| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.2-2/26/14452-3 |
| Registreeritud | 07.09.2026 |
| Sünkroonitud | 11.09.2026 |
| Liik | Valjaminev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine |
| Toimik | 7.2-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Narva-Jõesuu Linnavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Narva-Jõesuu Linnavalitsus |
| Vastutaja | Anna Palusalu (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Narva-Jõesuu Linnavalitsus
Teie 17.08.2026 nr 26/7-1.2/25
Meie 07.09.2026 nr 7.2-2/26/14452-3
Seisukohtade väljastamine Soldina küla
Härmamäe maa-ala detailplaneeringu
koostamiseks
Esitasite meile Härmamäe maa-ala detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukohtade väljastamiseks. Planeeringuala hõlmab
Härmamäe kinnistut (tunnus 85101:003:0021), Andre kinnistut (tunnus 85101:003:0487),
Härmamäe alajaam kinnistut (tunnus 85101:003:0179) ja lähiala, mis on vajalik juurdepääsude
tagamiseks 13148 Narva-Arumäe teele (tunnus 85101:003:0254) ja vajadusel Härmamäe teele
(tunnus 85101:003:1031).
Planeeringu eesmärgiks on üksik- ja/või paariselamute kavandamine. Planeeringuala külgneb
riigiteega nr 13148 Narva-Arumäe tee km 0,53-0,82, kiiruspiirang 90 km/h, 2025. aasta ööpäevane
keskmine liiklussagedus 628 autot. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse
(PlanS) ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi
normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.
1. Ristumiskoha hinnang
1.1. Planeeringu eskiislahenduse alusel soovitakse juurdepääs kavandada riigitee nr 13148 km
0,64 olemasoleva ristumiskoha asukohast ning riigitee nr 1 Tallinna-Narva tee km 209,26
asuva Härmamäe tee ristmiku kaudu. Riigitee nr 1 km 209,26 ristmik teenindab täna kuni
kuute üksikelamut. Tegemist on sisuliselt ristmikuga, mille liituva tee liiklussagedus on
kuni 20 sõidukit ööpäevas. Planeeringuga kavandatakse umbes 25 üksikelamut või
paariselamut, millest tulenevalt muutuvad ristmiku nõuded. Me ei anna nõusolekut
kavandada Kivivälja tee lihtristmikule lisanduvat liikluskoormust. Lisaks tuleb arvestada,
et riigitee nr 1 Sillamäe ja Narva linnade vahelise teelõigu 2+2 eelprojekti alusel suletakse
Kivivälja tee ristmik ning juurdepääs hakkab toimuma kogujatee kaudu. Juhime
tähelepanu, et lähipiirkonnas algatatud Raja, Kurvi ja Härmamäe tee maaüksuste
detailplaneeringu seisukohtades (meie 27.09.2024 kiri nr 7.2-2/24/14954-2) oleme
öelnud, et Kivivälja tee lihtristmik tuleb likvideerida või ehitada välja Sillamäe-Narva
eelprojekti kohane ringristmik.
1.2. Riigitee nr 13148 km 0,64 ristumiskoha asukohta on vajalik muuta, et oleks tagatud
normidekohased ristmiku nähtavused (peatumis- ja liitumisnähtavus) kui ka riigiteel
nõuetekohane peatumisnähtavus (u 130 m). Arvestada, et tulenevalt riigitee
liiklussagedusest, on võimalik ristmikud rajada üksteisest vähemalt 100 m
vahekaugusega. Soovitame teha koostööd Raja, Kurvi ja Härmamäe tee maaüksuste
detailplaneeringust huvitatud isikuga ning kaaluda juurdepääsu rajamist läbi Raja kinnistu
(51401:001:0330).
2 (3)
2. Kohalikul omavalitsusel palume korraldada olemasolevate eratee(-de) avaliku kasutuse
määramine, transpordimaa planeerimine ja teeregistrisse kandmine vastavalt
ehitusseadustikule, et tagada juurdepääs planeeringualale ja sellega külgnevatele kinnistutele.
3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
4. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud
ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib
kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada
tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.
5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda järgmiste
kontaktalas paiknevate planeeringute ja teeprojektide lahendustega.
5.1. Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori
täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine” (kehtestatud Ida-Viru
maavanema 17.04.2013 korraldusega nr 1-1/2013/124). Detailplaneeringust huvitatud
isikul tuleb arvestada, et teemaplaneeringu realiseerumisel muutub oluliselt
ümberkaudsete teede liikluslahendus.
5.2. Sillamäe ja Narva linnade vahelise teelõigu 2+2 eelprojekti lahendus (Roadplan OÜ töö
nr 22006 „Riigitee 1 (E20) Tallinn–Narva km 187,3–209,7 Sillamäe–Narva teelõik“).
5.3. Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu ja lähiala kehtiv detailplaneering.
5.4. 27.08.2024 korraldusega nr 414 algatatud Soldina küla Raja, Kurvi ja Härmamäe tee
maaüksuste detailplaneering.
6. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.
6.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh
väljapoole planeeringuala.
6.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,
mille minimaalse laiuse valikul lähtuda normide lisa 1 tabelist 41.
7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
8. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee
projekteerimise normid“ nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning
lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha
ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
9. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning
muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul
võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.
Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel
meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale
kavandamisel“ toodud põhimõtetest.
10. Puurkaevu asukoha kavandamisel ei tohi puurkaevu hooldusala (veeseadus § 154 lg 3) ega
veehaarde sanitaarkaitseala (veeseaduse § 149 lg 1) ulatuda riigitee alusele maale (riigitee
katastriüksusele). Transpordiamet ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud võimalike kahjulike
mõjude eest puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse korral). Samuti peab
arvestama asjaoludega, et riigiteel teostatakse tee ehitamist, remontimist ja hooldamist (sh
libeduse- ja tolmutõrjet).
11. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist
riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele), kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva
keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Samuti tuleb välistada reovee
võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks).
Planeeringus näidata kanalisatsiooniehitised ja nende kujad. Me ei nõustu lahendusega,
millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine
meile.
12. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.
Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud
3 (3)
teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle
korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett
juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete
juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha
niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee
kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused kuni
riikliku eesvooluni.
13. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada
ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)
kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise
teatise esitamist.
14. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
15. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete
ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele
uurimistöödele teede projekteerimisel“ soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee teljest
või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.
16. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,
tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.
17. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.
18. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata
vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise
eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu
kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri
16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.
Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.
Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga
kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
19. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile
nõusoleku saamiseks.
20. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu osas meil märkused
puuduvad.
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,
tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu
koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Anna Palusalu
57827343, [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Ida-Virumaa Soldina küla Härmamäe maa-ala üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine | 03.09.2026 | 8 | 7.2-2/26/14452-2 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Narva-Jõesuu Linnavalitsus |
| Soldina küla Härmamäe maa-ala detailplaneering | 17.08.2026 | 25 | 7.2-2/26/14452-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Narva-Jõesuu Linnavalitsus |