Selgitustaotlus

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Vastavalt kindlustustegevuse seaduse (edaspidi KindlTS) § 219, lõige 1 kohaselt edastab riigi- või kohaliku omavalituse asutus, tervishoiuteenuse osutaja või muu kolmas isik ilma andmesubjekti nõusolekuta kindlustusandja nõudel

isikuandmed või võimaldab nendele juurdepääsu, kui isikuandmed (sh terviseandmed) on kindlustusandjale vajalikud kindlustuslepingu täitmiseks ja selle täitmise tagamiseks või tagasinõuete esitamiseks.

 

 Tavapärane praktika sel juhul on see, et vaadatakse üle, kas oluline terviseinfo on patsiendi osas digilukku saadetud ning palutakse patsiendil ise kindlustusandjale info edastada. Saame aru, et sellisel juhul läheb info käsitlus GDPR alla.

Kuidas aga on siis, kui kindlustus taotleb hukkunud isiku terviseandmeid? Sel puhul saan aru, et selline juhtum enam GDPR alla ei kuulu ja sellel on omad erisused. Endiselt ei tahaks otse kindlustusandjale infot edastada - kohe tekib küsimus, kuhu maani kulgeb õigustatud huvi? Kas info edastamise õigus on pärija käes? Mis saab siis, kui pärija keelab info edastamast ja kindlustus nõuab info edastamist? Aastaid tagasi on olnud juhtum, kus mõlemad osapooled on keskust kohtuga ähvardanud, kahjuks ma ei tea, mis sellest lõpuks sai.

Paluksin kommentaari ja juhiseid, kuidas sellises olukorras oleks juriidiliselt korrektne käituda.

Kõike head soovides / Kind regards,

dr Triin Perkson

.