21333-01.3

ERIKA TN 12, TALLINN

DETAILPLANEERING

KESKKONNAMÜRA HINNANG

21333-01.3

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12919 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 21333

staadium: detailplaneering

töö nimetus: keskkonnamüra hinnang

objekti nimetus: Erika tn 12, Tallinn

2/17

TELLIJA

Liven Aktsiaselts

Telliskivi tn 60/5, 10412 Tallinn, Eesti

Reg.kood: 12619609

KOOSTAJA

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12919 Tallinn, Eesti

Reg.kood: 11485414

Tel.: +372 5626 4614 e-mail: [email protected]

www.kajaja.ee

VASTUTAV KONSULTANT KONSULTANDID

Eteri Eha Maria Tosso

[email protected] [email protected]

/allkirjastatud digitaalselt/ Marko Ründva | juhatuse liige

[email protected]

KUUPÄEV: 11.06.2026

DOKUMENDI KONTROLL:

staatus versioon kommentaarid kuupäev autor

1 saadetud tellijale 01.10.2021 K. Sepp

2 täiendatud seletuskirja 07.12.2021 M. Ründva

3 uuendatud liiklussagedusi, sadamate ja kaubandus-

tegevuse müra osas, lisatud liiklusmüra mõõtmiste

kokkuvõte ja täiendatud leevendusmeetmete peatükki

11.06.2026 M. Ründva

21333-01.3

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12919 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 21333

staadium: detailplaneering

töö nimetus: keskkonnamüra hinnang

objekti nimetus: Erika tn 12, Tallinn

3/17

KOKKUVÕTE

Erika tn 12 kinnistul paikneb käesoleval hetkel endine tööstusala. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on

Erika tn 12 äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krundi sihtotstarbe muutmine elamumaa ja ärimaa sihtotstarbeks (III

kategooria ala vastavalt kehtivale Tallinna üldplaneeringule) ning määrata ehitusõigus kuni 5-korruseliste

äriruumidega eluhoonete ehitamiseks.

Liiklusmüra olukorra välja selgitamiseks käsitletaval alal teostati auto-, trammi- ja rongiliiklusest põhjustatud

müratasemete arvutused. Arvutused teostati vastavalt järgmistele meetoditele:

- autoliiklus: Prantsusmaa arvutusmeetod NMPB-Routes-96;

- trammi- ja rongiliiklus: Madalmaade arvutusmeetod SRM II.

Müratasemete arvutused teostati olemasolevas olukorras vastavalt 2025. aasta liikluskoormuste andmetele ning

perspektiivses olukorras vastavalt 2045. aasta liiklusprognoosile.

Töö planeeringuala puudutavad peamised tulemused on:

- 2025. aasta liiklusolukorras mõjuvad Erika tänava äärsete hoonete teepoolsetele fassaadidele päevasel

ajal müratasemed Ld ≤ 66 dB ja öisel ajal Ln ≤ 57 dB;

- 2045. aasta liiklusolukorras mõjuvad Erika tänava äärsete hoonete teepoolsetele fassaadidele päevasel

ajal müratasemed Ld ≤ 67 dB ja öisel ajal Ln ≤ 57 dB;

- ülejäänud planeeritavatele hoonete fassaadidele mõjuvad 2025. aasta liiklusolukorras päevasel ajal

müratasemed Ld ≤ 56…60 dB ja öisel ajal Ln ≤ 46…47 dB;

- ülejäänud planeeritavatele hoonete fassaadidele mõjuvad 2045. aasta liiklusolukorras päevasel ajal

müratasemed Ld ≤ 57…60 dB ja öisel ajal Ln ≤ 46…47 dB;

- planeeritavale mänguväljakule ja virgestusalale ulatub 2025. aasta liiklussageduse olukorras päevasel ajal

müratase Ld < 50…52 dB ja öisel ajal Ln ≤ 37…38 dB;

- planeeritavale mänguväljakule ja virgestusalale ulatub 2045. aasta liiklussageduse olukorras päevasel ajal

müratase Ld < 51…53 dB ja öisel ajal Ln ≤ 37…39 dB.

Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud III kategooria piirväärtuse tasemed on hoonete osas

täidetud ning mänguväljakute osas on täidetud II kategooria sihttaseme väärtused.

Projekteeritava hoone välispiirete konstruktsioonid tuleb valida minimaalselt selliselt, et kõrge müratasemega

tänava poole jäävate mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks vähemalt

R’tr,s,w+Ctr ≥ 35…45 dB, olenevalt projekteeritava hoone ruumide otstarbest ja lubatud liiklusmüratasemest

siseruumides ja välispiirdele mõjuvast liiklusmüratasemest.

Täiendava leevendusmeetmena on võimalik kaaluda kõrgendatud heliisolatsioonimeetmete rakendamist (näiteks

on võimalik hoonele kavandada akende ette heliisoleeriv topeltfassaad või klaasitud rõdud).

Kui kasutatakse topeltfassaadi või lisaklaasi avatäidete ees, siis sellisel juhul on avatäidetele mõjuvad müratasemed

madalamad ja avatäidete osas saab lähtuda ca 5-10 dB madalamatest müratasemetest võrreldes fassaadile

arvutuslikult mõjuvate müratasemetega (sõltub valitud lahendusest).

Kui kasutatakse klaasitud rõdude lahendust avatäidete ees, siis sellisel juhul on avatäidetele mõjuvad

müratasemed madalamad ja avatäidete osas saab lähtuda ca 15-20 dB madalamatest müratasemetest võrreldes

fassaadile arvutuslikult mõjuvate müratasemetega (sõltub valitud lahendusest). Kuna klaasitud rõdudega on

võimalik moodustada suletud konstruktsioon, siis on selle mõju müratasemetele suurem võrreldes topeltfassaadi

või lisaklaasiga akende ees.

21333-01.3

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12919 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 21333

staadium: detailplaneering

töö nimetus: keskkonnamüra hinnang

objekti nimetus: Erika tn 12, Tallinn

4/17

SISUKORD

KOKKUVÕTE ........................................................................................................................................................... 3

1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................... 5

2 VÄLISKESKKONNAS LEVIV MÜRA ........................................................................................................... 6

2.1 KESKKONNAMÜRA NORMTASEMED ........................................................................................................................... 6

3 MÜRA MODELLEERIMINE ........................................................................................................................ 7

3.1 METOODIKA .......................................................................................................................................................... 7

3.2 LÄHTEANDMED ....................................................................................................................................................... 8 3.2.1 Autoliiklus .............................................................................................................................................................................. 8 3.2.2 Rongi- ja trammiliiklus ......................................................................................................................................................... 9 3.2.3 Sadamate müra .................................................................................................................................................................... 9 3.2.4 Kaubandustegevuse müra ................................................................................................................................................ 10

4 LIIKLUSMÜRA MÕÕTMISED .................................................................................................................. 10

5 MODELLEERIMISTULEMUSED ............................................................................................................... 12

6 SOOVITUSED JA LEEVENDUSMEETMED ................................................................................................ 13

LISAD .................................................................................................................................................................... 17

21333-01.3

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12919 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 21333

staadium: detailplaneering

töö nimetus: keskkonnamüra hinnang

objekti nimetus: Erika tn 12, Tallinn

5/17

1 SISSEJUHATUS

Planeeringuala asub Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Karjamaa asumis. Kokku on planeeringualale kavandatud

kuni 5-korruselised korterelamud ning mänguväljak ja virgestusala; planeeringualale nähakse ette 180

parkimiskohta. Alast põhja suunda jääb Tööstuse tänav, lõunasse Kopli tänav ja läände Erika tänav ning

planeeringu ala kõrval asub Arsenali keskus.

Vastavalt Terviseameti suunisele ei ole arvestatud Tallinna Linnavolikogu 18.09.2025 otsusega nr 91 vastuvõetud

Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga. Seetõttu lähtutakse maakasutuse puhul hetkel kehtivast Tallinna

üldplaneeringust1. Vastavalt Tallinna üldplaneeringule on planeeringuala juhtotstarve ettevõtluse

segahoonestusala (vt joonis 1).

Joonis 1. Tallinna üldplaneeringu väljavõte – maakasutus (planeeringuala on näidatud punase joonega)

Erika tn 12 kinnistul paikneb hetkel endine tööstusala.

Mürahinnangu lähteandmetena on kasutatud:

- Erika tn 12 DP algatamise taotluse juurde käiv seletuskiri;

- Erika tn 12 kinnistu detailplaneering. Ruumilise keskkonna analüüs. Töö nr 20098. Joonis LISA 9.2 – K-

Projekt Aktsiaselts (16.06.2021);

- Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering. Põhijoonis. Töö nr 20098. K-Projekt AS (06.02.2026).

1 Tallinna üldplaneering

21333-01.3

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12919 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 21333

staadium: detailplaneering

töö nimetus: keskkonnamüra hinnang

objekti nimetus: Erika tn 12, Tallinn

6/17

2 VÄLISKESKKONNAS LEVIV MÜRA

2.1 KESKKONNAMÜRA NORMTASEMED

Välisõhus leviv müra on atmosfääriõhu kaitse seaduse2 tähenduses inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus

leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad.

Välisõhus leviva müra normtasemed on:

- müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja

mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

- müra sihtväärtus – piirväärtusest rangem müra normtase müratundlike alade elukeskkonna

parendamiseks või säilitamiseks. Müra sihtväärtust kohaldatakse müratundliku ala planeeringu

koostamisel, kui planeeringuga muudetakse maakasutuse juhtotstarvet ja planeeringualal ei ole müra

sihtväärtus ületatud.

Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele määratakse mürakategooriad järgmiselt:

- I kategooria: virgestusrajatise maa-alad;

- II kategooria: haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad;

- III kategooria: keskuse maa-alad;

- IV kategooria: ühiskondlike hoonete maa-alad;

- V kategooria: tootmise maa-alad;

- VI kategooria: liikluse maa-alad.

Müratundlik ala on keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed

ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“3 defineeritud kui üldplaneeringu juhtotstarbega

määratud ala, millele on kehtestatud müra normtasemed. Siseruumide müratasemele esitatavad nõuded

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes (haridus- ja teadushooned, hoolekandeasutuse hooned ja

meelelahutushooned) on kehtestatud sotsiaalministri 12. novembri 2025. a määrusega nr 61 „Nõuded müra,

sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise

meetodid“4. Müra normtasemeid kohaldatakse üksnes hoonetele, kus inimesed viibivad pidevalt – näiteks

elamutele ning ühiskasutusega hoonetele, milleks määruse järgi on haridus- ja teadushooned,

hoolekandeasutused ning meelelahutushooned –, kuna neis on inimesed müra suhtes tundlikumad.

Eesti siseriiklikud keskkonnamüra normväärtused on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ lisas 1.

Praktikale tuginedes on Tallinnas seatud eesmärgiks DP-de koostamisel võimalusel liiklusmüra piirväärtuse nõude

täitmine ja inimeste poolt aktiivselt kasutatavatel puhkealadel, mänguväljakutel jne sihtväärtuse nõude täitmine.

Vastavalt kehtivale Tallinna üldplaneeringule on planeeringuala juhtotstarve ettevõtluse segahoonestusala. Seega

käsitletakse projektiala vastavalt määrusele kui III mürakategooria ala. Tabelis 1 on toodud liiklusmüra

normtasemed.

Tabel 1. Liiklusmüra normtasemed. Müra kirjeldaja on hinnatud müratase L [dB]

kategooria ajavahemik liiklusmüra normtasemed

piirväärtus sihtväärtus

I päev (Ld) 55 50

öö (Ln) 50 40

2 Atmosfääriõhu kaitse seadus

3 Keskkonnaministri 16.detsembri 2016.a nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“

4 Sotsiaalministri 12. novembri 2025.a määrus nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“

21333-01.3

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12919 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 21333

staadium: detailplaneering

töö nimetus: keskkonnamüra hinnang

objekti nimetus: Erika tn 12, Tallinn

7/17

kategooria ajavahemik liiklusmüra normtasemed

piirväärtus sihtväärtus

II päev (Ld) 60 (651) 55

öö (Ln) 55 (601) 50

III päev (Ld) 65 (701) 60

IV öö (Ln) 55 (601) 50

1 lubatud müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel

Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel LpA,max ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel

75 dB.

Tabelis 2 on toodud tööstusmüra normtasemed.

Tabel 2. Tööstusmüra normtasemed. Müra kirjeldaja on hinnatud müratase L [dB]

kategooria ajavahemik tööstusmüra normtasemed

piirväärtus sihtväärtus

I päev (Ld) 55 45

öö (Ln) 40 35

II päev (Ld) 60 50

öö (Ln) 45 40

III päev (Ld) 65 55

IV öö (Ln) 50 45

Tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra

sihtväärtust.

Maksimaalne müratase ei tohi ületada tööstusmüra korral vastava mürakategooriaga alal müra liigile kehtestatud

normtaset rohkem kui 10 dB(A).

3 MÜRA MODELLEERIMINE

3.1 METOODIKA

Müra modelleerimine teostati spetsiaaltarkvaraga Datakustik CadnaA 2026 MR1. Autoliikluse puhul on arvutused

teostatud vastavalt Prantsusmaa siseriiklikule arvutusmeetodile NMPB-Routes-96. Trammiliikluse puhul on

arvutused teostatud vastavalt Madalmaade arvutusmeetod SRM II-le.

Müratasemete arvutused teostati 2 meetri kõrgusel maapinnast. Mürakontuurid esitati 5 dB kaupa. Uuringualas

levivate müratasemete määramiseks kasutati kolmemõõtmelist maastikumudelit, millele lisati kavandatav

hoonestus koos kontuuride ja kõrgustega ning autoteed koos vastavate liiklussagedustega. Alusjooniste ja

kõrgusandmete puhul kasutati Maa-ameti geoportaali maapinna kõrgusmudeli andmeid ning tellija poolt

saadetud andmeid.

Teede ja tänavate liiklussageduste andmed saadi Stratum OÜ poolt koostatud Tallinna linna liikluskoormuse

uuringutest aastate 2025 ja 2045 kohta.

Müra modelleerimisel kasutati järgmisi lähteparameetreid:

- võrgustiku samm 5x5 m;

- peegelduste arv 2;

- liiklusvool „unsteady“;

- maapinna helineeldekoefitsient vastavalt pinnakattele.

Müraarvutustes kasutati müraindikaatoritena siseriiklikke müraindikaatoreid Ld ja Ln, mis iseloomustavad vastavalt

päevase (kl 07-23) ja öise (kl 23-07) ajavahemiku keskmisi ekvivalentseid müratasemeid. Ld päevane ajavahemik

sisaldab ka õhtust ajavahemikku (kl 19-23), millele lisandub õhtuse aja parand +5 dB.

21333-01.3

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12919 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 21333

staadium: detailplaneering

töö nimetus: keskkonnamüra hinnang

objekti nimetus: Erika tn 12, Tallinn

8/17

3.2 LÄHTEANDMED

3.2.1 AUTOLIIKLUS

Müra hinnangu koostamisel kasutatud liiklusandmed on esitatud järgnevates tabelites (vt tabel 3 ja tabel 4). Töö

lähteandmetena on kasutatud Tallinna linna aasta keskmise ööpäevase liiklussageduse (AKÖL) liiklusprognoose.

Tabelites on esitatud sõiduautode ja raskeliikluse jaotus tunni lõikes (sõidukit/tunnis) ning AKÖL.

Tunnikeskmised liiklussagedused, mida kasutati müra modelleerimisel saadi vastavalt päeva (kl 7-19), õhtu (kl 19-

23) ja öö (kl 23-7) jaotusele: 12 tundi, 4 tundi ja 8 tundi. Sõiduautode ja raskeliikluse ööpäevane jagunemine on

kirjeldatud tabelis 5. Arsenali keskuse parklat läbiva teel on arvestatud raskeliikluse osakaaluks 5%. Müra leviku

modelleerimisel kasutati tänavatel liikluskiirusena kehtivaid piirkiiruseid.

Tabel 3. Aasta 2025 liiklussagedused planeeringuala ümbruses

Tänav AKÖL sõidukit/h, päev sõidukit/h, õhtu sõidukit/h, öö tee liik

Tööstuse tn (Kalaranna tn-Erika tn) 12916 829 420 161 peatänav

Kopli tn (Paavli tn-Erika tn) 4838 310 157 60 peatänav

Kopli tn (Erika tn-Volta tn) 2466 158 80 31 peatänav

Erika tn (Kopli tn-Karjamaa tn) 7868 505 256 98 peatänav

Erika tn (Karjamaa tn-Tööstuse tn) 5060 325 164 63 peatänav

Ristiku tn (Kopli tn-Kaera tn) 10726 688 349 134 peatänav

Arsenali keskuse parklat läbiv tee 60 60 0

Tabel 4. Aasta 2045 liiklussagedused planeeringuala ümbruses

Tänav AKÖL sõidukit/h, päev sõidukit/h, õhtu sõidukit/h, öö tee liik

Tööstuse tn (Kalaranna tn-Erika tn) 17126 1099 557 171 peatänav

Kopli tn (Paavli tn-Erika tn) 12071 775 392 121 peatänav

Kopli tn (Erika tn-Volta tn) 9994 641 325 100 peatänav

Erika tn (Kopli tn-Karjamaa tn) 10324 662 336 103 peatänav

Erika tn (Karjamaa tn-Tööstuse tn) 7370 473 240 74 peatänav

Ristiku tn (Kopli tn-Kaera tn) 12461 800 405 125 peatänav

Arsenali keskuse parklat läbiv tee 60 60 0

Tabel 5. Auto- ja raskeliikluse jagunemine5

tee liik sõiduki tüüp päev % õhtu % öö %

peatee/peatänav autoliiklus jagunemine 77 13 10

raskeliikluse osakaal 8 6 3

kõrvaltee/kõrvaltänav autoliiklus jagunemine 81 11 8

raskeliikluse osakaal 5 2 1

Arsenali keskuse parklad on modelleeritud kui peegeldava pinnaga pindmüraallikad vastavalt RLS-90 meetodile.

Autoliikluse prognoosi müratasemete arvutuste lähteandmete osas lähtutakse olemasolevatest liiklusvahenditest;

kui perspektiivis liiklusvahendid on vaiksemad (nt elektri- ja hübriidautod), siis nende põhjustatud

liiklusmüratasemed on madalamad (kehtiv väiksematel kiirustel 30 km/h, kus peamiseks müraallikaks on

automootori müra). Selliselt on arvutuslik perspektiivne müraolukord konservatiivne hinnang ja tegelik olukord

võib olla madalamate keskkonnamüratasemetega.

Kuna detailplaneeringu realiseerumisel väheneb ka raskeliikluse osakaal Erika tn-l ja piirnevatel tänavatel, siis ka

sellel on positiivne mõju.

5 CNOSSOS-EU arvutusmeetodi juhendmaterjal

21333-01.3

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12919 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 21333

staadium: detailplaneering

töö nimetus: keskkonnamüra hinnang

objekti nimetus: Erika tn 12, Tallinn

9/17

3.2.2 RONGI- JA TRAMMILIIKLUS

Mööda Kopli tänavat sõidavad Kopli-Kadriorg, Kopli-Suur-Paala ning Kopli-Vana-Lõuna suunalised trammid.

Samuti toimub Kopli kaubajaamas vähesel määral raudteeliiklus kaubarongide osas.

Raudteeliikluse iseloomust tulenevalt võib planeeringualale olla kuulda lühiajalisi mürasündmusi (trammirööbaste

vilin, rongide signaalid, kaupade laadimisest vm mürarikastest tegevustest tulenevad helid).

Põhja-Tallinna üldplaneeringus6 on raudteede kohta välja toodud:

Põhja-Tallinna raudteetaristu on pärand linnaosa tööstusajaloost, mida täna veel osaliselt kasutavad Kopli ja

Paljassaare ps tööstus- ja sadamaettevõtted. Tööstuse järkjärgulise ümberpaiknemisega linna lähivaldadesse ja sellest

tingitud ohtlike veoste arvu vähenemisega on raudteeharude vajadus vähenenud.

Raudteeharud on likvideeritud või likvideeritakse lähiperspektiivis mitmel arengualal: Paljassaare sadama-alal, Kopli ps-

l(Meeruse), Volta ja Krulli tehasealadel, Telliskivi keskuses, Skoone bastioni vööndis. Põhiosas raudteevõrk kuni Kopli ps-

ni säilitatakse. Raudtee eriti ohtliku alasse (50 m raadiuses) tuleb vältida müra- ja vibratsioonitundliku kasutusega

objektide rajamist.

Trammiliikluse müra modelleerimiseks on kasutatud Tallinna Transpordiameti 08.06.2026 seisuga kehtivaid

sõiduplaane7. Trammide keskmine arv ööpäevas ja arvestatud vagunite arv on toodud tabelis 6.

Tabel 6. Trammide arv ööpäevas ning arvestatud vagunite arv

Perspektiivne trammiliiklus olemasolevatel trammiliinidel on loetud samaks olemasoleva trammiliiklusega.

3.2.3 SADAMATE MÜRA

Planeeringualast ca 1 km kaugusel loodes asub Paljassaare sadam. Paljassaare sadama peamisteks

tegevusaladeks on laevade vastuvõtmine, laevade teenindamine, sadamatöö korraldamine, infrastruktuuri

hooldus ja arendamine. Sadamas on võimalik lastida-lossida naftat ja naftasaadusi, sega- ja puitlasti ning puitu ja

teostada laevade remonti, sh dokiremonti8.

2025. aastal on koostatud uuring „Tallinna sadamaalade mürakaardistamine“9, mille raames on modelleeritud

müra levik Paljassaare sadama alalt.

Vastavalt koostatud mürakaartidele ulatuvad päevasel (Ld) ja öisel (Ln) ajal planeeringualale sadama tavapärase

tegevusega seotud müratasemed, mis jäävad alla 40 dB. Juhul kui sadamas kasutatakse liivapritsi, ulatub

planeeringualale päevasel ajal müratsoon Ld = 45-49 dB. Öisel ajal liivapritsi ei kasutata.

Planeeringualast ca 800 m kaugusel kirdes asub Noblessneri sadam, kus on 8 ujuvkaid ning 6 statsionaarset kaid.

Tegu on väiksema sadamaga, mis võõrustab väikseid aluseid (sadamasse mahub kokku 192 väikelaeva pikkusega

kuni 24 meetrit) ning selliselt ei ole tegu suure müraallikaga. Sadama eeskirjas10 on eraldi välja toodud:

- sadamas seisvatel jahtidel peab seisevtaglas ning pakitud (rullitud) purjed olema kinnitatud turvaliselt ja

sellisel moel, et nad ei tekitaks liigset müra;

6 Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering

7 Trammide sõiduplaanid

8 Paljassaare sadam

9 Tallinna sadamaalade mürakaardistamine

10 Noblessneri sadama eeskiri

rongide arv [tk] vagunite arv [tk/rongis]

päev õhtu öö

tramm nr 1 (Kopli-Kadriorg-Kopli) 156 37 25 3

tramm nr 2 (Kopli-Suur-Paala-Kopli) 155 36 23 3

tramm nr 5 (Kopli-Vana-Lõuna-Kopli) 76 19 9 3

21333-01.3

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12919 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 21333

staadium: detailplaneering

töö nimetus: keskkonnamüra hinnang

objekti nimetus: Erika tn 12, Tallinn

10/17

- laeva omanik on kohustatud kooskõlastama jahisadama korrapidajaga tööd, mis tekitavad valju müra ja

prahti.

Planeeringualal on täidetud Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud tööstusmüra III

kategooria sihtväärtuse nõuded.

3.2.4 KAUBANDUSTEGEVUSE MÜRA

Planeeringualast ca 55 m kaugusel ning planeeritud hoonestusest ca 100 m kaugusel kirde suunas paiknevad

Arsenali Keskuse laadimisala ja taarapunkt. Planeeringualani võib kostuda veokite, teenindava transpordi, kauba

maha laadimise ning muu äritegevusega seonduv müra.

Arsenali keskusele väljastati kasutusluba 18.10.2016. Kasutusloa andmise käigus kontrollitakse ehitise vastavust

kehtivatele õigusaktidele ja nõuetele. Vastavalt Rahvatervise seaduse § 16 ning atmosfääriõhukaitse seaduse § 59

sätetele tagab müraallika valdaja, et tema tegevusest ei levi normtaset ületavat müra. Müra hinnangu koostajale

teadaolevalt ei ole esitatud müraga seotud kaebusi lähimate eluhoonete (Erika tn 8 – ca 50 m kaugusel ja Erika tn

10 – ca 65 m kaugusel laadimisalast) elanike poolt.

4 LIIKLUSMÜRA MÕÕTMISED

Erika tänava liiklusest põhjustatud helirõhutasemete välja selgitamiseks teostas Kajaja Acoustics OÜ 2024. aastal

Erika tn 12 kinnistul liiklusmüra mõõtmised. Mõõtmiste kirjeldus ja mõõtmistulemused on esitatud aruandes töö

nr 21499-01 „Liiklusmüra mõõtmised 12.02.2024 ja 13.02.2024“ (22.02.2024).

Mõõtmiste käigus fikseeriti järgmised helirõhutasemed:

- LA,eq,T [dB] – A-korrigeeritud ekvivalentne helirõhutase fikseeritud ajaperioodi hindamiseks;

- LpA,max [dB] – A-korrigeeritud maksimaalne helirõhutase fikseeritud ajaperioodi hindamiseks.

Ajakarakteristik „Fast“.

Mõõtmised viidi läbi kolmes mõõtepositsioonis (joonis 2). Mõõtepositsioonid MP01 (joonis 3) ja MP02 (joonis 4)

paiknesid Erika tänavast ligikaudu 10 m kaugusel ning mõõtemikrofon asus ligikaudu 3,7 m kõrgusel maapinnast.

Mõõtepositsioon MP03 (joonis 5) paiknes Erika tänavast ligikaudu 13 m kaugusel ning mõõtemikrofon asus

ligikaudu 4 m kõrgusel maapinnast. Mõõtepunktid valiti selliselt, et kirjeldada võimalikult kõrge müratasemega ala

ehk mõõtepunktid paigutati võimalikult Erika tänava äärde. Mõõtepunktide kõrguse valikul arvestati antud alal

paikneva olemasoleva betoonpiirdega. Betoonpiirde taga madalamal kõrgusel mõõtes oleks müratase olnud

oluliselt madalam ega kirjeldaks seetõttu korrektselt Erika tänava liiklusmüra tasemeid planeeritava hoone

teepoolsel küljel. Lisaks arvestati, et mõõdetud kõrgusel hakkavad paiknema planeeritava hoone 2. korruse

akende alumine osa.

Kõikides mõõtepositsioonides teostati mõõtmised vaba helivälja tingimustes ning mõõtmise kestus oli 60 minutit.

21333-01.3

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12919 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 21333

staadium: detailplaneering

töö nimetus: keskkonnamüra hinnang

objekti nimetus: Erika tn 12, Tallinn

11/17

Joonis 2. Mõõtmispunktide asukoht. Kaart on orienteeritud põhja-lõuna suunaliselt. Allikas: Maa- ja ruumiameti

geoportaal

Joonis 3. Mikrofoni positsioonid - MP01 Joonis 4. Mikrofoni positsioonid - MP02

MP01

MP03

MP02

21333-01.3

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12919 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 21333

staadium: detailplaneering

töö nimetus: keskkonnamüra hinnang

objekti nimetus: Erika tn 12, Tallinn

12/17

Joonis 5. Mikrofoni positsioonid - MP03

Mõõtmistulemuste (tabel 7) põhjal oli Erika tänava liiklusest põhjustatud 1 h ekvivalentne helirõhutase päevasel

ajal mõõtepositsioonides MP01 ja MP03 vastavalt 64 dB ja 65 dB. Öisel mõõtmisperioodil oli mõõtepositsioonis

MP02 mõõdetud 1 h ekvivalentne helirõhutase 54 dB. Maksimaalsed mõõdetud helirõhutasemed jäid vahemikku

72–81 dB.

Tabel 7. Mõõtmistulemused – liiklusmüratasemete koondtabel [dB]

mõõtmispunkt taustmüra

LA,eq

mõõdetud ekvivalentne

helirõhuase

LA,eq

mõõdetud maksimaalne

helirõhutase

LA,max

MP01 ≤55 64 81

MP02 ≤45 54 72

MP03 ≤55 65 76

MP01 mõõtmiste käigus teostatud liiklusloenduse andmetel kasutas tipptunni ajal Erika tänavat kokku 748 sõidukit

tunnis, sh 733 kerget ja 15 rasket sõidukit. Arvestades lihtsustatud kontrollarvutust, mille kohaselt moodustab

tipptunni liiklussagedus ligikaudu 10% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest, vastab mõõdetud

tipptunni liiklussagedus AKÖL väärtusele ligikaudu 7480 sõidukit/ööpäevas. Saadud tulemus on samas

suurusjärgus käesolevas mürauuringus kasutatud Erika tn lõigu Kopli tn – Karjamaa tn 2025. aasta AKÖL

väärtusega 7868 sõidukit/ööpäevas. Seega iseloomustavad mõõtmised asjakohaselt piirkonna olemasolevat

liiklusmüra olukorda ning on kooskõlas müra modelleerimisel kasutatud liiklussageduse lähteandmetega.

Eraldi on välja arvutatud „LAeq,meas,YDT,d“ ja „LAeq,meas,YDT,n“ aasta keskmine päevase ja öise ajavahemiku autoliikluse

müra hinnatud tase (tabel 8) lähtudes „Road traffic: Measurement of noise immission – survey method (NT ACOU

056)“ lisale A (ANNEX A (NORMATIVE): CONVERSION OF EQUIVALENT NOISE LEVELS), mis arvestab mõõtmiste ajal

fikseeritud liiklussagedusi, mõõdetud helirõhutaset LA,eq,T ja täiendavalt antud lõigu aasta keskmist ööpäevast

liiklussagedust (AKÖL), selle jaotumist päevasele ja öisele ajavahemikule ning raskeliikluse osakaalu (lähteandmed

Tabel 4 ja 5).

Tabel 8. Mõõtmistulemused ja mürahinnatud tase mõõtepunktis MP01

mõõtmispunkt

mõõdetud

LA,eq,T [dB]

mõõdetud

LA,max [dB]

arvutuslik päevase

ajavahemiku

LAeq,meas,YDT,d [dB]

arvutuslik öise

ajavahemiku

LAeq,meas,YDT,n [dB]

MP01 64 81 63 54

MP02 54 72 63 54

MP03 65 76 65 56

5 MODELLEERIMISTULEMUSED

Müratasemete arvutustulemusena valmis 12 kaarti päevase ning öise ajavahemiku jaoks.

21333-01.3

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12919 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 21333

staadium: detailplaneering

töö nimetus: keskkonnamüra hinnang

objekti nimetus: Erika tn 12, Tallinn

13/17

Eraldi modelleeriti olemasolev ning perspektiivne stsenaarium. Müratasemete kaardid planeeritava olukorraga

päevasele ja öisele ajavahemikule olemasoleva ja perspektiivse liiklussageduse osas on esitatud lisas 1

mürakaartidel nr 1-1 kuni nr 2-2 .

Tagamaks siseruumides kehtestatud liiklusmüra normtasemete täitmine, on vaja määrata hoonete fassaadidele

mõjuvad liiklusmüratasemed, mille tulemusel saab kehtestada fassaadidele vastavad heliisolatsiooni nõuded. Selle

jaoks arvutati müratasemed projekteeritava hoone fassaadile, kus on esitatud hoone fassaadile korruste kaupa

mõjuvad kõrgeimad liiklusmüra ekvivalenttasemed päevasel ja öisel ajal (mürakaardid 3-1 kuni 6-2).

Töö planeeringuala puudutavad peamised tulemused on:

- 2025. aasta liiklusolukorras mõjuvad Erika tänava äärsete hoonete teepoolsetele fassaadidele päevasel

ajal müratasemed Ld ≤ 66 dB ja öisel ajal Ln ≤ 57 dB;

- 2045. aasta liiklusolukorras mõjuvad Erika tänava äärsete hoonete teepoolsetele fassaadidele päevasel

ajal müratasemed Ld ≤ 67 dB ja öisel ajal Ln ≤ 57 dB;

- ülejäänud planeeritavatele hoonete fassaadidele mõjuvad 2025. aasta liiklusolukorras päevasel ajal

müratasemed Ld ≤ 56…60 dB ja öisel ajal Ln ≤ 46…47 dB;

- ülejäänud planeeritavatele hoonete fassaadidele mõjuvad 2045. aasta liiklusolukorras päevasel ajal

müratasemed Ld ≤ 57…60 dB ja öisel ajal Ln ≤ 46…47 dB;

- planeeritavale mänguväljakule ja virgestusalale ulatub 2025. aasta liiklussageduse olukorras päevasel ajal

müratase Ld < 50…52 dB ja öisel ajal Ln ≤ 37…38 dB;

- planeeritavale mänguväljakule ja virgestusalale ulatub 2045. aasta liiklussageduse olukorras päevasel ajal

müratase Ld < 51…53 dB ja öisel ajal Ln ≤ 37…39 dB.

Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud III kategooria piirväärtuse tasemed on hoonete osas

täidetud ning mänguväljakute osas on täidetud II kategooria sihttaseme väärtused.

Modelleerimis- ja liiklusmüratasemete tulemused langevad hästi kokku.

6 SOOVITUSED JA LEEVENDUSMEETMED

Järgnevalt on esitatud soovitused, mida tuleks arvestada hoonete projekteerimisel.

Alale on planeeritud kuni 5-korruselised äriruumidega eluhooned. Ala planeerimisel on üks äriruumidega

eluhoone paigutatud kõrge liikluskoormusega Erika tn äärde, tekitades sellega müravarjestuse ülejäänud krundile,

sh mänguväljakule ning ülejäänud hoonetele.

Erika tn poolsete müratundlike hoonete esimesele korrusele, kus hoonete välispiirdele mõjuvad kõrgemad

liiklusmüratasemed, on soovituslik rajada äripinnad.

Müratundlike hoonete teepoolsel küljel tuleb elamispindade kavandamisel paigutada magamistoad võimalusel

hoovipoolsesse külge. Kui see ei ole võimalik, siis alternatiivselt on soovituslik ehitise kavandamisel rakendada

Erika tn poolse fassaadi puhul kõrgendatud heliisolatsiooni meetmeid müratundlike ruumide osas.

Mürahinnangu tulemuste põhjal on kavandatava hoone juures täidetud III kategooria piirväärtuste nõuded,

sealhulgas avatavate akendega lahenduse korral. Täiendava ettevaatusabinõuna on projekteerimisel võimalik

rakendada mitteavatavate akende lahendust koos mehaanilise ventilatsiooniga.

Ehitusseadustiku11 § 11 kohaselt peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud nii, et seal oleks tagatud hügieen,

tervis ja keskkonnaohutus, sh piisav õhuvahetus ja tervislik sisekliima. Majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a

määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded"12 § 5 lõike 1 kohaselt peab eluruumis olema loomulik või

mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse. Samaaegselt nõuab

ehitusseadustiku § 64 ja selle alusel kehtestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Hoone

11 Ehitusseadustik

12 Eluruumile esitatavad nõuded

21333-01.3

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12919 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 21333

staadium: detailplaneering

töö nimetus: keskkonnamüra hinnang

objekti nimetus: Erika tn 12, Tallinn

14/17

energiatõhususe miinimumnõuded"13 uutele ehitatavatele korterelamutele liginullenergiahoone (A-energiaklass)

taseme saavutamist. Seega on soovituslik planeeringualale kavandatud hoonetes ette näha mehaaniline

soojustagastusega sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsioon vastavalt standardile EVS-EN 16798-1:2019/NA:2019.

Õhuvõtuavad on soovituslik kavandada hoone müravabamale fassaadipoolele (sisehoovi pool) või varustada

vajadusel helisummutitega, et vältida liiklusmüra siseruumi kandumist ventilatsioonikanalite kaudu.

Fassaadide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada, et siseruumide müratase ei ületaks helirõhu piirväärtusi

vastavalt sotsiaalministri 12. novembri 2025. a määrusele nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli

ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“. Mürataseme

mõõtmised tuleb teostada möbleeritud ruumides suletud akende ja uste tingimustes. Kui ruumides on

ventilatsiooni sissepuhke- ja väljatõmbeavad, peavad need olema mõõtmise ajal avatud ja töös.

Hoonete projekteerimisel tuleks arvestada standardi EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra

eest” liiklusmüra normtasemeid elamutes ja ühiskasutusega hoonetes.

Vastavalt standardile EVS 842:2003 tuleks projekteeritavate ehitiste välispiirete konstruktsioonide heliisolatsiooni

hindamisel ja üksikute elementide valimisel rakendada välispiirde ühisisolatsiooni indeksit R’tr,s,w, vastavalt

keskkonnamüra taseme suurusele, ehitise tüübile ja ruumikasutusotstarbele. Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni

hindamisel ja üksikute elementide valikul tuleb rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt

standardile EVS-EN ISO 717.

Vastavalt standardis EVS 842:2003 tabelis 6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt

välismüratasemest” toodule tuleks projekteeritava hoone välispiirete konstruktsioonid projekteerida minimaalselt

selliselt, et kõrge müratasemega tänava poole jäävate mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete

ühisisolatsioon oleks vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 35…45 dB, olenevalt projekteeritava hoone ruumide otstarbest ja

lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele mõjuvast liiklusmüratasemest.

Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab

≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni

indeks.

Täiendava leevendusmeetmena on võimalik kaaluda kõrgendatud heliisolatsioonimeetmete rakendamist (näiteks

on võimalik hoonele kavandada akende ette heliisoleeriv topeltfassaad või klaasitud rõdud).

Kui kasutatakse topeltfassaadi või lisaklaasi avatäidete ees, siis sellisel juhul on avatäidetele mõjuvad müratasemed

madalamad ja avatäidete osas saab lähtuda ca 5-10 dB madalamatest müratasemetest võrreldes fassaadile

arvutuslikult mõjuvate müratasemetega (sõltub valitud lahendusest).

Müratasemete vähenemine ei ole suurem, kuna tegemist on üldjuhul osaliselt avatud konstruktsiooniga. Tavaliselt

kasutatakse selliste lahenduste korral lamineeritud klaase kogupaksusega 8-10 mm ja vahekaugus põhifassaadini

 200 mm.

13 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded

21333-01.3

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12919 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 21333

staadium: detailplaneering

töö nimetus: keskkonnamüra hinnang

objekti nimetus: Erika tn 12, Tallinn

15/17

Joonis 6. Klaasitud topeltfassaad ning lisaklaas avatäidete ees. Allikas: Google Maps, Estonia pst 1, Tallinn

Joonis 7. Klaasitud topeltfassaad ning lisaklaas avatäidete ees. Allikas: Detail. International platform for architecture

& construction14

Kui kasutatakse klaasitud rõdude lahendust avatäidete ees, siis sellisel juhul on avatäidetele mõjuvad

müratasemed madalamad ja avatäidete osas saab lähtuda ca 15-20 dB madalamatest müratasemetest võrreldes

fassaadile arvutuslikult mõjuvate müratasemetega (sõltub valitud lahendusest). Kuna klaasitud rõdudega on

võimalik moodustada suletud konstruktsioon, siis on selle mõju müratasemetele suurem võrreldes topeltfassaadi

või lisaklaasiga akende ees.

14 Detail. International platform for architecture & construction

21333-01.3

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12919 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 21333

staadium: detailplaneering

töö nimetus: keskkonnamüra hinnang

objekti nimetus: Erika tn 12, Tallinn

16/17

Joonis 8. Klaasitud rõdud. Allikas: Google Maps, Sõpruse pst 26, Tallinn

Kui planeeritud hoone puhul kasutatakse Erika tn poolses osas topeltfassaadi lahendust, on avatäidetele mõjuvate

müratasemete puhul tagatud III kategooria piirväärtused, mis on oluline ainult avatavate akende kontekstis. Kui

hoonele kavandatakse klaasitud rõdude lahendus, on täidetud III kategooria sihtväärtuse nõuded. Hoonete

ülejäänud fassaadidel piisab fassaadi heliisolatsioonist ilma täiendava topeltfassaadi või klaasitud rõduta.

Täpsemad leevendusmeetmed, sh otsus topeltfassaadi või klaasitud rõdude vahel ning nende rakendamise ulatus

korruste ja fassaadiosade kaupa, selgitatakse välja edasistes projekteerimisetappides hoonete ruumijaotuse,

ruumide kasutusotstarvete ja avatäidete heliisolatsiooni arvutuste alusel.

Uute alade planeerimisel tasub arvestada ka haljastuse mõjuga. Haljastuse positiivne mõju avaldub eelkõige

psühholoogiliselt (kui müraallikas ei ole visuaalselt nähtav või tajutav, võib ka mürahäiring väiksemaks osutuda).

Kuigi hõredal kõrghaljastusel puudub otsene mõju müra levikule, avaldub haljastuse efekt elukeskkonna

parandamisel koos avaliku ruumi kvaliteedi üldise paranemisega, mistõttu ei saa alahinnata ka kitsamate

(paarirealiste) haljastusribade positiivset mõju elanike elukvaliteedi parandamisel. Tuntava müra vähendava efekti

saavutamiseks peab kõrghaljastus olema tihe (avadeta) ning vähemalt 20-30 m lai (soovitatavalt minimaalselt 30-

50 m), sel juhul võib eeldada müra vähenemist suurusjärgus 5 dB või pisut enam.

21333-01.3

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12919 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 21333

staadium: detailplaneering

töö nimetus: keskkonnamüra hinnang

objekti nimetus: Erika tn 12, Tallinn

17/17

LISAD

Lisa 1. Mürakaardid

- Mürakaart nr 1-1 Müraolukord 2025 Ld (dB), päev

- Mürakaart nr 1-2 Müraolukord 2025 Ln (dB), öö

- Mürakaart nr 2-1 Müraolukord 2045 Ld (dB), päev

- Mürakaart nr 2-2 Müraolukord 2045 Ln (dB), öö

- Mürakaart nr 3-1 Müraolukord 2025 3D vaade Ld (dB), päev

- Mürakaart nr 3-2 Müraolukord 2025 3D vaade Ln (dB), öö

- Mürakaart nr 4-1 Müraolukord 2045 3D vaade Ld (dB), päev

- Mürakaart nr 4-2 Müraolukord 2045 3D vaade Ln (dB), öö

- Mürakaart nr 5-1 Müraolukord 2025 3D vaade Ld (dB), päev

- Mürakaart nr 5-2 Müraolukord 2025 3D vaade Ln (dB), öö

- Mürakaart nr 6-1 Müraolukord 2045 3D vaade Ld (dB), päev

- Mürakaart nr 6-2 Müraolukord 2045 3D vaade Ln (dB), öö

1

10

10

10

10 a

11

12

1314 16/1

16/2

18

1a

1b

2

25

2a

2b

3

3

47m

5 5a

6

6

69a

6a

7

76a/2

76a/3

78

78b

8

80

82 82a

8a

9

Angerja

Er ik

a tn

Kopli tn

Tööstuse tn

5K

5K

4K

4K

4K

4K

4K

4K

4K

4K

3K

3K

3K

3K

1K

1K

Mürakaart nr 1-1

Projekt nr 21333

Projekti nimi: Erika 12

Liiklusmüra 2025

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Elukondlikud hooned

Muud hooned

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala piir

----- Mänguväljak/virgestusala

Mõõtkava A3 1:1500

Arvutustarkvara: CadnaA 2026 MR1

Kuupäev: 09.06.26

1

10

10

10

10 a

11

12

1314 16/1

16/2

18

1a

1b

2

25

2a

2b

3

3

47m

5 5a

6

6

69a

6a

7

76a/2

76a/3

78

78b

8

80

82 82a

8a

9

Angerja

Er ik

a tn

Kopli tn

Tööstuse tn

5K

5K

4K

4K

4K

4K

4K

4K

4K

4K

3K

3K

3K

3K

1K

1K

Mürakaart nr 1-2

Projekt nr 21333

Projekti nimi: Erika 12

Liiklusmüra 2025

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Elukondlikud hooned

Muud hooned

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala piir

----- Mänguväljak/virgestusala

Mõõtkava A3 1:1500

Arvutustarkvara: CadnaA 2026 MR1

Kuupäev: 09.06.26

1

10

10

10

10 a

11

12

1314 16/1

16/2

18

1a

1b

2

25

2a

2b

3

3

47m

5 5a

6

6

69a

6a

7

76a/2

76a/3

78

78b

8

80

82 82a

8a

9

Angerja

Er ik

a tn

Kopli tn

Tööstuse tn

5K

5K

4K

4K

4K

4K

4K

4K

4K

4K

3K

3K

3K

3K

1K

1K

Mürakaart nr 2-1

Projekt nr 21333

Projekti nimi: Erika 12

Liiklusmüra 2045

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Elukondlikud hooned

Muud hooned

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala piir

----- Mänguväljak/virgestusala

Mõõtkava A3 1:1500

Arvutustarkvara: CadnaA 2026 MR1

Kuupäev: 09.06.26

1

10

10

10

10 a

11

12

1314 16/1

16/2

18

1a

1b

2

25

2a

2b

3

3

47m

5 5a

6

6

69a

6a

7

76a/2

76a/3

78

78b

8

80

82 82a

8a

9

Angerja

Er ik

a tn

Kopli tn

Tööstuse tn

5K

5K

4K

4K

4K

4K

4K

4K

4K

4K

3K

3K

3K

3K

1K

1K

Mürakaart nr 2-2

Projekt nr 21333

Projekti nimi: Erika 12

Liiklusmüra 2045

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Elukondlikud hooned

Muud hooned

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala piir

----- Mänguväljak/virgestusala

Mõõtkava A3 1:1500

Arvutustarkvara: CadnaA 2026 MR1

Kuupäev: 09.06.26

Mürakaart nr 3-1

Projekt nr 21333

Projekti nimi: Erika 12

Liiklusmüra 2025 3D vaade lääne suunast

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Arvutustarkvara: CadnaA 2026 MR1

Kuupäev: 09.06.26

Mürakaart nr 3-2

Projekt nr 21333

Projekti nimi: Erika 12

Liiklusmüra 2025 3D vaade lääne suunast

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Arvutustarkvara: CadnaA 2026 MR1

Kuupäev: 09.06.26

Mürakaart nr 4-1

Projekt nr 21333

Projekti nimi: Erika 12

Liiklusmüra 2045 3D vaade lääne suunast

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Arvutustarkvara: CadnaA 2026 MR1

Kuupäev: 09.06.26

Mürakaart nr 4-2

Projekt nr 21333

Projekti nimi: Erika 12

Liiklusmüra 2045 3D vaade lääne suunast

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Arvutustarkvara: CadnaA 2026 MR1

Kuupäev: 09.06.26

Mürakaart nr 5-1

Projekt nr 21333

Projekti nimi: Erika 12

Liiklusmüra 2025 3D vaade ida suunast

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Arvutustarkvara: CadnaA 2026 MR1

Kuupäev: 09.06.26

Mürakaart nr 5-2

Projekt nr 21333

Projekti nimi: Erika 12

Liiklusmüra 2025 3D vaade ida suunast

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Arvutustarkvara: CadnaA 2026 MR1

Kuupäev: 09.06.26

Mürakaart nr 6-1

Projekt nr 21333

Projekti nimi: Erika 12

Liiklusmüra 2045 3D vaade ida suunast

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Arvutustarkvara: CadnaA 2026 MR1

Kuupäev: 09.06.26

Mürakaart nr 6-2

Projekt nr 21333

Projekti nimi: Erika 12

Liiklusmüra 2045 3D vaade ida suunast

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70 >= 75

Arvutustarkvara: CadnaA 2026 MR1

Kuupäev: 09.06.26

O J

BJ PJ

OJ

BJ PJ

OJ

BJ PJ

m²

1 Ä ≥ 5 / EK≤ 95

18,5 m 5/-1

3600 6225

6

11266 127 16

m²

2 L

_ _

_ _

_

1637 - -

5K

5K

4K

4K

4K

4K

4K

4K

4K

4K

3K

3K

3K

3K

1K

1K 1

2

3

4

8 9 10

5 6 7

11

12 13

14

15 16

17

18 19

25

26

23

22 21

20

24

27

28 29

30

31

32

37

36 35

34

33

38 39

40

41

42

43

44

45

46

47

48

49

50

51

52

53

54

55

56

57

58

59

60

61 62

63 64

65 66

67 68

69 70

71 72

73 74

75 76

77 78 79

80 81

82

83

84 85

86 87

88 89

90 91

92 93

9495 96

97 98

99 100

101 102

103 104

40

40

40

105

106

106

106

106

P-6

P-3

P-3

P-4

94 ,8

80,9

14 ,4

17,8

1,2

8, 4

2, 5

3,5

3,5

2,5

6, 1

8, 8

2,6

5, 0

2,5

2,5

lp =

15 0

m

ls=15 m

lp =

15 0

m

lp =

15 0

m

ls=15 m

lp =

15 0

m

2,2

3,3

21 ,0

25 ,0

12 ,5

7, 0

2,6

2,6

2, 5

m²

3 Ä

_ _

_ _

_

47 - -

25 ,0

25,0

2,9 6,4

1b Ä≥5/EK≤95

47 m²

1a Ä≥5/EK≤95 11219 m²

Planeeritud puhkeala

SV: Tehnovõrguservituudi vajadusega planeeritud tehnovõrkude ehitamiseks ja kasutamiseks võrgu valdajate kasuks: · Erika tn 14 kinnistul madalpinge kaablikoridorile 1 m äärmistest kaablitest

mõlemale poole; · Erika tänav kinnistul madalpinge kaablikoridorile 1 m äärmistest kaablitest

mõlemale poole, elektrikilbile 2 m kilbist, sidekanalisatsioonile 1 m välisseinast mõlemale poole, kaugküttetorustikule 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole.

Märkused: 1. Teede, tänavate, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojekti koostamisel. 2. Puittaimestiku haljastusliku hinnangu koostas OÜ Visioon Haljastus juulis 2020. 3. Rattamaja puudumisel kavandada rattahoidlad hoonetes esimesele korrusele sissepääsu kõrvale. 4. Suuremaid kui 140 m2 netopindalaga kortereid mitte kavandada. 5. Parkimise korraldus täpsustub ehitusprojekti koostamisel vastavalt ehitusprojekti koostamise ajal kehtivatele normidele.

S

N

W E

Projekti nimi:

Objekti asukoht:

Joonise nimi:

Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:

Muudatused: Kuupäev Muudatuste kirjeldus

Geoalus: Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:

Asendiplaanilise ja võimaliku mahulise lahenduse autor:

20098_DP.dwg

Koostatud:Faili nimi: 07.09.2026

Kõrgussüsteem:

K-Projekt Aktsiaselts Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 [email protected] reg kood 12203754

Koordinaatsüsteem:

20098

Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Tallinn, Põhja-Tallinn

DP

Põhijoonis

DP-2 1:500

Juhataja R. Annusver

Projektijuht J. Mirme

Konsultant Ü. Kadak

Planeerija M. Mustkivi

OÜ Geodeesia24 3660-20 02.2020

EH2000 L-EST 97

Kadarik Tüür Arhitektid OÜ

TINGMÄRGID Planeeritud ala piir

Katastriüksuse piir

Planeeritud krundi piir

Moodustatava ajutise krundi piir

Krundi positsiooni number

Krundi ehitusõigus

Ajutise krundi positsiooni number

Ajutise krundi sihtotstarve Ajutise krundi suurus

Ä Bürood ja kaubanduspinnad

EK Vähemalt kolmekorruseline mitme korteriga elamu

The Tootmismaa (nt alajaam)

L Tee, tänav

Planeeritud maapealne hoonestusala

Planeeritud maa-alune hoonestusala

Planeeritud hoone / hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus Planeeritud hoone / hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus Planeeritud hoone / hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus

Planeeritud võimalik rõdude ja varikatuste ala

Planeeritud võimalik terrass

Fassaadide ala, kus rakendatakse müraleevendusmeetmeid (müraleevendusmeetmed on kirjeldatud seletuskirja p.6.3 all)

Olemasolev autoliikluse ala

Planeeritud autoliikluse ala

Projekteeritud autoliikluse ala (Joonisele kantud vastavalt T-Model OÜ tööle nr 21073, ehitusluba nr 2312271/01252)

Olemasolev kergliikluse ala

Planeeritud kergliikluse ala

Projekteeritud kergliikluse ala (Joonisele kantud vastavalt T-Model OÜ tööle nr 21073, ehitusluba nr 2312271/01252)

Planeeritud maa-alusesse parklasse sissesõiduala

Planeeritud rattatee

Autode võimalik juurdepääs krundile

Autode võimalik sissepääs hoonesse

Jalakäijate võimalik sissepääs hoonesse

Planeeritud jalgrattaparkla võimalik asukoht (kokku 146 kohta)

Planeeritud murukivikattega parkimiskohad

Planeeritud haljasala

Projekteeritud haljasala (Joonisele kantud vastavalt T-Model OÜ tööle nr 21073, ehitusluba nr 2312271/01252)

Planeeritud katusehaljastus

Planeeritud maastikukujunduslik nõlv, lahendus täpsustub ehitusprojektis

Planeeritud sademevee tiik

Säilitatav II klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga

Säilitatav III klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga

Säilitatav IV klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga

Planeeritud kõrghaljastus

Planeeritud puhke- ja virgestusala võimalik asukoht

Planeeritud laste mänguväljaku võimalik asukoht

Planeeritud sorteeritud jäätmete võimalik kogumispaik (sügavkogumismahutid)

Likvideeritav objekt

Likvideeritav haljastus

Avalikuks kasutamiseks määratud ala

Tehnovõrguservituudi vajadusega ala

Juurdepääsuservituudi vajadusega ala läbi Erika tn 14 kinnistu, Erika tn 12 kinnistu kasuks

Planeeritud ristmiku nähtavuskolmnurk

Likvideeritav haljastus (Joonisele kantud vastavalt T-Model OÜ tööle nr 21073, ehitusluba nr 2312271/01252)

1 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

MEETRITES KÕRGUS

KORRUSELISUS SUURIM

KRUNDI SUURUS P - õues

ARV KRUNDIL HOONETEPIND MAAPEAL

EHITISEALUNE

PIND MAA-ALL EHITISEALUNE

P - hoones

m²

1K

3-4K

5K

0

0

0

OJBJ PJ

Planeeritud bussipeatus

Planeeritud bussiootekoja võimalik asukoht

Planeeritud kõnnitee viiakse kokku Erika tn 6a kinnistule projekteeritud kõnniteega

Avalikkusele avatud kõnnitee

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

KÖITE SISUKORD I SELETUSKIRI ......................................................................................................................... 1

1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS (JOONIS DP-1)........................... 1 2 PLANEERITUD MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID ............................ 1 3 PLANEERINGUS KAVANDATU ....................................................................................... 2

3.1 Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted .............. 2 3.2 Planeeritud maa-ala krundijaotus ja kruntide ehitusõigus (joonis DP-2) ......................... 2 3.3 Hooneste kasutusotstarbed ja maaüksuste koormusnäitajad ............................................ 3 3.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted .................................................................................... 3 3.5 Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted ...................................................... 4

3.5.1 Haljastus ja heakord ................................................................................................... 4 3.5.2 Likvideeritavate üksikpuude esialgne asendusistutuste arvutus ................................ 4 3.5.3 Jäätmekäitluse põhimõtted ......................................................................................... 7

3.6 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted ................................................ 7 3.7 Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted .......................................................................... 8

4 TEHNORAJATISTE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED (JOONIS DP-3) ....................... 9 4.1 Veevarustus ja kanalisatsioon ........................................................................................... 9

4.1.1 Veevarustus .............................................................................................................. 10 4.1.2 Tuletõrjeveevarustus ................................................................................................ 10 4.1.3 Reoveekanalisatsioon ............................................................................................... 11 4.1.4 Sademevee ja drenaaži kanalisatsioon ..................................................................... 12 4.1.5 Ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni (ÜVK) võrkude ehituse maht ....................... 14

4.2 Elektrivarustus ................................................................................................................ 14 4.2.1 Tänavavalgustus ....................................................................................................... 15

4.3 Sidevarustus .................................................................................................................... 15 4.4 Soojavarustus .................................................................................................................. 16 4.5 Gaasivarustus .................................................................................................................. 16

5 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED ........................................................ 17 5.1 Kehtivad kitsendused ...................................................................................................... 17 5.2 Kavandatud kitsendused ................................................................................................. 17

5.2.1 Kavandatud kitsendused tehnovõrkude ja teede ehitamiseks ning kasutamiseks .... 17 6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ..................... 18

6.1 Olulisemad arhitektuurinõuded ....................................................................................... 18 6.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ............................................. 18

6.2.1 Keskkonnakaitsealased nõuded ................................................................................ 19 6.3 Müra ............................................................................................................................... 20

6.3.1 Tuleohutusnõuded .................................................................................................... 23 6.3.2 Kuritegevuse riske vähendavad abinõud .................................................................. 23 6.3.3 Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks tehnorajatiste osas .............. 23

7 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA ALA RUUMILISE ARENGU

EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE ............................................................ 25 7.1 Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele ........................................................................ 25 7.2 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele .............. 26 7.3 Kavandatu vastavus avalikele huvidele ja väärtustele .................................................... 26 7.4 Vastavus Tallinna üldplaneeringule, üldplaneeringu muutmise põhjendused ja vastavus koostatavale Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringule ........................................................... 27 7.5 Vastavus algatamise otsuses esitatud tingimustele ......................................................... 27

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

7.6 Insolatsioonitingimuste muutumine ................................................................................ 30 7.7 Kehtiv detailplaneering ................................................................................................... 30 7.8 Tuleohutusnõuded ........................................................................................................... 31 7.9 Muudatused võrreldes eskiislahendusega ....................................................................... 31 7.10 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avaldavad mõjud ................................................................ 31 7.11 Eskiislahenduse avalikul arutelul tehtud ettepanekute arvestamine. ........................... 32

II JOONISED 1 Situatsiooniskeem DP-1 2 Põhijoonis DP-2 3 Tehnovõrkude koondplaan DP-3 4 Maa-aluse korruse parkimise põhimõtteline skeem DP-4

1

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

I SELETUSKIRI Detailplaneeringu koostaja on K-Projekt AS ning vastutav K-Projekt AS spetsialist (konsultant) on Ülle Kadak (Kutsetunnistus 163358, Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kehtiv 03.11.2027). 1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS (joonis DP-1)

Planeeritud ala asub Põhja-Tallinnas Erika tänava ääres. Planeeringuala kogusuurus on 1,47 ha.

Planeeringuala koosseisu jäävad järgmised krundid:

- 80% tootmismaa ja 20% ärimaa sihtotstarbega Erika tn 12 kinnistu suurusega 11266 m2

- 100% tootmismaa sihtotstarbega Erika tn 12a kinnistu suurusega 47 m2

- 100% transpordimaa sihtotstarbega Erika tänav T3 kinnistu suurusega 1637 m2

- 100% transpordimaa sihtotstarbega Erika tänav kinnistu osa.

Planeeringualaga piirnvad järgmised katastriüksused:

- 100% elamumaa sihtotsatarbega Erika tn 6 kinnistu - 100% elamumaa sihtotsatarbega Erika tn 6a // 6b kinnistu - 100% elamumaa sihtotsatarbega Erika tn 8 kinnistu - 100% ärimaa sihtotsatarbega Erika tn 14 kinnistu - 100% transpordimaa sihtotstarbega Erika tänav kinnistu osa mille taga asuvad ka

transpordimaa sihtotstarbega Karjamaa tänav, elamu- ja ärisihtotstarbega Erika tn 7 kinnistu ning üldkasutatava maa sihtotstarbega Erika tn 5b kinnistu.

2 PLANEERITUD MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID Planeeringuala külgneb ida- ja lõunasuunalt korterelamutega, läänest Erika tänavaga ning põhjast Arsenali keskusega. Hoonestatava kinnistu maakasutuse sihtotstarbeks on planeeritud äri- ja elamumaa. Planeeringuala ümbruses paiknevad korterelamud on 5-korruselised ning et planeeritud korterelamud sobituksid olemasolevate korterelamute korruselisusega, on hooned kavandatud astmelistena. Planeeritava ala ruumilise arengu eesmärgid on:  Kavandada planeeritud alale piirkonda sobivad 3-5-korruselised äriruumidega korterelamud.  Rajada alale uut kõrghaljastust.  Lahendada krundisisene liikluskorraldus nii, et korteriomanike autode parkimine oleks

lahendatud valdavalt hoonetealuses parklas ja maapealsel alal oleks autodest valdavalt vaba ala.

2

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

3 PLANEERINGUS KAVANDATU Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Erika tn 12 äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krundi sihtotstarbe muutmine elamumaa ja ärimaa sihtotstarbeks ning määrata ehitusõigus 3- 5korruseliste äriruumidega eluhoonete ehitamiseks. Lisaks on kavandatud üldiste maakasutustingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine. Alale viidi koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga läbi arhitektuurivõistlus, mille võitis Kadarik-Tüür Arhitektid ja detailplaneering on koostatud arhitektuurivõistluse võidutöö alusel. 3.1 Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted Kruntidele on kavandatud uued ja kaasaegsed äriruumidega korterelamud, mis võimaldab pakkuda kvaliteetseid elamispindu ja tänavaäärseid äripindu Põhja-Tallinna piirkonnas.  Kavandatud on perimetraalne hoonestus, et see sobituks kõrvaloleva Erika tn 2, 2b ja 6

olemasoleva kvartaliga.  Parkimine on kavandatud valdavalt hoonete alla.  Uute äriruumidega korterelamute rajamine võimaldab suuremal määral muuta piirkonda

linnaehituslikult ilusamaks ning pakkuda täiendavaid elamis- ja äripindu käsitletavasse piirkonda.

 Samuti annab uute hoonete rajamine piirkonnale parema väljanägemise kui alal olev amortiseerunud tööstushoone seda praegu pakub.

3.2 Planeeritud maa-ala krundijaotus ja kruntide ehitusõigus (joonis DP-2) Detailplaneeringus on ette nähtud võimalus teostada planeeritud alal maadevahetus nii, et Erika tn 14 (Arsenali Keskus) kinnistu omanikule kuuluv Erika tn 12a pos 1b krunt läheb Erika tn 12 omanikule ning Erika tn 12 krundist äralõigatav pos 3 krunt läheb Erika tn 14 (Arsenali Keskus) kinnistu omanikule. Seda põhjendusel, et käesoleval ajal on Erika tn 12a kinnitu Erika tn 14 omanikule kasutamatu kuna nende vahel paikneb Erika tn 12 kinnistu ning sellise vahetusega saaks Erika tn 14 omanik pos 4 krundi liita oma praeguse kinnistuga. Erika tn 12 omanikule minevast Erika tn 12a kinnistu osale on planeeritud avaliku kasutusega kõnnitee millele seatakse tasuta ja tähtajatu IKÕ Tallinna linna kasuks. Vastavasisuline omanike vaheline kokkulepe lisatud koostöö tabeli Lisa 2.12 lahtrisse ja enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmivad Erika tn 12 ja Erika tn 14 omanikud vastavasisulisel lepingu ning vormistatakse notariaalselt tasuta ja tähtajatud IKÕ Tallinna linna kasuks pos 1b krundi osas planeeritud kõnniteele. Pos 1 Erika tn 12

Krundi suurus: 11266 m2

Krundi kasutamise sihtotstarve: Elamumaa ≤95%/Ärimaa ≥5% 11220 Kolme või enama korteriga elamu

3

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

12000 Mitteelamu

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 6

Hoone suurim lubatud ehitisalune/ hoonealune pindala:

3600 m2 (maapealne) 6225 m2 (maa-alune)

Hoone suurim lubatud kõrgus: kuni 18,5 m (abs 32.10)

Juurdepääs krundile on Erika tänavalt. Parkimine on lahendatud oma krundil, hoone maa-aluses parklas ja maapealsetetel parkimiskohtaadel. Pos 2

Krundi suurus: 1637 m2

Krundi kasutamise sihtotstarve: Transpordimaa

Hoonete suurim lubatud arv krundil: -

Hoone suurim lubatud ehitisalune/ hoonealune pindala:

-

Hoone suurim lubatud kõrgus: -

Juurdepääs krundile on Erika tänavalt. Pos 3

Krundi suurus: 47 m2

Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa

Hoonete suurim lubatud arv krundil: -

Hoone suurim lubatud ehitisalune/ hoonealune pindala:

-

Hoone suurim lubatud kõrgus: -

Krundi võib liita Erika tn 14 kinnistuga. Krunt on ette nähtud liidetavaks Erika tn 14 kinnistuga ja juurdepääs krundile on samuti Erika tn 14 kinnistult. 3.3 Hooneste kasutusotstarbed ja maaüksuste koormusnäitajad Kavandatud on kuni 6 korterelamut. Planeeritud pos 1 hoonestustihedus on 1,05, haljastuse protsendiks hoonestatud krundil on 30% ning ala täisehituse protsent hoonestatud krundil on kuni 32%. 3.4 Vertikaalplaneerimise põhimõtted Sademevee ärajuhtimise põhimõtteline lahendus on kirjeldatud seletuskirja p. 4.1.3 all.

4

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Detailplaneeringus ei ole ette nähtud maapinna tõstmist. Vertikaalplaneeringuga ühildatakse maapinna kõrgus olemasolevate naaberkinnistute kõrguste, et sademevesi ei valguks naaberkinnistutele. Kõvakattega krundiosal kogutakse sademeveed restkaevudesse ja vertikaalplaneerimisega juhitakse sademeveed hoonetest eemale ning käideldakse oma kinnistul planeeritud immutusaladel. Maa-aluse kurruse rajamiseks minnakse vundamendisüvenditega kuni 2,8 m sügavusele olemasolevast maapinnast mis ümbritsevate alade puude kasvutingumusi ega naabruses paiknevaid hooneid ei mõjuta. Nii vertikaalplaneerimise kui ka sademevete ärajuhtimise lahendus täpsustatakse ehitusprojektis. 3.5 Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted 3.5.1 Haljastus ja heakord Käesolevas planeeringus on kavandatud hoonestavale krundile 30% maaga seotud haljastust. Planeeringuala haljastuslahenduses on kõrghaljastus suures osas planeeritud ala põhja-, ida- ja kirdepoolsele alale. Samuti on ala keskele planeeritud kõrghaljastusega ala mille ümber on katushaljastusega alad. Täiendav madalhaljastus on planeeritud ala lõunapoolsele küljele planeeritud parkimiskohtade vahelistele aladele. Ala läänepoolsel küljel Erika tänava ääres on säilitatud seal kasvavad väärtuslikumad puud mille juurestiku kaitsealale ei ole teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi planeeritud. Uushaljastus on kavandatud võimalikult kompaktsena, et oleks tagatud hoovialal autovaba ala ning ümber planeeritud laste mänguväljakute ala ka täiendav kõrghaljastus. Planeeritavale alale koostatud dendroloogilisest inventuurist selgub, et suuremas osas uuritud alal haljastust ei kasva. Krundil on üks suuremahuline hoone mille ümber asfaldplats. Peamiselt kasvab haljastus kinnistu põhjaosas ning piirnevate tänavate ääres. Enamik haljastust on istutatud, ülejäänud valdavalt istutatud puude-põõsaste ning lähiümbrusest levinud puittaimede järelkasv. Täpne haljastuslik lahendus selgub ehitusprojektis maastikuarhitekti poolt koostatavas haljastusprojektis. Haljastusprojekti koostamise nõue on määratud ehitusprojekti mahtu (vt seletuskirja punkt 6.2). 3.5.2 Likvideeritavate üksikpuude esialgne asendusistutuste arvutus Likvideeritavate puude asemele istutatavate puude vajalik haljastuse ühikute arv on arvutatud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrus nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Asendusistutuste arvutustes on lähtutud järgmisest valemist:

 

3

321 *

kkk D haljastuse ühik

kus D – raiutava puu rinnasläbimõõt, mitme puu puhul läbimõõtude summa, cm;

5

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

k1 – raiutava puuliigi koefitsient; k2 – raiutava puu seisukorra koefitsient;

k3 – raiepõhjuse koefitsient (arvutuses 0,5).

Jrk nr

likv. puu nr

puu liik liigi koefit- sient

rinnas- läbimõõt (läbi- mõõtude summa) (cm)

väärtus- klass

seisu- korra koefit- sient

raie- põhjuse koefit- sient

haljastuse ühik

Likvideeri- mise põhjus

1 1 harilik saar 1 39 III 1 0,5 33 haljasala 2 2 harilik saar 1 28 III 1 0,5 23 haljasala 3 3 harilik

jalakas 1 80 III 1 0,5 67 haljasala

4 4 harilik toomingas

0,5 36 IV 0,2 0,5 14 kergliiklus

5 5 harilik toomingas

0,5 56 IV 0,2 0,5 22 haljasala

6 6 harilik toomingas

V 0,5 ei asendata

haljasala

7 7 harilik toomingas

V 0,5 ei asendata

haljasala

8 10 sookask V 0,5 ei asendata

haljasala

9 20 pappel 1 10 IV 0,2 0,5 6 haljasala 10 21 villane

lodjapuu V 0,5 ei

asendata terrass

11 22 Ungari sirel V 0,5 ei asendata

haljasala

12 23 pappel, ungari sirel

1 12 IV 0,2 0,5 7 haljasala

13 24 pappel 1 8 IV 0,2 0,5 5 haljasala 14 27 aedõunapuu V 0,5 ei

asendata haljasala

15 28 aedõunapuu V 0,5 ei asendata

haljasala

16 29 aedõunapuu V 0,5 ei asendata

haljasala

17 30 aedõunapuu V 0,5 ei asendata

hoonestus

18 31 aedõunapuu V 0,5 ei asendata

terrass

19 32 aedõunapuu V 0,5 ei asendata

haljasala

20 33 arukask 1 39 III 1 0,5 33 kergliiklus 21 34 arukask 1 21 III 1 0,5 18 kergliiklus 22 35 arukask 1 35 III 1 0,5 29 kergliiklus 23 36 arukask 1 33 III 1 0,5 28 kergliiklus

6

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

24 37 arukask 1 36 III 1 0,5 30 haljasala 25 45 harilik

hobukastan 2 22 IV 0,2 0,5 20 kergliiklus

26 46 harilik hobukastan

2 28 IV 0,2 0,5 25 kergliiklus

27 106 harilik toomingas, aedõunapuu , harilik jalakas, harilik hobukastan, põldmuraka s, harilik vaher, harilik tamm, harilik saar, sookask, pappel, viirpuu, harilik pihlakas, harilik haab, Ungari sirel

V 0,5 ei asendata

kergliiklus

Pos 1 kokku 360

28 63 arukask 1 16 III 1 0,5 13 kergliiklus 29 64 arukask 1 21 III 1 0,5 18 haljasala 30 68 arukask 1 16 IV 0,2 0,5 9 parkimisala 31 69 arukask 1 13 IV 0,2 0,5 7 parkimisala 32 72 arukask 1 15 III 1 0,5 13 parkimisala 33 73 arukask 1 14 IV 0,2 0,5 8 parkimisala 34 75 arukask 1 17 III 1 0,5 14 parkimisala 35 76 arukask 1 16 IV 0,2 0,5 9 parkimisala 36 80 arukask 1 18 III 1 0,5 15 haljasala 37 81 arukask 1 21 III 1 0,5 18 kergliiklus

Pos 2 kokku 124

KOKKU: 484 Planeeringus kavandatu realiseerimiseks tuleb likvideerid 2 puuderühma ja 35 üksikpuud, millest 6 on viljapuud, samuti 1 võsa. Neist 14 kuuluvad III väärtusklassi, 11 IV väärtusklassi ning 12 V väärtusklassi. Maksimaalne asendusistutuse arvestuse aluseks olev haljastuse ühikute arv on 484.

7

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrus nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ kohaselt ei pea asendusistutuse arvutuses arvestama põõsaid, V väärtusklassi puid, viljapuid ja alla 8 cm rinnasläbimõõduga puid. Arvutustega saadud haljastuse ühikute arv on esialgne ja see arv võib lahenduse täpsustamisel järgnevates projekteerimisstaadiumites muutuda. Lõplik kompenseerimiseks vajalik haljastuse ühikute arv saadakse raieloa menetlemise käigus pärast ehitusloa väljaandmist. 3.5.3 Jäätmekäitluse põhimõtted Jäätmehoolduse kord Tallinna haldusterritooriumil on määratud Tallinna jäätmehoolduseeskirjas. Kord on kohustuslik kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. Olmejäätmeid on kavandatud koguda liikide kaupa sorteeritult eraldi mahutitesse. Jäätmete (liigiti) kogumise koht on kavandatud krundi sissesõidutee äärde ala lõunapoolsel küljele, ala põhjapoolsele küljele ning Erika tn 8 poolse krundipiiri äärde. Detailplaneeringu põhijoonisel on tähistatud sorteeritud jäätmete võimalikud kogumispaigad (sügavkogumismahutid). Jäätmehoidla asukoht täpsustakse ehitusprojektis ja olmejäätmete kogumiskohas nähakse ette piisaval arvul süvakogumismahuteid jäätmete (biojäätmete, paber ja kartong, pakendijäätmete, segaolmejäätmete) liigiti kogumiseks. Uute hoonete ehitustööde ajal tekkivad jäätmed (muld) käideldakse vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks: Olmejäätmete kogumine peab olema korraldatud vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirjale (Tallinna Linnavolikogu 9.03.2023 määrus nr 3). Ehitus- ja lammutusprojektid kooskõlastada Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonnaga. 3.6 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted Planeeritud ala asub Põhja-Tallinnas, Erika tänava ääres, Arsenali keskuse kõrvalkrundil. Juurdepääs planeeritud krundile toimub Erika tänavalt. Lähimad ühistranspordi peatused asuvad nii Tööstuse tänaval kui ka Kopli tänaval. Vahetult planeeringuala ette on kavandatud ringi tõsta uude asukohta Väike-Erika ühistranspordi peatus. Nõutav parkimiskohtade arv tagatakse planeeringualal maa-alusel parkimistasandil ning lisaks on kavandatud lühiajalised parkimiskohad kulleritele ja taksodele planeeringuala maapealsetel parkimiskohtadel ala lõuna ja põhjaosas.

8

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Parkimiskohtade kontrollarvutus Pos nr

Ehitise otstarve

Norm. arvutus

Normatiivne parkimiskohtade arv

Planeeringus ettenähtud parkimiskohtade arv krundil

1 Planeeritud äriruumidega korterelamu

140x1,0 590/200

140+3=143 143

Planeeritaval maa-alal kokku: 143 143 Parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt 17.09.2020 Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 84 vastu võetud „Tallinna parkimiskohtade arvu normidele“ südalinna normi alusel kuna Tallinna Transpordiameti põhjendustel, et Koplis, tulenevalt Põhja-Tallinna linnaosa ÜP liikuvusanalüüsi hinnangutest on peetud vajalikuks tagada parkimine piirkondlike keskuste alal kus kavandatakse piirkonna areng 15 minuti linna põhimõttel - südalinna normatiivi alusel. Sama on kinnitanud ka Põhja-Tallinna Valitsus oma kirjaga 10.08.2023 nr 5.-3.4/8498-1. Jalgrataste hoidmise ruumid on planeeritud hoonete mahtu ja krundile planeeritud varjualuste alla (vt allolev tingimus ehitusprojektide koostamiseks). Orienteeruv kohtade arv on planeeringualal kokku 146 rattakohta (140 krt x 1 + 590/100). Täpsed rattahoidmise kohad määratakse ehitusprojektis. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks  Teedeehituslikud lahendused peavad olema kooskõlas EVS 843:2016 standardiga

„Linnatänavad”.  Elamufunktsiooniga hoonetele näha ette sissepääsude vahetusse lähedusse eraldi

sissepääsuga mugavalt kasutatav rattaruum. Kavandatavad rattaparkimise võimalused (mugav, turvaline) peavad soodustama elanike rattakasutust.

 Arenduse elluviimisel lähtuda Tallinna arengustrateegiast „Tallinn 2035“.  Rattamaja puudumisel, kavandada rattahoidla hoones esimesele korrusele sissepääsu kõrvale.  Hoonete püstitamisel tuleb näha ette Ehitusseadustiku § 65ˡ alusel elektriauto laadimistaristu. 3.7 Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted Avalikus ruumis tehnovõrkude planeerimise on arvestatud põhimõtteid, et tehnovõrkude paigutamisel tuleb arvestada EhS § 70 lõike 6 esitatud põhimõtet, et kui samale kinnisasjale ehitatakse mitu kaitsevööndiga ehitist, tuleb võimaluse korral eelistada kaitsevööndite ruumilist kattumist võimalikult suures ulatuses ning kinnisasja koormamist vähimal võimalikul viisil. Planeeringu koostamise eesmärgiks on anda ehitusõigus uute äriruumidega eluhoonete ehitamiseks, mis võimaldab pakkuda paremaid ning kvaliteetsemaid elamis- ja tänavaäärseid äripindu Põhja-Tallinna linnaosas. Detailplaneeringus on kavandatud Erika tn 12 krundile avaliku kasutusega kõnnitee Erika tänava äärde, sest vastavalt koostava Põhja-Tallinna üldplaneeringu rattateede kaardile on ette nähtud Erika tänavale uus rattatee ning et säilitada tänavamaal kasvav väärtuslik kõrghaljastus, on avaliku kasutusega kõnnitee nihutatud Erika tn 12 krundile. Planeeritud ala lõunaserva on kavandatud samuti avaliku kasutusega kõnnitee tulenevalt Erika tn 6a kinnistule rajatavatest korterelamutest ja Erika tn 6 krundil olevast korterelamust, et oleks tagatud Erika tänavalt nii

9

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Erika tn 6a kui ka Erika tn 6 korterelamutele jalakäijate juurdepääs avalikult kasutatavalt kõnniteelt.  Uute hoonete rajamine võimaldab muuta piirkonda linnaehituslikult sobivamaks ja annab

linnapildile parema väljanägemise kui alal olev amortiseerunud hoone seda praegu pakub.  Samuti muudab uute elamute ja inimeste lisandumine piirkonda turvalisemaks.  Planeeringualale rajatakse täiendav kõrghaljastus. 4 TEHNORAJATISTE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED (joonis DP-3) Detailplaneeringu tehnovõrkudega varustamine on koostatud vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele ning arvestades kehtivaid õigusakte, projekteerimisnorme, Eesti standardit, koostatavas Põhja-Tallinna Üldplaneeringus toodud põhimõtteid ning ÜVVKS, Tallinna üvk arendamise kava 2023 – 2034, Tallinna üvk liitumise eeskiri, Tallinna üvk kasutamise eeskiri, KKütS. Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis tehnovõrkude valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel ning ehitusprojekti lahendused kooskõlastatakse täiendavalt võrguvaldajatega. ÜVK torustikud sh sademeveekanalisatsioon ehitatakse välja vee- ettevõtjaga sõlmitava liitumislepingu tingimustel. Alale on planeeritud kõiki rajatavaid hooneid hõlmav ühine terviklik lahendus ühise juurdepääsuga kõigi hoonete alla olevale ühisele maa-alusele korrusele ning samuti ühised jäätmekonteinerite asukohad ning laste mänguväljaku ja rekreatsioonialad. Planeeritud pos 1 hoonestust eraldi kruntideks jagamist ei ole ette nähtud ega ka detailplaneeringu järgi lubatud, kuna krundijaotus on detailplaneeringu osa ja kui kruntideks jagamist ei ole detailplaneeringu põhijoonisel tähistatud, siis ei ole kruntide jagamist ka lubatud ehitusprojekti staadiumis teha ning seega on alal ette nähtud hoonestatavaks krundiks ainult pos 1 krunt ning tehnovõrgud on kavandatud ühtsete liitumispunktiga krundi piiril, sest alale on kavandatud kõiki hooneid ühendav ühtne maa-alune parkla kuhu on kavandatud ka tehnosõlm kõikidele majadele. Seega on planeering ette nähtud realiseerida ühes arendusetapis ning alal hakkab toimima üks korteriühistu ning sellepärast puudub vajadus igale majale tänavalt eraldisesivate võrguühenduste kavandamiseks. 4.1 Veevarustus ja kanalisatsioon Veevarustuse ja kanalisatsiooni lahenduse aluseks on AKTSIASELTS TALLINNA VESI 07.09.2021 tehnilised tingimused PR/2144205-1 ja nende pikendus 07.11.2022 PR/2263307-1. Planeerimisel on arvestatud järgmiste normide ja nõuetega:

 Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri  Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri  Eesti standard EVS 848 Väliskanalisatsioonivõrk  Eesti standard EVS 921 Veevarustuse välisvõrk  Eesti standard EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus  Eesti standard EVS 843 Linnatänavad

10

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

 EVS-EN 1610 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud järgmiste töödega:

 Koostamisel oleva Põhja-Tallinna üldplaneeringuga (https://www.tallinn.ee/et/ruumiloome/pohja-tallinna-linnaosa-uldplaneering ) ning mille raames on koostatud tehnovõrkude skeem „Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu raames tehnovõrkude skeemi koostamine.“ (K-Projekt AS, töö nr 20115, Tallinn 2021) (https://uuringud.tallinn.ee/uuring/vaata/2021/Pohja-Tallinna-linnaosa-uldplaneeringu- raames-tehnovorkude-skeemi-koostamine )

 Tallinna ÜVVKAK 2023 – 2034 kavandatud sademevee kanalisatsiooni lahendus ning töös olevale Põhja-Tallinna ühiskanalisatsiooni lahkvoolseks viimise skeemile, mille eeldatav valmimise aeg on 2024 ja mis saab olema aluseks sademevee kanalisatsiooni projekteerimisel Põhja-Tallinnas (vastav nõue lisatud ka seletuskirja p.6.3.4 vk nõuete alla ehitusprojektide koostamiseks).

 OÜ Nivoo Projekt töö nr 9487 „ERIKA TÄNAVA REOVEEKANALISATSIOONI EHITUSPROJEKT“

 FE ARHITEKTID OÜ TÖÖ NR. 07/11 „ERIKA TÄNAV 6A DETAILPLANEERINGUS PLANEERITUD REOVEEKANALISATSIOON“

4.1.1 Veevarustus Olemasolev olukord Olemasolev ühisveevärgi torustik on DN350 veetorustik Erika tänaval ja DN150 veetorustik Erika tänav T3 kinnistul. Ühisveevärgi torustiku omanik on AKTSIASELTS TALLINNA VESI. Ühisveevõrgus on tagatud vabasurve normaalolukorras 280 kPa, tulekahju olukorras 100kPa. Planeeritud veevarustus Planeeringuala olmeveevarustus on lahendatud ühisveevärgi baasil. Krundile pos 1 on planeeritud de63 veeühendus olemasolevalt DN150 veetorustikult Erika tänav T3 kinnistul. Planeeritud liitumispunkt (sulgarmatuur) ühisveevõrguga paikneb kuni 1m krundi piirist väljapool, tänava maa-alal. Planeeringuala orient. veetarbimine on 2,55 L/s, 50,4 m3/ööp. Planeeringuala majandus-joogivee vajadus ning veeühenduste läbimõõdud täpsustada ehitusprojekti (ehitusloa taotlemisel) staadiumis. Krundisisene veevarustuse välisvõrgu lahendus töötatakse välja ehitusprojekti staadiumis, kui on selgunud hoonestuse täpne arhitektuurne lahendus. Kasutusest väljajäävad veetorud likvideerida vahetult hargnemisel töösse jäävatest torudest. 4.1.2 Tuletõrjeveevarustus

11

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Planeeringuala välistulekustutusvee vajadus on 20 l/s kolme tunni jooksul, mis saadakse planeeritud krundist 20 m kaugusel paiknevast olemasolevast (Erika tn 5b kinnistu ees) tuletõrjehüdrandist. Kogu planeeritud hoonestus on tagatud antud hüdrandi 200 m tegevusulatusest.

Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest piirkonna hüdrantidest. 4.1.3 Reoveekanalisatsioon Olemasolev olukord Piirkonna olemasolev kanalisatsioonisüsteem on planeeringu koostamise ajal ühisvoolne. Olemasolev reovee ühiskanalisatsioonitorustik on DN150-230 keraamiline kanalisatsioonitorustik Erika tänaval, mis OÜ Nivoo Projekt töös nr 9487 ette nähtud asendada De200-315 plasttorustikuga. Reovee ühiskanalisatsiooni torustiku omanik on AKTSIASELTS TALLINNA VESI. Planeeritud reovee kanalisatsioon Olmeheitvesi on ette nähtud juhtida planeeritud reovee ühiskanalisatsioonitorustiku kaudu, eelvooluks olevasse varem projekteeritud (OÜ Nivoo Projekt töö nr 9487 ) reovee ühiskanalisatsioonitorustikku Erika tänaval. Tänava maa-alale planeeritud reovee ühiskanalisatsioonitorustik on väliseläbimõõduga de160-de315. Planeeritud liitumispunkt ühiskanalisatsioonivõrguga paikneb 1 m krundi piirist väljapool, tänava maa-alal. Planeeringu ala kanaliseerimise vooluhulk on 6,37 l/s, 50,4 m3/ööp.

12

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Hoone sisese parkla põrandalt kogutav vesi tuleb enne reoveekanalisatsiooni juhtimist puhastada lokaalselt (õlipüüdja+liivapüüdja). Krundisisene reoveekanalisatsiooni välisvõrgu lahendus töötatakse välja ehitusprojekti staadiumis. Kasutusest väljajäävad reovee kanalisatsioonitorud likvideerida ja toruotsad sulgeda kaevudes. 4.1.4 Sademevee ja drenaaži kanalisatsioon Olemasolev olukord Piirkonna olemasolev kanalisatsioonisüsteem on planeeringu koostamise ajal ühisvoolne. Alale koostatud Maves OÜ uuringu nr 23004 põhjal võib põhjavee maksimaalne tase ulatuda planeeritud alal maksimaalselt 1,0 - 1,3 m sügavusele maapinnast. Pinnase geoloogiline ehitus on järgmine: 0-0,2 m - asfalt ja killustik; 0,2-0,7 m - täite- killustikuga mullane liiv ja saviliiv; 0,7-0,9 m – turvas; 0,9-1,3 m – tolmliiv; 1,3-2,1 m – liivakivi. Planeeritud sademevee ja drenaaži kanalisatsioon Planeeringualal sadeveekäitlemisel kasutada looduslähedasi sademeveesüsteeme näiteks rohekatused, roheseinad, sademeveekogumine ja kasutamine, sademevett läbilaskvad katendid, vihmapeenar, imbkaev, imbväljak, imbkraav jne. Tallinna Linnavolikogu määruse nr 18 Lisa 1 „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ järgi on ette nähtud sademevesi käidelda maksimaalses ulatuses planeeringuala piires nt rajades rohekatuseid ja/või taaskasutades seda näiteks kastmiseks või WC-de loputussüsteemis. Vastavalt AKTSIASELTSi TALLINNA VESI tehnilistele nõuetele pole mõõtmata vett lubatud reoveekanalisatsiooni juhtida. Planeeringuala krundi pos 1 sademevee vooluhulk ette nähtud akumuleerida krundi siseselt. Sademevesi on võimalik käidelda krundi piires, kasutades immutamist pinnasesse (TTÜ Eesti Mereakadeemia, 2018, „Sademevee immutamisest pinnasesse Tallinna linna haldusterritooriumil“) ning taaskasutades seda näiteks kastmisveena parklapealse katushaljastuse kastmiseks. Kohapealse sademevee käitluse ja kasutamise peamised positiivsed aspektid on järgnevad:

 Säilitatakse pinnasevee looduslik tase  Vähendatakse puhta joogivee tarbimist

Krundi pos 1 sademevee vooluhulga määramisel on aluseks võetud EMHI andmed maksimaalsete sademete kohta ööpäevas ja kuus Tallinna piirkonnas (andmed 1981-2010) ning arvestatud täiendavalt varuteguriga 1,5. Vastavalt on maksimaalne võimalik kokku kogutav sademevee hulk ööpäevas: ~885 m³ ning maksimaalne võimalik kokku kogutav sademevee hulk kuus: ~929 m³.

13

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Detailplaneeringus on kavandatud pos 1 krundi idapoolsesse külge ka sademevee tiik mis on ette nähtud sademevee kogumiseks vihmaperioodil. Detailplaneeringu põhijoonise lahendus võimaldab rajada kinnistule piisavas mahus ning piisava varuga puhvermahuteid, et uputust ei saaks tekkida. Täiendavalt on võimalik ka hoones sademevett taaskasutada (ligikaudselt 80 m³/d) näiteks katushaljastuse kastmisveena. See võimaldab sademeveetiigi hoida võimalikult tühjana, et suurendada sademeveesüsteemi vastuvõtuvõimet veelgi. Täpne sademevee lahendus antakse ehitusprojektiga ning kui sademevee käitlemine oma kinnistul ei ole võimalik või piisab, siis ÜVK sademevee trassiga liitumise eelduseks on tehnovõrkude koondplaanil tähistatud planeeritava sademeveetoru valmisehitamine. Lõplik sademevee lahendus antakse ehitusprojektis. Planeeringuala krundi pos 2 sademevee osas säilib olemasolev olukord ning sademevee vooluhulk ette nähtud akumuleerida transpordimaa krundi siseselt. Sademevesi on võimalik käidelda krundi piires ja juhtida see haljasala olevasse pinnasesse (TTÜ Eesti Mereakadeemia, 2018, „Sademevee immutamisest pinnasesse Tallinna linna haldusterritooriumil“). Kohapealse sademevee käitluse peamine positiivne aspekt on pinnasevee looduslik taseme säilitamine. Krundi pos 2 sademevee vooluhulga määramisel on aluseks võetud EMHI andmed maksimaalsete sademete kohta ööpäevas ja kuus Tallinna piirkonnas (andmed 1981-2010) ning arvestatud täiendavalt varuteguriga 1,5. Vastavalt on maksimaalne võimalik kokku kogutav sademevee hulk ööpäevas: ~88 m³ ning maksimaalne võimalik kokku kogutav sademevee hulk kuus: ~92 m³. Immutatava sademevee koguse 92 m³/kuus ehk 3 m³/d immutamiseks vajalik pindala on seega minimaalselt 30 m², soovituslikult 36 m². Immutuseks on DP põhijoonisel ette nähtud haljasalad tänava ääres. DP põhijoonisel on immutamiseks sobilikke alasid tähistatud 550 m2 ulatuses, seega soovituslik immutusala on detailplaneeringu joonisel tähistatud kahekümnekordse varuga, et saaks rajada ja säilitada antud aladele ka kõrghaljastust. Kinnistute kaupa on sademevee bilanss:

 Krundil Pos 1 arvutuslikud sademevee vooluhulgad: katuse pindala on 3520m2 Q=68,6 L/s kõvakate pindala on 545 m2 Q=31,7 L/s haljaskatuse pindala Q=13,4 L/s Kokku Q=113,6 L/s Korduvus periood p=2, intensiivsus q=194,7 L/sek*ha

Kanalisatsiooni võrku juhitav maa-aluse parkla tehnilise vee arvutuslik vooluhulk: Maa-aluse parkla suletud brutopindala on 6830 m2 Q=1,5 L/s

 Krundil Pos 2 arvutuslikud sademevee vooluhulgad: kõvakate pindala on 725 m2 Q=11,3 L/s Korduvus periood p=2, intensiivsus q=194,7 L/sek*ha

14

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Ehitusprojekti koostamisel arvestada Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 määrusega nr 18 „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“, millest lähtuvalt tuleb ehitusprojektis ette näha võimalusi krundi sademevee taaskasutamiseks. Kruntide täpne sademevee lahendus töötatakse välja ehitusprojekti staadiumis vastavalt AKTSIASELTS TALLINNA VESI ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tehnilistele tingimustele. DP ala sademeveekanalisatsiooni ühendamine olemasoleva ühiskanalisatsiooniga toimub vee-ettevõtte tehniliste tingimuste ja sõlmitava liitumislepingu alusel. Lahenduse detailsema väljatöötamise aluseks koostada ehitusprojekti staadiumis geoloogiline uuring. Kasutusest väljajäävad sademevee kanalisatsioonitorud on ettenähtud likvideerida ning toru otsad kaevudes sulgeda. 4.1.5 Ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni (ÜVK) võrkude ehituse maht

(Olemasolevast trassist kuni liitumispunktini) Üvk torustike ehitusmaht täpsustub vee-ettevõtjaga sõlmitava liitumislepingu ja torustike ehitusprojektiga. Liitumislepingu alusel väljaehitatud üvk torustikud lähevad vee-ettevõtte omandisse. Veevarustus PE plasttoru de63 mm PN10 2 m Kanalisatsioon Reoveekanalisatsioon PVC plasttoru de160 mm SN8 6 m PVC plasttoru de315 mm SN8 60 m 4.2 Elektrivarustus Detailplaneeringu projekti elektrivarustuse osa lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ poolt välja antud tehnilised tingimused nr 384883, 10.09.2021.

Elektrikoormuse tabel

Pos nr

Nimetus Arvutuslik

elektrikoormus, Pa/Ia (kW/A)

Liitumine

1 Äriruumidega korterelamu,

elektriautode laadimine 400/315+315

Liitumiskilp kinnistu piiril

Detailplaneeringu ala hoonete elektrivarustus on ettenähtud olemasoleva trafoalajaama nr 5606 baasil, elektrivarustus eraldi fiidritelt 0.4kV maakaabelliinina. Liitumiskilp paigaldatakse tarbija kinnistu piirile.

15

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Käesolev lahendus on põhimõtteline. Konkreetse objekti elektrivarustuse ehitusprojekti koostamine toimub võrguvaldajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel ning arvestades objekti arhitektuuriga. Vastavalt tehnilistele tingimustele kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks tuleb pöörduda Elektrilevi OÜ poole. 4.2.1 Tänavavalgustus Detailplaneeringu tänavavalgustuse osa lahenduse aluseks on Enefit AS (endine Enefit Connect OÜ) poolt välja antud tehnilised tingimused 28.10.2022 nr. 228. Avalike tänavate valgustuseks on ette nähtud LED-lampidega välisvalgustid. Valgustid paigaldatakse koonilistele terasmastidele. Tänavavalgustuse toiteliinid ehitatakse kaabelliinidena. Elektrivarustus on ette nähtud olemasoleva tänavavalgustuse võrgu baasil. Planeeritud tänavavalgustuse arvutuslik elektrikoormus on ca 3kW. Pos 1 krundisisene välisvalgustus lahendatakse hoone peakilbi baasil koos hoonete arhitektuurse lahendusega. Tänavavalgustuse lahendus ning ehitusmahud täpsustuvad ehitusprojektis kus määratakse ka vastavad valgustusklassid. Käesolev lahendus on põhimõtteline. Konkreetsete objektide tänavavalgustuse projekti koostamine toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Planeeringus on kavandatud rajada avalikult kasutatavate teede äärde tänavavalgustust ca 250 m pikkuselt ja tänavavalgustusrajatis ehitatakse välja sõlmitava halduslepingu tingimustel. Tingimused ehitusprojektide koostamiseks: • Avalikud teed lahendada vastavalt Enefit AS (endine Enefit Connect OÜ) välisvalgustuse osakonna poolt väljastatavate tehniliste tingimuste alusel ette antud liitumispunktist, kinnistu välisvalgustus lahendada hoone peakilbist. • Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga. • Ehitusprojekti lahenduse koostamisel arvestada võrguvaldaja tehnilistes tingimustes toodud normide ja nõuetega. • Arvestama peab tänavavalgustusvõrgu omaniku ja haldaja poolt väljastatavate tehniliste tingimustega ja kavandamise nõuetega, kehtestatud valgustusklassidega, vältima peab valgusreostust, tagatud peab olema energiasääst. 4.3 Sidevarustus Detailplaneeringu ala sidevarustuse planeerimisel on aluseks võetud Telia Eesti AS telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 39082121, 13.08.2024.

16

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Planeeringuala hoonestuse sidevarustus on ettenähtud ühe liitumispunktina (kuna hoonestus on kavandatud kompaktsena ühtse maa-aluse korrusega ja ühtse tehnovõrkudega varustusega) lähtuvana Erika tänava alal kulgevast kaablikanalisatsioonist sidekaevust m4278 olemasoleva sidesisestuse baasil. Planeeritud bussipeatuse ootekoja sidevarustus on lahendatud sidekaevust m4277. Kaablitorude normide kohane paigaldussügavus sõidutee all on minimaalselt 1.0 m, väljaspool sõiduteed 0.7 m maapinnast.

Vastavalt tehnilistele tingimustele Telia liinirajatiste väljakanne, abinõude rakendamine liinirajatiste kaitseks ja isikliku kasutusõiguse (servituudi) lepingute sõlmimine väljakantavatele osadele toimuvad Tellija kulul Asjaõigusseaduse Rakendusseaduse § 15 alusel. Sidekaablite maht ja sidekaablite paigaldamine juurdepääsuvõrgu osas lahendatakse ehitusprojekti mahus. Sidevarustuse ehitusprojekti koostamine toimub võrguvaldajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Täiendavad tingimused ehitusprojektide koostamiseks on toodud seletuskirja p. 6.3.3 all. 4.4 Soojavarustus Soojusvarustuse lahenduse aluseks on ASi Utilitas Tallinn 17.09.2021 väljastatud tehnilised tingimused nr 21TT-00775. Planeeritud ala soojusvarustus on lahendatud kaugkütte baasil. Detailplaneeringu koostamisel on arvestada Tööstuse tn 69a, 69b, 69c, 69d ja 69e kinnistute detailplaneeringu soojusvarustuse lahendusega (koostamisega tegeleb Ruum ja Maastik OÜ). Ühenduskoht soojusvõrguga on planeeritud olemasolevast hargnemissõlmest eelisoleeritud soojustorustikul DN150 teenindussõlme R5-1-3-1 läheduses. Otstarbekas ja tehniliselt võimalik ühenduskoht täpsustatakse ehitusprojekti käigus ja kooskõlastatakse kõigi asjassepuutuvate maaomanikega. Planeeritava hoone soojuskoormus on ca 1,12 MW, täpne soojuskoormus määratakse ehitusprojektis. Planeeritava torustiku täpsed koormused ja läbimõõdud ning täpne kulgemine täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis vastavalt väljakujunenud olukorrale ja reaalselt rajatavatele mahtudele. Täpne lahendus antakse ehitusprojektis. Kinnistu liitumispunkt soojusvõrguga on sulgarmatuur kinnistu piirist väljas pool Erika tänaval. 4.5 Gaasivarustus Planeeritud krundi gaasivarustuse lahenduse aluseks on ASi Gaasivõrk 02.08.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 3-6/197-24. Olemasolev gaasitorustik on AS Gaasivõrgu andmetel täpsusklassiga 10 m. Ehitusprojekti koostamisel on vajalik gaasitorustiku asukoht täpsustada. Planeeritud krundi gaasivarustus on lahendatud maagaasivõrgu baasil. Planeeringuala gaasiga varustamiseks on planeeritud ühendus olemasolevalt B-kategooria gaasitorustikult PE80 63x5,8 Erika tänavalt. Täpne läbimõõt lahendada ehitusprojektiga. Gaasi liitumispunkt (maakraan) on

17

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

planeeritud hoonestatava krundi pos 1 piirist kuni 1m kaugusele. Kõik gaasitorustikud planeeritakse maa-alusena. Kuna planeeritud ala paikneb Tallinna kaugkütte piirkonnas ja küttevarustus peab olema lahendatud kaugkütte baasil, siis gaasi on lubatud kasutada tehnoloogilistel eesmärkidel, näiteks restoranides vm sarnasel viisil. 5 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED 5.1 Kehtivad kitsendused Planeeritud ala puuduvad kinnistusraamatusse kantud kitsendused, aga seadusest tulenevalt asuvad planeeritud alal elektripaigaldiste, sidepaigaldiste, gaasipaigaldiste ning ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni kaitsevööndid. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndite ulatused on kehtestatud Kliimaministri 12.09.2023.a. määrusega nr 57. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks  Tagada säilivate rajatistega seotud kitsenduste kandmine kinnisturaamatusse. 5.2 Kavandatud kitsendused 5.2.1 Kavandatud kitsendused tehnovõrkude ja teede ehitamiseks ning kasutamiseks Planeeritud tehnovõrkude kitsendused on kantud graafiliselt joonistele ning kirjeldatud põhijoonise DP-2 kitsenduste tabelis. Servituudi vajadused on kavandatud alljärgnevalt: POS 1: Krunti läbivad avalikuks kasutamiseks määratud kõnniteed laiusega 2,5-3 m ja pindalaga 504 m2 SV: elektrikilpide ehitamiseks ja kasutamiseks võrgu valdaja kasuks, 2 m kaitsevööndi ulatuses SV: elektrikaablite ehitamiseks ja kasutamiseks võrgu valdaja kasuks, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole POS 2: Krunt on avalikuks kasutamiseks SV: veetoru ehitamiseks ja kasutamiseks võrgu valdaja kasuks, 2 m toru teljest mõlemale poole SV: reoveekanalisatsioonitoru ehitamiseks ja kasutamiseks võrgu valdaja kasuks, 3 m toru teljest mõlemale poole POS 3: Krundi võib liita Erika tn 14 kinnistuga SV: elektrikaablite ehitamiseks ja kasutamiseks võrgu valdaja kasuks, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole

18

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

SV: elektrikilbi ehitamiseks ja kasutamiseks võrgu valdaja kasuks, krundile ulatuva kaitsevööndi ulatuses 6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS 6.1 Olulisemad arhitektuurinõuded Korruselisus: kuni 5 k; Katusekalle: 0-15°; Maksimaalne kõrgus maapinnast: kuni 18,5 m. Katusematerjal: rullmaterjal, kivi, plekk. Välisviimistlus: klaas, betoon, kivi, krohv, puit, fassaadiplaadid. Piirded: Piirdeaed on lubatud osaliselt arhitektuuri elemendina, mitte kogu perimeetri ulatuses. 6.2 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks  Hoone ehitusprojekti koostamisel arvestada varjenditele esitatavate tehniliste nõuetega.

Varjendi varuväljapääs võib ulatuda üle detailplaneeringus määratud hoonestusala ning võib ületada maa-aluse hooneosa ehitisealust pindala.

 Huvitatud isik ehitab oma vahenditest välja kogu planeeringu alasse jäävad avalikult kasutatavad teed koos teedega seotud rajatistega mis lähevad linna omandusse või määratakse avalikuks kasutuseks. Huvitatud isik sõlmib selleks linnaga TT-lepingu. Peale avaliku kasutusega teede, rajatiste ja trasside kasutuselevõttu esitada Keskkonna- ja Kommunaalametile ehituregistri väljatrükk märkega "kasutusel" (teed, tänavavalgustus, sadevesi ja muud tänavarajatised ) ning digitaalne teostusjoonis ja anda linnamaale rajatud teerajatised üleandmise aktiga tasuta linnale üle. Sademevee kanalisatsioonitorud avalikul maal ehitatakse välja vee-ettevõtjaga sõlmitava liitumislepingu tingimuste kohaselt ja need jäävad/lähevad vee-ettevõtja omandusse.

 Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda detailplaneeringualal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole Tallinna linna ja huvitatud isiku vahel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 alusel sõlmitud halduslepinguga võetud kohustusi lepingus määratud tähtajaks täitnud. Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detailplaneeringu alal asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist.

 Netopindalaga suuremaid kui 140 m2 kortereid mitte kavandada.  Jalgratastele näha ette panipaikadest eraldiseisvad turvalised rattaparkimise kohad(ruumid) ja

mugavad igapäevaseks kasutamiseks varjualused mis peavad olema hoovist või tänavalt (kaldteega või samal tasapinnal) juurdepääsetavad. Jalgrataste parkimiskohad projekteerida vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolli nr 41 päevakorrapunktiga 26 kinnitatud „Tallinna rattastrateegiale 2018-2028“ ning projekteerimisel arvestada Eesti standardit EVS 843:2016 „Linnatänavad“.

 Parkimiskohtade arv täpsustub ehitusprojekti staadiumis, vastavalt ehitusprojekti koostamise ajal kehtivatele nõuetele, kuid maksimaalne lubatud parkimiskohtade arv on kuni 143, mis vastab südalinna normatiivile.

 Ehitusprojekti koosseisus koostatakse terviklik väliruumi, sh uushaljastuse lahendus pädeva maastikuarhitekti poolt.

19

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

 Ehitusprojektile lisada haljastuse hooldamise nõuded.  Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada hüdrogeoloogilise eksperthinnangu tulemuste ning

esitatud nõuetega.  Teedeehituslikud, parkimislahendused (sh jalgrataste parkimine) ja rambi laiused ja kalded

peavad olema kooskõlas EVS 843:2016 standardiga „Linnatänavad”.  Lahendada krundisisene valgustus tulenevalt hoone arhitektuurist. Valgustuse paigutusel

arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

 Detailplaneeringuga kaasnevate ristmike, hoonete jt ehitiste projekteerimisel tuleb lähtuda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018 vastu võetud määrusest nr 28. „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.

6.2.1 Keskkonnakaitsealased nõuded  Maa-aluse korruse rajamisel tuleb tagada Erika tn äärsete puude liigiomase võra säilimine

praeguses ulatuses.  Tagada väliruumi funktsionaalsus. Väliruumi ja haljastuse planeerimisel eelistada massiivset

hooldust nõudvatele ruumilahendustele looduslikult reguleeruvaid lahendusi. Kaasata maastikuarhitekt.

 Juurde istutada linnakeskkonnas vastupidavaid pikaealisi puid, väiksemad haljasribad katta muru asemel põõsaste lausistutusega.

 Sademevee ärajuhtimisel rakendada maksimaalselt sademevee kohapeal käitlemist. Näha ette parkimisala regulaarne kuivpuhastamine ja ühisvõrku juhitava reostusohtliku sademevee eelnev puhastamine ning hoonesisese parkimisala põrandavee juhtimine reoveekanalisatsiooni.

 Hoone konstruktiivsete ja tehniliste lahenduste kavandamisel lähtuda energiasäästlike hoonete kontseptsioonist.

 Krundile kavandatud jäätmekonteinerite asukohad ja juurdepääsuteede lahendused kooskõlastada ehitusprojektide koostamise käigus Tallinna Strateegiakeskusega.

 Ehitusprojektidele lisada kõrghaljastuse hooldamise nõuded.  Ehitusprojektis esitada suunised haljastuse lahenduseks, tingimused ja nõuded istikutele,

istutus- ning hooldustöödele.  Ehitusprojektis esitada ehitustööde aegseid kõrghaljastuse kaitsemeetmeid (juurestik, tüvi,

võra) lähtudes Tallinna linna kaevetööde eeskirja §24.  Juhul kui ehitustööde käigus tuvastatakse visuaalset (nt vedela õli tilku) või olfaktoorset

(tugevasti haisvat) pinnasereostust, tuleb kaevetööd peatada ja konsulteerida keskkonnaspetsialistiga sellise pinnase edasise käitlemise osas.

 Enne ehitustööde algust tuleb keskkonnareostus likvideerida. Hoonestuse rajamine ei ole võimalik enne, kui Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonnale esitatud saneerimisaruanne, mis tõendab, et kruntide pinnase seisukord, tulenevalt määratud sihtotstarbest, vastab täies ulatuses keskkonnaministri 28.06.2019 määruses nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ kehtestatud piirnormidele.

Insolatsioonitingimustest tulenevad nõuded:  Hoonete projekteerimisel juhinduda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

kodulehel avaldatud insolatsiooni kestuse arvutamise juhendmaterjalist ja tagada vastavus sellele.

20

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Radoonitasemest tulenevad nõuded:  Planeeritud hooned tuleb ehitada radoonikindlatena.  Tagada korralik ehituskvaliteet.  Kasutada vähese poorsusega tihedat betooni hoonete vundamentide ehitamisel.  Kasutada radoonikilet, radoonikaevu või lisaventilaatoreid.  Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt 16.10.2023 kehtivale Eesti

standard EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

Nõuded vertikaalplaneerimiseks:  Vertikaalplaneerimisega ei tohi halvendada naaberkinnistute olukorda. 6.3 Müra Alale on koostatud täiendav mürahinnang lähtuvalt Terviseameti kirjas 13.05.2026 nr 9.3- 1/26/3023-2 esitatud märkuste alusel. Uus mürahinnang on koostatud 15.06.2026 Kajaja Acoustics OÜ poolt ning see on lisatud Lisa 5.2 alla. Erika tn 12 kinnistul paikneb käesoleval hetkel metalli- ja masinatööstuse ettevõtte Faabula AS tootmine, kus tegeletakse tootmistegevusega ning seotud materjalide ja valmistoodete transpordiga veoautodega (sh suurveosed). Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Erika tn 12 äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krundi sihtotstarbe muutmine elamumaa ja ärimaa sihtotstarbeks. Vastavalt kehtivale Tallinna üldplaneeringule on planeeringuala juhtotstarve ettevõtluse segahoonestusala ja seega käsitletakse projektiala vastavalt määrusele kui III mürakategooria ala. Planeeringus on arvestatud, et alale rakenduvad KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria liiklusmüra piirväärtused, mis on päeval 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB. 25.03.2026 võttis Riigikogu vastu Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse mille Vabariigi President kuulutas välja 28.03.2026 ja mille aluse võib antud asukohas lähtuda müra piirväärtuse normidest. Mõõtmised viidi läbi kolmes mõõtepositsioonis. Mõõtepositsioonid paiknesid Erika tänavast ligikaudu 10 m kaugusel ning mõõtemikrofon asus ligikaudu 3,7 m kõrgusel maapinnast ning teises punktis paiknes mõõtepositsioon Erika tänavast ligikaudu 13 m kaugusel ning mõõtemikrofon asus ligikaudu 4 m kõrgusel maapinnast. Mõõtepunktid valiti selliselt, et kirjeldada võimalikult kõrge müratasemega ala ehk mõõtepunktid paigutati võimalikult Erika tänava äärde. Mõõtepunktide kõrguse valikul arvestati antud alal paikneva olemasoleva betoonpiirdega. Betoonpiirde taga madalamal kõrgusel mõõtes oleks müratase olnud oluliselt madalam ega kirjeldaks seetõttu korrektselt Erika tänava liiklusmüra tasemeid planeeritava hoone teepoolsel küljel. Lisaks arvestati, et mõõdetud kõrgusel hakkavad paiknema planeeritava hoone 2. korruse akende alumine osa.

21

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Mõõtmistulemuste põhjal oli Erika tänava liiklusest põhjustatud 1 h ekvivalentne helirõhutase päevasel ajal mõõtepositsioonides MP01 ja MP03 vastavalt 64 dB ja 65 dB. Öisel mõõtmisperioodil oli mõõtepositsioonis MP02 mõõdetud 1 h ekvivalentne helirõhutase 54 dB. Planeeritud hoonete paigutamisega krundile on tagatud, et hoonestuse keskel on vaiksem kõrghaljastusega hooviala kus asub ka elanike puhkeala ning kus on II mürakategooria tingimused tagatud. Samuti on planeeringus kavandatud märguväljak planeeringuala Erika tn 8 olemasoleva korterelamu poolse piiri äärde, kus on müratasemed tagatud. Planeeringuala äärealadele kavandatud haljasalad on ette nähtud avalikuks kasutamiseks tänavaäärseteks haljasaladeks ning sinna ei ole elanike puhkealasid kavandatud. Arsenali Keskuse poole on kavandatud samuti uus kahereaaline kõrghaljastusega puhverala mis on samuti avalikus kasutuses ning ei ole mõeldud inimeste puhkealaks. Elanike puhkeala on kavandatud hoonestuse hoovialale kus see on kooskõlas müranormidega. Kuna planeeritud hoonestusese osas mis on linnaehituslikel kaalutlustel kavandatud Erika tänaval olemasolevate korterelamutega samale ehitusjoonele on osaliselt ületatud KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria liiklusmüra piirväärtused mis on päeval 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB - teepoolseteks külgedeks on võetud nii Erika tänavaäärne hoonefront kui ka ala lõunapoolne Erika tänav T3 tänavamaa, mis on samuti avalikult kasutatav linnatänav) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB), siis on detailplaneeringu põhijoonisel tähistatud eraldi tingmärgiga fassaadide ala, kus on ette nähtud allpool loetletud müraleevendusmeetmete rakendamine: Täiendavad leevendusmeetmed ja tingimused ehitusprojektide koostamiseks: ● Täiendava leevendusmeetmena rakendada detailplaneeringu põhijoonisel tähistatud fassaadide alal kõrgendatud heliisolatsioonimeetmete rakendamist milleks on hoonele kavandatav akende ette heliisoleeriv topeltfassaad või klaasitud rõdud/ terrassid. ● Kui kasutatakse topeltfassaadi või lisaklaasi avatäidete ees, siis sellisel juhul on avatäidetele mõjuvad müratasemed madalamad ja avatäidete osas saab lähtuda ca 5-10 dB madalamatest müratasemetest võrreldes fassaadile arvutuslikult mõjuvate müratasemetega (sõltub valitud lahendusest). Klaasitud rõdu/terrassi puhul väheneb fassaadile mõjuv müra hinnanguliselt 15-20 dB. Täpne mürataseme vähendus sõltub konkreetsest lahendusest. ● Müratasemete vähenemine ei ole suurem, kuna tegemist on üldjuhul osaliselt avatud konstruktsiooniga. Tavaliselt kasutatakse selliste lahenduste korral lamineeritud klaase kogupaksusega 8-10 mm ja vahekaugus põhifassaadini ≥ 200 mm. ● Alale on planeeritud kuni 5-korruselised äriruumidega eluhooned. Ala planeerimisel on üks äriruumidega eluhoone paigutatud kõrge liikluskoormusega Erika tn äärde, tekitades sellega müravarjestuse ülejäänud krundile, sh mänguväljakule ning ülejäänud hoonetele. ● Erika tn poolsete müratundlike hoonete esimesele korrusele, kus hoonete välispiirdele mõjuvad kõrgemad liiklusmüratasemed, on soovituslik rajada äripinnad. ● Müratundlike hoonete teepoolsel küljel tuleb elamispindade kavandamisel paigutada magamistoad võimalusel hoovipoolsesse külge. Kui see ei ole võimalik, siis alternatiivselt on soovituslik ehitise kavandamisel rakendada Erika tn poolse fassaadi puhul kõrgendatud heliisolatsiooni meetmeid müratundlike ruumide osas. ● Mürahinnangu tulemuste põhjal on kavandatava hoone juures täidetud III kategooria piirväärtuste nõuded, sealhulgas avatavate akendega lahenduse korral.

22

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

● Eluruumide kavandamisel ilma topeltfassaadita tuleb ruumidesse ette näha sundventilatsioon ja jahutus, et oleks tagatud nõuetele vastav sisekliima ja temperatuur, ilma akent tuulutuseks avamata. ● Ehitusseadustiku11 § 11 kohaselt peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud nii, et seal oleks tagatud hügieen, tervis ja keskkonnaohutus, sh piisav õhuvahetus ja tervislik sisekliima. Majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded"12 § 5 lõike 1 kohaselt peab eluruumis olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse. Samaaegselt nõuab ehitusseadustiku § 64 ja selle alusel kehtestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded"13 uutele ehitatavatele korterelamutele liginullenergiahoone (A-energiaklass) taseme saavutamist. Seega on soovituslik planeeringualale kavandatud hoonetes ette näha mehaaniline soojustagastusega sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsioon vastavalt standardile EVS-EN 16798-1:2019/NA:2019. Õhuvõtuavad on soovituslik kavandada hoone müravabamale fassaadipoolele (sisehoovi pool) või varustada vajadusel helisummutitega, et vältida liiklusmüra siseruumi kandumist ventilatsioonikanalite kaudu. ● Fassaadide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada, et siseruumide müratase ei ületaks helirõhu piirväärtusi vastavalt sotsiaalministri 12. novembri 2025. a määrusele nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“. Mürataseme mõõtmised tuleb teostada möbleeritud ruumides suletud akende ja uste tingimustes. Kui ruumides on ventilatsiooni sissepuhke- ja väljatõmbeavad, peavad need olema mõõtmise ajal avatud ja töös. ● Hoonete projekteerimisel tuleks arvestada standardi EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” liiklusmüra normtasemeid elamutes ja ühiskasutusega hoonetes. ● Vastavalt standardile EVS 842:2003 tuleks projekteeritavate ehitiste välispiirete konstruktsioonide heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valimisel rakendada välispiirde ühisisolatsiooni indeksit R’tr,s,w, vastavalt keskkonnamüra taseme suurusele, ehitise tüübile ja ruumikasutusotstarbele. Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul tuleb rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717. ● Vastavalt standardis EVS 842:2003 tabelis 6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule tuleks projekteeritava hoone välispiirete konstruktsioonid projekteerida minimaalselt selliselt, et kõrge müratasemega tänava poole jäävate mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 35…45 dB, olenevalt projekteeritava hoone ruumide otstarbest ja lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele mõjuvast liiklusmüratasemest. ● Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. ● Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. ● Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid. „Välispiirete nõutava heliisolatsiooni tagamiseks arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid) välisseinas ei vähenda välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud.“ Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need

23

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust. 6.3.1 Tuleohutusnõuded Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt Siseministri 30. märtsi 2017. aasta määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ muutmine alusel, 21.11.2018 nr 29.  Projekteerimisel arvestada Eesti Standardit EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7:

Ehitistele esitatava tuleohutusnõuded“.  EVS 812-6:2012+A+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“  Päästetööde tegemiseks tagada päästemeeskonnale piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks

ette nähtud päästevahenditega. („Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ § 28 lg 2).

 Tule leviku takistamiseks on hoone planeeritud tulepüsivusklass TP-1.  Ehitusprojektid kooskõlastada täiendavalt Päästeametiga. 6.3.2 Kuritegevuse riske vähendavad abinõud  Uute eluhoonete lisandumine on ala elavuse tekitamises olulisim tegur. Elava kasutusega ala

vähendab kuriteohirmu, vähendab grafiti- ja vandalismiriski.  Oma krundil maa-aluses parklas lahendatud parkimiskorraldusega on vähendatud autodega

seotud kuritegude (sissemurdmine, vandalism) risk.  Ehitusprojektide koostamisel arvestada EVS-iga 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine.

Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“. 6.3.3 Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks tehnorajatiste osas Kõik tehnovõrkude servituudi vajadusega alad on detailplaneeringu joonistel tähistatud. Servituutide seadmise notariaalsed lepingud saab sõlmida peale detailplaneeringu kehtestamist ning enne võrkude ehitamist. Ehitusprojektide koostamiseks tuleb taotleda kõikidelt võrguvaldajatelt tehnilised tingimused ja ehitusprojektid võrguvaldajatega kooskõlastada. Kasutuslubade taotlemise ajaks peavad olema välja ehitatud DP-ga kavandatud teed ja tehnovõrgud, täidetud Teede ja tehnovõrkude väljaehitamise lepingust tulenevad kohustused. Veevarustus ja kanalisatsioon:  Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt AKTSIASELTSiga TALLINNA VESI.  Veevarustuse ning reovee ärajuhtimise lahendused (sh kinnistuväliste vee ja kanalisatsiooni

ühistorustike väljaehitamise mahud) kuuluvad täpsustamisele ehitusprojekti koostamisel.  Järgnevate projekteerimisstaadiumite (hoonete ja tänavate vk- ehitusprojektide) koostamiseks

taotleda AKTSIASELTS TALLINNA VESI tehnilised tingimused.

24

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

 Ühiskasutusse või võõrastele kinnistutele jäävatele vee- ja kanalisatsioonitorustikele seada kinnistu omanike omavahelised notariaalsed servituudid.

 Sademevee ärajuhtimisel rakendada maksimaalselt sademevee kohapeal käitlemist.  Vertikaalplaneerimisega ei tohi halvendada naaberkinnistute olukorda.

Elektrivarustus:  Ehitusprojekti koostamiseks detailplaneeringu alal taotleda Elektrilevi OÜ-lt täiendavad

konkreetsed tehnilised tingimused.  Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi OÜ-ga.  Ehitusprojektide koostamisel ja tööde teostamisel lähtuda lubatud kaugustest ja liinirajatiste

kaitsevööndis tegutsemise korrast. Valdaja peab kinni pidama Elektriohutusseaduse §12-st (Elektripaigaldise kaitsevöönd) ja määrusest "Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord".

 Objektil või selle lähiümbruses olemasolevate elektripaigaldiste vigastamise ohu korral ehitustegevuse tõttu, näha ette kaitsmise meetmed ning lahendused.

Tänavavalgustus:  Kooskõlastatud ainult detailplaneeringu osa, tänavavalgustus tuleb lahendada eraldi

projektiga.  Põhi- või tööprojekti/ehitusprojekti jaoks taotleda uued tehnilised tingimused.  Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Sidevarustus:  Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada

sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele.  Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest,

MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest.

 Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks.  Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib

ohustada sideehitist.  Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust ja soovitud

väljakutse aega Telia Ehitajate portaalis.  Tööjoonised kooskõlastada võrguvaldajaga täiendavalt. Soojavarustus:  Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised.  Tööjooniste koostamiseks tellida täiendavalt konkreetsed tehnilised tingimused

võrguvaldajalt.  Ehitusprojekt koos liitumistingimustega kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga. Gaasivõrgud:  Olemasolev gaasitorustik on täpsusklassiga kuni 10 m. Ehitusprojekti koostamisel vajalik

gaasitorustiku asukoha täpsustamine. Ehitusprojekti koostamisel vajalik tagada nõutud vahekaugused vastavalt EVS 843 nõuetele.

25

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

 Majandus- ja taristuministri 14.04.2016.a määruse nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ § 1 lg 3 kohaselt tuleb ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks vajalike lähteandmete saamiseks teostada topo-geodeetiline uuring. Viidatud määruse § 28 lg 1 kohaselt tuleb maa-alune tehnovõrk kanda maa-ala plaanile, kusjuures esimene andmeallikas, millest lähtuda tuleb, on välimõõdistamine. Geodeetiline alusplaan esitada e-posti aadressile: [email protected]

 Gaasipaigaldise kaitsevööndis teostatavate kaevetööde puhul kuulub terasest gaasitorustiku osas isolatsioon täies ulatuses vahetamisele töövõtja poolt ehitustööde tellija kulul. Gaasitoru isolatsioon katta 2-kihilise bituumen (Kebu-Bitumen GW) isolatsiooniga. Olemasoleva gaasitorustiku ümberisoleerimise maht selgitatakse ehitusprojekti koostamisel. Ümberisoleerimist võib teostada AS Gaasivõrk raamlepingu partner.

 AS-i Gaasivõrk gaasipaigaldiste kaitsevööndis tööde planeerimiseks ja projektlahenduste koostamiseks taotleda tehnilised tingimused aadressil: [email protected]. Kaitsevööndis võib teostada töid ainult põhi- või tööprojekti olemasolul, mis tuleb samuti enne töödega alustamist esitada AS-le Gaasivõrk e-posti aadressile [email protected]. Ilma põhi- või tööprojekti koostamiseta ei ole võimalik AS-l Gaasivõrk hinnata planeeritava tegevuse ohutust ning AS Gaasivõrk ei saa anda nõusolekut gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks.

 Gaasipaigaldise projekteerija peab omama gaasipaigaldise projekteerimise tegevusala registreeringut majandustegevuse registris, vähemalt kahe aastast kogemust gaasipaigaldiste projekteerimises ja vähemalt ühte gaasialase spetsialiseerumisega diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kutsetasemega 7.

 Gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks nõusoleku andmisel võivad AS Gaasivõrk seisukohad/nõuded täpsustuda/muutuda olenevalt planeeritavast tegevusest ja selle võimalikust mõjust. Täiendavad täpsemad nõuded gaasipaigaldisele ja gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemise osas väljastatakse eel-, põhi- või tööprojekti staadiumis täiendavate tehniliste tingimuste väljastamisel, mille taotlemiseks pöörduda e-posti aadressile: [email protected]. Terasest gaasipaigaldise kaitsevööndis kaevetööde teostamise korral tuleb gaasitorustik ümber isoleerida, isoleerimistööde täpne maht selgub projekteerimise ja ehitustööde käigus.

 Anoodmaanduspõllule peab olema veoauto ligipääs tagatud.  Pärast ehitustööde teostamist peavad AS Gaasivõrk gaasipaigaldised vastama õigusaktides ja

standardites (sh standardis EVS 843) määratud nõuetele, sh peab olema tagatud gaasipaigaldise nõuetekohane sügavus. AS Gaasivõrk gaasipaigaldiste kaitseks tuleb ette näha meetmed tagamaks nende ohutus ehitustööde käigus.

 Gaasivõrguga liitumiseks on vajalik esitada avaldus, mis on leitav AS Gaasivõrk kodulehelt.  Ehitusprojekt koos kooskõlastada täiendavalt AS Gaasivõrguga. 7 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA ALA RUUMILISE ARENGU

EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE 7.1 Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele Planeeringus on kavandatud ehitusõigus linnaehituslikult sobivate hoonete ehitamiseks. Jalakäijatele on loodud head liikumistingimused (autode parkimine on lahendatud maa-aluses parklas).

26

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Käesolevas detailplaneeringus on alale määratud ruumilise arengu eesmärgid täidetud. 7.2 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele Olemasoleva amortiseerunud maja ja asfaldplatsi kus pargivad veoautod ning ladustatakse suuremõõtmelisi metallkonstruktsioone asemele ehitatavad kaasaegsed äriruumidega eluhooned muudavad piirkonna atraktiivsemaks ja luuakse piirkonda uusi elamispindu ning töökohti. Piirkond muutub ka seeläbi turvalisemaks, kuna uushoonestus kaasneb sinna juurde kuuluvate turvameetmetega (fonolukusüsteem, naabrivalve, valgustatus jne). Kaasnev positiivne mõju – tänavale avanevate ärifunktsiooniga tõstetakse avalikku ruumikvaliteeti, lisandub bussipeatus. 7.3 Kavandatu vastavus avalikele huvidele ja väärtustele Uus linnaehituslikult sobivam hoonestus vahetab välja alal oleva amortiseerunud hoone. Piirkond muutub atraktiivsemaks. Koos uute hoonete ehitamisega kujundatakse ka jalakäijatele organiseeritum ja parem kergliiklusala, rajatakse uus bussipeatus ja jalgrattatee. Planeeringuala olemasolev haljastus säilitatakse enamuses mahus, lisandub täiendavat tänavaäärset ja hooviala kõrghaljastust ning piirkonna kasutajate tänavaruum pareneb.

27

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

7.4 Vastavus Tallinna üldplaneeringule, üldplaneeringu muutmise põhjendused ja vastavus koostatavale Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringule

Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu järgi jääb planeeritav ala ettevõtluse segahoonestusalale, kus võib paikneda igasugune ettevõtlus, v.a. ulatuslikku sanitaartsooni vajav tootmine. Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna üldplaneeringu kohane ettevõtluse segahoonestusala planeeritava maa-ala ulatuses korruselamute alaks. Hea jalakäijate ja ühistranspordiühendusega Kesklinna lähedaste alade tihendamine on sobiv ning linnaruumiliselt on ala maakasutuse muutmine põhjendatud. Põhja-Tallinnas on toimunud suuremahulise tootmise väljakolimine ajaloolistest tehasepiirkondadest. Planeeritud äri- ja elamufunktsioon tõstab Karjamaa piirkonna elujõulisust, parandab piirnevate elamualade kvaliteeti, toob Põhja-Tallinnasse juurde elanikke ja loob töökohti. Kvartali terviklik arendus võimaldab luua kvaliteetse linnaruumilise keskkonna ja siduda omavahel Arsenali keskuse, mis on kohalik ärikeskus ning piirnevad korterelamute alad. Selline linnaehituslik areng vastab Tallinna üldplaneeringus ja piirkonna arengukavades püstitatud eesmärkidele. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering algatati Tallinna Linnavolikogu 26. jaanuari 2006 otsusega nr 8 „Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu algatamine”. Koostatava Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu maakasutusplaani tööversiooni kohaselt jääb planeeritav maa-ala korterelamute alale. Alal võivad paikneda korterelamud ning väikesed lähipiirkonda teenindavad kaubanduse, teeninduse, lastehoiu ja vabaaja harrastusega seonduvad ettevõtted ja asutused, jt (avalikkusele suunatud) ühiskondlikud hooned ja ettevõtted, samuti rohealad (sh linnaaiandus), mängu- ja spordiväljakud jms. Koostatavas Põhja-Tallinna üldplaneeringus on määratud planeeritava ala haljastuse protsendiks 30%. Käesolev detailplaneering on kooskõlas koostamisel oleva Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringuga. 7.5 Vastavus algatamise otsuses esitatud tingimustele Detailplaneeringu koostamise eesmärk oli määrata ehitusõigus Erika tn 12 äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistu sihtotstarbe muutmine äri- ja elamumaaks ning kinnistule ehitusõiguse määramine kuue kuni 5 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega äriruumidega korterelamu ehitamiseks. Detailplaneering on koostatud vastavalt riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18. novembri 2021 käskkirjale nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“. Detailplaneeringus on arvestatud otsuses määratud järgnevad lisanõuded: 1 Suurimaks tihedusnäitajaks kavandada kuni 1,05;

Tingimusega on arvestatud ning plneeritud hoonestustiheduseks on kavandatud 1,05. 2 Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast võib olla 18,5 m;

Tingimusega on arvestatud ja hoonete võimalikuks maksimaalseks kõrguseks on kavandatud kuni 18,5 m.

3 Detailplaneeringu koostamisel kirjeldada olmejäätmete kogumise lahendust. Määrata

28

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

olmejäätmete kogumiskohad kinnistu põhiselt arvestades planeeritava hoonestuse kasutusotstarvet ning Tallinna Linnavolikogu 8. septembri 2011 määruse nr 28 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ § 16 nõudeid. Asukohad tähistada põhijoonisel. Tagada ligipääs teenindustranspordile (sh peatumiskoht tänaval või kinnistul) ja ‑personalile, vajadusel määrata servituudi vajadus igakordselt teenindustranspordi ning -personali kasuks Tingimusega on arvestatud ja jäätmemahutite asukohad tähistatud detailplaneeringu põhijoonisel ning esitatud nõuded kirjeldatud seletuskirja p. 3.5.3 all.

4 Detailplaneeringu koostamisel teostada maa-ala keskkonnaseisundi ülevaade ning pinnase ja põhjavee reostusuuring selleks pädevust omava isiku poolt arvestades detailplaneeringu eesmärke, piirkonnas tehtud geoloogilisi ja keskkonnauuringuid, vt www.tallinn.ee/saastunud_maa-alad, http://register.keskkonnainfo.ee. Ülevaate mahus kirjeldada sealhulgas maa-alal ja lähialal varem toimunud tegevusi. Reostusuuringu lähteülesande koostamisel kaasata Tallinna Strateegiakeskuse spetsialist (kontaktandmed: 640 4285, [email protected]). Tuvastatud keskkonnareostuse likvideerimise võimaluse puudumisel, nt majanduslikul, tehnilisel või muul põhjusel, ei ole võimalik realiseerida detailplaneeringu algatamisettepanekus kirjeldatut; Tingimusega on arvestatud, keskkonnaseisundi ülevaade ja reostusuuring on koostatud ja lisatud Lisa 5.4 alla.

5 Tallinna strateegilise mürakaardi kohaselt jääb ala kõrge müratasemega piirkonda. Hinnata ala müraolukorda juhindudes keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrusest nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid". Esitada pädeva ettevõtte koostatud liiklusest tuleneva müra modelleerimine päevasel ja öisel ajal koos mürakaartide ning müratasemetega hoonete fassaadidel. Hindamise tulemusena peavad selguma konkreetsed juhised ala planeerimiseks. Tagada hoones müra vastavus sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusega nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" kehtestatud normtasemetele; Tingimusega on arvestatud, mürauuring koostatud ja lisatud Lisa 5.2 alla ning tingimused käsitletud seletuskirja p. 6.3 all.

6 Hoone tehnosüsteemide (nt ventilatsioon) tekitatav müra ei tohi kinnistu piiril ületada normtasemeid. Keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruse nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" lisas 1 sätestatu kohaselt rakendatakse tehnoseadmete tekitatava müra piirväärtusena tööstusmüra sihtväärtust. Kinnistu asub II müra kategooria alas, kus kehtib päeval sihtväärtus 50 dB ja öösel 40 dB ning naabruses asub I müra kategooria ala, kus kehtib päeval sihtväärtus 45 dB ja öösel 35 dB. Samuti tuleb arvestada transpordimaalt tuleneva müraga mis mõjutab antud arendust; Tingimusega on detailplaneeringus arvestatud ning teostatud mürauuringust lähtuvad tingimused ehitusprojektide koostamiseks on lisatud seletuskirja p. 6.3 alla.

7 Soovituslik on hoone projekteerimisel lähtuda standardist EVS 840:2017 "Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes" või tellida projekteerimise järgus pädevalt ettevõttelt radoonitaseme mõõtmine pinnases, et veenduda pinnase ohutuses. Mõõtmised tuleb läbi viia vastavalt juhendmaterjalile „Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine (RAM 2016)“. Mõõtmise protokoll ja aruanne peavad vastama juhendmaterjali lisas 4 toodud nõuetele; Tingimusega on arvestatud ja radoonikaitse nõuded ehitusprojektide koostamiseks on lisatud seletuskirja p. 6.2.1 alla.

8 Detailplaneeringule lisada selleks pädevust omava ettevõtte tehtud territooriumi keskkonnaseisundi hinnang. Keskkonnaseisundi hinnangus prognoosida jääkreostuse

29

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

esinemise võimalikkust pinnases ja anda juhised edaspidisteks tegevusteks; Tingimusega on arvestatud ning keskkonnaseisundi hinnang on koostatud ja lisatud Lisa 5.4 alla.

9 Sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud "Tallinna sademevee strateegia aastani 2030" seisukohtadest. Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Kinnistusiseselt näha ette hoone mahus paikneva maaaluse parkla põrandavee juhtimine reoveekanalisatsiooni; Tingimusega on arvestatud, sademevee lahendus on kirjeldatud seletuskirja p. 4.1.3 all ning täiendavad tingimused ehitusprojektide koostamiseks on lisatud p. 6.2.1 alla.

10 Parkimiskohtade arvestamisel ja paigutamisel võtta aluseks kehtiv normatiiv, kehtiva Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2020 otsusega nr 84 „Tallinna parkimiskohtade arvu normid“ puhul lähtuda kesklinna normatiivist. Parkimine lahendada omal kinnistul, jälgides et ca 10% parkimiskohtadest on maapealsed avalikult juurdepääsetavad külaliskohad lühiajaliseks peatumiseks ja parkimiseks äripindade klientidele, külalistele, taksodele, kulleritele jne. Jalgrataste parkimiskohtade arv määrata vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolli nr 41 päevakorrapunktiga 26 kinnitatud „Tallinna rattastrateegiale 2018-2028“; Tingimustega on arvestatud, parkimiskohtade arvutus ja täiendavad tingimused ehitusprojektide koostamiseks on kajastatud seletuskirja p. 3.6 all.

11 Teha Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord” kohane haljastuse inventeerimine. Kaitstavate taimeliikide inventuuri välitööd teha ajal, kui neile iseloomulikud määramistunnused on nähtaval. Inventuuri peab tegema kaitstavaid taimeliike tundev ekspert; Tingimusega on arvestatud ja alale koostaud haljastuse inventeerimine on lisatud Lisa 5.1 alla.

12 Tagada planeeringualal ning naaberkinnistul kasvavate oluliseks hinnatud puude kasvutingimuste säilimine, käsitleda ehitustööde aegseid kõrghaljastuse kaitsemeetmeid (juurestik, tüvi, võra); Tingimusega on arvestatud, detailplaneeringus on säilitatud erika tänava ääres kasvavad väärtuslikumad puud ning lisatud täiendavad tingimused ehitustööde koostamiseks seletuskirja p. 6.2.1 alla.

13 Maa-aluse hoonestusala kavandamisel arvestada olemasoleva tänavahaljastusega ja pidada silmas, et maa-aluse parkimiskorruse ehitamisel oleks võimalik tagada tänavapuude kasvutingimuste säilimine. Suurendada maapinnaga ühendatud haljastuse osakaalu ning vähendada maa-aluse parkimiskorruse suurust. Lisada planeeringumaterjalidesse pädeva spetsialisti arvamus puude säilimiseks vajalike meetmete ning kasvutingimuste kohta, korrigeerida vastavalt maa-aluse korruse ulatust; Tingimusega on arvestatud ja detailplaneeringus on säilitatud Erika tänava ääres kasvav väärtuslikum kõrghaljastus, maa-aluse ehitusala suurust on vähendatud ning tagatud puude kasvutingimuste säilimine. Koostatud on hüdrogeoloogiline eksperthinnag ja täiendavad tingimused säilitavate puude kasvitingimuste tagamiseks on lisatud seletuskirja p. 6.2.1 alla nõuetena ehitusprojekti koostamiseks.

14 Tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“; Tingimusega on arvestatud ja asendusistutuse arvutus on lisatud seletuskirja p. 3.5.2 alla.

15 Lisada seletuskirja nõue, et ehitusprojekti koosseisus koostatakse terviklik väliruumi, sh uushaljastuse lahendus; Tingimusega arvestatud ja vastav tingimus lisatud seletuskirja p. 6.2 alla.

30

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

16 Lisada seletuskirja nõue, et ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada hüdrogeoloogilise eksperthinnangu tulemuste ning esitatud nõuetega; Tingimusega arvestatud ja vastav tingimus lisatud seletuskirja p. 6.2 alla.

17 Erika tänava kergliikluskoridoris kavandada muust liiklusest eraldatud jalgrattatee ja kõnnitee. Hoone vahetus läheduses kavandada vähemalt 3 meetri laiune kõnnitee ning kavandada sõidutee äärde jalgrattatee vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolli nr 41 päevakorrapunktiga 26 heakskiidetud „Tallinna Rattastrateegia 2018- 2028“ toodud põhimõtetele; Tingimusega on arvestatud ja detailplaneeringu põhijoponisel on kujutatud vastavalt sellele planeeritud lahendus kus on kajastatud nii planeeritud jalgratta- kui kõnnitee ning bussipeatus.

Kaasata detailplaneeringu koostamisse planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1-3 nimetatud isikud, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada, Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ §-s 3 nimetatud valitsusasutused, sh Kaitseministeerium, Päästeameti Põhja päästekeskus, Maa-amet, Terviseamet, Keskonnaamet ning Põhja-Tallinna Valitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Strateegiakeskus (ruumiloome kompetentsikeskus ja linna ettevõtlusteenistus), Tallinna Transpordiamet, Tallinna Haridusamet, Tallinna Linnavaraamet ja vajadusel teised Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §-s 2 nimetatud linna asutused. Tingimusega on arvestatud ning detailplaneering on esitatud linnaametitele ja võrguvaldajatele arvamuse saamiseks ning riigiametitele esitab detailplaneeringu arvamuse saamiseks TLPA oma kaaskirjaga.

7.6 Insolatsioonitingimuste muutumine Kavandatud hoonestuse mõju insolatsiooni kestusele naaberhoonete eluruumides hindas OÜ Akture ekspert Sander Treijar lähtuvalt Eesti standardist EVS 894:2008+A2:2015. Kuna nii Erika tn 6 kui ka Erika tn 8 hoonete korterid paiknevad läbi maja, siis säilib kõikidel korteritel normijärgne insolatsioon. Insolatsioonianalüüs on Lisa 5.3 all. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks: • Hoonete projekteerimisel juhinduda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel avaldatud insolatsiooni kestuse arvutamise juhendmaterjalist ja tagada sellele vastavus. 7.7 Kehtiv detailplaneering Planeeritava maa-ala kohta kehtib Tallinna Linnavolikogu 8. märtsi 2007 otsusega nr 56 kehtestatud Erika tn 4 ja lähiala detailplaneering. Detailplaneeringus on alale kavandatud olemasoleva tootmishoone rekonstrueerimine ja selle laiendamine. Detailplaneeringut ei ole Erika tn 12 kinnistu osas ellu viidud.

31

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Kehtivast planeeringust on uus planeering sobivam, kuna arvestab paremini linnaruumiga, naaberkruntidel paiknevate korterelamutega ja suhteliselt mereäärse ala otstarbekama kasutamisega. Samuti suureneb planeeritud ala haljastuse osakaal võrreldes kehtiva planeeringuga. Kehtiva detailplaneeringu muutmine on linnaehituslikult põhjendatud, sest mereäärsele alale on elamute kavandamine oluliselt parem, kui tööstusettevõtete kavandamine piirkonnas olevate korterelamute kõrvale. Käesoleva planeeringu kehtestamisega muutub kehtetuks Erika tn 4 ja lähiala detailplaneering planeeritud ala ulatuses. 7.8 Tuleohutusnõuded  Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr

17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.  Projekteerimisel arvestada Eesti Standard EVS 812-7:2008 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7:

Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus“ toodud nõudeid.

 Päästetööde tegemiseks tagada päästemeeskonnale piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ette nähtud päästevahenditega. („Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ § 28 lg 2).

 Tule leviku takistamiseks on hoonete planeeritud tulepüsivusklass TP-1. 7.9 Muudatused võrreldes eskiislahendusega Detailplaneeringu lahenduse aluseks on võetud detailplaneeringu algatamise otsuses toodud tingimused ning lahendus koostatud vastavalt sellele. Võrreldes detailplaneeringu eskiislahendusega on täpsustatud liiklus ja parkimislahendust tulenevat detailplaneeringu algatamise otsuses esitatud nõuetest, vähendatud maa-aluse korruse suurust ja selle võrra on suurendatud kõrghaljastuse osakaalu. Tehtud krundivahetus ettepanek, et tagada Arsenali keskuse maade parem kasutatavus. 7.10 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste,

sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avaldavad mõjud Käesoleva detailplaneeringuga on ette nähtud likvideerida piirkonna suurimaid müratekitajaid, mis on alal tegutsev metallitööstusettevõte ning muuta ala maa kasutusotstarve vastavaks Põhja- Tallinna uues üldplaneeringus toodud maakasutuse juhtotstarbega, milleks on korruselamute ala, et planeeritud ala hoonestus sobituks paremini naaberkruntidel olevate korterelamutega ja olemasolev tootmisettevõtte tegutsemine ei häiriks enam naaberkruntidel paiknevaid korterelamuid. Praegu minimaalse haljastuse osakaaluga krundile rajatakse käesoleva planeeringuga uut ja täiendavat haljasala 30% ulatuses hoonestatava krundi pindalast ning seega suurendatakse oluliselt ala haljastuse osakaalu mis on keskkonnaseisukohalt oluliselt kasulikum kui krundil

32

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20098 Tallinn, Põhja-Tallinn Erika tn 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering

tootmistegevuse jätkamine. Samuti nähakse detailplaneeringuga ette uue rattatee rajamine Erika tänava äärde ning Erika tänava äärde on ette nähtud ka uue bussipeatuse rajamine, et pakkuda piirkonna inimestele mugavamaid ühistranspordi ühendusi. Planeeritud hoonestuses on ette nähtud Erika tänavaäärse hoonestuse esimestele korrustele ka tänavalt avanevad äripinnad, et pakkuda piirkonna inimestele rohkemaid teenuste ja kaupade kättesaadavust ning samuti on tagatud sellega Erika tänava ääres aktiivne äripindade front mis ilmestab tänavaäärse hoonestuse fronti ning tagab planeeritud hoonestuse kasutamise mitmekesisuse ja sotsiaalse tasakaalu. Kavandatud hoonestuse kõrghaljastusega rekreatsioonialad on ette nähtud nii hoonestuse keskele kui ka ala kirdenurka, mis tagab piirkonna elanikele meeldivad vabaaja veetmise võimalused alal ning lastele turvalised mänguväljakute alad, mis on ka planeeritud korterelamute akendest hästi vaadeldavad. Alale antakse ehitusõigus uute äripindadega eluhoonete ehitamiseks, mis võimaldab pakkuda paremaid ning kvaliteetsemaid elamis- ja äripindu Põhja-Tallinna linnaosas, täiendavate äripindade kavandamisega luuakse piirkonda uus töökohti, uushoonestus sobib piirkonnas oleva korterelamutega oluliselt paremini kokku ning planeeringuga suurendatakse ka kõrghaljastuse osakaalu alal. Seega vastab planeeringus kavandatud majanduslikele, kultuurilistele, sotsiaalsetele ja looduskeskkonnale oluliselt paremini kui alt tegutsev tööstusettevõte seda praegu pakub ning planeeringuga elluviimine toob piirkonda positiivse mõju. Planeeringuala olemasolev haljastus säilitatakse enamuses mahus, lisandub täiendavat tänavaäärset ja hooviala kõrghaljastust ning piirkonna kasutajate tänavaruum pareneb. Kaasnev positiivne mõju – tänavale avanevate ärifunktsiooniga tõstetakse avalikku ruumikvaliteeti, lisandub bussipeatus ning uus kergliiklustee. 7.11 Eskiislahenduse avalikul arutelul tehtud ettepanekute arvestamine. Eskiislahenduse avalikul arutelul täiendavaid tingimusi ega ettepanekuid ei esitatud.

Projektijuht Jüri Mirme