Asukoha koordinaadid (L-Est’97) X 6528922

Y 590946

Objekti aadress: JÄRVA MAAKOND, PAIDE LINN, PAIDE

LINN, PARKALI 2//4

Tellija: PARKALI INVEST OÜ

Töö täitja: Kobras AS

Juhataja: URMAS URI

Keskkonnaeksperdi assistent, vastutav täitja: ANDRI ALLIKSOO

Projektijuht, keskkonnaekspert, vastutav täitja: NOEELA KULM

Keskkonnaekspert: URMAS URI

Kontrollis: ENE KÕND

Aprill 2021 TARTU

Paide linna Parkali 2//4 ning

Ujula park P2 kinnistute ja

lähiala detailplaneeringu

(algatamata)

keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhinnang

Registrikood 10171636

Riia 35, Tartu 50410

Tel 730 0310

[email protected]

TÖÖ NR 2021-107

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kobras AS töö nr 2021-107

Objekti aadress: Järva maakond, Paide linn

2 / 48

Üldinfo

TÖÖ NIMETUS: Paide linna Parkali 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala

detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang.

OBJEKTI ASUKOHT: Järva maakond, Paide linn, Paide linn, Parkali 2//4, Ujula park P2, Järve

tee 3 ja Järve tee T1 katastriüksused.

TÖÖ EESMÄRK: Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu eesmärk on anda

hinnang Paide linna Parkali 2//4 ning Ujula park P2 ja lähiala

detailplaneeringuga kavandatava tegevuse keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamise ja läbiviimise vajalikkusele.

Taotletava detailplaneeringu eesmärk on Paide linnas olemasolevad

elamu- ja üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksused muuta

elamumaaks, ärimaaks, üldkasutatavaks maaks ja transpordimaaks

spaahotelli, kaubanduskeskuse ja korterelamu (ridaelamu) ehitamise

võimaldamiseks (ehitusõiguse andmiseks). Detailplaneeringuga

määratakse üldised maakasutustingimused ning antakse

heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede ja parkimise põhimõtteline

lahendus.

TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

TÖÖ TELLIJA: Parkali Invest OÜ

Värvi tn 5

10621 Tallinn

Harjumaa

Kontaktisik: Priit Loime

Tel +372 5551 2412

[email protected]

TÖÖ TÄITJA: Kobras AS

Registrikood 10171636

Riia 35, 50410 Tartu

Tel +372 730 0310

http://www.kobras.ee

Eksperdid: Andri Alliksoo – keskkonnaeksperdi assistent

[email protected]

Noeela Kulm – projektijuht, keskkonnaekspert

Tel +372 730 0316, +372 569 39300

[email protected]

Urmas Uri – keskkonnaekspert

[email protected]

Kontrollija:

Ene Kõnd

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kobras AS töö nr 2021-107

Objekti aadress: Järva maakond, Paide linn

3 / 48

Kobras AS litsentsid / tegevusload:

1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents:

KMH0046 Urmas Uri;

KMH0159 Noeela Kulm.

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:

Urmas Uri;

Teele Nigola.

3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379.

Hüdrogeoloogilised uuringud.

Hüdrogeoloogiline kaardistamine.

4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.

5. MTR-i majandustegevusteated:

• Ehitusuuringud EG10171636-0001;

• Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;

• Omanikujärelevalve EO10171636-0001;

• Projekteerimine EP10171636-0001;

• Muinsuskaitse E 377/2008.

6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:

• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;

• Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;

• Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;

• Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.

7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:

Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik:

konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde

tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve,

planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine.

8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit-

ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1536/18, Tanel Mäger – Nr 1535/18.

9. Kutsetunnistused:

• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 106122 – Erki Kõnd;

• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;

• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 120446 – Martin Võru;

• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000481 – Ervin R. Piirsalu;

• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 –

Ervin R. Piirsalu;

• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004017 – Kert Kartau;

• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004029 –

Kert Kartau;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;

• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;

• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola;

• Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083232 – Ivo Maasik;

• Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083233 – Marek Maaring;

• Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;

• Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik.

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kobras AS töö nr 2021-107

Objekti aadress: Järva maakond, Paide linn

4 / 48

SISUKORD

1. Detailplaneeringu koostamise algatamine ja eesmärk .................................................................... 6

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu eesmärk ................................................... 6

3. Strateegilise planeerimisdokumendi iseloom ja sisu ...................................................................... 9

3.1 Planeeringuala asukoht ja ulatus................................................................................................... 9

3.2 Detailplaneeringuga kavandatu kirjeldus ....................................................................................... 9

4. Vastavus kõrgema tasandi strateegilistele planeerimisdokumentidele ........................................ 11

5. Seos lähiümbruses kehtestatud detailplaneeringutega.................................................................. 16

6. Detailplaneeringu asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse ................................................................................................................................ 17

7. Strateegilise planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel ........................................................................................................................... 17

8. Detailplaneeringu elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid .................................................... 17

9. Kavandatava tegevusega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ........................................ 18

9.1 Asustus ja maakasutus .............................................................................................................. 18

9.2 Maastik ....................................................................................................................................... 20

9.3 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ........................................................................ 21

9.4 Mullastik ...................................................................................................................................... 22

9.5 Hüdroloogilised tingimused ........................................................................................................ 22

9.6 Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustiku alad ...................................................... 25

9.7 Kultuuripärand ............................................................................................................................ 25

10. Detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju ....................................... 26

10.1 Mõju suurus, ruumiline ulatus ja mõjutatav elanikkond .............................................................. 26

10.2 Mõju maakasutusele................................................................................................................... 27

10.3 Mõju õhukvaliteedile ................................................................................................................... 27

10.4 Mõju müra- ja vibratsioonitasemele ............................................................................................ 28

10.5 Mõju kultuuripärandile ................................................................................................................ 29

10.6 Mõju väärtuslikule maastikule .................................................................................................... 30

10.7 Mõju pinnasele ........................................................................................................................... 30

10.8 Mõju pinna- ja põhjaveele .......................................................................................................... 32

10.9 Üleujutusoht ja sellest tulenevad mõjud ..................................................................................... 34

10.10 Mõju looduslikule mitmekesisusele ja looduskaitsealustele objektidele .................................... 35

10.10.1 Mõju Natura 2000 Pärnu jõe loodusalale. Etapp 1 – Natura-eelhindamine .................. 36

10.11 Oht inimese tervisele ja heaolule, sh õnnetuste esinemise võimalikkus .................................... 37

10.12 Mõju loodusressursside kasutamisele........................................................................................ 39

10.13 Jäätmetekke ja –käitlusega kaasnevad mõjud ........................................................................... 40

10.14 Kumulatiivne ja piiriülene mõju ................................................................................................... 40

11. Kokkuvõte ja järeldused, sh ebasoodsa mõju ennetamise, vältimise ja leevendamise meetmed 41

Kasutatud materjalid ................................................................................................................................ 45

Lisad .......................................................................................................................................................... 47

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kobras AS töö nr 2021-107

Objekti aadress: Järva maakond, Paide linn

5 / 48

Lisa 1. Detailplaneeringuala eskiisjoonis (seisuga 30.03.2021) ................................................................ 48

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kobras AS töö nr 2021-107

Objekti aadress: Järva maakond, Paide linn

6 / 48

1. Detailplaneeringu koostamise algatamine ja eesmärk

Parkali Invest OÜ esitas 30. märtsil 2021 Paide Linnavalitsusele detailplaneeringu algatamise taotluse.

Detailplaneeringu eesmärk on detailplaneeringu algatustaotluse kohaselt olemasolevad Parkali tn 2//4

(elamumaa) ja Ujula park P2 (üldkasutatav maa) katastriüksused muuta elamumaaks, ärimaaks,

üldkasutatavaks maaks ja transpordimaaks spaahotelli, kaubanduskeskuse ja korterelamu ehitamiseks

ehitusõiguse andmiseks. Olemasoleva Parkali tn 2//4 kinnistu lääneosas kavandatakse Simsoni vesiveski

hoone vare ümber ehitada ridaelamuks ning selle juurde ka üks abihoone. Olemasoleva Parkali tn 2//4 kinnistu

idapoolsele alale ja Ujula park P2 kinnistule kavandatakse spaahotell ja kaubanduskeskus. Kokku

moodustatakse 6 krunti. Detailplaneeringuga määratakse üldised maakasutustingimused, heakorrastuse,

haljastuse, juurdepääsuteede ja parkimise põhimõtteline lahendus.

Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse1 § 141 lg-st 44 tulenevalt kehtivad haldusterritoriaalse korralduse

muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava vastuvõtmiseni ja

üldplaneeringu kehtestamiseni ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste arengukavad ja üldplaneeringud

nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist või liitumist kehtestati. Paide linna üldplaneeringu

koostamine on algatatud Paide Linnavolikogu 20.09.2018 otsusega nr 54, kuid üldplaneeringut ei ole

kehtestatud. Planeeringuala asub täielikult haldusreformieelse Paide linna alal, kus kehtib Paide linna

üldplaneering (kehtestatud Paide Linnavolikogu 10.10.2002 otsusega nr 29, viimati pikendatud Paide

Linnavolikogu 21.12.2017 otsusega nr 46).

Planeeringualal on kehtiva Paide linna üldplaneeringu kohaselt Parkali tn 2//4 kinnistu maakasutuse

juhtotstarve elamumaa ja Ujula park P2 kinnistu maakasutuse juhtotstarve üldmaa. Planeerimisseaduse2

(edaspidi ka PlanS) § 142 lg 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada

kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. PlanS § 142 lg 1 p 1 kohaselt on

üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine üldplaneeringu põhilahenduse

muutmine. Paide Linnavalitsusele esitatud detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt tehakse ettepanek

üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks (kuna planeeringualale soovitakse suures osas rajada ärimaa

sihtotstarbega krunte).

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu eesmärk

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse3 (edaspidi ka KeHJS) § 33 lg 2 p 3

kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) algatamise vajalikkust kaaluda ja

anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1 sätestatud

juhul.

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnangu eesmärk on tuvastada kavandatud tegevustega eeldatavalt

kaasnevad keskkonnamõjud, nende ulatus ja suurus ning seega anda hinnang detailplaneeringuga

kavandatava tegevuse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise ja läbiviimise vajalikkusele.

1 Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus, vastu võetud 22.02.1995. 2 Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015. 3 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus1, vastu võetud 22.02.2005.

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kobras AS töö nr 2021-107

Objekti aadress: Järva maakond, Paide linn

7 / 48

Eelhinnangu koostamise hetkel on detailplaneering algatamata, planeeringu algatamise taotlus on esitatud

Paide Linnavalitsusele 30.03.2021. KSH eelhinnang annab otsustajale informatsiooni võimalikest

keskkonnamõjudest, mis võivad kaasneda planeeringu elluviimisega ning on aluseks KSH algatamise üle

otsustamisel. Enne lõpliku otsuse langetamist tuleb seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt, esitades neile

taotluseks algatamise või algatamata jätmiseotsuse eelnõu koos KSH eelhinnanguga (KeHJS § 33 lg 6).

KeHJS § 23 kohaselt on asjaomasteks asutusteks asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi või

kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel

võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu. Nende hulka võivad olenevalt

strateegilise planeerimisdokumendi või kavandatava tegevuse iseloomust kuuluda Kaitseministeerium,

Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium ja nende valitsemisalas

tegutsevad valitsusasutused, kohaliku omavalitsuse üksus ning teised asjaomased asutused.

KeHJS § 21 kohaselt on keskkonnamõju kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi

elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule,

kultuuripärandile või varale. KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada

mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja

heaolu, kultuuripärandi või vara. KEHJS § 311 kohaselt on keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk

arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, tagada

kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning edendada säästvat arengut.

Tulenevalt KeHJS § 33 lõikest 3 otsustatakse strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva

KSH vajalikkus lähtudes strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust, strateegilise

planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning

KeHJS § 33 lg-s 6 nimetatud asutuse seisukohast.

Järgnevad § 33 lõige 4 ja 5 täpsustavad § 33 lg 3 punktis 1 ja 2 sätestatut.

KeHJS § 33 lg 3 punktis 1 nimetatud asjaolude (planeerimisdokumendi iseloom ja sisu) hindamisel lähtutakse

järgmistest kriteeriumidest:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele,

lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel

teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid;

5. strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel.

KeHJS § 33 lg 3 punktis 2 nimetatud asjaolude hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest:

1. mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju;

2. oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus;

3. mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond;

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kobras AS töö nr 2021-107

Objekti aadress: Järva maakond, Paide linn

8 / 48

4. eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand

ja intensiivne maakasutus;

5. mõju kaitstavatele loodusobjektidele;

6. eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale.

KSH eelhinnang on koostatud Parkali Invest OÜ poolt 3. märtsil 2021. aastal esitatud tellimiskirja alusel. KSH

eelhindamine on viidud läbi vastavalt KeHJS § 33 lg-s 3–5, lähtudes seejuures Eesti Vabariigis kehtivatest

õigusaktidest ja heast tavast.

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kobras AS töö nr 2021-107

Objekti aadress: Järva maakond, Paide linn

9 / 48

3. Strateegilise planeerimisdokumendi iseloom ja sisu

3.1 Planeeringuala asukoht ja ulatus

Planeeringuala asub Paide linnas (joonis 1). Ala hõlmab katastriüksusi Parkali tn 2 // 4 (kü tunnus

56601:007:0530, 100% elamumaa, eraomandis), Ujula park P2 (kü tunnus 56601:001:0164, 100%

üldkasutatav maa, munitsipaalomandis) katastriüksuseid. Lähialana on kaasatud Veski tänav (kü tunnus

56601:007:0031, 100% transpordimaa, munitsipaalomandis), Ujula park P3 (kü tunnus 56601:001:0165, 100%

üldkasutatav maa, munitsipaalomandis), Järve tee T1 (kü tunnus 56701:001:0624, 100% transpordimaa,

munitsipaalomandis) ja Järve tee 3 (kü tunnus 56601:007:0943, 100% tootmismaa, eraomandis)

katastriüksused juurdepääsutee ja tehnovõrkude planeerimiseks. Planeeringuala suurus on vastavalt

algatamise taotlusele 7,08 ha (lisa 1 situatsiooniskeem).

Joonis 1. Planeeringuala asukoht (aluskaart: Maa-amet, 14.04.2021).

3.2 Detailplaneeringuga kavandatu kirjeldus

Detailplaneeringu eesmärk on Paide linnas olemasolevad elamumaa ja üldkasutatava maa sihtotstarbega

katastriüksused muuta elamumaaks, ärimaaks, üldkasutatavaks maaks ja transpordimaaks spaahotelli,

kaubanduskeskuse ja korterelamu ehitamise võimaldamiseks ehitusõiguse andmiseks. Detailplaneeringuga

määratakse üldised maakasutustingimused, antakse heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede ja

parkimise põhimõtteline lahendus.

Detailplaneeringuga soovitakse luua Paide linna eeldused vabaajakeskuse (kus on olemas poed, söögikohad

ning erinevad meelelahutusasutused) ja spaahotelli ehitamiseks. Tegevuste elluviimine lisab piirkonda

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kobras AS töö nr 2021-107

Objekti aadress: Järva maakond, Paide linn

10 / 48

töökohti, kliente kohalikele ettevõtetele ning võimalusi turistidele. Nii luuakse piirkonda uusi tarbimisvõimalusi

ning arendatakse majandust.

Optimal Projekt OÜ koostatud detailplaneeringu algatamiseelse eskiisjoonise (seisuga 30.03.2021) (lisa 1)

kohaselt kavandatakse alale kokku kuus krunti: kavandatakse üks elamumaa, kaks ärimaa, kaks

üldkasutatava maa ning üks transpordimaa krunt.

Krundile 1 on planeeritud ärimaa sihtotstarbega suurusega 36 800 m2, kuhu kavandatakse ehitada üks

kahekorruseline hoone (kaubanduskeskus) ehitisealuse pinnaga 12 500 m2 ja kogukõrgusega 14 m koos 343

parkimiskohaga.

Krunt 2 on planeeritud samuti ärimaa sihtotstarbega suurusega 16 220 m2, kuhu kavandatakse ehitada üks

nelja maapealse ja ühe maa-aluse korrusega hoone (spaahotell) ehitisealuse pinnaga 6300 m2 ja

kogukõrgusega 14 m koos 106 parkimiskohaga.

Krunt 3 on planeeritud elamumaa sihtotstarbega suurusega 3057 m2, kuhu kavandatakse ehitada kokku kaks

kahekorruselist hoonet: ridaelamu koos abihoonega summaarse ehitisealuse pinnaga 600 m2 ja

kogukõrgusega 8 m (elamu) ja 5 m (abihoone) koos 12 parkimiskohaga. Ridaelamuks kavandatakse ümber

ehitada ehitismälestis Simsoni vesiveski ning selle kõrval olev kasutusest väljas olev eluhoone. Hoonestusala

asukoht võib mõnevõrra ka nihkuda (planeeritud hoonestusala ulatub ka seni hoonestamata alale).

Krunt 4 on planeeritud üldmaa sihtotstarbega suurusega 5235 m2. Sellele alale ei ole midagi otseselt

kavandatud. Tegemist on n-ö „allesjääva“ maaribaga, mis jääb Parkali tn 2//4 kinnistu põhjapiiri ja Veski

tänavat ning Järve teed ühendava kavandatava sõidutee vahele ning kus säilib praegune olukord.

Krunt 5 on planeeritud samuti üldmaa sihtotstarbega (3805 m2). Tegemist on ca 10 m laia säilitatava

haljasribaga, mis eraldab arendusala ning Järve teed.

Detailplaneeringu koosseisus on koostatud võimalik perspektiivne liikluslahendus. Juurdepääs

planeeringualale on kavandatud kõrvalmaanteelt 15175 Paide-Mündi-Mäeküla tee. Transpordimaa krunt nr 6

suurusega 5705 m2 on kavandatud kaubanduskeskusele, spaahotellile ja elamule juurdepääsutee rajamise

võimaldamiseks. Sõidutee äärde on kavandatud ka jalg- ja jalgrattatee. Planeeringuala lähialale Ujula park P3

kinnistule on planeeritud perspektiivne parkla 350 parkimiskohaga.

Planeeritud korterelamule on juurdepääs tagatud nii ühesuunaliselt Veski tänavalt kui ka Paide-Mündi-

Mäeküla maantee suunalt.

Lõplik liikluslahendus koostatakse ehitusprojektiga.

Piirkonnas on olemas kõik tehnovõrgud ning nendega liitutakse vastavalt võrguvaldajate poolt väljastatud

tehnilistele tingimustele.

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kobras AS töö nr 2021-107

Objekti aadress: Järva maakond, Paide linn

11 / 48

Joonis 2. Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu ruumiline illustratsioon (Optimal Projekt OÜ, 29.03.2021).

4. Vastavus kõrgema tasandi strateegilistele planeerimisdokumentidele

Järva maakonna arengustrateegia 2019-2035+ (heaks kiidetud Paide Linnavolikogu 21.02.2019 määrusega

nr 7) kohaselt on maakonna strateegiliste väljakutsete hulgas rahvastiku vähenemine ja vananemine.

Probleemi põhjuste hulgas on nimetatud ka elamufondi vananemine ja raskused üüripindade leidmisel ning

oma kodu rajamisel. Turismivaldkonna kohta on muuhulgas öeldud, et vaja on rohkem turismiobjekte,

ööbimisvõimalusi ning tihedamat omavahelist koostööd. Eesmärgiks on luua uusi turismiobjekte. Ruumi- ja

elamumajanduse valdkonna eesmärgiks on luua kvaliteetne ja energiatõhus elamufond. On leitud, et

eluasemesektor vajab arengut ning vaja on panustada miljööväärtuslikesse aladesse ja hoonetesse.

Keskkonna valdkonna eesmärgiks on muuhulgas tagada maastike ja elustiku mitmekesisuse kaitse ning

eluasemete energiatõhusus.

Detailplaneeringuga kavandatu toetab üldjoontes Järva maakonna arengustrateegias 2035+ toodud

strateegilisi suundumusi. Planeeringu elluviimisega rajatakse turismiobjektid ning suurendatakse piirkonnas

ööbimisvõimalusi. Kaasaegse energiasäästliku korterelamu kavandamine parandab lokaalselt elamufondi

kvaliteeti.

Järvamaa maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud maavanema 12.12.2017 korraldusega nr

1-1/17/329) kohaselt on Paide linn määratud maakondlikuks keskuseks, kuna on maakonna olulisim

töökohtade ja teenuste koondumise koht. Paide linna tihedamalt asustatud ala on määratletud nn

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kobras AS töö nr 2021-107

Objekti aadress: Järva maakond, Paide linn

12 / 48

linnapiirkonnaks4 ja linnalise asustusega alaks (ehk linnalise asustuse arenguks kavandatud ala)

(joonis 3). Selle määratlemise eesmärk on suunata asustust, sh töökohtade ja teenuste koondumist läbi ala

asustustiheduse säilitamise ja kompaktsuse tõstmise. Linnalise asustusega ala ulatub detailplaneeringualale

väikses osas üksnes läänepoolsel alal - kohas, kus kavandatakse Simsoni vesiveski vareme asemele

ridaelamut (piirkonnas, kus hoonestus on juba olemas). Kavandatava spaahotelli ja kaubanduskeskuse ala

linnalise asustusega alale ei jää, st sellel alal maakonnaplaneering asustustiheduse suurendamist (sh

töökohtade ja teenuste koondumist) ette ei näe. Linnapiirkonna ja linnalise ala piiritlemisel on

maakonnaplaneeringus lähtutud peamiselt väljakujunenud asustusmustrist (kus rahvastikuprognoosi kohaselt

on aastal 2040 hinnanguliselt üle 200 elaniku), samuti on linnalise asustusega aladeks määratud olulised äri-

ja tootmisalad (sh tõenäoliselt maakonnaplaneeringu koostamise hetkel teadaolevatest arendussoovidest).

Joonis 3. Detailplaneeringuala piirnemine Paide linna linnalise asustusega alaga ja linnapiirkonnaga (Järvamaa maakonnaplaneeringu 2030+, 2017).

Kavandatava spaahotelli ja kaubanduskeskuse alal ei asu maakonnaplaneeringu seletuskirjale tuginedes

asustuse hierarhilise süsteemi järgi tegelikult ka Paide linna (linnalise ala) lähivööndis ega siirdevööndis.

Maakonnaplaneeringus on toodud asustuse kavandamise põhimõtted linnalise asustusega aladel

üldplaneeringu koostamisel. Eelistatud peab olema olemasolevate kasutusest välja langenud hoonestatud

alade kasutusele võtmine ja vajadusel neile uue funktsiooni leidmine. Soovitatav on ennekõike muuta

kompaktsemaks olemasolevaid linnasid, seejärel linnade lähistel väiksemaid keskuseid ning peale seda alles

võtta kasutusele linnade äärealad (eeslinn). Linnalise asustusega alade piiride täpsustamisel üldplaneeringus

on üheks põhimõtteks asjaolu, et ala ei tohiks hõlmata perspektiivseid maakasutusi (elamumaa, äri- ja

tootmismaa), kui alade kasutusele võtmine on vähetõenäoline ning ala määramisel tuleb lähtuda kompaktsuse

põhimõttest. Käesoleval hetkel on Paide linna uue üldplaneeringu koostamine, mille eelnõu ei ole veel

avalikustatud. Maakonnaplaneeringus on toodud, et linnalise asustusega alade suurendamist või vähendamist

tuleb põhjendada.

4 Linnapiirkond on sisuliselt ühtse tervikuna koostoimiv keskuseks olev linnaline asula ja selle lähiala (eeslinnad,

satelliitasulad), mis moodustavad funktsionaalselt ühe linnastu.

Detailplaneeringuala

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kobras AS töö nr 2021-107

Objekti aadress: Järva maakond, Paide linn

13 / 48

Planeeringuala jääb Pärnu jõe poolt põhjustatud üleujutusalale, kuhu soovitatakse asustust mitte kavandada.

Asustuse kavandamisel tuleb teadvustada üleujutusohtu ja võtta kasutusele meetmed kahjude vältimiseks.

Planeeringuala ei jää rohelise võrgustiku alale (see jääb teisele poole Järve teed).

Maakonnaplaneeringuga suunatakse arendustegevust pigem olemasolevatele väljakujunenud asustatud

aladele, nähes ette olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja

majanduskeskkonna kujundamist. Vaba aja veetmise võimaluste suurendamist ja arendamist soositakse, ent

detailplaneeringuga kavandatud kujul ja mahus pigem olemasolevas väljakujunenud linnakeskkonnas.

Detailplaneeringuga kavandatu soovitud asukohas ei ole Järva maakonnaplaneeringuga 2030+ kooskõlas,

kuna arendustegevust soovitakse ellu viia väljaspool maakonnaplaneeringuga määratletud linnalise asustuse

arenguks kavandatud ala. Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb linnalise asustusega alade suurendamist või

vähendamist põhjendada. Samas ei ole käesoleva eelhinnangu koostajale üheselt selge, kas soovitud

asukohas arendustegevuse kavandamine tähendab üldplaneeringu kontekstis linnalise asustusega ala piiride

täpsustamist või muutmist (suurendamist), kuna maakonnaplaneeringus on esitatud linnalise asustusega

alade piiride täpsustamise (mitte muutmise) põhimõtted. Üheks läbivaks põhimõtteks on suundumus, et tuleb

lähtuda kompaktsuse põhimõttest ja et ala ei tohiks hõlmata perspektiivseid maakasutusi (elamumaa, äri- ja

tootmismaa), kui alade kasutusele võtmine on vähetõenäoline. Kuna konkreetse detailplaneeringu puhul on

konkreetne arendaja olemas detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku näol, siis ei ole alust eeldada, et

ala kasutusele võtmine on ebatõenäoline.

Kui Rahandusministeerium maakonnaplaneeringu ülevaatajana tõlgendab antud asukohas linnalise asustuse

arenguks kavandatud ala suurendamist, siis detailplaneeringu realiseerimine eeldab eelnevalt või paralleelselt

linnalise asustusega ala suurendamise ettepaneku tegemist uues koostatavas üldplaneeringus. Sellisel juhul

vajab linnalise asustusega ala suurendamine maakonnaplaneeringu kohaselt omavalitsuse poolse otsuse

tegemist koos põhjendamisega, mis peab tuginema Paide linna arengupotentsiaali väljavaadetel ja analüüsil.

Paide linna üldplaneeringu (kehtestatud Paide Linnavolikogu 10.10.2002 määrusega nr 29) koostati

kehtivusega kuni 2010. aastani, kuid selle kehtivust on pikendatud Paide Linnavolikogu 21.12.2017

määrusega nr 46 „Paide linna üldplaneeringu aastani 2010 kehtivuse pikendamine” kuni 24.10.2021. Paide

linna üldplaneeringu kohaselt on Parkali 2//4 kinnistule määratud elamumaa juhtfunktsioon, kus on lubatud

väikeelamute, samas ka ridaelamute ja kuni kahekorruseliste kolme ja enama korteriga kortermajade

ehitamine. Ujula park P2 ja P3 kinnistutele on määratud üldmaa juhtfunktsioon, millelt ei taotleta kasumit ja

mis on mõeldud nt muruväljakute ja parkide (haljasalade) rajamiseks ja sellel otstarbel kasutamiseks (joonis

4).

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kobras AS töö nr 2021-107

Objekti aadress: Järva maakond, Paide linn

14 / 48

Joonis 4. Paide linna üldplaneeringu kohased maakasutuse juhtfunktsioonid detailplaneeringualal (Paide linna üldplaneeringu lisa 7 “Maakasutusplaan”).

Üldplaneeringuga ette nähtud ärimaa juhtfunktsiooniga on osaliselt kooskõlas detailplaneeringuga Ujula park

P2 kinnistule kavandatud krunt POS 1 (üksnes lõunapoolses osas). Ülejäänud detailplaneeringuga

kavandatud ärimaa ei ole üldplaneeringuga alal ette nähtud maakasutuse juhtfunktsiooniga kooskõlas, kuna

üldplaneeringuga on suurem osa Ujula park P2 kinnistust ette nähtud üldmaana ning Parkali tn 2//4

väikeelamumaana. Nende katastriüksuste sihtotstarve on ka praegu vastavalt 100% üldkasutatav maa ja

100% elamumaa. Üldplaneeringus on välja toodud, et üldmaa otstarbega maa pealt ei taotleta kasumit ja kõik

üldmaa on alati avalikuks kasutamiseks. Olemasolevatele haljasaladele (üldmaal) nähakse perspektiivis ette

linna rohelise võrgustiku loomist ja rohelise vööndi korraldamist.

Uute hoonete ja rajatiste püstitamise võimalikke mõjusid on üldplaneeringus analüüsitud üldiselt, toodud on

välja peamised põhimõttelised muutused, mis arendustegevusega kaasnevad või kaasneda võivad (tabel 1).

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kobras AS töö nr 2021-107

Objekti aadress: Järva maakond, Paide linn

15 / 48

Tabel 1. Uute hoonete ja rajatiste püstitamisest tuleneda võivad mõjud5.

Positiivsed mõjud Negatiivsed mõjud Leevendusvariandid

• Elukeskkonna kvaliteet ja elamistingimused paranevad.

• Linnapoolsete selgete ehitus- reeglite kehtestamine tagab range kontrolli ehitustegevuse üle.

• Võimalus majandusliku arengu intensiivistumiseks.

• Võimalik uute elanike tulek linna, suurendab nii linna kui teenuste pakkujate tulusid.

• Võimalik loodus- maastiku osaline asendumine tehis- maastikuga ja koos- luste hävimine.

• Loodusliku reljeefi muutmine, mõjud pinnasele (transport, pinnasetööd jne).

• Pinna- ja põhjavee reostusoht.

• Visuaalse reostuse oht.

• Säilitada ehitusaladel väärtus- likku haljastust ja looduslikku pinnareljeefi.

• Ehitamisel väärtusliku loodusega piirkonnas tuleb kasutada kergeid ehitusmasinaid.

• Eelistada loodussõbralikku ehitusviisi, kasutades ökoloogilisi materjale ja tehnoloogiaid.

• Näha ette ehitusprahi koristamise tingimused.

• Rakendada tugevat kontrolli ehitustegevuse üle.

Üldplaneeringuga on kavandatud uue sõidutee rajamine, mis ühendaks Tallinna ja Parkali tänava läbi Kaevu

tänava (joonis 4). Uue sõidutee rajamist perspektiivses näidatud asukohas võimaldab välja mõõdetud

transpordimaa sihtotstarbega Kaevu põik kinnistu (kü tunnus 56701:001:0367). Osa perspektiivsest

teekoridorist ulatub planeeringualale (selle loodenurka).

Väikeelamute ehitamisel peab krundi suurus olema vähemalt 1200 m2 ning selles osas on detailplaneeringuga

kavandatu üldplaneeringuga kooskõlas, sest planeeringuala loodeossa kavandatud elamumaa krundi suurus

on kavandatud täpselt 1200 m2. Üldplaneeringuga on ette nähtud, et hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda

konkreetse elamupiirkonna ehitustraditsioonist ja linnaehituslikust miljööst.

Algatamata detailplaneering on suures osas Paide linna üldplaneeringut muutev nii üldplaneeringus määratud

maakasutuse otstarbe kui ka maakasutustingimuste osas, kuna suurem osa planeeritavast alast on

kavandatud ärimaa otstarbega. Kooskõlas üldplaneeringuga on üksnes kavandatud krunt nr 3, kuhu

kavandatakse ridaelamu. Detailplaneeringuga ei ole kavandatud ka Parkali tn 2//4 kinnistu loodepoolsesse

nurka parkla rajamist, mis on ette nähtud antud asukohas üldplaneeringuga.

Paide linna teehoiukava aastateks 2018-2022 (kehtestatud Paide Linnavolikogu 15.11.2018 määrusega nr

61) kohaselt on ette nähtud planeeringualaga külgneva Parkali tänava rekonstrueerimine 2022. aastal lõigul

0-450 m umbes 5 m laiuselt. Sellega paraneksid liikumisvõimalused kavandatud ridaelamu elanikele.

Paide linna arengukava aastani 2035 ja Paide linna eelarvestrateegia aastateks 2020-2023 (vastu võetud

Paide Linnavolikogu 19.11.2020 määrusega nr 11) kohaselt on üheks strateegiliseks eesmärgiks kvaliteetsete

teenustega elanike sotsiaalset ja majanduslikku rahulolu tagav linn, teiseks strateegiliseks eesmärgiks on

algatusvõimeliste ning ettevõtlike inimestega linn. Nende eesmärkide elluviimist toetab ettevõtluse, sh turismi

valdkonna arendamine. Tõhustada tuleb ettevõtjate ja linna vahelist koostööd, et leida võimalusi ettevõtluse

elavdamiseks ning muuta Paide linn turistidele atraktiivsemaks sihtkohaks, et suurendada ka turistide arvu.

Kindlaks peab tegema taristu arendamise vajaduse ja asuma seda arendama.

Kahaneva elanikkonnaga arvestades tuleb planeerida kahanevat linnaruumi. Arendatakse olulisemates

keskustes ning külades, kus on olemas väljaehitatud taristu. Senisest enam tuleb eraldada ebasoodsa

5 Paide linna üldplaneeringu Lisa 4 Keskkonnamõju hindamine

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kobras AS töö nr 2021-107

Objekti aadress: Järva maakond, Paide linn

16 / 48

vastastikuse mõjuga ehitisi ning planeerida neile sobiv taristu ja keskkond. Prioriteet on luua elanikke ja

ettevõtteid rahuldav keskkond ja tehniline taristu. Läbiv kontseptsioon on piirkonna säästev areng. See hõlmab

ressursside säästvat kasutamist, keskkonnasõbralike lahenduste rakendamist, inimesekeskse linnaruumi

loomist. Säästva arengu printsiipe tuleb jälgida iga arengutegevuse juures.

Paide linna eelarvestrateegia aastateks 2020-2023 lisa 1 (Paide hetkeolukorra ülevaade)kohaselt külastas

Paide linna majutusasutusi 2019. aastal umbes 9000 inimest, samas kui Järva vallas oli vastav arv 15 000

inimest ja Türi vallas 24 000 inimest. Lisa 2 (Tegevusvaldkondade arengusuunad ja tegevuskava) kohaselt on

ette nähtud vanalinna fondi loomine, et toetada omanikke muinsuskaitsealadel ning miljööväärtuslikel aladel

asuvate ehitiste arendamisel. Samuti soovitakse suurendada taastuvenergia kasutamist läbi võimaluste

propageerimise. Ette nähakse (turismi)ettevõtete toetamist, abistamist, nõustamist lubade ja kooskõlastuste

väljastamisel ning taristu rajamisel ja läbi projektide suurendamaks linna atraktiivsust. Arendajal võib

teoreetiliselt avaneda võimalus muinsuskaitsealuse Simsoni vesiveski arendamiseks saada Paide linnalt tuge,

samuti linna turismiatraktiivsuse suurendamisel (nt reklaamimise toetamine).

Arendustegevus suurendab atraktiivsust turistidele olenemata konkreetsest asukohast, samas ei ole linnalise

ala laiendamine planeeritud asukohas kooskõlas kahaneva linnaruumi planeerimisega. Detailplaneeringuga

kavandatakse hoonestusala suuresti varasemalt hoonestamata alale.

5. Seos lähiümbruses kehtestatud detailplaneeringutega

Detailplaneeringualaga piirneb kirdes Paide linna Tallinna – Veski tänava ja Järve tee vahelise ala

detailplaneering (kehtestatud Paide Linnavalitsuse 01.06.1998 korraldusega nr 326). Tallinna – Veski tänava

ja Järve tee vahelise ala detailplaneeringu maa-ala suurus oli ca 10 ha. Veski tänava liikluskorralduse

parandamiseks nähti ette planeeringuga Kaevu tänava pikenduse väljaehitamine kuni Parkali-Veski tänava

nurgani. Rajatava tänava äärde jäävale hoonestamata alale planeeriti rajada 1,5- korruselised pereelamud,

mille arhitektuur haakuks juba olemasoleva arhitektuuriga. Hoonestamata alale Tallinna tn äärde planeeriti üks

väikesemahuline ärihoone ja parkla. Lastepäevakodu ja Tallinna tn 51, 53 ja 55 elamute vahelisele tühermaale

planeeriti rajada kaks ridaelamut, milledele juurdepääsuks rajataks sissesõit Tallinna tänavalt. Järve tee ja

lastepäevakodu vahelisele alale planeeriti rajada kuni 2-korruseline ärihoone. Planeering jäi realiseerimata.

Kaevu tn 4 kinnistu osas kehtib 2002. a kehtestatud “Paide linn, Kaevu tn 4 maa-ala detailplaneering”, mille

eesmärk oli AS Paide Vesi veetöötlusjaama planeerimine. Veetöötlusjaam on tänaseks Kaevu tn 4

katastriüksusel välja ehitatud ning samas hoones asub ka Paide Vesi AS kontor. Osaliselt on detailplaneering

(ehitusõigus) tunnistatud kehtetuks 15.12.2011.

Kavandatava Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnisute detailplaneeringu realiseerimine ei takista kehtiva

Paide linna Tallinna – Veski tänava ja Järve tee vahelise ala detailplaneeringu elluviimist. Kavandatava Parkali

tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnisute detailplaneeringuga ei ole kavandatud Parkali tn 2//4 kinnistu

loodepoolsesse nurka parkla rajamist (mida näeb ette Paide linna Tallinna – Veski tänava ja Järve tee vahelise

ala detailplaneering), kuid võimaldab seda teha, kuna antud alale konkureeritav maakasutust ette ei näe ning

kavandatava juurdepääsutee äärde oleks parkla rajamine täiesti mõeldav.

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kobras AS töö nr 2021-107

Objekti aadress: Järva maakond, Paide linn

17 / 48

6. Detailplaneeringu asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Tegemist ei ole strateegilise planeerimisdokumendiga, mis oleks seotud keskkonnakaalutluste

integreerimisega teistesse valdkondadesse.

Detailplaneeringus tuleb määrata ehitusõiguse elluviimiseks muuhulgas ka nõuded keskkonnakaitseliste

tingimuste täitmiseks, sh haljastuse, heakorra, jäätmete käitlemise jm asjakohased põhimõtted, millega oleks

võimalik maksimaalses ulatuses arvestada looduskeskkonna kõrgetasemelist kaitsevajadust silmas pidades.

7. Strateegilise planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Detailplaneeringuga kavandatu puhul arvestatav seos puudub.

8. Detailplaneeringu elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

Detailplaneeringuala asub üleujutataval alal ning soovitud arendustegevus saab toimuda vaid juhul, kui

teadvustatakse üleujutusohtu ning on täidetud üleujutuse ohtu leevendavad meetmed (vt täpsemalt ptk 10.9).

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kobras AS töö nr 2021-107

Objekti aadress: Järva maakond, Paide linn

18 / 48

9. Kavandatava tegevusega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus

9.1 Asustus ja maakasutus

Detailplaneeringuala asub Paide linna kirdeosas. Ala on aktiivsest kasutusest väljas ja hooldamata, kaetud

kõrghaljastuse ja võsaga, mis vaheldub lagedamate aladega, kuna ala on liigniiske. Planeeringualal kulgeb

sissetallatud rada, mis on ühenduskoridoriks jalgsi liikumisel Veski tänava ja kõrvalmaantee 15175 Paide-

Mündi-Mäeküla tee (linnasiseselt Järve tee) ääres paikneva kergliiklustee vahel. Detailplaneeringu

algatamistaotluse juurde lisatud seletuskirja kohaselt kasvavad raja ääres mõned vanad hõberemmelgad.

Planeeringualal kasvab ka väärtuslikke puid: harilik hobukastan, pooppuu, siberi kontpuu, must lepp ja

arukask.

Planeeringualast läänes, edelas ja lõunas asub väljakujunenud hoonestusega tiheasustatus. Paide linna

peatänava - Tallinna tänava – lähim kaugus planeeringulast on ca 290 meetrit ning keskväljaku kaugus ca 380

meetrit. Planeeritav ala hõlmab katastriüksusi Parkali tn 2 // 4 (kü tunnus 56601:007:0530, sihtotstarve 100%

elamumaa, eraomandis), Ujula park P2 (kü tunnus 56601:001:0164, sihtotstarve 100% üldkasutatav maa,

munitsipaalomandis) katastriüksuseid. Lähialana on kaasatud Veski tänav (kü tunnus 56601:007:0031, 100%

transpordimaa, munitsipaalomandis), Ujula park P3 (kü tunnus 56601:001:0165, 100% üldkasutatav maa,

munitsipaalomandis), Järve tee T1 (kü tunnus 56701:001:0624, 100% transpordimaa, munitsipaalomandis) ja

Järve tee 3 (kü tunnus 56601:007:0943, 100% tootmismaa, eraomandis) katastriüksused. Planeeringuala

suurus on vastavalt algatamise taotlusele 7,08 ha (lisa 1 situatsiooniskeem).

Parkali tn 2//4 katastriüksusel (kü tunnus 56601:007:0530) asub kasutusest väljas olev elamu (foto 1), selle

kõrval kultuurimälestisena arvel olev Simsoni vesiveski hoone vare (foto 2), paar halvas seisus abihoonet ning

lisaks ka üks hoone vare, mis ei ole ehitisregistris.

Foto 1. Parkali tn 2//4 kinnistul asuv kasutusest väljas olev eluhoone (Google Maps, www.google.com/maps, 2019).

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kobras AS töö nr 2021-107

Objekti aadress: Järva maakond, Paide linn

19 / 48

Foto 2. Kultuurimälestis Simsoni vesiveski hoone vare (Google Maps, www.google.com/maps, 2019).

Ujula park P2 katastriüksusel (kü tunnus 56601:001:0164) ehitisi ei asu. Ujula park P3 katastriüksusel (kü

tunnus 56601:001:0165) asub sademevee settetiik pindalaga 7000 m2.

Planeeringuala külgneb idas kõrvalmaanteega nr 15175 Paide-Mündi-Mäeküla ning läänes Parkali tänavaga.

Mõlemalt teelt lähtub juurdepääs planeeringualale. Teisel pool Parkali tänavat asuvad Paide ordulinnuse

varemed ja Vallitorn. Edelas asuvad elamumaa sihtotstarbega Parkali 6 (kü tunnus 56601:007:0520) ja Parkali

8 (kü tunnus 56601:007:1390) katastriüksused. Lõunas asub Parkali alajaam katastriüksus (kü tunnus

56601:007:1770) ja Järve tee 3 katastriüksus (kü tunnus 56601:007:0943). Järve tee 3 tootmismaa

sihtotstarbega katastriüksusel (kü 56601:007:0943) asuvad mõned kõrval- ja abihooned, kuid ehitisregistrisse

neid kantud ei ole. Läänes piirneb planeeringuala lisaks tootmismaa sihtotstarbega Veski tn 20

katastriüksusega (kü tunnus 56601:007:0830) ja Veski tn 16a katastriüksusega (kü tunnus 56601:007:0840).

Kõlvikuliselt moodustab Parkali tn 2 // 4 katastriüksusest haritav maa 4916 m2, looduslik rohumaa

11 640 m2, metsamaa 2 175 m2, õuemaa 1 226 m2 ja muu maa 12 646 m2. Ujula park P2 katastriüksusel on

looduslikku rohumaad 4 522 m2, metsamaad 9 457 m2, õuemaad 178 m2 ja muud maad 22 636 m2.

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kobras AS töö nr 2021-107

Objekti aadress: Järva maakond, Paide linn

20 / 48

Joonis 5. Vaade planeeringualale ja ümbrusele (Maa-ameti fotoladu, pildistuse aeg 14.06.2020).

9.2 Maastik

Planeeringuala asub Kõrvemaa tasandikul, jäädes kõrgendike vahele madalamale alale (Arold I., 2005).

Planeeringualast lõuna ja lääne suunda jääb linnamaastik, ida ja põhja suunas asub Järve tee, teisel pool

Järve teed paiknevad metsamassiivid. Samuti on suures osas metsaga kaetud osaliselt planeeringuala

koosseisu kuuluv Ujula park P3 kinnistu. Planeeringuala reljeef on tasane, enamjaolt jääb ala absoluutkõrgus

alla 62,5 m, valdavalt vahemikus ca 60,7 - 60,9 m. Parkali tn 2//4 kinnistu kirdeoossa on veetud täitepinnast,

mis on suures osas laiali planeerimata. Täidetud on ka Ujula park P2 kinnistu edelaosa (Maa-amet,

13.03.2021).

Paide vanalinn, sealhulgas Veski ja Parkali tänavad, on Järvamaa maakonnaplaneeringus 2030+ nimetatud

maakondliku, võimaliku riikliku tähtsusega (I klassi) väärtusliku maastikuna (Paide vanalinna väärtuslik

maastik). Maakonnaplaneeringus esitatud piire arvestades ühtib väärtusliku maastiku piir Paide vanalinna

muinsuskaitsealaga, seega piire järgides ulatub osaliselt ka detailplaneeringualale (kavandatava ridaelamu

piirkonda), kuigi väärtustena on välja toodud selles piirkonnas üksnes Veski ja Parkali tänavad. Soovituste

hulgas väärtuslike maastike säilimiseks ja maastikuväärtuste suurendamiseks on maakonnaplaneeringus

muuhulgas nimetatud, et tuleb tagada juurdepääs muinsuskaitse objektidele, korrastada ja eksponeerida neid,

säilitada väärtuslike maastike omapära maa sihtotstarbe muutmisel, samuti olemasolevate hoonete

rekonstrueerimisel.

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kobras AS töö nr 2021-107

Objekti aadress: Järva maakond, Paide linn

21 / 48

9.3 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused

Planeeringuala aluspõhja moodustab Siluri ladestu Llandovery ladestiku Ülem-Raikküla alamkihistu (S1rk2)

detriitne, peitkristalne lubjakivi, korall-lubjakivi, savikas dolokivi. Ala kaguosas asuva aluspõhjani ulatuva

puuraugu (keskkonnaregistri kood: PRK0008482) järgi on pinnakatte paksus 4,1 m ja pinnakatte avamuseks

holotseeni (viimase liustiku taandumisjärgsel ajal tekkinud) soosetted (madalsoo- ja rabaturvas, muda,

limoniit). Valdaval osal alast ongi kõige ülemiseks pinnakatte kihiks madalsooturvas. Vaid kitsal läänepoolsel

osal on pinnakattes glatsiogeenne moreen (Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu liustikusetted -saviliiv ja

liivsavi, veerised ja munakad) (Maa-amet, 13.03.2021).

Detailplaneeringuala kattub osaliselt Epu-Kakerdi turbamaardlaga (Maa-amet, 13.03.2021). Tegemist on

passiivse reservvaruga (plokk 7). Maapõueseaduse § 23 lg 6 kohaselt on maavaravaru passiivne juhul, kui

selle kaevandamine ja kasutamine on õigusaktide kohaselt keelatud või ei ole selle kaevandamine ja

kasutamine keskkonnakaitse vajadust arvestades võimalik. Reservvaru on maavaravaru, mille geoloogilise

uurituse detailsus võimaldab saada vajalikud andmed maavaravaru perspektiivi hindamiseks ja edasise

geoloogilise uuringu suunamiseks ehk on vaja teostada edasisi geoloogilisi uuringuid.

Planeeringualal levib Silur-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum (nr 12) lõhelistes ja karstunud kivimites ja

Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (nr 4). Paide linnasiseses linnas

kasutatakse ühisveevarustuses peamiselt Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumist (Paide asula

veehaare) ammutatavat põhjavett. Paide linnasisese linna 4 puurkaevust koosnev ühisveevarustussüsteemi

veehaare asub Kriilevälja külas.

Silur-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumi on valdavalt maapinnalt esimene põhjaveekogum, seetõttu

väljapeetud lasuv veepide puudub. Lokaalselt liigub põhjavesi Pärnu jõe suunas. Inimtekkelistest ühenditest

on kaitsmata põhjaveega aladel olulisim nitraatioon, mille väärtused on valdavalt alla 10 mg/l. Põhjaveekogumi

surveteguriteks on hajureostus (tööstusterritooriumid, põllumajandustegevus, ühiskanalisatsiooniga

ühendamata majapidamised ja suuremate asulate maakasutus) ning punktreostus (lekked reostunud aladelt,

näiteks jääkreostuskolded: endised sõjaväebaasid, asfaltbetoonitehased, katlamajad ja naftabaasid, kust

reostus võib lekkida ka põhjavette). Kaevandamise mõju põhjaveele on kohaliku iseloomuga. Siluri-

Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumi keemiline ja koguseline seisund on hea ning seega on põhjaveekogumi

üldine seisund hea (Hartal Projekt OÜ, 2014).

Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas toitub Siluri–Ordoviitsiumi

põhjaveekompleksist läbi Siluri–Ordoviitsiumi regionaalse veepideme lekkivast veest ja läbi mattunud orgude

sademeveest. Põhjavesi on surveline (veetase on vettandvatest kihtidest kõrgemal) ja hästi kaitstud reostuse

eest. Surveteguriteks on veevõtt ja soolase vee sissetung rannikul. Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumi

Lääne-Eesti vesikonnas põhjaveekogumi keemiline ja koguseline seisund on hea ja seega on ka

põhjaveekogumi üldine seisund hea (Hartal Projekt OÜ, 2014).

Vaadeldavas piirkonnas on esimene aluspõhjaline veekiht (Silur-Ordoviitsiumi veekiht) looduslikult nõrgalt

kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes (Maa-amet, 13.03.2021).

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kobras AS töö nr 2021-107

Objekti aadress: Järva maakond, Paide linn

22 / 48

9.4 Mullastik

Ala on liigniiske ja osaliselt kuivendatud. Planeeringualal levivad sügavad lammi-madalsoomullad (AM```)

(joonis 6), mille levik kajastab suhteliselt hästi regulaarsete üleujutuste ala (vt täpsemaalt ptk 9.5). Ala läbis

ajalooliselt Pärnu jõgi ning seega on tegemist Pärnu jõe lammialaga.

Joonis 6. Mullastik planeeringualal ja ümbruses (Maa-amet, 13.03.2021).

9.5 Hüdroloogilised tingimused

Tallinna tänava rekonstrueerimise käigus rajati planeeringualast põhjas asuvale Ujula park P3 kinnistule kaks

sademevee kogumise settetiiki kogupindalaga ca 4000 m2 (joonis 7).

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kobras AS töö nr 2021-107

Objekti aadress: Järva maakond, Paide linn

23 / 48

Joonis 7. Settetiikide ehitus Ujula park P3 kinnistul 2019. aastal (www.yit.ee/...).

Planeeringuala läbib ajalooline Pärnu jõe säng. Praegu on seal mõned kraavid, mis on juhitud sademevee

settetiiki. Parkali tn 2//4 kinnistu edelaosas asub ca 300 m2 tiik.

Pärnu jõgi asub teisel pool Järve teed, planeeringualast idas ca 300 m kaugusel. Pärnu jõgi ei ole arvatud

suurte üleujutusaladega veekogude hulka, millel tuleks määrata kõrgveepiir, millest omakorda hakataks

looduskaitseseadusest tulenevalt arvestama veekaitse, ehituskeelu- ja piiranguvööndi ulatust.

Looduskaitseseadusest tulenevad jõe kaldakaitse vööndid planeeringualale ei ulatu.

Keskkonnaministri 10.02.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/105 „Üleujutusega seotud riskide ajakohastatud hinnangu

kinnitamine“ on Paide linn siiski määratud üleujutusega seotud riskipiirkonnaks. Üleujutusega seotud risk on

sellise üleujutuse esinemise võimalikkus, mis võib kaasa tuua ebasoodsa mõju inimese tervisele ja varale,

keskkonnale, kultuuripärandile ning majandustegevusele. Üleujutusega seotud riskide maandamine on vajalik

nimetatud ebasoodsate mõjude ärahoidmiseks või leevendamiseks. Üheks üleujutuse mõjude leevendamise

viisiks on muuhulgas maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine planeeringutes.

Pärnu jõe 25 % ületustõenäosusega veetase ulatub detailplaneeringualale (joonis 8). See tähendab, et üks

kord iga nelja aasta tagant on planeeringuala üle ujutatud.

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kobras AS töö nr 2021-107

Objekti aadress: Järva maakond, Paide linn

24 / 48

Joonis 8. Pärnu jõest tingitud üleujutusala ulatus 25 % ületustõenäosusega veetaseme korral (1 kord 4 aasta jooksul) (Skepast&Puhkim OÜ, 2020).

Skepast&Puhkim OÜ on oma töös (2020) teinud ettepaneku lähtuvalt suurest üleujutusohust Pärnu jõe

paremkaldal Vodja jõest kuni Ringikraavini suurendada ehituskeeluvööndit kuni Järve tee teetammini. See

ettepanek puudutab ala teisel pool Järve teed (joonis 9).

Joonis 9. Ehituskeeluvööndi suurendamise ettepanek Paide linnas (Skepast&Puhkim OÜ, 2020).

Arvestades üleujutusala ulatust, on Skepast&Puhkim OÜ teinud ettepaneku ehituskeeluvööndi

kehtestamiseks ka Kaevu ja Veski tänavate ning Järve tee vahelisele alale. Kirjeldatud ala hõlmab ka

detailplaneeringuala. Ettepanekuna on toodud, et antud alal on ehitustegevus soovitatav vaid juhul, kui on

tagatud kõrgvee kiire tagasivool Järve tee alt Pärnu jõkke läbi truupide vms lahenduse.

Detailplaneeringuala

Detailpl aneerin guala

Detailpla- neeringu- ala

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kobras AS töö nr 2021-107

Objekti aadress: Järva maakond, Paide linn

25 / 48

Planeerimisseaduse § 75 lg 1 punktist 12 lähtudes on ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja

vähendamine üldplaneeringu ülesanne ning seega käsitletakse seda Paide uue üldplaneeringu koostamisel

(tehakse vastavad ettepanekud).

Pärnu jõgi kuulub detailplaneeringuala lähistel teise veekogumisse (Pärnu Tarbja paisust Käru jõeni,

veekogumi kood: 1123500_2). Eesti pinnaveekogumite seisundi 2019. aasta ajakohastatud vahehinnangu

kohaselt oli 2019. aastal veekogumi koondseisund „kesine“ (alates 2017. aastast, enne seda oli

seisund“ halb“). Mittehea seisundi põhjuseks on paisud ning mitteheaks näitajaks kalastiku indeks (JKI) n ing

mitteheaks elemendiks kalastik.

9.6 Kaitstavad loodusobjektid, sh Natura 2000 võrgustiku alad

Planeeringualal ei asu kaitstavaid loodusobjekte. Järve teest ca 300 m idas kulgeb Pärnu jõgi tehislikus sängis

ning Paide-Mündi-Mäeküla maanteel paiknevast Mündi sillast allavoolu taas looduslikus sängis. Pärnu jõele

on moodustatud Vodja jõe suudmest kuni suubumiseni Pärnu lahte Pärnu jõe hoiuala (KLO2000025) ja Natura

2000 võrgustikku kuuluv Pärnu jõe loodusala (RAH0000027) (EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem -

Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur (edaspidi EELIS) andmed seisuga 14.04.2021). Ka Esna ja Vodja

jõgede lõigud kuuluvad Pärnu jõe hoiuala ja Pärnu jõe loodusala koosseisu. Vodja jõe suubumiskohast

ülesvoolu ei ole Pärnu jõgi kaitstav hoiualana ega loodusalana, kuna voolab pikalt kunstlikus sängis, mis

looduskaitseliselt väärtust ei oma.

Pärnu jõe hoiuala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 08.09.2005 määrusega nr 234 „Hoiualade kaitse

alla võtmine Järva maakonnas“ ning selle kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud

elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) ja II lisas nimetatud liikide – hariliku hingu (Cobitis taenia), hariliku

võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio

crassus) elupaikade kaitse.

Pärnu jõe loodusala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 määrusega nr 615 „Euroopa

Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ ning selle kaitse-eesmärgiks on kaitsta:

I lisas nimetatud kaitstavaid elupaigatüüpe: jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450) ja puisniidud (*6530) ning

II lisas nimetatud liikide isendite elupaiku: harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm

(Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).

Nimetatud kaitse-eesmärkidest on EELISe andmetel Pärnu jõgi Vodja jõe suudmest allavoolu hariliku võldase

(Cottus gobio) elupaik.

Pärnu jõgi on kantud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse keskkonnaministri

15.06.2004 määrusega nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“.

9.7 Kultuuripärand

Planeeringuala asub osaliselt Paide vanalinna muinsuskaitsealal (registrinumber 27009), mille kaitsevöönd

katab suurt osa planeeringuala. Muinsuskaitseala koosneb Paide ordulinnuse alast ja ajalooliselt selle kõrvale

kujunenud linnatuumikust. Ala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 14.07.2005 määrusega nr 182 „Paide

vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus“. Määruse § 6 lõige 1 kohaselt on muinsuskaitseala eesmärk Paide

vanalinna muinsuskaitseala kui ajalooliselt väljakujunenud linnaehitusliku terviku ja muinsuskaitseala

kujundavate ehitiste, plaanistruktuuri, kultuurkihi, maastikuelementide, miljöölise eripära ja talle avanevate

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kobras AS töö nr 2021-107

Objekti aadress: Järva maakond, Paide linn

26 / 48

kaug- ning sisevaadete säilitamine. Määruse § 7 lg 2 kohaselt tuleb muinsuskaitsealal ehitades,

konserveerides ja restaureerides ning selleks ehitusmaterjale valides arvestada nii ehitise kui ka

muinsuskaitseala arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust. Määruses on toodud ühtlasi muinsuskaitseala

kaitsevööndis kehtivad kitsendused. Muinsuskaitseala kaitsevööndi hoonestamisel tuleb vältida järske

kontraste hoonestuse mastaapsuses muinsuskaitsealal ja vahetult selle piiri ääres ning tagada vanalinna

silueti vaadeldavus olulistest vaatepunktidest linnas ja vanalinnasuunalistelt tänavatelt.

Kultuurimälestistest asub planeeringualal (Parkali tee ääres) Simsoni vesiveski (registrinumber 15069), mida

taotletava detailplaneeringuga soovitakse restaureerida ridaelamuks. Mälestisele ei ole eraldi kaitsevööndit

määratud, kuna see asub Paide vanalinna muinsuskaitsealal (Maa-amet, 13.03.2021). Mälestise seisund on

avariiline (inspekteerimise kuupäev 05.05.2017) (Kultuurimälestiste register https://register.muinas.ee/).

10. Detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju

10.1 Mõju suurus, ruumiline ulatus ja mõjutatav elanikkond

Planeeritavate tegevuste keskkonnamõju jaguneb kaheks – ehitusaegne ja kasutusaegne mõju.

Ehitusstaadiumis oleneb mõju suurus ja ulatus kehtestatud keskkonnaabinõudest kinnipidamisest

ehitustöödel. Ehitusaegsed mõjud ümbruses elavatele inimestele avalduvad peamiselt hoonete,

juurdepääsuteede ja vajalike kommunikatsioonide (tehnorajatiste) ehitustöödega seotud võimaliku häiriva

müra, õhusaaste, vibratsiooni ja valguse näol. Ehitustööde mõjuala on pigem lokaalne ning seotud

planeeringuala ja selle vahetu ümbrusega. Ehitusaegsest mõjust tulenevad häiringud avalduvad peamiselt

ehitamise perioodil, on ajutise iseloomuga ja lakkavad pärast tööde lõpetamist. Arvestades soovitava

ehitusõiguse suurust ja iseloomu, võib ajutine mõju kesta üle aasta ning lakkab seejärel. Ehitustööde

pöördumatu mõju on seotud pinnasetööde (liigniiske ala täitmine täitepinnasega, sh taimestiku likvideerimine)

ja sellest tuleneva ala veerežiimi muutmise ja senise maakasutuse muutumisega.

Kasutusaegsed mõjud tulenevad eelkõige ala kasutamise iseloomu ja aktiivsuse muutumisest. Seni aktiivsest

kasutusest väljas olevale alale on kavas rajada elamu ning looduslikule seni hoonestamata alale teenindusliku

iseloomuga ehitisi (spaahotell ja kaubanduskeskus koos vajaliku parkimisalaga). Tühisel määral suureneb

asustustihedus, aga olulisel määral ala kasutamise intensiivsus, mis toob kaasa suureneva liikluskoormuse

ning sellest tuleneva müra ja õhusaaste. Alale rajatava spaahotelli ja kaubanduskeskuse kasutamisest on

mõjutatud ümbruses elavad inimesed ja ka planeeringualale elama asuvad inimesed. Ala väljanägemine

muutub ning arvestades hoonestusmahtude mastaapi sõltub väljanägemine (st visuaalne tunnetus) suuresti

hoonete arhitektuursetest ning territooriumi tervikliku kujundamise lahendustest ümbritseva keskkonna tastal.

Oma rolli mängib kindlasti ala külgnemine Paide vanalinna muinsuskaitsealaga. Vastavalt liikluskorralduse

algsele kavale ei kasuta keskuste külastajad kitsaid Parkali ja Veski tänavaid, liikluskoormus seal seetõttu ei

suurene ning negatiivset mõju elanikele ei saa esineda. Planeeringuala kasutusaegsed mõjud on seotud ka

vee tarbimise, reoveetekke ja selle käitluse, sademevee kogumise ja käitluse, energiatarbe, jäätmetekke jm

hoonete ja kõvapindade kasutamisest tingitud mõjudega. Kasutusaegsed mõjud on linnalisele keskkonnale

tavapärased iseloomulikud mõjud.

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kobras AS töö nr 2021-107

Objekti aadress: Järva maakond, Paide linn

27 / 48

10.2 Mõju maakasutusele

Detailplaneeringuga soovitakse ulatuslikult muuta üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarvet ning

senist maakasutust. Samas ei ole maakasutuse muutusest tulenevalt ette näha olulist ebasoodsat mõju,

kuna hetkel on ala aktiivsest inimtegevusest väljas ning puudub konkreetne nägemus ala kasutusele

võtmiseks teistsugustel eesmärkidel või konkreetse funktsiooni leidmine alale.

Detailplaneeringuala asub üleujutataval alal. Alale tuleb täitepinnast vedada mahus, mis võimaldaks

maapinda tõsta vähemalt ca 0,8 m võrra kõrgemale (vt täpsemalt ptk 10.3 ja 10.4). Planeeringuala

maapinna tõstmine ei suurenda oluliselt madalamatel naaberaladel üleujutuste ulatust. Planeeringu

elluviimise eelduseks on kõrgvee kiire tagasivoolu tagamine Järve tee alt Pärnu jõkke läbi truupide

vms lahenduse (vt täpsemalt ptk 10.9), mistõttu ei pikene detailplaneeringu elluviimisel selle tingimuse

täitmisel naaberaladel üleujutuse kestust, vaid võib hoopiski lüheneda.

10.3 Mõju õhukvaliteedile

Ehitustööde käigus põhjustavad õhu saastamist ehitusmasinad, mis paiskavad õhku heitgaase ja

tolmuosakesi. Samuti võib esineda ehitusplatsilt tolmu levikut ning alifaatsete ja aromaatsete süsivesinike

lendumist asfaltkatete rajamisel. Tegemist on lokaalse, ajutise ja väheintensiivse mõjuga õhukvaliteedile.

Lähimad võimalikud häiringualasse jäävad elamud asuvad Parkali tn 6 ja 8 ning lisaks juurde

detailplaneeringuga planeeritud elamu, enamikes suundades puuduvad võimalikud häiringute vastuvõtjad.

Võimaliku negatiivse mõju vältimiseks tuleb planeerida intensiivselt tolmu tekitavaid töid soodsate

ilmastikuoludega ajale (arvestades tuule tugevuse, tuule suuna ja õhuniiskusega), kasutada heas seisukorras

tehnikat ning rakendada vajadusel meetmeid tolmamise vähendamiseks (nt niisutamine).

Kasutusperioodil on õhu saastamine eelkõige seotud piirkonna liiklussageduse suurenemisega, millest

tulenevalt paiskub õhku kütuste kasutamisel tekkivaid heitgaase (kaugemas tulevikus seoses elektrisõidukite

laiema kasutuselevõtuga leeveneb märkimisväärselt). Mõju suurus sõltub liiklusintensiivsusest ja -korraldusest

avaldudes tugevamalt sõiduteede ristumiskohtade läheduses.

Õhukvaliteedi seisukohast on parim lahendus linna kaugküttevõrguga liitumine. Maksimaalse

keskkonnasäästlikkuse saavutamiseks on mõistlik kasutada hübriidsüsteemi, kus osa hoonete kütmisele

kuluvast soojusenergiast saadakse päikesekollektoritega. Detailplaneeringuga tuleb kohapeal kütuseid

tarbivad lahendused välistada.

Ehitustegevusest tuleneb mõõdukas mõju õhukvaliteedile. Vähendamist vajava keskkonnahäiringu

tekkimist ei ole ette näha eeldusel, et ehitustegevust planeerides ja tööde tegemise ajal arvestatakse

ilmastikuoludega, kasutatakse heas seisukorras tehnikat ja vajadusel rakendatakse meetmeid tolmu

leviku vältimiseks. Kasutusaegsed mõjud on linnalisele keskkonnale iseloomulikud, mis ei põhjusta

piirkonnas välisõhu kvaliteedi piirväärtuste ületamist. Lähimad võimalikud häiringualasse jäävad

elamud asuvad Parkali tn 6 ja 8 ning lisaks juurde detailplaneeringuga planeeritud elamu, enamikes

suundades puuduvad lähialal võimalikud häiringute vastuvõtjad. Detailplaneeringuga kavandatava

tegevuse elluviimine oodatavalt ei too ehitus- ega kasutusperioodil kaasa olulist negatiivset mõju

välisõhu kvaliteedile.

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kobras AS töö nr 2021-107

Objekti aadress: Järva maakond, Paide linn

28 / 48

10.4 Mõju müra- ja vibratsioonitasemele

Müra tekib ehitusperioodil peamiselt ehitusmasinate kasutamisest vahetult ehitustegevusel.

Lähtudes atmosfääriõhu kaitse seaduse6 §-st 59 peab müraallika valdaja tagama, et tema müraallika

territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarvete alusel määratakse

alad olenevalt iseloomust erinevatesse mürakategooriatesse. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega

nr 717 on määratud mürakategooriatele vastavad normväärtused. Müra piirväärtus on normväärtus, mis näitab

suurimat lubatud mürataset, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb

rakendada müra vähendamise abinõusid.

Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena ajavahemikul

kl 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Eeldatavalt tehakse ehitustöid päevasel

ajal, mistõttu on ehitusmüra piirväärtuse ületamine ebatõenäoline. Hoonete ja teede rajamisel kasutatavad

erinevad mehhanismid ja masinad põhjustavad ehitustegevusele iseloomulikku müra, mis võib olla lähimate

elanike jaoks kohati häiriv. Ehitustegevusest põhjustatud negatiivne mõju piirkonna müratasemele on

lühiajaline ja pöörduv, st tavapärasest suurem müra esineb ainult ehitusperioodi ajal ja ehitustegevuse

lõppemisel see lakkab. Kuigi päevaseks ajaks ei ole ehitustöödele müra piirväärtust kehtestatud, tuleb

tekitatavat müra minimeerida ka päevasel ajal, kasutades tehniliselt korras masinaid ja vältides asjatu

müra teket (näiteks masinate asjatu käitamine).

Kasutusperioodil kaasneb detailplaneeringu elluviimisel tavapärane linnalisele keskkonnale iseloomulik müra,

mis on seotud tehnoseadmete (ventilatsioonisüsteem jms) kasutamise, lisanduva liikluskoormuse ja inimeste

igapäevase tegevusega. Oluline on arvestada, et tehnoseadme valdaja vastutab ümbritsevate alade

mürakategooria mürataseme nõuete täitmise eest. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt

rakendatakse tehnoseadmete tekitatava müra piirväärtusena tööstusmüra sihtväärtust. Elamupiirkonna alal

tuleb arvestada elamumaale kehtivate rangemate normidega. Detailplaneeringus tuleb juhtida tähelepanu

vajadusele arvestada tehnoseadmete tekitatava müra puhul keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega

nr 71 kehtestatud müra normtasemeid.

Piirkonda lisanduvast liikluskoormusest tulenevalt tõuseb ka piirkonna müratase, kuna võetakse kasutusele

ala, kus varasemalt oli inimtegevus minimaalne. Läbimõeldud kergliikluslahendus, mis soodustab kohalikele

ala külastamist jalgsi või jalgrattaga, vähendab mürataseme tõusu. Muutus on läheduses elavatele inimestele

tõenäoliselt tunnetatav ja võib olla häiriv, kuid tegemist on linnalisele keskkonnale ja ka elamupiirkonnale

iseloomuliku müraga. Ei ole ette näha liiklusmüra osas kehtestatud piirväärtuse ületamist ega olulise

ebasoodsa mõju esinemist. Mürataseme vähendamiseks ja ka liiklusohutuse tagamiseks tasub

sõidukiirus piirata elamupiirkonnas kuni 30 km/h – praegusel hetkel on sõidukiirus piiratud alates

Veski tn ühesuunalise liiklusega ala algusest.

Kavandatava tegevusega seotud ehitustegevus võib põhjustada läheduses elavatele inimestele

häiringut mürataseme tõusu tõttu, kuid ei ole ette näha piirväärtuste ületamist ning ajutine mõju

müratasemele lakkab ehitustegevuse lõppemisel. Lähimad võimalikud häiringualasse jäävad elamud

6 Atmosfääriõhu kaitse seadus1, vastu võetud 15.06.2016. 7 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”, keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71.

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kobras AS töö nr 2021-107

Objekti aadress: Järva maakond, Paide linn

29 / 48

asuvad Parkali tn 6 ja 8 ning lisaks juurde detailplaneeringuga planeeritud elamu, enamikes suundades

puuduvad lähialal võimalikud häiringute vastuvõtjad. Kasutusajal avaldub müratasemele tavapärane

linnalisele piirkonnale iseloomulik mõju, mille puhul ei ole ette näha müra normväärtuste ületamist.

Kavandatava tegevuse elluviimine ei too seega ehitus- ega kasutusperioodil kaasa olulist negatiivset

mõju müratasemele.

10.5 Mõju kultuuripärandile

Kavandatud planeeringuala paikneb osaliselt Paide vanalinna muinsuskaitsealal ning kogu ulatuses selle

kaitsevööndis. Kinnismälestise kaitsevööndi eesmärk muinsuskaitseseaduse kohaselt on

tagada kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning seda ümbritsevate mälestisega seotud

kultuuriväärtuslike objektide ja elementide säilimine, kinnismälestise vaadeldavus ja mälestiselt avanevate

algupäraste vaadete säilimine ning kinnismälestist ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine. Paide

vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse § 8 lg 1 kohaselt tuleb muinsuskaitseala kaitsevööndi hoonestamisel

vältida järske kontraste hoonestuse mastaapsuses muinsuskaitsealal ja vahetult selle piiri ääres ning tagada

vanalinna silueti vaadeldavus olulistest vaatepunktidest linnas ja vanalinnasuunalistelt tänavatelt. Määruse §

8 lõige 2 kohaselt on Muinsuskaitseameti loata muinsuskaitseala kaitsevööndis keelatud:

1) püstitada välismõõtmete tõttu muinsuskaitseala oluliste vertikaalsete dominantide vaadeldavust häirivaid

või olulisi kaugvaateid muinsuskaitsealale varjavaid ehitisi;

2) püstitada muinsuskaitseala välispiirile välismõõtmetelt või ehitusmahult muinsuskaitseala või tema

välispiiriga vahetult külgneva hoonestuse suhtes mastaapidelt mittesobivaid ehitisi;

3) paigaldada olulistele vaatesuundadele vanalinnale avanevaid vaateid katvaid või oluliselt varjavaid

reklaame, tehnilisi rajatisi või muid konstruktsioone.

Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 33 lõikele 2 võib mälestist või muinsuskaitsealal asuvat ehitist kasutada

lähtuvalt nüüdisaja vajadustest, kuid mitte viisil, mis võib ohustada mälestise või ehitise või selle osade

säilimist. Muinsuskaitseseaduse § 33 lõike 3 kohaselt peab mälestise ja muinsuskaitseala säilimise

tagamiseks mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise omanik või valdaja mälestist või ehitist hooldama

ning vajaduse korral remontima.

Paide vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse kohaselt võib muinsuskaitsealal paiknevat ehitist (antud juhul

Simsoni vesiveski hoone varet) restaureerida või remontida ainult muinsuskaitse eritingimusi järgiva projekti

alusel ja erialaspetsialisti muinsuskaitselise järelevalve all muinsuskaitseseaduse §-s 35 sätestatud tingimustel

ja korras. Seega detailplaneeringu raames tuleb koostada muinsuskaitse eritingimused, mille alusel saab

toimuda ridaelamu kavandamine. Muinsuskaitse eritingimuste eesmärk on tagada mälestise ja

muinsuskaitsealal asuva ehitise ning nende osade säilimine. Ehitusprojekt peab vastama ehitusprojektile

kehtestatud nõuetele ja olema kooskõlas muinsuskaitse eritingimustega.

Seda, kas varemete ümberehitamine elamuks on võimalik, kas on võimalik tagada varemete osaline

või täielik säilitamine või taastamine, selgub eritingimuste väljatöötamisel Muinsuskaitseameti või

vastavat tegevusluba omava spetsialisti poolt, kes hindab ja võtab arvesse kõiki olulisi ja vajalikke

asjaolusid (sh olemasolevate veskivaremete seisukorda ja nende ümberehitamise tehnilist

võimalikkust ning 2017. aastal Veski ja Parkali tänavate nurgalt avastatud veskitammi, mis on osa

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kobras AS töö nr 2021-107

Objekti aadress: Järva maakond, Paide linn

30 / 48

kunagise Paide kindluse vesirajatissüsteemist). Ehitustöid võib teha üksnes Muinsuskaitseameti loal

tingimustel, mis tagavad mälestise säilimise.

Kui muinsuskaitsealal tööd tehes avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht,

sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha

muutumatul kujul ning viivitamatult teatama sellest Muinsuskaitseametile ja Paide Linnavalitsusele.

Spaahotelli ja kaubanduskeskuse rajamine ei mõjuta Paide vanalinna muinsuskaitseala väärtuseks

olevaid muid ehitisi ja rajatisi, kui töötatakse välja Paide vanalinna muinsuskaitseala piirnemisega

arvestav ja sellega sobituv arhitektuuriline lahendus, mis ei halvenda Paide vanalinna

muinsuskaitsealale iseloomulike ehitiste ja rajatiste säilimist sealses sobivas ja toetavas keskkonnas.

Spaahotelli ja kaubanduskeskuse kavandamiseks on vajalik arhitektuurivõistluse korraldamine ja

vaadeldavuse analüüsi läbiviimine, tagamaks Paide vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusega

kehtestatud nõuet vältida muinsuskaitseala kaitsevööndisse hoonestamisel järske kontraste

hoonestuse mastaapsuses muinsuskaitsealal ja vahetult selle piiri ääres ning vanalinna silueti

vaadeldavus olulistest vaatepunktidest linnas ja vanalinnasuunalistelt tänavatelt.

10.6 Mõju väärtuslikule maastikule

Väärtuslikel maastikel kavandatav tegevus peab tagama nendele maastikele omaste kultuurilisajalooliste,

esteetiliste, looduslike, rekreatsiooniliste ja identiteediväärtuste säilimise. Säilitada tuleb väärtuslike maastike

omapära maa sihtotstarbe muutmisel, samuti olemasolevate hoonete rekonstrueerimisel.

Paide vanalinna väärtusliku maastiku väärtused kattuvad Paide vanalinna muinsuskaitseala

väärtustega, mistõttu peatükis 10.5 esitatud mõju hindamise järeldused, nõuded ja soovitused ühtivad

mõju hindamise järeldustega (kohalduvad) Paide vanalinna väärtuslikule maastikule.

Detailplaneeringu realiseerimisega ei halvendata juurdepääsu väärtusliku maastiku väärtuslikele

elementidele (hoonestusele, rajatistele ja teedele).

10.7 Mõju pinnasele

Detailplaneeringualal on tegemist turvastunud liigniiske alaga. Kavandatavate tegevuste mõju pinnasele on

seotud ehitustegevusel tehtavate kaevetöödega, ala tõstmisega (maapinna täitmise), vundamentide

rajamisega ning teede ehitusega. Detailplaneeringualal on pinnas olnud varasemalt valdavalt mõjutamata,

kuid osaliselt on alale juba täitepinnast veetud ning veelgi varem on pärast Pärnu jõe suunamist uude sängi

vana säng täidetud.

Kavandatava ehitustegevusega kaasneb loodusliku pinnase hävimine, selle struktuuri ja funktsioonide

muutumine. Kogu detailplaneeringualal tuleb ehitustegevuse võimaldamiseks teha ulatuslikke pinnasetöid –

maapinna kõrgust tuleb tõsta (ala tuleb täita), arvestades Pärnu jõe veetasemetega. Üldjuhul arvestatakse

ehitustegevuse kavandamisel üleujutataval alal veekogu 1% ületustõenäosusega veetasemega.

Skepast&Puhkim OÜ poolt 2020. aastal koostatud töö „Paide linnas korduva üleujutusega ala piiri määramine

ja Paide riskipiirkonnas üleujutuste leevendamise põhimõtete väljatöötamine“ on sisendiks uuele koostatavale

Paide linna üldplaneeringule üleujutusega ala piiri määramiseks ning asustuse ja ehitustegevuse suunamiseks

eesmärgiga ära hoida või vähendada Paide linnas kui üleujutusega seotud riskipiirkonnas üleujutuse

võimalikke kahjulikke tagajärgi inimese tervisele, keskkonnale, kultuuriväärtustele ja majandustegevusele.

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kobras AS töö nr 2021-107

Objekti aadress: Järva maakond, Paide linn

31 / 48

Töös määrati Pärnu jõe maksimumveetasemed neljas uuritavas punktis, sh detailplaneeringualast teisel pool

Järve teed Vodja jõe suubumiskohas. Selles profiilis määrati Pärnu jõe 1% ületustõenäosusega veetasemeks

61,49 m, mis tähendab, et ehituskõrguse seadmisel selle kõrguse järgi tuleks alale täitepinnast vedada mahus,

mis võimaldaks maapinda tõsta vähemalt ca 0,8 m võrra kõrgemale. Arvestades juba varasemal ajal

planeeringuala põhja- ja lõunapoolsele alale osaliselt veetud täitepinnasega ja ala kõrgusega planeeringuala

erinevates kohtades, on vajaliku täitepinnase maht suurusjärgus 40 000 m3. Samas, võttes arvesse veel

turbamulla tihenemist täiendava raskuse, selle edasist lagunemist ning täitepinnase tihendamist, on

vajamineva täitepinnase maht veel suurem.

Planeeringuala pinnase olulisemaid funktsioone on praeguses olukorras alale langeva sademevee imbumise

võimaldamine, kui seda parasjagu võimaldab põhjaveetase ning Pärnu jõe veetase. Pärast planeeringu

realiseerimist kaetakse suurem osa planeeringualast kõvakattega pindadega ning seega ei ole võimalik enam

pinnasel antud asukohas seda funktsiooni täita.

Arvestades kunagist maakasutust, mil alalt voolas läbi Pärnu jõgi ning pärast jõe juhtimist uude sängi, mil ala

on olnud aktiivsest inimtegevusest ja selle mõjualast väljas, on jääkreostuse esinemine alal vähetõenäoline.

Samas ei saa teadmata reostuse esinemist kunagi alal välistada, mistõttu kui ehitustööde läbiviimisel tekib

kahtlus pinnase reostuse osas, tuleb võtta pinnaseproovid ning analüüsida pinnasele kehtestatud

piirväärtustega võrdlemiseks vajalike komponentide sisaldusi. Reostunud pinnase esinemisel tuleb see kogu

ulatuses eemaldada ning anda üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele.

Kavandatavate tegevuste mõju pinnasele on seotud ehitustegevusel tehtavate kaevetöödega, ala

tõstmisega (maapinna täitmise), vundamentide rajamisega ning teede ehitusega.

Detailplaneeringuala asub üleujutataval alal. Ehituskõrguse seadmisel tuleks arvestada Pärnu jõe 1%

ületustõenäosusega veetasemega, mis Vodja jõe suubumiskoha profiilis on 61,49 m. Alale tuleb

täitepinnast vedada mahus, mis võimaldaks maapinda tõsta vähemalt ca 0,8 m võrra kõrgemale.

Planeeringuala pinnase olulisemaid funktsioone on praeguses olukorras alale langeva sademevee

imbumise võimaldamine, kui seda parasjagu võimaldab põhjaveetase ning Pärnu jõe veetase. Pärast

planeeringu realiseerimist kaetakse suurem osa planeeringualast kõvakattega pindadega ning seega

ei ole võimalik enam pinnasel antud asukohas seda funktsiooni täita. Sademevee käitlemise lahendust

detailplaneeringu taotluses ega selle juurde kuuluvas seletuskirjas kirjeldatud ei ole, kuid läbimõeldud

lahendus kompenseerib pinnase nimetatud funktsiooni kadumist. Mõju ei saa pidada oluliseks.

Jääkreostuse esinemine alal vähetõenäoline. Samas, kui ehitustööde läbiviimisel tekib kahtlus

pinnase reostuse osas, tuleb võtta pinnaseproovid ning analüüsida pinnasele kehtestatud

piirväärtustega võrdlemiseks vajalike komponentide sisaldusi. Reostunud pinnase esinemisel tuleb

see kogu ulatuses eemaldada ning anda üle vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb seada tingimuseks projekteerimisele eelnevalt läbi viia

ehitusgeoloogilised uuringud, selgitamaks milliseid ehitustehnilisi lahendusi tuleb alal hoonestuse ja

teede ning parklate rajamiseks rakendada.

Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks planeeringualal ladustatavate ja kasutatavate

kemikaalidega (nt kütused) ning ehitusjäätmetega. Tõenäosus saasteainete pinnasesse sattumiseks

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kobras AS töö nr 2021-107

Objekti aadress: Järva maakond, Paide linn

32 / 48

ei ole suur, kui rakendada keskkonnakaitse abinõusid ja pidada kinni tavapärastest ohutusnõuetest,

mis puudutavad ehitustöödel kemikaalide ja ehitusjäätmete käitlemist.

Kasutusperioodil lisanduvat ebasoodsat mõju pinnasele ei ole ette näha.

10.8 Mõju pinna- ja põhjaveele

Alal on kõrge maapinnalähedase põhjavee tase. Spaahotellile maa-aluse korruse ehitamisel võib olla vajalik

teostada kaevetöid allpool põhjaveetaset. Kaevetööde sügavuse ulatus allpool põhjaveetaset sõltub suuresti

sellest, kui palju maapinda antud asukohas täidetakse. Ehitustegevuse võimaldamiseks allpool

põhjaveetaset tuleb ajutiselt põhjaveetaset lokaalselt vajalikus ulatuses alandada ja valida sellisele

olukorrale vastavad ehitustehnilised lahendused (kessooni abil), tagamaks hoonekonstruktsioonide

vastupidavus kõrge põhjavee tingimustes ning vara ja tervise kaitse. Põhjavee saastumise ohu

minimeerimiseks tuleb rakendada meetmeid keskkonnaohutuse tagamiseks pidades kinni

veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõuetest, rakendada ehitustöödel keskkonnakaitse

abinõusid ning tagada kõikide töötajate teadlikkus vee saastamise riskidest ning neid arvestav ja

minimeeriv tegevus.

Põhjavee ajutine alandamise mõjuala on lokaalne ning veetase taastub pärast ehitustegevuse

lõpetamist. Vee pumpamisel kasutatakse eesvooluna Pärnu jõge, kuid mõju selle kvaliteedile ei ole

oluline, kuna eeldatavalt ei asu alal jääkreostuskoldeid ja tegemist on maapõues oleva puhta veega.

Kasutusaegsed mõjud veekeskkonnale on seotud veetarbimise, reoveekäitluse ja sademevee ärajuhtimisega.

Detailplaneeringuga kavandatavad ehitised on kavas liita ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, järgides vee-

ettevõtja ja võrguvaldaja poolt esitatavaid tehnilisi tingimusi.

Rajatava 6 korteriga ridaelamu joogi- ja tarbevee tarbimisvajadus on võrreldes kaubanduskeskuse ja

spaahotelli veevajadusega oluliselt väiksem. Kaubanduskeskuse veetarve jääb tõenäoliselt väiksemaks

võrreldes spaahotelli veetarbimise vajadusega, tegelikud veetarbimise vajadused ei ole teada. Hetkel

moodustab Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumis Järva-Jaani põhjaveemaardlas Paide linnas

ühisveevarustuses joogiveena kasutatavas Paide linnasisese linna maardla piirkonnas tegelik veevõtt lubatud

veevõtust (730 000 m3/ööp8) veidi üle poole (2017. aastal 400 192 m3/ööp, 2018. aastal 416 100 m3/ööp, 2019.

aastal 395 295 m3/ööp). Piimatoodete tootmisega tegelev ettevõte AS E-Piim Tootmine kavatseb rajada

Paidesse Mündi tn 64 // Ruubassaare tee 12 katastriüksusele (kü tunnus 56701:001:0081) uue tehase, mis

peaks tegevust alustama 2021. aasta keskpaigas. Tehase valmimisega on kavas hakata võtma nii olme- kui

ka tootmisvett Paide linna ühisveevõrgust. Hinnanguline tarbitav veekogus on kuni 1 000 m3/ööp. Maksimaalse

piimatööstuse jõudluse korral ületaks asula veetarbimine koos Paide linnasisese linna prognoositava

veevajadusega (1 102 m3/ööp) põhjavee tarbevaru. Enne kinnitatud põhjaveevaru kasutamistähtaja lõppu, s.o

arvatavasti 2021. või 2022. aastal, algatab vee-ettevõtja põhjaveevaru hindamise ning peale selle kinnitamist

taotleb ka keskkonnaloa muutmist. Teostatud Paide veehaarde detailuuringu järgi on Paide linna veehaardest

võimalik saada vett 2 000 kuni 4 000 m3/ööp. 2021. või 2022. aastal jooksul selgub ka piimatööstuse tegelik

veevajadus, mis omakorda selgitab, kas ja kui palju on vaja Paide linnasisese linna põhjavee tarbevaru kogust

suurendada (Paide linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029, 2019 ja

8 Põhjaveevaru on kinnitatud keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 407 „Järva maakonna põhjaveevarude

kinnitamine“.

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kobras AS töö nr 2021-107

Objekti aadress: Järva maakond, Paide linn

33 / 48

muudetud 2020). Detailplaneeringust huvitatud isik esitab vee-ettevõtjale taotluse tehniliste tingimuste

saamiseks vee tarbimiseks ning vee-ettevõtja hindab kinnitatud tarbevarude ning Paide linna

olmevajadusteks ning AS E-Piim prognoositavate veevajaduste alusel, kas soovitavad veekogused

jäävad lubatud tarbevaru piiresse või mitte. Seda, kas on vajalik ära oodata põhjaveevaru uuesti

hindamise tulemused, mille alusel vee-ettevõtja endapoolsed kalkulatsioonid teeb, otsustab vee-

ettevõtja koostöös Keskkonnaametiga (veeloa andjaga). Kui detailplaneeringu elluviimiseks vajalik

veetarbimine jääb koos muude olemasolevate ja prognoositavate veetarbimistega Järva-Jaani

põhjaveemaardlas Paide linnasisese linna piirkonnas Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumis

kinnitatud või uuesti kinnitatava tarbevaru piiridesse, siis võibki eeldada, et olulist mõju Järva-Jaani

põhjaveemaardla Paide linnasisese linna maardla piirkonna põhjavee koguselisele seisundile ei ole.

Olgu öeldud, et Siluri–Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumi looduslik ressurss (471 451 m3/ööp) on

suurem kui põhjavee kinnitatud tarbeveevaru kogu põhjaveekogumis ehk erinevates

põhjaveemaardlates kokku (25 620 m3/ööp), seega planeeringu elluviimine põhjaveekogumi kui terviku

koguselist seisundit oluliselt ei mõjuta.

Reoveekäitlus kavandatakse lahendada ühiskanalisatsiooniga liitumise teel. Paide linna reovesi puhastatakse

2014. aastal rekonstrueeritud reoveepuhastis (PUH0510730). Projekteeritud reostuskoormus on 40 225 ie ja

töökoormus 15 000 ie (Paide linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029,

2019 ja muudetud 2020). Seega rakendatud on ca 1/3 reoveepuhasti projektkoormusest ning

planeeringu realiseerimisega kaasnev lisakoormus reovee puhastamise võimekusele olulist mõju ei

avalda. Tekkiv reovesi puhastatakse vastavalt Paide Vesi AS-le väljastatud keskkonnaloas sätestatud

nõuetele, mis arvestab heitvee suubla hea seisundi saavutamise eesmärgiga. Seega ei ole ohtu ka

Pärnu jõkke juhitava heitvee kvaliteedinäitajate halvenemiseks ja reovee käitlemise mõju Pärnu jõele

ei saa pidada oluliseks.

Enamik planeeringualast on kavas kõvakatte alla viia. Hoonete katustelt, teedelt ja parklate sademevesi on

vajalik kokku koguda ja käidelda. Rajada tuleb lahkvoolne kanalisatsioon. Sademevee suublaks Pärnu jõgi.

Mõju Pärnu jõele ei saa pidada oluliseks, kui töötatakse välja sademevee käitlemise lahendus, millega

võimaldatakse ühtlustada eesvoolu juhitavat sademevee vooluhulka (pikendades selle viibeaega

tekkekohas) ja järgitakse maksimaalses võimalikus ulatuses säästvate sademevee

ärajuhtimissüsteemide põhimõtteid. Sademevee säästlikul majandamisel on üheks esmaseks põhimõtteks

sademevee tekkimiskohas selle moodustumise (suurte vooluhulkade) ja reostumise vältimine. Sisuliselt

tähendab see kõvakattega alade minimeerimist, murukatuste ja haljaskatuste kasutamist, kõvakattega

katusepindadelt puhta sademevee eraldi kogumist ja kasutamist (nt tualettpottides), ära juhtimist vajava

sademevee äravoolu ühtlustamist, teede/platside puhtana hoidmist jne. Kuna planeeringuala on liigniiske,

põhjaveetase kohati maapinnalähedane ja tihti Pärnu jõe poolt üleujutatav, siis sademevee immutamise

lahendusi kohapeal rakendada ei saa. Arvestades sedavõrd suurelt alalt sademevee juhtimist suublasse on

keskkonnaloa väljastamine tõenäoliselt vajalik ja selles sätestatud seirenõuete täitmisega saab omada

kontrolli jõkke juhitava sademevee kvaliteedi üle. Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded

reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,

nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ kohaselt tohib lahkvoolsest

sademeveekanalisatsioonist sademeveelaskme kaudu suublasse juhtida sademevett, mille saastenäitajad ei

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kobras AS töö nr 2021-107

Objekti aadress: Järva maakond, Paide linn

34 / 48

ületa määruse lisas 1 sätestatud piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000–

9999 ie, välja arvatud heljumisisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l, ja naftasaaduste sisaldus, mis ei tohi ületada

5 mg/l. Parklate sademevesi peab kindlasti läbima õli- ja liivapüüduri enne suublasse juhtimist.

10.9 Üleujutusoht ja sellest tulenevad mõjud

Skepast&Puhkim OÜ on teinud oma 2020. aastal koostatud töös „Paide linnas korduva üleujutusega ala piiri

määramine ja Paide riskipiirkonnas üleujutuste leevendamise põhimõtete väljatöötamine“ ettepaneku

ehituskeeluvööndi kehtestamiseks uues koostatavas üldplaneeringus Kaevu ja Veski tänavate ning Järve tee

vahelisele alale. Ettepanekuna on toodud, et antud alal on ehitustegevus soovitatav vaid juhul, kui on tagatud

kõrgvee kiire tagasivool Järve tee alt Pärnu jõkke läbi truupide vms lahenduse. See on vajalik põhjusel, et

Järve tee on vee äravoolu tõkestavaks barjääriks – kui pärast suurvee perioodi veetase jões langeb, siis jääb

vesi planeeringualale „lõksu“, kuna selle äravool jõkke on teetammi tõttu takistatud. Seega alal saab soovitud

arendustegevus toimuda vaid juhul, kui teadvustatakse üleujutusohtu ning on täidetud üleujutuse ohtu

leevendavad meetmed. Võimaliku üleujutuseohu tõttu on kahjustuste (majanduslik kahju) ja veekogu

reostumise vältimiseks vajalik alal maapinda tõsta, arvestades soovitatavalt Pärnu jõe 1%

ületustõenäosusega maksimumveetasemega, st planeerides kõikide hoonete ehituskõrguseks

vähemalt 61,49 m. Arvestades kavandatud ala maakasutust, tuleb sellest arvestusest lähtuda ka teede

ja parklate kavandamisel. Planeeringuga soovitud ehitusõiguse mastaabi ja avaliku kasutuse tõttu

tuleb teha koostööd kohaliku omavalitsuse ja Maanteeametiga, leidmaks ehitustehnilised lahendused

vee kiireks tagasivooluks Pärnu jõkke.

Uushoonestuse kavandamisel tuleb arvestada kõrgvee mõjuga ehituskonstruktsioonidele ja

ehitusmaterjalidele. Üleujutusohuga piirkondades tuleb rajada kõrgveest mõjutatud ehitise osad

veekindlate või hingavatena (vundament, elektrisüsteemid jm tehnovõrk).

Sademevee ärajuhtimise küsimus vajab asukoha eripärast ja ulatuslike kõvakattega pindade (katused,

parklad, teed) rajamisest tulenevalt lahendamist konkreetselt ja põhjalikult. Pärnu jõkke juhitavat

sademevee vooluhulka on võimalik ühtlustada, kui võimaldatakse pikendada selle viibeaega ja

aeglustada äravoolu tekkekohas kogumistiigi/-tiikide, kraavide/haljaskanalite rajamisega ja järgida

maksimaalses võimalikus ulatuses säästvate sademevee ärajuhtimissüsteemide põhimõtteid.

Sademevee säästlikul majandamisel on üheks esmaseks põhimõtteks sademevee tekkimiskohas selle

moodustumise (suurte vooluhulkade) ja reostumise vältimine. Sisuliselt tähendab see kõvakattega alade

minimeerimist, murukatuste ja haljaskatuste kasutamist, kõvakattega katusepindadelt puhta sademevee eraldi

kogumist ja kasutamist (nt tualettpottides), ära juhtimist vajava sademevee äravoolu ühtlustamist,

teede/platside puhtana hoidmist jne. Kuna planeeringuala on liigniiske, põhjaveetase kohati

maapinnalähedane ja tihti Pärnu jõe poolt üleujutatav, siis sademevee immutamise lahendusi kohapeal

rakendada ei saa.

Sademeveetiikide rajamisega saab ühtlustada sademevee äravoolu vooluhulka ning kaitsta äkiliste suurte

vooluhulkadega kaasneva sademeveesüsteemide toimimise häirete eest. Kogu sademeveesüsteem tuleb

projekeerida nii, et need toimivad üleujutusperioodide ajal.

Samas on teada, et intensiivseimad vihmad, millega kaasnevad järsud ärajuhtimist vajavad sademvee

vooluhulga suurenemised, leiavad aset peamiselt väljaspool suurveeperioodi (kui Pärnu jõe vooluhulk ei ole

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kobras AS töö nr 2021-107

Objekti aadress: Järva maakond, Paide linn

35 / 48

suur ja veetase kõrge) ja siis on jõe vastuvõtuvõime sademevee juhtimisel ka tagatud. Sademevee

ärajuhtimise lahendus vajabki seetõttu korralikku seireandmetel põhinevat analüüsi.

Parklate sademevesi tuleb suunat aläbi õli- ja liivapüüdurite. Tuleb arvestada, et sademevee

ärajuhtimine ei tohi halvendada pinnase niiskustingimusi naaberkinnistutel. Sademevesi ja

kanalisatsioon tuleb lahendada üleujutuskindlalt.

Planeerimisel üleujutusohuga aladel tuleb kaasata Päästeamet. Üleujutusohuga alale ehitamisel tuleb

teadvustada üleujutusriski, mis kujutab ohtu inimese tervisele ja varale. Elektrivõrgud planeerida viisil,

mis võimaldavad neid välja lülitada üleujutusala piires. Planeerida sademevee sulgemise süsteemid,

et süsteem ei hakkaks tagurpidi tööle. Kanalisatsioonipumplatele tuleb rajada sõltumatu

elektrivarustus, et kiirendada töövõime taastamist. Teede rajamisel arvestada üleujutuskõrgustega

ning määrata tee minimaalne kõrgus sellest lähtuvalt. Hoonete tehnosüsteemid ei tohi üleujutuse

korral vee alla jääda.

10.10 Mõju looduslikule mitmekesisusele ja looduskaitsealustele objektidele

Planeeringu elluviimisega hävitatakse alal kasvav taimestik. Tegemist on heakorrastamata alaga ja suures

osas on tegemist väheväärtusliku ja isetekkelise võsa ja üksikpuudega. Planeeringu algatustaotluse

seletuskirja kohaselt kasvab planeeringualal ka väärtuslikke puid: harilik hobukastan, pooppuu, siberi kontpuu,

must lepp ja arukask. Arvestades planeeringuga taotletavat ehitusõiguse mahtu ja iseloomu, on planeeringu

elluviimisel enamik neist puudest ilmselt vajalik likvideerida, kuid planeeringuga on ette nähtud uushaljastuse

(puude, põõsaste, hekkide) kavandamine nii ümber kaubanduskeskuse ja spaahotelli perimeetri

(planeeringuala lõuna-, edela ja läänepiirile vastu Järve tee 3, Parkali tn 6 ja Parkali tn 2//4 kinnistut, Järve tee

ja kaubanduskeskuse vahele puhverribana) kui ka parkimisalade siseseks liigendamiseks. Elamumaa krundile

on kavandatud kompaktne haljasala arvestades kõigi õuealale iseloomulike funktsioonidega. Läbimõeldud

uushaljastuse kavandamisega (liigid, asukoht, osakaal krundi suurusest) on võimalik kompenseerida

või vähemasti leevendada väärtuslikumate puude eemaldamist, ühtlasi toimib uushaljastus visuaalse

barjäärina planeeringuala ja seda ümbritseva maakasutuse vahel ning pehmendab tehiskeskkonnast

(hoonetest, parklatest, teedest) tulenevat mõju.

Puude likvideerimisel tuleb lähtuda Paide Linnavolikogu 20.09.2018 määrus nr 43 „Üksikpuu raiumise

tingimused ja kord”, kuna alal ei ole tegemist metsaseaduse tähenduses metsaga.

Planeeringuala on tõenäoliselt loomastikule elu- või varjepaigana pigem väheväärtuslik ja pigem on

ala kasutamine väheoluline, sest lõunas ja läänes piirneb tiheasustatud piirkonnaga, põhjas ja idas

maanteega (mille liiklussagedus ei ole küll väga suur, ent omab siiski teatavat barjääri) ning on

perioodiliselt üleujutatav.

Pärnu jõe (antud asukohas nr 2 pinnaveekogumi) mittehea seisundi põhjuseks on paisud ning mitteheaks

näitajaks kalastiku indeks (JKI) ning mitteheaks elemendiks kalastik. Jõkke juhitava sademevee tõttu on jõevee

kvaliteedi mõjutamine marginaalne ning ebasoodne mõju Pärnu jõele kui Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärgiks

olevale elupaigatüübile ja hariliku võldase elupaigale, välistatud.

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kobras AS töö nr 2021-107

Objekti aadress: Järva maakond, Paide linn

36 / 48

10.10.1 Mõju Natura 2000 Pärnu jõe loodusalale. Etapp 1 – Natura-eelhindamine

KSH eelhindamise ühe osana tuleb anda hinnang kavandatava tegevuse (vaatamata sellele, kas tegevus asub

Natura 2000 alal või väljapool seda) eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale ehk viia läbi Natura-

eelhindamine. Natura-eelhindamisel on lähtutud MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu poolt koostatud

juhendmaterjalist „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel

Eestis“ (Kutsar et al., 2013, viimati täiendatud 2019) ning Riin Kutsari poolt koostatud ja

Keskkonnaministeeriumi poolt täiendatud juhendmaterjalist „Eelhindamine: KSH eelhindamise juhend

otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“ (Kutsar, 2018).

KeHJS § 33 lg 1 p 4 alusel tuleb KSH algatada, kui strateegiline planeerimisdokument on aluseks tegevusele,

mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude

tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole

otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

Natura-eelhindamine aitab otsustada, kas strateegilise planeerimisdokumendi elluviimine võib Natura ala

terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele mõju avaldada.

Eelhindamise etapis hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa

mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud ja tuleks edasi liikuda asjakohase hindamise etappi,

mis on võimalik üksnes KSH raames ja eeldab seega KSH algatamist.

1. Kindlakstegemine, kas kava või projekt on Natura ala kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik

Kavandatava tegevuse eesmärk ei ole seotud Natura alade kaitsekorraldusliku tegevusega, st ei ole otseselt

suunatud kaitsekorralduskavades määratletud vajalike kaitsetegevuste elluviimiseks.

2. Kava või projekti kirjeldus ning kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude tuvastamine

Detailplaneeringu eesmärk ja täpsem kirjeldus on esitatud peatükkides 1 ja 3.2. Planeeringu realiseerimise

kasutuseperioodil on vajalik sademevee juhtimine suublasse, eeldatavalt Pärnu jõkke.

3. Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate Natura alade iseloomustus

Pärnu jõe loodusala kui jõe elupaiga suurimaks väärtuseks on kärestikulised ja kiirema vooluga kivise-

kruusase põhjaga jõelõigud, mida jõgedel tihti napib. Elupaiga mitmekesisuse mõttes on olulised ka

aeglasema vooluga sügavamad alad kiirevooluliste lõikude vahel. Esna jõe suudmest Vodja jõe suudmeni on

Pärnu jõgi õgvendatud ja seetõttu elupaiga kvaliteet madalam.

Harilikku võldast (Cottus gobio) võib Pärnu jõe loodusalal pidada tavaliseks ning laia levikuga liigiks, keda

sobivates elupaikades esineb arvukalt. Vodja jõe suubumisest kuni Mündi sillani on jõe elupaigaline kvaliteet

võldase jaoks rahuldav (B – liik tavaline), Mündi silla langul hea (A – liik sage) ning sealt allavoolu ca 2,5 km

pikkuses lõigus taas rahuldav (B – liik tavaline). Liigi seisundile avaldavad mõju paisud ja muud

voolutakistused ning elupaiga kvaliteet. Märksa suuremaks ohuteguriks on jõe kui elupaiga füüsilise kvaliteedi

rikkumine (hüdroloogilise režiimi rikkumine) ja oluliselt väiksemaks ohuteguriks jõe eutrofeerumine ja

orgaaniline reostus. Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024 järgi on liigi kaitsekorraldusperioodi

ja pikaajaline kaitse-eesmärk liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe loodusalal 129,6 km kogupikkusega

jõelõikude ulatuses, hea kvaliteediga elupaikade ulatus vähemalt 16,4 km ning seisundi üldhinnang alale liigist

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kobras AS töö nr 2021-107

Objekti aadress: Järva maakond, Paide linn

37 / 48

lähtuvalt vähemalt B. Võldase soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260)

looduskaitseliselt heal seisundil.

4. Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine

Sademevee ärajuhtimise küsimus vajab asukoha eripärast tulenevalt (kõrge põhjavee tase, ala perioodiline

üle ujutamine Pärnu jõe kõrgete veeseisude korral) lahendamist konkreetselt ja põhjalikult. Suureneva

pindmise äravoolu tõttu võib osutuda vajalikuks sademeveetiikide rajamine, et ühtlustada sademevee äravoolu

vooluhulka ajas. Äravoolu ühtlustamine on vajalik eelkõige sademevee ärajuhtimiseks kasutatava toru või

kraavi vee vastuvõtuvõime tagamiseks. Arvestades kavandatava parkimisala suurust, ei ole võimalik teisiti,

kui kokku kogutava sademevee juhtimine läbi õli- ja liivapüüduri enne eesvoolu juhtimist, tagamaks

veeseaduses ja keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 toodud nõuete täitmine, mis on kehtestatud

vee- ja veega seotud maismaaökosüsteemide seisund halvenemise vältimiseks.

Pärnu jõe (antud asukohas nr 2 pinnaveekogumi) mittehea seisundi põhjuseks on paisud ning

mitteheaks näitajaks kalastiku indeks (JKI) ning mitteheaks elemendiks kalastik. Jõkke juhitava

sademevee tõttu on jõevee kvaliteedi mõjutamine marginaalne ning ebasoodne mõju Pärnu jõele kui

elupaigatüübile ja hariliku võldase elupaigale välistatud.

Kokkuvõte: Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisel on ebasoodne mõju Pärnu jõe loodusala

kaitse-eesmärgiks olevale jõele, mis on kaitstav jõgede ja ojade elupaigatüübina (3260) ning hariliku

võldase (Cottus gobio) elupaigana, välistatud.

10.11 Oht inimese tervisele ja heaolule, sh õnnetuste esinemise võimalikkus

Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse puhul võib ehitustöödega kaasneda teataval määral õhukvaliteedi

halvenemine ja mürataseme tõus ehitustööde tsoonis ja lähialal. Inimeste tervist kahjustava välisõhu

kvaliteedi piirväärtuste ületamist ega müra normtaseme ületamist ei ole ette näha. Mõju õhukvaliteedile

ja müratasemele võib olla piirkonna elanikele tunnetatav häiringuna. Arvestades, et tegemist on

tavapärase linnalisele keskkonnale iseloomuliku mõjuga, siis ei ole häiringu puhul tegemist olulise

ebasoodsa mõjuga inimeste heaolule (vt ka ptk 10.3 ja 10.4). Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse9

(edaspidi KeÜS) § 14 sätestab, et igaüks peab rakendama meetmeid oma tegevuse või tegevusetusega

põhjustatava keskkonnahäiringu vähendamiseks niivõrd, kuivõrd seda on mõistlik eeldada.

Õnnetuste esinemise tõenäosus ja oht inimeste tervisele on väike, eeldusel, et ehitustööde käigus

järgitakse õhu, pinnase, pinnavee ja põhjavee kaitset puudutavaid õigusakte ning head ehitustava.

Kasutusperioodil on õnnetuste esinemise oht seotud eelkõige hoonete ohutuse (näiteks tuleohutus)

ja liiklusohutusega. Kui hoonete ja teede projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse seadusandlusest

tulenevaid nõudeid, siis on õnnetuste esinemise tõenäosus ja võimalik oht inimeste tervisele väike.

Kogu detailplaneeringualal tuleb ehitustegevuse võimaldamiseks teha ulatuslikke pinnasetöid

tagamaks hoonete ja rajatiste ohutus ning inimese tervise ja heaolu kaitse, sest alal on oodatavalt

keerulised ehitusgeoloogilised tingimused. Detailplaneeringu koostamisel tuleb seada tingimuseks

9 Keskkonnaseadustiku üldosa seadus1, vastu võetud 16.02.2011

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kobras AS töö nr 2021-107

Objekti aadress: Järva maakond, Paide linn

38 / 48

projekteerimisele eelnevalt läbi viia ehitusgeoloogilised uuringud, selgitamaks milliseid ehitustehnilisi

lahendusi tuleb alal hoonestuse ja teede ning parklate rajamiseks rakendada.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrus nr 19 § 2 sätestab, et hoone ruumiõhu

radoonisisalduse viitetase on 300 Bq/m³, kui valdkonda reguleerivates õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

Määruse järgi on viitetase hoone ruumiõhu radoonisisalduse aasta keskväärtus või hoone tarindi

ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest aastas saadava efektiivdoosi väärtus,

millest kummagi kõrgema näitaja korral tuleb kaaluda meetmete rakendamist kiirituse vähendamiseks. Sama

radoonisisalduse viitetase kehtib keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 “Tööruumide õhu

radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud

radooniriskiga töökohtadele” alusel tööruumides. Määruse § 4 lg 1 kohaselt korraldab tööandja õhu

radoonisisalduse mõõtmise tööruumis, mis asub kõrgendatud radooniriskiga maa-alal ja paikneb maa all,

hoone maa-alusel korrusel või hoone esimesel korrusel, kui maa-alune korrus puudub. Määruse lisas on

toodud Eesti kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelu (haldusüksuste kaupa). Paide linna

omavalitsusüksus ei kuulu kõrgendatud radooniriskiga maa-alade hulka.

Kuigi Paide linna omavalitsusüksus ei kuulukeskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 alusel kõrgendatud

radooniriskiga maa-alade hulka, näitab OÜ Eesti Geoloogiateenistuse pinnase radooniriski kaart, et

omavalitsusüksuse haldusterritooriumil leidub piirkondi, kus radoonitase pinnaseõhus on kõrge (50–250

kBq/m³). Planeeringualal ja lähiümbruses on radooniriski tase pinnases radooniriski kaardi andmeil 50-

100 kBq/m³. Kõrgeks radooniriskiks peetakse radooni sisaldust pinnases üle 50 kBq/m³. ’

Eesti Vabariigi standardis EVS 840:2017 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes” on ehitisealusele pinnaseõhule kehtestatud radooniohtliku pinnase tase 50 kBq/m³.

Sellest kõrgema sisalduse korral tuleks ehitamise käigus rakendada radooni sissepääsu tõkestavaid

meetmeid.

Eesti Vabariigis kehtiva standardiga EVS 840:2017 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes” antakse juhised nii uue radooniohutu hoone projekteerimiseks kui ka olemasoleva

hoone radooniohutuks muutmiseks, käsitletakse põhjalikumalt radooniohu vähendamise meetmeid (alustades

radooniohutu ehitamise üldpõhimõtetest ja lõpetades näiteks spetsiifiliste lahendustega vanadele keldriga

hoonetele Jõgioja Ehitusfüüsika KB OÜ, Eesti Kiirguskeskus ja Eesti Geoloogiakeskuse poolt 2004. aastal

koostatud trükises „Radooniohutu elamu“ on loetletud ära radoonisisalduse vähendamise võimalused,

analoogne info on leitav Keskkonnaministeeriumi kodulehel (põranda konstruktsiooni ülevaatamine (aukude

ja pragude sulgemine, uue põrandakatte paigaldamine, radooni kogumise torude paigaldamine),

ventilatsioonisüsteemi paigaldamine, mis tekitab hoonesse väikese ülerõhu).

Eesti Geoloogiateenistuse pinnase radooniriski kaart ei ole siiski piisavalt täpne asukohapõhiselt hoonete

kavandamisel radoonivastaste meetmete rakendamise üle otsustamiseks, mistõttu teeb ekspert ettepaneku

enne projekteerimist alal läbi viia radoonitaseme mõõtmised maapinnas. Eestis pakub akrediteerituid

radoonitaseme mõõtmisi nii maapinnas kui hoonetes Tulelaev OÜ (Radoonitõrjekeskus)

(akrediteerimistunnistus väljastatud 01.10.2020). Radoonitaseme mõõtmistulemused pinnases annavad

olulist infot, kas tõrjemeetmete rakendamine on üldse vajalik ja kui on, siis millised konkreetsed võtted

oleksid vajalikud, et radoon ei pääseks majade siseõhku. Inimesed, kes alal hakkaksid viibima

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kobras AS töö nr 2021-107

Objekti aadress: Järva maakond, Paide linn

39 / 48

pikemaajaliselt ja keda oht tervisele potentsiaalselt mõjutab, on kaubanduskeskuse ja spaahotelli

töötajad ning spaahotelli külastajad, samuti kavandatava ridaelamu elanikud. Suurem on oht

spaahotelli keldrikorrusel, aga ka esimesel korrusel. Teisel korrusel ja kõrgemal on oht väiksem.

Kavandatava tegevuse elluviimisel väheneb planeeringuala ümbruses olemasolevate elamute

privaatsus. Praeguse üldkasutatava maa läheduses elavad inimesed võivad olla oma igapäevategevusi

mõnevõrra laiendanud ka detailplaneeringualale jäävale alale. Seoses sellega, aga ka eraldiseisvalt võib

planeeringu elluviimine tähendada mõne piirkonna elaniku jaoks ümberkorraldusi igapäevases elus. Elanikel

võib esineda vastuolusid maakasutuse muutuse osas, samas vahetu ehitustegevus seoses elamu

ehitamisega on kooskõlas hetkel kehtiva üldplaneeringuga. Uute elamispindade loomine panustab

mõnevõrra Paide linna elamufondi parendamisse. Spaahotelli ja kaubanduskeskuse väljaarendamine

panustab piirkonna arengusse, toetab turismi edendamist ja pakub uusi töökohti.

Planeeringu elluviimisel luuakse ohutu ja mugav liikumisvõimalus (mis praegu puudub, aga oleks vajalik) Veski

ja Parkali tn ristumiskohast Järve tee ääres paikneva kergliiklusteeni.

10.12 Mõju loodusressursside kasutamisele

Kaitseks Pärnu jõe poolt põhjustatavate sagedaste üleujutuste eest tuleb planeeringualal maapinda tõsta

vähemalt ca 0,8 m võrra võrreldes praegusega ning see nõuab maapõueressursse. Skepast&Puhkim OÜ poolt

2020. aastal koostatud töös „Paide linnas korduva üleujutusega ala piiri määramine ja Paide riskipiirkonnas

üleujutuste leevendamise põhimõtete väljatöötamine“ määrati Pärnu jõe maksimumveetasemed muuhulgas

detailplaneeringualast teisel pool Järve teed Vodja jõe suubumiskoha lävendis. Selles profiilis määrati Pärnu

jõe 1% ületustõenäosusega veetasemeks 61,49 m, mis tähendab, et ehitusnulli (ehituskõrguse) seadmisel

selle kõrguse järgi tuleks maapinda tõsta vähemalt ca 0,8 m võrra. Arvestades juba varasemal ajal

planeeringuala põhja- ja lõunapoolsele alale osaliselt veetud täitepinnasega ja ala kõrgusega planeeringuala

erinevates kohtades, on vajaliku täitepinnase maht suurusjärgus 40 000 m3. Samas võttes arvesse veel

turbamulla tihenemist täiendava raskuse all, selle edasist lagunemist ja täitematerjali tihendamist, on

vajamineva täitepinnase maht veel suurem.

Maavarade (nt täiteliiva) kaevandamise mõju on hinnatud kaevandamisloa taotluse menetluse käigus

ning seda ei ole vaja eraldi hinnata. Kui on võimalik kasutada muudelt objektidelt üle jäävat

kaevepinnast, siis saab/võiks võimaluse korral seda taaskasutada ja nii on võimalik vähendada

karjääridest kaevandatavate taastumatute loodusressursside kasutamist.

Ala asub Epu-Kakerdi turbamaardlal. Hoolimata sellest, et planeeringualal on tegemist passiivsete

reservvarudega, on maavara siiski maardlana arvele võetud ja seega kehtivad maapõueseadusest

tulenevad nõuded. Maapõueseaduse § 14 lõike 1 alusel tuleb maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava

tegevuse korraldamisel haldusorganil tagada juurdepääs maavarale ning maavara kaevandamisväärsena

säilimine juhul, kui ei ole tegemist maavara kaevandamisega, muul viisil looduslikust seisundist

eemaldamise, kasutamise ega tarbimisega käesolevas seaduses või selle alusel lubatud ulatuses. Seega

tegevuste elluviimise võimaldamiseks tuleb taotleda Maa-ametilt alal paikneva turbavaru registrist

välja arvamist.

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kobras AS töö nr 2021-107

Objekti aadress: Järva maakond, Paide linn

40 / 48

10.13 Jäätmetekke ja –käitlusega kaasnevad mõjud

Ehitusjäätmed tuleb kohapeal sorteerida ning käidelda vaastavalt jäätmeseaduses, selle alamaktides

ja Paide linna jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitusjärgselt kaasneb kavandatava tegevusega

tavapärane linnalise piirkonna elamu- ja teeninduspiirkonnale omane jäätmeteke. Läbimõeldult ja Paide

linnas kehtivat korda järgides korraldatud jäätmekäitlus olulist negatiivset keskkonnamõju ei põhjusta.

Detailplaneeringus tuleb kavandada jäätmekäitluse korraldus ja tagada jäätmeveoks vajalik ligipääs.

10.14 Kumulatiivne ja piiriülene mõju

AS E-Piim Tootmine kavatseb rajada Paidesse uue tehase, mis peaks tegevust alustama 2021. aasta

keskpaigas. Maksimaalse piimatööstuse jõudluse korral ületaks asula veetarbimine koos Paide linnasisese

linna prognoositava veevajadusega põhjavee tarbevaru. Enne kinnitatud põhjaveevaru kasutamistähtaja

lõppu, s.o arvatavasti 2021. või 2022. aastal, algatab vee-ettevõtja põhjaveevaru hindamise ning peale selle

kinnitamist taotleb ka keskkonnaloa muutmist. Teostatud Paide veehaarde detailuuringu järgi on Paide linna

veehaardest võimalik saada vett 2 000 kuni 4 000 m3/ööp. Detailplaneeringust huvitatud isik esitab vee-

ettevõtjale taotluse tehniliste tingimuste saamiseks vee tarbimiseks ning vee-ettevõtja hindab kinnitatud

tarbevarude, Paide linna olmevajadusteks ning AS E-Piim prognoositavate veevajaduste alusel, kas

soovitavad veekogused jäävad lubatud tarbevaru piiresse või mitte. Seda, kas on vajalik ära oodata

põhjaveevaru uuesti hindamise tulemused, mille alusel vee-ettevõtja endapoolsed kalkulatsioonid teeb,

otsustab vee-ettevõtja koostöös Keskkonnaametiga (veeloa andjaga). Kui detailplaneeringu elluviimiseks

vajalik veetarbimine jääb koos muude olemasolevate ja prognoositavate veetarbimistega Järva-Jaani

põhjaveemaardlas Paide linnasisese linna piirkonnas Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumis

kinnitatud või uuesti kinnitatava tarbevaru piiridesse, siis võibki eeldada, et olulist mõju Järva-Jaani

põhjaveemaardla Paide linnasisese linna maardla piirkonna põhjavee koguselisele seisundile ei ole.

Olgu öeldud, et Siluri–Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumi looduslik ressurss (471 451 m3/ööp) on

suurem kui põhjavee kinnitatud tarbeveevaru kogu põhjaveekogumis ehk erinevates

põhjaveemaardlates kokku (25 620 m3/ööp), seega planeeringu elluviimine põhjaveekogumi kui terviku

koguselist seisundit oluliselt ei mõjuta.

Lähipiirkonnas ei ole teada muid suuremahulisi arendusi, millega seoses võiks esineda kumulatiivne

mõju.

Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne piiriülest mõju.

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kobras AS töö nr 2021-107

Objekti aadress: Järva maakond, Paide linn

41 / 48

11. Kokkuvõte ja järeldused, sh ebasoodsa mõju ennetamise, vältimise ja leevendamise meetmed

Eelhinnangu koostaja hinnangul saab välistada planeeringu elluviimisel olulise ebasoodsa mõju, st

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ja läbiviimine ei ole vajalik. On oluline märkida, et

tegemist on Pärnu jõe lammialaga ja see ala on ehitustegevuseks üldiselt keeruline (turvasmuld, kõrge

põhjavee tase, liigniiskus, ala perioodiline üleujutamine Pärnu jõe tõttu).

Kavandatud tegevuste elluviimiseks esitab ekspert järgnevad tingimused, soovitused ja ettepanekud,

mida tuleb silmas pidada detailplaneeringu koostamise ja selle alusel järgnevalt läbi viidava

projekteerimise käigus, et vältida ja minimeerida võimalikke negatiivseid mõjusid:

• Valida intensiivselt tolmu tekitavate tööde teostamiseks soodsad ilmastikuolud (arvestades tuule

tugevuse, tuule suuna ja õhuniiskusega) ning rakendada vajadusel meetmeid tolmamise

vähendamiseks (nt niisutamine).

• Kuigi päevaseks ajaks ei ole ehitustöödele müra piirväärtust kehtestatud, tuleb tekitatavat müra

minimeerida ka päevasel ajal, kasutades tehniliselt korras masinaid ja vältides asjatut müra teket.

• Detailplaneeringus tuleb juhtida tähelepanu vajadusele arvestada tehnoseadmete tekitatava müra

puhul keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 kehtestatud müra normtasemeid.

• Puude likvideerimisel tuleb lähtuda Paide Linnavolikogu 20.09.2018 määrus nr 43 „Üksikpuu raiumise

tingimused ja kord”, kuna alal ei ole tegemist metsaseaduse tähenduses metsaga.

• Detailplaneeringu koostamisel tuleb pöörata tähelepanu kemikaalide ja ehitusjäätmete käitlemist

puudutavate keskkonnakaitse abinõude rakendamisele ja ohutusnõuete järgimisele ehitustöödel.

• Pinna- ja põhjavee saastumise ohu minimeerimiseks tuleb pidada kinni veeseaduses ja selle

alamaktides sätestatud nõuetest, rakendada ehitustöödel keskkonnakaitse abinõusid ja pidada kinni

tavapärastest ohutusnõetest.

• Ehitustööde läbiviimisel tuleb lähtuda õigusaktidest tulenevatest nõuetest, muuhulgas ka Paide linna

kaevetööde eeskirjast.

• Tõenäosus saasteainete pinnasesse sattumiseks ei ole suur, kui rakendada keskkonnakaitse

abinõusid ja pidada kinni tavapärastest ohutusnõuetest, mis puudutavad ehitustöödel kemikaalide ja

ehitusjäätmete käitlemist. Detailplaneeringu koostamisel tuleb pöörata erilist tähelepanu kemikaalide

ja ehitusjäätmete käitlemist puudutavate keskkonnakaitse abinõude rakendamisele ja ohutusnõuete

järgimisele.

• Reostunud pinnase esinemisel tuleb see kogu ulatuses eemaldada ning anda üle vastavat jäätmeluba

omavale ettevõttele.

• Detailplaneeringu koostamisel tuleb seada tingimuseks projekteerimisele eelnevalt läbi viia

ehitusgeoloogilised uuringud, selgitamaks milliseid ehitustehnilisi lahendusi tuleb alal hoonestuse ja

teede ning parklate rajamiseks rakendada.

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kobras AS töö nr 2021-107

Objekti aadress: Järva maakond, Paide linn

42 / 48

• Detailplaneeringu raames tuleb koostada muinsuskaitse eritingimused, mille alusel saab toimuda

ridaelamu kavandamine Simsoni vesiveski varemete asukohas. Muinsuskaitse eritingimuste eesmärk

on tagada mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise ning nende osade säilimine. Ehitusprojekt

peab vastama ehitusprojektile kehtestatud nõuetele ja olema kooskõlas muinsuskaitse

eritingimustega. Seda, kas varemete ümberehitamine elamuks on võimalik, kas on võimalik tagada

varemete osaline või täielik säilitamine või taastamine, selgub eritingimuste väljatöötamisel

Muinsuskaitseameti või vastavat tegevusluba omava spetsialisti poolt, kes hindab ja võtab arvesse

kõiki olulisi ja vajalikke asjaolusid (sh olemasolevate veskivaremete seisukorda ja nende

ümberehitamise tehnilist võimalikkust ning 2017. aastal Veski ja Parkali tänavate nurgalt avastatud

veskitammi, mis on osa kunagise Paide kindluse vesirajatissüsteemist). Ehitustöid võib teha üksnes

Muinsuskaitseamet loal tingimustel, mis tagavad mälestise säilimise.

• Kui muinsuskaitsealal tööd tehes avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline

kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde tegija kohustatud töö seiskama,

säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult teatama sellest Muinsuskaitseametile ja Paide

Linnavalitsusele.

• Spaahotelli ja kaubanduskeskuse kavandamiseks on vajalik arhitektuurivõistluse korraldamine ja

vaadeldavuse analüüsi läbiviimine, tagamaks Paide vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusega

kehtestatud nõuet vältida muinsuskaitseala kaitsevööndisse hoonestamisel järske kontraste

hoonestuse mastaapsuses muinsuskaitsealal ja vahetult selle piiri ääres ning vanalinna silueti

vaadeldavus olulistest vaatepunktidest linnas ja vanalinnasuunalistelt tänavatelt.

• Võimaliku üleujutuseohu tõttu on kahjustuste (majanduslik kahju) ja veekogu reostumise vältimiseks

tuleb alal maapinda tõsta, arvestades soovitatavalt Pärnu jõe 1% ületustõenäosusega

maksimumveetasemega, st planeerides kõikide hoonete ehituskõrguseks vähemalt 61,49 m.

Arvestades kavandatud ala maakasutust, tuleb sellest arvestusest lähtuda ka teede ja parklate

kavandamisel. Planeeringuga soovitud ehitusõiguse mastaabi ja kasutuse iseloomu tõttu tuleb teha

koostööd kohaliku omavalitsuse ja Maanteeametiga, leidmaks ehitustehnilised lahendused kiireks

tagasivooluks Pärnu jõkke.

• Uushoonestuse kavandamisel tuleb arvestada kõrgvee mõjuga ehituskonstruktsioonidele ja

ehitusmaterjalidele. Üleujutusohuga piirkondades tuleb rajada kõrgveest mõjutatud ehitise osad

veekindlate või hingavatena (vundament, elektrisüsteemid jm tehnovõrk).

• Sademevee ärajuhtimise küsimus vajab asukoha eripärast ja ulatuslike kõvakattega pindade (katused,

parklad, teed) rajamisest tulenevalt lahendamist konkreetselt ja põhjalikult. Sademevee käitlemise

lahendus peab olema insenertehniliselt teostatav, kestev ja säästev, kahjustamata sellega otseses

kokkupuutes olevaid looduskeskkonna väärtusi. Suureneva pindmise äravoolu, eelkõige äärmuslike

sademete esinemisel tõttu võib osutuda vajalikuks sademete kogumistiigi/-tiikide rajamine, et

võimaldada ühtlustada eesvoolu (Pärnu jõkke) juhitavat sademevee vooluhulka, mis on oluline

eelkõige valingvihmade korral ja kaitsta äkiliste suurte vooluhulkadega kaasneva

sademeveesüsteemide toimimise häirete eest. Kogu sademeveesüsteem tuleb projekteerida nii, et

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kobras AS töö nr 2021-107

Objekti aadress: Järva maakond, Paide linn

43 / 48

need toimivad üleujutusperioodide ajal. Oluline on säästvate sademevee ärajuhtimissüsteemide

põhimõtete rakendamine.

Oluline on silmas pidada järgmist:

✓ sademevee käitlemine (kogumine ja ärajuhtimine) ei tohi halvendada pinnase

niiskustingimusi ning ehitiste ja taristu kasutustingimusi naaberkinnistutel;

✓ parkimiskohtade arv ei tohiks olla suurem, kui on nõutud asjakohase standardiga;

✓ Kõvakattega parklate sademevesi tuleb kindlasti suunata läbi õli- ja liivapüüduri enne

eesvoolu juhtimist;

✓ Sademevesi ja kanalisatsioon tuleb lahendada üleujutuskindlalt.

• Planeerimisel üleujutusohuga aladel tuleb kaasata Päästeamet. Üleujutusohuga alale ehitamisel tuleb

teadvustada üleujutusriski, mis kujutab ohtu inimese tervisele ja varale. Elektrivõrgud planeerida viisil,

mis võimaldavad neid välja lülitada üleujutusala piires. Planeerida sademevee sulgemise süsteemid,

et süsteem ei hakkaks tagurpidi tööle. Kanalisatsioonipumplatele tuleb rajada sõltumatu

elektrivarustus, et kiirendada töövõime taastamist. Teede rajamisel arvestada üleujutuskõrgustega

ning määrata tee minimaalne kõrgus sellest lähtuvalt. Hoonete tehnosüsteemid ei tohi üleujutuse

korral vee alla jääda.

• Puude likvideerimisel tuleb lähtuda Paide Linnavolikogu 20.09.2018 määrus nr 43 „Üksikpuu raiumise

tingimused ja kord”, kuna alal ei ole tegemist metsaseaduse tähenduses metsaga.

• Kui on võimalik kasutada muudelt objektidelt üle jäävat kaevepinnast, siis saab/võiks võimaluse korral

seda taaskasutada ala täitmisel (maapinna tõstmisel) ja nii on võimalik vähendada karjääridest

kaevandatavate taastumatuevate loodusressursside kasutamist.

• Detailplaneeringus tuleb juhtida tähelepanu jäätmekäitluse korraldusele ja tagada jäätmeveoks vajalik

ligipääs. Ehitusperioodil tuleb tegeleda lühikese ajavahemiku jooksul suure hulga jäätmetega, samas

kasutusperioodiks peab välja töötama süsteemi pideva jäätmevoo võimalikult säästlikuks

haldamiseks.

• Detailplaneeringu koostamisel tuleb näha ette meetmed valgusreostuse vältimiseks (nagu suunatud

valgustuse kasutamine ja ebavajaliku valgustuse välja lülitamine).

• Detailplaneeringus on asjakohane juhtida tähelepanu hoonete ruumiõhu radoonisisalduse

regulatsioonile. Enne projekteerimist on soovitatav alal läbi viia radoonitaseme mõõtmised maapinnas.

Eestis pakub akrediteerituid radoonitaseme mõõtmisi nii maapinnas kui hoonetes Tulelaev OÜ

(Radoonitõrjekeskus). Radoonitaseme mõõtmistulemused pinnases annavad olulist infot, kas

tõrjemeetmete rakendamine on üldse vajalik ja kui on, siis millised konkreetsed võtted oleksid

vajalikud, et radoon ei pääseks majade siseõhku.

• Ala asub Epu-Kakerdi turbamaardlal. Hoolimata sellest, et planeeringualal on tegemist passiivsete

reservvarudega, on maavara siiski maardlana arvele võetud ja seega kehtivad maapõueseadusest

tulenevad nõuded. Maapõueseaduse § 14 lõike 1 alusel tuleb maapõue seisundit ja kasutamist

mõjutava tegevuse korraldamisel haldusorganil tagada juurdepääs maavarale ning maavara

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kobras AS töö nr 2021-107

Objekti aadress: Järva maakond, Paide linn

44 / 48

kaevandamisväärsena säilimine juhul, kui ei ole tegemist maavara kaevandamisega, muul viisil

looduslikust seisundist eemaldamise, kasutamise ega tarbimisega käesolevas seaduses või selle

alusel lubatud ulatuses. Seega tegevuste elluviimise võimaldamiseks tuleb taotleda Maa-ametilt alal

paikneva turbavaru registrist välja arvamist.

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kobras AS töö nr 2021-107

Objekti aadress: Järva maakond, Paide linn

45 / 48

Kasutatud materjalid

Õigusaktid

1. Atmosfääriõhu kaitse seadus1, vastu võetud 15.06.2016.

2. Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus, vastu võetud 22.02.1995.

3. „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“, Vabariigi Valitsuse 05.08.2004

määrus nr 615.

4. „Hoiualade kaitse alla võtmine Järva maakonnas“, Vabariigi Valitsuse 08.09.2005 määrus nr 234.

5. „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast

gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase1“, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019

määrus nr 19.

6. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus1, vastu võetud 22.02.2005.

7. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, vastu võetud 16.02.2011.

8. Looduskaitseseadus1, vastu võetud 21.04.2004.

9. „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“, keskkonnaministri 15.06.2004

määrus nr 73.

10. „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse

juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“,

keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61.

11. Metsaseadus, vastu võetud 07.06.2006.

12. Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016.

13. „Paide linna kaevetööde eeskiri“, vastu võetud Paide Linnavolikogu 20.09.2018 määrusega nr 46.

14. „Paide linna jäätmehoolduseeskiri“, vastu võetud Paide Linnavolikogu 18.10.2018 määrusega nr 57.

15. “Paide linn, Kaevu tn 4 maa-ala detailplaneering”, kehtestatud Paide Linnavolikogu poolt 30.05.2002.

16. „Paide vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus“, Vabariigi Valitsuse 14.07.2005 määrus nr 182.

17. Paide linna Tallinna – Veski tänava ja Järve tee vahelise ala detailplaneering. Kehtestatud Paide

Linnavalitsuse 01.06.1998 korraldusega nr 326).

18. Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015.

19. „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja

kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel1“, keskkonnaministri 30.07.2018 määrus nr 28.

20. Veeseadus1, vastu võetud 30.01.2019.

21. „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”,

keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71.

22. „Üleujutusega seotud riskide ajakohastatud hinnangu kinnitamine“, keskkonnaministri 10.02.2019

käskkiri nr 1-2/19/105.

23. „Üksikpuu raiumise tingimused ja kord”, Paide Linnavolikogu 20.09.2018 määrus nr 43.

Strateegilised planeerimisdokumendid

1. Järva maakonna arengustrateegia 2035+, heaks kiidetud Paide Linnavolikogu 21.02.2019 määrusega

nr 7.

2. Järvamaa maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud maavanema 12.12.2017 korraldusega nr

1 1/17/329.

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kobras AS töö nr 2021-107

Objekti aadress: Järva maakond, Paide linn

46 / 48

3. Paide linna üldplaneering, kehtestatud Paide Linnavolikogu 10.10.2002 määrusega nr 29.

4. Paide linna teehoiukava aastateks 2018-2022, kehtestatud Paide Linnavolikogu 15.11.2018

määrusega nr 61.

5. „Paide linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029“, Paide

Linnavolikogu 24.01.2019 määrus nr 2, muudetud Paide Linnavolikogu 11.06.2020 määrusega nr 7.

6. „Paide linna arengukava aastani 2035 ja eelarvestrateegia aastateks 2020-2023 uue redaktsiooni

kinnitamine“, kinnitatud Paide Linnavolikogu 19.11.2020 määrusega nr 11.

Muud allikad

1. Arold, I. 2005. Eesti maastikud. Tartu Ülikool Geograafia Instituut.

2. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur andmed seisuga

14.04.2021.

3. Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing (koostajad: Aunapuu, A., Kutsar, R.), 2019. Juhised Natura

hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tallinn.

4. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2019. aasta ajakohastatud vahehinnang. Keskkonnaagentuur,

Keskkonnaministeerium, 2020. https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-

tegevused/vesi/pinnavesi/veekogumite-seisundiinfo

5. Ehitisregister, https://www.ehr.ee/ (viimati vaadatud 09.04.2021).

6. EVS 840:2017 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”.

7. Hartal Projekt OÜ, 2014 „Põhjaveekogumite seisundi hindamine. II etapp“.

8. Jõgioja Ehitusfüüsika KB OÜ, Eesti Kiirguskeskus, Eesti Geoloogiakeskus, 2004. „Radooniohutu

elamu“.

9. Kultuurimälestiste register, https://register.muinas.ee/.

10. Kutsar, R., 2018. Eelhindamine: KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh

Naturaeelhindamine. Täiendatud keskkonnaministeeriumi poolt 2018.

11. Maa-ameti fotoladu, http://www.maaamet.ee/fotoladu.

12. Maa-ameti Geoportaali kaardirakendused, http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis.

13. OÜ Eesti Geoloogiateenistus, Eesti pinnase radooniriski kaart,

https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca

8f6dcd.

14. Parkali tn 2//4 ja Ujula park P2 detailplaneeringu taotlusmaterjalid (taotlus, seletuskiri, joonised),

esitatud Paide Linnavalitsusele 30.03.2021.

15. Petersell, V., Karimov, M., Täht-Kok, K., Shtokalenko, M., Nirgi, S., Saarik, K., Milvek, H., 2017. Eesti

pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas.

16. Skepast&Puhkim OÜ, 2020. “Paide linna korduva üleujutusega ala piiri määramine ja Paide

riskipiirkonnas üleujutuste leevendamise põhimõtete väljatöötamine”. Töö number 2020_0044.

17. Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024.

18. VEKA (Veekasutuse andmebaas), http://veka.keskkonnainfo.ee (viimati vaadatud 09.04.2021).

19. Paide linna tänav. https://www.yit.ee/ettevottest/yit-referentsid/paide-linnas-tallinna-tanava-

rekonstrueerimine.

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kobras AS töö nr 2021-107

Objekti aadress: Järva maakond, Paide linn

47 / 48

Lisad

Paide linna Parkali tn 2//4 ning Ujula park P2 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Kobras AS töö nr 2021-107

Objekti aadress: Järva maakond, Paide linn

48 / 48

Lisa 1. Detailplaneeringuala eskiisjoonis (seisuga 30.03.2021)

1 5 1 7 5 P

A I D

E - M

Ü N

D I - M

Ä E

K Ü

L A

T

E E

1

6

,

0

4

, 0

1

3

, 0

14m

14m

B U

S S

B U

S S

7 , 5

P 2 7

P 4 6

P 3 0

P19 P25 P29 P35

P38

P47 P49

P7

10,0

1 0 ,0

8,0

10,0

6,0

12m

2 1

, 0

5m

6 , 0

Ä 100% 14 m / -

106

P

-P

4K / - 1

16 220m²

6300m²2

Ä 100% 14 m / -

343P-P

2K / - 1

36 800m²

12 500m²1

EEr 100% 8 m / 5m

12P-P

2K / 1K 1+1

3057m²

600 m²3

Üm 100% -

P-P

- -

5235m²

-4

L 100% -

-P-P

- -

5705m²

-6

Üm 100% -

-P-P

- -

3805m²

-5

-

P15P27P21P15 P11

P7P6

1

0

, 0

P

1

2

1 0 ,0

4 , 0

Perspektiivne parkla

8300 m

2

350 parkimiskohta

14m

P

A

I

D

E

V

A

N

A

L

I

N

N

A

M

U

I

N

S

U

S

K

A

I

T

S

E

A

L

A

P

A

I

D

E

V

A

N

A

L

I

N

N

A

M

U

I

N

S

U

S

K

A

I

T

S

E

A

L

A

K

A

I

T

S

E

V

Ö

Ö

N

D

TINGMÄRGID

DETAILPLANEERINGU ALA PIIR

KINNISOMANDI PIIR

MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR

PLANEERITUD HOONESTUSALA

OLEMASOLEV HOONE

PLANEERITUD 5 m KÕRGUSE HOONEMAHU VÕIMALIK ASUKOHT

OLEMASOLEV SÕIDUTEE

PLANEERITUD SÕIDUTEE / PARKLA

JUURDEPÄÄS KRUNDILE

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

OLEMASOLEV VEEKOGU

PLANEERITUD HALJASTUSE VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD 12 m KÕRGUSE HOONEMAHU VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD 14 m KÕRGUSE HOONEMAHU VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD KÕNNITEE

LIKVIDEERITAV OBJEKT

OLEMASOLEV KERGLIIKLUSTEE

TEE KAITSEVÖÖND

GALERII

MAARDLA

PAIDE VANALINNA MUINSUSKAITSEALA

PAIDE VANALINNA MUINSUSKAITSEALA KAITSEVÖÖND

PLANEERITUD RIDAELAMU

MOODUSTATAVA KRUNDI POSITSIOONI NUMBER

EHITISEALUNE PIND

PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES

1 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

HOONETE ARV

KRUNDIL

EHITISE- ALUNE PIND

MEETRITES KÕRGUS

KORRUSE- SUURIM

LISUS

KRUNDI SUURUS nPnP

HOONE / ABIHOONE

OLEMASOLEV SETTETIIK

PERSPEKTIIVNE PARKLA

OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD

MADALPINGE ÕHULIIN

MADALPINGE MAAKAABEL

VEETORUSTIK

KANALISATSIOONITORUSTIK

LIKVIDEERITAV VEETORUSTIK

KESKPINGE MAAKAABEL

1 36 800 Ä 100% TP 2

pa rk

im is

ko ht

ad e

ar v:

n or

m at

iiv ne

ja

k av

an da

tu d

Arhitektuurinõuded po

s. n

r.

kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

m ²

m aa

s ih

to ts

ta rv

e

ja o

sa ka

al u

%

(d et

ai lp

la ne

er in

gu

lii ki

de k

au pa

)

m aa

s ih

to ts

ta rv

e

ja o

sa ka

al u

%

(k at

as tri

ük su

se

lii ki

de k

au pa

)

su le

tu d

br ut

op in

d (m

²)

ka ta

st riü

ks us

e si

ht ot

st ar

ve te

k au

pa

m in

.tu le

pü si

vu sk

la ss

ho on

et e

eh iti

se al

un e

EHITUSÕIGUSE TABEL

Ä 100% 218;34312 500 1 / -

2 / -

pi nd

m ²

14 m /

2

3

16 220

3057

TP 2 6300 15 000

4 5235

Ä 100% Ä 100%

4 / -1

14 m /

EEr 100% E 100%

2 / - 8 m /

TP 3 su

ur im

k or

ru se

lis us

ho

on e

ho on

e kõ

rg us

(m )

m aa

pi nn

as t /

ab

so lu

ut ne

k õr

gu s

ho on

et e

ar v

kr un

di l

1 / -

Kitsendused Servituudi vajadus

19 600

167;106

ko rte

rit e

ar v

kr un

di l

-

-

Ärihoonete arhitektuurinõuded:

Hoonestusviis:

Katusekalle:

Maksimaalne kõrgus:

Maksimaalne korruselisus:

Välisviimistlus:

Katusematerjal:

Piirded:

lahtine

0-10°

maapinnast 14 m

Pos 1: 2 k maa peal

Pos 2: 4 k maa peal, 1 k maa all

betoon, klaas, tellis, krohv, puit,

ilmastikukindel ehitusplaat

rullmaterjal

piirdeid mitte rajada

5 3805

6 5705

· Tee kaitsevöönd;

-

Üm 100% Üm 100%

-

- - - - - -

-

Üm 100% Üm 100%

-

- - - - - -

-

L 100% L 100%

-

- - - - - -

· Tehnovõrgu kaitsevöönd;

· Tehnovõrgu kaitsevöönd;

· Tehnovõrgu kaitsevöönd;

· Tehnovõrgu kaitsevöönd;

· Tehnovõrgu kaitsevöönd;

12 ; 12600

1 / 1

ho on

e / a

bi ho

on e

m aa

pe al

ne /

m aa

- al

un e

1200 6

Elamumaa arhitektuurinõuded:

Hoonestusviis:

Katusekalle:

Maksimaalne kõrgus:

Maksimaalne korruselisus:

Välisviimistlus:

Katusematerjal:

Piirded:

lahtine

30-40°

maapinnast 8 m

2 korrust maa peal

betoon, klaas, tellis, krohv, puit,

ilmastikukindel ehitusplaat

kivi

puitlippidest piire kuni 1,2 m või

haljaspiire

k o

k k u

70 822 19 400 3 / 1

397;46135 800 6

· Paide vanalinna muinsuskaitseala kaitsevöönd;

· Maardla;

· Paide vanalinna muinsuskaitseala kaitsevöönd;

· Maardla;

· Paide vanalinna muinsuskaitseala kaitsevöönd;

· Maardla;

· Paide vanalinna muinsuskaitseala;

· Paide vanalinna muinsuskaitseala kaitsevöönd;

· Maardla;

· Paide vanalinna muinsuskaitseala;

· Paide vanalinna muinsuskaitseala kaitsevöönd;

· Maardla;

· Paide vanalinna muinsuskaitseala kaitsevöönd;

· Maardla;

· Paide vanalinna muinsuskaitseala; ab

ih oo

ne k

õr gu

s (m

) m

aa pi

nn as

t /

ab so

lu ut

ne k

õr gu

s

-

-

5 m /

-

-

-

JÄRVA MAAKOND, PAIDE LINN

PARKALI TN 2 // 4 JA UJULA PARK P2 DETAILPLANEERING

PÕHIJOONIS

09.04.2021

M 1:1000

ESKIIS

AS-04

Töö nr.439Planeeringu koostamise korraldaja

Planeerija Optimal Projekt OÜ

Paide Linnavalitsus

Arhitekt I.Punger

Projektijuht A.Anton

Tehnik K.Kuus

PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD:

Planeeritava ala suurus 7,08 ha

Kavandatud kruntide arv 6

Krunditava ala maa bilanss:

ärimaa 53 020 m² 75 %

üldkasutatav maa 9040 m² 13 %

transpordimaa 5705 m² 8 %

elamumaa 3057 m² 4 %

Korruselisus 2-4

Plan. parkimiskohtade arv 461

Märkused: 1. Topo-geodeetilise alusplaani koostas Kagu Geodeesia OÜ 10.03.2021, töö nr. 21T019;

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Paide Linnavalitsus

[email protected]

Keskväljak 14

72711, Paide, Järva maakond

Teie 26.04.2021 nr 7-1/21/30-1

Meie 19.05.2021 nr 7.1-2/21/10142-2

Seisukohtade väljastamine Parkali 2//4 ja

Ujula park P2 kinnistute ja lähiala

detailplaneeringu koostamiseks ja KSH

algatamise vajalikkuse osas

Austatud pr Kiivet

Olete taotlenud Transpordiametilt seisukohti Paide linnas Parkali 2//4 ja Ujula park P2 kinnistute

ja lähiala (katastritunnused 56601:007:0530 ja 56601:001:0164, edaspidi planeering)

detailplaneeringu koostamiseks ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise

vajalikkuse osas. Taotlusele oli lisatud KSH eelhinnang ja detailplaneeringu algatamise otsuse

eelnõu koos lisadega (lisa 1 „Planeeringuala piir“ ja lisa 2 „Lähteseisukohad Parkali 2//4 ja Ujula

park P2 kinnistute detailplaneeringu koostamiseks“).

Planeeringu koostamise eesmärgiks on muuta elamu- ja üldkasutatava maa sihtotstarbega

katastriüksused elamu, äri-, üldkasutatavaks ja transpordimaaks spaahotelli, kaubanduskeskuse ja

ridaelamu ehitamiseks ning rohealade ja juurdepääsutee rajamiseks. Kuuele krundile planeeritakse

kolme uut hoonet ehitisealuse pinnaga kokku 19 400 m2 , sh suurim neist 12 500 m2.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 15175 Paide-Mündi-Mäeküla km 0,74-1,09. Riigitee

keskmine ööpäevane liiklussagedus on 906 autot.

Lähtudes KeHJS § 33 lg 6 ei ole Transpordiametil vastuväiteid keskkonnamõju strateegilise

hindamise (KSH) algatamata jätmise otsusele. Palume siiski eelhinnangus kasutada nimetuse

Maanteeamet asemel nimetust Transpordiamet.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame

seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. KSH eelhinnangu järgi on juurdepääs planeeringualale kavandatud riigitee km 0,74,

planeeritava tänava ja riigitee ristmiku kaudu. Tagamaks vajalikke nähtavuskolmnurki võib

olla vajalik eelnõus toodud ristumiskoha asukoha muutmine.

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 p 7. Hinnata

arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Analüüsida lisanduva liikluse

mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele. Teostada ristmike läbilaskvuse kontrollarvutus

tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui prognoositava perspektiivse (20 aastat)

liiklussagedusega. Kavandada ristmiku ümberehitus kasvava/planeeringualalt lähtuva

liikluskoormuse vastuvõtmiseks. Soovitame lisada riigitee ristmik planeeringualasse. Vastasel

juhul on vajalik käsitleda ristmiku väljaehitamise kohustust planeeringu kehtestamise otsuses.

2 (3)

Ristmik osaliselt kanaliseerida ning näha ette ohutud teeületused/ohutussaartega

teeületuskohad. Jalakäijate ohutuse tagamiseks siduda jalgteed tõmbepunktidega. Arvestada,

et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu

liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse

võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10), kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui

eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

3. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas

tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada

tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.

5. Kanda joonistele planeeritud ehitiste ja objektide (hoonestusala, parkla, kõrghaljastus,

liiklusväline teabevahend jms) kaugused riigitee katte servast.

6. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus

siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute lahendustega.

7. Planeeringus kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede numbreid

ja nimetusi.

8. Planeeringuga täpsustada ehitise kasutamise otstarbed vastavalt majandus- ja taristuministri

02.06.2015 nr 51 määrusele nr 78 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“.

9. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja manööverdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

10. Planeeringus (joonistel, seletuskirjas) käsitleda ristumiskoha nähtavuskolmnurka ja riigiteele

vajalikku külgnähtavust ning vaba ruumi nõuet vastavalt majandus- ja taristuministri

05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede

projekteerimisnormid“ (edaspidi normid) punkt 5.2.7, tabel 2.14, 2.17 lähtetasemel rahuldav.

Nähtavuskolmnurgad peavad olema näidatud kitsendusi käsitleval planeeringujoonisel.

Riigitee külgnähtavusalasse nähtavust piiravaid takistusi mitte kavandada.

11. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi

olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude paigutuseks

kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb

need kavandada kinnisel meetodil.

12. Planeeringuala parklate valgustuse planeerimisel arvestada, et valgustus ei tohi riigiteel

liiklejaid pimestada ega eksitada (tekitada sõiduteel liiklejatele tee kulgemisest vale

ettekujutuse).

13. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu

kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine on

vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks

tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide

läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused. Planeeringu sademevee

ärajuhtimise lahendus peab toimima ka suurvee ajal (Pärnu jõe 25% ületustõenäosusega

veetase ulatub planeeringualale, see tähendab kord iga nelja aasta tagant on planeeringuala üle

ujutatud) ning vältima jalg- ja jalgrattatee ning riigitee mulde kahjustamist või tee jäämist

liigvee alla.

14. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust

piiravad takistused (puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2)

enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

15. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

3 (3)

16. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan mõõdistada piisavas ulatuses, mis

võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust, sh kavandatud liikluslahendust,

sademevete ärajuhtimise süsteemi jms.

17. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu

koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 ning planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute

leevendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 toodud müra

normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel

kavandatud leevendusmeetmed. Planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik ei võta

endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

18. Planeeringu seletuskirjas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg

3) tuleb taotleda nõuded Transpordiametilt.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

taristu teenuste osakond

Lisa: 1. parkali 2_4_algatamise_eelnou.pdf

2. KSH_eelhinnang_Parkali_2_4_Ujula_park_P2.pdf

Marje-Ly Rebas

58581095, [email protected]

EELNÕU

PAIDE LINNAVOLIKOGU

OTSUS

Parkali 2 // 4 ja Ujula park P2 kinnistute

detailplaneeringu koostamise algatamine,

lähteseisukohtade kinnitamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine

Paide 20. mai 2021 nr …

Otsus võetakse vastu planeerimisseaduse § 125 lõige 1 punkt 1, § 128 lõike 1, § 142 lõike 1

punkt 1 ja lõike 6, § 124 lõige 6 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimis-

süsteemi seaduse § 33 lõige 2 punkti 3 alusel.

Parkali 2//4 ja Ujula park P2 detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on OÜ Parkali

Invest (reg nr 16162963). Detailplaneeringu algatamise taotlus esitati 30. märtsil 2021 (kirja

reg nr 7-1/21/26-1). Kuna planeeringuinfo vajas täpsustamist, palus linnavalitsus huvitatud

isikut taotlust täpsustada. 9. aprillil esitas huvitatud isik e-kirja teel korrigeeritud planeeringu

eskiisi. Planeeringuala hõlmab kinnisasju aadressiga Parkali tn 2 // 4 (katastriüksuse nr

56601:007:0530) ja Ujula park P2 (56601:001:0164). Planeeringu eesmärk on muuta elamu-

ja üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksused elamu, äri-, üldkasutatavaks ja

transpordimaaks spaahotelli, kaubanduskeskuse ja ridaelamu ehitamiseks ning rohealade ja

juurdepääsutee rajamiseks. Kuuele krundile planeeritakse kolme uut hoonet ehitisealuse

pinnaga kokku 19 400 m2, sh suurim neist 12 500 m2.

Planeeringuala suurusega 7,08 ha asub Parkali tänava ja Järve tee (kõrvalmaantee 15175

Paide-Mündi-Mäeküla tee) vahel ning on praegu aktiivsest kasutusest väljas ja hooldamata,

liigniiske ja osaliselt kuivendatud. Parkali tn 2 // 4 katastriüksusel asuvad kasutusest väljas

olev elamu, kaitsealuse Simsoni vesiveski vare ja paar halvas seisus abihoonet. Ujula park P2

katastriüksusel ehitisi ei asu. Ala piirneb idas transpordimaa, lõunas tootmis- ja

transpordimaa, läänes elamu-, tootmis- ja transpordimaaga ning põhjas üldkasutatava maaga

(Ujula park). Paide linna peatänav – Tallinna tänav – jääb planeeringulast 290 m kaugusele,

keskväljak jääb linnulennult 380 m kaugusele ja lähim bussipeatus u 400 m kaugusele.

Planeeringu läheduses asub Vallimägi Paide ordulinnuse varemete, vallitorni ja

lauluväljakuga. Piirkonnas on segahoonestus, mida iseloomustavad mitmest ajastust

pärinevad hooned. Eluhooned on peamiselt puitvoodri ja viilkatusega, kuni kahekorruselised

ja kruntide suurused vahemikus 1600–3000 m2. Planeeringu lõunaküljel asuvad erinevad

tootmishooned, põhjaküljel Ujula Park P3 katastriüksusel kaks sademevee kogumise settetiiki.

Alal on olemas hea taristuvõimekus, sest läheduses on olemas kõik kommunikatsioonid,

samuti on see hästi ühendatud linnasisese tänavavõrguga jalgsi- ja rattaga liikumise

soodustamiseks Paide linnas ja kõrvalmaantee kaudu ka teiste linnadega.

Detailplaneeringu ala läbib ajalooline Pärnu jõe säng ja see kattub osaliselt Epu-Kakerdi

turbamaardlaga. Kuigi planeeringualal on tegemist passiivsete reservvarudega, on maavara

siiski maardlana arvele võetud ja seega kehtivad maapõueseadusest tulenevad nõuded. Seega

planeeritud tegevuste elluviimise võimaldamiseks taotleb linnavalitsus Maa-ametilt alal

paikneva turbavaru registrist välja arvamist.

Planeeringuala asub Paide vanalinna muinsuskaitsealal (kultuurimälestis nr 27009), mille

kaitsevöönd katab suurt osa planeeringualast. Paide vanalinna kaitsetsoon loodi 1973. aastal

ning seal kehtib Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2005 määrusega nr 182 Paide vanalinna

muinsuskaitseala põhimäärus. 2019. aasta sügisel alustas Muinsuskaitseamet kaitsekorra

uuendamist, et vaadata üle muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi piirid, sõnastada koos

kogukonnaga eesmärk ja reeglistik. Detailplaneeringu jaoks on vaja koostada muinsuskaitse

eritingimused, mis on aluseks nii planeeringulahendusele kui ka hilisemale hoonete

kavandamisele. Alal asub kultuurimälestisena arvel olev avariilises seisundis Simsoni

vesiveski hoone (reg nr 15069), mida soovitakse restaureerida ridaelamuks.

Planeeringualal kehtivaid detailplaneeringuid ei ole. Paide linna üldplaneering kehtestati

Paide Linnavolikogu 10. oktoobri 2002 määrusega nr 29. Planeeringuala on kehtivas

üldplaneeringus määratletud elamu- ja üldmaana. Detailplaneeringuga taotletakse

üldplaneeringu muutmist, et suurendada ärimaa sihtotstarbega maa osa. Selle aluseks on

planeerimisseaduse § 142 lõige 1 punkt 1, mille järgi võib põhjendatud vajaduse korral

detailplaneering teha ettepaneku kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks, mis

käesoleval juhul on üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine.

Planeeritud kaubanduskeskus ja spaahotell on olulise avaliku huviga rajatised, mis tähendab,

et planeeringu algatamise aluseks on ka planeerimisseaduse § 125 lõige 1 punkt 3. Ühtlasi

tähendab see, et enne ehitusprojekti koostamist tuleb huvitatud isikul koostöös linnavalitsuse

ja Eesti Arhitektide Liiduga korraldada avalik arhitektuurivõistlus, et leida parim lahendus ala

täpsemaks kavandamiseks linnaehituslikult väga olulises asukohas (Vallimäe kõrval) ja

niivõrd suuremahuliste hoonete projekteerimiseks.

Detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus ei ole keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 ega 2 ega Vabariigi

Valitsuse 29. augusti 2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ nimetatud olulise

keskkonnamõjuga tegevus, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee,

pinnase, õhu saastamist või muid olulisi keskkonnamõjusid. Detailplaneering ei kuulu KeHJS

§ 33 lõikes 1 nimetatud loetelusse, mille puhul keskkonnamõju strateegiline hindamine

(edaspidi KSH) tuleb algatada. KeHJS § 33 lõike 2 punkti 3 kohaselt tuleb KSH algatamise

vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering

planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul ehk üldplaneeringut muutva

detailplaneeringu korral. Sellest tulenevalt on Parkali 2 // 4 ja Ujula park P2 kinnistute

detailplaneeringu KSH vajalikkust kaalutud. Eelhinnangu koostas Kobras AS (töö nr 2021-

107, lisa 3).

Eelhinnangu järgi ei ole KSH algatamine vajalik, sest saab välistada planeeringu

elluviimisega kaasneda võiva olulise ebasoodsa mõju. On oluline märkida, et tegemist on

Pärnu jõe lammialaga ja see ala on ehitustegevuseks üldiselt keeruline (turvasmuld, kõrge

põhjavee tase, liigniiskus, ala perioodiline üleujutamine Pärnu jõe tõttu). Kavandatud

tegevuste elluviimiseks esitas eelhinnangu koostaja tingimused, soovitused ja ettepanekud,

mida tuleb silmas pidada detailplaneeringu koostamise ja selle alusel järgnevalt läbi viidava

projekteerimise käigus, et vältida ja minimeerida võimalikke negatiivseid mõjusid.

Lähtudes planeerimisseaduse § 81 lõikest 1, § 124 lõikest 6, KeHJS § 33 lõikest 6 küsis

linnavalitsus seisukohta planeeringu algatamise eelnõule, lähteseisukohtadele ja KSH

eelhinnangule kõigilt asjaomastelt asutustelt. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 205

määrusele nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute

kooskõlastamise alused“ saatis linnavalitsus 26. aprilli kirjaga nr 7-1/21/30-1 eelnõu koos

lisadega Keskkonnaametile, Muinsuskaitseametile, Maa-ametile, Päästeametile,

Transpordiametile, Terviseametile ja Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonnale.

Detailplaneeringu algatajaks ja kehtestajaks on Paide Linnavolikogu (Keskväljak 14, 72711

Paide linn, e-post [email protected]) ja koostamise korraldajaks Paide Linnavalitsus (Pärnu tn

3, 72711 Paide linn, e-post [email protected]). Planeeringu koostaja valitakse peale

detailplaneeringu algatamist. Huvitatud isiku ja Paide linna vahel on sõlmitud haldusleping

detailplaneeringu koostamise rahastamiseks ning detailplaneeringukohaste rajatiste

väljaehitamiseks, sh arhitektuurivõistluse korraldamiseks. Paide linnavalitsuse eelarves

puuduvad vahendid planeeringu koostamise või koostamise tellimise kulude kandmiseks, kuid

huvitatud isik on lepingus väljendanud tahet need kulud ise kanda.

1. Algatada Parkali 2 // 4 ja Ujula park P2 kinnistute detailplaneering. Planeeringuala piir on

antud lisas 1 ja lähteseisukohad lisas 2.

2. Jätta algatamata Parkali 2 // 4 ja Ujula park P2 kinnistute detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelhinnang on toodud lisas 3.

3. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega

saab tutvuda Paide linna kodulehel http://paide.kovtp.ee/detailplaneeringud ning

tööpäevadel Paide Linnavalitsuses kuu aja jooksul alates otsuse jõustumisest.

4. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide

Paide Linnavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna

Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

5. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

Tarmo Alt

Linnavolikogu esimees

Lisa 1

Paide Linnavolikogu 20. mai 2021

otsusele nr …

Tarmo Alt

Linnavolikogu esimees

Lisa 2

Paide Linnavolikogu 20. mai 2021

otsusele nr …

Lähteseisukohad

Parkali 2 // 4 ja Ujula park P2 kinnistute detailplaneeringu koostamiseks

1. Detailplaneeringu eesmärk on määrata alale tingimused ja anda ehitusõigus spaahotelli,

kaubanduskeskuse ja ridaelamu ehitamiseks ning rohealade ja juurdepääsutee rajamiseks.

2. Detailplaneeringu lahendus peab vastama muinsuskaitse eritingimustele ning tuleb

kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.

3. Detailplaneeringu lahenduse alusel tuleb enne ehitusprojektide koostamist korraldada

avalik arhitektuurivõistlus kootöös Paide linnavalitsuse ja Eesti Arhitektide Liiduga alale

ruumilise terviklahenduse ning spaahotelli ja kaubanduskeskuse hoonete

arhitektuurilahenduste saamiseks.

4. Planeeritava ala kontaktvöönd: Parkali ja Veski tänav, 15175 Paide-Mündi-Mäeküla tee,

vallimägi (Veski tn 11), Ujula park P3 ja kõik naaberkinnistud.

5. Maakasutuse sihtotstarve: äri- elamu-,üldkasutatav ja transpordimaa.

6. Ehitusõigus: määrata ehitiste suurim lubatud arv, ehitisealune pind ja suurim lubatud

absoluutkõrgus, arvestades muinsuskaitselisi piiranguid ning haljastuse ja parkimise

lahendamise vajadusi.

7. Erinevate hoonete ühendamiseks galeriide rajamine ei ole lubatud.

8. Hoonete olulist linnaehituslikku asukohta ja piirnevate väikeelamute mahte arvestades

peavad hooned olema võimalikult liigendatud nii mahuliselt kui ka arhitektuuriliselt, et

vähendada kontrasti väljakujunenud keskkonnaga. Lisaks peab arvestama, et

planeeringuala jääb Vallimäelt avanevale olulisele vaatesihile, mistõttu peavad hoonete

katused olema lahendatud seda arvestades (tehnorajatiste varjestus või hoonesisene

paigutus, haljaskatuste kasutamine jne).

9. Jäätmekäitluseks vajalikud alad tuleb lahendada hoonestusega sobivalt ja varjestada igast

vaatesuunast, sh ülevalt.

10. Alale juurdepääsuks rajada avalik tänav Järve tee ja Parkali tänava vahele koos jalg- ja

jalgrattateega ning seda ääristava puudealleega.

11. Parkimine lahendada planeeringualal, perspektiivset parkla laiendamist lähialale mitte

ette näha. Parklad tuleb liigendada mitmekesise haljastusega väiksemateks osadeks, sh

arvestada, et vähemalt iga 8 parkimiskoha järel tuleb istutada puu. Parklas näha ette

eraldatud kõnniteed, mis peavad ühenduma mugavalt loodava uue tänavamaaga. Hoonete

sissepääsude juurde näha ette ka jalgrattaparklad.

12. Järve tee äärsele üldkasutatavale maale näha ette mitmerindeline haljastus minimaalselt

10 m laiuses. Samuti näha ette puhverhaljastus planeeringu lõunaservale.

13. Keskkonnamõjude vältimiseks ja minimeerimiseks järgida KSH eelhinnangu ptk 11 välja

toodud tingimusi, soovitusi ja ettepanekuid (AS Kobras töö nr 2021-107).

14. Planeering peab järgima universaaldisaini põhimõtteid, et avalik ruum oleks kättesaadav

ja ligipääsetav kõigile, sh erivajadustega ja ebasoodsamas olukorras olevatele inimestele.

Lähtuda kõiki kaasava elukeskkonna loomise ja kavandamise juhendmaterjalist (Astangu

Kutserehabilitatsiooni Keskus, EAL, EDL, EKA 2012).

15. Planeeringus näidata vertikaalplaneerimine koos sademevee ärajuhtimise lahendustega.

Sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele, sademe- ega lumesulamisvesi ei tohi

kahjustada piirnevaid hooneid. Sademeeveelahendus peab olema kestlik ja säästev,

seetõttu minimeerida kõvakattega pinna osakaalu võimalikult palju (sh parkimiskohtade

arvu) ja liigendada kõvakattega ala vett läbilaskva pinnaga.

16. Võimaliku üleujutusohu tõttu tuleb maapinda tõsta ja leida ehitustehnilised lahendused

vee kiireks tagasivooluks Pärnu jõkke.

17. Planeeringus näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud jm taristu ning nendest tulenevad kitsendused. Taotleda trasside valdajatelt

tehnilised tingimused.

18. Planeeringualal on vajalik koostada ehitusgeodeetiline uurimistöö (topo-geodeetiline

alusplaan mõõtkavas 1:500), mille aruanne esitada linnavalitsusele. Geodeetiline

alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata

planeeringulahenduse sobivust, sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms.

19. Planeeringu koostamise käigus teha koostööd naaberkruntide omanikega ja kõikide

planeeringualal asuvate ning sinna planeeritavate trasside ja tehnovõrkude valdajatega.

Planeerimisseaduse § 127 lõike 2 kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamisse kaasata

isikuid kelle õigusi võib planeering puudutada ja ka isikud, kes on avaldanud soovi olla

kaasatud. Tulenevalt planeerimisseaduse § 127 lõikest 3 võib detailplaneeringu

koostamisse kaasata ka isikuid, kelle huve võib planeering puudutada.

20. Planeeringu joonised (v.a situatsiooniskeem) vormistada mõõtkavas 1:500. Planeeringu

koosseisus tuleb esitada planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon olemasolevate ja

planeeritavate ehitiste, olulisemate mahuliste rajatistega, üldise planeeringulise

lahendusega ning planeeringus ettenähtud kõrghaljastusega.

21. Planeeringu vormistamisel arvestada Maa-ameti poolt koostatud „Planeeringute

dokumentide Maa-ametile (maaktastripidajale) esitamise juhendis“ ja riigihalduse

ministri 17. oktoobri 2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“ toodud nõuetega.

22. Kogu planeeringu koostamise protsessi vältel avalikustatakse planeeringuga seotud

informatsioon jooksvalt Paide linna veebilehel. Detailplaneeringu algatamise hetkeks

teadaolevate andmete põhjal nähakse ette planeeringu kehtestamine umbes ühe aasta

jooksul alates algatamisest. Detailplaneeringu kehtestamise aeg sõltub avalikustamise

tulemustest.

Lähteseisukohad koostas

Elo Kiivet, linnaarhitekt

Tarmo Alt

Linnavolikogu esimees

Seletuskiri

Paide Linnavolikogu otsuse „Parkali 2//4 ja Ujula park P2 kinnistute detailplaneeringu

koostamise algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamata jätmine“ eelnõule

Otsuse esitab Paide Linnavalitsus. Otsuse eelnõu on läbi arutatud Paide Linnavolikogu

................... komisjoni ……………. 2021 koosolekul, komisjon ...................... otsuse eelnõu

vastuvõtmist linnavolikogus.

Kavandatud tegevus

Detailplaneeringu eesmärk on Paide linnas Parkali 2//4 ja Ujula park P2 elamu- ja

üldkasutatava maa sihtotstarbega katastriüksused muuta elamu, äri-, üldkasutatava ja

transpordimaadeks spaahotelli, kaubanduskeskuse ja korterelamute ehitamiseks. Määratakse

üldised maakasutustingimused, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede ja parkimise

varustamise põhimõtteline lahendus. Detailplaneering muudab kehtivat üldplaneeringut.

Järvamaal puudub vabaajakeskus, kus oleks koos poed, söögikohad ning erinevad

meelelahutusasutused. Spaahotelli ehitamine toob Paide linna aastaringselt juurde turiste,

tekitab kohalikele uusi töökohti ja kohalikele äridele uusi kliente. Seega on planeeritud

hoonete rajamine piirkonda kasulik kohaliku elukeskkonna parandamiseks ja Paide linna kui

turismisihtkoha atraktiivsuse suurendamiseks. Asukohana on planeeringuala piisavalt hästi

seotud Paide linnakeskusega, et võimaldada selle sidumist mugavaks jalgsi- ja jalgratta

liikumiseks, ning Järve teega, mis kõrvalmaanteena ühendab selle kõigi teiste Eesti linnadega.

Nii suuremahulise arendustegevuse planeerimiseks Paide linnasüdamele lähemal asuvaid

sobivaid vabu maa-alasid ei ole, mis võimaldaks olemasolevat linnalist keskkonda tihendada

ehk kestlikumat ja säästlikumat lahendust.

Kokku on planeeritud kuus krunti. Kavandatakse üks elamumaa krunt, kaks ärimaa krunti,

kaks üldkasutatava maa ning üks transpordimaa krunti. Planeeritud krundijaotus on

kavandatud nii, et Veski tänava äärsel alal olemasolevate elamute vahelisele alale on ette

nähtud elamumaa ning planeeringuala idapoolsele alale on paigutatud ärimaad, mis on jätkuks

15175 Paide-Mündi-Mäeküla tee ääres olemasolevatele äri- ja tootmismaadele. Elamumaa

kruntidele kavandatakse kahekorruselist ridaelamut, ärimaa kruntidele on neljakorruselist

spaahotelli ja kahekorruselist kaubanduskeskust. Olemasolevad Veski tänav ja kõrvalmaantee

15175 Paide-Mündi-Mäeküla tee on kavandatud omavahel ühendada planeeritud

transpordimaaga.

Detailplaneeringu peamised positiivsed mõjud on sotsiaalmajanduslikud (uued töökohad,

meelelahutusvõimaluste lisandumine, turistide arvu suurendamine, kinnisvara väärtuse

kasvamine). Kultuuriliste ja looduskeskkondlike mõjude leevendamiseks peab arvestama

muinsuskaitselisi ja keskkonnakaitselisi piiranguid. On oluline märkida, et tegemist on Pärnu

jõe lammialaga ja see ala on ehitustegevuseks üldiselt keeruline (turvasmuld, kõrge põhjavee

tase, liigniiskus, ala perioodiline üleujutamine Pärnu jõe tõttu). Planeeringualale tervikliku

ruumilaheduse ning spaahotelli ja kaubanduskeskuse hoonetele parima arhitektuurilahenduse

leidmiseks tuleb korraldada avalik arhitektuurivõistlus.

Munitsipaalolmandis olev planeeringu osa

Katastriüksus Ujula park P2 (56601:001:0164) on praegu munitsipaalomandis ning see on

kavas võõrandada huvitatud isikule tervikliku planeeringulahenduse elluviimiseks.

Seletuskirja koostas

Elo Kiivet, linnaarhitekt

Otsus saadetakse:

1) naaberkinnistute omanikud;

2) koostööd tegevad ametiasutused.