Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Stevely Soomets

AS Infortar [email protected]

Teie 03.06.2026 nr e-kiri

Meie 29.06.2026 nr 7.1-2/26/9662-2

Nõuded siloplatsi projekti koostamiseks

riigitee nr 15173 km 0,63-0,755

kaitsevööndis ja ristumiskoha ehitamiseks

Austatud pr Soomets

Olete taotlenud Transpordiametilt nõudeid projektile, milles kavandatakse siloplatsi ehitamist riigitee nr 15173 Oisu-Kärevete-Taikse tee km 0,63-0,755 kaitsevööndis Järva maakonnas Türi vallas Väljaotsa külas Sopi kinnistule.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 24, § 70 lõike 3, § 71, § 99 lõiked 3 lg 4 ning Transpordiameti põhimääruse esitame nõuded siloplatsi projekteerimiseks ning ehitamiseks riigitee piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis.

1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd. 2. Kanda joonistele tee kaitsevööndisse jäävate ehitiste (siloplats, piire, tehnorajatis, parkla, vms)

kaugus riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast. 3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Arvestades asjaoluga, et sellel riigitee lõigul asuvad hooned ja rajatised osaliselt tee kaitsevööndis, kuid tuleb arvestada riigitee liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste) ning tagada tee ohutus ja toimivus, on sobilik kohaldada külgnähtavuse nõuet. Seetõttu anname me nõusoleku ehitada hooned teekaitsevööndisse minimaalselt 16,0 m kaugusele teekatte servast. Tagamaks piisav manööverdamisruum riigitee koosseisu kuuluva teekraavi ja rajatava siloplatsi vahel, võib olla vajadus rajada siloplats riigiteest kaugemale. Ruumivajaduse hindamiseks näidata projektis teenindava transpordi liikumisteed ja pöördekoridorid.

4. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise lahendused. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.

5. Projektis näidata meetmed, mis välistavad silomahlade sattumise riigitee alusele maale ja riigitee äärsesse teekraavi.

2 (3)

6. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

7. Kinnistule on olemasolev juurdepääs riigitee km 0,745 oleva ristumiskoha kaudu. Meie hinnangul ei ole ristumiskoha geomeetria (kattega osa laius ja sõiduteega ristuva osa ulatus, lõunapoolne pöörderaadius) sobiv ja piisav siloplatsi teenindava transpordi liiklemiseks. Taotluse kohaselt soovitakse siloplatsi teenindamiseks ehitada ka teine juurdepääs. Arvestades vajadusega tagada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) lisa 1 tabelis 17 toodud ristmike vähimad vahekaugused, on teine juurdepääs võimalik rajada riigitee lõiku km 0,645-0,680 (näidatud joonisel sinise joonega).

Teie poolt on 26. juunil meile saadetud esmane, ilma kooskõlastusteta topo-geodeetiline mõõdistus. Mõõdistuse alusel saame öelda, et olemasoleva ristumiskoha rekonstrueerimine ning uue ristumiskoha ehitamine on võimalik meie poolt antava näidislahenduse alusel. Ristumiskohtade rajamiseks sõlmib Transpordiamet huvitatud isikuga ristumiskoha ehitamise lepingu ning ehitamise kulud kannab huvitatud isik. Topo-geodeetiline mõõdistus jääb lepingu lisaks. Palume esimesel võimalusel esitada lõplik, teostaja poolt allkirjastatud mõõdistus ning täpsustada teise ristumiskoha asukoht lähtudes eelnevast joonisest. Riigitee ristumiskohad peavad olema välja ehitatud ja Transpordiametile üle antud enne

siloplatsi kasutusele võtmist. 8. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ lisa 1 tabeli 18 ja lisa 2 joonise 8 kohased nähtavuskolmnurgad, milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette võsa, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

9. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette näha.

10. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti koostamisel vajadusel hinnata. Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Seletuskirjas märkida, et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

3 (3)

11. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele mitte kavandada. Kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb lahendada nende rajamine kinnisel meetodil. Tehnovõrkude kavandamisel tuleb lähtuda järgnevatest nõuetest. 11.1. Projekti koostamisel juhinduda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude

ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. 11.2. Projektjoonised koos seletuskirjaga esitada Transpordiametile kooskõlastamiseks

MicroStation või AutoCad formaadis L-EST-97 koordinaatsüsteemis, geodeetilisel alusplaanil M 1:500 elektroonselt e-posti aadressil [email protected] või läbi ehr.ee ehitusloa menetluses. Projektile lisada teemaa kasutusõiguse ala plaanid.

11.3. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Transpordiametile vormikohase taotluse koos projektiga kooskõlastatud kasutusala plaani(de)ga teemaale tehnovõrgu ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ) lepingu sõlmimiseks (vorm saadaval www.transpordiamet.ee – Teehoid ja liikluskorraldus – Tee- ehituse juhendid – Riigimaade kasutus – tehnovõrgud – Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -

rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu

sõlmimiseks). Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektikohaste tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks.

11.4. Ülalnimetatud punktides kirjeldatud põhimõtted peavad kajastuma ehitusprojekti seletuskirjas ja joonistel. Käesolevad nõuded lugeda projekti lahutamatuks osaks.

12. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga kavandatu (sademeveesüsteemid, liikluslahendused vms) peab jääma mõõdistatud alusele. Nähtavuskolmnurkade kujutamiseks võib kasutada Maa- ja Ruumiameti kaardi väljavõtet (ortofoto).

13. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Käesolev otsus jõustub teatavakstegemisest ja selle peale on võimalik esitada vaie Transpordiametile haldusmenetluse seaduses või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul.

Käesolevad nõuded kehtivad 2 aastat, peale mida tuleb nõudeid uuendada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Marje-Ly Rebas

peaspetsialist planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

58581095, [email protected]

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Stevely Soomets

AS Infortar [email protected]

Teie 03.06.2026 nr e-kiri

Meie 29.06.2026 nr 7.1-2/26/9662-2

Nõuded siloplatsi projekti koostamiseks

riigitee nr 15173 km 0,63-0,755

kaitsevööndis ja ristumiskoha ehitamiseks

Austatud pr Soomets

Olete taotlenud Transpordiametilt nõudeid projektile, milles kavandatakse siloplatsi ehitamist riigitee nr 15173 Oisu-Kärevete-Taikse tee km 0,63-0,755 kaitsevööndis Järva maakonnas Türi vallas Väljaotsa külas Sopi kinnistule.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 24, § 70 lõike 3, § 71, § 99 lõiked 3 lg 4 ning Transpordiameti põhimääruse esitame nõuded siloplatsi projekteerimiseks ning ehitamiseks riigitee piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis.

1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd. 2. Kanda joonistele tee kaitsevööndisse jäävate ehitiste (siloplats, piire, tehnorajatis, parkla, vms)

kaugus riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast. 3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Arvestades asjaoluga, et sellel riigitee lõigul asuvad hooned ja rajatised osaliselt tee kaitsevööndis, kuid tuleb arvestada riigitee liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste) ning tagada tee ohutus ja toimivus, on sobilik kohaldada külgnähtavuse nõuet. Seetõttu anname me nõusoleku ehitada hooned teekaitsevööndisse minimaalselt 16,0 m kaugusele teekatte servast. Tagamaks piisav manööverdamisruum riigitee koosseisu kuuluva teekraavi ja rajatava siloplatsi vahel, võib olla vajadus rajada siloplats riigiteest kaugemale. Ruumivajaduse hindamiseks näidata projektis teenindava transpordi liikumisteed ja pöördekoridorid.

4. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise lahendused. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.

5. Projektis näidata meetmed, mis välistavad silomahlade sattumise riigitee alusele maale ja riigitee äärsesse teekraavi.

2 (3)

6. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

7. Kinnistule on olemasolev juurdepääs riigitee km 0,745 oleva ristumiskoha kaudu. Meie hinnangul ei ole ristumiskoha geomeetria (kattega osa laius ja sõiduteega ristuva osa ulatus, lõunapoolne pöörderaadius) sobiv ja piisav siloplatsi teenindava transpordi liiklemiseks. Taotluse kohaselt soovitakse siloplatsi teenindamiseks ehitada ka teine juurdepääs. Arvestades vajadusega tagada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) lisa 1 tabelis 17 toodud ristmike vähimad vahekaugused, on teine juurdepääs võimalik rajada riigitee lõiku km 0,645-0,680 (näidatud joonisel sinise joonega).

Teie poolt on 26. juunil meile saadetud esmane, ilma kooskõlastusteta topo-geodeetiline mõõdistus. Mõõdistuse alusel saame öelda, et olemasoleva ristumiskoha rekonstrueerimine ning uue ristumiskoha ehitamine on võimalik meie poolt antava näidislahenduse alusel. Ristumiskohtade rajamiseks sõlmib Transpordiamet huvitatud isikuga ristumiskoha ehitamise lepingu ning ehitamise kulud kannab huvitatud isik. Topo-geodeetiline mõõdistus jääb lepingu lisaks. Palume esimesel võimalusel esitada lõplik, teostaja poolt allkirjastatud mõõdistus ning täpsustada teise ristumiskoha asukoht lähtudes eelnevast joonisest. Riigitee ristumiskohad peavad olema välja ehitatud ja Transpordiametile üle antud enne

siloplatsi kasutusele võtmist. 8. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ lisa 1 tabeli 18 ja lisa 2 joonise 8 kohased nähtavuskolmnurgad, milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette võsa, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

9. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette näha.

10. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti koostamisel vajadusel hinnata. Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Seletuskirjas märkida, et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

3 (3)

11. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele mitte kavandada. Kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb lahendada nende rajamine kinnisel meetodil. Tehnovõrkude kavandamisel tuleb lähtuda järgnevatest nõuetest. 11.1. Projekti koostamisel juhinduda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude

ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. 11.2. Projektjoonised koos seletuskirjaga esitada Transpordiametile kooskõlastamiseks

MicroStation või AutoCad formaadis L-EST-97 koordinaatsüsteemis, geodeetilisel alusplaanil M 1:500 elektroonselt e-posti aadressil [email protected] või läbi ehr.ee ehitusloa menetluses. Projektile lisada teemaa kasutusõiguse ala plaanid.

11.3. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Transpordiametile vormikohase taotluse koos projektiga kooskõlastatud kasutusala plaani(de)ga teemaale tehnovõrgu ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ) lepingu sõlmimiseks (vorm saadaval www.transpordiamet.ee – Teehoid ja liikluskorraldus – Tee- ehituse juhendid – Riigimaade kasutus – tehnovõrgud – Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -

rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu

sõlmimiseks). Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektikohaste tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks.

11.4. Ülalnimetatud punktides kirjeldatud põhimõtted peavad kajastuma ehitusprojekti seletuskirjas ja joonistel. Käesolevad nõuded lugeda projekti lahutamatuks osaks.

12. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga kavandatu (sademeveesüsteemid, liikluslahendused vms) peab jääma mõõdistatud alusele. Nähtavuskolmnurkade kujutamiseks võib kasutada Maa- ja Ruumiameti kaardi väljavõtet (ortofoto).

13. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Käesolev otsus jõustub teatavakstegemisest ja selle peale on võimalik esitada vaie Transpordiametile haldusmenetluse seaduses või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul.

Käesolevad nõuded kehtivad 2 aastat, peale mida tuleb nõudeid uuendada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Marje-Ly Rebas

peaspetsialist planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

58581095, [email protected]

Transpordiamet · MARJE-LY REBAS Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks ehitusloa eelnõu Järva maakonna Türi valla Väljaotsa küla Sopi kinnistule silohoidla (EHR kood 221512910) ehitamiseks. Kinnistu (katastritunnus 53701:002:0482) asub riigitee nr 15173 Oisu-Kärevete-Taikse tee km 0,63-0,755 kaitsevööndis. Ehitusloa aluseks on „Silohoidla eelprojekt“ (projekteerija OÜ Formica Projekt, töö nr 2026- 08). Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule ja nõuded riigiteega ühendamiseks 29.06.2026 kirjaga nr 7.1-2/26/9662-2. Ehitusloa aluseks olev projekt on vastuolus Transpordiameti kirjas esitatud ettepanekute/nõuetega järgnevates punktides.

1. Punktis 1 osaliselt, tee kaitsevööndit tuleb kogu joonise ulatuses arvestada riigitee katte servast.

2. Punktis 2 – anda kaugus riigitee katte servast. 3. Punktis 3 osaliselt – teenindava transpordi pöördekoridorid on joonisele kandmata. 4. Punktis 5 osaliselt – puudub platsi +0.00 sidumine; ei saa hinnata, kuhu sademevesi juhitakse. 5. Punktis 7 osaliselt – lõplikku, teostaja poolt allkirjastatud mõõdistust ei ole esitatud,

ristumiskoha ehitamise lepingut huvitatud isikuga ei ole sõlmitud. Projekti asendiplaani kohaselt kavandatakse olemasoleva ristumiskoha laiendamine osaliselt naaberkinnistule, kuid jääb selgusetuks, kas selle mahasõidu kaudu tagatakse ka juurdepääs Basseini kinnistule. Kui mitte, tuleb ristumiskohta laiendada kirde poole nii, et selle pöörderaadiused ei ulatuks Basseini kinnistuga piirnevale riigitee lõigule. Lisaks on menetluse käigus selgunud, et mahasõidud jäävad osaliselt maaparandussüsteemi maa-alale ning maaparandusseaduse § 50 lg 4 alusel peab ristumiskoha projekti/näidislahenduse sellisel juhul kooskõlastama Maa- ja Ruumiametiga. Kui kooskõlastaja ei aktsepteeri näidislahendust, tuleb koostada ristumiskoha projekt. Ehitusseadustiku § 8 järgi peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus olema ohutu. Ehitusloa aluseks oleva ehitise projekteerimine on vahetult seotud (nt kõrguslikult) ristumiskoha projekteerimisega. Ristumiskoha ehitamine/ümberehitamine on otseselt vajalik ehitusloa elluviimiseks, sh ka ehitamise ajal transpordi ohutuks juurdepääsuks riigiteelt ehitusalale. Riigitee ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning kohalikul omavalitsusel puudub pädevus väljastada ehitusluba riigitee ristumiskoha ehitamiseks. Vastavalt menetluspraktikale sõlmime huvitatud isikuga (kinnistu omanik või tema volitatud esindaja) ristumiskoha ehitamise lepingu ristumiskoha näidislahenduse või põhiprojekti alusel enne kinnistule kavandatavate hoonete või rajatiste ehitusloa eelnõu kooskõlastamist. Nii saame ehitusloa kooskõlastada veendumusega, et juurdepääsu lahendus on nõuetekohane ja elluviidav. Palume enne ehitusloa korduvaks kooskõlastamiseks esitamist esitada [email protected] kõigepealt nõuetele vastava topogeodeetilise mõõdistuse digiallkirjastatud kaust. Mõõdistuses peavad olema näidatud ka maaparandussüsteemi maa-ala/maaparandusehitised. Juhime teie tähelepanu sellele, et ristumiskohtade alla projekteeritud truubid on üledimensioneeritud.

6. Punktis 10 viidatud selgitus on projekti seletuskirja lisamata. 7. Punktis 11 – eelprojekti asendiplaan ei ole piisav tehnovõrkude projekteerimiseks, projekti

koostamisel juhinduda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest (ristmevälja joonis, nõuded puurimiskaevikule, puurimiskaevikute asukohad, kraavide all torustiku soojustamise vajadus, kraavi nõlvade kindlustamine, katete taastamine, teemaa kasutusõiguse plaanid, jne). Enne projekti koostamisele asumist tuleb meilt taotleda nõuded tehnovõrkude rajamiseks tee piirides. Juhime teie tähelepanu sellele, et projektis näidatud kaitsetoru rõngasjäikus ei ole piisav. Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja lg 3, § 72 lg 1 punkti 5 ja § 99 lg 3 ning lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“, jätame ehitusloa kooskõlastamata.

Transpordiamet · MARJE-LY REBAS Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks ehitusloa eelnõu Järva maakonna Türi valla Väljaotsa küla Sopi kinnistule silohoidla (EHR kood 221512910) ehitamiseks. Kinnistu (katastritunnus 53701:002:0482) asub riigitee nr 15173 Oisu-Kärevete-Taikse tee km 0,63-0,755 kaitsevööndis. Ehitusloa aluseks on „Silohoidla eelprojekt“ (projekteerija OÜ Formica Projekt, töö nr 2026- 08). Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule ja nõuded riigiteega ühendamiseks 29.06.2026 kirjaga nr 7.1-2/26/9662-2. Ehitusloa aluseks olev projekt on vastuolus Transpordiameti kirjas esitatud ettepanekute/nõuetega järgnevates punktides.

1. Punktis 1 osaliselt, tee kaitsevööndit tuleb kogu joonise ulatuses arvestada riigitee katte servast.

2. Punktis 2 – anda kaugus riigitee katte servast. 3. Punktis 3 osaliselt – teenindava transpordi pöördekoridorid on joonisele kandmata. 4. Punktis 5 osaliselt – puudub platsi +0.00 sidumine; ei saa hinnata, kuhu sademevesi juhitakse. 5. Punktis 7 osaliselt – lõplikku, teostaja poolt allkirjastatud mõõdistust ei ole esitatud,

ristumiskoha ehitamise lepingut huvitatud isikuga ei ole sõlmitud. Projekti asendiplaani kohaselt kavandatakse olemasoleva ristumiskoha laiendamine osaliselt naaberkinnistule, kuid jääb selgusetuks, kas selle mahasõidu kaudu tagatakse ka juurdepääs Basseini kinnistule. Kui mitte, tuleb ristumiskohta laiendada kirde poole nii, et selle pöörderaadiused ei ulatuks Basseini kinnistuga piirnevale riigitee lõigule. Lisaks on menetluse käigus selgunud, et mahasõidud jäävad osaliselt maaparandussüsteemi maa-alale ning maaparandusseaduse § 50 lg 4 alusel peab ristumiskoha projekti/näidislahenduse sellisel juhul kooskõlastama Maa- ja Ruumiametiga. Kui kooskõlastaja ei aktsepteeri näidislahendust, tuleb koostada ristumiskoha projekt. Ehitusseadustiku § 8 järgi peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus olema ohutu. Ehitusloa aluseks oleva ehitise projekteerimine on vahetult seotud (nt kõrguslikult) ristumiskoha projekteerimisega. Ristumiskoha ehitamine/ümberehitamine on otseselt vajalik ehitusloa elluviimiseks, sh ka ehitamise ajal transpordi ohutuks juurdepääsuks riigiteelt ehitusalale. Riigitee ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning kohalikul omavalitsusel puudub pädevus väljastada ehitusluba riigitee ristumiskoha ehitamiseks. Vastavalt menetluspraktikale sõlmime huvitatud isikuga (kinnistu omanik või tema volitatud esindaja) ristumiskoha ehitamise lepingu ristumiskoha näidislahenduse või põhiprojekti alusel enne kinnistule kavandatavate hoonete või rajatiste ehitusloa eelnõu kooskõlastamist. Nii saame ehitusloa kooskõlastada veendumusega, et juurdepääsu lahendus on nõuetekohane ja elluviidav. Palume enne ehitusloa korduvaks kooskõlastamiseks esitamist esitada [email protected] kõigepealt nõuetele vastava topogeodeetilise mõõdistuse digiallkirjastatud kaust. Mõõdistuses peavad olema näidatud ka maaparandussüsteemi maa-ala/maaparandusehitised. Juhime teie tähelepanu sellele, et ristumiskohtade alla projekteeritud truubid on üledimensioneeritud.

6. Punktis 10 viidatud selgitus on projekti seletuskirja lisamata. 7. Punktis 11 – eelprojekti asendiplaan ei ole piisav tehnovõrkude projekteerimiseks, projekti

koostamisel juhinduda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest (ristmevälja joonis, nõuded puurimiskaevikule, puurimiskaevikute asukohad, kraavide all torustiku soojustamise vajadus, kraavi nõlvade kindlustamine, katete taastamine, teemaa kasutusõiguse plaanid, jne). Enne projekti koostamisele asumist tuleb meilt taotleda nõuded tehnovõrkude rajamiseks tee piirides. Juhime teie tähelepanu sellele, et projektis näidatud kaitsetoru rõngasjäikus ei ole piisav. Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja lg 3, § 72 lg 1 punkti 5 ja § 99 lg 3 ning lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“, jätame ehitusloa kooskõlastamata.