MÄÄRUS

07.09.2026 nr 28

Keskkonnaministri 7. juuli 2022. a määruse nr 32

„Maa korralise hindamise metoodika“ muutmine

Määrus kehtestatakse maa hindamise seaduse § 43 lõike 5 alusel.

Keskkonnaministri 7. juuli 2022. a määruses nr 32 „Maa korralise hindamise metoodika“

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõike 1 punktid 1–8 sõnastatakse järgmiselt:

„1) asukohaklassi 1 elamumaa väärtustase on alates 350,1 eurost;

2) asukohaklassi 2 elamumaa väärtustase on 150,1 kuni 350,0 eurot;

3) asukohaklassi 3 elamumaa väärtustase on 70,1 kuni 150,0 eurot;

4) asukohaklassi 4 elamumaa väärtustase on 35,1 kuni 70,0 eurot;

5) asukohaklassi 5 elamumaa väärtustase on 15,1 kuni 35,0 eurot;

6) asukohaklassi 6 elamumaa väärtustase on 7,1 kuni 15,0 eurot;

7) asukohaklassi 7 elamumaa väärtustase on 2,1 kuni 7,0 eurot;

8) asukohaklassi 8 elamumaa väärtustase on 0,4 kuni 2,0 eurot.“;

2) paragrahvi 12 lõikes 2 sisalduv tabel asendatakse järgmise tabeliga:

„

Asum ja asumi osad Ehitusõiguse

ruutmeetri

väärtus

eurodes

1. Tallinnas:

1.1. Vanalinn, Südalinn, Maakri, Kompassi, Sibulaküla, Sadama 580

1.2. Kadriorg, Raua, Tõnismäe, Tatari, Kalamaja idaosa (Telliskivi

tänavast ida poole jääv osa, Kopli tänavast põhja poole jääv osa,

Volta tänavast ida poole jääv osa, Tööstuse tänavast põhja poole jääv

osa, mööda Kalamaja kalmistupargi lääneserva, Kalaranna tänavast

põhja poole jääv osa, v.a Miinisadama ala)

520

1.3. Kassisaba, Kelmiküla, Torupilli lääneosa (K. Türnpu tänavast ja

Laagna teest lääne poole jääv osa)

450

1.4. Keldrimäe, Uus Maailm, Veerenni põhjaosa (Vana-Lõuna

tänavast lääne poole jääv osa, Herne tänavast põhja poole jääv osa,

Veerenni tänavast ida poole jääv osa, Õilme tänavast põhja poole

420

2

jääv osa, Magasini tänavast lääne poole jääv osa kuni Herne

tänavani, Herne tänavast põhja poole jääv osa)

1.5. Pelgulinna idaosa (Sõle ja Nisu tänavast ida poole jääv osa),

Kalamaja lääneosa (Miinisadama ala, Kalamaja kalmistupargist

lääne poole jääv osa, Tööstuse tänavast lõuna poole jääv osa, Volta

tänavast lääne poole jääv osa, Kopli tänavast lõuna poole jääv osa

kuni Telliskivi tänavani), Torupilli idaosa (K. Türnpu tänavast ja

Laagna teest ida poole jääv osa), Lilleküla põhjaosa (Tikutaja,

Tihase ja Krookuse tänavast põhja poole jääv osa, Keemia tänavast

ida poole jääv osa, Endla tänavast põhja poole jääv osa, Mineraali

tänavast ida poole jääv osa, üle Paldiski maantee Hipodroomini

ulatuva lõigu põhjaosa), Maarjamäe lääneosa (Pähkli tänavast ja

selle mõttelisest pikendusest lääne poole jääv osa)

390

1.6. Juhkentali, Veerenni lõunaosa (Vana-Lõuna tänavast ida poole

jääv osa, Herne tänavast lõuna poole jääv osa, Veerenni tänavast

lääne poole jääv osa, Õilme tänavast lõuna poole jääv osa, Magasini

tänavast ida poole jääv osa kuni Herne tänavani, Herne tänavast

lõuna poole jääv osa)

350

1.7. Kitseküla, Tondi, Merimetsa, Mustjõe, Sikupilli, Lilleküla

lõunaosa (Tikutaja, Tihase ja Krookuse tänavast lõuna poole jääv

osa, Keemia tänavast lääne poole jääv osa, Endla tänavast lõuna

poole jääv osa, Mineraali tänavast lääne poole jääv osa, üle Paldiski

maantee Hipodroomini ulatuva lõigu lõunaosa), Pelgulinna

lääneosa (Sõle ja Nisu tänavast lääne poole jääv osa), Maarjamäe

idaosa (Pähkli tänavast ja selle mõttelisest pikendusest ida poole

jääv osa)

320

1.8. Kurepõllu, Luite, Paevälja, Uuslinn, Järve, Rahumäe idaosa

(Pärnu mnt 238 katastriüksuse piirides), Ülemistejärve lääneosa

(Pärnu maanteest mööda Järve metsa põhjaserva, k.a Pärnu mnt

143a, kuni raudteeni, mööda raudteed kuni Järvevana teeni),

Ülemiste lääneosa (Suur-Paala tänavast ja selle mõttelisest

pikendusest Suur-Sõjamäe teeni ulatuva osa lääne poole jääv ala,

Ääsi tänavast ja selle mõttelisest pikendusest lääne poole jääv osa

kuni Tallinna lennujaama territooriumini, piki lennujaama

territooriumi äärt Tartu maanteeni ulatuv osa)

260

1.9. Ülemiste idaosa (Suur-Sõjamäe tänavast lõuna poole jääv osa, Ääsi

tänavast ja selle mõttelisest pikendusest ida poole jääv osa kuni

Tallinna lennujaama territooriumini, piki lennujaama territooriumi

äärt Kesk-Sõjamäe teeni ulatuv osa)

190

2. Tartus:

2.1. Vanalinn 450

2.2. Toometaguse, Uueturu, Supilinna põhjaosa (Oa tänavast põhja

poole jääv osa), Tähtvere idaosa (Laulupeo pst 15 // Tähtvere tn 56

ja Laulupeo pst 19 katastriüksuste piirist ida poole jääv osa,

F. R. Kreutzwaldi tänavast lõuna poole jääv osa, C. R. Jakobsoni

tänavast ida poole jääv osa, Taara puiesteest põhja poole jääv osa,

J. Hurda tänavast ida poole jääv osa, Vaksali tänavast põhja poole

jääv osa)

350

2.3. Riiamäe, Vaksali, Ülejõe lõunaosa (Pikast tänavast lõuna poole

jääv osa, k.a Narva mnt 89), Supilinna lõunaosa (Oa tänavast lõuna

poole jääv osa), Tähtvere lääneosa (F. Tuglase tänavast ida poole

320

3

jääv osa, F. R. Kreutzwaldi tänavast lõuna poole jääv osa, Laulupeo

puiesteest lõuna poole jääv osa, F. R. Kreutzwaldi tänavast põhja

poole jääv osa, C. R. Jakobsoni tänavast lääne poole jääv osa, Taara

puiesteest lõuna poole jääv osa, J. Hurda tänavast lääne poole jääv

osa, Vaksali tänavast lõuna poole jääv osa)

2.4. Ees-Karlova põhjaosa (Eha tänavast põhja poole jääv osa, Tähe

tänavast ida poole jääv osa, Õnne tänavast põhja poole jääv osa,

Sõpruse puiesteest põhja poole jääv osa), Ujula-Kvissentali

lõunaosa (Ujula tänavast lõuna poole jääv osa ja Puiestee tänavale

suunduva Ujula tänava mõttelisest pikendusest ida poole jääv osa)

290

2.5. Kastani-Filosoofi (Väike-Kaare tänavast põhja poole jääv osa),

Ülejõe põhjaosa (Pikast tänavast põhja poole jääv osa, v.a Narva

mnt 89), Ujula-Kvissentali põhjaosa (Ujula tänavast ida ja põhja

poole jääv osa)

260

“;

3) paragrahvi 15 lõike 3 punktid 1–8 sõnastatakse järgmiselt:

„1) asukohaklassi 1 madalaim väärtustase on 50,00 eurot;

2) asukohaklassi 2 madalaim väärtustase on 13,00 eurot;

3) asukohaklassi 3 madalaim väärtustase on 5,00 eurot;

4) asukohaklassi 4 madalaim väärtustase on 1,30 eurot;

5) asukohaklassi 5 madalaim väärtustase on 0,90 eurot;

6) asukohaklassi 6 madalaim väärtustase on 0,40 eurot;

7) asukohaklassi 7 madalaim väärtustase on 0,13 eurot;

8) asukohaklassi 8 madalaim väärtustase on 0,05 eurot.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

Majandus- ja tööstusministri määruse „Keskkonnaministri 7. juuli 2022. a määruse

nr 32 „Maa korralise hindamise metoodika“ muutmine“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Keskkonnaministri 7. juuli 2022. a määrus nr 32 „Maa korralise hindamise metoodika“

(edaspidi määrus) on kehtestatud maa hindamise seaduse (edaspidi MHS) § 43 lõike 5 alusel ja

sätestab metoodika, mille kohaselt maad korraliselt hinnatakse. MHS § 41 järgi on maa korraline

hindamine andmekogude andmetele tuginev turupõhine maa hindamine, mille tulemusena

määratakse igale katastriüksusele maa maksustamishind. MHS § 41 lõike 3 kohaselt tuleb maa

korraline hindamine läbi viia igal neljandal aastal. Kogu hindamine tehakse andmete

(tehinguandmed, maa omadusi kirjeldavad andmed ja muud andmed) alusel, mis on vajalikud

kinnisvaraturu analüüsiks. Seetõttu käsitleb metoodika põhjalikult andmete kasutamist,

andmete analüüsi ja analüüsitulemuste esitamist.

Hindamistulemusi kasutatakse tehingute tegemisel, nt kasutuslepingutes, tehnovõrkude

talumistasude määramisel, maakorralduses, erastamisel, õigusvastaselt võõrandatud maa

kompenseerimisel, samuti finantsaruandluses ning maa maksustamisel.

Käesoleva eelnõuga ajakohastatakse maa korralise hindamise metoodikas kasutatavaid

väärtustasemeid üksnes viimase 5 aasta jooksul kinnisvaraturul toimunud muutuste võrra, et

2026. aasta maa korralise hindamise tulemused vastaksid kinnisvaraturu tegelikule

hinnatasemele. 2026. aastal läbi viidud tehinguandmete analüüs, mis hõlmas aastatel 2020–

2025 tehtud tehinguid, näitab, et kehtivas määruses sätestatud asukohaklasside eelduslikud

elamumaa väärtustasemed ei vasta enam kinnisvaraturu tegelikule hinnajaotusele. Viimaste

aastate turudünaamika on muutnud nii ehitusõiguse ruutmeetri väärtust kui ka asukohaklasside

madalaimaid väärtustasemeid. Määruse muutmise eesmärk on ajakohastada

hindamismetoodikas kasutatavad väärtustasemed, et need kajastaksid täpsemalt kinnisvaraturu

tegelikku hinnajaotust ja struktuuri. Sellega tagatakse, et maa korralise hindamise tulemused

oleksid turupõhised ning kajastaksid õiglaselt hinnataseme muutusi. Hindamise metoodika

põhimõtteid ei muudeta ning uusi kohustusi ei looda.

Väärtustasemete muutmine ei avalda otsest mõju maa maksustamishinna kujunemisele, kuna

eelduslikud väärtusvahemikud ei ole hindamismudelite otsene sisend, samuti on hindamise

tulemus üksnes üks maamaksu arvestamise komponentidest. Kohalik omavalitsus otsustab

seaduses sätestatud piirides maamaksumäärad, maamaksu aastase tõusu piirmäärad ning

maksusoodustused. Kohalik omavalitsus peab need kehtestama maksustamisaastale eelneva

aasta 1. oktoobriks. 2026. aasta hindamistulemusi kasutatakse maamaksustamise juures alles

alates 1. jaanuarist 2028.

Muudatuste kehtestamine ei mõjuta maa korralise hindamise läbiviija ega teiste riigiasutuste

ega kohaliku omavalitsuse üksuste halduskoormust.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja

ruumipoliitika osakonna maapoliitika õigusnõunik Eike Pärnamägi ([email protected],

5343 7818), Maa- ja Ruumiameti maa hindamise osakonna juhataja Marje Kolmar-Grüner

([email protected], 5564 4559), maa hindamise osakonna korralise hindamise

protsessijuht Britt Suits ([email protected], 5396 2311) ja õigusosakonna jurist

Katriin Tünder ([email protected], 5682 2452). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt

toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja

Helen Noormägi ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Käesoleva eelnõu muudatused on seotud maa korralisel hindamisel kasutatavate

väärtustasemete ajakohastamisega. Muudatused hõlmavad asukohaklasside eelduslike

elamumaa ruutmeetri väärtustasemete, asumite või nende osade ehitusõiguse ruutmeetri

väärtuste ning asukohaklasside madalaimate ruutmeetri väärtustasemete ajakohastamist.

Muudatuste vajadus tuleneb kinnisvaraturul toimunud hinnatasemete muutusest, mille

tulemusena ei vasta kehtivas määruses sätestatud väärtusparameetrid enam turu tegelikule

hinnajaotusele.

Eelnõuga tehakse kolm alljärgnevat muudatust.

Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse § 5 lõiget 1, millega ajakohastatakse asukohaklasside

eelduslikud elamumaa ruutmeetri väärtustasemed.

Kehtivas määruses sätestatud väärtustasemed põhinevad 2022. aasta korralise hindamise

aluseks olnud tehinguandmetest tuletatud jaotusel. Hindamisel kasutatakse tehinguid pikemast

ajaperioodist ja 2022. aasta hindamise jaoks analüüsiti tehinguid alates 2016. aastast. Järgmise,

2026. aasta hindamise aluseks on tehingud alates 2020. aastast. Analüüsi käigus võrreldi igas

asukohaklassis ajavahemikul 2020–2025 tehtud tehingute jaotust kehtivate väärtusvahemikega

ning hinnati, kui suur osa tehingutest jääb väärtusvahemike sisse, nendest alla- või ülespoole.

Analüüs näitab, et märkimisväärne osa tehingutest jääb kehtivate väärtusvahemike ülemisest

piirist kõrgemale. Neljas asukohaklassis on isegi üle poole tehingutest tehtud kõrgema hinnaga

kui asukohaklassi eeldusliku elamumaa väärtustaseme ülemine piir. See näitab, et kehtivad

väärtustasemed on turu tegelikust hinnatasemest madalamad ega kirjelda adekvaatselt

hinnajaotust. Näiteks asukohaklassis 3 on 64% tehingutest tehtud üle määruses oleva ülemise

väärtustaseme piiri. See tähendab, et ka tehingute mediaanhind on kehtestatud

väärtusvahemikust kõrgemal. Asukohaklassi eeldusliku elamumaa väärtustaseme muutmisega

jääb enamik tehingutest (75%) väärtustaseme piiridesse.

Joonis 1. Asukohaklassi 3 elamumaa väärtustasemed

Muudatuse tulemusena nihutatakse kõikide asukohaklasside väärtusvahemikud kõrgemale,

lähtudes tehinguandmetest, säilitades samal ajal väärtustasemete järjestuse ja proportsioonid

erinevate hinnatasemetega piirkondade vahel. Uued väärtusvahemikud määratakse selliselt, et

enamik tehinguid jääks 2026. aasta hindamisel määruses sätestatud vahemikku ning

väärtustasemed peegeldaksid paremini kinnisvaraturu tegelikku hinnataset. Seejuures peavad

asukohaklasside elamumaa eelduslikud väärtusvahemikud kulgema järjest ning oluline on, et

kõige madalam väärtustase vastaks minimaalsele tasemele, millega kinnisvaraturul tehakse

tehinguid hoonestamata elamumaaga.

Eelnõu punktiga 2 muudetakse määruse § 12 lõiget 2, millega ajakohastatakse ehitusõiguse

ruutmeetri väärtused.

Kehtivas määruses sätestatud ehitusõiguse väärtused põhinevad kinnisvaraturu 2022. aasta

andmetel. Analüüsi käigus võrreldi kehtivaid väärtuseid turu arenguga ja ilmnes, et kehtivad

väärtused jäävad süsteemselt alla turutaseme.

Eri piirkondade hinnatasemete muutus on olnud suhteliselt sarnases suurusjärgus, mistõttu on

võimalik väärtusi ajakohastada ühtse loogika alusel. Asumite ja asumi osade uued ehitusõiguse

ruutmeetri väärtused on leitud, tuginedes tehinguandmete ja kinnisvaraturu analüüsile koostöös

kutseliste kinnisvarahindajatega, kellel on lisaks tehingute andmebaasis olevatele

müügitehingutele informatsioon ka nõudluse, pakkumise ja rendihindade kohta ning

aastatepikkune kogemus üksikobjektide hindamisel. Muudatuse käigus suurendatakse

ehitusõiguse ruutmeetri väärtusi ligikaudu 30% võrra, et viia väärtustasemed vastavusse turu

tegeliku hinnatasemega.

Analüüs näitab, et mõnede asumite omavahelised hinnasuhted ei vasta enam kinnisvaraturu

tegelikule hinnajaotusele. Seetõttu korrigeeriti Tartus piirkondade omavahelist hinnasuhet

praeguse turuolukorra põhjal. Toometaguse ehitusõiguse väärtustase ühtlustatakse Uueturu,

Supilinna põhjaosa ja Tähtvere idaosa ehitusõiguse väärtustasemega. Riiamäe ja Vaksali

ehitusõiguse väärtustase ühtlustatakse Ülejõe lõunaosa, Supilinna lõunaosa ja Tähtvere

lääneosa hinnatasemega.

Joonis 2. Asumite ja asumi osade ehitusõiguse ruutmeetri väärtused Tartus

Joonis 3. Asumite ja asumi osade ehitusõiguse ruutmeetri väärtused Tallinnas.

Eelnõu punktiga 3 muudetakse määruse § 15 lõiget 3, millega ajakohastatakse

asukohaklasside madalaimad väärtustasemed.

Asukohaklasside madalaimate väärtustasemete leidmise metoodika oli sarnane varasemaga.

Asukohaklassi madalaima väärtustaseme määramiseks analüüsiti aastatel 2020–2025 igas

asukohaklassis tehtud hoonestamata aktiivse turuta maa tehinguid. Peale aktiivse turuta maa

hulka kuuluvate sihtotstarvete kaasati analüüsi ka vähemalt 80% muu maa kõlvikut sisaldavad

maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksused.

Analüüsi kaasati tehingud alates 2020. aasta algusest. Nende hulgast jäeti välja tehingud, mis

ei vasta vabaturutingimustele, sealhulgas tehingud, kus ostjaks oli riik või omavalitsus,

tehingupooled olid omavahel seotud, tegemist oli plokktehingu osaga või kasutusvaldusega

koormatud maatükiga. Samuti jäeti välja tehingud, mis viitasid suuremale kasutuspotentsiaalile,

kui sihtotstarve eeldaks, näiteks juhul, kui PRIA osakaal maatükil oli vähemalt 40%, tegemist

oli hoonestusõigusega maatükiga või olemas oli atraktiivne detailplaneering.

Tehingud grupeeriti asukohaklasside kaupa ja igale asukohaklassile leiti väärtus kümne

madalaima tehinguhinna keskmise alusel.

Lisaks võrreldi saadud tulemusi ehitusmaa mediaanhindadest tuletatud väärtustega. Mõlema

lähenemise tulemusi võrreldi ja lõplikud väärtustasemed määrati, arvestades nii tehinguinfot

kui ka süsteemi loogilist terviklikkust.

Tabel 1. Asukohaklasside madalaima väärtustaseme kujunemine

Asukoha

klass

Asukohakla

ssi

madalaim

väärtustase

2022 (€/m2)

Madalaim

väärtus

tehingute

põhjal

2026

(€/m2)

Ehitusmaa

mediaanhinnast

tuletatud

madalaim

väärtus 2026

(€/m2)

Asukohakl

assi

madalaim

väärtustas

e (€/m2)

Muutus võrreldes

asukohaklassi

madalaimaga 2026

vs. 2022

1 40,00 52,91 43,58 50,00 25%

2 10,00 13,43 9,24 13,00 30%

3 4,00 4,38 4,48 5,00 25%

4 1,00 1,36 2,07 1,30 30%

5 0,70 1,30 1,05 0,90 29%

6 0,30 0,33 0,38 0,40 33%

7 0,10 0,11 0,17 0,13 30%

8 0,04 0,09 0,08 0,05 25%

Muudatuse tulemusena tõusevad asukohaklasside madalaimad väärtustasemed üldjuhul

mõõdukalt, ligikaudu 25–33%, mis on kooskõlas üldise kinnisvaraturu hinnataseme muutusega.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõus kasutatavad terminid on seotud teistes õigusaktides kasutatud terminitega. Eelnõus ei

võeta kasutusele uusi termineid. Eelnõu reguleerimisala ei puuduta Euroopa Liidu õigust.

4. Määruse mõjud

MHS § 41 lõike 1 kohaselt on maa korraline hindamine andmekogude andmetele tuginev

turupõhine maa hindamine, mille tulemusena määratakse igale katastriüksusele maa

maksustamishind. Vastavalt sama paragrahvi lõigetele 2 ja 3 teeb maa korralist hindamist Maa-

ja Ruumiamet iga nelja aasta tagant. Korralise hindamise metoodika on sätestatud MHS §-s 43.

Detailsemalt kehtestatakse metoodika MHS § 43 lõike 5 järgi maa korralise hindamise

metoodika määrusega. Mõjud on juba hinnatud seaduseelnõu väljatöötamise käigus. Seega on

tegemist turuolukorra ajakohase kajastamisega olemasoleva hindamissüsteemi raames, kuid

mitte uue regulatiivse mõjuga.

Määruse muudatustega ajakohastatakse üksnes maa korralisel hindamisel kasutatavaid

väärtustasemeid. Muudatus ei loo uusi kohustusi ega muuda maa korralise hindamise

metoodilisi aluseid. Kavandatavate muudatuste mõju avaldub maa korralise hindamise

tulemustes, kuna ajakohastatud väärtustasemed kajastavad paremini kinnisvaraturu tegelikku

hinnataset. Seetõttu võivad muutuda katastriüksuste maksustamishinnad ulatuses, mis vastab

turul toimunud hinnataseme muutusele.

Muudatused hõlmavad asukohaklasside eelduslikke elamumaa väärtustasemeid,

asukohaklasside madalaimaid väärtustasemeid ja ehitusõiguse ruutmeetri väärtusi.

Asukohaklasside eelduslike elamumaa väärtustasemete muutmine ei avalda otsest mõju

katastriüksuste maksustamishinna kujunemisele, kuna eelduslikud väärtusvahemikud ei ole

hindamismudelite otsene sisend. Nende ülesanne on kirjeldada kinnisvaraturu hinnajaotust ja

tagada asukohaklasside loogiline jaotus. Muudatus parandab eelkõige väärtustasemete

vastavust turu tegelikule hinnatasemele.

Ehitusõiguse ruutmeetri väärtuste ajakohastamine mõjutab eelkõige katastriüksuseid, mida

hinnatakse ehitusõiguse mudeli alusel. Ehitusõiguse mudeliga hinnatakse Tallinnas

ligikaudu 11 000 ja Tartus ligikaudu 3000 katastriüksust. Muudatuse tulemusena suurendatakse

ehitusõiguse ruutmeetri väärtusi üldjuhul umbes 30% ja see toob kaasa asjaomaste

katastriüksuste maksustamishinna suurenemise. Samas on selline tõus kooskõlas üldise

kinnisvaraturu hinnataseme muutusega. Hinnanguliselt kerkib ehitusõiguse mudeliga

hinnatavate maatükkide maksustamishind seniselt 7,5 miljardilt eurolt 9,6 miljardile eurole.

Asukohaklasside madalaimate väärtustasemete muutmine mõjutab eelkõige aktiivse turuta

maade hindamist. Aktiivse turuta maa mudeliga hinnatakse kas osaliselt või tervikuna

ligikaudu 400 000 katastriüksust. Muudatuse tulemusena tõusevad madalaimad väärtustasemed

üldjuhul mõõdukalt, ligikaudu 25–33%. See võib tuua kaasa asjaomaste katastriüksuste

maksustamishinna kasvu, kuid see vastab turul toimunud hinnataseme muutusele.

Hinnanguliselt kerkib maksustamishind seniselt 1,8 miljardilt eurolt 2,3 miljardile eurole

ehk 28%.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse muudatuste rakendamine toimub olemasolevate ressursside piires ega vaja

lisarahastamist. Määruse üldise rakendamisega kaasnenud tulude ja kulude analüüs on tehtud

määruse jõustumisel 2022. aastal.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu on esitatud kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastas eelnõu

vaikimisi.