Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Setomaa Vallavalitsus

[email protected]

Pikk tn 12

64001, Võru maakond, Setomaa

vald, Värska alevik

Teie 03.06.2026 nr 7-5/1032

Meie 30.06.2026 nr 7.2-2/26/9631-2

Seisukohtade väljastamine Värska aleviku

Pikk tn 37, 37b ja 37c detailplaneeringu

koostamiseks

Olete teavitanud meid Värska aleviku Pikk tn 37, 37b ja 37c detailplaneeringu (katastritunnused

vastavalt 73201:001:1911, 73201:001:1616 ja 73201:001:1912, edaspidi planeering) algatamisest

Setomaa Vallavalitsuse 14.05.2026 korraldusega nr 231.

Planeeringu eesmärgiks on planeeringuala katastriükuste sihtotstarvete muutmine,

hoonestusõiguse ja ehitustingimuste määramine, tehnovõrkudega varustamine, avalikule teele

juurdepääsu asukoha ning haljastuse ja heakorra põhimõtete määramine. Pikk tn 37 kinnistul asuv

söökla rekonstrueeritakse majutushooneks ning olemasolevate maa-aluste kelrdite peale rajatakse

maapealne korrus majutusteenuse pakkumiseks; Pikk tn 37c kinnistule rajatakse üksikelamu koos

abihoonetega ning Pikk tn 37b kinnistule kavandatakse matkajate puhkeala koos matkamajaga.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 18178 Värska-Ulitina tee (edaspidi riigitee) km 1,89-2,07.

Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 389 sõidukit. Võttes aluseks ehitusseadustiku

(EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks

järgnevalt.

1. Juurdepääs planeeringualale on tagatud riigitee km 2,006 ristumiskohalt (Pikk tn 37 kinnistu),

kust viib tee Pikk tn 37c kinnistule ning läbi selle ka Pikk tn 37a (katastritunnus

73201:001:0657) kinnistule; Pikk tn 37b kinnistule pääseb Pikk tn 35 kinnistul asuvalt riigitee

km 1,883 ristumiskohalt läbi Pikk tn 37a kinnistu.

Planeeringuga kavandatava lahenduse eelduseks on riigitee km 2,006 ristumiskoha

rekonstrueerimine; ristumiskoha ruumivajaduse kavandamisel lähtuda meie tüüplahenduse II

põhimõtetest.

Nõusoleku ning nõuded riigiteelt täiendava ristumiskoha/täiendavate ristumiskohtade

rajamiseks anname planeeringu eskiislahenduse alusel, mis edastada meile

[email protected].

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Anname nõusoleku riigitee riigitee kaitsevööndis olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks;

uued hooned kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub

2 (5)

väljakujunenud hoonestusjoon.

4. Planeeringualal asub riigitee km 2,013 „Seto talumuuseum“ bussipeatus, mille ootealana on

seni kasutatud Pikk tn 37 kinnistu mahasõitu. Tulenevalt sellest, et planeeringuga kavandatakse

Pikk tn 37 kinnistul asuva hoone rekonstrueerimist majutusasutuseks, tuleb kavandada

peatusele uus asukoht riigitee km 2,06 (Joonis 1). Bussiepatuse võib kavandada bussi

peatumisega sõidurajal ning ootealaga.

Joonis 1. Likvideeritav bussipeatus riigitee km 2,013 ja uue bussipeatuse asukoht riigitee km 2,06,

väljavõte Maa- ja Ruumiameti geoportaalist

5. Näha ette planeeringuala sidumine teisel pool riigiteed asuva kergliiklusteega – kavandada

ülekäigukoht riigitee ca km 2,025 (Joonis 2).

3 (5)

Joonis 2. Likvideeritav bussipeatus riigitee km 2,013 ja riigitee ca km 2,025 kavandatav ülekäigukoht,

väljavõte Maa- ja Ruumiameti geoportaalist

Joonis 3. Likvideeritav bussipeatus riigitee km 2,013 ja riigitee ca km 2,025 kavandatav ülekäigukoht,

tänavavaade august 2024

6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ riigitee ristumiskohtade nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24,

lisa 1 tabel 18-21 ning lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid

takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

4 (5)

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

9. Puurkaevu asukoha kavandamisel ei tohi puurkaevu hooldusala (veeseadus § 154 lg 3) ega

veehaarde sanitaarkaitseala (veeseaduse § 149 lg 1) ulatuda riigitee alusele maale (riigitee

katastriüksusele). Me ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud võimalike kahjulike mõjude eest

puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse korral). Samuti peab arvestama

asjaoludega, et riigiteel teostatakse tee ehitamist, remontimist ja hooldamist (sh libeduse- ja

tolmutõrjet).

10. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele), kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva

keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Samuti tuleb välistada reovee

võimalik sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks).

Planeeringus näidata kanalisatsiooniehitised ja nende kujad. Me ei nõustu lahendusega,

millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine

meile.

11. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

12. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

13. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

14. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et riigitee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi

planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

15. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada meile nõusoleku

saamiseks.

16. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale kavandatava mistahes ehitusloa

kohustuslikule hoonele või rajatisele kasutusloa väljastamist.

17. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

18. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

5 (5)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]