Töö nr 639

Järvamaa, Paide linn, Mündi küla
TALLI KINNISTU
DETAILPLANEERING


PLANEERINGU KOOSTAMISE
KORRALDAJA: Paide Linnavalitsus, registrikood 77000246
Järva maakond, Paide linn, Paide linn, Keskväljak 14, 72711
[email protected]
+372 383 8600

HUVITATUD ISIK: Miston Capital OÜ, registrikood 14590844
Lai tn 15, 80010, Pärnu linn
juhatuse liige Rivo Loginov
Tellijat esindab Lepingust tulenevates ning tehnilistes küsimustes
Siret Pihelgas, tel: +372 518 8123, e-mail: [email protected]

PLANEERIJA: Optimal Projekt OÜ, registrikood 11213515
MTR reg-nr EEP000601
Keemia tn 4, 10616 Tallinn

ARHITEKT JA
SELETUSKIRJA KOOSTAJA: Külli Samblik

PROJEKTIJUHT: Arno Anton
tel: 56 983 389
[email protected]
KÖITE koosseis:

I seletuskiri
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED 4
2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 4
2.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus 4
2.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus 4
2.3. Olemasolevad teed ja juurdepääsud 5
2.4. Olemasolev tehnovarustus 5
2.5. Olemasolev haljastus ja keskkond 5
2.6. Kehtivad piirangud 5
3. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE Kontaktvööndi ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK 5
3.1. Vastavus Paide valla üldplaneeringule 6
3.2. Vastavus koostatavale Paide linna üldplaneeringule 6
3.3. Planeeringu eesmärk 7
4. PLANEERINGUGA KAVANDATU 7
4.1. Krundijaotus ja kasutamise sihtotstarbed 7
4.2. Hoonestusalad 8
4.3. Kruntide ehitusõigus 8
4.4. Ehitiste arhitektuurinõuded 8
4.5. Piirded 8
4.6. Olemasolevate hoonete ja rajatiste lammutamise nõuded 8
4.7. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus 9
4.8. Haljastuse ja heakorra põhimõtted 10
4.9. Vertikaalplaneerimine 10
4.10. Tuleohutusnõuded 10
4.11. Servituutide vajaduse määramine 11
4.12. Tehnovõrkude lahendus 12
4.12.1. Veevarustus ja kanalisatsioon 12
4.12.2. Elektrivarustus 13
4.12.3. Sidevarustus 13
4.12.4. Tänavavalgustus 13
4.12.5. Soojavarustus 13
5. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED 14
6. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE 14
6.1. Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning avariiolukordade esinemise võimalikkus 14
6.2. Meetmed põhjavee kaitseks 14
6.3. Valgusreostus 15
6.4. Müra ja vibratsioon 15
6.5. Radooniriski vähendamise kaitsemeetmeid 16
7. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED 16


II JOONiSED

1. AS-01 Asukohaskeem M 1:1000
2. AS-02 Kontaktvööndi analüüs M 1:1000
3. AS-03 Tugiplaan M 1:1000
4. AS-04 Põhijoonis M 1:1000
5. AS-05 Tehnovõrkude koondplaan M 1:1000



III LISAD

Tehnilised tingimused:
• Telia Eesti AS poolt 16.12.2025 koostatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 40037906;
• Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju regiooni poolt 19.12.2025 väljastatud tehnilised tingimused nr 508353;
• Aktsiaselts Paide Vesi „Liitumistingimused ühisveevärgiga ja/või kanalisatsiooniga liitumiseks” nr 1-9/3, 22.01.2026.

Teostatud uuringud:
• Talli Mündi küla topo-geodeetiline alusplaan, koostas Enersense Aktsiaselts, töö nr EN-25/113, 28.08.2025.


IV KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE


V MENETLUSDOKUMENDID

I seletuskiri

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

Koostamise alused
• Planeerimisseadus;
• taotlus detailplaneeringu koostamise algatamiseks 26.09.2025;
• Paide Linnavalitsuse 17.11.2025 korraldus nr 280 „Mündi külas Talli kinnistu detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine”.

Koostamise lähtedokumendid
• Paide Vallavolikogu 27.10.2011 otsusega nr 48 kehtestatud „Paide valla üldplaneering”;
• koostamisel „Paide linna üldplaneering”, algatatud Paide linnavolikogu 17.10.2024 otsusega nr 49;
• Paide linna jäätmehoolduseeskiri (Paide Linnavolikogu 17.11.2022 määrus nr 17);
• riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded”;
• keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”;
• siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;
• siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”;
• Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”;
• Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1 Linnaplaneerimine”;
• Eesti standard EVS-EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes”;
• Eesti standard EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”.

Teostatud uuringud:
• Enersense Aktsiaseltsi poolt 28.08.2025. a koostatud Talli Mündi küla topo-geodeetiline alusplaan, töö nr EN-25 /113.


2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS

2.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus
Planeeringuala asub Paide linnas Mündi küla põhjapoolses osas, jäädes küla äärealale. Mündi küla piirneb põhjas Kriilevälja külaga. Paide linn jääb u 1,7 km kaugusele loodesse.
Detailplaneeringuala on suures osas kasutamata, puittaimestikuga kaetud maatulundusmaa, millel paiknevad lagunenud loomakasvatushooned eelmisest sajandist. Planeeringualast põhjasuunas on elamumaa, kirdesuunas kinnistud Mündi mõis ja Aida (tootmismaa), idasuunas kinnistu Aia (maatulundusmaa) ja lõunasuunas kinnistud Mündi laut ja Lauda (maatulundusmaa). Planeeringualast ca 300 meetrit kagusuunas jääb Mündi kompaktse asustusega ala elamupiirkond.

Planeeringuala moodustab:
• Talli kinnistu, katastritunnus 56502:003:0076, pindala 20829 m²; sihtotstarve 100% maatulundus- maa;
• lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede- ja tehnovõrkude planeerimiseks.
Paide linnavalitsuse 17.11.2025 korraldusega nr 280 Talli kinnistu detailplaneering algatati ja kinnitati lähteseisukohad. Ala suuruseks määrati ca 2,08 ha.
Transpordiameti seisukohtade kohaselt detailplaneeringu koostamiseks (väljastatud 15.10.2025 kirjaga nr 7.2-2/25/16749-2) on planeeringualasse võetud ristmikuala krundile pääsuks ja krundi ühendamiseks jalgteega. Planeeringuala suuruseks on kavandatud ca 2,15 ha.

2.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus
Maakasutus
Talli kinnistu sihtotstarve maaregistri alusel on maatulundusmaa 100%.

Olemasolev hoonestus ja kasutusotstarbed
• Lüpsikarja laut (ehitisregistri kood 107014945), ehitisealune pind 872,0 m², 1-korruseline.
Ehitise kasutamise otstarve: 12711 – Loomakasvatushoone.
• Hobusetall (ehitisregistri kood 107016617), ehitisealune pind 321,0 m², 1-korruseline.
Ehitise kasutamise otstarve: 12711 – Loomakasvatushoone
• Kaevumaja (ehitisregistri kood 120252942), ehitisealune pind 20,0 m², 1-korruseline.
Ehitise kasutamise otstarve: 12746 – Kaevumaja.

Ehitised on lagunenud ja ei ole kasutuses.

2.3. Olemasolevad teed ja juurdepääsud
Planeeringuala piirneb idas riigi kõrvalmaanteega 15175 Paide-Mündi-Mäeküla teega.
Mündi teega piirneb kergliiklustee (15175 Paide-Mündi-Mäeküla tee).
Olemasolev juurdepääs planeeritavale alale on Mündi tee (56502:003:0068) sõiduteelt.

2.4. Olemasolev tehnovarustus
Planeeringualale jääva kinnistu piki lääne- ja kagupiiri kulgevad keskpinge õhuliinid.
Talli kinnistul kaevumaja kõrval asub olemasolev kaev.
Lähim alajaam paikneb kinnistul Kivimäe alajaam (56502:003:0660) alajaam Kivimäe:(Paide), mis jääb u 60 m kaugusele idasuunas.
15175 Paide-Mündi-Mäeküla tee maa-alal on tänavavalguse maakaabel.
Kinnistul Mündi laut on olemasolevad vee- ja survekanalisatsiooni ühisveevärgi torustikud, jäädes planeeringualast 3,8 m kaugusele.

2.5. Olemasolev haljastus ja keskkond
Planeeringualasse jääv kinnistu Talli on suures osas võsastunud rohumaa üksikute lehtpuu gruppidega. Osa planeeringuala on kasutuses põllumaana. Hoonestus (lagunenud laudad) paikneb kinnistu kirdeosas. Planeeringuala põhjaosa läbib pinnasekattega tee.
Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 62.40 – 69.50 m, tõusuga itta.

2.6. Kehtivad piirangud
Planeeritava maa-ala maakasutust kitsendavad kaitsevööndid:
• avalikult kasutatava tee kaitsevöönd äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m;
• elektriõhuliinide 1 – 20 kV kaitsevööndid 10 m äärmise kaabli teljest kummalegi poole;
• ÜVK võrgud- veetorustik ja reovee kanalisatsioonitorustik, 2 m äärmise toru teljest.


3. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE Kontaktvööndi ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK

Planeeritav maa-ala paikneb Paide linnas Mündi küla põhjaosas, jäädes küla äärealale. Mündi küla piirneb põhjas Kriilevälja külaga. Asustusüksus Paide linn jääb u 1,7 km kaugusele loodesse.
Planeeringuala piirneb suurte maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutega, mis on enamuses hoonestamata. Detailplaneeringuala piirneb kinnistutega Mäekalda (katastritunnus 56502:003:0621), Mündi laut (katastritunnus 56502:003:0075), Lauda (katastritunnus 56502:003:0116) ja riigiteega 15175 Paide-Mündi-Mäeküla tee detailplaneeringuala ulatuses.
Planeeringualast põhjas olev naaberkinnistu on hoonestatud ühepereelamuga ja abihoonetega ning idas paikneb riigi tee 15175 Paide-Mündi-Mäekula tee transpordimaa sihtotstarbega kinnistu.
Planeeringualast põhjasuunda jääb ka Mäekalda kinnistu sihtotstarbega maatulundusmaa, mis on hoonestatud üksikelamuga ja abihoonetega.

Planeeringuala lähipiirkonnas, teisel pool riigiteed 15175 on tootmismaa sihtotstarbega kinnistu hoonestatud tootmis-laohoonetega (teravilja ait, veski, kuivati, väetise- ja kütuseladu). Samuti u 200 m kaugusel kirdes paiknevad suuremahulised tootmishooned (Lubja, Tootmisbaasi).
Planeeringualast põhja jääb maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu Mündi mõis, kus on säilinud mõisa härrastemaja. Mõisahoone on poolkelpkatusega puithoone. Säilinud on ka mitu kõrvalhoonet, mis on ümber ehitatud.
Mündi külas on segahoonestus. Lähipiirkonda Mündi tee äärde jääb tootmismaa sihtotstarbega kinnistuid kui ka elamumaa sihtotstarbega kinnistuid, mis hoonestatud väikeste korterelamutega.
Eluhooned on peamiselt puitvoodriga ja viilkatusega. Kontaktvööndis paiknevad üksik- kui ka korterelamud (ca 350 m kaugusel) on kuni 2-korruselised. Planeeringualast ca 900 m kaugusel põhjasuunas Kriilevälja külas on tihehoonestusega elamupiirkond. Antud piirkonnale on iseloomulik mitmest ajastust pärinevad hooned.
Kogu vaadeldavale piirkonnale on iseloomulik hajaasustus suurte põldude ja metsadega.
Lähimad äri-, teenindus- ning sotsiaalkeskused paiknevad Paide linnas, mis jääb planeeringualast 1,7 km kaugusele põhjasuunas.
Planeeritavale alale on hea juurdepääs. Planeeringuala piirneb riigi kõrvalmaantee 15175 Paide-Mündi-Mäeküla teega mis annab ühenduse riigi põhimaanteega 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa teega (8 km kaugusel kirdes).
Piirkonnal on olemas ühistranspordi ühendused. Lähimad ühistranspordi liinid liiguvad piki 15175 Paide-Mündi-Mäeküla teed ning lähimad peatused on 350 m kaugusel „Mündi töökoja” lõunasuunas ja põhjasuunas Seega käsitletaval alal on hea ühendus lähialadega.

3.1. Vastavus Paide valla üldplaneeringule
Kehtiva Paide valla üldplaneeringu (kehtestatud Paide Vallavolikogu 27.10.2011 otsusega nr 48) kohaselt asub planeeritav maa-ala detailplaneeringuga kohustuslikus alas, mille maakasutuse juhtotstarbeks on tootmismaa.
Tootmismaad on tootva ja ümbertöötleva tootmisega seotud hoonete, neid ümbritsevate abihoonete ja rajatiste maad ning ladude maad.


Väljavõte kehtivast Paide valla üldplaneeringu maakasutuse plaanist.

Tootmismaa (T) maakasutuse juhtotstarve on tootmishoonete maa.
Maakasutuse sihtotstarbe tootmishoonete maa kõrvalfunktsioon on ärimaa, täpne funktsioon täpsustatakse detailplaneeringuga.
Paiksete saasteallikate puhul arvestada võimalusel sanitaarkaitsetsoon selliselt, et see jääks krundisiseseks ning selle laiust arvestada alates ehitusjoonest.
Elamumaade ja tootmismaade vahele planeerida kaitsehaljastus.
Tootmisettevõtte territooriumist tuleb 20% haljastada. Haljastusest 60% arvestada kõrghaljastusena.
Äriga seotud parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides.

Koostatud detailplaneeringu lahenduses määratakse kinnistule Talli sihtotstarve tootmismaa 80% ja ärimaa 20%. On määratud ehitusõigus tootmis-ärihoone ehitamiseks.

Detailplaneeringuga ei muudeta kehtivat üldplaneeringut.

3.2. Vastavus koostatavale Paide linna üldplaneeringule
Paide linna koostatava üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav maa-ala kompaktse asustusega alal, mille maakasutuse juhtotstarbeks on tootmise maa-ala.

Väljavõte koostatavast Paide linna üldplaneeringu maakasutuse plaanist.

Tootmise maa-ala on tootmise eesmärgil kasutatav maa, mille moodustab tootmis- ja tööstusehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa, sh laohooned, päikesepargid ning põllumajandusliku tootmishoone ja -rajatise maad.
Lubatud kõrvalotstarbed (kuni 30% ulatuses): äri, jäätmekäitluse, tehnoehitise ning transpordi maa-ala. Kõrvalotstarbe määramise korral tiheasustusega aladel ja kompaktse asustusega aladel ei ole lubatud kavandada tootmistegevust, millega kaasneb keskkonnaoht.

Detailplaneeringuga ei muudeta kehtivat üldplaneeringut.

3.3. Planeeringu eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Mündi külas, Talli kinnistule (katastritunnus 56502:003:0076) hoonestuskrundi ruumilise terviklahenduse ja selleks vajaliku taristu planeerimine, maakasutusotstarbe, haljastuse ja juurdepääsu planeerimine ning ehitusõiguse andmine.


4. PLANEERINGUGA KAVANDATU

4.1. Krundijaotus ja kasutamise sihtotstarbed
Planeeringuala koosneb maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistust Talli, suurusega 20829 m².
Planeeringulahendusega ei muudeta olemasolevat krundijaotust.
Krundi pos 1 kavandatud suurus ja sihtotstarve:
• pos 1 krunt suurusega 20829 m², sihtotstarve tootmismaa 80% ärimaa 20%.

Ehitiste kasutamise otstarvete loetelu
Vastavalt majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusele nr 51.
• 12201 büroohoone;
• 12515 ehitusmaterjalide ja -toodete tööstuse hoone;
• 12518 masina- ja seadmetööstuse hoone;
• 12519 muu tööstushoone;
• 12529 muu laohoone;
• 23052 ehitusmaterjalide ja -toodete rajatis;
• 23055 masina- ja seadmetööstuse rajatis;
• 23059 muu nimetamata tööstusharu rajatis;
• 24223 laoplats või laoväljak;
• 24229 muu nimetamata laomajandusrajatis.
Ehitise täpne kasutamise otstarve selgub projekteerimisel, kui on täpsustunud tegevusvaldkonnad ja mahud krundil. Olulise keskkonnamõju tekkimise võimalust alale hinnatakse koostatavate ehitusprojekti(de) menetluses enne ehitisele ehitusloa väljastamist.

4.2. Hoonestusalad
Detailplaneeringu lahenduses on hoonestusalad kavandatud lähtuvalt olemasolevast hoonestusest, tuleohutuskujadest ja tehnorajatiste kaitsevööndite asukohast.

4.3. Kruntide ehitusõigus
Pos 1
Krundi kasutamise sihtotstarve ärimaa 20% tootmismaa 80%
Hoonete suurim arv krundil 3 (põhihoone + 2 abihoonet)
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind 9200 m²
Hoonete suurim lubatud kõrgus 14 m põhihoone; 5 m abihoone
(hoone absoluutkõrgus ±0,00 = 69.00 m).
Hoonete suurim lubatud korruselisus 2 – ärihoone; 1 – abihoone

4.4. Ehitiste arhitektuurinõuded
Pos 1
Hoonete paigutus eraldiseisvad.
Katusekalle: 0 – 20°.
Maksimaalne kõrgus maapinnast: 14 m põhihoone; 5 m abihoone.
Maksimaalne korruselisus 2 – põhihoone; 1 – abihoone.
Välisviimistlus: betoon, klaas, tellis, krohv, puit jt piirkonda sobivad materjalid.
Katusematerjal: rullmaterjal, plekk.

Klaaspindade kavandamisel arvestada nende lindudele nähtavaks muutmise vajadust. Kasutada fassaadil ja muudel klaaspindadel ainult linnusõbralikke klaasitüüpe, mis on kas madala peegeldusteguriga klaas või ultraviolettmustriga klaas.
Soojuspumbaseadmed tuleb kavandada tänava poolt vaadeldes võimalikult varjatud asukohta. Seadmed on soovitatav paigutada varjatult.
Päikesepaneelid tuleb paigutada katusega samasse tasapinda, hoone arhitektuurse lahendusega sobivalt.
Hoone arhitektuurne lahendus täpsustada eskiisprojektis, eesmärgiga rajada planeeringualale maksimaalselt sobituv ja ümbruskonna elukeskkonda esteetiliselt ja visuaalselt väärtustav hoone.

4.5. Piirded
Äri-tootmishoonega krundi metallpiire võib olla maksimaalse kõrgusega 1,8 m. Läbipaistmatuid piirdeid kasutada juhul, kui need on vajalikud müratõkke ja turvalisuse eesmärgil.

Piirded ei tohi takistada nähtavust riigitee ristmikul. Piirete kavandamisel arvestada, et väravad ei tohi avaneda riigitee alusele maale ning planeeringuala teenindavad, alale sisse sõitvad sõidukid ei tohi värava avamist oodates seista sõiduteel.

4.6. Olemasolevate hoonete ja rajatiste lammutamise nõuded
Talli kinnistul on olemasolevad loomakasvatushooned (lagunenud):
lüpsikarja laut (ehitisregistri kood 107014945), ehitisealune pind 872,0 m² ja maht 2820 m³;
hobusetall (ehitisregistri kood 107016617),ehitisealune pind on 321,0 m² ja maht 1112 m³;
kaevumaja (ehitisregistri kood 120252942).
Olemasolevad hooned on ette nähtud detailplaneeringu lahenduses lammutada.

Olemasolevate hoonete lammutamise nõuded:
• lammutatavatele hoonetele ja rajatistele koostada eraldi lammutusprojekt;
• lammutamisel tekkivad ehitusjäätmed peab ladustama vastavalt jäätmekavale ja sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Kui hoones on asbesti või muid ohtlikke aineid, tuleb see kajastada projektis ja käitlemine vastavalt jäätmeseadustele (ehk ohutult koguda ja ära anda);
• lammutustööde teostamisel kaitsta ja mitte vigastada olemasolevaid säilitatavaid puid;
• lammutuse käigus pritsida konstruktsioonidele vett, et vähendada tolmu levikut;
• lammutusjäätmete kogumine ja edasine käitlemine ning hoonealuse huumusmulla käitlemine peab toimima vastavalt Paide linna jäätmehoolduseeskirja nõuetele.´

Puurkaevu ja puuraugu likvideerimine
Puurkaevu omanik või maaomanik on kohustatud likvideerima kasutamiskõlbmatu, põhjavee seisundile ohtliku või kasutusotstarbe kaotanud puurkaevu.
Puurkaevu likvideerimiseks koostada puurkaevu likvideerimise projekt. Puurkaevu likvideerimise projekt kooskõlastada Keskkonnaametiga.
Pärast puurkaevu või puuraugu likvideerimist koostab puurkaevu või puuraugu likvideerimistöid teostanud isik puurkaevu või puuraugu likvideerimise akti ning esitab selle Keskkonnaametile ja kohalikule omavalitsusele.
4.7. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Olemasolevat liikluskorraldust ümbritsevatel teedel ei muudeta.
Planeeringulahenduses nähakse ette juurdepääs krundile olemasolevalt 15175 Paide-Mündi-Mäeküla teelt (Mündi teelt). Maaüksusele Talli on olemasolev mahasõit Mündi teelt. Olemasolev mahasõit rekonstrueeritakse ja on planeeritud riigitee teeületuskoht.

Vastavalt Ehitusseadustik § 71 lg 2 on maanteel tee kaitsevööndi laius äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m. Tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks.

Detailplaneeringu joonistele AS- 04 Põhijoonis on kantud olemasoleva 15175 Paide-Mündi-Mäeküla tee ja planeeritud juurdesõidutee ristumiskoha nähtavuskolmnurgad vastavalt kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid”. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel likvideerida mets, võsa, hekk, aed vms rajatis (EhS § 72 lg 2).

Täiendavad nõuded ehitusprojekti koostamiseks:
• teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3;
• parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad;
• planeeringu koosseisus kavandatud riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest;
• vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused;
• arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeritavale alale rajatava hoone kasutuselevõttu;
• Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks;
• planeeringuala piirneb riigiteega, siis tuleb arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks;
• pos 1 äri- ning tootmismaa sihtotstarbega krundi ja maatulundusmaa sihtotstarbega (hoonestatud üksikelamuga ja abihoonetega) kinnistu Mäekalda vahel peab olema haljasriba min 20 m laiune kuhu pole lubatud planeerida sõidukite liikumis- ega parkimiseala. Alale on kavandatud kõrghaljastus ja vajadusel müratõkke vall rajamise võimalus;
• kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.

Parkimine
Ehitise otstarve
Ehitise asukoht
Normatiivne parkimis- kohtade arv krundil
Planeeritud parkimis- kohtade arv krundil

linnakeskus


Planeeritud:
asutused
tööstusettevõte ja ladu

1 / 90
1 / 250

1840 : 90 = 21
7360 : 250 = 29

 21
 29
Planeeritaval maa-alal kokku
50
50
Parkimiskohtade vajadus on arvutatud Eesti standard „Linnatänavad” (EVS 843:2016) alusel.
Nõutav parkimiskohtade arv tagatakse planeeringualal, oma krundil maapealsel parkimisalal. Normatiivne parkimiskohtade vajadus on 50 autole. Kruntidele kokku on planeeritud 50 parkimiskohta. Planeeritud on 21 kohaline (JR 21) rattaparkla (AS-04 Põhijoonis).

4.8. Haljastuse ja heakorra põhimõtted
Peale ehitustegevust krunt haljastada. Rajada kõrghaljastusega haljasala krundi põhjapiiri äärde. Rajatav haljasala on eralduseks elamumaa ja äri-tootmismaa sihtotstarvetega kruntide vahel. Parema eraldatuse tagavad okaspuud.
Parklate kavandamisel Mündi tee ja krundi kagupiiri äärde liigendada parklad kõrghaljastusega iga parkakoha järel.
Haljastuse osakaal tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega krundil on minimaalselt 20%.
Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 nõuetele.
Täpsem haljastuslahendus ja vertikaalplaneerimine lahendada hoone ehitusprojekti koosseisus.

Olmejäätmete kogumine lahendatakse vastavalt jäätmeseadusele ja „Paide linna jäätmehooldus- eeskirjale”. Jäätmete sorteeritult kogumiseks tuleb näha ette suletavad kogumiskonteinerid (soovi/vajadusel korral eraldi jäätmemajas) või kasutada süvamahuteid.
Olmejäätmete kogumise ja sorteerimise koht on planeeritud krundisiseselt. Prügikonteinerite asukoht krundil määratakse konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil.

4.9. Vertikaalplaneerimine
Planeeritava ala maapind on suures osas tasane, tõusuga läänest itta. Maapinna absoluutkõrgused vahemikus u 62.40 – 69.50 m.
Peale ehitustegevust krunt heakorrastatakse.
Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada sademevee mitte valgumine naaberkinnistutele.
Kõvakattega pindadelt kogutakse sademevesi ja suunatakse läbi õli-bensiini-liivapüüduri oma kinnistul immutussüsteemi.
Vertikaalplaneerimine lahendatakse hoone ehitusprojekti staadiumis ja lahendusega tuleb tagada, et sademevesi ei valguks kõrval maaüksustele. Hoonete suhtelise kõrguse ±0.00 määramisel lähtuda juurdesõidutee projekteerimisel valitud kõrgusmärkidest.
Sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis (vastavalt asfalteeritava ala ning hoonestuse suurusele).

4.10. Tuleohutusnõuded
Nõuded ja meetmed on määratud siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Välise tuletõrjevesivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” nõuetest.
Hoonete tuleohuklass määrata vastavalt Eesti Projekteerimisnormide ET-1 0109-0235 „Ehitiste tuleohutus” järgi ja siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” järgi. Hoone(te) korruste arvust, kõrgusest, pindalast ja kasutajate arvust ning kasutusviisist tulenevalt määrata täpne tuleohutusklass ehitusprojekti koostamisel.
Kavandatud hoonete tulepüsivust iseloomustavad üldandmed:
• Kasutusviis VI kasutusviis
Kasutusviis hõlmab hooneid ja ruume, kus toimub tootmine ja/või ladustamine ning sõidukite (elektroonika vms) remont ja hooldus.
• Kasutusviis V kasutusviis
Kasutusviis hõlmab hooneid ja ruume, kus kasutajad eeldatavalt tunnevad ruume hästi, neil on eeldused iseenda ohutuse tagamiseks ja nad on eeldatavalt ärkvel.
• Kasutamisotstarbed 12200 – Bürood
12520 – Laohooned
• Korruste arv 1 – 2
• Hoonete maksimaalne kõrgus 9 – 14 m
Tule leviku takistamiseks on planeeringulahenduses määratud meetmed:
Hoonete vaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonete vaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega.
Päästetehnikaga peab pääsema hoone sissepääsude, hädaväljapääsude ja päästemeeskonna sisenemistee vahetusse lähedusse.
Tuletõrje autodele on tagatud juurdepääs Mündi teelt. Hooneteni juurepääsuteed (väravad) on ette nähtud vähemalt 3,5 m laiad.
Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs ettenähtud päästevahenditega.
Välise tulekustutusvee vooluhulk ja kestus määratakse siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” nõuete kohaselt, lähtudes hoone(te) suurima tuletõkkesektsiooni pindalast ja eripõlemiskoormusklassist.
Lähim olemasolev tuletõrjehüdrant paikneb 15175 Paide-Mündi-Mäeküla teel, Nurme tn 1a kinnistu kõrval u 1,5 km kaugusel planeeringualast loodes, mistõttu ei ole selle kaudu võimalik tagada õigusaktist tulenevat tulekustutusvee kättesaadavust planeeringualal.
Täpne normvooluhulk (l/s) ja tulekahju arvestuslik kestus (h) määratakse ehitusprojekti koostamisel, kui tuletõkkesektsioonide pindalad ja hoone(te) lõplik kasutusotstarve on teada. Projekteerimise käigus tuleb määrata vajaliku veevõtukoha (hüdrandi (hüdrantide) või tuletõrjeveemahuti(te)) tootlikkus ning näidata lahendus, millega tagatakse nõutav tulekustutusvee kogus, kuna olemasolevast ühisveevärgist ja lähimast hüdrandist ei ole võimalik vajalikku tuletõrjevee vajadust tagada. Maavajadus tuletõrjemahuti(te) tarbeks on määratud põhijoonisel ja tehnovõrkude koondplaanil.
Tulekustutusvee tagamiseks on planeeringus ette nähtud kohapealne (kohapealsed) tuletõrjeveemahuti(d) ja/või hüdrant (hüdrandid), mille asukoht ja maavajadus on näidatud detailplaneeringu joonisel AS-05 (Tehnovõrkude koondplaan). Mahuti(te)/hüdrandi (hüdrantide) täpne asukoht, maht, tootlikkus ning kaugus hoone(te)st määratakse ehitusprojekti koostamisel vastavalt siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 nõuetele.

4.11. Servituutide vajaduse määramine
Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide seadmiseks.
Kavandatud servituutide alad on tähistatud detailplaneeringu joonisel AS-05 ja kirjeldatud joonise  AS-04 tabelis kitsenduste/piirangute veerus. Servituutide ulatus võib ehitusprojektis täpsustuda.
Pos 1
• Servituudi vajadusega ala planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 2 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks;
• servituudi vajadusega planeeritud veetrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks;
• servituudi vajadusega ala olemasolevale elektriõhuliinile 1 – 20 kV 10 m mõlemale poole liini äärmise liini teljest võrguvaldaja kasuks.
15175 Paide-Mündi-Mäeküla tee (56502:003:0068)
• Servituudi vajadusega ala planeeritud madalpinge kaablitrassile 1 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi, võrguvaldaja kasuks;
• servituudi vajadusega ala planeeritud liitumiskilbile, 2 m laiuselt kilbi väliskontuurist, võrguvaldaja kasuks;
• servituudi vajadusega ala planeeritud vee- ja reovee survekanalisatsioonitrassile 1 m äärmise trassi teljest mõlemale poole võrguvaldaja kasuks;
• servituudi vajadusega planeeritud veetrassi liitumispunktile 1 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks.
15175 Paide-Mündi-Mäeküla tee (56501:001:0201)
• Servituudi vajadusega ala planeeritud madalpinge kaablitrassile 1 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi, võrguvaldaja kasuks;
• servituudi vajadusega ala planeeritud vee- ja reovee survekanalisatsioonitrassile 1 m äärmise trassi teljest mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.
Aida (56501:001:0199)
• Servituudi vajadusega ala planeeritud madalpinge kaablitrassile 1 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi, võrguvaldaja kasuks;
• servituudi vajadusega ala planeeritud vee- ja reovee survekanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.

15175 Paide-Mündi-Mäeküla tee (56501:001:0213)
• Servituudi vajadusega ala planeeritud veetrassile 1 m äärmise trassi teljest mõlemale poole liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks võrguvaldaja kasuks.
Aia (56501:001:0202)
• Servituudi vajadusega ala planeeritud vee- ja reovee survekanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole võrguvaldaja kasuks.
Mündi tee 2 (56501:001:0212)
• Servituudi vajadusega ala planeeritud reovee survekanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole võrguvaldaja kasuks;
• servituudi vajadusega planeeritud survekanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks.

4.12. Tehnovõrkude lahendus
Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda, planeerimislahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega.
Detailplaneeringuga on esitatud tehnovõrkude esialgne põhimõtteline lahendus.
Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel AS-05 Tehnovõrkude koondplaan.
Tehnovõrkude servituutide seadmise vajadus on kirjeldatud seletuskirja punktis 4.11.
Planeeritud tehnovõrkude ja liitumispunktide paigutus on põhimõtteline ja kuulub täpsustamisele ehitusprojektiga.

4.12.1. Veevarustus ja kanalisatsioon
Veevarustus
Veevarustus on lahendatud vastavalt aktsiaselts Paide Vesi tehnilistele tingimustele detailplaneeringu koostamiseks, Talli (56502:003:0076) Mündi küla Paide linn liitumine ÜVK-ga, nr 1- 9/3, 22.01.2026.

Tehnilised tingimused näevad ette kinnistule veevarustuse loomiseks veeühenduse Aia (56501:001:0202) kinnistul kulgevast veetorustikust De90.
Planeeringulahenduses on veetorustikuga ühinemispunkt kavandatud kinnistule Aia, selleks määratakse servituudi vajadusega ala ettepanek.
Krundi pos 1 (Talli) piirist ca 1 m kaugusele kinnistu maa-alale on ette nähtud maakraan, mis on krundi liitumispunktiks ühisveevärgiga.

Olmekanalisatsioon
Olmekanalisatsiooni lahendus lähtub aktsiaselts Paide Vesi tehnilistest tingimustest Talli kinnistu, Mündi küla, Paide linn veevarustuse ja kanalisatsiooni tehnilised tingimused detailplaneeringu koostamiseks, nr 1 – 9 / 3 22.01.2026.
Vastavalt tehnilistele tingimustele tuleb reovesi juhtida surveliselt De110 survekanalisatsiooni pöörangukaevu kinnistul Mündi tee 2.
Planeeringuala ühinemispunkt kanalisatsiooniga on ette nähtud detailplaneeringulahenduses Mündi tee 2 kinnistul (katastritunnusega 56501:001:0212) paiknevasse survekanalisatsioonitorustikku. Planeeringualale on kavandatud väikepumpla, kust suunatakse reovesi survekanalisatsiooni, mis ühineb ühiskanalisatsiooni survetorustikuga kinnistul Mündi tee 2. Enne suubumist on ette nähtud voolurahustuskaev. Kuna pöörangukaevul ei ole liitumisotsa tuleb see paigaldada ekstruuder- keevisega või kaev välja vahetada.
Planeeritud ühinemiskaev jääb kinnistu Talli (56502:003:0076) liitumispunktiks ühiskanalisatsiooniga.
Planeeritud reovee survekanalisatsioonitrassile on määratud servituudi seadmise vajadusega ala vee-ettevõtja kasuks.
Ühisveevärk ja ühiskanalisatsiooni torustikud ning moodustatavate kruntide liitumispunktid projekteeritakse ja ehitatakse välja vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele ning kehtivatele normidele.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustike kaitsetsooni ulatuses sõlmida isiklik kasutusõiguse leping aktsiaselts Paide Vesi kasuks.

Sademe- ja drenaaživeed
Sademevee käitlus peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”.
Veeseaduse kohaselt tuleb sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks sademevee suublasse juhtimisel kasutada looduslähedasi lahendusi (nt rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave jm), mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist.

Planeeringuala eeldatav sademevee vooluhulk äkksadude korral on ca 75 l/s ja kogus ca 72 m3.
Suurte kõvakattega pindadega aladel tuleb rakendada tehnilisi lahendusi, mis vähendavad löökkoormuseid eesvooludele ning mis tagavad sademevee nõuetekohase kvaliteedi.
Planeeritud parklate kõvakattega pindadelt kogutakse sademeveed kokku restkaevude abil ning juhitakse läbi õli- liivapüüduri ühtlustustiiki. Katuste sademevesi juhtida ühtlustustiiki ja haljasalale.
Ühtlustustiigi mahutavus määrata ehitusprojektiga, sh arvestades tegelikult kavandatavat kõvakatendite ala suurust.

Rakendades säästvaid sademevee lahendusi läbi maastiku kujunduse on võimalik vähendada eesvoolu koormust nn äkksadude korral:
• imbväljaku ja -kraavide rajamine, tagada sademevee valgumine rohealale vertikaalplaneerimisega;
• viipetiikide rajamine, sh madalhaljastuse rajamine, mis lisab alale väärtust visuaalse ilme kaudu;
• parkimisalade osaline lühiajaline üleujutamine, seda on võimalik tagada parkimisaladelt äravoolutoru dimensioneerimisega;
• vett läbilaskvate katendite kasutamine parkimisaladel.
Sademevee terviklik lahendus planeeringuala kohta tuleb lahendada krundile taristu projekteerimise käigus, kus tuleb ära näidata vajalikud sademevee kogumismahutite suurused, asukohad ja immutusrajatiste maavajadused ja krundilt ärajuhitava sademevee kogused.

4.12.2. Elektrivarustus
Elektrivarustus lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ poolt 19.12.2025 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 508353.
Planeeritud krundi elektrienergiaga varustamine on ette nähtud Kivimäe:(Paide) alajaamast (Kivimäe alajaam, katastritunnusega 56502:003:0660), mis asub planeeringualast kirdes u 50 m kaugusel.
Planeeritav 0,4 kV liitumiskilp kavandatakse Talli kinnistu piiri äärde olemasoleva transpordimaa sihtotstarbega kinnistule 15175 Paide-Mündi-Mäeküla tee (katastritunnusega 56502:003:0068). Liitumiskilp on alati vabalt teenindatav.
Tarbijateni on planeeritud alajaamast kuni hoonestusalani 0,4 kV maakaabelliin. Liitumiskilbist kuni elektripaigaldise peakilpi ehitab tarbija oma vajadustele vastavad liinid.
Nii 0,4 kV maakaabelliinidele kui ka liitumiskilbile on määratud servituudi seadmise vajadusega alad.

Kõik planeeringualal projekteeritud tehnovõrkude tööprojektid kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi OÜ-ga. Elektrivarustuse lahenduse väljaehitamiseks tellida tööprojekt, mis kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega.

4.12.3. Sidevarustus
Sidevarustuse lahenduse koostamise aluseks on Telia Eesti AS poolt 16.12.2025 koostatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 40037906.

Vastavalt tehnilistele tingimustele on planeeritud sidekanalisatsiooni põhitrassi ehitus lähtuvana Paemurru tee 5 ees kulgevast sidetrassist. Planeeringuala jääb antud alast 1,5 km kaugusele.
Planeeringuga nähakse ette kasutada mobiilsidevõrgu vahendeid.

4.12.4. Tänavavalgustus
Tänavavalgustus detailplaneeringulahenduses ette ei ole nähtud.
Kinnistusiseste valgustite toited (sh planeeritud parklad) on ette nähtud hoone toite võrgust ning lahendatakse järgmistes projekteerimisstaadiumites, kui on teada juba nii hoone kui ka parklate täpsed asukohad. Kinnistusisene välisvalgustus ehitatakse välja koos kinnistu parkimisplatsidega ja trassidega.

4.12.5. Soojavarustus
Planeeringulahenduses on küttesüsteem ette nähtud lokaalsena, energiasäästlikuna ja keskkonnasõbralikuna. Võimalikud kütteliigid on gaasküte, maaküte, õhk-vesi ja õhk-õhk soojuspumbad ja/või nende kombinatsioon.
Soovitatav on kasutada passiivseid või aktiivseid ökoloogilisi küttesüsteeme (nt passiivne päikeseküte hoone akende orienteerimine lõunasse).
Kütteallikana võib kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike. Vertikaalsete maasoojuse puuraukude rajamine ei lubatud. Hoonete küttesüsteemi valikul arvestada küttesüsteemi energiatõhusust.


5. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED

Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”.
Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised:
• süttimatust materjalist prügikonteinerid ja kergestisüttiva prahi kiire koristamine;
• hea valgustus hoonele, sissepääsudele;
• territooriumi korrashoid;
• vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude, uste, akende ja klaaside kasutamine;
• tulekindlate materjalide kasutamine;
• paigaldada tuletõrje- ning valvesignalisatsioon.


6. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus, tootmis- ja ärihoone ning seda toetavate rajatiste ehitamine, ei ole keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevus. KeHJS § 6 lõige 2 sätestab, et kui kavandatav tegevus ei kuulu § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas lõikes nimetatud valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju. Kuna detailplaneeringu eesmärgiks on seatud äri- ja tootmisfunktsiooniga hoonestuse planeerimine, tuleb anda eelhinnang planeeritava tegevuse kohta. Kui detailplaneeringu koostamise ajal ei selgu planeeringuala arendamise täpsemaid tegevusvaldkondi, hinnatakse olulise keskkonnamõju tekkimise võimalust planeeringualale koostatavate ehitusprojekti(de) koostamise menetluses enne ehitisele ehitusloa väljastamist.

6.1. Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning avariiolukordade esinemise võimalikkus
Ohud selguvad kui on kavandatav tegevus teada.
Põhja- ja pinnavee reostust võib põhjustada mõni suurem avarii (kanalisatsioonitoru purunemine, kütuseleke vmt). Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal, pärast ehitust täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette ei ole näha.
Avariiohtlike olukordade vältimiseks:
• territooriumi korrashoid;
• territooriumile tagada juurdepääs;
• ehitamise ajal ei tohi koormata keskkonda saasteainetega, vältida masinatest tingitud õlireostust, vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev koristamine;
• tootmistegevuse iseloomust tulenevate keskkonnaohtlike saasteainete kogumiseks rajada nõuetele vastavad kogumis- ja puhastussüsteemid.

6.2. Meetmed põhjavee kaitseks
Detailplaneeringuga haarataval territooriumil intensiivset pinnast, pinna- ja põhjavett ning õhku reostavat majandustegevust ei ole ette nähtud. Vastavalt Veeseadusele on põhjavee reostamine ja risustamine keelatud.

Detailplaneeringuala jääb kaitsmata põhjaveega piirkonda. Kaitsmata põhjaveega alal planeeritava tegevuse käigus rakendatakse ettevaatusprintsiipi: kõik potentsiaalselt reostusohtlikud pinnad muudetakse vettpidavaks ning tagatakse operatiivne valmidus võimalike lekete koheseks likvideerimiseks.
Kaitsemeetmed kaitsmata põhjaveega alal:
• projekteerimisel kavandatavad lahendused peavad tagama, et tegevusega ei ohustata põhja - ega pinnavee seisundit;
• reostusohtlikud objektid (nt kütuse, kemikaalide jms hoiustamise kohad) tuleb rajada kõvakattega aladele või suletud ruumidesse, et välistada reostuse levimist pinnasesse;
• kõvakattega pindadelt sademevee ärajuhtimisel tuleb vältida selle saastumist;
• projekteerimisel tuleks eelistada saastamata sademevee kasutamist põhjavee asemel seal, kus võimalik (nt tuletõrjevesi, autode pesu vms);
• ≥30 sõiduki parklad rajada kõvakattega ning sealt kogunev sademevesi enne veekogusse juhtimist suunata läbi õlipüüduri; õlipüüduritele tuleb tagada regulaarne hooldus;
• alla 30 sõidukile mõeldud parklad võivad olla kõvakatteta. Parklast ära valguv vesi ei tohi voolata otse veekogusse, vaid peab läbima puhastava looduslähedase sademeveesüsteemi. Looduslähedaste sademeveelahenduste kavandamisel kasutada kraave, nõvasid, tiike, imbväljakuid, et toimuks looduslik puhastumine, imbumine ja vooluhulga ühtlustumine;
• kui pinnas ei sobi immutuseks, rajada ühtlustusmahutid, mille maht selgitatakse välja ehitusprojekti koostamisel.

Kavandatava tegevusega ei ole kavandatud põhjaveevõttu. Planeeritud hoonete veevarustus ei ole lahendatud lokaalselt, s.o puurkaevust) ning reovett ei käidelda lokaalselt. Planeeringuala veevarustamine ja kanalisatsioon on lahendatud ÜVK põhiselt, vastavalt aktsiaselts Paide Vesi tehnilistele tingimustele.
Sellest tulenevalt hinnanguliselt ei ole ette näha eeldatavaid olulisi negatiivseid mõjusid planeeringu realiseerimisel.
Reovee ärajuhtimisel keskkonnareostuse tekitamine peab olema välistatud. Kõik reoveed tuleb kanaliseerida õigusaktide ja standardite kohaselt.

6.3. Valgusreostus
Valgusreostus ehk valgussaaste on üleliigne, tarbetu või soovimatu (häiriv, pealetükkiv) tehisvalgus. Valgusreostust tekitavad tänavavalgustid, aiavalgustid, reklaamplakatite ja fassaadivalgustus, mis kõik on halvasti projekteeritud, varjestamata ja/või suunatud üles taevasse. Valgusreostus on ka see kui tänavalaternatelt tulev valgus paistab elamu akendest sisse või eredad tuled ettevõtete ja tööstuste valgustitelt.
Valgusreostuse võimalikkus on hoonete ehitamisajal. Ehitustööde läbiviimisel pimedal või halva nähtavusega ajal on ehitusplats valgustatud ajutiste valgusallikatega. Ehitusaegsed mõjud on seotud ka ehitusmasinate tulede valgusvihkudega ehitusplatsil. Valgustus on vajalik ohutuse ja turvalisuse tagamiseks ning ehitusmasinate ja -seadmete valvamiseks ehituse maa-alal.
Ehitusaegse valgustusega kaasnevad häiringud on ajutised ja pärast ehitustööde lõppu mõju lakkab. Tegemist on lokaalsete valgusallikatega, mille oluline mõju ei ulatu reeglina ehitusplatsi territooriumist märkimisväärselt kaugemale.
Valgustus tuleb kavandada selliselt, et see täidaks valgustuse eesmärke ja põhjustaks võimalikult vähe häiringuid (valgusreostust). Ehitusplatsi valgustamisel tuleb jälgida, et valgusallikad oleksid suunatud just nendele objektidele, mida tuleb valgustada, ega oleks suunatud taevasse või häiriks liiklust ning ümberkaudseid elanikke ja muid objekte.
Üheks peamiseks valgusreostuse allikaks on valesti suunatud välisvalgustust.
Valgusreostuse leevendamiseks tuleb järgida järgmisi põhimõtteid:
• valgusvoog peab olema suunatud valgustamist vajavale objektile, s.t tuleb vältida valguse hajumist;
• eelistada säästlikke valgusteid, siis annavad parema spektraaljaotusega valguse;
• laternapostid peavad olema võimalikult madalad;
• välisvalgustuse kavandamisel ja paigaldamisel jälgida, et valgusvihud ei oleks suunatud elamukruntide poole ja paigaldada kaasaegsed ja ökonoomsed tänavavalgustid, mis ülemäärast valgusreostust tõenäoliselt ei põhjusta;
• istutada täiendavat kõrghaljastust, mis samuti pakub varju. Arvestada tuleb, et lehtpuud, mis on suure osa aastast raagus, ei varja häirivaid valgusvihke;
• valgusreostus on võimalik ka hoonete kasutusajal. Maapinna erinevus on 62 – 69 m, käsitleda, et hoonete kasutusajal tuleb vältida valgusreostuse levikut kõrvalasuvale elamukinnistule, lähipiirkonnas olevale kortermajade piirkonnale ja teemaale (pimestamine).

6.4. Müra ja vibratsioon
Seadmeid, masinaid jm vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada või kasutada sellisel viisil (sh ehitusaegne), et seadmete poolt tekitatud vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes vastaks sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord” kehtestatud piirväärtustele.
Hoonetele paigaldatavatest tehnoseadmetest levivad müratasemed peavad planeeringuala ümbrusesse jäävatel elamualadel vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 punkti 2 kohaselt II kategooria alale kehtestatud tööstusmüra sihtväärtustele.
Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed ei tohi ületada määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud normtasemeid. Vajadusel näha ette müraleevendavate meetmete rakendamine lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. kaasneva müra vähendamiseks. Siseruumide müratasemed peavad vastama sotsiaalministri 12.11.2025 määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemetele.
Kui määratud müra tasemed ületavad kehtestatud piirväärtusi, peab müraallika valdaja rakendama asjakohaseid mürakaitsemeetmeid.
Meetmeteks võivad olla näiteks välispiirete piisav heliisolatsioon, vaikse fassaadi ja siseõue tagamine või vaikust nõudvate ruumide projekteerimine müraallikast ja müravalli kavandamine planeeringu elamute poolsele alale.

6.5. Radooniriski vähendamise kaitsemeetmeid
Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest.
Eesti projekteerimisnormides (EPN) on elu-, puhke- ja tööruumides aasta keskmise radoonisisalduse piiriks seatud 200 kBq/m³.
Radoon pääseb majja ehituse halva kvaliteedi ning hoone vananemisel tekkivate pragude tõttu.
Eesti standardile EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”.

Radooniriski vähendamise kaitsemeetmed:
• võimalusel paigaldada hoone alla radooni kogumise torud või võimaldada välisõhu juurdepääs hoone alla;
• ruumide tuulutus. Nii vahetub radoonirikas õhk kiiremini ning selle mõju on väiksem. Tuulutada ka ruume, kus tihti ei viibita (näiteks kelder), et radoon sinna kontsentreeruda ei saaks;
• ruumid hoida tolmust ning suitsu- ja tahmaosakestest vabad, sest radooni tütarproduktid kleepuvad nende külge ning liiguvad õhu abil inimeste hingamisteedesse;
• paigaldada ventilatsioonisüsteem, mis tekitab hoonesse väikese ülerõhu. Lisaks sellele, et õhk vahetub kiiremini, tekitab väike ülerõhk ka olukorra, kus radoon ei saa nii intensiivselt hoonesse tungida. Ülerõhu tekitamisel peab olema kindlasti ventilatsioonisüsteem, mis ühelt poolt puhub õhku sisse, ent samas imeb teistest ruumidest õhu välja. Muidu võib ülerõhk tekitada seinade hallitust;
• korrastada ventilatsioonisüsteem, puhastada lõõrid ning torud;
• vaadata üle põranda konstruktsioon. Sulgeda kõik nähtavad augud ja praod, näiteks maja alt tulevate torude või juhtmete ümbrused. Samuti on head radooni sisselaskjad seina ja põranda vahelised praod. Ohtlikud võivad olla vihmavee kollektorid garaažides ja abiruumides, kui seal viibitakse tihti või on sellised ruumid ühendatud elu- või töökoha ruumidega. Hermeetiliseks tuleks muuta ka pistikupesad ning muud avaused seintes, sest radoon võib maapinnast liikuda poorsesse seinamaterjali.

Detailplaneeringu ala asub Eesti pinnase kaardi andmetele keskmise või madala radoonisisaldusega pinnase alal.


7. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE VÕIMALUSED

Detailplaneeringu elluviimise tingimused
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele, projekteerimisnormidele ja standarditele.
Juhul kui detailplaneeringu koostamisel ei selgu üksikasjalikum tootmistegevus krundil, siis tuleb ehitusloa menetluses koostada projekteeritava arenduse kohta keskkonnamõju eelhinnang, et hinnata olulise keskkonnamõju tekkimise võimalust. Ehitusloa menetlus peab olema avalik.
Toimingute ja tegevuste järjekord
Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord:
1. Vajalike servituutide seadmine.
2. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine.
3. Planeeringujärgsete hoonete ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine.

Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti ei tohi tekitada naaberkatastriüksus omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

Puurkaevu ja puuraugu likvideerimine
(1) Puurkaevu või puuraugu omanik või maaomanik on kohustatud likvideerima kasutamiskõlbmatu, põhjavee seisundile ohtliku või kasutusotstarbe kaotanud puurkaevu või puuraugu.
(2) Puurkaev või puurauk likvideeritakse puurkaevu või puuraugu likvideerimise projekti alusel. Puurkaevu või puuraugu omanik või maaomanik on kohustatud kooskõlastama puurkaevu või puuraugu likvideerimise projekti Keskkonnaametiga, kes küsib projekti kohta seisukoha kohalikult omavalitsuselt.
(3) Keskkonnaametil on õigus keelduda puurkaevu või puuraugu likvideerimise projekti käesoleva paragrahvi lõike 2 kohasest kooskõlastamisest, kui:
1) puurkaev või puurauk on riikliku keskkonnaseire jaam;
2) kohalik omavalitsus on põhjendanud puurkaevu vajalikkust joogivee reservpuurkaevuna;
3) projekt ei taga põhjavee kaitse nõuete täitmist;
4) kooskõlastuse taotleja on teadvalt esitanud valeandmeid;
5) projekt ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele.
(4) Pärast puurkaevu või puuraugu likvideerimist koostab puurkaevu või puuraugu likvideerimistöid teostanud isik puurkaevu või puuraugu likvideerimise akti ning esitab selle Keskkonnaametile ja kohalikule omavalitsusele.

Transpordiameti tingimused planeeringu elluviimiseks
• Huvitatud isik on kohustatud rajama omal kulul riigiteega ristumiskoha (juurdepääs planeeringualale) ja teeületuskoha enne mistahes hoonele kasutusloa väljastamist. Vastavalt EhS § 8 peab ehitamine ja ehitamisega seonduv muu tegevus olema ohutu ega tohi põhjustada ohtu inimestele, varale ega keskkonnale;
• Transpordiamet sõlmib huvitatud isikuga (kinnistu omanik või tema volitatud esindaja) ristumiskoha ehitamise lepingu ristumiskoha põhiprojekti alusel enne kinnistule kavandatavate hoonete või rajatiste ehitusloa eelnõu kooskõlastamist.