Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135

Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee

Lp Triin Perkson

Jürgenson Perearstikeskus

[email protected]

Teie 29.02.2024 nr Meie 19.03.2024 nr 2.1.-5/24/565-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles kirjutate: Pöördun teie poole seoses küsimusega - tihtipeale pöörduvad keskuste poole kindlustusfirmad, kes

soovivad saada patsientide terviseandmeid, ning toovad välja seadusepügala, mis ütleb, et kui

kindlustustusandjal on õigustatud huvi kindlustuslepingu täitmiseks, on terviseandmete saatmine vajalik:

Vastavalt kindlustustegevuse seaduse (edaspidi KindlTS) § 219, lõige 1 kohaselt edastab riigi- või

kohaliku omavalituse asutus, tervishoiuteenuse osutaja või muu kolmas isik ilma andmesubjekti

nõusolekuta kindlustusandja nõudel isikuandmed või võimaldab nendele juurdepääsu, kui isikuandmed

(sh terviseandmed) on kindlustusandjale vajalikud kindlustuslepingu täitmiseks ja selle täitmise

tagamiseks või tagasinõuete esitamiseks.

Tavapärane praktika sel juhul on see, et vaadatakse üle, kas oluline terviseinfo on patsiendi osas

digilukku saadetud ning palutakse patsiendil ise kindlustusandjale info edastada. Saame aru, et sellisel

juhul läheb info käsitlus GDPR alla.

Kuidas aga on siis, kui kindlustus taotleb hukkunud isiku terviseandmeid? Sel puhul saan aru, et selline

juhtum enam GDPR alla ei kuulu ja sellel on omad erisused. Endiselt ei tahaks otse kindlustusandjale

infot edastada - kohe tekib küsimus, kuhu maani kulgeb õigustatud huvi? Kas info edastamise õigus on

pärija käes? Mis saab siis, kui pärija keelab info edastamast ja kindlustus nõuab info edastamist? Aastaid

tagasi on olnud juhtum, kus mõlemad osapooled on keskust kohtuga ähvardanud, kahjuks ma ei tea, mis

sellest lõpuks sai.

Paluksin kommentaari ja juhiseid, kuidas sellises olukorras oleks juriidiliselt korrektne käituda.

Õigustatud huvi ei ole kunagi aluseks eriliigiliste, sh terviseandmete töötlemiseks.

Kindlustusandjatele tuleb isikuandmete töötlemise õigus kindlustustegevuse seadusest

(KindlTS). KindlTS § 219 lg 1 p 1 sätestab küll õigusliku aluse andmete edastamiseks

kindlustusandjale, kuid andmetöötlejal tuleb edastada kindlustusandjale ainult vajalikud

andmed1. Ehk tervishoiuteenuseosutaja peab, saades kindlustusandja päringu, hindama, mis

ulatuses antud juhul andmete andmine põhjendatud on ja vajadusel küsima kindlustusandjalt

täpsemaid selgitusi.

Loodan, et minu selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Liina Kroonberg

jurist-konsultant

peadirektori volitusel

1 3-20-1449 kindlustusele andmete edastamine.