirjelduse esitanud keskkonnaloa taotluses ja selle lisades. Keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogia mitte rakendamisel tegevuse alustamisel ja tegevuse käigus käsitleb loa andja seda muuhulgas taotluses valeandmete esitamisena.KMG OÜ taotleb keskkonnaloa nr L.ÕV.LV-162897 muutmist seoses sooviga lisada loale jäätmete käitlemise eriosa.

Taotlusega soovitakse loale kanda bituumenitaoliste segude (jäätmekood 17 03 02, sh freesasfalt) koguseks kuni 60 000 tonni aastas ning üheaegset ladustamist kuni 6000 tonni. Betooni (17 01 01) ning kivide ja pinnase (17 05 04) käitlusmahuks taotletakse mõlemat kuni

500 tonni aastas ning üheaegselt ladustamist kuni 500 tonni. Kokku hoitakse kõvakattega ladustusplatsil üheaegselt maksimaalselt 7000 tonni mineraalseid jäätmeid. Loa andja nõustus ettevõtte poolt taotluses välja toodud muudatustega ning kandis jäätmete eriosa taaskasutus- ja ladustamiskogused vastavalt loa vormidele J2 ja J4.

Suure- ja väikesemõõtmelised betoonplokid, äärekivid ja sillutiskivid ((jäätmekood 17 01 01) tuuakse käitluskohta Asfaltbetooni kinnistule, kus need mobiilse purustiga standardi EVS-EN 13242:2006+A1:2008 nõuetele vastavaks betoonkillustikuks purustatakse. Metalli sisaldavatest betoonijäätmetest eraldatakse vajadusel metallosad, mis antakse üle metallijäätmete käitlejale. Purustatud betoonkillustik suunatakse ehitustöödel ning tee-ehituses sidumata kujul ja hüdrauliliselt seotuna täitematerjalina kasutamiseks. Saadud materjal ei sobi kasutamiseks kandekonstruktsioonide valmistamisel ega avalikult kasutatavate teede ehitamisel (kui konkreetsel tee-ehitusobjektil ei ole enne materjali paigaldamist tehtud eraldi sobivuse ja vastavuse kontrolli). Vastavalt koostatud tootmisohjele (lisa 27) toodetakse betoonijäätmetest killustikku partiidena ja ühe partii suuruseks on kuni 3000 tonni (ettevõtte aastane betoonijäätmete taotletav käitlusmaht on kuni 500 tonni).

Asfalditükid (freesasfalt; jäätmekood 17 03 02) tuuakse käitluskohta, kus need mobiilse purustiga freespuruks (asfaltkillustikuks) purustatakse. Purustatud freesasfalti kasutatakse peamiselt täitematerjalina või uue asfaltsegu valmistamisel. Vastavalt ettevõtte tootmisohjele peab taaskasutatud materjal vastama kehtivatele standarditele: täitematerjalide puhul standardile EVS-EN 13242:2006+A1:2008 ja uue asfaldisegu puhul standardile EVS-EN 13108-8:2016 (tootmisohje sertifikaat nr 0149-2025, kehtivusega kuni 03.10.2028). Vastavalt koostatud tootmisohjele (lisa 3) toodetakse freesasfalti partiidena ja ühe partii suuruseks on kuni 3000 tonni (ettevõtte aastane asfaldijäätmete taotletav käitlusmaht on kuni 60 000 tonni).

Pinnase- ja kivijäätmed (jäätmekood 17 05 04) tuuakse käitluskohta, kus need sõelutakse ning jaotatakse eraldi sorteerituna aunadesse või hunnikutesse. Välja sorteeritakse nii haljastuseks sobiv pinnas kui ka raud- ja paekivid (erinevad suurused). Pinnasejäätmete sorteerimisele eelnevalt toimub pinnase koostise visuaalne vaatlus (kas on liivane, savikas, kivine või on muld), mille järel otsustatakse, kas pinnast käideldakse mõnest teisest tekkekohast toodud pinnasega koos või eraldi. Pinnas sõelutakse koppsõelaga. Välja sõelutakse raud- ja paekivid ning ladustatakse platsile. Kivid suunatakse kasutamiseks dekoratiivelementidena aia kujundamisel või kiviaia ehitamisel. Järele jääv muld leiab kasutust haljastus- ja täitemullana. Ringlusse võetavast pinnasest võetakse proovid vastavalt keskkonnaministri 28.06.2019 määrusele nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“. Määrusega kehtestatud piirnormidele mittevastav pinnas antakse edasiseks käitlemiseks üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule. Vastavalt koostatud tootmisohjele (lisa 28) toodetakse sõelutud mulda partiidena ja ühe partii suuruseks on kuni 3000 tonni (ettevõtte aastane pinnase- ja kivijäätmete taotletav käitlusmaht on kuni 500 tonni).

Käesoleva loa muutmisega ei kanta loale eraldiseisva toiminguna jäätmete taaskasutamisele eelnevat sortimist ja mehaanilist töötlemist (purustamine, sõelumine) koodiga R12s. Kogu ettevõttesse vastuvõetav materjal, mida soovitakse kohapeal töödelda (jäätmekoodid 17 01 01, 17 03 02 ja 17 05 04), suunatakse mehaanilisse ringlussevõttu (R5m), mille tulemusena

lakkavad need olemast jäätmed ning saavad sertifitseeritud tooteks. R5m (mehaaniline ringlussevõtt) toiming hõlmab juba iseenesest toote valmistamiseks vajalikku eelnevat purustamist ja sõelumist.

Lubatav tegevus

Korralduse otsustava osa punktiga 1.2 antav keskkonnaluba nr L.ÕV.LV-162897 annab selle omanikule õiguse jäätmete taaskasutamiseks (jäätmete ringlussevõtt - R5m, ladustamine – R13) (JäätS § 73 lg 2 p 2).

Keskkonnaluba nr L.ÕV.LV-162897 ei anna selle omanikule õigust jäätmete vedamiseks. Keskkonnaametis registreeritakse selle isiku tegevus, kes veab jäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses (JäätS § 98⁷ lg 2 p 2).

Nõuded jäätmete käitlemisele

Loa andja lisas loa vormil J6 täiendavat nõuded jäätmete ladustamisele. Ettevõte soovib taotluse kohaselt jäätmekäitluskohas üheaegselt ladustada 7 000 tonni (4 600 m³) jäätmeid. Loa andja nõustus ettevõtte poolt taotluses välja toodud üheaegselt ladustatavate kogustega ning kandis loa vormile J4 üheaegselt ladustatavate jäätmete kogused vastavalt taotlusele.

Jäätmete ringlussevõtule on seatud järgnevad nõuded:

Betoonijäätmete ringlussevõetuks saab lugeda ainult neid jäätmeid, mida on käideldud vastavalt taotluse juurde lisatud tootmisohjele (lisa 27) ning millest valmistatud toode vastab standardile EVS-EN 13242:2006+A1:2008.

Asfaldijäätmete ringlussevõetuks saab lugeda ainult neid jäätmeid, mida on käideldud vastavalt taotluse juurde lisatud tootmisohjele (lisa 3) ning millest valmistatud toode vastab täitematerjalide puhul standardile EVS-EN 13242:2006+A1:2008 ja uue asfaldisegu puhul standardile EVS-EN 13108-8:2016 (tootmisohje sertifikaat nr 0149-2025, kehtivusega kuni 03.10.2028).

Pinnasejäätmete ringlussevõtu tõendamiseks tuleb määrata jäätmepartiid (kuni 3000 tonni) ning võtta igast partiist jäätmeproovid vastavalt lisas 28 sätestatud koondkatsetusplaanile. Analüüsida tuleb naftasaaduste ning raskemetallide plii (Pb), kaadmiumi (Cd), kroomi (Cr), vase (Cu), nikli (Ni), elavhõbeda (Hg) ning tsingi (Zn) sisaldust pinnases. Kui pinnase päritolu on teada või esineb reostuskahtlus, tuleb pinnases määrata ka päritolust sõltuvate ohtlike ainete sisaldus. Pinnas loetakse ringlusse võetuks, kui naftasaaduste ja ohtlike ainete sisaldus jääb alla keskkonnaministri 28.06.2019 määrusega nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ elamumaale kehtestatud piirväärtuseid.

Ettevõte peab omama toimivusdeklaratsiooni ja katseprotokolle, mis tõendavad toodetud materjalide vastavust kehtivatele nõuetele. Tõendamine toimub tootja enda vastutusel vastavalt hindamissüsteemile 4 (freesasfaldi asfaldisegudes kasutamisel süsteemi 2+ kohaselt).

Katseandmed ja toimivusdeklaratsioonid peavad olema kättesaadavad järelevalveasutustele ja tellijatele. Ettevõte on kohustatud läbi viima kvaliteedikontrolli ja järgima kõiki keskkonnanõudeid.

Ettevõte peab omama toimivusdeklaratsiooni ja katseprotokolle, mis tõendavad toodetud materjalide vastavust kehtivatele nõuetele. Tõendamine toimub tootja enda vastutusel vastavalt hindamissüsteemile 4. Katseandmed ja toimivusdeklaratsioonid peavad olema kättesaadavad järelevalveasutustele ja tellijatele. Ettevõte on kohustatud läbi viima kvaliteedikontrolli ja järgima kõiki keskkonnanõudeid.

Juhul kui töödeldud materjal ei vasta eelpool nimetatud standarditele, selle kohta puudub nõuetekohane toimivusdeklaratsioon või tehase tootmisohje sertifikaat, loetakse materjali jätkuvalt jäätmeteks. Sellise materjali ladustamisele ja üleandmisele kohalduvad kõik jäätmehooldust reguleerivad nõuded ning selle kasutamine tootena on keelatud. Vältimaks tolmuhäiringu ja müra tekitamist seatakse keskkonnaloale järgnevad nõuded: Jäätmete ladustamisel, sõelumisel purustamisel tuleb tagada tolmuhäiringu vältimine vajadusel jäätmeid niisutades. Kui jäätmete sõelumise ja purustamise käigus tekib tolmuhäiring, mis kandub käitluskoha kinnistust väljapoole, tuleb tegevus koheselt peatada. Juhul, kui ladustatud jäätmete aunadest levib tolm käitluskoha kinnistu piiridest väljapoole, tuleb ladustatud jäätmeid koheselt kasta ning võtta tarvitusele meetmed (nt ladustatavate jäätmete hulga vähendamine, pideva kastmissüsteemi paigaldamine vmt) häiringu kordumise vältimiseks. Jäätmete purustamisel ja sõelumisel tuleb arvestada, et tegevusega ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ega sotsiaalministri 16.12.2016 määrusega nr 110 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid.

3.2.2. Paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamine

Ettevõtte taotletava tegevusega, jäätmete vastuvõtmise ja ladustamisega ning asfaltbetoonijääkide ja betooni purustamisega, on täiendatud keskkonnaloa aluseks olevat lubatud heitkoguste (LHK) projekti. Taotletava tegevusega käitise tehnoloogiline protsess ei muutu.

LHK projekt on keskkonnaloa taotluse ja loa lahutamatu osa (AÕKS § 91 lg 2, määrus nr 56 § 20 lg 1). LHK projektis on välja toodud ettevõtte kavandatava tegevuse ja heiteallikate täpsed kirjeldused, mille tõttu ei pea Keskkonnaamet otstarbekaks heiteallikate ja ettevõtte tegevuse detailset kirjeldust keskkonnaloa muutmise korralduses täiendavalt välja tuua.

Seoses 01.09.2025 jõustunud AÕKS § 91 lg 7 ei esitata LHK projektis eraldi andmeid

põletusseadmete ega nendes kasutatavate kütuste kohta, mille soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on väiksem kui 1 MWth. Seega taotleb ettevõte emulsioonitehase katla (nimisoojusvõimsus 0,355 MWth) ning sellega seotud heiteallika (3) andmete eemaldamist loalt.

Esitatud taotlusmaterjalide ja LHK projekti alusel lisandub seoses jäätmete käitlemisega uued heiteallikad „Purusti (9)“ ja “Jäätmete hoiustamine (10)”. Nimetatud heiteallikatest väljutatakse välisõhku üksnes osakesi (PMsum) ja peeneid (PM10) osakesi. Kuid arvestades käitise tegevust ja loaga lubatud aastaseid heitkoguseid, siis lisanduvad heitkogused on marginaalsed. Lubatud aastased heitkogused suurenevad PMsum korral ~ 1,5% ning PM10 osas ~1,1%.

Õhukvaliteet

LHK projektis on esitatud andmed saasteainete hajumisarvutuste kohta. LHK projektis on heiteallikate koosmõju modelleerimisel käsitletud üksnes Pahnimäe ABT heiteallikaid ning välisõhu saastetaseme hajumisarvutuse piirkonnaks arvestatud 500 m (AÕKS § 92 lg 3, keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ § 17 lg 7). Võrreldes LHK projektis toodud arvutuslike saastetasemeid keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ kehtestatud õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtustega, ei põhjusta käitise heiteallikatest väljutatavate saasteainete heitkogused õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtuste ületamist käitise tootmisterritooriumil ega ka tootmisterritooriumist väljaspool. Osakeste osas jäävad arvutuslikud saastetasemed alla 30% võrreldes kehtestatud piirväärtustega. Seega jäätmete purustamisel ja hoiustamisel välisõhku väljutatavad osakesed oluliselt õhu kvaliteeti ei mõjuta.

Müra

Kavandatava tegevusega võib kaasneda mõningane mürahäiring, mis on tingitud lisaks asfaltbetooni tootmisele ka asfaltbetoonijääkide ning betooni purustamisest. Taotluse kohaselt teostatakse purustamistöid mobiilse purustiga, mis renditakse vastavalt vajadusele. Töö toimub ajavahemikul jaanuarist märtsini tööpäevadel ning ajavahemikul kell 8.00-16.00, kokku ligikaudu 113 tundi aastas, mis vastab umbes 14 tööpäevale. Tulenevalt eelnevast puudub müra mõju öisel ajal. Purustamine toimub perioodil, kui asfaltbetoonitehas ei tööta, mistõttu erinevatest tegevustest tulenev müra ei summeeru. Arvestades, et käitisele lähimad elamud jäävad heiteallikatest ca 200 meetri kaugusele ida suunas, võib eeldada, et lähimate vastuvõtjate juures on müra normtasemed tagatud, peab Keskkonnaamet vajalikuks keskkonnaloa nr L.ÕV.LV-162897 vormis A7 seada töökorraldusliku nõude järgmises sõnastuses: Purustamistöid võib teha tööpäevadel ajavahemikul kell 8.00-16.00 kui asfaltbetoonitehas ei tööta.

Arvestades kõike eelnevat saab Keskkonnaamet vastavalt esitatud taotlusmaterjalidele muuta keskkonnaluba nr L.ÕV.LV-162897 ja teha korrektuurid järgnevates välisõhu eriosa vormides: - vormi A3 kanda uued heiteallikad „Purusti (9)“ ja “Jäätmete hoiustamine (10)” ja eemaldada heiteallika ”Emulsioonitehase katel (3)”.

- vormis A4 määrata osakeste (PMsum ja PM10) lubatud aastased heitkogused ja vormis A5 heiteallikatest „Purusti (9)“ ja “Jäätmete hoiustamine (10)” hetkelised heitkogused.

3.2.3. Vee erikasutus

KMG OÜ taotleb keskkonnaloa nr L.ÕV.LV-162897 muutmist, kuid käesoleva menetluse käigus vee erikasutuse osas muudatusi ei taotleta. Vee erikasutusega reguleeritav tegevus jääb samaks ning kehtiva keskkonnaloa vee erikasutuse osa koos selles kehtestatud nõuetega kantakse muutmata kujul üle uude ühtsesse keskkonnaloasse.

3.3. Kõrvaltingimuste seadmine

Haldusorgan võib anda haldusakti kõrvaltingimusega, milleks muuhulgas on haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine (HMS § 53 lg 1 p 4). Haldusakti kõrvaltingimuse võib määrata siis, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel (HMS § 53 lg 2 p 3). Keskkonnaluba on haldusaktiks, mille andmise või mitte andmise ning mille kehtivuse otsustab loa andja kaalutlusõiguse alusel.

3.3.1. Jäätmete ladustamine

Jäätmete ladustamise õiguse saab anda ainult juhul, kui loa omajal on Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja (edaspidi finantsasutus) garantii või deposiidina selleks määratud kontole makstud tagatissumma (edaspidi tagatis), mis tõendab ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmise tagamist või JäätS § 98³ lg 5 kohane tagatisest vabastamise alus. Ilma tagatiseta on jäätmete ladustamine keelatud (JäätS § 98³ lg 3).

Tagatise suuruse arvutamisel ja tagatise suuruse regulaarsel ülevaatamisel tuleb lähtuda JäätS § 98³ sätestatust. Kui tagatise suuruse regulaarsel ülevaatamisel selgub, et tagatis ei ole piisav, tuleb tagatist suurendada (JäätS § 98³ lg 4⁴). Juhul kui tagatise suuruse arvutust ei uuendata ning tagatise suurust ei muudeta vastavalt JäätS sätestatud nõuetele, loeb Keskkonnaamet seda loa nõuete rikkumiseks ja jätab endale õiguse käesolev luba jäätmete käitlemise osas kehtetuks tunnistada.

Loa andja ei seo loa nr L.ÕV.LV-162897 kehtivust tagatise kehtivusega. Loa andjal on õigus finantsasutusele esitada nõue garanteeritud summa väljamaksmiseks enne tagatise kehtivuse lõppu. Et loa andjal oleks vajaduse tekkimisel piisavalt aega ladustatud jäätmete käitlemise korraldamiseks ning käitluskulude sisse nõudmiseks, tuleb uuendatud tagatis esitada hiljemalt üks kuu enne eelmise finantstagatise kehtivuse lõppu või esitada tagatisest vabastamist tõendavad dokumendid. Sealjuures tuleb loa omajal arvestada, et enne garantii uuendamist tuleb loa omajal teha KOTKAS süsteemis loa põhiandmete sakil läbi finantstagatise suuruse arvutus, kust loa omaja saab teada tagatise summa. Seetõttu seab loa andja loale nr L.ÕV.LV-162897 kõrvaltingimuse, mille kohaselt tuleb uus tagatis esitada üks kuu enne tagatise kehtivuse lõppu. Juhul kui loa omaja esitab uue tagatist tõendava dokumendi, pikeneb jäätmete ladustamise õigus samadel tingimustel automaatselt. Juhul kui uut tagatist tõendavat dokumenti ei esitata, on

Keskkonnaametil õigus luba nr L.ÕV.LV-162897 kehtetuks tunnistada ning pöörduda finantsasutuse poole tagatise välja maksmiseks.

Juhul kui tagatisest vabastamise aluseks on EMAS registreeringu olemasolu (JäätS § 98³ lg 5 p 6), tuleb uuendatud EMAS registreering esitada hiljemalt üks kuu enne eelmise registreeringu kehtivuse lõppu. Tähtajaks uue registreeringu esitamata jätmisel on loa andjal õigus käesolev luba kehtetuks tunnistada.

Juhul kui tagatisest vabastamise alused langevad ära või muutuvad, tuleb loa omajal sellest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul, Keskkonnaametit teavitada. Tagatisest vabastamise aluste ära langemisel on loa omaja kohustatud koheselt esitama tagatise olemasolu tõendavad dokumendid. Tagatisest vabastamise aluste ära langemisel on loa andjal õigus käesolev luba jäätmete käitlemise osas kehtetuks tunnistada.

3.4. Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine

Menetluse raames esitas Transpordiamet 18.06.2026 kirjaliku arvamuse. Transpordiamet märkis omapoolses arvamuses, et tegevusi on kavandatud riigitee 23 Rakvere-Haljala tee kaitsevööndis. Transpordiamet viitas, et riigitee kaitsevööndis on keelatud ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 kohased tegevused, sealhulgas ehitise või selle korrakohase kasutamise ohustamine, ehitusloakohustusliku teise ehitise ehitamine ning pinnase eemaldamine ja kuhjamine. Sellistest piirangutest võib kõrvale kalduda vaid Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3 alusel, mistõttu peab Transpordiamet olla kaasatud kõikidesse menetlustesse, mis sisaldavad nimetatud tegevusi riigitee kaitsevööndis. Täiendavalt märgiti, et sademeveesüsteemi, sealhulgas puhasti rajamine on ehitusloakohustuslik tegevus ning Transpordiamet tuleb kaasata ka vastava ehitusloa menetluse raames.

KMG OÜ esitas 07.07.2026 omapoolse vastuskirja, milles selgitatakse, et KMG OÜ taotletav tegevus seisneb üksnes mineraalsete tee-ehitusjäätmete (eeskätt freesasfaldi) ajutises ladustamises ja mehaanilises ringlussevõtus. Kinnistul ei teostata mitte mingit ehitustegevust. Taotleja on lisanud loa taotluse materjalide juurde joonise, mis näitab täpselt tegevuse asukohta. Kavandatav jäätmete ladustamine ja mehaaniline ringlussevõtt toimub KMG OÜ eraomandis oleval kinnistul, mis asub riigitee nr 23 servast umbes 200 meetri kaugusel. EhS järgi on tee kaitsevööndi laius 50 meetrit äärmise sõiduraja servast, mistõttu asub tegevusala kaugele väljaspool EhS-s sätestatud riigitee kaitsevööndit.

Keskkonnaamet analüüsis esitatud seisukohti, kontrollis asendiplaane ning katastriandmeid ja asus järgmisele seisukohale: KMG OÜ tegevus ja jäätmete ladustusplats asub Asfaltbetooni kinnistul (katastritunnus 66201:001:0620), riigitee nr 23 (Rakvere-Haljala tee) servast umbes 200 meetri kaugusel. Ehitusseadustiku kohaselt on riigitee kaitsevööndi laius 50 meetrit äärmise sõiduraja servast. Kuna taotletav tegevus toimub väljaspool riigitee 50-meetrist kaitsevööndit, ei asu tegevus riigitee kaitsevööndis ning Transpordiameti nõusolek EhS § 70 lg 3 alusel ei ole keskkonnaloa muutmise menetluses nõutav. Kuna käitise sademeveesüsteemid ja muda- õlipüüdur on juba varasemalt seaduslikult välja ehitatud ja kasutusel olemasoleva keskkonnaloa nr L.ÕV.LV-162897 raames ning käesoleva menetluse käigus uusi ehitustöid riigitee

kaitsevööndis ei planeerita, puudub vajadus uute ehituslubade menetlemiseks või Transpordiameti täiendavaks kaasamiseks.

3.5. Otsekohalduvad nõuded

Loaga kaasnevad loa omajale õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Loa omaja peab järgima AÕKS, JäätS, VeeSja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Loa omaja meelespea“.

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Helen Akenpärg juhataja jäätmebüroo

EELNÕU 25.08.2026

Keskkonnaluba

Loa registrinumber L.ÕV.LV-162897

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi KMG OÜ

Registrikood / Isikukood 16196755

Tegevuskoha andmed

Nimetus Pahnimäe ABT

Aadress Asfaltbetooni, Päide küla, Rakvere vald, Lääne-Viru maakond

Katastritunnus(ed) 66201:001:0620

Territoriaalkood EHAK 6567

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Asfaltbetooni (66201:001:0620).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Vee erikasutus; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Jäätmete käitlemine;

Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed

Jrk nr 1.

Nimetus Pähnimäe jäätmete taaskasutuskeskus

Keskkonnaregistrikood JKK5900307

Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid

Lääne-Viru maakond, Rakvere vald, Päide küla, Asfaltbetooni 2691604 66201:001:0620 X: 6586416, Y: 630952

Plaan või kaart Lisa 1: Asukoha_skeem_ja_kaart (1).pdf

Number plaanil või kaardil

J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Pähnimäe jäätmete taaskasutuskeskus

Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)

Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus R-kood Kogus D-kood

17 01 01 - Betoon 500 500 500 500 R5m

17 03 02 - Bituumenitaolised segud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 03 01* 60 000 60 000 60 000 60 000 R5m

17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03* 500 500 500 500 R5m

J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus 2/14

J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk nr

Jäätmekäitlustoimingu nimetus

Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (tonni/aastas)

1. Betoonijäätmete ringlussevõtt

R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine

Suure- ja väikesemõõtmelised betoonplokid, äärekivid ja sillutiskivid tuuakse käitluskohta, kus need mobiilse purustiga standardi EVS-EN 13242:2006+A1:2008 nõuetele vastavaks killustikuks purustatakse. Metalli sisaldavatest betoonijäätmetest eraldatakse vajadusel metallosad, mis antakse üle metallijäätmete käitlejale. Purustatud betoonkillustik suunatakse ehitustöödel ning tee-ehituses sidumata kujul ja hüdrauliliselt seotuna täitematerjalina kasutamiseks. Saadud materjal ei sobi kasutamiseks kandekonstruktsioonide valmistamisel ega avalikult kasutatavate teede ehitamisel. Vastavalt koostatud tootmisohjele toodetakse betoonijäätmetest killustikku partiidena ja ühe partii suuruseks on kuni 3000 tonni.

500

2. Asfaldijäätmete ringlussevõtt

R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine

Asfalditükid tuuakse käitluskohta, kus need mobiilse purustiga freespuruks (killustikuks) purustatakse. Purustatud freesasfalti kasutatakse peamiselt täitematerjalina või uue asfaltsegu valmistamisel. Vastavalt ettevõtte tootmisohjele peab taaskasutatud materjal vastama kehtivatele standarditele: täitematerjalide puhul standardile EVS-EN 13242:2006+A1:2008 ja uue asfaldisegu puhul standardile EVS-EN 13108-8:2016 (tootmisohje sertifikaat nr 0149-2025, kehtivusega kuni 03.10.2028). Vastavalt koostatud tootmisohjele toodetakse freesasfalti partiidena ja ühe partii suuruseks on kuni 3000 tonni.

60 000

3. Kivide ja pinnase ringlussevõtt

R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine

Pinnasejäätmed tuuakse käitluskohta, kus need sõelutakse ning jaotatakse eraldi sorteerituna aunadesse või hunnikutesse. Välja sorteeritakse nii haljastuseks sobiv pinnas kui ka raud- ja paekivid (erinevad suurused). Pinnasejäätmete sorteerimisele eelnevalt toimub pinnase koostise visuaalne vaatlus (kas on liivane, savikas, kivine või on muld), mille järel otsustatakse, kas pinnast käideldakse mõnest teisest tekkekohast toodud pinnasega koos või eraldi. Pinnas sõelutakse koppsõelaga. Välja sõelutakse raud- ja paekivid ning ladustatakse platsile. Kivid suunatakse kasutamiseks dekoratiivelementidena aia kujundamisel või kiviaia ehitamisel. Järele jääv muld leiab kasutust haljastus ja täitemullana. Ringlusse võetavast pinnasest võetakse proovid vastavalt keskkonnaministri 28.06.2019 määrusele nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“. Määruses nr 26 toodud nõuetele mittevastav pinnas antakse edasiseks käitlemiseks üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule. Vastavalt koostatud tootmisohjele toodetakse sõelutud mulda partiidena ja ühe partii suuruseks on kuni 3000 tonni.

500

J4. Jäätmete ladustamine Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Pähnimäe jäätmete taaskasutuskeskus

Ladustamiskoht Jäätmeliigid

Number plaanil või kaardil

L-EST97 koordinaadid

Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg

Üheaegne ladustamise kogus

Jäätmeliik Üheaegne ladustamise kogus

Tonni m³ Tonni m³

1 X: 6586423, Y: 630965

Ladustatakse kõvakattega pinnal, kuhilates, lahtisena.

12 kuud 500 300 17 01 01 - Betoon

1 X: 6586423, Y: 630965

Ladustatakse kõvakattega pinnal, kuhilates, lahtisena.

12 kuud 6 000 4 000 17 03 02 - Bituumenitaolised segud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 03 01*

1 X: 6586423, Y: 630965

Ladustatakse kõvakattega pinnal, kuhilates, lahtisena.

12 kuud 500 300 17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03*

Seotud failid

3/14

Failid Lisa 2: Pahnimäe jäätmete asendiplaan 2026 v2.docx

Lisa 3: Täitmistagatis_GRF22945207_Keskkonnaamet Pahnimäe (1).asice

J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane

J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded

Kirjeldus Rakendamine Betoonijäätmete ringlussevõtt

Ringlussevõetuks saab lugeda ainult neid jäätmeid, mida on käideldud vastavalt taotluse juurde lisatud tootmisohjele ning millest valmistatud toode vastab standardile EVS-EN 13242:2002+A1:2008. Vastavalt tootmisohjele on ühe toodetud täitematerjali partii suuruseks kuni 3000 tonni.

Ettevõte peab omama toimivusdeklaratsiooni ja katseprotokolle, mis tõendavad toodetud materjalide vastavust kehtivatele nõuetele. Tõendamine toimub tootja enda vastutusel vastavalt hindamissüsteemile 4. Katseandmed ja toimivusdeklaratsioonid peavad olema kättesaadavad järelevalveasutustele ja tellijatele. Ettevõte on kohustatud läbi viima kvaliteedikontrolli ja järgima kõiki keskkonnanõudeid.

Pidev

Asfaldijäätmete ringlussevõtt

Ringlussevõetuks saab lugeda ainult neid jäätmeid, mida on käideldud vastavalt taotluse juurde lisatud tootmisohjele ning millest valmistatud toode vastab täitematerjalide puhul standardile EVS-EN 13242:2006+A1:2008 ja uue asfaldisegu puhul standardile EVS-EN 13108-8:2016. Vastavalt tootmisohjele on ühe toodetud freesasfalti partii suuruseks kuni 3000 tonni.

Ettevõte peab omama toimivusdeklaratsiooni ja katseprotokolle, mis tõendavad toodetud materjalide vastavust kehtivatele nõuetele. Tõendamine toimub tootja enda vastutusel vastavalt hindamissüsteemile 4. Katseandmed ja toimivusdeklaratsioonid peavad olema kättesaadavad järelevalveasutustele ja tellijatele. Ettevõte on kohustatud läbi viima kvaliteedikontrolli ja järgima kõiki keskkonnanõudeid.

Pidev

Pinnasejäätmete ringlussevõtt

Pinnasejäätmete ringlussevõtu tõendamiseks tuleb määrata jäätmepartiid (kindel jäätmete kogus) ning võtta igast partiist jäätmeproovid. Analüüsida tuleb naftasaaduste ning raskemetallide plii (Pb), kaadmiumi (Cd), kroomi (Cr), vase (Cu), nikli (Ni), elavhõbeda (Hg) ning tsingi (Zn) sisaldust pinnases. Kui pinnase päritolu on teada, tuleb pinnases määrata ka päritolust sõltuvate ohtlike ainete sisaldus. Pinnas loetakse ringlusse võetuks, kui naftasaaduste ja ohtlike ainete sisaldus jääb alla keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ elamumaale kehtestatud piirväärtuseid. Vastavalt tootmisohjele on ühe toodetud sõelutud mulla partii suuruseks kuni 3000 tonni.

Ringlusse võetavate jäätmete nõuetele vastavuse eest vastutab jäätmete vastuvõtja. Piirnorme ületavate jäätmete avastamisel tuleb nende vastu võtmisest keelduda.

Pidev

Tolmuhäiringu vältimine

Kuival ajal tuleb purustatavat materjali ja siseteid eelnevalt niisutada või soolata. Kõik käitise territooriumilt lahkuvad asfaltbetooni või peene puistematerjali veomasinad peavad olema koheselt pärast laadimist kaetud koormakattega.

Jäätmete ladustamisel, sõelumisel ja purustamisel tuleb tagada tolmuhäiringu vältimine vajadusel jäätmeid niisutades. Kui jäätmete sõelumise ja purustamise käigus tekib tolmuhäiring, mis kandub käitluskoha kinnistust väljapoole, tuleb tegevus koheselt peatada. Juhul, kui ladustatud jäätmete aunadest levib tolm käitluskoha kinnistu piiridest väljapoole, tuleb ladustatud jäätmeid koheselt kasta ning võtta tarvitusele meetmed (nt ladustatavate jäätmete hulga vähendamine, pideva kastmissüsteemi paigaldamine vmt) häiringu kordumise vältimiseks.

Pidev

Mürahäiringu tekitamine

Jäätmete purustamine ja sõelumine on lubatud kuni kolmekümnel päeval aastas, tööpäeviti kella 8–16. Tegevust teostatakse perioodil, mil asfaltbetoonitehas ei tööta, et müra ja tolm ei summeeruks (eeskätt jaanuarist märtsini, purustustöid teostatakse ajutiselt max 14 tööpäeval aastas).

Jäätmete purustamisel ja sõelumisel tuleb arvestada, et tegevusega ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ega sotsiaalministri 16.12.2016 määrusega nr 110 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid.

Pidev

4/14

Jäätmete ladustamine

Loa omajal peab kogu loa kehtivuse aja olema jäätmeseaduse nõuetele vastav tagatis jäätmete ladustamiseks või kehtiv alus tagatisest vabastamiseks.

Juhul kui loa omajal on jäätmete ladustamiseks Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii, tuleb uus garantii esitada hiljemalt üks kuu enne garantii kehtivuse lõppu. Enne garantii uuendamist tuleb loa omajal teha KOTKAS süsteemis loa põhiandmete sakil läbi finantstagatise suuruse arvutus, kust loa omaja saab teada tagatise summa. Juhul kui loa omaja ei esita hiljemalt üks kuu enne finantstagatise lõppemist uut tagatist tõendavat dokumenti, on loa andjal õigus tunnistada käesolev luba jäätmete käitlemise osas kehtetuks. Pärast loa kehtetuks tunnistamist ja ladustamise õiguse lõppemist esitab Keskkonnaamet finantstagatise andjale või kindlustusandjale nõude ladustatud jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude väljamaksmiseks.

Juhul kui tagatis on kantud riigi deposiidikontole või garantii kehtivus on pikem kui kolm aastat tuleb ladustamise tagatise arvutuse suurust uuendada vastavalt jäätmeseaduses sätestatule ning uuendatud arvutus esitada Keskkonnaametile. Juhul kui tagatise suuruse arvutust ei uuendata või tagatist piisavalt ei suurendata, on loa andjal õigus käesolev luba jäätmete käitlemise osas kehtetuks tunnistada.

Juhul kui tagatisest vabastamise aluseks on EMAS registreeringu olemasolu (JäätS § 98³ lg 5 p 6), tuleb uuendatud EMAS registreering esitada hiljemalt üks kuu enne eelmise registreeringu kehtivuse lõppu. Tähtajaks uue registreeringu esitamata jätmisel on loa andjal õigus käesolev luba jäätmete käitlemise osas kehtetuks tunnistada.

Juhul kui tagatisest vabastamise alused langevad ära või muutuvad, tuleb loa omajal sellest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul, Keskkonnaametit teavitada. Tagatisest vabastamise aluste ära langemisel on loa omaja kohustatud koheselt esitama tagatise olemasolu tõendavad dokumendid. Tagatisest vabastamise aluste ära langemisel on loa andjal õigus käesolev luba jäätmete käitlemise osas kehtetuks tunnistada.

Jäätmeid ladustada vastavalt jäätmete ladustamise plaanile Pidev

Kinnistu kasutusõigus

Loa omaja on kohustatud teavitama Keskkonnaametit viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul, jäätmekäitluskohaks oleva kinnistu kasutusõiguse lõppemisest, lepingu muutmisest või kokkuleppe sõlmimisest, sh ülesütlemisest.

Loa andjal on õigus tunnistada jäätmekäitluskoha kasutusõiguse lepingu lõppemisel keskkonnaluba vastava jäätmekäitluskoha osas kehtetuks.

Pidev

J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Pähnimäe jäätmete taaskasutuskeskus

Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid

Ja ̈a ̈tmeka ̈itlusega alustamisel

Jäätmete käitlemiseks kasutatav väliplats peab olema ette valmistatud ning sobiv ja ̈a ̈tmeka ̈itluseks. Plats peab olema kõvakattega kaetud. Tuleohutusnõuded tagatud. To ̈o ̈tajad juhendatud ning varustatud vajaliku to ̈o ̈riietuse ja to ̈o ̈vahenditega.

Enne tegevusega alustamist

Jäätmekäitlusega lõpetamisel

Kõik käitluskohas olevad jäätmed tuleb üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule ning väliplats korrastada viisil, mis tagab selle piisava puhtuse kasutamaks seda uuel otstarbel või teiste isikute poolt.

Koheselt peale otsust lop̃etada ja ̈a ̈tmeka ̈itlus

J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J9. Prügila või jäätmehoidla liik Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

5/14

J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr 1.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Pahnimäe ABT pk (3117)

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0013170

Puurkaevu katastrinumber 3117

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6586310, Y: 631145

Põhjaveekihi nimetus ja kood S-O - Siluri-Ordoviitsiumi (S-O)

Põhjaveekogumi nimetus ja kood S-O_I - Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (S-O_I)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Veevõtt 2026 20 3 500 3 500 980 8 000 80

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded

Veearvestuse pidamine Puurkaevust võetava vee arvestust pidada taadeldud veearvestite näidiku järgi fikseerides veearvestusepäevikus veearvesti näidud ja võetud vee kogused kuude lõikes kuu alguses või lõpus. Pidada andmebaasi digitaalselt. Veemõõtja peab olema taadeldud vastavalt kehtivale korrale. Taatlust tõendav dokument tuleb säilitada ja esitada kontrollimiseks loa andja nõudmisel. Taatlemise aeg märkida veearvestuse päevikus.

Põhjaveetaseme mõõtmine Statsionaarse mõõteseadmega kaevudes mõõta puurkaevu põhjaveetaset vähemalt kord aastas. Kaevudest, kuhu pole paigaldatud põhjaveetaseme mõõtmiseks statsionaarset seadet, mõõta põhjaveetaset vähemalt kord 3 aasta jooksul. Tulemuste esitamisel märkida ka veetaseme mõõtepunkti absoluutkõrgus.

Proovivõtunõuded Proovivõtmine peab vastama kehtivale seadusandlusele. Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast. Põhjavee proovid võtta puurkaevu veevõtukraanist.

6/14

Analüüsinõuded Veeuuringu katselabor ning kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama kehtivatele nõuetele.

Veehaarde kood Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha L-EST97 koordinaadid Seire Proovi võtmise sagedus Seiratavad näitajad

POH0013170 Pahnimäe ABT pk (3117) X: 6586310, Y: 631145 Üks kord aastas Ammoonium (NH4+) Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üldraud (Fe) Elektrijuhtivus Veetemperatuur (proovivõtul) Fosfaat (PO43--P) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn

Üks kord kuue aasta jooksul Benseen Naftasaadused PAH summa

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Proovid võtta enne põhjavee töötlemist. Juhul, kui kontrollitavad näitajad ületavad põhjaveele kehtestatud kvaliteedi piirväärtusi või saasteainesisalduse läviväärtusi, tuleb teha korduvanalüüs. Kui ka kordusanalüüs kinnitab põhjavee kvaliteedi halvenemist, tuleb välja selgitada selle põhjus, võttes samaaegselt kasutusele abinõud põhjavee kvaliteedi parandamiseks.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa7/14

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1.

Väljalaskme nimetus Pahnimäe sademevesi

Väljalaskme kood LV031

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Piiripõllu kraav

Suubla kood VEE1075102

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6586174, Y: 631432

Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2023 2 500 2 500 2 500 2 500 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus

Perioodi lõpp

Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹

Puhastus ​aste (%)

Lubatud kogused tonnides

I kv

II kv

III kv

IV kv

Aastas

2026 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15

2026 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 150

2026 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45

2026 Üldfosfor (Püld) Pyld 1

2026 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH

2026 Heljum HEL 40

2026 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

C10-C40 5

2026 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10

2026 Kahealuselised fenoolid FEN2 15

¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0.

V4.1 Taaskasutusvee tootmine 8/14

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded

Proovivõtunõuded Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale või kasutada atesteeritud proovivõtjat.

Analüüsinõuded Veeuuringu katselabor ning kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama kehtivatele nõuetele.

Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme L-EST97 koordinaadid Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee ​kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus

Pahnimäe sademevesi LV031 X: 6586174, Y: 631432 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Kahealuselised fenoolid Keemiline hapnikutarve (KHT) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis

Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks

Sademevee vooluhulk arvestatakse kõvakattega ala suuruse (54 000 m2) korrutamisel sademevee kogustega Riigi Ilmateenistuse Kunda meteoroloogiajaama vaatlusandmete põhjal.

V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

9/14

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Veehaarde ehitiste nõuete täitmiseks vajalikud meetmed

Vastavalt kehtivale seadusandlusele. Pidev

2. Veehaarde ehitiste nõuete täitmiseks vajalikud meetmed

Veehaarete sanitaarkaitsealadele ei tohi veehaarde sanitaarkaitseala kitsendusi silmas pidades, ehitada uusi ehitisi ega alustada uute tegevustega, mis võivad ohustada põhjavee kvaliteeti.

Pidev

3. Toimingud avarii korral Võtta koheselt tarvitusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Avariilistest olukordadest ja (võimalikust) keskkonnareostusest informeerida Häirekeskust, kohalikku omavalitsust ja Keskkonnaametit.

Avariiolukorra tekkimisel koheselt.

4. Muud asjakohased meetmed Juhul, kui vee erikasutus avaldab negatiivset mõju, on keskkonnaloa väljaandjal õigus esitada keskkonnaloa saajale täiendavaid tingimusi. Vajadusel 5. Muud asjakohased meetmed Keskkonnaamet võib saadud põhjavee seireandmete põhjal algatada keskkonnaloa muutmise menetluse, et kaaluda täiendavalt ohtlike ainete seire määramist. Vajadusel 6. Muud asjakohased meetmed Kui keskkonnaloa omanik ei täida loa nõudeid või kui vee erikasutusega kaasnevat kahjulikku keskkonnamõju ei ole võimalik ära hoida, on Keskkonnaametil õigus teha otsus

keskkonnaloa kehtetuks tunnistamiseks. Vajadusel

7. Muud asjakohased meetmed Keskkonnaloa omanikule kohalduvad kõikide veekeskkonna kaitset puudutavate õigusaktide otsekohalduvad nõuded, hoolimata sellest, kas need on keskkonnaloas kajastatud või mitte.

Vajadusel

8. Muud asjakohased meetmed Seadusandluse muutumisel keskkonnaloa kehtivuse ajal tuleb järgida kehtivat seadusandlust. Vajadusel 9. Muud asjakohased meetmed Seadusandluse muutumisel on Keskkonnaametil õigus algatada keskkonnaloa muutmine õigusaktidega vastavusse viimiseks. Vajadusel 10. Sademevee käitluse nõuded Suublasse juhitava sademevee reostusnäitajate sisaldus peab vastama kehtestatud piirväärtustele. Piirmäärade ületamise korral on ettevõte kohustatud rakendama meetmeid

suublasse juhitava sademevee täiendavaks puhastamiseks. Pidev

11. Sademevee käitluse nõuded Kõvakattega alasid on soovitatav regulaarselt kuivpuhastada Pidev

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale 10/14

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr

Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus

1. Veehaarde seire tulemused Teostada vastavalt käesoleva keskkonnaloa nõuetele. Kord aastas. 2. Veehaarde seire tulemused Seire tulemused (analüüsiaktid) esitada loa andjale koos keskkonnatasu arvutustega. Joogiveeseire tulemused vastavalt kvaliteediklassile, kas kord aastas või kord

kolme aasta jooksul. Põhjavee kvaliteedi seire kord aastas. 3. Võetava vee arvestus Veearvestuse pidamine vastavalt käesolevas loas toodud nõuetele. Andmed veevõtu kohta esitada kuude kaupa vastavalt kehtivale

korrale, kord kvartalis. Õigusaktidega sätestatud korras.

4. Väljalaskme omaseire tulemused Väljalaskme omaseire analüüsiaktid esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis veesaastetasu deklareerimisel. Vastavalt nõutule. 5. Suublasse juhitavate saasteainete

sisaldus (mg/l) ja kogused (t) Suublatesse juhitavate saasteainete kogused (t) arvutada lähtudes heitvee vooluhulgast ja saasteainete kontsentratsioonidest. Andmed esitada veesaastetasu deklaratsioonis.

Vastavalt kehtivale korrale.

6. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu teave

Vee saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu deklaratsioonid esitada ja keskkonnatasu tasuda vastavalt kehtivale korrale. Keskkonnatasu deklaratsioon tuleb esitada ka juhul kui keskkonnakasutust ei ole reaalselt toimunud.

Vastavalt kehtivale korrale.

7. Teave meetmete rakendamise kohta Esitada ülevaade jooksval aastal veekeskkonnakaitseks rakendatud meetmetest. Enne meetmete rakendamist või koos veekasutuse aastaaruandega. 8. Ohtlike ainete heidetest teavitamine Ohtlike ainete heite toimumisel teavitada Keskkonnaametit. Olukorra tekkimisel koheselt. 9. Ohtlike ainete heidetest teavitamine Esitada ohtlike ainete analüüsitulemused. Olukorra tekkimisel koheselt. 10. Veekasutuse aastaaruanne Esitada vastavalt kehtivale korrale. Esitada vastavalt kehtivale korrale. 11. Muu vajalik informatsioon Keskkonnaloas toodud andmete muutustest ja töödest, mis ei ole käesoleva keskkonnaloaga haaratud, tuleb koheselt informeerida

Keskkonnaametit Vajadusel.

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria

Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu

Kogus Ühik

Põlevkiviõli (kerge fraktsioon) 1 200 tonni

Diislikütus 5 tonni

Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 42111 - Maanteede ja kiirteede ehitus

Põletusseade Jah

Põletus ​seadme summaarne soojus ​sisendile vastav nimi ​soojus ​võimsus, MWth

16.955

Keskmise võimsusega põletus ​seade Ei

Suure võimsusega põletus ​seade Ei

Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist

Ei

11/14

Nafta ​saaduste, muude mootori- või vedel ​‐ kütuste, kütuse ​komponentide või kütuse ​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Ei

Seakasvatus Ei

Veisekasvatus Ei

Kodulinnukasvatus Ei

E-PRTR registri kohustuslane Ei

Kasvuhoone ​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

Ei

A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane

A3. Heiteallikad Heite ​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0000634 1 Asfaldisegisti X: 6586326, Y: 631044 HEIT0000635 2 Puistematerjali ladu X: 6586193, Y: 631043

X: 6586237, Y: 631093 HEIT0000637 4 ABT Bituumeni hoidla nr1 X: 6586320, Y: 631020 HEIT0011814 5 ABT Põlevkiviõli mahuti X: 6586317, Y: 631025 HEIT0011815 6 ABT asfaldi laadimine X: 6586336, Y: 631020 HEIT0011816 7 Emulsiooni bituumeni mahuti X: 6586334, Y: 630973 HEIT0011817 8 ABT Bituumeni hoidla nr2 X: 6586348, Y: 630982 HEIT0013319 9 Purusti X: 6586418, Y: 630954

X: 6586436, Y: 630974 HEIT0013320 10 Jäätmete hoiustamine X: 6586448, Y: 630883

X: 6586474, Y: 630917

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas12/14

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus

Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2026 4.059 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 2026 3 533.269 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2026 30.686 t 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 2026 9.84 kg 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 2026 2.189 kg 7446-09-5 Vääveldioksiid 2026 11.06 t Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 2026 0.061 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2026 4.573 t PM-sum Osakesed 2026 6.551 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2026 3.946 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2026 3.144 t

A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus

Hetkeline kogus Mõõtühik ABT Põlevkiviõli mahuti (5) HEIT0011814 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 1.633 g/s

Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.049 g/s ABT asfaldi laadimine (6) HEIT0011815 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.075 g/s Asfaldisegisti (1) HEIT0000634 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 1.061 g/s

PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 1.293 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 2.123 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 1.37 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 10.353 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.76 g/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.739 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 3.32 mg/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 3.732 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0.325 g/s

ABT Bituumeni hoidla nr1 (4) HEIT0000637 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.146 g/s Puistematerjali ladu (2) HEIT0000635 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.039 g/s

PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.016 g/s Emulsiooni bituumeni mahuti (7) HEIT0011816 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.142 g/s Purusti (9) HEIT0013319 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.08 g/s

PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.033 g/s Jäätmete hoiustamine (10) HEIT0013320 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.036 g/s

PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.016 g/s ABT Bituumeni hoidla nr2 (8) HEIT0011817 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.137 g/s

A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus13/14

A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Heite ​allikas Heiteallika

kood Püüdeseade Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine

CAS nr

Nimetus Projekteeritud puhastusaste

Puhastusastme ühik

Muu ühik

Asfaldisegisti (1)

HEIT0000634 Kuivatustrmmli kottfilter

1 Regulaarselt teostada püüdeseadme hooldus ja tehnilise korrasoleku kontroll vastavalt püüdeseadme hooldusjuhendile. Kontrollimise kohta pidada dokumenteeritud arvestust.

PM- sum

Osakesed 85 %

A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse liik Eritingimus

Täitmise sagedus Täitmise tähtaeg (vaid ühekordse tähtaja korral) Eritingimuse kirjeldus Töökorralduslikud nõuded Pidev 1. Käitaja on kohustatud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ja lõhnaaine leviku ennetamiseks täitma järgmisi töökorralduslikke nõudeid:

a) Hoidma põletid puhtad ja korras. b) Teostada pidevat kontrolli kõikide luukide ja torude tihendite seisukorra üle. c) Katta kallurite kastid koheselt peale asfaltbetooni laadimistööde lõppu. d) Käitises ei ole lubatud samaaegselt laadida mitut mahutit. e) Kasutatav puistematerjal hoida niiskena, et vähendada tolmusaastet.

Töökorralduslikud nõuded Pidev 2. Purustamistöid võib teha tööpäevadel ajavahemikul kell 8.00-16.00 kui asfaltbetoonitehas ei tööta.

A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci LHK projekt Lisa 4: LHK projekt.pdf Jah

LHK lisa - Lähteandmete failid Lisa 5: Lahteandmed.pdf Jah

LHK lisa - Käitise asukoha kaart Lisa 6: Kaitise_asukoha_kaart_kmg_pahnimae.pdf Jah

LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan Lisa 7: Kaitise_asendiplaan_kmg_pahnimae.pdf Jah

LHK lisa - Manused - KOOSMOJU mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Lisa 8: KOOSMOJU_Mudeldatud_hajumisarvutuse_kaardid_kmg_pahnimae2026.pdf Jah

J1. Plaan või kaart - Asukoha_skeem_ja_kaart (1).pdf Lisa 9: Asukoha_skeem_ja_kaart (1).pdf Jah

J4. Failid - Pahnimäe jäätmete asendiplaan 2026 v2.docx Lisa 10: Pahnimäe jäätmete asendiplaan 2026 v2.docx Jah

J4. Failid - Täitmistagatis_GRF22945207_Keskkonnaamet Pahnimäe (1).asice Lisa 11: Täitmistagatis_GRF22945207_Keskkonnaamet Pahnimäe (1).asice Jah

14/14

EELNÕU (25.08.2026)

KORRALDUS

Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu

1. OTSUS

Arvestades KMG OÜ 03.06.2026 esitatud keskkonnaloa muutmise taotlust ja ja võttes aluseks jäätmeseaduse (JäätS) § 76 lg 1, atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 89, veeseaduse (VeeS) § 191,keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 41 lg 1 p 1, p 2 ja p 3, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 2¹, § 9 lg 1 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 1 p 4 ja lg 2 p 2 ja 3 otsustan:

1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine taotleja [KMG OÜ (registrikood 16196755, aadress Betooni tn 28, Tallinn) keskkonnaluba nr L.ÕV.LV-162897 muutmise taotluse menetluse raames. 1.2.Muuta KMG OÜ (registrikood 16196755, aadress Betooni tn 28, Tallinn) keskkonnaluba nr L.ÕV.LV-162897 aadressil Asfaltbetooni, Päide küla, Rakvere vald, Lääne-Viru maakond (katastriüksus 66201:001:0620) alljärgnevalt: 1.2.1. Lisada loale jäätmete käitlemise eriosa andes õiguse jäätmete taaskasutamiseks. 1.2.2. Korrigeerida loa nõuded saasteainete välisõhku väljutamiseks loa vormidel A3-A5. 1.2.3. Kehtestada loa vormis A7 töökorralduslik nõue: Purustamistöid võib teha tööpäevadel ajavahemikul kell 8.00-16.00 kui asfaltbetoonitehas ei tööta. 1.3. Määrata keskkonnaloale nr L.ÕV.LV-162897 kõrvaltingimused lähtuvalt käesoleva korralduse peatükis 3.4 "Kõrvaltingimuste seadmine" toodust. 1.4. Jätta kehtima keskkonnaloa nr L.ÕV.LV-162897 ülejäänud tingimused ja nõuded. 1.5. Korraldus jõustub KMG OÜ-le teatavakstegemisel

2. ASJAOLUD

2.1. Kehtiv luba

KMG OÜ-le (registrikood 16196755; edaspidi ettevõte) on antud tähtajatu keskkonnaluba nr L.ÕV.LV-162897 saasteainete viimiseks paiksest heiteallikast välisõhku ning vee erikasutuseks aadressil Asfaltbetooni, Päide küla, Rakvere vald, Lääne-Viru maakond (katastriüksus 66201:001:0620) asuvale Pahnimäe ABT tootmisüksusele.

2.2. Taotluse läbivaatamine

KMG OÜ esitas 16.04.2026 Keskkonnaametile keskkonnaloa nr L.ÕV.LV-162897 muutmise

esmase taotluse nr T-KL/1032911 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS numbri DM-136311-11 all, menetlus nr M-136311). Nõuetekohane taotlus nr T-KL/1032911- 4 esitati 03.06.2026 (DM-136311-6).

Keskkonnaloa muutmist taotletakse sooviga lisada loale jäätmete käitlemise eriosa jäätmete ringlussevõtt (toimingud R5m) aastase koguvõimsusega kuni 61 000 tonni (sh betoon koodiga 17 01 01 kuni 500 t, bituumenitaolised segud ehk freesasfalt koodiga 17 03 02 kuni 60 000 t ning kivid ja pinnas koodiga 17 05 04 kuni 500 t) ning jäätmete ladustamiseks (toimingud R13) üheaegselt kuni 7000 tonni (sh betoon koodiga 17 01 01 kuni 500 t, bituumenitaolised segud ehk freesasfalt koodiga 17 03 02 kuni 6000 t ning kivid ja pinnas koodiga 17 05 04 kuni 500 t) .

Seoses jäätmete käitlemisega lisanduvad välisõhu eriosasse uued heiteallikad: „Purusti (9)“ ja “Jäätmete hoiustamine (10)”. Vee eriosas muudatusi ei taotleta ega tehta. 2.3. Taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine

Loa andja edastas 16.04.2026 esitatud esmase keskkonnaloa muutmise taotluse (registreeritud numbriga DM-136311-1) keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu automaatselt pärast selle saamist teadmiseks Rakvere Vallavalitsusele (edaspidi kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2). Loa andja teavitas loa omajat menetluse algatamisest (KOTKAS 04.06.2026 kirjaga nr DM- 136311-7). Keskkonnaamet küsis 04.06-2026 kohaliku omavalitsuse arvamust nõuetekohaseks tunnistatud taotluse nr T-KL/1032911-4 kohta ( DM-136311-8; KeÜS § 43 lg 2¹). Kohalik omavalitsus seadusega sätestatud 30-päevase tähtaja jooksul seisukohti ega vastuväiteid ei esitanud, millest tulenevalt loetakse taotlus kooskõlastatuks vastavalt KeÜS § 43 lg-le 2¹ ja HMS § 16 lg-le 2.

Loa andja teavitas avalikkust loa muutmise menetluse algatamisest 04.06.2026 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks teavitas menetlusosalisi, sealhulgas asukoha kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikke ning asjaomase asutusena Transpordiametit, taotluse menetlusse võtmisest (KOTKAS 04.06.2026 kirjaga nr DM-136311-7; KeÜS § 46 lg 1 p-d 1 ja 2). Taotluse avalikustamise käigus avalikkuse ja piirinaabrite poolt ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud. Menetluse raames esitas oma arvamuse 19.06.2026 Transpordiamet (DM-136311-9; vt korralduse peatükist 3.4). Keskkonnaamet edastas 03.07.2026 Transpordiameti arvamuse KMG OÜ-le vastamiseks ja selgituste andmiseks (DM-136311-10). KMG OÜ esitas 07.07.2026 omapoolsed selgitused Transpordiameti seisukohtadele) (DM-136311-11; vt korralduse peatükist 3.4).

Loa andja otsustas jätta ajalehes teade avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud muudatusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2).

Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku jätta avalik arutelu korraldamata (HMS § 50 lg 2 p 1 ja lg 3 alusel). Avalikku arutelu ei korraldatud

kuna menetlusosalised ega avalikkus ei ole ettepanekut avaliku arutelu korraldamiseks teinud.

Loa andja teavitas __.__.2026 loa muutmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 46 lg 2). Eelnõule ei esitatud/esitati ettepanekuid ega/ja vastuväiteid (vt korralduse peatükist 3.4).

2.4. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Keskkonnaamet jättis keskkonnamõju hindamiseloa muutmise menetluse käigus algatamata.

3. KAALUTLUSED

3.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine

Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse luba ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Samuti tuleb hinnata keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, millega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, KeHJS, § 3 lg 1 p 1, p 2).

Keskkonnamõju hindamine (KMH) ei ole kohustuslik, kuna kavandatav tegevus ei ole KeHJS-e mõistes olulise keskkonnamõjuga (KeHJS § 11 lg 3, § 6 lg 1). Samuti ei ole vaja anda

eelhinnangut ega kaaluda KMH vajalikkust (KeHJS § 6 lg 23). 3.2. Kaalutlused loa muutmisel

Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga - sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p 13).

3.2.1. Jäätmete käitlemine

Ettevõte on kavandatava jäätmekäitlustegevuse, kasutatava tehnoloogia ning rakendatavate meetmete kirjelduse esitanud keskkonnaloa taotluses ja selle lisades. Keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogia mitte rakendamisel tegevuse alustamisel ja tegevuse käigus käsitleb loa andja seda muuhulgas taotluses valeandmete esitamisena.KMG OÜ taotleb keskkonnaloa nr L.ÕV.LV-162897 muutmist seoses sooviga lisada loale jäätmete käitlemise eriosa.

Taotlusega soovitakse loale kanda bituumenitaoliste segude (jäätmekood 17 03 02, sh freesasfalt) koguseks kuni 60 000 tonni aastas ning üheaegset ladustamist kuni 6000 tonni. Betooni (17 01 01) ning kivide ja pinnase (17 05 04) käitlusmahuks taotletakse mõlemat kuni

500 tonni aastas ning üheaegselt ladustamist kuni 500 tonni. Kokku hoitakse kõvakattega ladustusplatsil üheaegselt maksimaalselt 7000 tonni mineraalseid jäätmeid. Loa andja nõustus ettevõtte poolt taotluses välja toodud muudatustega ning kandis jäätmete eriosa taaskasutus- ja ladustamiskogused vastavalt loa vormidele J2 ja J4.

Suure- ja väikesemõõtmelised betoonplokid, äärekivid ja sillutiskivid ((jäätmekood 17 01 01) tuuakse käitluskohta Asfaltbetooni kinnistule, kus need mobiilse purustiga standardi EVS-EN 13242:2006+A1:2008 nõuetele vastavaks betoonkillustikuks purustatakse. Metalli sisaldavatest betoonijäätmetest eraldatakse vajadusel metallosad, mis antakse üle metallijäätmete käitlejale. Purustatud betoonkillustik suunatakse ehitustöödel ning tee-ehituses sidumata kujul ja hüdrauliliselt seotuna täitematerjalina kasutamiseks. Saadud materjal ei sobi kasutamiseks kandekonstruktsioonide valmistamisel ega avalikult kasutatavate teede ehitamisel (kui konkreetsel tee-ehitusobjektil ei ole enne materjali paigaldamist tehtud eraldi sobivuse ja vastavuse kontrolli). Vastavalt koostatud tootmisohjele (lisa 27) toodetakse betoonijäätmetest killustikku partiidena ja ühe partii suuruseks on kuni 3000 tonni (ettevõtte aastane betoonijäätmete taotletav käitlusmaht on kuni 500 tonni).

Asfalditükid (freesasfalt; jäätmekood 17 03 02) tuuakse käitluskohta, kus need mobiilse purustiga freespuruks (asfaltkillustikuks) purustatakse. Purustatud freesasfalti kasutatakse peamiselt täitematerjalina või uue asfaltsegu valmistamisel. Vastavalt ettevõtte tootmisohjele peab taaskasutatud materjal vastama kehtivatele standarditele: täitematerjalide puhul standardile EVS-EN 13242:2006+A1:2008 ja uue asfaldisegu puhul standardile EVS-EN 13108-8:2016 (tootmisohje sertifikaat nr 0149-2025, kehtivusega kuni 03.10.2028). Vastavalt koostatud tootmisohjele (lisa 3) toodetakse freesasfalti partiidena ja ühe partii suuruseks on kuni 3000 tonni (ettevõtte aastane asfaldijäätmete taotletav käitlusmaht on kuni 60 000 tonni).

Pinnase- ja kivijäätmed (jäätmekood 17 05 04) tuuakse käitluskohta, kus need sõelutakse ning jaotatakse eraldi sorteerituna aunadesse või hunnikutesse. Välja sorteeritakse nii haljastuseks sobiv pinnas kui ka raud- ja paekivid (erinevad suurused). Pinnasejäätmete sorteerimisele eelnevalt toimub pinnase koostise visuaalne vaatlus (kas on liivane, savikas, kivine või on muld), mille järel otsustatakse, kas pinnast käideldakse mõnest teisest tekkekohast toodud pinnasega koos või eraldi. Pinnas sõelutakse koppsõelaga. Välja sõelutakse raud- ja paekivid ning ladustatakse platsile. Kivid suunatakse kasutamiseks dekoratiivelementidena aia kujundamisel või kiviaia ehitamisel. Järele jääv muld leiab kasutust haljastus- ja täitemullana. Ringlusse võetavast pinnasest võetakse proovid vastavalt keskkonnaministri 28.06.2019 määrusele nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“. Määrusega kehtestatud piirnormidele mittevastav pinnas antakse edasiseks käitlemiseks üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule. Vastavalt koostatud tootmisohjele (lisa 28) toodetakse sõelutud mulda partiidena ja ühe partii suuruseks on kuni 3000 tonni (ettevõtte aastane pinnase- ja kivijäätmete taotletav käitlusmaht on kuni 500 tonni).

Käesoleva loa muutmisega ei kanta loale eraldiseisva toiminguna jäätmete taaskasutamisele eelnevat sortimist ja mehaanilist töötlemist (purustamine, sõelumine) koodiga R12s. Kogu ettevõttesse vastuvõetav materjal, mida soovitakse kohapeal töödelda (jäätmekoodid 17 01 01, 17 03 02 ja 17 05 04), suunatakse mehaanilisse ringlussevõttu (R5m), mille tulemusena

lakkavad need olemast jäätmed ning saavad sertifitseeritud tooteks. R5m (mehaaniline ringlussevõtt) toiming hõlmab juba iseenesest toote valmistamiseks vajalikku eelnevat purustamist ja sõelumist.

Lubatav tegevus

Korralduse otsustava osa punktiga 1.2 antav keskkonnaluba nr L.ÕV.LV-162897 annab selle omanikule õiguse jäätmete taaskasutamiseks (jäätmete ringlussevõtt - R5m, ladustamine – R13) (JäätS § 73 lg 2 p 2).

Keskkonnaluba nr L.ÕV.LV-162897 ei anna selle omanikule õigust jäätmete vedamiseks. Keskkonnaametis registreeritakse selle isiku tegevus, kes veab jäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses (JäätS § 98⁷ lg 2 p 2).

Nõuded jäätmete käitlemisele

Loa andja lisas loa vormil J6 täiendavat nõuded jäätmete ladustamisele. Ettevõte soovib taotluse kohaselt jäätmekäitluskohas üheaegselt ladustada 7 000 tonni (4 600 m³) jäätmeid. Loa andja nõustus ettevõtte poolt taotluses välja toodud üheaegselt ladustatavate kogustega ning kandis loa vormile J4 üheaegselt ladustatavate jäätmete kogused vastavalt taotlusele.

Jäätmete ringlussevõtule on seatud järgnevad nõuded:

Betoonijäätmete ringlussevõetuks saab lugeda ainult neid jäätmeid, mida on käideldud vastavalt taotluse juurde lisatud tootmisohjele (lisa 27) ning millest valmistatud toode vastab standardile EVS-EN 13242:2006+A1:2008.

Asfaldijäätmete ringlussevõetuks saab lugeda ainult neid jäätmeid, mida on käideldud vastavalt taotluse juurde lisatud tootmisohjele (lisa 3) ning millest valmistatud toode vastab täitematerjalide puhul standardile EVS-EN 13242:2006+A1:2008 ja uue asfaldisegu puhul standardile EVS-EN 13108-8:2016 (tootmisohje sertifikaat nr 0149-2025, kehtivusega kuni 03.10.2028).

Pinnasejäätmete ringlussevõtu tõendamiseks tuleb määrata jäätmepartiid (kuni 3000 tonni) ning võtta igast partiist jäätmeproovid vastavalt lisas 28 sätestatud koondkatsetusplaanile. Analüüsida tuleb naftasaaduste ning raskemetallide plii (Pb), kaadmiumi (Cd), kroomi (Cr), vase (Cu), nikli (Ni), elavhõbeda (Hg) ning tsingi (Zn) sisaldust pinnases. Kui pinnase päritolu on teada või esineb reostuskahtlus, tuleb pinnases määrata ka päritolust sõltuvate ohtlike ainete sisaldus. Pinnas loetakse ringlusse võetuks, kui naftasaaduste ja ohtlike ainete sisaldus jääb alla keskkonnaministri 28.06.2019 määrusega nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ elamumaale kehtestatud piirväärtuseid.

Ettevõte peab omama toimivusdeklaratsiooni ja katseprotokolle, mis tõendavad toodetud materjalide vastavust kehtivatele nõuetele. Tõendamine toimub tootja enda vastutusel vastavalt hindamissüsteemile 4 (freesasfaldi asfaldisegudes kasutamisel süsteemi 2+ kohaselt).

Katseandmed ja toimivusdeklaratsioonid peavad olema kättesaadavad järelevalveasutustele ja tellijatele. Ettevõte on kohustatud läbi viima kvaliteedikontrolli ja järgima kõiki keskkonnanõudeid.

Ettevõte peab omama toimivusdeklaratsiooni ja katseprotokolle, mis tõendavad toodetud materjalide vastavust kehtivatele nõuetele. Tõendamine toimub tootja enda vastutusel vastavalt hindamissüsteemile 4. Katseandmed ja toimivusdeklaratsioonid peavad olema kättesaadavad järelevalveasutustele ja tellijatele. Ettevõte on kohustatud läbi viima kvaliteedikontrolli ja järgima kõiki keskkonnanõudeid.

Juhul kui töödeldud materjal ei vasta eelpool nimetatud standarditele, selle kohta puudub nõuetekohane toimivusdeklaratsioon või tehase tootmisohje sertifikaat, loetakse materjali jätkuvalt jäätmeteks. Sellise materjali ladustamisele ja üleandmisele kohalduvad kõik jäätmehooldust reguleerivad nõuded ning selle kasutamine tootena on keelatud. Vältimaks tolmuhäiringu ja müra tekitamist seatakse keskkonnaloale järgnevad nõuded: Jäätmete ladustamisel, sõelumisel purustamisel tuleb tagada tolmuhäiringu vältimine vajadusel jäätmeid niisutades. Kui jäätmete sõelumise ja purustamise käigus tekib tolmuhäiring, mis kandub käitluskoha kinnistust väljapoole, tuleb tegevus koheselt peatada. Juhul, kui ladustatud jäätmete aunadest levib tolm käitluskoha kinnistu piiridest väljapoole, tuleb ladustatud jäätmeid koheselt kasta ning võtta tarvitusele meetmed (nt ladustatavate jäätmete hulga vähendamine, pideva kastmissüsteemi paigaldamine vmt) häiringu kordumise vältimiseks. Jäätmete purustamisel ja sõelumisel tuleb arvestada, et tegevusega ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ega sotsiaalministri 16.12.2016 määrusega nr 110 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid.

3.2.2. Paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamine

Ettevõtte taotletava tegevusega, jäätmete vastuvõtmise ja ladustamisega ning asfaltbetoonijääkide ja betooni purustamisega, on täiendatud keskkonnaloa aluseks olevat lubatud heitkoguste (LHK) projekti. Taotletava tegevusega käitise tehnoloogiline protsess ei muutu.

LHK projekt on keskkonnaloa taotluse ja loa lahutamatu osa (AÕKS § 91 lg 2, määrus nr 56 § 20 lg 1). LHK projektis on välja toodud ettevõtte kavandatava tegevuse ja heiteallikate täpsed kirjeldused, mille tõttu ei pea Keskkonnaamet otstarbekaks heiteallikate ja ettevõtte tegevuse detailset kirjeldust keskkonnaloa muutmise korralduses täiendavalt välja tuua.

Seoses 01.09.2025 jõustunud AÕKS § 91 lg 7 ei esitata LHK projektis eraldi andmeid

põletusseadmete ega nendes kasutatavate kütuste kohta, mille soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on väiksem kui 1 MWth. Seega taotleb ettevõte emulsioonitehase katla (nimisoojusvõimsus 0,355 MWth) ning sellega seotud heiteallika (3) andmete eemaldamist loalt.

Esitatud taotlusmaterjalide ja LHK projekti alusel lisandub seoses jäätmete käitlemisega uued heiteallikad „Purusti (9)“ ja “Jäätmete hoiustamine (10)”. Nimetatud heiteallikatest väljutatakse välisõhku üksnes osakesi (PMsum) ja peeneid (PM10) osakesi. Kuid arvestades käitise tegevust ja loaga lubatud aastaseid heitkoguseid, siis lisanduvad heitkogused on marginaalsed. Lubatud aastased heitkogused suurenevad PMsum korral ~ 1,5% ning PM10 osas ~1,1%.

Õhukvaliteet

LHK projektis on esitatud andmed saasteainete hajumisarvutuste kohta. LHK projektis on heiteallikate koosmõju modelleerimisel käsitletud üksnes Pahnimäe ABT heiteallikaid ning välisõhu saastetaseme hajumisarvutuse piirkonnaks arvestatud 500 m (AÕKS § 92 lg 3, keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord“ § 17 lg 7). Võrreldes LHK projektis toodud arvutuslike saastetasemeid keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ kehtestatud õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtustega, ei põhjusta käitise heiteallikatest väljutatavate saasteainete heitkogused õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtuste ületamist käitise tootmisterritooriumil ega ka tootmisterritooriumist väljaspool. Osakeste osas jäävad arvutuslikud saastetasemed alla 30% võrreldes kehtestatud piirväärtustega. Seega jäätmete purustamisel ja hoiustamisel välisõhku väljutatavad osakesed oluliselt õhu kvaliteeti ei mõjuta.

Müra

Kavandatava tegevusega võib kaasneda mõningane mürahäiring, mis on tingitud lisaks asfaltbetooni tootmisele ka asfaltbetoonijääkide ning betooni purustamisest. Taotluse kohaselt teostatakse purustamistöid mobiilse purustiga, mis renditakse vastavalt vajadusele. Töö toimub ajavahemikul jaanuarist märtsini tööpäevadel ning ajavahemikul kell 8.00-16.00, kokku ligikaudu 113 tundi aastas, mis vastab umbes 14 tööpäevale. Tulenevalt eelnevast puudub müra mõju öisel ajal. Purustamine toimub perioodil, kui asfaltbetoonitehas ei tööta, mistõttu erinevatest tegevustest tulenev müra ei summeeru. Arvestades, et käitisele lähimad elamud jäävad heiteallikatest ca 200 meetri kaugusele ida suunas, võib eeldada, et lähimate vastuvõtjate juures on müra normtasemed tagatud, peab Keskkonnaamet vajalikuks keskkonnaloa nr L.ÕV.LV-162897 vormis A7 seada töökorraldusliku nõude järgmises sõnastuses: Purustamistöid võib teha tööpäevadel ajavahemikul kell 8.00-16.00 kui asfaltbetoonitehas ei tööta.

Arvestades kõike eelnevat saab Keskkonnaamet vastavalt esitatud taotlusmaterjalidele muuta keskkonnaluba nr L.ÕV.LV-162897 ja teha korrektuurid järgnevates välisõhu eriosa vormides: - vormi A3 kanda uued heiteallikad „Purusti (9)“ ja “Jäätmete hoiustamine (10)” ja eemaldada heiteallika ”Emulsioonitehase katel (3)”.

- vormis A4 määrata osakeste (PMsum ja PM10) lubatud aastased heitkogused ja vormis A5 heiteallikatest „Purusti (9)“ ja “Jäätmete hoiustamine (10)” hetkelised heitkogused.

3.2.3. Vee erikasutus

KMG OÜ taotleb keskkonnaloa nr L.ÕV.LV-162897 muutmist, kuid käesoleva menetluse käigus vee erikasutuse osas muudatusi ei taotleta. Vee erikasutusega reguleeritav tegevus jääb samaks ning kehtiva keskkonnaloa vee erikasutuse osa koos selles kehtestatud nõuetega kantakse muutmata kujul üle uude ühtsesse keskkonnaloasse.

3.3. Kõrvaltingimuste seadmine

Haldusorgan võib anda haldusakti kõrvaltingimusega, milleks muuhulgas on haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine (HMS § 53 lg 1 p 4). Haldusakti kõrvaltingimuse võib määrata siis, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel (HMS § 53 lg 2 p 3). Keskkonnaluba on haldusaktiks, mille andmise või mitte andmise ning mille kehtivuse otsustab loa andja kaalutlusõiguse alusel.

3.3.1. Jäätmete ladustamine

Jäätmete ladustamise õiguse saab anda ainult juhul, kui loa omajal on Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja (edaspidi finantsasutus) garantii või deposiidina selleks määratud kontole makstud tagatissumma (edaspidi tagatis), mis tõendab ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmise tagamist või JäätS § 98³ lg 5 kohane tagatisest vabastamise alus. Ilma tagatiseta on jäätmete ladustamine keelatud (JäätS § 98³ lg 3).

Tagatise suuruse arvutamisel ja tagatise suuruse regulaarsel ülevaatamisel tuleb lähtuda JäätS § 98³ sätestatust. Kui tagatise suuruse regulaarsel ülevaatamisel selgub, et tagatis ei ole piisav, tuleb tagatist suurendada (JäätS § 98³ lg 4⁴). Juhul kui tagatise suuruse arvutust ei uuendata ning tagatise suurust ei muudeta vastavalt JäätS sätestatud nõuetele, loeb Keskkonnaamet seda loa nõuete rikkumiseks ja jätab endale õiguse käesolev luba jäätmete käitlemise osas kehtetuks tunnistada.

Loa andja ei seo loa nr L.ÕV.LV-162897 kehtivust tagatise kehtivusega. Loa andjal on õigus finantsasutusele esitada nõue garanteeritud summa väljamaksmiseks enne tagatise kehtivuse lõppu. Et loa andjal oleks vajaduse tekkimisel piisavalt aega ladustatud jäätmete käitlemise korraldamiseks ning käitluskulude sisse nõudmiseks, tuleb uuendatud tagatis esitada hiljemalt üks kuu enne eelmise finantstagatise kehtivuse lõppu või esitada tagatisest vabastamist tõendavad dokumendid. Sealjuures tuleb loa omajal arvestada, et enne garantii uuendamist tuleb loa omajal teha KOTKAS süsteemis loa põhiandmete sakil läbi finantstagatise suuruse arvutus, kust loa omaja saab teada tagatise summa. Seetõttu seab loa andja loale nr L.ÕV.LV-162897 kõrvaltingimuse, mille kohaselt tuleb uus tagatis esitada üks kuu enne tagatise kehtivuse lõppu. Juhul kui loa omaja esitab uue tagatist tõendava dokumendi, pikeneb jäätmete ladustamise õigus samadel tingimustel automaatselt. Juhul kui uut tagatist tõendavat dokumenti ei esitata, on

Keskkonnaametil õigus luba nr L.ÕV.LV-162897 kehtetuks tunnistada ning pöörduda finantsasutuse poole tagatise välja maksmiseks.

Juhul kui tagatisest vabastamise aluseks on EMAS registreeringu olemasolu (JäätS § 98³ lg 5 p 6), tuleb uuendatud EMAS registreering esitada hiljemalt üks kuu enne eelmise registreeringu kehtivuse lõppu. Tähtajaks uue registreeringu esitamata jätmisel on loa andjal õigus käesolev luba kehtetuks tunnistada.

Juhul kui tagatisest vabastamise alused langevad ära või muutuvad, tuleb loa omajal sellest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul, Keskkonnaametit teavitada. Tagatisest vabastamise aluste ära langemisel on loa omaja kohustatud koheselt esitama tagatise olemasolu tõendavad dokumendid. Tagatisest vabastamise aluste ära langemisel on loa andjal õigus käesolev luba jäätmete käitlemise osas kehtetuks tunnistada.

3.4. Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine

Menetluse raames esitas Transpordiamet 18.06.2026 kirjaliku arvamuse. Transpordiamet märkis omapoolses arvamuses, et tegevusi on kavandatud riigitee 23 Rakvere-Haljala tee kaitsevööndis. Transpordiamet viitas, et riigitee kaitsevööndis on keelatud ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 kohased tegevused, sealhulgas ehitise või selle korrakohase kasutamise ohustamine, ehitusloakohustusliku teise ehitise ehitamine ning pinnase eemaldamine ja kuhjamine. Sellistest piirangutest võib kõrvale kalduda vaid Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3 alusel, mistõttu peab Transpordiamet olla kaasatud kõikidesse menetlustesse, mis sisaldavad nimetatud tegevusi riigitee kaitsevööndis. Täiendavalt märgiti, et sademeveesüsteemi, sealhulgas puhasti rajamine on ehitusloakohustuslik tegevus ning Transpordiamet tuleb kaasata ka vastava ehitusloa menetluse raames.

KMG OÜ esitas 07.07.2026 omapoolse vastuskirja, milles selgitatakse, et KMG OÜ taotletav tegevus seisneb üksnes mineraalsete tee-ehitusjäätmete (eeskätt freesasfaldi) ajutises ladustamises ja mehaanilises ringlussevõtus. Kinnistul ei teostata mitte mingit ehitustegevust. Taotleja on lisanud loa taotluse materjalide juurde joonise, mis näitab täpselt tegevuse asukohta. Kavandatav jäätmete ladustamine ja mehaaniline ringlussevõtt toimub KMG OÜ eraomandis oleval kinnistul, mis asub riigitee nr 23 servast umbes 200 meetri kaugusel. EhS järgi on tee kaitsevööndi laius 50 meetrit äärmise sõiduraja servast, mistõttu asub tegevusala kaugele väljaspool EhS-s sätestatud riigitee kaitsevööndit.

Keskkonnaamet analüüsis esitatud seisukohti, kontrollis asendiplaane ning katastriandmeid ja asus järgmisele seisukohale: KMG OÜ tegevus ja jäätmete ladustusplats asub Asfaltbetooni kinnistul (katastritunnus 66201:001:0620), riigitee nr 23 (Rakvere-Haljala tee) servast umbes 200 meetri kaugusel. Ehitusseadustiku kohaselt on riigitee kaitsevööndi laius 50 meetrit äärmise sõiduraja servast. Kuna taotletav tegevus toimub väljaspool riigitee 50-meetrist kaitsevööndit, ei asu tegevus riigitee kaitsevööndis ning Transpordiameti nõusolek EhS § 70 lg 3 alusel ei ole keskkonnaloa muutmise menetluses nõutav. Kuna käitise sademeveesüsteemid ja muda- õlipüüdur on juba varasemalt seaduslikult välja ehitatud ja kasutusel olemasoleva keskkonnaloa nr L.ÕV.LV-162897 raames ning käesoleva menetluse käigus uusi ehitustöid riigitee

kaitsevööndis ei planeerita, puudub vajadus uute ehituslubade menetlemiseks või Transpordiameti täiendavaks kaasamiseks.

3.5. Otsekohalduvad nõuded

Loaga kaasnevad loa omajale õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Loa omaja peab järgima AÕKS, JäätS, VeeSja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Loa omaja meelespea“.

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Helen Akenpärg juhataja jäätmebüroo

EELNÕU 25.08.2026

Keskkonnaluba

Loa registrinumber L.ÕV.LV-162897

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi KMG OÜ

Registrikood / Isikukood 16196755

Tegevuskoha andmed

Nimetus Pahnimäe ABT

Aadress Asfaltbetooni, Päide küla, Rakvere vald, Lääne-Viru maakond

Katastritunnus(ed) 66201:001:0620

Territoriaalkood EHAK 6567

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Asfaltbetooni (66201:001:0620).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Vee erikasutus; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Jäätmete käitlemine;

Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed

Jrk nr 1.

Nimetus Pähnimäe jäätmete taaskasutuskeskus

Keskkonnaregistrikood JKK5900307

Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid

Lääne-Viru maakond, Rakvere vald, Päide küla, Asfaltbetooni 2691604 66201:001:0620 X: 6586416, Y: 630952

Plaan või kaart Lisa 1: Asukoha_skeem_ja_kaart (1).pdf

Number plaanil või kaardil

J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Pähnimäe jäätmete taaskasutuskeskus

Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)

Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus R-kood Kogus D-kood

17 01 01 - Betoon 500 500 500 500 R5m

17 03 02 - Bituumenitaolised segud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 03 01* 60 000 60 000 60 000 60 000 R5m

17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03* 500 500 500 500 R5m

J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus 2/14

J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk nr

Jäätmekäitlustoimingu nimetus

Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (tonni/aastas)

1. Betoonijäätmete ringlussevõtt

R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine

Suure- ja väikesemõõtmelised betoonplokid, äärekivid ja sillutiskivid tuuakse käitluskohta, kus need mobiilse purustiga standardi EVS-EN 13242:2006+A1:2008 nõuetele vastavaks killustikuks purustatakse. Metalli sisaldavatest betoonijäätmetest eraldatakse vajadusel metallosad, mis antakse üle metallijäätmete käitlejale. Purustatud betoonkillustik suunatakse ehitustöödel ning tee-ehituses sidumata kujul ja hüdrauliliselt seotuna täitematerjalina kasutamiseks. Saadud materjal ei sobi kasutamiseks kandekonstruktsioonide valmistamisel ega avalikult kasutatavate teede ehitamisel. Vastavalt koostatud tootmisohjele toodetakse betoonijäätmetest killustikku partiidena ja ühe partii suuruseks on kuni 3000 tonni.

500

2. Asfaldijäätmete ringlussevõtt

R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine

Asfalditükid tuuakse käitluskohta, kus need mobiilse purustiga freespuruks (killustikuks) purustatakse. Purustatud freesasfalti kasutatakse peamiselt täitematerjalina või uue asfaltsegu valmistamisel. Vastavalt ettevõtte tootmisohjele peab taaskasutatud materjal vastama kehtivatele standarditele: täitematerjalide puhul standardile EVS-EN 13242:2006+A1:2008 ja uue asfaldisegu puhul standardile EVS-EN 13108-8:2016 (tootmisohje sertifikaat nr 0149-2025, kehtivusega kuni 03.10.2028). Vastavalt koostatud tootmisohjele toodetakse freesasfalti partiidena ja ühe partii suuruseks on kuni 3000 tonni.

60 000

3. Kivide ja pinnase ringlussevõtt

R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine

Pinnasejäätmed tuuakse käitluskohta, kus need sõelutakse ning jaotatakse eraldi sorteerituna aunadesse või hunnikutesse. Välja sorteeritakse nii haljastuseks sobiv pinnas kui ka raud- ja paekivid (erinevad suurused). Pinnasejäätmete sorteerimisele eelnevalt toimub pinnase koostise visuaalne vaatlus (kas on liivane, savikas, kivine või on muld), mille järel otsustatakse, kas pinnast käideldakse mõnest teisest tekkekohast toodud pinnasega koos või eraldi. Pinnas sõelutakse koppsõelaga. Välja sõelutakse raud- ja paekivid ning ladustatakse platsile. Kivid suunatakse kasutamiseks dekoratiivelementidena aia kujundamisel või kiviaia ehitamisel. Järele jääv muld leiab kasutust haljastus ja täitemullana. Ringlusse võetavast pinnasest võetakse proovid vastavalt keskkonnaministri 28.06.2019 määrusele nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“. Määruses nr 26 toodud nõuetele mittevastav pinnas antakse edasiseks käitlemiseks üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule. Vastavalt koostatud tootmisohjele toodetakse sõelutud mulda partiidena ja ühe partii suuruseks on kuni 3000 tonni.

500

J4. Jäätmete ladustamine Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Pähnimäe jäätmete taaskasutuskeskus

Ladustamiskoht Jäätmeliigid

Number plaanil või kaardil

L-EST97 koordinaadid

Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg

Üheaegne ladustamise kogus

Jäätmeliik Üheaegne ladustamise kogus

Tonni m³ Tonni m³

1 X: 6586423, Y: 630965

Ladustatakse kõvakattega pinnal, kuhilates, lahtisena.

12 kuud 500 300 17 01 01 - Betoon

1 X: 6586423, Y: 630965

Ladustatakse kõvakattega pinnal, kuhilates, lahtisena.

12 kuud 6 000 4 000 17 03 02 - Bituumenitaolised segud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 03 01*

1 X: 6586423, Y: 630965

Ladustatakse kõvakattega pinnal, kuhilates, lahtisena.

12 kuud 500 300 17 05 04 - Kivid ja pinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03*

Seotud failid

3/14

Failid Lisa 2: Pahnimäe jäätmete asendiplaan 2026 v2.docx

Lisa 3: Täitmistagatis_GRF22945207_Keskkonnaamet Pahnimäe (1).asice

J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane

J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded

Kirjeldus Rakendamine Betoonijäätmete ringlussevõtt

Ringlussevõetuks saab lugeda ainult neid jäätmeid, mida on käideldud vastavalt taotluse juurde lisatud tootmisohjele ning millest valmistatud toode vastab standardile EVS-EN 13242:2002+A1:2008. Vastavalt tootmisohjele on ühe toodetud täitematerjali partii suuruseks kuni 3000 tonni.

Ettevõte peab omama toimivusdeklaratsiooni ja katseprotokolle, mis tõendavad toodetud materjalide vastavust kehtivatele nõuetele. Tõendamine toimub tootja enda vastutusel vastavalt hindamissüsteemile 4. Katseandmed ja toimivusdeklaratsioonid peavad olema kättesaadavad järelevalveasutustele ja tellijatele. Ettevõte on kohustatud läbi viima kvaliteedikontrolli ja järgima kõiki keskkonnanõudeid.

Pidev

Asfaldijäätmete ringlussevõtt

Ringlussevõetuks saab lugeda ainult neid jäätmeid, mida on käideldud vastavalt taotluse juurde lisatud tootmisohjele ning millest valmistatud toode vastab täitematerjalide puhul standardile EVS-EN 13242:2006+A1:2008 ja uue asfaldisegu puhul standardile EVS-EN 13108-8:2016. Vastavalt tootmisohjele on ühe toodetud freesasfalti partii suuruseks kuni 3000 tonni.

Ettevõte peab omama toimivusdeklaratsiooni ja katseprotokolle, mis tõendavad toodetud materjalide vastavust kehtivatele nõuetele. Tõendamine toimub tootja enda vastutusel vastavalt hindamissüsteemile 4. Katseandmed ja toimivusdeklaratsioonid peavad olema kättesaadavad järelevalveasutustele ja tellijatele. Ettevõte on kohustatud läbi viima kvaliteedikontrolli ja järgima kõiki keskkonnanõudeid.

Pidev

Pinnasejäätmete ringlussevõtt

Pinnasejäätmete ringlussevõtu tõendamiseks tuleb määrata jäätmepartiid (kindel jäätmete kogus) ning võtta igast partiist jäätmeproovid. Analüüsida tuleb naftasaaduste ning raskemetallide plii (Pb), kaadmiumi (Cd), kroomi (Cr), vase (Cu), nikli (Ni), elavhõbeda (Hg) ning tsingi (Zn) sisaldust pinnases. Kui pinnase päritolu on teada, tuleb pinnases määrata ka päritolust sõltuvate ohtlike ainete sisaldus. Pinnas loetakse ringlusse võetuks, kui naftasaaduste ja ohtlike ainete sisaldus jääb alla keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ elamumaale kehtestatud piirväärtuseid. Vastavalt tootmisohjele on ühe toodetud sõelutud mulla partii suuruseks kuni 3000 tonni.

Ringlusse võetavate jäätmete nõuetele vastavuse eest vastutab jäätmete vastuvõtja. Piirnorme ületavate jäätmete avastamisel tuleb nende vastu võtmisest keelduda.

Pidev

Tolmuhäiringu vältimine

Kuival ajal tuleb purustatavat materjali ja siseteid eelnevalt niisutada või soolata. Kõik käitise territooriumilt lahkuvad asfaltbetooni või peene puistematerjali veomasinad peavad olema koheselt pärast laadimist kaetud koormakattega.

Jäätmete ladustamisel, sõelumisel ja purustamisel tuleb tagada tolmuhäiringu vältimine vajadusel jäätmeid niisutades. Kui jäätmete sõelumise ja purustamise käigus tekib tolmuhäiring, mis kandub käitluskoha kinnistust väljapoole, tuleb tegevus koheselt peatada. Juhul, kui ladustatud jäätmete aunadest levib tolm käitluskoha kinnistu piiridest väljapoole, tuleb ladustatud jäätmeid koheselt kasta ning võtta tarvitusele meetmed (nt ladustatavate jäätmete hulga vähendamine, pideva kastmissüsteemi paigaldamine vmt) häiringu kordumise vältimiseks.

Pidev

Mürahäiringu tekitamine

Jäätmete purustamine ja sõelumine on lubatud kuni kolmekümnel päeval aastas, tööpäeviti kella 8–16. Tegevust teostatakse perioodil, mil asfaltbetoonitehas ei tööta, et müra ja tolm ei summeeruks (eeskätt jaanuarist märtsini, purustustöid teostatakse ajutiselt max 14 tööpäeval aastas).

Jäätmete purustamisel ja sõelumisel tuleb arvestada, et tegevusega ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ega sotsiaalministri 16.12.2016 määrusega nr 110 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid.

Pidev

4/14

Jäätmete ladustamine

Loa omajal peab kogu loa kehtivuse aja olema jäätmeseaduse nõuetele vastav tagatis jäätmete ladustamiseks või kehtiv alus tagatisest vabastamiseks.

Juhul kui loa omajal on jäätmete ladustamiseks Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii, tuleb uus garantii esitada hiljemalt üks kuu enne garantii kehtivuse lõppu. Enne garantii uuendamist tuleb loa omajal teha KOTKAS süsteemis loa põhiandmete sakil läbi finantstagatise suuruse arvutus, kust loa omaja saab teada tagatise summa. Juhul kui loa omaja ei esita hiljemalt üks kuu enne finantstagatise lõppemist uut tagatist tõendavat dokumenti, on loa andjal õigus tunnistada käesolev luba jäätmete käitlemise osas kehtetuks. Pärast loa kehtetuks tunnistamist ja ladustamise õiguse lõppemist esitab Keskkonnaamet finantstagatise andjale või kindlustusandjale nõude ladustatud jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude väljamaksmiseks.

Juhul kui tagatis on kantud riigi deposiidikontole või garantii kehtivus on pikem kui kolm aastat tuleb ladustamise tagatise arvutuse suurust uuendada vastavalt jäätmeseaduses sätestatule ning uuendatud arvutus esitada Keskkonnaametile. Juhul kui tagatise suuruse arvutust ei uuendata või tagatist piisavalt ei suurendata, on loa andjal õigus käesolev luba jäätmete käitlemise osas kehtetuks tunnistada.

Juhul kui tagatisest vabastamise aluseks on EMAS registreeringu olemasolu (JäätS § 98³ lg 5 p 6), tuleb uuendatud EMAS registreering esitada hiljemalt üks kuu enne eelmise registreeringu kehtivuse lõppu. Tähtajaks uue registreeringu esitamata jätmisel on loa andjal õigus käesolev luba jäätmete käitlemise osas kehtetuks tunnistada.

Juhul kui tagatisest vabastamise alused langevad ära või muutuvad, tuleb loa omajal sellest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul, Keskkonnaametit teavitada. Tagatisest vabastamise aluste ära langemisel on loa omaja kohustatud koheselt esitama tagatise olemasolu tõendavad dokumendid. Tagatisest vabastamise aluste ära langemisel on loa andjal õigus käesolev luba jäätmete käitlemise osas kehtetuks tunnistada.

Jäätmeid ladustada vastavalt jäätmete ladustamise plaanile Pidev

Kinnistu kasutusõigus

Loa omaja on kohustatud teavitama Keskkonnaametit viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 7 päeva jooksul, jäätmekäitluskohaks oleva kinnistu kasutusõiguse lõppemisest, lepingu muutmisest või kokkuleppe sõlmimisest, sh ülesütlemisest.

Loa andjal on õigus tunnistada jäätmekäitluskoha kasutusõiguse lepingu lõppemisel keskkonnaluba vastava jäätmekäitluskoha osas kehtetuks.

Pidev

J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Pähnimäe jäätmete taaskasutuskeskus

Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid

Ja ̈a ̈tmeka ̈itlusega alustamisel

Jäätmete käitlemiseks kasutatav väliplats peab olema ette valmistatud ning sobiv ja ̈a ̈tmeka ̈itluseks. Plats peab olema kõvakattega kaetud. Tuleohutusnõuded tagatud. To ̈o ̈tajad juhendatud ning varustatud vajaliku to ̈o ̈riietuse ja to ̈o ̈vahenditega.

Enne tegevusega alustamist

Jäätmekäitlusega lõpetamisel

Kõik käitluskohas olevad jäätmed tuleb üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule ning väliplats korrastada viisil, mis tagab selle piisava puhtuse kasutamaks seda uuel otstarbel või teiste isikute poolt.

Koheselt peale otsust lop̃etada ja ̈a ̈tmeka ̈itlus

J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J9. Prügila või jäätmehoidla liik Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

5/14

J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr 1.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Pahnimäe ABT pk (3117)

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0013170

Puurkaevu katastrinumber 3117

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6586310, Y: 631145

Põhjaveekihi nimetus ja kood S-O - Siluri-Ordoviitsiumi (S-O)

Põhjaveekogumi nimetus ja kood S-O_I - Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (S-O_I)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Veevõtt 2026 20 3 500 3 500 980 8 000 80

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded

Veearvestuse pidamine Puurkaevust võetava vee arvestust pidada taadeldud veearvestite näidiku järgi fikseerides veearvestusepäevikus veearvesti näidud ja võetud vee kogused kuude lõikes kuu alguses või lõpus. Pidada andmebaasi digitaalselt. Veemõõtja peab olema taadeldud vastavalt kehtivale korrale. Taatlust tõendav dokument tuleb säilitada ja esitada kontrollimiseks loa andja nõudmisel. Taatlemise aeg märkida veearvestuse päevikus.

Põhjaveetaseme mõõtmine Statsionaarse mõõteseadmega kaevudes mõõta puurkaevu põhjaveetaset vähemalt kord aastas. Kaevudest, kuhu pole paigaldatud põhjaveetaseme mõõtmiseks statsionaarset seadet, mõõta põhjaveetaset vähemalt kord 3 aasta jooksul. Tulemuste esitamisel märkida ka veetaseme mõõtepunkti absoluutkõrgus.

Proovivõtunõuded Proovivõtmine peab vastama kehtivale seadusandlusele. Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast. Põhjavee proovid võtta puurkaevu veevõtukraanist.

6/14

Analüüsinõuded Veeuuringu katselabor ning kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama kehtivatele nõuetele.

Veehaarde kood Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha L-EST97 koordinaadid Seire Proovi võtmise sagedus Seiratavad näitajad

POH0013170 Pahnimäe ABT pk (3117) X: 6586310, Y: 631145 Üks kord aastas Ammoonium (NH4+) Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üldraud (Fe) Elektrijuhtivus Veetemperatuur (proovivõtul) Fosfaat (PO43--P) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn

Üks kord kuue aasta jooksul Benseen Naftasaadused PAH summa

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Proovid võtta enne põhjavee töötlemist. Juhul, kui kontrollitavad näitajad ületavad põhjaveele kehtestatud kvaliteedi piirväärtusi või saasteainesisalduse läviväärtusi, tuleb teha korduvanalüüs. Kui ka kordusanalüüs kinnitab põhjavee kvaliteedi halvenemist, tuleb välja selgitada selle põhjus, võttes samaaegselt kasutusele abinõud põhjavee kvaliteedi parandamiseks.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa7/14

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1.

Väljalaskme nimetus Pahnimäe sademevesi

Väljalaskme kood LV031

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Piiripõllu kraav

Suubla kood VEE1075102

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Väljalaskme L-EST97 koordinaadid X: 6586174, Y: 631432

Suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2023 2 500 2 500 2 500 2 500 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus

Perioodi lõpp

Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹

Puhastus ​aste (%)

Lubatud kogused tonnides

I kv

II kv

III kv

IV kv

Aastas

2026 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15

2026 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 150

2026 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45

2026 Üldfosfor (Püld) Pyld 1

2026 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH

2026 Heljum HEL 40

2026 Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

C10-C40 5

2026 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10

2026 Kahealuselised fenoolid FEN2 15

¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0.

V4.1 Taaskasutusvee tootmine 8/14

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded

Proovivõtunõuded Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale või kasutada atesteeritud proovivõtjat.

Analüüsinõuded Veeuuringu katselabor ning kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama kehtivatele nõuetele.

Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme L-EST97 koordinaadid Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee ​kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus

Pahnimäe sademevesi LV031 X: 6586174, Y: 631432 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Kahealuselised fenoolid Keemiline hapnikutarve (KHT) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40)

Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis

Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks

Sademevee vooluhulk arvestatakse kõvakattega ala suuruse (54 000 m2) korrutamisel sademevee kogustega Riigi Ilmateenistuse Kunda meteoroloogiajaama vaatlusandmete põhjal.

V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

9/14

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Veehaarde ehitiste nõuete täitmiseks vajalikud meetmed

Vastavalt kehtivale seadusandlusele. Pidev

2. Veehaarde ehitiste nõuete täitmiseks vajalikud meetmed

Veehaarete sanitaarkaitsealadele ei tohi veehaarde sanitaarkaitseala kitsendusi silmas pidades, ehitada uusi ehitisi ega alustada uute tegevustega, mis võivad ohustada põhjavee kvaliteeti.

Pidev

3. Toimingud avarii korral Võtta koheselt tarvitusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Avariilistest olukordadest ja (võimalikust) keskkonnareostusest informeerida Häirekeskust, kohalikku omavalitsust ja Keskkonnaametit.

Avariiolukorra tekkimisel koheselt.

4. Muud asjakohased meetmed Juhul, kui vee erikasutus avaldab negatiivset mõju, on keskkonnaloa väljaandjal õigus esitada keskkonnaloa saajale täiendavaid tingimusi. Vajadusel 5. Muud asjakohased meetmed Keskkonnaamet võib saadud põhjavee seireandmete põhjal algatada keskkonnaloa muutmise menetluse, et kaaluda täiendavalt ohtlike ainete seire määramist. Vajadusel 6. Muud asjakohased meetmed Kui keskkonnaloa omanik ei täida loa nõudeid või kui vee erikasutusega kaasnevat kahjulikku keskkonnamõju ei ole võimalik ära hoida, on Keskkonnaametil õigus teha otsus

keskkonnaloa kehtetuks tunnistamiseks. Vajadusel

7. Muud asjakohased meetmed Keskkonnaloa omanikule kohalduvad kõikide veekeskkonna kaitset puudutavate õigusaktide otsekohalduvad nõuded, hoolimata sellest, kas need on keskkonnaloas kajastatud või mitte.

Vajadusel

8. Muud asjakohased meetmed Seadusandluse muutumisel keskkonnaloa kehtivuse ajal tuleb järgida kehtivat seadusandlust. Vajadusel 9. Muud asjakohased meetmed Seadusandluse muutumisel on Keskkonnaametil õigus algatada keskkonnaloa muutmine õigusaktidega vastavusse viimiseks. Vajadusel 10. Sademevee käitluse nõuded Suublasse juhitava sademevee reostusnäitajate sisaldus peab vastama kehtestatud piirväärtustele. Piirmäärade ületamise korral on ettevõte kohustatud rakendama meetmeid

suublasse juhitava sademevee täiendavaks puhastamiseks. Pidev

11. Sademevee käitluse nõuded Kõvakattega alasid on soovitatav regulaarselt kuivpuhastada Pidev

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale 10/14

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr

Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus

1. Veehaarde seire tulemused Teostada vastavalt käesoleva keskkonnaloa nõuetele. Kord aastas. 2. Veehaarde seire tulemused Seire tulemused (analüüsiaktid) esitada loa andjale koos keskkonnatasu arvutustega. Joogiveeseire tulemused vastavalt kvaliteediklassile, kas kord aastas või kord

kolme aasta jooksul. Põhjavee kvaliteedi seire kord aastas. 3. Võetava vee arvestus Veearvestuse pidamine vastavalt käesolevas loas toodud nõuetele. Andmed veevõtu kohta esitada kuude kaupa vastavalt kehtivale

korrale, kord kvartalis. Õigusaktidega sätestatud korras.

4. Väljalaskme omaseire tulemused Väljalaskme omaseire analüüsiaktid esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis veesaastetasu deklareerimisel. Vastavalt nõutule. 5. Suublasse juhitavate saasteainete

sisaldus (mg/l) ja kogused (t) Suublatesse juhitavate saasteainete kogused (t) arvutada lähtudes heitvee vooluhulgast ja saasteainete kontsentratsioonidest. Andmed esitada veesaastetasu deklaratsioonis.

Vastavalt kehtivale korrale.

6. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu teave

Vee saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu deklaratsioonid esitada ja keskkonnatasu tasuda vastavalt kehtivale korrale. Keskkonnatasu deklaratsioon tuleb esitada ka juhul kui keskkonnakasutust ei ole reaalselt toimunud.

Vastavalt kehtivale korrale.

7. Teave meetmete rakendamise kohta Esitada ülevaade jooksval aastal veekeskkonnakaitseks rakendatud meetmetest. Enne meetmete rakendamist või koos veekasutuse aastaaruandega. 8. Ohtlike ainete heidetest teavitamine Ohtlike ainete heite toimumisel teavitada Keskkonnaametit. Olukorra tekkimisel koheselt. 9. Ohtlike ainete heidetest teavitamine Esitada ohtlike ainete analüüsitulemused. Olukorra tekkimisel koheselt. 10. Veekasutuse aastaaruanne Esitada vastavalt kehtivale korrale. Esitada vastavalt kehtivale korrale. 11. Muu vajalik informatsioon Keskkonnaloas toodud andmete muutustest ja töödest, mis ei ole käesoleva keskkonnaloaga haaratud, tuleb koheselt informeerida

Keskkonnaametit Vajadusel.

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria

Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu

Kogus Ühik

Põlevkiviõli (kerge fraktsioon) 1 200 tonni

Diislikütus 5 tonni

Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 42111 - Maanteede ja kiirteede ehitus

Põletusseade Jah

Põletus ​seadme summaarne soojus ​sisendile vastav nimi ​soojus ​võimsus, MWth

16.955

Keskmise võimsusega põletus ​seade Ei

Suure võimsusega põletus ​seade Ei

Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist

Ei

11/14

Nafta ​saaduste, muude mootori- või vedel ​‐ kütuste, kütuse ​komponentide või kütuse ​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Ei

Seakasvatus Ei

Veisekasvatus Ei

Kodulinnukasvatus Ei

E-PRTR registri kohustuslane Ei

Kasvuhoone ​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

Ei

A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane

A3. Heiteallikad Heite ​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0000634 1 Asfaldisegisti X: 6586326, Y: 631044 HEIT0000635 2 Puistematerjali ladu X: 6586193, Y: 631043

X: 6586237, Y: 631093 HEIT0000637 4 ABT Bituumeni hoidla nr1 X: 6586320, Y: 631020 HEIT0011814 5 ABT Põlevkiviõli mahuti X: 6586317, Y: 631025 HEIT0011815 6 ABT asfaldi laadimine X: 6586336, Y: 631020 HEIT0011816 7 Emulsiooni bituumeni mahuti X: 6586334, Y: 630973 HEIT0011817 8 ABT Bituumeni hoidla nr2 X: 6586348, Y: 630982 HEIT0013319 9 Purusti X: 6586418, Y: 630954

X: 6586436, Y: 630974 HEIT0013320 10 Jäätmete hoiustamine X: 6586448, Y: 630883

X: 6586474, Y: 630917

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas12/14

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus

Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2026 4.059 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 2026 3 533.269 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2026 30.686 t 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 2026 9.84 kg 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 2026 2.189 kg 7446-09-5 Vääveldioksiid 2026 11.06 t Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 2026 0.061 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2026 4.573 t PM-sum Osakesed 2026 6.551 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2026 3.946 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2026 3.144 t

A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus

Hetkeline kogus Mõõtühik ABT Põlevkiviõli mahuti (5) HEIT0011814 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 1.633 g/s

Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.049 g/s ABT asfaldi laadimine (6) HEIT0011815 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.075 g/s Asfaldisegisti (1) HEIT0000634 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 1.061 g/s

PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 1.293 g/s PM-sum Osakesed Tavaheide 2.123 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 1.37 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 10.353 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.76 g/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.739 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 3.32 mg/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 3.732 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0.325 g/s

ABT Bituumeni hoidla nr1 (4) HEIT0000637 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.146 g/s Puistematerjali ladu (2) HEIT0000635 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.039 g/s

PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.016 g/s Emulsiooni bituumeni mahuti (7) HEIT0011816 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.142 g/s Purusti (9) HEIT0013319 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.08 g/s

PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.033 g/s Jäätmete hoiustamine (10) HEIT0013320 PM-sum Osakesed Tavaheide 0.036 g/s

PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.016 g/s ABT Bituumeni hoidla nr2 (8) HEIT0011817 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.137 g/s

A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus13/14

A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Heite ​allikas Heiteallika

kood Püüdeseade Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine

CAS nr

Nimetus Projekteeritud puhastusaste

Puhastusastme ühik

Muu ühik

Asfaldisegisti (1)

HEIT0000634 Kuivatustrmmli kottfilter

1 Regulaarselt teostada püüdeseadme hooldus ja tehnilise korrasoleku kontroll vastavalt püüdeseadme hooldusjuhendile. Kontrollimise kohta pidada dokumenteeritud arvestust.

PM- sum

Osakesed 85 %

A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse liik Eritingimus

Täitmise sagedus Täitmise tähtaeg (vaid ühekordse tähtaja korral) Eritingimuse kirjeldus Töökorralduslikud nõuded Pidev 1. Käitaja on kohustatud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ja lõhnaaine leviku ennetamiseks täitma järgmisi töökorralduslikke nõudeid:

a) Hoidma põletid puhtad ja korras. b) Teostada pidevat kontrolli kõikide luukide ja torude tihendite seisukorra üle. c) Katta kallurite kastid koheselt peale asfaltbetooni laadimistööde lõppu. d) Käitises ei ole lubatud samaaegselt laadida mitut mahutit. e) Kasutatav puistematerjal hoida niiskena, et vähendada tolmusaastet.

Töökorralduslikud nõuded Pidev 2. Purustamistöid võib teha tööpäevadel ajavahemikul kell 8.00-16.00 kui asfaltbetoonitehas ei tööta.

A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci LHK projekt Lisa 4: LHK projekt.pdf Jah

LHK lisa - Lähteandmete failid Lisa 5: Lahteandmed.pdf Jah

LHK lisa - Käitise asukoha kaart Lisa 6: Kaitise_asukoha_kaart_kmg_pahnimae.pdf Jah

LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan Lisa 7: Kaitise_asendiplaan_kmg_pahnimae.pdf Jah

LHK lisa - Manused - KOOSMOJU mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Lisa 8: KOOSMOJU_Mudeldatud_hajumisarvutuse_kaardid_kmg_pahnimae2026.pdf Jah

J1. Plaan või kaart - Asukoha_skeem_ja_kaart (1).pdf Lisa 9: Asukoha_skeem_ja_kaart (1).pdf Jah

J4. Failid - Pahnimäe jäätmete asendiplaan 2026 v2.docx Lisa 10: Pahnimäe jäätmete asendiplaan 2026 v2.docx Jah

J4. Failid - Täitmistagatis_GRF22945207_Keskkonnaamet Pahnimäe (1).asice Lisa 11: Täitmistagatis_GRF22945207_Keskkonnaamet Pahnimäe (1).asice Jah

14/14