EELNÕU

KORRALDUS

Tee ehitusloa andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 168,1-169,45 asuva Kirepi lõigu

ümberehitamise ehitusprojekt ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Transpordiamet algatas 08.08.2026 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga

km 168,1-169,45 asuva Kirepi lõigu ümberehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101

lõike 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 168,1-169,45 asuva Kirepi

lõik paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 69403:002:0191) Tartu maakonnas

Elva vallas Kirepi külas.

Transpordiameti 10.12.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/533 on antud projekteerimistingimused

riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 168,1-169,45 asuva Kirepi lõigu ümberehitamise ehitusprojekti

koostamiseks.

Tee ehitustööd toimuvad 2027. aastal vastavalt OÜ Keskkonnaprojekt tööle nr 3060 „Riigitee 3

Jõhvi-Tartu-Valga km 168,1-169,45 asuva Kirepi lõigu ümberehitamise ehitusprojekt“. Projekti

asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 31.12.2027 nähtavad lingilt:

https://pilv.transpordiamet.ee/s/GTWn9m7BcnDvdT2 .

Projekti eesmärk on liiklusohutuse taseme tõstmine, ristumiskohtade arvu vähendamine

põhimaanteel ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. (võtta PT-st või projekti seletuskirjast).

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga on planeeritud

ehitada kogujatee riigitee 3 kõrvale eraldi muldkehale.

2

Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 3 Jõhvi – Tartu – Valga km 168,1 - 169,45 asuva Kirepi

lõigu ümberehitamise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele

alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei

ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31

„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju

suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust

ja võimalikke koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet

, Muinsuskaitseamet, Elva Vallavalitsus.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, liiklusseaduse

§ 11 lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti

põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11

lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva

osas vastuväited, otsustab Transpordiamet:

3

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 168,1-169,45 asuva Kirepi lõigu

ümberehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 168,1-169,45 asuva Kirepi lõigu

ümberehitamise ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest

KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse

elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel

järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid

keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning

inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse Lõuna osakonna ehituse üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel (lisatakse ehitusloa korraldusele);

3. Keskkonnamõjude eelhinnang.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

projekteerimise üksus

EELNÕU

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 3 Jõhvi–

Tartu–Valga km 168,1-169,45 asuva

Kirepi lõigu ümberehitamise

ehitusprojekt ja keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number

Tee ehitusloa andmise kuupäev

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 168,1-169,45 asuva Kirepi lõigu ümberehitamiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste

koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele).

2. Järgida Muinsuskaitseameti tingimusi:

a. Igasugune alleepuude vigastamine on keelatud, seetõttu tuleb enne ehitustööde

algust määratleda alleepuude kaitsetsoon. Puude võrade puhul on kaitsetsoon puu

võra ristprojektsioon maapinnal. Juhul, kui puude oksad jäävad töö tegemisel ette

ja okste ülessidumine ei lahenda probleemi, tuleb arboristil segavad oksad

eemaldada ja juba eelnevalt saagida ,et masinad neid ei rebestaks.

b. Ehitustööde teostamisel on kaitsealusesse parki ja alleele jäävate puude tüve ja

juurestiku kahjustamine keelatud. Kaeve- ja ehitustööde vahetus läheduses tuleb

puude tüved ümbritseda vigastuste vältimiseks kuni 3 m kõrguseni 100 x 50 mm

prussidega mille vahele pannakse pehmendus (kivivill, nt kaabli või drenaaži

plastiktoru vmt materjal). Kaevetööd mis toimuvad puutüvele lähemal kui 2 m tuleb

teostada käsitsi. Kaevetööde käigus mitte lõigata läbi säilitatavate puude

ankurjuuri. Juhul, kui kaevamisel satutakse juurtele, mille diameeter on suurem kui

EELNÕU

2

6 cm on vajalik puu juur säilitada, ümbritseda see filterkangaga ning täita juure

ümbrus käsitsi, tihendades juure ümbrus ettevaatlikult kummaltki poolt juurt.

c. Allee osas soovitame joonisel näidata vastava tingmärgiga puujuurestike

kaitsevöönd, mida tuleb ehitustööde käigus kaitsta kaitsepiiretega ja/või maapinna

kaitse vahenditega, et tagada puu(de) pikaajaline püsimine. Soovitame arvestada

puujuurestike kaitsevööndi ulatust 15-meetrise raadiusega ringina. Masinate

sisenemisel või materjali ladustamisel juurestiku kaitsevööndisse tuleb võtta

kasutusele mulla tihenemist vältivad meetmed. Selleks saab kasutada survet

ühtlasemalt jaotavaid metallplaate, kärgmatte või geotekstiilile paigaldatavat

15...30 cm paksust multšikihti (puiduhake, killustik).

3. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud

kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud

saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed

ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning

tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m

joogiveekaevust. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine joogiveekaevu

lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus

selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda.

4. Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

5. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav

müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate

ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste

lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

6. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid, sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb

vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

7. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal

ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

8. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel

jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide

taaskasutus.

9. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa

omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate

nõuetega. Samuti tuleb arvestada Elva valla jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.

10. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda

tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed

tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida

omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada

ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks

ettenähtud kohti on keelatud.

11. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit. 1. Andmed tee kohta

EELNÕU

3

Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 168,1-

169,45 asuva Kirepi lõik 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi OÜ Keskkonnaprojekt

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 10769210

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Ringtee 12, 50105 Tartu

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 730 5060

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 168,1-

169,45 asuva Kirepi lõigu ümberehitamise

ehitusprojekt

2.7 Tee ehitusprojekti number 3060

(allkirjastatud digitaalselt)

Riigitee nr 3 Jõhvi – Tartu – Valga

km 168,1 - 169,45 asuva Kirepi lõigu

ümberehitamise

Keskkonnamõjude eelhinnang

Töö nr 22004292 Tartu-Tallinn 2022-2023

V e rs

io o n 2

7 .0

2 .2

0 2 3 /// T

Ö Ö

N R

2 2

0 0 4

2 9 2

Ethel Simmul

Keskkonnaspetsialist

Jaak Järvekülg

Keskkonnaekspert, projektijuht (litsents: KMH0162)

Riigitee 3 Jõhvi – Tartu – Valga km 168,1-169,45 asuva Kirepi lõigu ümberehitamise

keskkonnamõjude eelhinnang

2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................................... 4

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 7

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA

KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA-MÕJU ............................................ 9

4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega,

mõju maakasutusele ..................................................................................................................9

4.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ........................................................................... 12

4.3. Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 13

4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 16

4.5. Müra, vibratsioon ja õhukvalIteet, valgus .................................................................... 17

4.6. Jäätmekäitlus .............................................................................................................. 20

4.7. Avariiolukorrad ............................................................................................................ 21

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 22

Riigitee 3 Jõhvi – Tartu – Valga km 168,1-169,45 asuva Kirepi lõigu ümberehitamise

keskkonnamõjude eelhinnang

3

1. SISSEJUHATUS

Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee nr 3 Jõhvi – Tartu – Valga

km 168,1-169,45 asuva Kirepi lõigu ümberehitamise põhiprojektile. Rekonstrueeritav lõik

asub Tartu maakonnas Elva vallas (joonis 1.1).

Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg

juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat

mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või algatamata

jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal

võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise

vajalikkuse hindamisel.

Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks

Keskkonnaprojekt OÜ poolt koostatud projekti seletuskiri ja projekti joonised seisuga

november 2022.

Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht (tähistatud punase joonega).

Allikas: Maa-amet 2022

Riigitee 3 Jõhvi – Tartu – Valga km 168,1-169,45 asuva Kirepi lõigu ümberehitamise

keskkonnamõjude eelhinnang

4

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID

Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt

seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:

§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus

Keskkonnamõju hinnatakse, kui:

1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või

muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju;

2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et

sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole

otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

§ 21 Keskkonnamõju

Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või

strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või

kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või

varale.

§ 22 Oluline keskkonnamõju

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu

inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus

(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:

13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle

kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe

sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;

(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka,

peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade

tegevusel on oluline keskkonnamõju:

10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine.

Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade,

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010

Riigitee 3 Jõhvi – Tartu – Valga km 168,1-169,45 asuva Kirepi lõigu ümberehitamise

keskkonnamõjude eelhinnang

5

mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud

loetelu“2.

Vastavalt VV määrusele:

§ 13. Infrastruktuuri ehitamine

Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri

ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude,

ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade,

ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja

jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1

punktis 13 nimetatud juhul;

Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste

hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.

Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p

10) ning vastavalt VV määrusele nr 224 § 13 p 8 kohase tegevusega (kuna projektiga

nähakse ette teekatte osalist laienemist ning uute kogujateede ja kergliiklustee rajamist).

Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline

keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevalt sõltub KMH vajadus

eelhinnangu tulemusest.

Vastavalt KeHJS:

§ 61. Eelhinnang

(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise

teabe:

1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike

lammutustööde kirjeldus;

2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;

3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;

4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju

kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see

on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee

kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;

5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud

nõuetest;

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003

Riigitee 3 Jõhvi – Tartu – Valga km 168,1-169,45 asuva Kirepi lõigu ümberehitamise

keskkonnamõjude eelhinnang

6

6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate

keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu

ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja

arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.

(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu

arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast

tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.

(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud

nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3

§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine

(22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes

21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab

otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile

seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või

algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju

hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel.

Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri

16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ .

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

Riigitee 3 Jõhvi – Tartu – Valga km 168,1-169,45 asuva Kirepi lõigu ümberehitamise

keskkonnamõjude eelhinnang

7

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS

Vastavalt tehnilisele kirjeldusele on projekti eesmärgiks liiklusohutuse taseme tõstmine,

ristumiskohtade arvu vähendamine põhimaanteel ja tehniliselt vajaliku teemaa

määramine. Projektiga kavandatav tegevus on kujutatud joonisel 3.1.

Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi).

Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja

kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade

täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju

puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee-ehitusega, mille energiakulu

ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid.

Kavandatava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja

vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega

müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Oluli se soojuse või kiirguse

tekkimist ette näha ei ole.

Alljärgnevalt on esitatud kavandatava tegevuse detailsem kirjeldus, vastavalt

projekteerijalt saadud infole.

Plaanilahendus

Põhimaantee 3 Jõhvi – Tartu – Valga plaanilahendus jääb samaks, telg ei muutu.

Teekatte laienemine seoses vasakpöörderajaga nähakse ette PK 1679+10-1683+10.

Laiendamine on lääne poolt ja maksimaalne ulatus kuni 3,5 meetrit.

Samuti laieneb teekate põhimaanteel bussipeatuste lisamise tõttu PK 1692+80-1693+60,

kus katte laieneb kuni 3 m võrra ida poole ning 1694+00-1694+80 kuni 2,8 m lääne poole.

Kogujateed toimivad kui ühiskasutusega teed, kus sõidukite liiklus on üsna tagasihoidlik

ja sõidetakse madala sõidukiirusega ning millel jalgsi ja jalgrattaga liiklemine on piisavalt

ohutu. Lisa kergliiklusteed projekteeritakse bussipeatuste juurdepääsu tagamiseks

kohtadesse, kus kogujateid ei ole (PK 1679+40 - 1680+00, PK 1692+60-1694+50).

Raadamine on vajalik seoses kogujatee rajamisega:

Ida poolt:

◼ PK 1680+60-1681+20

◼ PK 1682+70-1685+50

◼ PK 1687+70-1688+50

◼ PK 1681+80-1692+50

Lääne poolt:

◼ PK 1688+00-1689+80

◼ PK 1690+80-1692+5

Sademevesi suunatakse olemasolevatesse kraavidesse ning olemasoleva tee ja

kogujatee vahele projekteeritavatesse kraavi.

Riigitee 3 Jõhvi – Tartu – Valga km 168,1-169,45 asuva Kirepi lõigu ümberehitamise

keskkonnamõjude eelhinnang

8

Joonis 3.1 Projektiga kavandatav tegevus. Aluskaart: Maa-amet 2022

Riigitee 3 Jõhvi – Tartu – Valga km 168,1-169,45 asuva Kirepi lõigu ümberehitamise

keskkonnamõjude eelhinnang

9

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA- MÕJU

Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (T3 Jõhvi – Tartu

– Valga km 168,1-169,45 asuva Kirepi lõigu ümberehitamise põhiprojekti) võimalikku

keskkonnamõju, mitte ilmtingimata sõiduteel juba olemasoleva liikluse kogumõju. Kuna

on tegemist olemasoleva sõiduteega, toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga

kavandatava tegevuseta. Projektiga parandatakse antud kohas liiklusohutuse taset,

mistõttu on projektil, läbi õnnetuste ohu vähendamise, looduskeskkonnale ja inimese

tervisele ka soodne mõju.

Alljärgnevalt on välja toodud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on

kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise

oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju

leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5.

Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele

nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust,

mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust,

pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate

tegevustega ei kaasne.

4.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE

Projektiala asub Tartu maakonnas. Tartu maakonnaplaneeringu 4 seletuskirja alusel on riigi põhi- ja tugimaanteede võrk Tartumaal välja kujunenud ning selle olulise ümberkujundamise vajadus puudub. Küll on tarvilik liiklusohutusest lähtuv teelõikude õgvendamine koos peale- ja mahasõitude rekonstrueerimisega. Tartust väljuvate põhi- ja tugimaanteede äärde rajatakse jalgratta- ja jalgteed vähemalt suuremate asulateni (Lähte, Vasula, Luunja, Roiu, Kambja, Elva, Puhja). Reeglina paigutatakse jalgratta- ja jalgtee väljapoole riigimaantee teemaad ja eraldatakse riigiteest normidekohase eraldusribaga.

Maakonnaplaneeringu „Põhijoonise“ järgi on projektiala piirkonda märgitud jalgratta - ja jalgteede vajadus.

Kavandatav tegevus on maakonnaplaneeringus määratud eesmärkide ja suunisteg a üldiselt kooskõlas, kuna projektiga lisatakse kogujateed, mis toimivad kui ühiskasutusega teed ning kus sõidukite liiklus on üsna tagasihoidlik ja sõidetakse madala sõidukiirusega ning millel jalgsi ja jalgrattaga liiklemine on piisavalt ohutu. Lisaks projekteeritakse

4 Kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29, https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/tartumaa/tartumaa-maakonnaplaneering-2030/

Riigitee 3 Jõhvi – Tartu – Valga km 168,1-169,45 asuva Kirepi lõigu ümberehitamise

keskkonnamõjude eelhinnang

10

kergliiklusteed bussipeatuste juurdepääsu tagamiseks kohtadesse, kus kogujateid ei ole (PK 1679+40 - 1680+00, PK 1692+60-1694+50).

Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud Elva valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad ühinenud valla territooriumil Elva linna üldplaneering, Konguta, Palupera, Puhja, Rõngu, Võrtsjärve piirkonna ja Puka valdade üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist kehtestati. Haldusreformi eelselt asus projektiala Rõngu vallas, mille üldplaneering on kehtestatud 2008. aastal.

Rõngu valla üldplaneeringu seletuskirja alusel on teedevõrgu arendamise üheks prioriteetseks suunaks vallale kuuluvate teede sõidetavuse tagamine. Lisaks on valla üldplaneeringu prioriteediks tervise- ja keskkonnasõbraliku liikumisviisi soodustamiseks ja ohutuse tagamiseks kergliiklusteede ehitamine. Tulenevalt projekti eesmärgist võib öelda, et kavandatav tegevus on kooskõlas ka üldplaneeringus määratud eesmärkide ja suunistega, kuna projektiga parandatakse maanteevõrgu kvaliteeti ja tõstetakse kergliiklejate turvalisust.

Tartu maakonnaplaneeringu kaardil ei ole projekti piirkonnas rohelise võrgustiku ega väärtusliku maastiku alasid märgitud. Rõngu valla üldplaneeringu „Maakasutusplaani“ kaardi alusel ei jää kavandatav tegevus samuti rohelise võrgustiku ega ka väärtusliku maastiku aladele (vt joonis4.1).

Kuna kavandatava tegevusega on ette nähtud kogujateede ja kergliiklustee rajamist olemasoleva maantee kõrvale, siis võib olla vajalik võõrandada olemasoleva tee kõrvast maad ning maakasutus selles osas muutub. Arvestades aga kavandatava tegevuse mahtu, võib öelda, et sellega ei kaasne maakasutusele olulist ebasoodsat mõju. Projektiga ei halvendata juurdepääsusid kinnistutele, uusi alasid hõlmatakse minimaalselt.

Riigitee 3 Jõhvi – Tartu – Valga km 168,1-169,45 asuva Kirepi lõigu ümberehitamise

keskkonnamõjude eelhinnang

11

Joonis 4.1 Väljavõte Rõngu valla üldplaneeringu „Maakasutusplaanilt“. Kavandatava tegevusega asukoht on tähistatud lilla joone ning noolega.

Riigitee 3 Jõhvi – Tartu – Valga km 168,1-169,45 asuva Kirepi lõigu ümberehitamise

keskkonnamõjude eelhinnang

12

4.2. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE

Andmebaasi EELIS andmetel paikneb kavandatavale tegevusele lähim looduskaitsealune

objekt – III kategooria kaitsealuse liigi suurkoovitaja leiukoht (KLO9121484) ca 15 m

kaugusel. Lisaks jääb kavandatava tegevuse lähedusse (ca 118 m kaugusele) III

kategooria kaitsealuse liigi hiireviu (KLO9126407) leiukoht (vt joonis 4.2).

Lähim kaitsealune ala – Elva maastikuala (KLO1000644) jääb kavandatavast tegevusest

üle 4 km kaugusele. Elva maastikukaitseala ühtib enamjaolt Natura 2000 võrgustikku

kuuluva Elva loodusalaga (RAH0000151). Kaitseala jääb projekti mõjupiirkonnast välja.

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu (olemasoleva tee lokaalne ümberehitus) ning

loetletud loodusobjektide paiknemist projektiala suhtes (sh kaugust teest) ei ole põhjust

eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist looduskaitseseaduse alusel kaitstavatele

loodusobjektidele.

Joonis 4.2 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna keskkonnakaitseliste objektide

suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2022

Riigitee 3 Jõhvi – Tartu – Valga km 168,1-169,45 asuva Kirepi lõigu ümberehitamise

keskkonnamõjude eelhinnang

13

4.3. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE

Kultuurimälestiste riikliku andmebaasi andmete alusel jääb projektiga kavandatavale tegevusele lähim kultuurimälestis – ehitismälestis Vana-Kirepi mõisa karjakastell, 19. saj. (registri kood 7272) üle 500 m kaugusele. Teised piirkonda jäävad kultuurimälestised – Vana-Kirepi mõisa ait-kuivati, 19. saj. (registri kood 7271), Vana- Kirepi mõisa peahoone, 18-19. saj. (registri kood 7269) ja Vana-Kirepi mõisa alleed ja park 19. saj. (registri kood 7270) asuvad projektialast üle 550 m kaugusel. Nimetatud kultuurimälestistele on moodustatud ühine kinnismälestise kaitsevöönd, mis jääb vähesel määral kavandatava tegevuse alale (vt joonis 4.4).

Muinsuskaitseamet on käesoleva projekti raames andnud oma 22.10.2021 kirjaga nr 5.1-17.6/1065-1 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles annab muuhulgas järgmised tingimused:

Projektiga hõlmatud alale jääb riiklik ku ltuurimälestis Vana-Kirepi mõisa alleed ja park 19. saj (reg-nr 7270). Vana- Kirepi park on 19. sajandi maastikuarhitektuuri ilmekas näide, mis moodustab ühtse terviku mõisakompleksi säilinud hoonete ja rajatistega. Tegemist on vabakujundusliku pargiga, mille teede paigutuses võib aimata endise regulaarpargi jooni. Kagus ja lõunas asuvad on mõisasüdamesse viivad pärnaalleed.

Muinsuskaitseseadus (edaspidi MuKS) näeb ette, et kui kinnismälestise või selle kaitsevööndi alal rajatakse ehitis kas detailplaneeringu või detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel projekteerimistingimuste alusel, koostatakse detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused (MuKS § 61 lg 3, 4). Tuginedes muinsuskaitseseadusele ning üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise korrale, otsustab Muinsuskaitseamet MuKS § 61 alusel loobuda eritingimuste koostamise nõudest, kuna kavandatav tegevus ei muuda oluliselt väljakujunenud ruumilist, ning annab käeolevaga omapoolsed tingimused, millega tuleb projekteerimisel arvestada.

Igasugune alleepuude vigastamine on keelatud, seetõttu tuleb enne ehitustööde algust määratleda alleepuude kaitsetsoon. Puude võrade puhul on kaitsetsoon puu võra ristprojektsioon maapinnal. Juhul, kui puude oksad jäävad töö tegemisel ette ja okste ülessidumine ei lahenda probleemi, tuleb arboristil segavad oksad eemaldada ja juba eelnevalt saagida ,et masinad neid ei rebestaks.

Ehitustööde teostamisel on kaitsealusesse parki ja alleele jäävate puude tüve ja juurestiku kahjustamine keelatud. Kaeve- ja ehitustööde vahetus läheduses tuleb puude tüved ümbritseda vigastuste vältimiseks kuni 3 m kõrguseni 100 x 50 mm prussidega mille vahele pannakse pehmendus (kivivill, nt kaabli või drenaaži plastiktoru vmt materjal). Kaevetööd mis toimuvad puutüvele lähemal kui 2 m tuleb teostada käsitsi. Kaevetööde käigus mitte lõigata läbi säilitatavate puude ankurjuuri. Juhul, kui kaevamisel satutakse juurtele, mille diameeter on suurem kui 6 cm on vajalik puu juur säilitada, ümbritseda see filterkangaga ning täita juure ümbrus käsitsi, tihendades juure ümbrus ettevaatlikult kummaltki poolt juurt.

Allee osas soovitame joonisel näidata vastava tingmärgiga puujuurestike kaitsevöönd, mida tuleb ehitustööde käigus kaitsta kaitsepiiretega ja/või maapinna kaitse vahenditega, et tagada puu(de) pikaajaline püsimine. Soovitame arvestada puujuurestike kaitsevööndi ulatust 15-meetrise raadiusega ringina. Masinate sisenemisel või materjali ladustamisel juurestiku

Riigitee 3 Jõhvi – Tartu – Valga km 168,1-169,45 asuva Kirepi lõigu ümberehitamise

keskkonnamõjude eelhinnang

14

kaitsevööndisse tuleb võtta kasutusele mulla tihenemist vältivad meetmed. Selleks saab kasutada survet ühtlasemalt jaotavaid metallplaate, kärgmatte või geotekstiilile paigaldatavat 15...30 cm paksust multšikihti (puiduhake, killustik).

Projekt esitada Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks.

Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb arvestada ülal loetletud Muinsuskaitseameti

tingimustega.

Keskkonnaportaali andmetel jääb kavandatav kogujatee pärandkultuuri objektile – Kirepi

Kõrts (vt joonis 4.4). Riigimetsa Majandamise Keskus, mis koordineerib pärandkultuuri

kaardistamist, on kaardistamise eesmärgina nimetanud teadmise elushoidmist selle

kohta, millist kultuurilist väärtust erinevad objektid kunagi kandnud on.

Pärandkultuuriobjektide säilimine ei ole seadusandlikult tagatud, objektid pole otseselt

kaitse all, pärandkultuuri kaitsmine ja hoidmine on omaniku vaba voli ja väärikuse

küsimus 5 . Samas on esitatud ka põhimõte, et võimalusel siiski vältida

pärandkultuuriobjektide hävimist. Seega, kui arvestada, et emotsionaalsel pinnal on

religiooni, folkloori ja ajaloo temaatikaga seonduv inimestele oluline, on soovitatav

võimalusel vältida pärandkultuuri objektide kahjustamist.

Antud juhul on Keskkonnaportaali andmetel objektist või tema esialgsest

funktsionaalsusest säilinud 20-50%, st, tegemist on varemetega. Ka Muinsuskaitseamet

pole oma eelmainitud kirjas kõrtsi varemete säilitamise vajadust tõstatanud . Seega ei saa

kõrtsi varemete likvideerimist pidada oluliseks ebasoodsaks mõjuks kultuuriväärtustele.

Joonis 4.3 Vaade teelt Kirepi kõrtsi varemetele. Allikas: Google Maps 06.02.2023

5 Info RMK kodulehel KKK all: http://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur

Riigitee 3 Jõhvi – Tartu – Valga km 168,1-169,45 asuva Kirepi lõigu ümberehitamise

keskkonnamõjude eelhinnang

15

Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna kultuuriliste ning pärandkultuuriliste objektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2022

Riigitee 3 Jõhvi – Tartu – Valga km 168,1-169,45 asuva Kirepi lõigu ümberehitamise

keskkonnamõjude eelhinnang

16

4.4. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE

Kavandatav tegevus paikneb kaitstud põhjaveega alal. Kavandatavale tegevusele lähim

puurkaev PRK0067429 jääb ~130 m kaugusele. Puurkaevule on kehtestatud 10 m ulatus

hooldusala, mis ei ulatu kavandatava tegevuseni (vt joonis 4.5). Kavandatava tegevuse

mõju piirkonda ei jää ühtegi voolu- ega seisuveekogu.

Sademeveed juhitakse teelt ära põik- ja pikikalletega olemasolevatesse kraavidesse ning

olemasoleva sõidutee ja kogujatee vahele projekteeritavasse kraavi . Projektiga ei nähta

ette sademevee suunamist ümbruskonnas olevatele kinnistutele.

Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke

aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Transpordiameti poolt teostatud veeseire

tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates

liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas6. Kuna liiklussagedus käesoleva projekti alal on

oluliselt väiksem (vastavalt Liikluslahendus OÜ poolt koostatud liiklusuuringu7 kohaselt

on lõigul suurim liiklussagedus 2022. aastal 5074 sõidukit ööpäevas ning 2045. aastaks

prognoositakse liiklussageduseks 6600 sõidukit ööpäevas), pole juba ainuüksi tulenevalt

liiklussagedusest põhjust eeldada olulist reostuskoormust teelt ära juh itavas

sademevees. Lisaks on käesoleval projektalal juba sademevee juhtimiseks pikad teega

paralleelsed kraavid olemas, kus vool on aeglane ja vesi viibib kilomeetrite kaupa kraavis,

enne kui jõuab suublani. Selle ajal jõuab vesi kraavis täiendavalt settida, puhastuda.

Mõned kraavid on ka juba praegu taimestikuga ja looduslikumad (nt maaparanduskraavid,

kuhu juhitakse, st suubla poolsem osa). Kokkuvõttes ei ole põhjust eeldada olulise

ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist piirkonna põhja- ning pinnavee kvaliteedile.

Maaparandussüsteemide registri andmetel paiknevad kavandatava tegevuse vahetus

läheduses maaparandussüsteemid – Kirepi II (maaparandussüsteemi/ehitise kood

3102150060090/001), Sika (maaparandussüsteemi/ehitise kood 3102150060050/001) ja

Kirepi I (maaparandussüsteemi/ehitise kood 3102150060070/001, vt joonis 4.5).

Põllumajandus- ja Toiduamet on käesoleva projekti raames andnud oma 26.10.2021

kirjaga nr 6.2-2/45664 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles annab

järgmise tingimuse:

1. Projektis näha ette lahendused dreenide taastamiseks nende juhuslikul

vigastamisel.

2. Projekteerijal esitada pinnavete ärajuhtimissüsteemide lahendus töö käigus üle

vaatamiseks Põllumajandus- ja Toiduametile aadressil [email protected].

3. Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 168,1-169,45 asuva Kirepi lõigu

ümberehitamise ehitusloa eelnõu kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.

Projekti elluviimisel tuleb tööde käigus tähelepanu pöörata ka veekaitsemeetmetele.

Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma

selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt,

et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel

sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja

6 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas 7 Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 168,1-169,45 asuva Kirepi lõigu ümberehitamise ehitusprojekt. Liiklusuuringute aruanne. Liikluslahendus OÜ Töö nr: 221706

Riigitee 3 Jõhvi – Tartu – Valga km 168,1-169,45 asuva Kirepi lõigu ümberehitamise

keskkonnamõjude eelhinnang

17

bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada

joogiveekaevust kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine

joogiveekaevu lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada

töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette.

Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

Kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu ja mastaapi

arvestades alust eeldada olulist mõju piirkonna pinna- ja põhjaveele.

Joonis 4.5 Kavandatava tegevuse paiknemine veekaitseliste piirangute suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2022

4.5. MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUKVALITEET, VALGUS

Kavandatava tegevuse piirkonnas (tee rekonstrueerimise ala) paikneb tee vahetus

läheduses mitmeid müratundlikke objekte. Nt Maa-ameti avaliku kaardirakenduse

kohaselt paikneb kavandatava tegevuse vahetus läheduses (ca 20-30 m kaugusel) 6 elu-

või ühiskondlikku hoonet.

Vastavalt Liikluslahendus OÜ poolt koostatud liiklusuuringu 8 aruandele oli 2022. aastal

teelõigul liiklussagedus 5074 sõidukit ööpäevas ning 2045. aastaks prognoositakse

liiklussageduseks 6600 sõidukit ööpäevas.

8 Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 168,1-169,45 asuva Kirepi lõigu ümberehitamise ehitusprojekt. Liiklusuuringute aruanne. Liikluslahendus OÜ Töö nr: 221706

Riigitee 3 Jõhvi – Tartu – Valga km 168,1-169,45 asuva Kirepi lõigu ümberehitamise

keskkonnamõjude eelhinnang

18

Kavandatava tegevusega ei nihku olemasolev sõidutee müratundlikele objektidele

lähemale, kuid projektiga lisatakse uued kogujateed olemasoleva sõidutee (teega

paralleelselt) ja müratundlike objektide vahele. Kogujateede liiklussagedus on äärmiselt

väike ning müra mõju hindamisel saab määravaks ainult peatee liiklusmüra.

Riigitee nr 3 Jõhvi – Tartu – Valga km 168,1-169,45 asuva Kirepi lõigu ümberehitamise

põhiprojekti raames koostati mürauuring9, mille raames modelleeriti liiklusmüra tasemeid

ja levikut nii ehitusjärgses kui ka perspektiivses olukorras (vastavalt 20. a

liiklusprognoosile) ning määrati vajalikud meetmed müra normtasemete tagamiseks (tabel

4.1).

Joonisel 4.6 on esitatud väljavõte mürakaardist (ehitusjärgne olukord päeval

müratõkkemeetmete rakendamise korral), millel on näha ka mürauuringu raames välja

pakutud leevendusmeetmete ehk müratõkkeseinte asukohad.

Joonis 4.6 Ehitusjärgse olukorra mürakaart päeval mürakaitsemeetmete rakendamise korral (väljavõte Akukon Eesti OÜ tööst nr 220744-1-A)

9 Riigitee 3 Jõhvi – Tartu – Valga km 168,1-169,45 asuva Kirepi lõigu mürauuring, Akukon Eesti OÜ töö nr 220744-1-A, 2023

Riigitee 3 Jõhvi – Tartu – Valga km 168,1-169,45 asuva Kirepi lõigu ümberehitamise

keskkonnamõjude eelhinnang

19

Tabel 4.1. Ehitusjärgses ja prognoositavas olukorras koos mürakaitseekraanidega hooneteni ulatuv müratase ja müratasemete vähenemine

(võrreldes olukorraga, kus meetmeid ei rakendata) ning mürakaitseekraanide parameetrid

Kinnistu

Ehitusjärgne olukord koos mürakaitseekraaniga, dB

Müratasemete vähenemine eluhoone fassaadil, dB

Ehitusjärgne olukord ilma mürameetmeteta

Prognoositud olukord koos mürakaitseekraaniga, dB

Müratasemete vähenemine eluhoone fassaadil, dB

Mürakaitse-ekraani parameetrid

Päev Öö Päev Öö Päev Öö Päev Öö Päev Öö Ekraani pikkus, m

Ekraani kõrgus, m

Sireli 61 51 9 8 70 59 62 52 9 9 78 3

Sillaotsa 59 49 5 5 64 54 60 50 5 5 149 3

Vana-Kubja 60 50 6 6 66 56 61 51 6 6 108 3

Puusepa 62 52 7 7 69 59 63 53 7 7 80 3

Mardi 60 50 8 8 68 58 61 51 8 8 85 3

Väike-Alliku 60 50 6 6 66 56 61 51 6 6 95 3

Riigitee 3 Jõhvi – Tartu – Valga km 168,1-169,45 asuva Kirepi lõigu ümberehitamise

keskkonnamõjude eelhinnang

20

Kirjeldatud meetmete rakendamise korral on teeprojekti realiseerimise järgselt tagatud asjakohaste müra normtasemete nõuded kõigi teeäärsete müratundlike hoonete puhul. Samuti on müratõkete puhul tagatud vajalik minimaalne efektiivsus ehk mürataseme vähenemine vähemalt 5 dB võrra iga müratundliku ala puhul.

Samuti ei ole antud liikluskoormuste ja korras tee puhul põhjust eeldada ülenormatiivse vibratsiooni esinemist, pigem võib tee rekonstrueerimisega ehitustegevuse järgselt kaasneda vibratsiooni tekke ja leviku vähenemine (tulenevalt teekonstruktsiooni paranemisest).

Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks ümbritsevatele aladele tuleb arvestada eelkõige õigete töömeetodite ja tööaja valikuga. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks tuleb müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohi võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

Liiklusest tingitud õhusaasteainete (sh lõhna) levik olulistes kontsentratsioonides piirdub reeglina teeala ning selle vahetu ümbrusega. Ka suure liikluskoormusega (nt suurusjärgus ca 10 000 sõidukit ööpäevas) teede ääres küündib õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise ala harva kümmekonnast meetrist kaugemale. Teest kaugenedes toimub üldjuhul saasteainete efektiivne hajumine (saastekontsentratsioonide lahjenemine nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas) välisõhus. Antud liikluskoormuste tingimustes (riigimaanteede kontekstis on tegemist keskmisest pigem väiksema liikluskoormusega teega) ei ole põhjust eeldada õhukvaliteedi piirväärtuste lähedasi saasteainete kontsentratsioone teest eemal. Samuti ei nähta projektiga otseselt ette tegevusi, mis suurendaks saasteainete levikut projekti realiseerimise järgselt.

Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid, sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töötingimuste valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb samuti vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

4.6. JÄÄTMEKÄITLUS

Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju

vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võima lusel jäätmeid

taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide

taaskasutus.

Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole

jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“

Riigitee 3 Jõhvi – Tartu – Valga km 168,1-169,45 asuva Kirepi lõigu ümberehitamise

keskkonnamõjude eelhinnang

21

tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Elva valla10 jäätmehoolduseeskirjas olevate

nõuetega.

Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu

koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavaj äätmetest eraldi. Kõik

jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele.

Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse,

tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine

väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

4.7. AVARIIOLUKORRAD

Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it.

10 https://www.elva.ee/documents/17608326/18341520/16.+J%C3%A4%C3%A4tmehoolduseeskiri.pdf/91e6e333-5b86- 471c-a068-1d22525fdf57

Riigitee 3 Jõhvi – Tartu – Valga km 168,1-169,45 asuva Kirepi lõigu ümberehitamise

keskkonnamõjude eelhinnang

22

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED

Käesolevas aruandes on esitatud riigitee 3 Jõhvi – Tartu – Valga km 168,1-169,45 asuva

Kirepi lõigu ümberehitamise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang, mille koostamisel

lähtuti KeHJS § 61 ja keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“ esitatud tingimustest. Eelhinnangus jõuti tulemusele, et käesoleva

projekti puhul ei ole keskkonnamõju hindamine (KMH) vajalik, kuna vastavalt KeHJS ja

määruses nr 31 esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise

keskkonnamõju esinemist. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete

töömeetoditega.

Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning

rakendada all kirjeldatud meetmeid:

◼ Järgida Muinsuskaitseameti 22.10.2021 kirjaga nr 5.1-17.6/1065-1 antud

tingimustega (vt täpsemalt ptk 4.3):

o Igasugune alleepuude vigastamine on keelatud, seetõttu tuleb enne

ehitustööde algust määratleda alleepuude kaitsetsoon. Puude võrade

puhul on kaitsetsoon puu võra ristprojektsioon maapinnal. Juhul, kui

puude oksad jäävad töö tegemisel ette ja okste ülessidumine ei lahenda

probleemi, tuleb arboristil segavad oksad eemaldada ja juba eelnevalt

saagida ,et masinad neid ei rebestaks.

o Ehitustööde teostamisel on kaitsealusesse parki ja alleele jäävate puude

tüve ja juurestiku kahjustamine keelatud. Kaeve- ja ehitustööde vahetus

läheduses tuleb puude tüved ümbritseda vigastuste vältimiseks kuni 3 m

kõrguseni 100 x 50 mm prussidega mille vahele pannakse pehmendus

(kivivill, nt kaabli või drenaaži plastiktoru vmt materjal). Kaevetööd mis

toimuvad puutüvele lähemal kui 2 m tuleb teostada käsitsi. Kaevetööde

käigus mitte lõigata läbi säilitatavate puude ankurjuuri. Juhul, kui

kaevamisel satutakse juurtele, mille diameeter on suurem kui 6 cm on

vajalik puu juur säilitada, ümbritseda see filterkangaga ning täita juure

ümbrus käsitsi, tihendades juure ümbrus ettevaatlikult kummaltki poolt

juurt.

o Allee osas soovitame joonisel näidata vastava tingmärgiga puujuurestike

kaitsevöönd, mida tuleb ehitustööde käigus kaitsta kaitsepiiretega ja/või

maapinna kaitse vahenditega, et tagada puu(de) pikaajaline püsimine.

Soovitame arvestada puujuurestike kaitsevööndi ulatust 15-meetrise

raadiusega ringina. Masinate sisenemisel või materjali ladustamisel

juurestiku kaitsevööndisse tuleb võtta kasutusele mulla tihenemist vältivad

meetmed. Selleks saab kasutada survet ühtlasemalt jaotavaid

metallplaate, kärgmatte või geotekstiilile paigaldatavat 15...30 cm paksust

multšikihti (puiduhake, killustik).

◼ Projekt esitada Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks.

◼ Järgida Põllumajandus- ja Toiduameti 26.10.2021 kirjaga nr 6.2-2/45664 antud

tingimusega (vt ptk 4.4):

o Projektis näha ette lahendused dreenide taastamiseks nende juhuslikul

vigastamisel.

o Projekteerijal esitada pinnavete ärajuhtimissüsteemide lahendus töö

käigus üle vaatamiseks Põllumajandus- ja Toiduametile aadressil

[email protected].

Riigitee 3 Jõhvi – Tartu – Valga km 168,1-169,45 asuva Kirepi lõigu ümberehitamise

keskkonnamõjude eelhinnang

23

o Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 168,1-169,45 asuva Kirepi lõigu

ümberehitamise ehitusloa eelnõu kooskõlastada Põllumajandus- ja

Toiduametiga.

◼ Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette

nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et

oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel

sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad,

kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on

soovitatav rajada kaugemale kui 50 m joogiveekaevust. Juhul kui eelmainitud

alade ja objektide paiknemine joogiveekaevu lähedal on vältimatu, tuleb tööde

teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud

reostuse sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda.

◼ Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

◼ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid, sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga,

pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

◼ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

◼ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Elva valla11 jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.

◼ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it.

11 https://www.elva.ee/documents/17608326/18341520/16.+J%C3%A4%C3%A4tmehoolduseeskiri.pdf/91e6e333-5b86- 471c-a068-1d22525fdf57

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Keskkonnaamet

Muinsuskaitseamet

Maa ja Ruumiamet

Elva Vallavalitsus

Meie 25.08.2026 nr 8-1/21-342/14925-1

Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 168,1-

169,45 asuva Kirepi lõigu

ümberehitamiseks ehitusloa menetlusse

kaasamine ja KMH algatamata jätmise

kohta seisukoha küsimine

Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 168,1-

169,45 asuva Kirepi lõigu ümberehitamiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2027. aastal vastavalt

projektile „Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 168,1-169,45 asuva Kirepi lõigu ümberehitamise

ehitusprojekt“ (töö nr 3060).

Projekti eesmärk on liiklusohutuse taseme tõstmine, ristumiskohtade arvu vähendamine

põhimaanteel ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt:

https://pilv.transpordiamet.ee/s/GTWn9m7BcnDvdT2.

Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §

11 lg 22 alusel esitame Teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu ning

seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu. Palume Teie seisukoht

esitada hiljemalt 10.09.2026 e-posti aadressile [email protected].

Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks

või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada.

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse

projektijuhi Kaarel Kaine poole (tel +372 53484214, e-post [email protected]).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaarel Kaine

projektijuht

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

2 (2)

Lisad: 1. Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 168,1-169,45 asuva Kirepi lõigu ümberehitamise

ehitusloa eelnõu

2. Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 168,1-169,45 asuva Kirepi lõigu ümberehitamise

ehitusloa andmise ja KMH algatamata jätmise korralduse eelnõu

3. Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 168,1-169,45 asuva Kirepi lõigu ümberehitamise

KMH eelhinnang