VILJANDI VALLAVALITSUS K O R R A L D U S

Viljandi 6. detsember 2022 nr 843

Hapniku detailplaneeringu algatamine

OÜ Airok (registrikood 10900160) juhatuse liige Urmas Rohtla esitas 06.01.2021 taotluse (reg-nr

7-2/95-1) (taotlust täiendati 12.01.2021 (reg-nr 7-2/95-2) ja 02.11.2022 (reg-nr 7-2/95-3))

detailplaneeringu algatamiseks Pinska külas katastriüksustel 62904:001:0203 (Hapniku) ja

62904:001:0202 (Vanarebase). Detailplaneeringu eesmärgiks on tootmismaa krundi ehitusõiguse

määramine. Taotleja soovib projekteerida krundile A-kategooria suurõnnetuse ohuga ehitisi.

05.11.2013 moodustus Viljandi vald, mis on Paistu valla, Pärsti valla, Saarepeedi valla ja Viiratsi

valla õigusjärglane.

Taotletaval planeeringualal kehtib Pärsti Vallavolikogu 19.04.2006 määrusega nr 13

„Üldplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud Pärsti valla üldplaneering, mille punktis 12.2.3

„Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud“ on muu hulgas kirjas, et

detailplaneeringu koostamine on kohustuslik lisaks seaduses toodud juhtudele väljaspool

kompaktse asustusega territooriume ärimaa, tootmismaa, riigikaitsemaa või sotsiaalmaa

sihtotstarbega krundi moodustamisel.

Vastavalt planeerimisseaduse § 125 lõikele 2 on detailplaneeringu koostamine nõutav

üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Võttes

arvesse detailplaneeringu koostamise eesmärki, siis vastavalt Pärsti valla üldplaneeringule on

detailplaneeringu koostamine kohustuslik.

Viljandi Vallavalitsuse 13.09.2016 korraldusega nr 823 „Ehitusloa kehtetuks tunnistamine ja uue

ehitusloa andmine“ anti ehitusluba olemasoleva lauda (ehitisregistri kood 112023582)

rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks propaani täitejaamaks (B-kategooria suurõnnetuse ohuga

hoone). Hoonele kasutusluba taotletud ei ole.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on oma 11.05.2020 kirjas nr 1-7/20-166 leidnud, et

tegemist on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttega, mille kemikaaliseaduse § 22 lõike 2

punktist 3 tulenevad dokumendid on kooskõlastatud ning väljastas vedelgaasihoidlale käitamisloa

OKK-07-20.

Viljandi Vallavolikogu 30.12.2020 otsusega nr 1-3/319 „Viljandi valla üldplaneeringu

vastuvõtmine, keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine

ning üldplaneeringu avalikule väljapanekule suunamine“ vastuvõetud Viljandi valla

üldplaneeringus on olulise ruumile mõjuga ehitise asukoht taotletud kohas kavandatud.

Tegemist on ohtlikke kemikaale käitleva käitise rajamisega ja tegemist on kemikaaliseaduse

kohaselt A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttega, mistõttu tuleb keskkonnamõju hindamise

ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel algatada ka keskkonnamõju strateegiline hindamine

selle vajadust põhjendamata.

OÜ Airok on 23.11.2022 allkirjastatud lepinguga nr DP330 (reg-nr 15-1/526) võtnud üle

detailplaneeringu koostamise tellimise ja finantseerimise kohustuse.

Tulenevalt eeltoodust ja võttes aluseks Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lg 41,

planeerimisseaduse § 4 lõike 1, § 124 lõike 10, § 125 lõike 2, § 127, § 128 lõiked 1 ja 5,

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punkti 33, § 33 lõike

1 punkti 3, § 35 lõiked 1 ja 2, Pärsti Vallavolikogu 19.04.2006 määrusega nr 13 „Üldplaneeringu

kehtestamine“ kehtestatud Pärsti valla üldplaneeringu, Viljandi Vallavolikogu 28.02.2022

määruse nr 13 „Planeerimisseaduses sätestatud küsimuste lahendamise volitamine“ § 1 lõike 1

ning arvestades esitatud taotlust:

1. Algatada detailplaneeringu koostamine Pinska külas katastriüksustel 62904:001:0203

(Hapniku) ja 62904:001:0202 (Vanarebase) eesmärgiga määrata tootmismaa krundi

ehitusõigus, sh A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte ehitiste püstitamiseks.

Detailplaneeringuala suurus on ligikaudu 3,6 ha vastavalt korralduse lisale 1 (asendiplaan).

2. Anda detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad vastavalt korralduse lisale 2.

3. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava: 2023 - 2025 aasta jooksul.

4. Planeeringu koostamisse kaasatakse tehnovõrkude omanikud, kelle taristuga liitumisühendust

kavandatakse või muudetakse ja katastriüksuste omanikud, kelle maa jääb ettevõtte ohualasse.

Teised isikud planeerimisseaduse § 127 lõigetes 2 ja 3 sätestatud alustel, kes selleks soovi

avaldavad või kelle huve võib planeering puudutada, kui see selgub planeeringu koostamise

käigus.

5. Algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine.

6. Viljandi vallavalitsuse planeeringuspetsialistil korraldada planeeringu algatamise teate

avaldamine:

6.1. ajalehes Sakala 30 päeva jooksul peale korralduse jõustumist;

6.2. Ametlikes Teadaannetes 14 päeva jooksul peale korralduse jõustumist;

6.3. Viljandi valla veebilehel www.viljandivald.ee

7. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Alar Karu (allkirjastatud digitaalselt)

vallavanem Reet Pramann

vallasekretär

Saata:

Airok OÜ ([email protected])

Transpordiamet ([email protected])

Päästeamet ([email protected])

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ([email protected])

Keskkonnaamet ([email protected])

Keskkonnaspetsialist ([email protected])

Planeeringuspetsialist ([email protected])

TÖÖ NR 2023-081

Juhatuse liige: Erki Kõnd

KSH juhtekspert: Noeela Kulm

KSH juhteksperdi abi,

keskkonnaekspert:

Kadri Hänni

Kontrollija: Ene Kõnd

Objekti asukoht: Viljandi maakond, Viljandi vald, Pinska küla, Hapniku (katastritunnus 89901:001:2528) ja Sinirebase (katastritunnus 89901:001:2652)

X= 6468781, Y= 590611

HAPNIKU DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE

PROGRAMMI EELNÕU

Juuni 2023

Tellija: Viljandi Vallavalitsus

Kobras OÜ Registrikood 10171636

[email protected]

Huvitatud isik: Airok OÜ

Hapniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Töö nr 2023-081

ad

Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Pinska küla, Hapniku ja Sinirebase katastriüksus Koostaja: Kobras OÜ

2 / 33

ÜLDINFO

TÖÖ NIMETUS: Hapniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

STAADIUM: Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm

OBJEKTI ASUKOHT: Viljandi maakond, Viljandi vald, Pinska küla, Hapniku (katastritunnus 89901:001:2528) ja Sinirebase (katastritunnus 89901:001:2652) katastriüksus

TÖÖ EESMÄRK: Tuvastada detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad olulised keskkonnamõjud, selgitada välja alternatiivsed võimalused ning leida sobivad meetmed ebasoovitava mõju leevendamiseks.

TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju strateegiline hindamine

TÖÖ TELLIJA (DP ja KSH koostamise korraldaja):

Viljandi Vallavalitsus

Registrikood 75038606

Kauba tn 9, Viljandi linn 71020

Kontaktisik: Raivo Laidma

Tel +372 5885 5537

[email protected]

KSH algataja ja vastuvõtja: Viljandi Vallavolikogu

DP KOOSTAMISEST HUVITATUD ISIK:

Airok OÜ

Registrikood 10900160

Planeedi tn 10, 71020 Viljandi linn

Kontaktisik: Mark Orav

Tel +372 505 2195

[email protected]

Tel 5657 7377

TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel 730 0310

http://www.kobras.ee

Eksperdid (töögrupp): Noeela Kulm – KSH juhtekspert

Kadri Hänni – juhteksperdi abi, keskkonnaekspert

Maris Palo – keskkonnaekspert

Marite Paat – keskkonnaekspert

Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija

Hapniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Töö nr 2023-081

ad

Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Pinska küla, Hapniku ja Sinirebase katastriüksus Koostaja: Kobras OÜ

3 / 33

Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola.

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:

 Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001;  Muinsuskaitse E 377/2008.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22.

9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin

R. Piirsalu;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola;  Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131951 – Ivo Maasik;  Geodeet, tase 7, kutsetunnistus nr 131953 – Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik.

Hapniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Töö nr 2023-081

ad

Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Pinska küla, Hapniku ja Sinirebase katastriüksus Koostaja: Kobras OÜ

4 / 33

SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................................... 5

2. PLANEERINGU ISELOOM JA SISU ........................................................................................................................ 7

3. PLANEERINGUALA ASUKOHT .............................................................................................................................. 12

4. SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ............................................................................... 15

5. PLANEERITAVA ALA JA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ..................................... 16

5.1. ASUSTUS JA MAAKASUTUS ............................................................................................................................................................ 16

5.2. MAASTIK JA RELJEEF ....................................................................................................................................................................... 17

5.3. MULLASTIK, GEOLOOGILISED JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED .................................................................................... 17

5.4. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID ..................................................................................................................................................... 20

5.5. KULTUURIVÄÄRTUSLIKUD OBJEKTID JA ALAD ............................................................................................................................... 21

6. MÕJU HINDAMISE ULATUS JA EELDATAVALT KAASNEVAD OLULISED KESKKONNAMÕJUD ............... 21

6.1. MÕJU LOODUSKESKKONNALE, SH VÕIMALIK MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALALE ...................................................... 26

7. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE .................................................................................................................................. 28

7.1. KSH PROGRAMMI SEISUKOHTADE KÜSIMINE JA AVALIKUSTAMINE ........................................................................................... 29

8. OSAPOOLED JA EKSPERTRÜHM ........................................................................................................................ 30

9. KSH AJAKAVA ........................................................................................................................................................ 30

10. KASUTATUD MATERJALID .................................................................................................................................. 32

LISAD

Lisa 1. Hapniku detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine

Hapniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Töö nr 2023-081

ad

Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Pinska küla, Hapniku ja Sinirebase katastriüksus Koostaja: Kobras OÜ

5 / 33

1. SISSEJUHATUS Viljandi Vallavalitsus on 06.12.2022 korraldusega nr 843 algatanud detailplaneeringu (DP) ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) Pinska külas katastriüksustel 62904:001:0203 (Hapniku) ja 62904:001:0202

(Vanarebase) eesmärgiga määrata tootmismaa krundi ehitusõigus, sh A-kategooria suurõnnetuse ohuga

ettevõtte ehitiste püstitamiseks (lisa 1). Detailplaneeringu ala suurus on ligikaudu 3,6 ha ja näidatud joonisel 1.

Joonis 1. Planeeringuala piirid vastavalt detailplaneeringu algatamise otsusele.

Hapniku katastriüksus on peale detailplaneeringu algatamise otsuse tegemist jagatud neljaks eraldi

katastriüksuseks (Hapniku (katastritunnus 89901:001:2528), Argooni (katastritunnus 89901:001:2529), Hapniku

päikesepaneel (katastritunnus 89901:001:2530) ja Soorebase (kü tunnus 89901:001:2531)). Lisaks tehti

maakorraldustoiming Vanarebase katastriüksuse ca 0,47 ha suurusest põhjaosast ning sellega piirnevast

Rebase katastriüksuse (kü tunnus 62904:001:0171) ca 50 m2 suurusest alast eraldi Sinirebase katastriüksuse

moodustamiseks, mis registreeriti Maakatastris 23.05.2023. Detailplaneeringu alasse on hõlmatud

Hapniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Töö nr 2023-081

ad

Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Pinska küla, Hapniku ja Sinirebase katastriüksus Koostaja: Kobras OÜ

6 / 33

moodustatud Hapniku katastriüksus katastritunnusega 89901:001:2528 ja Sinirebase katastriüksus

katastritunnusega 89901:001:2652.

Taotletaval planeeringualal kehtib kuni Viljandi valla üldplaneeringu kehtestamiseni Pärsti Vallavolikogu

19.04.2006 määrusega nr 13 „Üldplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud Pärsti valla üldplaneering, mille

punktis 12.2.3 „Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud“ on muu hulgas kirjas, et

detailplaneeringu koostamine on kohustuslik lisaks seaduses toodud juhtudele väljaspool kompaktse

asustusega territooriume ärimaa, tootmismaa, riigikaitsemaa või sotsiaalmaa sihtotstarbega krundi

moodustamisel.

Vastavalt planeerimisseaduse § 125 lõikele 2 on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga

määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Võttes arvesse detailplaneeringu

koostamise eesmärki, siis vastavalt Pärsti valla üldplaneeringule on detailplaneeringu koostamine kohustuslik.

Viljandi Vallavalitsuse 13.09.2016 korraldusega nr 823 „Ehitusloa kehtetuks tunnistamine ja uue ehitusloa

andmine“ anti ehitusluba olemasoleva lauda (ehitisregistri kood 112023582) rekonstrueerimiseks ja

laiendamiseks propaani täitejaamaks (B-kategooria suurõnnetuse ohuga hoone). Hoonele kasutusluba

taotletud ei ole. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on oma 11.05.2020 kirjas nr 1-7/20-166 leidnud, et

tegemist on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttega, mille kemikaaliseaduse § 22 lõike 2 punktist 3

tulenevad dokumendid on kooskõlastatud ning väljastas vedelgaasihoidlale käitamisloa OKK-07-20 (käitise

tegevuse kirjeldus: vedelgaasi ladustamine ja väljastamine).

Viljandi Vallavolikogu 30.12.2020 otsusega nr 1-3/319 „Viljandi valla üldplaneeringu vastuvõtmine,

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine ning üldplaneeringu

avalikule väljapanekule suunamine“ vastuvõetud Viljandi valla üldplaneeringus on Hapniku katastriüksusele

kavandatud olulise ruumilise mõjuga ehitis. Planeerimisseaduse § 6 punkti 13 kohaselt oluline ruumiline mõju

on mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne

mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning

mille mõju ulatub suurele territooriumile. Planeerimisseaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 01.10.2015

määruse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ punkti 1 kohaselt on olulise ruumilise mõjuga

ehitised suurõnnetuse ohuga naftatoodete või A-kategooria suurõnnetuse ohuga eriti tuleohtlike veeldatud

gaase käitlevate ettevõtete ehitised, kus aine maht on rohkem kui 5000 m³, välja arvatud juhul, kui nimetatud

ehitist kavandatakse olulise ruumilise mõjuga ehitise territooriumile või selle vahetusse lähedusse, kus asub

määruse punktis 1 või punktis 2 nimetatud ehitis, või see on ette nähtud kehtestatud üld- või

detailplaneeringuga. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 p 33

alusel on olulise keskkonnamõjuga tegevus ohtlikke kemikaale käitleva käitise rajamine, kui see on

kemikaaliseaduse kohaselt A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, mitõttu sellise objekti kavandamisel on

KSH algatamine kohustuslik, ilma selle vajadust täiendavalt põhjendamata.

Majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määrusega nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali

künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ määrab isik, kelle käitises käideldakse

määruse lisas nimetatud ohtlikku kemikaali, oma ettevõtte ohtlikkuse kategooria vastavalt määrusele ja selle

lisale, mille tabelites on sätestatud kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus käitise

kohta. Nimetatud määruse lisa järgi on atsetüleeni puhul B-kategooria ohtlikkusega ettevõtte künniskogus 5

tonni ja A-kategooria ohtlikkusega ettevõtte künniskogus 50 tonni. Tuleohtlike veeldatud gaaside, 1. ja 2.

Hapniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Töö nr 2023-081

ad

Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Pinska küla, Hapniku ja Sinirebase katastriüksus Koostaja: Kobras OÜ

7 / 33

kategooria gaaside (k.a veeldatud naftagaas) ja maagaasi B-kategooria künniskogus on 50 tonni ja A-

kategooria künniskogus 200 tonni. Tuleohtlike veeldatud gaaside hulka kuulub propaan.

Ettevõtte ohtlikkuse määramisel lähtutakse kohapeal maksimaalsest hoiustatava(te) kemikaali(de) kogus(t)est.

Detailplaneeringu alal hoitakse kuni 10 tonni atsetüleeni, kuni 800 tonni propaani (propaani-butaani segu), 105

tonni argooni (Ar), 60 tonni lämmastikku (N2), 85 tonni hapnikku (O2 LASER), 85 tonni hapnikku (O2) ning 60

tonni süsihappegaasi (CO2). Neist propaan (propaani-butaani segu), hapnik ja atsetüleen on ohtlike

omadustega ained, mille kohapeal hoitavad kogused ülevatavad A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte

künnise.

Lisaks arvestatakse ettevõtte ohtlikkuse määramisel ettevõttes kasutatavate ohtlike ainete summaarset kogust

vastavalt ohukategooriasse kuuluvusele. Ohulausega H220 ohtliku aine A-kategooria suurõnnetuse ohuga

ettevõtte künniskogus on 50 tonni ning kavandatava tegevuse korral on planeeringualal kokku 810 tonni H220

ohulausega ohtlikke aineid (atsetüleen+propaan, sh LPG).

Seega detailplaneeringuga kavandatud tegevuse korral on tegemist A-kategooria suurõnnetuse ohuga

ettevõttega.

2. PLANEERINGU ISELOOM JA SISU Detailplaneering on algatatud Viljandi vallas Pinska külas Hapniku ja Vanarebase katastriüksusel, eesmärgiga

määrata tootmismaa krundi ehitusõigus, sh A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte ehitise püstitamiseks.

Detailplaneeringu ala suurus on ca 3,6 ha. Detailplaneeringu laiem eesmärk on hetkel Viljandi linnas Planeedi

tn 10 asuv Airok OÜ Viljandi täitejaam, mis on B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, kolida kogu

tegevusega Pinska külla Hapniku ja Sinirebase katastriüksusele ning võimaldada ettevõtte laienemist.

Detailplaneeringu lähteseisukohtade kohaselt on planeeritava krundi kasutamise sihtotstarbeks

tootmishoonete maa (TT), suurõnnetuse ohuga ettevõtte maa (TTs) ja laohoone maa (TL).

Juurdepääs planeeringualale on tagatud põhimaanteelt nr 92 (Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme) mööda

olemasolevat mahasõitu.

Joonis 2. Vaade planeeringualale (Maa-ameti kaldaaerofoto 22.06.2022).

Hapniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Töö nr 2023-081

ad

Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Pinska küla, Hapniku ja Sinirebase katastriüksus Koostaja: Kobras OÜ

8 / 33

Planeeringualal on olemas Airok OÜ Hapniku LPG ladu, mis on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte

(joonis 2). Tegemist on propaani-butaani terminaliga, kus ladustatakse ja väljastatakse vedelgaasi.

Planeeringualal on olemas ehitisregistri kohaselt:

 tuletõrjeveehoidla (ehitisregistri kood 221278164, kasutusse võetud 2019);

 puurkaev (ehitisregistri kood 220755316, kasutusse võetud 2019);

 laut (ehitisregistri kood 112023582), 14.06.2016 antud ehitusloa alusel ehitatud ümber propaani

täitejaamaks, kasutusluba puudub).

Koostatava detailplaneeringuga on alale kavandatud:

 2-korruseline kaupluse ja kontorihoone;

 perspektiivne hoonestusala 2-korruselise hoone tarbeks;

 tootmishoone gaaside segamiseks ja gaasiballoonide täitmiseks;

 atsetüleeni täitejaam ja kustutatud lubja reservuaar;

 propaani täitejaam ja mahutid;

 kuivhüdrant ja veemahutid tuletõrjevee tarbeks;

 vedelgaasi tankla.

Lisaks on planeeringualale kavandatud parkimisalad, teed, platsid ja tehnovõrgud.

Airok OÜ kavandab propaani, atsetüleeni ja muude tööstuslike gaaside (argoon, lämmastik, hapnik,

süsihappegaas) balloonide täitejaama rajamist.

Hapniku kinnistul on hetkel olemas kolm 50 m3 suurust mahutit (a 23 tonni) ja neli 100 m3 suurust mahutit (a

45 tonni) propaani hoiustamiseks. Detailplaneeringuga kavandatakse juurde 12 tk 100 m3 suurust mahutit (a

45 tonni). Mahutites hoitavat propaani1 kasutatakse Hapniku katastriüksusel olevas täitejaamas tarbijatele

sobilikes suurustes balloonide täitmiseks. Mahutites on planeeritud maksimaalselt kokku 789 tonni propaani

hoiustamist, täitejaamas hoiustavates täidetud balloonides on lisaks kokku 4,35 tonni propaani. Täiendavalt

hoiustatakse propaani veel planeeringuala loodeossa kavandatavas kaupluses tarbijale sobilikes suurustes

balloonides ning eraldi gaasimahuti on tanklas. Maksimaalne kohapeal hoiustatav propaani kogus on Airok OÜ

esindajalt saadud info kohaselt ca 800 tonni.

Propaani balloonide täitesõlm on ehitatud olemasolevasse kiviseintega tootmishoonesse (ehitisregistris laut).

Propaani balloonide täitmine toimub spetsiaalsete täiteseadmetega, mis on sertifitseeritud. Maksimaalne

päevane täitmiskogus võib olla ca 5 tonni, aga keskmiselt ca 3,5 tonni ning ca 900 tonni gaasi aastas. Täitmiseks

vajalik veeldatud gaas juhitakse täitejaama kõrval paiknevatest mahutitest torustiku ja gaasimõõdusõlme

kaudu balloonidesse. Balloonide täitmine on poolautomaatne, balloonid liiguvad rullikkonveieril ja täiteotsik

ühendatakse käsitsi.

1 Vedelgaasi koostisse kuulub enamjaolt propaan (>90% mahust) ja butaan.

Hapniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Töö nr 2023-081

ad

Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Pinska küla, Hapniku ja Sinirebase katastriüksus Koostaja: Kobras OÜ

9 / 33

Planeeringuala loodeossa on kavandatud 2-korruseline kontori- ja kauplusehoone ja selle tarbeks parkimisala.

Kaupluses hakatakse müüma täidetud gaasiballoone, gaasiseadmeid ja tehnilisi tooteid.

Planeeringuala kirdeossa on kavandatud LPG vedelgaasi tankla koos mahutiga ja perspektiivne kontorihoone.

Hoone juurde on kavandatud ka parkimisala.

Planeeringuala lääneossa kavandatakse tootmishoone ning hoonevälised gaasimahutid, milles hoiustatakse

maksimaalselt 80 m3 (105 tonni) argooni (Ar), 80 m3 (60 tonni) lämmastikku (N2), 80 m3 (85 tonni) hapnikku

(O2), 80 m3 (85 tonni) laserhapnikku (O2 LASER) ning 80 m3 (60 tonni) süsihappegaasi (CO2).

Gaaside kasutusalad:

 hapnik (O2) - kasutatakse peamiselt metallide lõikamiseks ja kuumutamiseks. Tavalisest hapnikust

eristatakse selle puhtuse tõttu laserhapnikku, mida kasutatakse laserlõikamise protsessis;

 laserhapnik (O2 LASER) - gaaskeevitamiseks, gaaslõikamiseks, pehmejoodisjootmiseks ja teiste

põlevgaasiprotsesside jaoks;

 lämmastik (N2) - plasma- ja laserlõikamiseks, samuti juurkaitseks TIG-keevitamisel ja rakenduste puhul,

mis vajavad reaktsiooniinertset (peamiselt inertset) keskkonda;

 agoon (Ar) - TIG- ja plasmakeevituse jaoks ning juurkaitseks, samuti rakenduste jaoks, mis vajavad

inertset keskkonda.

Neid gaase kasutatakse gaasiballoonide täitmiseks ja vajadusel gaase ka eelnevalt segatakse. Gaaside

omavaheline segamine toimub retsepti alusel, mis on määratud protsessi juhtivas tarkvaras. Mahutis olev

veeldatud krüogeenne gaas2 pressitakse suure rõhu all kokku, seejärel aurustatakse ja juhitakse balloonidesse.

Kogus doseeritakse tarkvaras määratud retsepti alusel. Segugaasid võivad olla kuni nelja-komponentsed.

Korraga saab juhtida ballooni vaid ühte gaasi, automaatika tuvastab konkreetse gaasi ja selle, mis järjekorras

neid ballooni juhitakse. Tegelik gaaside koguste mõõtmine toimub kaalumise teel/alusel. Gaaside segamiseks

peamised seadmed: krüogeense gaasi mahuti - kõrgsurvepump - atmosfääriline aurusti + elektriline aurusti -

täisautomaatne segamissõlm - juhtimistarkvara.

Planeeringuala edelaossa on kavandatud atsetüleeni täitejaam. Atsetüleeni kasutatakse laialdaselt

gaaslõikamisrakendustes, sest annab kõikidest tööstuslikest põlevgaasidest kõige kuumema ja

kontsentreerituima põhileegi. Atsetüleeni täitejaama päevane täitmisvõimsus on 24 ballooni. Täitejaamas ja

balloonides hoiustatav atsetüleeni kogus on maksimaalselt 10 tonni. Atsetüleeni on kavas valmiskujul kohale

transportida (nt Poolast, Saksamaalt) või tulevikus ka kohapeal valmistada kaltsiumkarbiidist, kasutades

standardset seadet. Kohapeal valmistamine sõltub suuresti majanduslikust tasuvusest.

Atsetüleeni tootmise protsessi kirjeldamisel on tuginetud European Industrial Gases Association (EIGA)

juhendile Environmental impacts of acetylene plants.

2 krüogeenne veeldatud gaas on tavapärasest keemispunktist külmemaks jahutatud vedelik temperatuuriga alla –90 °C. Argoon, heelium, vesinik, lämmastik ja hapnik on levinuimad tööstusgaasid, mida transporditakse, käsitsetakse ja hoiustatakse veeldatud kujul krüogeensetel temperatuuridel.

Hapniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Töö nr 2023-081

ad

Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Pinska küla, Hapniku ja Sinirebase katastriüksus Koostaja: Kobras OÜ

10 / 33

Atsetüleeni kohapealsel tootmisel segatakse atsetüleeni generaatoris kaltsiumkarbiid (CaC2) veega. Protsessi

käigus vabaneb gaasiline atsetüleen (C2H2) ning tekib kustutatud lubi.

CaC2 + 2H2O = C2H2 + Ca(OH)2

Eksotermilise reaktsiooni käigus eraldub soojus ning tõuseb surve generaatoris kuni eelseadistatud näitajani.

Kogu protsess on automatiseeritud ning varustatud erinevate kaitsemeetmetega, mis tagavad tootmise tule-

ja keskkonnaohutuse. Generaatorist juhitakse gaas kondensaatorisse, kus gaas jahutatakse ja eemaldatakse

veeaur. Edaspidises protsessis läbib gaas madalsurve kuivati, mis on täidetud kaltsiumkloriidiga (CaCl2).

Arvestades, et kaltsiumkarbiid ei ole täiesti puhas vaid sisaldab lisandeid, sisaldab ka atsetüleen lisandeid, nagu

ammoniaak, fosfiin, vesiniksulfiid ja orgaanilised sulfiidid, mis tuleb eemaldada protsessi käigus.

Tooratsetüleeni puhastamiseks kasutatakse enamasti puhastusainetena väävelhapet (H2SO4),

naatriumhüdroksiidi (NaOH) ja naatriumkarbonaati (Na2CO3). Selleks liigub gaas edasi puhastisse, kus

eemaldatakse fosfori ja väävli ühendid, ning märgskraberisse ammoniaagi eemaldamiseks. Puhastatud gaas

juhitakse kompressorisse ja sealt edasi kõrgsurve kuivatisse, peale mida on gaas valmis balloonidesse

täitmiseks. Atsetüleeni balloonides kasutatakse ohutuse tagamiseks väheses koguses atsetooni, milles

atsetüleen lahustub. Kasutuses olnud balloonides on reeglina atsetoon sees, kuid vajadusel lisatakse seda

kohapeal enne atsetüleeniga täitmist juurde.

Lisaks atsetüleenile tekib reaktsiooni tulemusena kustutatud lubi Ca(OH)2, mis materjalibilansis kajastub 25%

suspensioonina vees. Lubjasuspensiooni kogumiseks rajatakse reservuaar atsetüleeni tootmisjaama kõrvale.

Tootmise kõrvalproduktina tekkivat lupja saab kasutada nii tööstuses kui põllumajanduses. Atsetüleeni

generaatoris kasutatud vesi on ringluses ja suunatakse tagasi generaatorisse, välja arvatud see osa veest, mis

jääb lubjaga ja suunatakse lubjahoidlasse. Tooratsetüleeni puhastamise protsessis on reaktsiooni-saaduste

näol tegemist ühenditega, mis on looduses laialt levinud ja ka tehnilises kaltsiumkarbiidis lisanditena

(sulfaadid, fosfaadid) olemas. Läbitöötanud pesulahused neutraliseeritakse tavaliselt lubja-suspensiooniga, st

juhitakse kustutatud lubja hoidlasse. Atsetüleeni kuivatamisel kasutatud kaltsiumkloriidi (CaCl2) segatakse

samuti lubjasuspensiooni, mis ei halvenda lubja melioratiivseid omadusi. Atsetüleeni puhastamisel tekkinud

ammoniaagi sisaldusega vesi tuleb utiliseerida vastavalt ammoniaagi sisaldusele, madala ammoniaagi sisalduse

korral võib selle lisada kustutatud lubja reservuaari.

Ettevõtte (käitise) ohtlikkus

Vedelgaasi koostisse kuuluvad propaan ja butaan on värvitud, lõhnatud ja väga tuleohtlikud. Lekkiv vedelgaasi

aurufaas võib moodustada kokkupuutel ümbritseva õhuga süttimisohtliku segu ning viia tulekahju või

plahvatuseni. Seetõttu on vedelgaasile lisatud lõhnaainet, mis võimaldab lekkeid lihtsamalt tuvastada.

Vedelgaas süttib ainult sel juhul, kui see on õhuga teatud kontsentratsioonilises vahekorras ehk kui

gaasisisaldus vedelgaasi ja õhu segus on alumise ja ülemise süttimispiiri vahel. Samuti on süttimiseks vajalik

kokkupuude oksüdandiga ja süttimisallika olemasolu. Vedelgaasi aurufaasi segunemisel õhuga moodustub

süttimisohtlik segu järgnevates vahemikes:

1) propaaniauru segu õhuga on süttimisohtlik vahemikus 2,2-9,5% (mahuprotsenti) propaanisisalduse korral,

2) butaaniauru segu õhuga on süttimisohtlik vahemikus 1,9-8,5% (mahuprotsenti) butaanisisalduse korral.

Keemiliselt puhas atsetüleen on lõhnata, tehnilisel atsetüleenil on ebameeldiv lõhn, mis on põhjustatud väävli

ja fosfori (PH3) ühenditest; iseloomulik küüslaugu lõhn. Atsetüleen lahustub halvasti vees, aga hästi atsetoonis.

Hapniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Töö nr 2023-081

ad

Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Pinska küla, Hapniku ja Sinirebase katastriüksus Koostaja: Kobras OÜ

11 / 33

Vedel ja tahke atsetüleen võivad kergesti plahvatada. Hapnikuga moodustab ta süütamisel kergesti

plahvatavaid segusid (3-82% atsetüleeni).

Planeeringualal kasutatakse kavandatud tootmises mitmeid ohtlikke aineid, mille käitlemisel tuleb arvestada

mõjuga inimese tervisele ja keskkonnale. Kemikaaliga seotud ohu laadi ja vajadusel ka ohumäära kirjeldab

ohulause. Ohulauseid tähistatakse CLP-määruses tähega H (ingl hazard – oht) ja lisaks numbriga.

Planeeringualal kasutatavate ohtlike ainete ohulaused on järgmised:

Hapnik, sh Laser H270: Võib põhjustada süttimise või soodustada põlemist; oksüdeerija.

H281: Sisaldab külmutatud gaasi; võib põhjustada külmapõletusi või -kahjustusi.

Atsetüleen H220: Eriti tuleohtlik gaas.

H230: Võib reageerida plahvatuslikult isegi õhuga kokku puutumata.

H280: Sisaldab rõhu all olevat gaasi, kuumenemisel võib plahvatada.

Propaan, sh LPG H220: Eriti tuleohtlik gaas.

H280: Sisaldab rõhu all olevat gaasi, kuumenemisel võib plahvatada.

Kustutatud lubi H315: Põhjustab nahaärritust.

H318: Põhjustab raskeid silmakahjustusi.

H335: Võib põhjustada hingamisteede ärritust.

Atsetoon H225: Väga tuleohtlik vedelik ja aur.

H319: Põhjustab tugevat silmade ärritust.

H336: Võib põhjustada unisust või peapööritust.

Kaltsiumkarbiit H260: Kokkupuutel veega eraldab tuleohtlikke gaase, mis võivad iseenesest süttida.

H315: Põhjustab nahaärritust.

H318: Põhjustab raskeid silmakahjustusi.

H335: Võib põhjustada hingamisteede ärritust.

Ülaltoodud loetelus on rõhutatult toodud ohtlike ainete ohulaused, mis vastavalt künniskogusele määravad

Hapniku detailplaneeringuga kavandatava käitise suurõnnetuse ohuga ettevõtteks. Ohulausega H220 ohtliku

aine A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte künniskogus on 50 tonni, kavandatava tegevuse kohaselt on

planeeringualal kokku 810 tonni H220 ohulausega ohtlikke aineid. Ohulausega H318 ohtliku aine korral on

ainult ohtliku ettevõtte künniskogus, milleks on 1000 tonni, kuid suurõnnetuse ohuga ettevõtte määramiseks

künniskogust ei ole. Ohulausega H260 ohtliku aine korral on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte

künniskogus 500 tonni, kavandatava tegevusega hoitakse alal 2 tonni kaltsiumkarbiidi. Ohulausega H225

ohtliku aine korral on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte künniskogus 200 tonni, kavandatava

tegevusega hoitakse alal vähem kui 0,2 tonni atsetooni.

Kemikaaliseadus annab õigusliku aluse kemikaali käitlemise korraldamiseks, kemikaali käitlemisega seotud

majandustegevuse piiramiseks ning riikliku järelevalve korraldamiseks kemikaaliseaduses ja Euroopa Liidu

Hapniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Töö nr 2023-081

ad

Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Pinska küla, Hapniku ja Sinirebase katastriüksus Koostaja: Kobras OÜ

12 / 33

asjakohastes määrustes sätestatud nõuete täitmise üle eesmärgiga kaitsta inimeste tervist, keskkonda ja vara

ning tagada kaupade vaba liikumine.

Kemikaaliseaduse tähenduses on Airok OÜ Hapniku detailplaneeringu alal kavandatu A-kategooria

suurõnnetuse ohuga ettevõte, s.t antud käitises käideldakse kemikaale ohtlikkuse alammäärast suuremas

koguses. Enne ettevõtte käitamisloa saamist peab vastavalt kemikaaliseadusele koostama riskianalüüsi, kus on

välja selgitatud võimalikud ohud ja on kirjeldatud võimalike õnnetuste stsenaariumeid. Seejärel hinnatakse

riskianalüüsis võimalike õnnetuste toimumise tõenäosust ning tagajärgede raskust ja ulatust. Riskianalüüsi

koostamine toimub paralleelselt KSH aruande koostamisega, sest KSH-s tuleb arvestada muuhulgas ettevõtte

ohualaga.

Alternatiivid

Asukohast tulenevaid alternatiive keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus ei kaaluta, kuna tegevus on

kavandatud Hapniku detailplaneeringu alal. Viljandi linnas tootmisega jätkamine ja selle laiendamine ei ole

vähese ruumi tõttu pikemas perspektiivis võimalik. Lisaks Viljandi linnas tootmismahtude tõstmine tähendaks

ka riskide suurenemist, s.t Viljandi linna tuleks A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte. Hapniku

detailplaneeringuga kavandatu on ettevõtte tulevikuperspektiivi silmas pidades logistiliselt kui ka elanikkonna

ohutust arvestades parem lahendus.

Tehnoloogilist alternatiivi samuti ei ole, sest atsetüleeni tootmise planeerimine Hapniku detailplaneeringu alale

on vajalik ettevõtte sõltumatuse ja eksistentsiaalse järjepidevuse tagamiseks. Suuremat osa Baltikumi

gaasiturust kontrollivad konkureerivad suurkontsernid ja seetõttu on oluline tagada võimalus atsetüleeni

ettevõttes kohapeal toota. Atsetüleeni kohapeal tootmine on oluline ka erinevatest kriisidest (pandeemia,

sõjategevus, energiakriis) tulenevate mõjude eest kaitsmiseks ja sõltumatuse tagamiseks, kus piiriülene

liikumine on piiratud või üldse suletud. Ka vedelgaasi balloonide täitmise tehnoloogiale puuduvad teadaolevalt

reaalsed alternatiivid.

KSH aruandes 0-alternatiivi reaalse võrreldava alternatiivina ei käsitleta. Alternatiivid peaksid olema erinevad

viisid soovitud tulemuseni jõudmiseks, 0-alternatiiv ei taga eesmärgi täitmist. 0-alternatiivi käsitletakse foonina,

millega on võimalik kavandatava tegevuse käigus ja realiseerimise järel tekkivat mõju võrrelda.

Eeltoodud põhjustel KSH aruande koostamisel alternatiivseid lahendusi ei kaaluta.

3. PLANEERINGUALA ASUKOHT Planeeringuala asub Viljandimaal Viljandi vallas Pinska külas katastriüksustel 89901:001:2528 (Hapniku) ja

89901:001:2652 (Sinirebase). Planeeringuala asub Viljandi linnast ca 800 meetri kaugusel (joonis 3). Hapniku

katastriüksus on 100% tootmismaa sihtotstarbega, pindalaga 2,85 ha, millest 0,65 ha on haritava maa ja

2,20 ha muu maa kõlvik. Sinirebase katastriüksus on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega, pindalaga 4945

m2, millest 4555 m2 on haritava maa ja 390 m2 muu maa kõlvik. Sinirebase katastriüksus on hoonestamata, kuid

Hapniku katastriüksusel on ehitisregistri andmetel (03.04.2023 seisuga): laut (ehitisregistri kood 112023582),

puurkaev (ehitisregistri kood 220755316) ja tuletõrjeveehoidla (ehitisregistri kood 221278164).

Planeeringuala piirneb põhja suunast põhimaanteega nr 92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme, läänest väikeses

osas Rebase katastriüksusega (89901:001:2653, 100% maatulundusmaa) läänest ja lõunast Vanarebase

katastriüksusega (89901:001:2654, 100% maatulundusmaa sihtotstarbega) ning idast Hapniku päikesepaneel

Hapniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Töö nr 2023-081

ad

Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Pinska küla, Hapniku ja Sinirebase katastriüksus Koostaja: Kobras OÜ

13 / 33

(89901:001:2530, 100% tootmismaa sihtotstarbega) ja Argooni katastriüksusega (89901:001:2529, 100%

maatulundusmaa sihtotstarbega).

Joonis 3. Planeeringuala asub Viljandi linna läheduses (Aluskaart: Maa-amet).

Hapniku katastriüksusel on juba täna propaani-butaani ehk LPG ladu, kus hoitakse maksimaalselt 275 tonni

vedelgaasi, mistõttu on tegemist A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttega. Viljandi linnas on ohtlikke

käitiseid veelgi, sellest annab ülevaate Maa-ameti ohtlike käitiste kaardirakendus (joonis 4). Hapniku

katastriüksus ei paikne ühegi ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualas.

Hapniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Töö nr 2023-081

ad

Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Pinska küla, Hapniku ja Sinirebase katastriüksus Koostaja: Kobras OÜ

14 / 33

Joonis 4. Ohtlikud käitised detailplaneeringu ala piirkonnas (Maa-amet 04.04.2023).

Airok OÜ Hapniku LPG lao territooriumil paiknev vedelgaasihoidla koosneb järgnevast:

1) 4 vedelgaasi mahutit (maht: 100 m3, diameeter: 3 m), maapealne, horisontaalne, varustatud

juhtimis-, kontroll- ja ohutusarmatuuriga (sulgeseadmed, gaasi rõhu ja nivoo mõõdikud,

ülerõhuklapid), maandatud, piiratud aiaga, varustatud hoiatussiltidega;

2) 3 vedelgaasi mahutit (maht: 50 m3, diameeter: 2,3 m), maapealne, horisontaalne, varustatud

juhtimis-, kontroll- ja ohutusarmatuuriga (sulgeseadmed, gaasi rõhu ja nivoo mõõdikud,

ülerõhuklapid), maandatud, territoorium piiratud aiaga, varustatud hoiatussiltidega ja elektroonilise

valvega;

3) vedelgaasi pumbajaam (varustatud juhtimis-, kontroll- ja ohutusarmatuuriga, maandatud);

4) vedelgaasi trass (varustatud juhtimis-, kontroll- ja ohutusarmatuuriga, maandatud).

Territooriumi ümbritseval piirdeaial paiknevad ohupiktogrammid ja riskilaused.

OÜ Airok vedelgaasihoidla riskianalüüsis (2019) on käsitletud järgmiseid võimalikke õnnetusi objektil, mis

võivad põhjustada vedelgaasiga seotud suurõnnetuse:

1) vedelgaasimahutist (seadmed, trass) või -veokist lekkiva vedelgaasi aurufaasi piiramata pilve

süttimine ja plahvatus (UVCE),

2) vedelgaasiveoki gaasianuma keeva vedeliku paisuva auru plahvatus (BLEVE),

3) vedelgaasimahutist või vedelgaasiveokist lekkiv vedelgaasi väljumine joatulena.

Riskianalüüsis käsitletud erinevate võimalike õnnetuste analüüsimisel on saadud käitise ohuala ulatuseks 382

meetrise raadiusega ring (vt joonis 4). Selle ohuala sisse jääb koostatava Viljandi valla üldplaneeringu kohaselt

Hapniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Töö nr 2023-081

ad

Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Pinska küla, Hapniku ja Sinirebase katastriüksus Koostaja: Kobras OÜ

15 / 33

detailplaneeringu koostamise kohustusega ala DK29, mis hõlmab Korbi tee äärset elamupiirkonda, mis osaliselt

on juba hoonestatud, kuid on võimalik uusi krunte juurde tekitada elamupiirkonna sees. Lisaks jääb ohualasse

teisel pool põhimaanteed asuv hoonestatud Rebase katastriüksus (62904:001:0205). Ülejäänud katastriüksused,

mis olemasolevasse ohualasse jäävad, on maatulundusmaa sihtotstarbega ja nende sihtotstarbeline

kasutamine ei ole kavandatavast arendusest piiratud.

Ettevõte ei põhjusta doominoefekti.

Ohualasse ehitiste planeerimise kui ka projekteerimise ning ehitamise korral tuleb lähtuda kemikaaliseaduse §

32 sätestatud nõuetest.

4. SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Hapniku ega Sinirebase katastriüksusel ei ole kehtivat detailplaneeringut.

Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõikest 44 tulenevalt kehtivad haldusterritoriaalse korralduse

muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava vastuvõtmiseni ja

üldplaneeringu kehtestamiseni ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste arengukavad ja üldplaneeringud

nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist või liitumist kehtestati. Detailplaneeringu ala asub Viljandi

vallas Pinska külas endise Pärsti valla aladel, kus eeltoodust tulenevalt kehtib Pärsti valla üldplaneering (2006).

Üldplaneeringu punktis 12.2.3 „Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud“ on muu hulgas kirjas,

et detailplaneeringu koostamine on kohustuslik lisaks seaduses toodud juhtudele väljaspool kompaktse

asustusega territooriume ärimaa, tootmismaa, riigikaitsemaa või sotsiaalmaa sihtotstarbega krundi

moodustamisel.

Pärsti valla alade liitmise järgselt Viljandi valla koosseisu on koostamisel Viljandi valla üldplaneering. Hetkel on

üldplaneering vastu võetud (30.12.2020), kuid ei ole veel kehtestatud. Vastuvõetud üldplaneering näeb

detailplaneeringu alale ette tootmismaa juhtotstarbe ja olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamise võimaluse

(joonis 5). Detailplaneering on algatatud lähtuvalt vastuvõetud Viljandi valla üldplaneeringust.

Joonis 5. Vastuvõetud Viljandi valla üldplaneeringus kavandatud maakasutus detailplaneeringu ala piirkonnas.

Hapniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Töö nr 2023-081

ad

Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Pinska küla, Hapniku ja Sinirebase katastriüksus Koostaja: Kobras OÜ

16 / 33

Viljandi maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud 2018) ega koostatava Viljandi valla üldplaneeringu kohaselt

planeeringualal kattuvust rohevõrgustikuga ega väärtusliku maastikuga ei ole. Küll aga kattub koostatava

üldplaneeringu andmetel planeeringuala väikeses osas (loodeosas ca 0,5 ha suurusel alal) väärtusliku

põllumajandusmaaga (joonis 6), mille boniteet on 43 hindepunkti. Üldplaneeringus on väärtusliku

põllumajandusmaa kaitsemise eesmärgiks muuhulgas väärtuslikule põllumajandusmaale ehitiste ehitamise,

metsastamise ning maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuse siht- ja kasutusotstarbe muutmise

piiramine.

Kütuste ja kemikaalide kasutamisest tulev oht pinna- ja põhjavee saastumiseks on eelkõige seotud võimalike

õnnetusjuhtumitega, sest tavapärase tootmistegevuse puhul on ohtlike ainete keskkonda sattumise oht

minimaalne.

Joonis 6. Koostatavas Viljandi valla üldplaneeringus määratud väärtuslike põllumaade paiknemine detailplaneeringu ala (punase ringiga) piirkonnas.

Viljandi maakonna arengustrateegia 2035+ toob välja, et Viljandimaa võimalus on väiketootmise eeliste

kasutamine, spetsialiseerumine ja paindlikkus. Võimaluste realiseerimiseks on ülioluline koostöövõimekus,

tarneahelate ning võrgustike loomine ja on oluline, et Viljandimaal oleks senisest rohkem vähemalt keskmise

suurusega ettevõtteid.

5. PLANEERITAVA ALA JA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

5.1. ASUSTUS JA MAAKASUTUS Planeeringuala asub Viljandi vallas Pinska külas, mis piirneb Viljandi linnaga. Lähimad eluhooned asuvad

planeeringualast ca 95 meetri kaugusel loode suunas, teisel pool maanteed. Lisaks on eluhooned läheduses

Hapniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Töö nr 2023-081

ad

Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Pinska küla, Hapniku ja Sinirebase katastriüksus Koostaja: Kobras OÜ

17 / 33

planeeringualast ida suunas, kus on Korbi tee ääres 8 hoonestatud krunti. Nendel olevad elamud jäävad

planeeringuala piirist ca 250-340 meetri kaugusele ning planeeringualast eraldab neid olemasolev päikesepark.

Lõuna suunal eraldab planeeringuala eluhoonetest minimaalselt 500 meetrine puhver, millest osa on

metsamaa. Planeeringuala piirneb lõuna ja lääne suunast haritava põllumaaga ning põhjast põhimaantee nr 92

Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme teega ja selle koosseisus oleva Päri kergliiklusteega.

Planeeringuala on ümbritsetud põllumaadega, mille läänepoolsele osale on rajatud päikesepark, muus osas on

ala kasutuses põllumajanduslikul eesmärgil. Alal on olemasolev karjalaut, mis on ehitusloa alusel ümber

ehitatud propaani täitejaamaks. Seega on ala olnud tootmise eesmärgil kasutuses ka varem, kuigi siis

põllumajandusliku suunaga.

5.2. MAASTIK JA RELJEEF Planeeringuala jääb maastikulise liigestatuse järgi Sakala kõrgustikule. Planeeringuala reljeef on suhteliselt

tasane. Hapniku kinnistu idaservas on ca 80 m pikkune pinnasvall suhtelise kõrgusega 1,5-2 m. Kinnistu

lõunaosas on kuhjatud pinnas (tõenäoliselt varasema ehitustegevuse käigus üle jäänud kasutuskõlbmatu

pinnas, mis on kuhjatud ebakorrapärase kujuga valliks, pikkusega ca 90 m). Maapinna minimaalne kõrgus

planeeringuala lõunaosas on 75,5 meetrit üle merepinna ja maapind tõuseb loode suunas, ulatudes seal 81

meetrini.

5.3. MULLASTIK, GEOLOOGILISED JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED Planeeringualal levivad valdavalt gleistunud leetjad mullad (Klg) (joonis 7).

Joonis 7. Planeeringualal ja lähiümbruses levivad mullad (Maa-ameti mullastiku kaardirakendus).

Leetjas muld on mitmesuguse karbonaatsusega moreenidel saviosakeste ümberpaigutumisel tekkinud muld.

Leetjas muld on Eesti parimaid põllu- ja metsamuldi. Gleistunud muld on ajutiselt liigniiske ja mille profiilis on

hajusalt gleilaike ja roosteplekke. Sinirebase katastriüksusel levivad 25-30 cm paksuse huumushorisondiga

kahkjad leetunud mullad (LP) (joonis 7), mille lähtekivimiks on valdavalt punakaspruun või pruun liivsavimoreen.

Hapniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Töö nr 2023-081

ad

Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Pinska küla, Hapniku ja Sinirebase katastriüksus Koostaja: Kobras OÜ

18 / 33

Kahkja leetunud mulla perspektiivne boniteet on 47. Kahkjad leetunud mullad kannatavad ülaveest tingitud

lühiajalise liigniiskuse all.

Maa-ameti 1:400 000 geoloogilise kaardi alusel levib planeeringualal pinnakattes moreen, liivsavi ja saviliiv

kividega ning rähk.

Eesti geoloogiateenistuse radooniriski kaardi andmetel (2020. a seisuga) asub planeeringuala kõrge või väga

kõrge radooniriskiga alal. Eestis pärineb radoon peamiselt uraanirikastest kivimitest. Uraani lagunemisrea ainsa

gaasilise elemendina pääseb radoon pinnases liikuma ning võib sealt ka välja jõuda. Vundamendis olevate

pragude ning torustiku jaoks jäetud avauste kaudu pääseb radoon hoonetesse ning kaasaegsetest hästi

tihendatud hoonetest ei pääse radoon kergesti välja. Nii võib radooni kontsentratsioon hoones kõrgeneda.

Planeeringualal on puurkaev (EELIS kood PRK0057944) olmevee saamiseks, vett võetakse Kesk-Devoni

põhjaveekogumist Lääne-Eesti piirkonnas Aruküla kihistust (VEKA, 10.04.2023). Kaev on puuritud 2018. aastal.

Puurkaevu passi andmetel moodustab antud asukohas pinnakatte 26 m paksuselt liivsavimoreen (gQIII), mille

all lamab Devoni liivakivi aleuroliidi vahekihtidega (D2ar) (sügavus 51+ m).

OÜ Rakendusgeoloogia viis planeeritavate tootmishoonete ja rajatiste alal 16.12.2015 ja 12.01.2016 läbi

ehitusgeoloogilised uuringud. Uuringute käigus puuriti kümme 3…6 m sügavust puurauku (vt joonis 8).

Joonis 8. Hapniku kinnistul 2015. ja 2016. aastal läbi viidud ehitusgeoloogiliste uuringupunktide asendiplaan (OÜ Rakendusgeoloogia, 2016).

Hapniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Töö nr 2023-081

ad

Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Pinska küla, Hapniku ja Sinirebase katastriüksus Koostaja: Kobras OÜ

19 / 33

Uuringualal eraldati välja 6 geoloogilist elementi/kihti:

 puuraugus 4 tuvastati pealmises kihis 0,6 m paksuse kihina täitepinnast (kohalik mullasegune liiv

ehitusprahiga ja betoonitükid);

 mullakiht on säilinud kõigi uuringupunktide alal 0,30…0,60 m paksuse kihina;

 mölli kiht esineb mulla kihi all puuraukude 1…4 ja 8…10 alal ulatudes kuni 0,75 m sügavusele (abs

kõrgusel 77,45…79,40 m). Kihi paksus uuringualal oli 0,20…0,50 m;

 väheplastne rohke liivaga möllsavi esineb kogu uuringualal mulla või mölli kihtide all ning algab

maapinnast 0,30…1,05 m sügavuselt abs kõrguselt 77,15…79,55 m. Rohke liivaga möllsavi on

väheplastne, punakaspruuni värvi, pehme kuni sitke, sisaldab jämepurdu ca 5…15%. Kiht läbiti

puuraukude 2, 4…7 ja 9 alal, kus kihi paksus oli 1,50…4,20 m. Puuraukude 1, 3 ja 8 alal läbiti moreeni

kihti 1,95…3,30 m ulatuses;

 kesktihe kuni tihe keskliiv kuni peenliiv esineb propaanimahutite ette rajatud tugiseina alal

puuraukudes 5 ja 6. Kiht algab maapinnast 1,95 m sügavuselt, abs kõrguselt 75,60…75,85 m. Kiht avati

puuraukudes 1,05…1,55 m ulatuses;

 kesktiheda kuni väga tiheda aluspõhjalise möllise peenliiva kihini jõuti puuraukude 2, 4, 7, 9 ja 10 alal.

Kiht lasub moreenikihi all. Kiht algab maapinnast 2,60….4,90 m sügavuselt, abs kõrguselt 73,05…76,50

m. Kiht avati puuraukudes 0,40…1,50 m ulatuses.

Pinnakatte ülemises kihis leviva põhjavee tase uuringu läbiviimise ajal (16.12.2015) jäi maapinnast 0,80…3,60 m

sügavusele, abs kõrgusele 74,35…77,80 m. Kevadise suure lumesula või suurvihmade ajal võib veetase tõusta

maapinnani ja kuival suvel võib veetase alaneda kuni 1,0 m võrra. Pinnakattes leviv põhjavesi voolab edelast-

läänest kirde-ida suunas Kapsi ojja. Suurte sadude ja lumesula ajal võib lühiajaliselt esineda moreenpinnaste

(kihid 4 ja 4A) peal ülavett (Rakendusgeoloogia OÜ, 2016).

Maa-ameti 1:400 000 geoloogilise kaardi alusel on planeeringualal esimene aluspõhjaline põhjaveekiht (Devoni

kivimites leviv põhjaveekiht) maapinnalt lähtuva reostuse eest keskmiselt kaitstud (joonis 9).

Joonis 9. Põhjavee kaitstus detailplaneeringu alal (punase ringiga), (Maa-amet, 04.04.2023).

Hapniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Töö nr 2023-081

ad

Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Pinska küla, Hapniku ja Sinirebase katastriüksus Koostaja: Kobras OÜ

20 / 33

Planeeringualal levib 4 põhjaveekogumit: Kesk-Devoni põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (D2; nr 23),

Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (D2-1; nr 21), Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum

Devoni kihtide all Lääne-Eesti vesikonnas (S-O, nr 17) ja Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti

vesikonnas (O-Cm; nr 4). Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas ja Ordoviitsiumi-

Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas koondseisund on küll hea, kuid ohustatud (esimeses

PHTMn piirväärtuse ületamise tõttu 1 seirekaevus (seisundi hinnang on madala usaldusväärsusega) ja teises

kloriidile kehtestatud läviväärtuse ületamise tõttu kolmes seirekaevus). Teiste põhjaveekogumite koondseisund

(koguseline ja keemilise seisund) on hea.

Planeeringualale ulatub väikeses osas Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakenduse andmetel Päri

(002) maaparandusehitise reguleeriv võrk.

Planeeringuala kagunurgas algab Kapsi oja (VEE1139500), mistõttu ulatub planeeringualale oja kalda

veekaitsevöönd (10 m), ehituskeeluvöönd (50 m) ja piiranguvöönd (100 m).

5.4. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID Detailplaneeringu alal ei paikne looduskaitsealuseid objekte ega alasid. Lähim kaitstav loodusobjekt on

üksikobjekt Ritsu tamm KLO4000380, mis asub planeeringualast ca 0,5 km lääne suunas. Teised kaitstavad

loodusobjektid asuvad planeeringualast rohkem kui kilomeetri kaugusel. Planeeringualale lähimad kaitstavad

loodusobjektid koos mõju hinnanguga on esitatud ptk 6.1 tabelis 1.

eElurikkuse portaali andmetel (04.04.2023) on planeeringuala tsentrist kuni 500 meetri kaugusel registreeritud

mitmete linnuliikide esinemine. III kaitsekategooria liikidest on lähipiirkonnas registreeritud: raudkull, hiireviu,

väiketüll, valge-toonekurg, hallõgija, karvasjalg-viu, valgepõsk-lagle ja roo-loorkull. Lisaks on registreeritud

järgmiste liikide esinemine: hallvares, sinikael-part, metstilder, hakk, ronk, harakas, kodutuvi, künnivares,

kaelustuvi, kuldnokk ja hallhaigur. Looduskaitseseaduse § 55 lg 61 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate

lindude:

 pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, välja arvatud LKS § 55

lõike 3 punktides 2–5 sätestatud juhtudel Keskkonnaameti loa alusel;

 tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, välja arvatud LKS § 55 lõike 3

punktis 1 sätestatud juhul, millal häirimisest tuleb kirjalikult teatada Keskkonnaametile hiljemalt üks

tööpäev pärast häirimist, LKS § 55 lõike 3 punktides 2–5 sätestatud juhul Keskkonnaameti loa alusel.

Natura 2000 võrgustiku ala kaitse eesmärk määratakse kindlaks, lähtudes ala tähtsusest Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud linnuliikide või selles nimetamata rändlinnuliikide või

nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud looduslike või poollooduslike elupaigatüüpide või II lisas

nimetatud liikide soodsa seisundi säilitamise või taastamise jaoks, samuti lähtudes Natura 2000 võrgustiku

terviklikkuse saavutamise vajadusest ning silmas pidades ala degradeerumis- ja hävimisohtu (LKS § 70).

Lähimad Natura 2000 võrgustiku alad on Viljandi loodusala ja Heimtali loodusala.

Hapniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Töö nr 2023-081

ad

Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Pinska küla, Hapniku ja Sinirebase katastriüksus Koostaja: Kobras OÜ

21 / 33

Heimtali loodusalal (RAH0000274) kaitstakse I lisas nimetatud kaitstavaid elupaigatüüpe lamminiidud (6450),

rohunditerikkad kuusikud (9050), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180 3 ) ning II lisas

nimetatud liiki, mille isendite elupaika kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme). Alal kehtib Loodi

looduspargi kaitsekorralduskava 2013-2022.

Viljandi loodusalal (RAH0000494) kaitstakse I lisas nimetatud kaitstavat elupaigatüüpi looduslikult

rohketoitelised järved (3150) ning II lisas nimetatud liiki, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik vingerjas

(Misgurnus fossilis) ja saarmas (Lutra lutra). Alal kehtib Viljandi maastikukaitseala ja Viljandi loodusala

kaitsekorralduskava.

Detailplaneeringuga kavandatud tegevuse võimalikku mõju Natura 2000 alale on käsitletud ptk 6.1.

5.5. KULTUURIVÄÄRTUSLIKUD OBJEKTID JA ALAD Planeeringualast ca 500 m lääne suunal asub kalmistu, mis on kultuurimälestisena kaitse alla võetud

(reg-nr 13302). Mälestise tunnuseks on matmispaigale iseloomulikud hauarajatised, inimluud, teaduslikku

informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Planeeringualast ca 620 m kirde suunal asub pärandkultuuri objekt Maiste talukoht (reg-nr 629:TAK:042), mis

on põline talukoht. Objektist või selle asialgsest funktsionaalsusest on säilinud 50-90%.

6. MÕJU HINDAMISE ULATUS JA EELDATAVALT KAASNEVAD OLULISED KESKKONNAMÕJUD

Keskkonnamõju strateegilise hindamise ala ulatus sõltub konkreetsest mõjuvaldkonnast, sõltudes kaasnevate

tagajärgede tekkimise ja esinemise ulatusest ning vastuvõtjast. Tagajärgede all on mõeldud mõjusid, mis

kaasnevad otseselt ehitustegevuse ja selle tagajärjel välja kujuneva olukorra järgselt. Detailplaneeringu

kehtestamine küll ei anna otseselt ehitusõigust hoonete ja rajatiste ehitamiseks, kuid annab õiguse määrata

ehitusõigus järgnevalt koostatava projekti alusel ehitusloa andmisel. Keskkonnamõju strateegiline hindamine

koostatakse keskkonnamõju hindamise täpsusega, st hinnatakse planeeringuga kavandatud ehitusõiguse

määramisest ja muude sellega seonduvate lahendatavate ülesannete realiseerimisest tulenevaid mõjusid

ümbritsevale keskkonnale ning inimeste tervisele ja heaolule. Järgnevalt koostatavatest hoonete ja

kommunikatsioonide rajamise projektidest ei tulene eeldatavalt sellist teavet, mille tõttu käesoleva KSH

koostamise raames ei oleks võimalik mõjusid piisavalt täpselt hinnata.

Detailplaneeringu realiseerimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju järgmistele keskkonnaelementidele,

mida hinnatakse täpsemalt KSH aruande koostamisel:

1. mõju hädaolukordades päästetöö toimepidevusele;

Erinevate gaaside süttimispiirid on väga erinevad. Õhus gaasi aurufaasi osakaalu kasvades tulekahju risk kasvab.

Kui gaasi aurufaasi osakaal õhus ületab ülemise väärtuse, siis õhk küllastub ning süttimine muutub

vähemtõenäoliseks. Võrreldes näiteks atsetüleeni ja vesinikuga on propaani ja butaani süttimisohtlik sisaldus

3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on

tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

Hapniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Töö nr 2023-081

ad

Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Pinska küla, Hapniku ja Sinirebase katastriüksus Koostaja: Kobras OÜ

22 / 33

õhus suhteliselt kitsas vahemikus. Iga anuma juures ja suletud ruumis võib isegi väike kogus lekkivat gaasi

teatud tingimustel moodustada süttimisohtliku segu. Väljas või suurtes hea loomuliku õhutusega tööruumides

on alumise süttimispiiri saavutamise risk väike.

Võimalikud õnnetused objektil, mis võivad põhjustada vedelgaasiga seotud suurõnnetuse:

 vedelgaasimahutist (seadmed, trass) või -veokist lekkiva vedelgaasi aurufaasi piiramata pilve süttimine

ja plahvatus (UVCE);

 vedelgaasiveoki gaasianuma keeva vedeliku paisuva auru plahvatus (BLEVE);

 vedelgaasimahutist või vedelgaasiveokist lekkiv vedelgaasi väljumine joatulena.

Õnnetuste tõenäosus ja hoidlate ning vedelgaasi veoki anuma ohuala ulatus tuleb välja selgitada riskianalüüsis

ja hinnata KSH-s, kas kaitsemeetmed ja päästetöö toimepidevus on piisavad.

2. mõju inimese tervisele ja heaolule otsese ohuallika lisandumise tõttu (oht elule, tervisele ja varale);

A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohuala ulatus tuleb välja selgitada koostatavas riskianalüüsis ja

hinnata ohualasse jääva maa kasutamise võimalusi. Ohualasse ehitiste planeerimise kui ka projekteerimise ning

ehitamise korral tuleb lähtuda kemikaaliseaduse § 32 sätestatud nõuetest. Arvestama peab, et ohualasse jääb

nii hoonestatud elamukrunte kui ka põhimaantee nr 92 lõik. Ettevõte ei põhjusta doominoefekti.

Hapniku LPG terminalil on riskianalüüs koostatud (2019), kuid seda tuleb täiendada vastavalt kavandatava

käitise mahtudele. Riskianalüüsis kirjeldatakse võimalikud ohuolukorrad, selgitatakse ohuala(de) ulatus,

õnnetuste esinemise tõenäosus ja tagajärjed. Koostatav riskianalüüs on sisendiks KSH aruandes inimese

tervisele ja heaolule mõju hindamisel otsese ohuallika lisandumise tõttu.

3. mõju inimese tervisele ja heaolule õhusaaste suurenemise tõttu;

Propaan on omadustelt värvitu ja lõhnatu, kuid gaasilekete kiireks avastamiseks on kohustuslik gaas enne

tarbijale suunamist odoreerida. OÜ Airok kasutab eelnevalt odoreeritud gaasi – mahutitesse laaditavale gaasile

on tarnija lisanud spetsiaalset ebameeldiva lõhnaga ühendit tetrahüdrotiofeeni (CH2)4S ehk THT. Inimene on

suuteline tänu lisatud lõhnaainele tajuma gaasi leket 0,05-0,2% sisalduse juures õhus, THT lõhna piirläveks

loetakse 1 ppb ehk 1 µg/m3. Eeldatavalt kulub 1 000 t/a gaasi lõhnastamiseks kuni 1 kg/a lõhnaainet, millest

mahutite täitmisel lendub voolikute lahtiühendamisel lõhnaainet 1...2 g/a.

Teatud hajusheide võib tekkida gaasiveokilt propaani mahutitesse laadimise järgselt, kui ühendatakse lahti

laadimisvoolik, väike kogus gaasi pihkub ka balloonide lahtiühendamisel täitmisseadme küljest.

Võib eeldada, et tavaolukorras on propaani pihkumine väikesemahuline ja see hajub kiirest, mistõttu olulist

mõju ei avalda, kuid KMH käigus selgitatakse täpsemad kogused ning selle mõju inimese tervisele ja heaolule.

Atsetüleeni tootmisel toormena kasutatav karbiit võib olla erineva puhtusastmega. Tehniline karbiit sisaldab ka

fosfori-, väävli ja lämmastikuühendeid, mis reageerides veega tekitavad spetsiifilise karbiidilõhna. Karbiidi

lisanditeks võib olla fosfiini (PH3) ja väävelvesinik (H2S), mis mõlemad põhjustavad ebameeldivaid

lõhnaaistinguid. Need võivad tekkida tootmishoone ja lubjahoidla juures, kuid ei levi tootmisterritooriumilt

välja. 2014. aastal Hendrikson&Ko OÜ koostatud OÜ Airok vedelgaasi ja atsetüleeni jaama keskkonnamõju

eelhinnangus on arvutatud atsetüleeni, fosfiini, ammoniaagi ja väävelvesiniku õhkuheide, kasutades European

Industrial Gases Association (EIGA) juhendis Calculation of air emissions from an acetylene plant, Doc 84/20

toodud arvutusmetoodikat suletud generaatorsüsteemi jaoks (st laadimiskambri avamisel ei pääse atsetüleen

Hapniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Töö nr 2023-081

ad

Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Pinska küla, Hapniku ja Sinirebase katastriüksus Koostaja: Kobras OÜ

23 / 33

generaatorist välja). Sealsest arvutusest järeldati, et ainukeseks arvestatavas koguses saasteaineks

tootmisprotsessist on atsetüleen, kuid ka selle kogus jäi alla tol hetkel kehtinud välisõhu saasteloa künnist.

Hetkel kehtiva atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt sõltub keskkonnaloa kohustus tegevuse mahust.

Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 “Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete

künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ on keskkonnaluba nõutav, kui

terminali või tankla summaarne naftasaaduste, muude mootor- või vedelkütuste, kütusekomponentide või

kütusesarnaste toodete (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 20 kohaselt) laadimiskäive aastas

on 10 000 m³ või suurem. Kui terminali või tankla summaarne naftasaaduste, muude mootori- või vedelkütuste,

kütusekomponentide või kütusesarnaste toodete laadimiskäive aastas on suurem kui 2000 m3, kuid väiksem

kui 10 000 m3, siis on nõutav paikse heiteallika käitaja tegevuse registreerimine. Terminali korral mõistetakse

summaarse laadimiskäibe all kõikides laadimistoimingutes (sisse-, välja-, ümberlaadimine) kasutatud

produkti/saaduse summeeritud kogus, mida terminal aasta jooksul terminalis teostab või planeerib teostada.

Tankla korral on summaarne laadimiskäive tankla mahutitesse ja tankuritest mootorsõidukitesse

laaditav/laaditud kütuse summaarne kogus aastas. Kavandatava terminali laadimiskäive jääb vahemikku 200-

10 000 m3, seega on vajalik paikse heiteallika käitaja tegevuse registreering.

KSH aruande koostamisel hinnatakse gaaside pihkumisest tekkida võivat õhusaastet ja selle võimalikku mõju

inimese tervisele ja heaolule.

4. mõju piirkonna maakasutusele.

Maakasutuse planeerimisel ja ehitise projekteerimisel tuleb arvestada olemasolevaid käitiseid, neis tehtavaid

muudatusi, aga ka käitiste lähiümbrusse teiste ehitiste ehitamist. Ohutuse tagamiseks on vajalik säilitada

vajalikud ohutud vahekaugused, mis sõltuvad ettevõtte tegevusalast, riski suurusest ja ohutuse tagamiseks

kasutusele võetud meetmetest, ning need selgitatakse välja riskide hindamise käigus. Vajalike vahemaadega

arvestamiseks on Päästeamet koostanud ka metoodika „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja

ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine“. Metoodikat aluseks võttes hinnatakse KSH käigus, millise

tundlikkusega ehitised võivad jääda erinevatesse tsoonidesse ehk ohualadesse.

Arvestades detailplaneeringu iseloomu ja detailplaneeringu ala paiknemist, ei ole vajalik KSH-s hinnata

järgmiseid valdkondi:

 mõju inimese tervisele ja heaolule kaasneva müra tõttu;

Kavandatava tegevusega kaasneb nii ehitusperioodil kui tegevusajal müra kohapealsetest ehitustöödest ja

transpordist lähtuvalt. Ehitustegevuse mürale normtasemeid ei ole õigusaktiga kehtestatud, kuna tegemist on

ajutise, mööduva mõjuga. Tootmisega seotud transpordi tõttu (sh töötajad, kliendid ja ohtlikud veosed (ADR-

vedelgaasiveokid)) kasvab piirkonna liiklussagedus. Kuna tootmismaad ümbritseb põllumaa, siis müra levib

hästi ja seda summutavaid tegureid ei ole. Seega lähimate elamute juures võib mõnevõrra tõusta müratase ja

halveneda transpordist õhku paiskuvate osakeste tõttu õhukvaliteet, kuigi tõenäoliselt ei ole see

märkimisväärne. Tootmine ise müra ei tekita.

 mõju inimese tervisele seoses piirkonna radooniriskiga;

Planeeringualale kavandatakse mitmeid tööruume (kauplus, kontorihoone, propaani täitejaam, tootmishoone

gaaside segamiseks). Keskkonnaministri 30.07.2018 määrusega nr 28 "Tööruumide õhu radoonisisalduse

Hapniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Töö nr 2023-081

ad

Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Pinska küla, Hapniku ja Sinirebase katastriüksus Koostaja: Kobras OÜ

24 / 33

viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga

töökohtadel" on tööruumides kehtestatud õhu radoonisisalduse viitetase 300 Bq/m³ (aasta keskväärtus).

Samasugune viitetase mistahes hoone ruumiõhule on kehtestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri

28.02.2019 määrusega nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest

siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“.

Ehitustegevuse kavandamisel on soovitav rakendada ehituslikke meetmeid juhindudes vajadusel EVS 840:2017

standardis „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ (kehtiv alates

04.04.2017) sätestatud nõuetest. Nimetatud standard annab juhised nii uue radooniohutu hoone

projekteerimiseks kui ka olemasoleva hoone radooniohutuks muutmiseks ning käsitlevad põhjalikult

radooniohu vähendamise meetmeid ja radooniohutu ehitamise üldpõhimõtteid.

Pinnaseõhu radoonisisaldusel puudub iseseisev tähendus kiirgusohutuse seisukohast. Vastavalt standardile

EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“, millest

projekteerimise käigus on soovitatav juhinduda, on pinnaseõhu radoonisisaldus üks rohkem kui kümnest

sisendparameetrist, mille põhjal on võimalik arvutuslikult hinnata tulevase hoone siseõhu radoonisisaldust.

Pinnaseõhu radoonisisalduse mõõtmise vajadust saab eelnevalt hinnata muude sisendparameetrite

eeldatavatest väärtuste vahemikest lähtudes.

Kavandatava tegevusega ei kaasne piirkonna kõrgest või väga kõrgest radoonisisaldusest lähtuvalt olulist mõju

inimese tervisele. Ehituslike meetmete rakendamisel saab hoonesse pääseva radooni kogust oluliselt

vähendada, vajalike meetmete rakendamise, sh uuringute läbiviimise vajaduse üle otsustatakse hoone

projekteerimise etapis ja seetõttu KSH aruandes mõju inimese tervisele seoses radooniriskiga ei hinnata.

 mõju pinna- ja põhjaveele;

Tavaolukorras kavandatav tegevus pinna- ja põhjaveele mõju ei avalda. Avarii korral pinnasele valgunud

vedelgaas aurustub jäägitult, st pinnase ja põhjavee reostusoht puudub. Ka pinnavette sattunud vedelgaas

aurustub ja keskkonnareostust ei teki.

 mõju kohaliku elu arengule;

Planeeringuala asub Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee kilomeetripostide 77 ja 78 vahel. Liiklusloenduse

2020. a aruande põhjal oli nimetatud maantee kilomeetritel 92-69,9 aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus

2019. aastal 4532 autot/ööpäevas ja 2020. aastal 4296 autot/ööpäevas, mis tähendab, et liiklussagedus antud

maantee lõigus langes 5.5%.

Planeeringulahenduse elluviimisel on prognoositav liikluskoormus Hapniku katastriüksusel 4-5 veoautot

ööpäevas ning 50-70 sõiduautot ööpäevas, arvestusega, et töötajaid on korraga alal ca 20 ja kliente ca 30-50

ööpäevas. Arvestades et kavandatava tegevusega liiklusvoog oluliselt ei suurene, st aasta keskmine liiklusvoog

ei küündi isegi 2019. aasta tasemele, ei ole liiklusest põhjustatud häiring mürataseme ja õhukvaliteedi

halvenemise näol oluline.

 mõju kaitstavatele taime- ja loomaliikidele;

Planeeringualale ega selle mõjuulatusse, sh ohualale ei jää kaitstavate taime- ega loomaliikide leiukohti. Seega

ei ole kavandatavast tegevusest avalduva mõju ulatumine kaitstavate taime- ja loomaliikide leiukohtadesse

tõenäoline ja seetõttu asjakohaselt mõju hindamine ei ole põhjendatud.

Hapniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Töö nr 2023-081

ad

Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Pinska küla, Hapniku ja Sinirebase katastriüksus Koostaja: Kobras OÜ

25 / 33

 mõju kõrghaljastusele;

Detailplaneeringu alal kõrghaljastus praktiliselt puudub. Alal on üksikud puud, mis säilivad vastavalt nende

tervislikule seisundile.

 visuaalne mõju;

Detailplaneeringu alal on LPG ladu juba olemas, see tähendab, et alal on gaasimahutid ja propaani täitejaam.

Planeeringuga kavandatakse juurde gaasimahuteid ja hooneid. Lisaks on elamute ja planeeringuala vahel

päikesepark, mis on tehnogeense iseloomuga objekt. Planeeringuala ei asu maakonna- ega üldplaneeringu

kohaselt väärtuslikul maastikul ega ilusa vaatega kohas, mistõttu visuaalse mõju hindamine ei ole põhjendatud.

 mõju kultuuriväärtuslikele objektidele ja aladele;

Kultuuriväärtuslikud objektid ja alad on mõjupiirkonnast väljas ning mõju ulatumine nendeni on välistatud,

mistõttu neile mõju hindamine ei ole põhjendatud.

 mõju väärtuslikule põllumaale;

Väärtusliku põllumajandusmaa hõivamine ja sellele osale hoone ehitamine on vajalik tootmisala loogilistes

piirides kasutamiseks, tegemist on väärtusliku põllumaa servaalaga ja põllumassiivi terviklikkust ei kahjustata.

Vastuvõetud Viljandi valla üldplaneering lubab väärtusliku põllumaa muul otstarbel kasutamist, kui see on

vajalik tootmise loogilistes piirides kasutamiseks. Arvestades, et detailplaneeringu ala kattumine väärtusliku

põllumaaga on väike, ei kaasne tegevusega olulist mõju väärtuslikule põllumaale.

 piiriülene mõju;

Piiriülese mõju avaldumine ei ole tõenäoline, mistõttu ei ole selle hindamine põhjendatud.

 kumulatiivsed mõjud;

Planeeringuala lähiümbruses ei ole teada selliseid tegevusi, millega koos kaasneks kumulatiivne mõju.

 mõju kliimamuutustele;

Inimkonna tegevuse mõju keskkonnale on kasvanud eriti viimase paarisaja aastaga tööstusrevolutsiooni toel,

see tähendab, et inimkond suudab mõjutada looduslikku kliimat. Suurimateks panustajateks sellele on

maakasutus (metsade raie, põldude üleskündmine), osoonikihi kahjustamine (kunstlike gaasidega),

peenosakeste reostus (teatud osa päikesekiirguse tagasipeegeldamine kosmosesse) ja kasvuhoonegaasid

(soojuse lõksupüüdmine atmosfääris). Eestis on põlevkivi kui ühe fossiilkütuse põletamine suurim

kasvuhoonegaaside tekitaja, mistõttu on Eesti maailmas CO2 heite poolest inimese kohta esirinnas,

konkureerides meist näiliselt oluliselt raiskavamate riikidega. Et vähendada põlevkivi kasutamist, on vajalik

teiste põlevainete tootmine. Peamine kasvuhoonegaas Eestis on süsinikdioksiid CO2, sellele järgneb metaan

CH4 ja dilämmastikoksiid N2O.

Antud detailplaneeringuga kavandatud tegevusel gaaside segamisprotsessis lastakse ventileerimisprotsessis

teatav osa gaasidest väliskeskkonda. Atmosfääriõhu kaitse seduse § 130 kohaselt on kasvuhoonegaasid

nimetatud seaduse tähenduses süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O),

fluorosüsivesinikud (HFCd), perfluorosüsivesinikud (PFCd) ja väävelheksafluoriid (SF6) ning muud looduslikud

ja inimtekkelised atmosfääri gaasilised koostisosad, mis neelavad ja kiirgavad infrapunakiirgust. Lämmastik,

hapnik ja argoon ei ole nn kasvuhoonegaasid - nende gaaside molekulid koosnevad sama elemendi aatomitest

Hapniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Töö nr 2023-081

ad

Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Pinska küla, Hapniku ja Sinirebase katastriüksus Koostaja: Kobras OÜ

26 / 33

(N2 ja O2) või on üheaatomilised (Ar), mistõttu ei toimu võnkumisel muutusi elemendi laengus ja

infrapunakiirgust ei absorbeerita. Tegemist on atmosfääriõhust endast toodetud gaasidega.

Planeeringualale kavandatud LPG tankla kasutamisel on kliimale positiivne mõju. Veeldatud naftagaasil (LPG-l)

on väiksem süsiniku sisaldus kui bensiinil või diiselkütusel ja seeläbi eraldub LPG kasutamisel vähem CO2-te,

mis mängib olulist rolli globaalsel soojenemisel. Samuti on LPG kasutamine kodumajapidamises väiksema CO2

emissiooniga võrreldes põlevkivi baasil toodetava elektri kasutamisega.

Kokkuvõttes on kavandataval tegevusel kliimamuutustele pigem positiivne mõju, sest LPG kasutamisel väheneb

CO2 emissioon. Seega täiendavalt mõju kliimamuutustele KSH-s ei hnnata.

 jäätmetekke ja -käitlusest tingitud mõjud;

Peamine jäätmete kogus tekib ehitustööde käigus ja tegemist on tavapäraste ehitusjäätmete liikide ja –

kogustega, mille suhtes kohaldatakse üldisi jäätmehoolduse nõudeid. Neid tuleb koguda, ladustada ja üle anda

vastavalt kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetele.

Tootmise käigus võib tekkida seadmete hooldamisel väheses koguses määrdeaineid ja absorbente sisaldavaid

jäätmeid. Jaama hoiumahutitest setteid ei teki, sest mahutis hoitav gaas ei sisalda sadet tekitavaid lisandeid

ning mahuti kasutamise lõpetamisel aurustub seal olnud gaas täielikult.

Erandiks on vaid atsetüleeni tootmine, mille kõrvalproduktiks on kustutatud lubi, mis on 25% suspensioonina

vees. Lubjasuspensioon kogutakse atsetüleeni täitejaama kõrvale rajatavasse reservuaari. Tootmise

kõrvalproduktina tekkivat kustutatud lupja saab kasutada nii tööstuses kui ka põllumajanduses (happeliste

põldude mulla parandamiseks), seega saab seda taaskasutada ja nii säästa loodusressursse. Lisaks tekib

kõrvalprodukte (nt ammoniaaki sisaldav vesi) tooratsetüleeni puhastamisest, mis tuleb utiliseerida vastavalt

nende keskkonnaohtlikkusele. Madala ammoniaagisisaldusega vee võib lisada kustutatud lubja mahutisse, sest

ka ammoniaaki kasutatakse suurtes kogustes põllumajanduses väetisena.

Tooratsetüleeni puhastamise protsessis on reaktsiooni-saaduste näol tegemist ühenditega, mis on looduses

laialt levinud ja ka tehnilises kaltsiumkarbiidis lisanditena (sulfaadid, fosfaadid) olemas. Läbitöötanud

pesulahused neutraliseeritakse tavaliselt lubja-suspensiooniga, st juhitakse kustutatud lubja hoidlasse.

Atsetüleeni kuivatamisel kasutatud kaltsiumkloriidi segatakse samuti lubjasuspensiooni, mis ei halvenda lubja

melioratiivseid omadusi.

Jäätmetena tekkivad tarnijatelt tulnud pakendid ja kaubaalused, neid koguneb ca 200 kg ühes kuus. Pakendid

ja kaubaalused antakse üle jäätmekäitlusettevõttele, kes käitleb need vastavalt õiguaktide ja eeskirjade

nõuetele.

Jäätmeteke ei ole kavandatava tegevuse puhul olulise mõjuga valdkond, kuid KSH aruande koostamisel

selgitatakse välja tekkivate jäätmete kogused ja nende utiliseerimise ja taaskasutamise võimalused.

6.1. MÕJU LOODUSKESKKONNALE, SH VÕIMALIK MÕJU NATURA 2000 VÕRGUSTIKU ALALE Kavandatava tegevuse võimalikus mõjualas kaitstavaid loodusobjekte ei asu. Lähimatest objektidest on

ülevaade tabelis 1.

Hapniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Töö nr 2023-081

ad

Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Pinska küla, Hapniku ja Sinirebase katastriüksus Koostaja: Kobras OÜ

27 / 33

Tabel 1. Lähimad looduskaitselised objektid (EELIS andmetel seisuga 03.04.2023).

Kaitstav objekt Kaugus Olulisus KSH kontekstis

Ritsu tamm KLO4000380 ca 0,5 km lääne suunas Asub piisavalt kaugel, mistõttu mõju eeldatavalt ei avaldu.

Loodi looduspark KLO1000241

ca 2,3 km edelas Asub piisavalt kaugel, mistõttu mõju eeldatavalt ei avaldu.

Viljandi maastikukaitseala KLO1000279

ca 1,7 km kagu suunas Asub piisavalt kaugel, mistõttu mõju eeldatavalt ei avaldu.

ahtalehine ängelhein (Thalictrum lucidum), KLO9312795, III kaitsekategooria

ca 3,2 km loodes Kaitsealustele taimeliikidele avaldub negatiivne mõju eelkõige siis, kui ehitustegevust kavandatakse liigi kasvukohas. Arvestades kaugust liigi leiukohast, puudub tegevusel mõju kaitstavale liigi isendile.

rukkirääk (Crex crex), KLO9108251, III kaitsekategooria

ca 1,8 km kagus Rukkirääk on avamaastiku liik, mis asustab nii

viljapõlde kui ka kultuurrohumaid. Kaardistatud

leiukoht on piisavalt kaugel, et kavandatav tegevus

pesitsuselupaigale mõju võiks avaldada.

hink (Cobitis taenia), KLO9120981, III kaitsekategooria

ca 3,2 km edelas ja

läänes

Kavandatav tegevus ei põhjusta sellist pinnavee

reostust, mis võiks veekogusid ohustada ja seeläbi

liigi seisundit ohustada.

võsu-liivsibul (Jovibarba sobolifera), KLO9311569, II kaitsekategooria

ca 1,6 km põhja suunas Võsu-liivsibul kasvab liivastes männikutes või nõlvakutel, seetõttu ei ole planeeringuala sobivaks kasvukohaks ja kavandatud tegevus ei ohusta liigi seisundit ega kasvukohta.

väike-konnakotkas (Clanga pomarina), KLO9128300, I kaitsekategooria

ca 4,4 km põhja suunas Liigi leiukoht on piisavalt kaugel, mistõttu mõju kavandatavast tegevusest liigi isendile ei ole. Hapniku katastriüksusel on juba täna tootmistegevus, seega väike-konnakotka toitumisala kavandatava tegevusega ei hõivata.

eElurikkuse portaali andmetel (04.04.2023) on planeeringuala tsentrist kuni 500 meetri kaugusel registreeritud

mitmete linnuliikide esinemine. III kaitsekategooria liikidest on registreeritud: raudkull, hiireviu, väiketüll, valge-

toonekurg, hallõgija, karvasjalg-viu, valgepõsk-lagle ja roo-loorkull. Lisaks on registreeritud järgmiste liikide

esinemine: hallvares, sinikael-part, metstilder, hakk, ronk, harakas, kodutuvi, künnivares, kaelustuvi, kuldnokk ja

hallhaigur. Tegemist ei ole pesitsuselupaikade registreerimisega, vaid lindude paikse tegevuse

registreerimisega, mis võib olla pesitsusega seotud. Kaitsealuste liikide pesitsuselupaigad kantakse EELIS-esse

(Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur). Nimetatud liikide vaatluseid EELIS-esse kantud ei ole

03.04.2023 seisuga. Planeeringuala lähiümbruses on põllumajandusmaastik ja seda kasutavad toitumisalana

mitmed linnuliigid. Samas on Hapniku katastriüksusel olemasolev LPG terminal, tegemist ei ole loodusliku

maastikuga (rajatud teed ja platsid jt rajatised, kõrghaljastusena üksikud puud), mistõttu ei avalda kavandatav

terminali laiendamine mõju lähiümbruses põllumaadel toituvatelel linnuliikidele.

Seega lähtuvalt kaitstavate loodusobjektide kaugusest planeeringualast on välistatud mõju ulatumine nendeni

ja KSH-s mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh liikide leiukohtadele ei hinnata.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole ühegi Natura 2000 võrgustiku ala kaitse korraldamisega seotud

ega selleks vajalik.

Hapniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Töö nr 2023-081

ad

Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Pinska küla, Hapniku ja Sinirebase katastriüksus Koostaja: Kobras OÜ

28 / 33

Kavandatav tegevus toimub Natura 2000 võrgustiku aladest eemal (vt tabel 2), lähim neist on Viljandi loodusala

ja asub 1,7 km kaugusel. Viljandi loodusala eesmärgiks on Viljandi järve kui elupaigatüübi ja sellega seotud

liikide elupaikade kaitse, täpsemalt hariliku vingerja (Misgurnus fossilis) ja saarma (Lutra lutra) elupaiga kaitse.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei saa mõjutada Viljandi järve ega selle seisundit, loodusala sidusust

ja tevilklikkust, sest tegevus on eemal ja mõju levik loodusalani ei ole reaalne.

Heimtali loodusala eesmärk on metsaelupaigatüüpide ja lamminiitude kaitse ning nahkhiireliigi kaitse.

Kavandatavast tegevusest ei ole eeldada pinnavee reostust, mis võiks veekogusid mööda liikuda ja veekogusid

reostada. Seega ei saa kavandatav tegevus Heimtali loodusala sidusust ega terviklikkust kahjustada.

Tabel 2. Planeeringualale lähimad Natura 2000 võrgustiku alad (EELIS andmetel seisuga 03.04.2023).

Nimetus Eesmärk Olulisus KSH kontekstis

Heimtali loodusala RAH0000274

I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on lamminiidud (6450), rohunditerikkad kuusikud (9050), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180);

II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme).

Planeeringualast ca 2,3 km edela suunas. Vahemaast planeeringuala suhtes ei ole loodusala eesmärgi kahjustamine ega loodusala terviklikkuse ja sidususe kahjustamine võimalik.

Viljandi loodusala RAH0000494

I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on looduslikult rohketoitelised järved (3150);

II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik vingerjas (Misgurnus fossilis) ja saarmas (Lutra lutra).

Planeeringualast ca 1,7 km kagu suunas. Vahemaast planeeringuala suhtes ei ole loodusala eesmärgi kahjustamine ega loodusala terviklikkuse ja sidususe kahjustamine võimalik.

Arvestades, et lähimate Natura 2000 võrgustiku aladena on tegemist loodusaladega ja ettevõtte ohuala sellele

kaugusele ei ulatu ning ka transpordi voog liigub loodusalast vastassuunas, siis on mõju Natura 2000

võrgustikule välistatud ja KSH-s mõju Natura 2000 võrgustikule ei hinnata.

7. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Viljandi Vallavalitsus.

Detailplaneeringu koostaja on Sulev Ilves, diplomeeritud arhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 110835 ja volitatud

arhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 144847.

KSH koostaja on Kobras OÜ.

KSH koostamisel kaasatavateks isikuteks ja asutusteks, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel

kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise

planeerimisdokumendi vastu, on nimetatud tabelis 3.

Laiemat avalikkust kaasatakse KSH koostamisse KeHJS sätestatud menetluskorra alusel.

Hapniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Töö nr 2023-081

ad

Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Pinska küla, Hapniku ja Sinirebase katastriüksus Koostaja: Kobras OÜ

29 / 33

Tabel 3. Koostöö tegijad ja kaasatavad.

KOOSTÖÖ TEGIJAD

Huvigrupp Asutus või isik

Riigiasutused

Päästeamet

Tehnilise Järelevalve Amet

Põllumajandus- ja Toiduamet

Keskkonnaamet

Transpordiamet

KAASATAVAD ISIKUD

Huvigrupp Isik

Riigiasutused Rahandusministeerium

Naaberkinnistute omanikud

Vanarebase (89901:001:2654)

Rebase (89901:001:2653)

Argooni (89901:001:2529)

Hapniku päikesepaneel (89901:001:2530)

Transpordiamet

Mõjuala maaomanikud, kes ei ole otsesed

naabrid. Mõjuala on A-kategooria

suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohuala.

Ohuala suurenemise korral kaasatavate ring

laieneb.

Heina (62904:001:0206)

Rebase (62904:001:0205)

Orava (62904:001:0153)

Rebasepõllu (62904:001:1452)

Korbi tee 2 (62904:001:1260)

Korbi tee 4 (62904:001:1050)

Korbi tee 6 (62904:001:1160)

Korbi tee 8 (62904:001:0270)

Korbi tee 8a (62904:001:0790)

Korbi tee 10 (62904:001:0770)

Korbi tee 12 (62904:001:0650)

Korbi tee 14 (62904:001:0460)

Korbi tee 16 (62904:001:0430)

Soorebase (89901:001:2531)

MTÜ-d, seltsid, huvilised Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Vastavalt PlanS § 124 lg 7 ja § 81 lg 3 kohaselt on valdkonna eest vastutaval ministril või tema volitatud

ametnikul õigus määrata lisaks lähteseisukohtades nimetatud koostöötegijatele ja kaasatavatele ka isikuid ning

asutusi, kellega tuleb teha detailplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb detailplaneeringu

koostamisse kaasata.

7.1. KSH PROGRAMMI SEISUKOHTADE KÜSIMINE JA AVALIKUSTAMINE Planeerimisseaduse § 81 lõike 1 alusel esitab Viljandi Vallavalitsus KSH programmi nende kohta ettepanekute

saamiseks eelnimetatud seaduse § 76 lõikes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute

esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. Viimased esitavad oma pädevusvaldkonnast lähtudes

Hapniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Töö nr 2023-081

ad

Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Pinska küla, Hapniku ja Sinirebase katastriüksus Koostaja: Kobras OÜ

30 / 33

ettepanekud, samuti hinnangu KSH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta, mille alusel tehakse

dokumentidesse vajalikud muudatused ja avalikustatakse seejärel Viljandi valla kodulehel.

8. OSAPOOLED JA EKSPERTRÜHM KSH koostamise osapooled on järgmised:

 KSH algataja ning kehtestaja on Viljandi Volikogu ning detailplaneeringu koostaja ja koostamise

korraldaja on Viljandi Vallavalitsus. Viljandi Vallavalitsuse kontaktisik: Raivo Laidma, tel 5885 5537, e-

mail: [email protected].

 detailplaneeringust huvitatud isik on OÜ Airok, registrikood 10900160, Planeedi tn 10, 71020 Viljandi

linn. Kontaktisik: Mark Orav, tel: 5657 7377, e-mail: [email protected].

 KSH koostaja on Kobas OÜ (registrikood 10171636, Riia 35, 50410 Tartu, e-post: [email protected]).

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 36 lg 2 p 8 kohaselt tuleb KSH programmis

esitada eksperdirühma koosseis, nimetades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga ekspertrühma kuuluv

isik hindama (tabel 4).

Tabel 4 KSH ekspertrühma koosseis.

Valdkond Ekspert

KSH juhtekspert, mõju inimese tervisele ja heaolule Noeela Kulm (KMH litsents nr KMH0159)

Mõju hädaolukordades päästetöö toimepidevusele, maakasutusele

Kadri Hänni, Marite Paat

9. KSH AJAKAVA Tabel 5. KSH menetluse eeldatav ajakava.

KSH etapp Toimumise aeg /

täitmine

DP ja KSH algatamine Viljandi Vallavalitsuse 06.12.2022 korraldus nr 843

1 KSH programmi koostamine (Kobras OÜ) 05.2023

KSH programmi kohta ettepanekute küsimine (ettepanekute esitamise tähtaeg ei tohi olla lühem kui 30 päeva) (Viljandi Vallavalitsus)

06.2023

Ettepanekute laekumine ja vajadusel programmi täiendamine (Kobras OÜ) 07.2023

KSH programmi ja esitatud ettepanekute avalikustamine planeeringu koostamise korraldaja veebilehel (Viljandi Vallavalitsus)

07.2023

Hapniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Töö nr 2023-081

ad

Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Pinska küla, Hapniku ja Sinirebase katastriüksus Koostaja: Kobras OÜ

31 / 33

Tabel 5. jätk

KSH etapp Toimumise aeg / täitmine

2 KSH aruande eelnõu koostamine (Kobras OÜ) 09.2023

KSH aruande eelnõu avalik väljapanek ja arutelu ning eelnev teavitamine (Viljandi Vallavalitsus)

10.2023

KSH aruande eelnõu täiendamine vastavalt avaliku väljapaneku ja arutelu tulemustele (Kobras OÜ)

12.2023

3 KSH aruande eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks (loetakse kooskõlastatuks 30 päeva jooksul eelnõu saamisest) (Viljandi Vallavalitsus)

01.2024

4 KSH aruande vastuvõtmine (Viljandi Vallavolikogu) 03.2024

Hapniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Töö nr 2023-081

ad

Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Pinska küla, Hapniku ja Sinirebase katastriüksus Koostaja: Kobras OÜ

32 / 33

10. KASUTATUD MATERJALID Õigusaktid, eeskirjad, arengukavad jmt:

 Atmosfääriõhu kaitse seadus

 Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus

 Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri, Vabariigi Valitsuse korraldus 05.08.2004 nr 615

 Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrus nr 19

 Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord, majandus- ja taristuministri 02.02.2016 määrus nr 10

 Kemikaaliseadus

 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)

 Looduskaitseseadus (LKS)

 Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri, Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrus nr 102

 Planeerimisseadus (PlanS)

 Pärsti valla üldplaneering, kehtestatud 19.04.2006

 Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba, keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67

 Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel, keskkonnaministri 30.07.2018 määrus nr 28

 Viljandi maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud 06.04.2018

 Viljandi maakonna arengustrateegia 2035, Viljandimaa Omvalitsuste Liit

 Viljandi valla üldplaneering, vastu võetud 30.12.2020

Andmebaasid:

 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur) 03.04.2023

 Eesti pinnase radooniriski kaart, Eesti geoloogiateenistus, https://gis.egt.ee/portal/home/ 02.06.2023

 eElurikkuse andmebaas, https://elurikkus.ee/, 04.04.2023

 Ehitisregister

 Kultuurimälestiste register https://register.muinas.ee/, 04.04.2023

 Maa-ameti fotoladu, https://fotoladu.maaamet.ee/, 2023

 Maa-ameti kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis, 2023

 VEKA, Keskkonnaagentuur, 10.04.2023

Muud allikad:

 Environmental impacts of acetylene plants, Doc 109/ 21, European Industrial Gases Association

 Calculation of air emissions from an acetylene plant, Doc 84/20, European Industrial Gases Association

 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes, EVS 840:2017

standard, 04.04.2017

Hapniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Töö nr 2023-081

ad

Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Pinska küla, Hapniku ja Sinirebase katastriüksus Koostaja: Kobras OÜ

33 / 33

 Kemikaaliseaduse § 32 alusel maakasutuse planeerimine ja ehitise projekteerimine. Juhend

planeerijatele ja projekteerijatele. Päästeamet, 2023

 Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise otsuse tegemine.

Metoodika. Päästeamet, ohutusjärelevalve osakond, uuendatud 2018

 Kliimamuutused, www.kliimamuutused.ee

 Liiklusloenduse tulemused 2020. aastal. Teede Tehnokeskus AS, 2021

 Loodi looduspargi kaitsekorralduskava 2013-2022

 Ohutuskaart, Atsetoon. Variant 1.1, AS Linde Gas

 Ohutuskaart, Atsetüleen, Etüün. Versioon 3.1, Elme Messer Gaas AS

 Ohutuskaart, Hapnik jahutamisega veeldatud, Variant 1.2, AS Linde Gas

 Ohutuskaart, Kaltsiumkarbiid. Versioon 1, Carl Roth GmbH + Co KG

 Ohutuskaart, Nordkalk SL. Versioon 2, Nordkalk AS (kustutatud lubi)

 Ohutuskaart, Propaan, puhta ainena. Variant 1.2, AS Linde Gas

 OÜ Airok vedelgaasi ja atsetüleeni täitmisjaam Pinska küla, Viljandi vald, Viljandi maakond. Eelhinnang

võimaliku keskkonnamõju kohta. OÜ Hendrikson & Ko, töö nr 2013/14

 OÜ Airok vedelgaasihoidla riskianalüüs, Viljandi 2019

 Tootmishooned Hapniku kü Pinska küla Viljandi vald Viljandi maakond. Ehitusgeoloogilise uuringu

aruanne. OÜ Rakendusgeoloogia, töö nr 16-005

 Viljandi maastikukaitseala ja Viljandi loodusala kaitsekorralduskava

Hapniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu Töö nr 2023-081 ad

Aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, Pinska küla, Hapniku ja Sinirebase katastriüksus Koostaja: Kobras OÜ

LISAD LISA 1. HAPNIKU DETAILPLANEERINGU JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ALGATAMINE

VILJANDI VALLAVALITSUS K O R R A L D U S

Viljandi 6. detsember 2022 nr 843

Hapniku detailplaneeringu algatamine

OÜ Airok (registrikood 10900160) juhatuse liige Urmas Rohtla esitas 06.01.2021 taotluse (reg-nr

7-2/95-1) (taotlust täiendati 12.01.2021 (reg-nr 7-2/95-2) ja 02.11.2022 (reg-nr 7-2/95-3))

detailplaneeringu algatamiseks Pinska külas katastriüksustel 62904:001:0203 (Hapniku) ja

62904:001:0202 (Vanarebase). Detailplaneeringu eesmärgiks on tootmismaa krundi ehitusõiguse

määramine. Taotleja soovib projekteerida krundile A-kategooria suurõnnetuse ohuga ehitisi.

05.11.2013 moodustus Viljandi vald, mis on Paistu valla, Pärsti valla, Saarepeedi valla ja Viiratsi

valla õigusjärglane.

Taotletaval planeeringualal kehtib Pärsti Vallavolikogu 19.04.2006 määrusega nr 13

„Üldplaneeringu kehtestamine“ kehtestatud Pärsti valla üldplaneering, mille punktis 12.2.3

„Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud“ on muu hulgas kirjas, et

detailplaneeringu koostamine on kohustuslik lisaks seaduses toodud juhtudele väljaspool

kompaktse asustusega territooriume ärimaa, tootmismaa, riigikaitsemaa või sotsiaalmaa

sihtotstarbega krundi moodustamisel.

Vastavalt planeerimisseaduse § 125 lõikele 2 on detailplaneeringu koostamine nõutav

üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Võttes

arvesse detailplaneeringu koostamise eesmärki, siis vastavalt Pärsti valla üldplaneeringule on

detailplaneeringu koostamine kohustuslik.

Viljandi Vallavalitsuse 13.09.2016 korraldusega nr 823 „Ehitusloa kehtetuks tunnistamine ja uue

ehitusloa andmine“ anti ehitusluba olemasoleva lauda (ehitisregistri kood 112023582)

rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks propaani täitejaamaks (B-kategooria suurõnnetuse ohuga

hoone). Hoonele kasutusluba taotletud ei ole.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on oma 11.05.2020 kirjas nr 1-7/20-166 leidnud, et

tegemist on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttega, mille kemikaaliseaduse § 22 lõike 2

punktist 3 tulenevad dokumendid on kooskõlastatud ning väljastas vedelgaasihoidlale käitamisloa

OKK-07-20.

Viljandi Vallavolikogu 30.12.2020 otsusega nr 1-3/319 „Viljandi valla üldplaneeringu

vastuvõtmine, keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine

ning üldplaneeringu avalikule väljapanekule suunamine“ vastuvõetud Viljandi valla

üldplaneeringus on olulise ruumile mõjuga ehitise asukoht taotletud kohas kavandatud.

Tegemist on ohtlikke kemikaale käitleva käitise rajamisega ja tegemist on kemikaaliseaduse

kohaselt A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttega, mistõttu tuleb keskkonnamõju hindamise

ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel algatada ka keskkonnamõju strateegiline hindamine

selle vajadust põhjendamata.

OÜ Airok on 23.11.2022 allkirjastatud lepinguga nr DP330 (reg-nr 15-1/526) võtnud üle

detailplaneeringu koostamise tellimise ja finantseerimise kohustuse.

Tulenevalt eeltoodust ja võttes aluseks Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lg 41,

planeerimisseaduse § 4 lõike 1, § 124 lõike 10, § 125 lõike 2, § 127, § 128 lõiked 1 ja 5,

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punkti 33, § 33 lõike

1 punkti 3, § 35 lõiked 1 ja 2, Pärsti Vallavolikogu 19.04.2006 määrusega nr 13 „Üldplaneeringu

kehtestamine“ kehtestatud Pärsti valla üldplaneeringu, Viljandi Vallavolikogu 28.02.2022

määruse nr 13 „Planeerimisseaduses sätestatud küsimuste lahendamise volitamine“ § 1 lõike 1

ning arvestades esitatud taotlust:

1. Algatada detailplaneeringu koostamine Pinska külas katastriüksustel 62904:001:0203

(Hapniku) ja 62904:001:0202 (Vanarebase) eesmärgiga määrata tootmismaa krundi

ehitusõigus, sh A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte ehitiste püstitamiseks.

Detailplaneeringuala suurus on ligikaudu 3,6 ha vastavalt korralduse lisale 1 (asendiplaan).

2. Anda detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad vastavalt korralduse lisale 2.

3. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava: 2023 - 2025 aasta jooksul.

4. Planeeringu koostamisse kaasatakse tehnovõrkude omanikud, kelle taristuga liitumisühendust

kavandatakse või muudetakse ja katastriüksuste omanikud, kelle maa jääb ettevõtte ohualasse.

Teised isikud planeerimisseaduse § 127 lõigetes 2 ja 3 sätestatud alustel, kes selleks soovi

avaldavad või kelle huve võib planeering puudutada, kui see selgub planeeringu koostamise

käigus.

5. Algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine.

6. Viljandi vallavalitsuse planeeringuspetsialistil korraldada planeeringu algatamise teate

avaldamine:

6.1. ajalehes Sakala 30 päeva jooksul peale korralduse jõustumist;

6.2. Ametlikes Teadaannetes 14 päeva jooksul peale korralduse jõustumist;

6.3. Viljandi valla veebilehel www.viljandivald.ee

7. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Alar Karu (allkirjastatud digitaalselt)

vallavanem Reet Pramann

vallasekretär

Saata:

Airok OÜ ([email protected])

Transpordiamet ([email protected])

Päästeamet ([email protected])

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ([email protected])

Keskkonnaamet ([email protected])

Keskkonnaspetsialist ([email protected])

Planeeringuspetsialist ([email protected])

Lisa 1 HAPNIKU detailplaneeringuala (DP330) ASENDIPLAAN Pinska külas

M1:4 000 .

Asendiplaani koostas: 14.11.2022

Raivo Laidma, planeeringuspetsialist Viljandi Vallavalitsus

Aluskaart: Maa-amet WMS

DP330

62904:001:0154 62904:001:0153

62904:001:0321

62904:001:0324

62904:001:0352

62904:001:0430

62904:001:0270

62904:001:0460

62904:001:0650

62904:001:0790

62904:001:0770

62904:001:1050

62904:001:1160

62904:001:1260

62904:001:145362904:001:1452

62904:001:0057

62904:001:0077

62904:001:0115

62904:001:0157

62904:001:0181

62904:001:0182

62904:001:0184

62904:001:0171

62904:001:0172

62904:001:0203

62904:001:0202

62904:001:0205

62904:001:0206

62904:001:0212 89901:001:0829

92

detailplaneeringuala

riigitee

valla- ja erateed

katastriüksuse piir (seisuga 01.11.2022)

Lisa 2

Viljandi Vallavalitsuse 06.12.2022

korralduse nr 843 juurde

Hapniku detailplaneeringu koostamise lähteseiskohad

1. Ehitusõigus

1.1 Krundi kasutamise

sihtotstarve

Tootmishoonete maa (TT), Suurõnnetuse ohuga ettevõtte

maa (TTs), Laohoone maa (TL)

1.2 Hoonete suurim lubatud

arv krundil

Määrata detailplaneeringuga

1.3 Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind

krundil

Määrata detailplaneeringuga

1.4 Hoonete lubatud

maksimaalne kõrgus

krundil

Määrata detailplaneeringuga

1.5 Hoonete suurim lubatud

sügavus krundil

Tingimusi ei seata

2. Muud nõuded

2.1 Detailplaneeringu

ülesanded

Detailplaneeringuga tuleb lahendada planeerimisseaduse

§ 126 lõike 1 punktides 1 kuni 9, 11, 12 ja 17 sätestatud

ülesanded

2.2 Uuringute vajadus vajalik maa-ala geodeetiline mõõdistamine.

Planeeringuala

kruntideks jaotamine

Määrata detailplaneeringuga.

2.3 Hoonestusalad Määrata detailplaneeringuga

2.4 Arhitektuurilised ja

kujunduslikud

tingimused

Määrata detailplaneeringuga

2.5 Tehniline taristu Näidata joonisel liitumispunktid. Olemasolevate

tehnovõrkude liitumiskohtade muutmisel tuleb

detailplaneeringu koostamiseks taotleda võrgu valdaja

tehnilised tingimused. Väljastatavad tehnilised tingimused

tuleb esitada detailplaneeringu lisade hulgas.

2.6 Liikluskorraldus Määrata detailplaneeringuga. Juurdepääs planeeringualele

olemasolevast asukohast riigiteelt 92.

2.7 Haljastus ja heakord Määrata detailplaneeringuga.

2.8 Krundi piirded Piirdeaedade/hekkide vajadus näha ette

detailplaneeringuga.

2.9 Detailplaneeringu

eelnõu/eskiisi

koostamise vajadus

Eskiisi/eelnõu koostamine kohustuslik. Eskiisist peavad

selguma A-kategooria ettevõtte ohualade ulatused, mille

põhjal vallavalitsus otsustab täiendavalt planeeringu

koostamisse kaasatavate isikute vajadust ja eskiisi

staadiumis avaliku väljapaneku korraldamise.

2.10 Seni kehtiv

detailplaneering

Puudub

2.11 Detailplaneeringu

esitamine

Detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja vastuvõtmise

otsuse tegemiseks tuleb nõuetekohaselt vormistatud

kooskõlastamises ja

vastuvõtmise otsuse

tegemiseks

planeering esitada vallavalitsusele digitaalselt, *.pdf

formaadis ja ühes eksemplaris paberil. Detailplaneeringu

kooskõlastamine tehnovõrkude omanikuga on planeeringu

koostamisest huvitatud isiku/planeeringu koostaja

kohustus.

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 16.06.2023 10:51

Adressaat: <[email protected]>

Teema: 7-2/95-8 Taotlus ettepanekute saamiseks

Manused: Taotlus ettepanekute saamiseks.asice; 2023-06-

16_DP330_programmi_teade_isikud.docx; 2022-12-06_dp330_algat_korraldus.pdf; 2023-06-

16_DP_KSH_programm_eelnou.asice; lisa1_dp330.pdf; lisa2_dp330.pdf

Tere

Saadame Teie taotluse ettepanekute saamiseks.

Lugupidamisega

VILJANDI VALLAVALITSUS

_____________________________________________________________________________ Kauba tn 9 telefon 53035482 EE23 1010 302005452008 SEB Pank

Viljandi linn EE06 2200 221029282691 Swedbank

71020 Viljandimaa [email protected]

reg-kood 75038606 www.viljandivald.ee

Planeerimisseaduse § 76 lg 1 ja 2 isikud Meie: 15.06.2023 nr 7-2/95-8

(aadressid vastavalt nimekirjale)

Taotlus ettepanekute saamiseks.

Planeerimisseaduse § 81 lg 1 ja 2 alusel esitame Teile ettepanekute saamiseks Hapniku

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi eelnõu ja

detailplaneeringu lähteseisukohad. Palume Teil lisatud programmi ja detailplaneeringu algatamise

otsuses lähteseisukohtadega tutvuda ning ettepanekute olemasolul esitada need hiljemalt

18.07.2023 aadressil [email protected]

Peale ettepanekute laekumist vaatab vallavalitsus ettepanekud läbi, teeb nende alusel

lähteseisukohtades ja KSH programmis vajalikud muudatused ning korraldab planeerimisseaduse

§ 82 alusel eelnõu avaliku väljapaneku.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelin Paistu

ehitusosakonna juht

Lisad:

1 Viljandi Vallavalitsuse 06.12.2022 korraldus nr 843

2 Hapniku detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu

Raivo Laidma

planeeringuspetsialist

+372 588 55537

[email protected]

Lisa 1 HAPNIKU detailplaneeringuala (DP330) ASENDIPLAAN Pinska külas

M1:4 000 .

Asendiplaani koostas: 14.11.2022

Raivo Laidma, planeeringuspetsialist Viljandi Vallavalitsus

Aluskaart: Maa-amet WMS

DP330

62904:001:0154 62904:001:0153

62904:001:0321

62904:001:0324

62904:001:0352

62904:001:0430

62904:001:0270

62904:001:0460

62904:001:0650

62904:001:0790

62904:001:0770

62904:001:1050

62904:001:1160

62904:001:1260

62904:001:145362904:001:1452

62904:001:0057

62904:001:0077

62904:001:0115

62904:001:0157

62904:001:0181

62904:001:0182

62904:001:0184

62904:001:0171

62904:001:0172

62904:001:0203

62904:001:0202

62904:001:0205

62904:001:0206

62904:001:0212 89901:001:0829

92

detailplaneeringuala

riigitee

valla- ja erateed

katastriüksuse piir (seisuga 01.11.2022)

Lisa 2

Viljandi Vallavalitsuse 06.12.2022

korralduse nr 843 juurde

Hapniku detailplaneeringu koostamise lähteseiskohad

1. Ehitusõigus

1.1 Krundi kasutamise

sihtotstarve

Tootmishoonete maa (TT), Suurõnnetuse ohuga ettevõtte

maa (TTs), Laohoone maa (TL)

1.2 Hoonete suurim lubatud

arv krundil

Määrata detailplaneeringuga

1.3 Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind

krundil

Määrata detailplaneeringuga

1.4 Hoonete lubatud

maksimaalne kõrgus

krundil

Määrata detailplaneeringuga

1.5 Hoonete suurim lubatud

sügavus krundil

Tingimusi ei seata

2. Muud nõuded

2.1 Detailplaneeringu

ülesanded

Detailplaneeringuga tuleb lahendada planeerimisseaduse

§ 126 lõike 1 punktides 1 kuni 9, 11, 12 ja 17 sätestatud

ülesanded

2.2 Uuringute vajadus vajalik maa-ala geodeetiline mõõdistamine.

Planeeringuala

kruntideks jaotamine

Määrata detailplaneeringuga.

2.3 Hoonestusalad Määrata detailplaneeringuga

2.4 Arhitektuurilised ja

kujunduslikud

tingimused

Määrata detailplaneeringuga

2.5 Tehniline taristu Näidata joonisel liitumispunktid. Olemasolevate

tehnovõrkude liitumiskohtade muutmisel tuleb

detailplaneeringu koostamiseks taotleda võrgu valdaja

tehnilised tingimused. Väljastatavad tehnilised tingimused

tuleb esitada detailplaneeringu lisade hulgas.

2.6 Liikluskorraldus Määrata detailplaneeringuga. Juurdepääs planeeringualele

olemasolevast asukohast riigiteelt 92.

2.7 Haljastus ja heakord Määrata detailplaneeringuga.

2.8 Krundi piirded Piirdeaedade/hekkide vajadus näha ette

detailplaneeringuga.

2.9 Detailplaneeringu

eelnõu/eskiisi

koostamise vajadus

Eskiisi/eelnõu koostamine kohustuslik. Eskiisist peavad

selguma A-kategooria ettevõtte ohualade ulatused, mille

põhjal vallavalitsus otsustab täiendavalt planeeringu

koostamisse kaasatavate isikute vajadust ja eskiisi

staadiumis avaliku väljapaneku korraldamise.

2.10 Seni kehtiv

detailplaneering

Puudub

2.11 Detailplaneeringu

esitamine

Detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja vastuvõtmise

otsuse tegemiseks tuleb nõuetekohaselt vormistatud

kooskõlastamises ja

vastuvõtmise otsuse

tegemiseks

planeering esitada vallavalitsusele digitaalselt, *.pdf

formaadis ja ühes eksemplaris paberil. Detailplaneeringu

kooskõlastamine tehnovõrkude omanikuga on planeeringu

koostamisest huvitatud isiku/planeeringu koostaja

kohustus.