Töö number 24000052

Korraldaja Jõelähtme Vallavalitsus

Postijaama tee 7, Jõelähtme küla, Jõelähtme vald

74202 Harju maakond

Telefon: +372 605 4887; e-post: [email protected]

Registrikood: 75025973

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

Staadium DP

Kuupäev 25.06.2026

Maardu külas Maardu

lõunakarjääri taastuvenergiapargi

detailplaneering

Maa- ja Ruumiamet kaldaerofoto 30.04.2024

Maardu külas Maardu lõunakarjääri taastuvenergiapargi detailplaneering

2 / 43

Algatamine 18.01.2024

Eelnõu (eskiisi) avalik väljapanek 25.08-23.09.2025

Eelnõu (eskiisi) avalik arutelu 30.09.2025

Vastuvõtmine …

Avalik väljapanek …

Avalik arutelu …

Kehtestamine …

SKEPAST&PUHKIM OÜ

Laki põik 2

12915 Tallinn

Registrikood 11255795

tel +372 664 5808

e-mail [email protected]

www.skpk.ee

www.skpk.ee

Maardu külas Maardu lõunakarjääri taastuvenergiapargi detailplaneering

3 / 43

I SELETUSKIRI

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED ........................................... 6

1.1. Planeeringu eesmärk ............................................................................................ 6 1.2. Detailplaneeringu koostamise alused ...................................................................... 6 1.3. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid ....................................................... 6 1.4. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud ...................................................... 6

2. OLEMASOLEV OLUKORRA ISELOOMUSTUS ........................................................ 8

2.1. Planeeritava ala asukoht ja iseloomustus ................................................................ 8 2.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus ................................................................ 8 2.3. Olemasolevad teed ja juurdepääsud ....................................................................... 8 2.4. Olemasolev tehnovarustus .................................................................................... 8 2.5. Olemasolev haljastus ja keskkond .......................................................................... 8 2.6. Kehtivad piirangud ............................................................................................... 8 2.7. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed .................................................................... 9

3. VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE ..................... 11

3.1. Vastavus üleriigilisele planeeringule „Eesti 2030+“ ................................................. 11 3.2. Vastavus Harju maakonnaplaneeringule 2030+ ...................................................... 11 3.3. Vastavus koostatavale Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringule .. 12 3.4. Vastavus kehtivale ja koostatavale valla üldplaneeringule ning valla arengukavale ..... 12 3.4.1. Vastavus kehtivale Jõelähtme valla üldplaneeringule .............................................. 12 3.4.2. Üldplaneeringu muutmise põhjendused ................................................................. 13 3.4.3. Vastavus koostatavale Jõelähtme valla üldplaneeringule ......................................... 13 3.4.4. Vastavus Jõelähtme valla arengukavale ................................................................ 15

4. PLANEERINGULAHENDUS ................................................................................ 16

4.1. Krundijaotus ja ehitusõigus ................................................................................. 16 4.2. Rajatiste arhitektuurilised, kujunduslikud ja ehituslikud tingimused .......................... 17 4.3. Juurdepääs, liiklus ja parkimine ........................................................................... 18 4.4. Tehnovõrgud- ja rajatised ................................................................................... 18 4.4.1. Elektrivarustus ................................................................................................... 18 4.4.2. Välisvalgustus .................................................................................................... 18 4.4.3. Veevarustus ja kanalisatsioon .............................................................................. 19 4.5. Haljastus ja heakord ........................................................................................... 19 4.5.1. Elurikkust toetavad haljastuse ja hooldusmeetmed ................................................. 19 4.6. Jäätmekäitlus .................................................................................................... 21 4.7. Tuleohutusnõuded .............................................................................................. 21 4.8. Keskkonnatingimused ......................................................................................... 21 4.8.1. Mõju kaitstavatele taimeliikidele ja taimekaitse põhimõtted ..................................... 22 4.8.2. Tingimused karuputke leviku piiramiseks .............................................................. 23 4.8.3. Tingimused geoloogiliste eripäradega arvestamiseks .............................................. 24 4.9. Muinsuskaitse eritingimused ................................................................................ 24 4.10. Ehituskeeluvööndi vähendamise vajadusest ........................................................... 25 4.11. Piirangud .......................................................................................................... 26 4.11.1. Alal kehtivad säilivad kitsendused ........................................................................ 26 4.11.2. Alal kavandatavad kitsendused ............................................................................ 26 4.12. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed ............................................................. 26

5. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD ASJAKOHASED MAJANDUSLIKUD,

KULTUURILISED, SOTSIAALSED JA LOODUSKESKKONNALE AVALDUVAD MÕJUD

....................................................................................................................... 27

Maardu külas Maardu lõunakarjääri taastuvenergiapargi detailplaneering

4 / 43

5.1. Asjakohased mõjuvaldkonnad .............................................................................. 27 5.2. Mõju puhkevõimalustele ...................................................................................... 28 5.2.1. Mõju sihtrühm ................................................................................................... 28 5.2.2. Planeeritud puhkeala sihtrühm ja funktsioonid ....................................................... 28 5.2.3. Avalduva mõju kirjeldus ...................................................................................... 31 5.3. Mõju ettevõtlusele .............................................................................................. 38 5.3.1. Mõju sihtrühm ................................................................................................... 38 5.3.2. Avalduva mõju kirjeldus ...................................................................................... 38

6. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ........................................................................... 43

II JOONISED

Asukohaskeem DP-01

Kontaktvööndi ehituslikud ja funktsionaalsed seosed DP-02

Tugiplaan DP-03

Põhijoonis DP-04

III MENTLUSDOKUMENDID

1. Jõelähtme Vallavolikogu 18.01.2024 otsus nr 171;

2. Detailplaneeringu algatamise teade 2024.a jaanuari Jõelähtme vallalehes nr 319;

3. Detailplaneeringu algatamise teade 07.02.2024 Ametlikes Teadaannetes;

4. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise teade 07.02.2024 Ametlikes

Teadannetes;

5. Muinsuskaitseameti 23.02.2024 kiri nr 5.1-17.5/310-1;

6. Transpordiameti 20.03.2024 seisukohad nr 7.2-2/24/2886-2 detailplaneeringu

koostamiseks;

7. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise ja arutelu teade

2025.a juuli Jõelähtme vallalehes nr 337;

8. Transpordiameti 27.08.2025 e-kiri;

9. Keskkonnaameti 23.09.2025 kiri nr 6-2/25/15704-2.

IV LISAD

1. Maardu lõunakarjääri taastuvenergiapargi detailplaneeringuala kaitstavate taimeliikide

inventuur;

2. Maardu lõunakarjäär. Metsainventuur;

3. Heritage Harbour OÜ märtsis 2026 koostatud Muinsuskaitse eritingimused Maardu

lõunakarjääri taastuvenergiapargi detailplaneeringu koostamiseks;

4. Elektrilevi OÜ 21.07.2025 kiri nr JV-KHO-1/3343-2;

5. Aktsiaselts MAARDU ELEKTER 21.07.2025 e-kiri;

6. Eesti Geoloogiateenistuse 08.05.2026 korraldus nr 13-5/26-70 Harju maakonna Maardu

lubjakivimaardla registrikande muutmine.

V KOOSKÕLASTUSED JA ARVAMUSED

Maardu külas Maardu lõunakarjääri taastuvenergiapargi detailplaneering

5 / 43

Planeeringu koostajad

Detailplaneering koostatakse Jõelähtme Vallavalitsuse ning Skepast&Puhkim OÜ konsultantide

koostöös:

Skepast&Puhkim OÜ

Piret Kirs maastikuarhitekt, vastutav planeerija (diplom nr BD 002070)

Triin Koorits vastutav planeerija (kutsetunnistus nr 219538) – kuni juuli 2025

Evelin Kuusik detailplaneeringute projektijuht-planeerija

Marion Mets asjakohaste mõjude hindamise ekspert

Raimo Pajula keskkonnaekspert

Erki Vaguri mäeinsener, Inseneribüroo STEIGER OÜ

Korraldaja

Jõelähtme Vallavalitsus

Maardu külas Maardu lõunakarjääri taastuvenergiapargi detailplaneering

6 / 43

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED

1.1. Planeeringu eesmärk

Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärk on Maardu küla Maardu lõunakarjääri

katastriüksusele taastuvenergiapargi kavandamine, mille koosseisus olevale maaüksusele

kavandatava päikeseenergia minimaalne tootmisvõimsus oleks vähemalt 50 MW, vajadusel

juurdepääsu ja tehnovõrkude lahendamine ning tingimuste seadmine planeeringuga kavandatu

elluviimiseks.

Detailplaneeringuga on kavas muuta maaüksuse senised maatulundusmaa ja mäetööstusmaa

sihtotstarve päikesepargi jaoks vajalikus osas tootmismaa sihtotstarbeks, määrata ehitusõigus ja

hoonestustingimused päikesepargi rajamiseks ja vajadusel seda teenindava alajaama või

salvestusseadmete ehitamiseks, lahendada juurdepääsud ja liikluskorraldus krundil ning seada

tingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Päikesepargist vabaks jääval alal kavandatakse

puhkeala loomist sarnaselt kehtival detailplaneeringule.

1.2. Detailplaneeringu koostamise alused

• planeerimisseadus;

• riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“;

• Jõelähtme Vallavolikogu 18.01.2024 otsus nr 171.

1.3. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid

• Üleriigiline planeering 2030+;

• Harju maakonnaplaneering 2030+

• Vabariigi Valitsuse 23.12.2021 korraldusega nr 447 algatatud Harju maakonnaplaneeringu

maavarade teemaplaneering;

• Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40 kehtestatud Jõelähtme valla

üldplaneering;

• Jõelähtme Vallavolikogu 12.04.2018 otsusega nr 62 vastuvõetud koostamisel olev

Jõelähtme valla üldplaneering;

• Jõelähtme Vallavolikogu 31.01.2019 otsusega nr 177 kehtestatud Maardu küla Maardu

lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering;

• OÜ Hendrikson & Ko koostatud „Sisendandmed keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhindamiseks, sh eksperthinnang mõju olulisusele“, töö nr 23004767;

• „Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele

liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Ülevaade“ (Takkis, K. & Helm, A.

2023);

• Jõelähtme Vallavolikogu 15.06.2023 määrusega nr 37 vastuvõetud Jõelähtme valla

arengukava 2023-2035;

• muud Eesti Vabariigis kehtivad asjakohased õigusaktid, normid, standardid jm nõuded.

1.4. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud

• OÜ Hades Geodeesia juunis 2024 koostatud topo-geodeetiline alusplaan, töö nr HG-660;

• Skepast&Puhkim OÜ septembris 2024 koostatud „Maardu lõunakarjääri taastuvenergiapargi

detailplaneeringuala kaitstavate taimeliikide inventuur“, töö nr 24000052;

Maardu külas Maardu lõunakarjääri taastuvenergiapargi detailplaneering

7 / 43

• Skepast&Puhkim OÜ märtsis 2025 koostatud „Maardu lõunakarjäär. Metsainventuur“, töö

nr 24000052;

• Heritage Harbour OÜ märtsis 2026 koostatud Muinsuskaitse eritingimused Maardu

lõunakarjääri taastuvenergiapargi detailplaneeringu koostamiseks.

Lisaks on planeeringu koostamisel kasutatud Maa- ja Ruumiameti põhikaarti ja ortofotot.

Maardu külas Maardu lõunakarjääri taastuvenergiapargi detailplaneering

8 / 43

2. OLEMASOLEV OLUKORRA ISELOOMUSTUS

2.1. Planeeritava ala asukoht ja iseloomustus

Planeeritav ala asub Jõelähtme vallas Maardu küla põhjaosas jäädes riigi põhimaantee nr 1 Tallinn-

Narva teest lõunasse kõrvalmaanteede 11102 Maardu mõisa tee, 11601 Loo-Loovälja tee, 11103

Maardu-Raasiku tee, 11304 Aruküla-Kostivere tee ja 11302 Lagedi-Kostivere tee vahelisele alale.

2.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus

Tabel 1. Planeeringualale jäävad maaüksused

Aadress Katastritunnus Pindala Sihtotstarve

Maardu lõunakarjäär 24501:001:1546 235,22 ha Maatulundusmaa 90%

Mäetööstusmaa 10%

Planeeritava ala suurus on ca 235,5 ha. Maaüksus on hoonestamata. Ajalooliselt on alal asunud

Maardu fosforiidikarjäär.

2.3. Olemasolevad teed ja juurdepääsud

Planeeritav ala asub osaliselt riigitee nr 11102 Maardu mõisa tee kaitsevööndis km 0,233-0,452 ja

0,987-1,020 ning külgneb riigiteedega nr 11103 Maardu-Raasiku tee ja riigitee nr 11601 Loo-

Loovälja tee. Alale juurdepääs on riigi põhimaanteelt nr 1 Tallinn-Narva tee riigi kõrvalmaanteede nr

11601 Loo-Loovälja tee ja 11103 Maardu-Raasiku tee kaudu.

2.4. Olemasolev tehnovarustus

Planeeringualal Nopu järve põhja osas paikneb Maardu Elekter AS-ile kuuluv elektriveekaabel.

Planeeringualal paiknevad Maardu Elekter AS-ile kuuluvad maakaabelliinid, keskpingeõhuliinid ja

mastitoed.

Samuti läbib planeeringuala edela ja loode osa AS Gaasivõrgule kuuluv C kategooria maagaasi

jaotustorustik.

2.5. Olemasolev haljastus ja keskkond

Planeeringuala maastik ja reljeef on seoses kaevandamisega olulisel ümber kujundatud. Valdava osa

alast moodustavad kaevandamise käigus kujunenud puistangud. Karjääriala liigendavad selle

sügavamatesse osadesse kujunenud veekogud. Ala taimkattes domineerivad metsad.

Maardu lõunakarjääri kinnistule jäävad karuputke kolooniad HA283, HA282 ja HA089.

2.6. Kehtivad piirangud

Planeeringuala paikneb suures osas Rebala muinsuskaitseala kaitsevööndis ning planeeringuala

lõunanurgas ja idaservas Rebala muinsuskaitsealal. Ala lõunanurka jääb ka arheoloogiamälestis –

kultusekivi nr 17695 kaitsevööndiga 50 m mälestise väliskontuurist arvates.

Maardu külas Maardu lõunakarjääri taastuvenergiapargi detailplaneering

9 / 43

Planeeringuala lõunaosa ja idaserv asuvad Maardu lubjakivimaardla (M178) ehituslubjakivi passiivse

tarbevaru 5. plokil.

Planeeringualale jäävad fosforiidi kaevandamise tulemusena tekkinud veekogud - Nopu ja Vandjala

järved 10 m veekaitse-, 50 m ehituskeelu- ja 100 m piiranguvöönditega.

Karjäärist lõunas paiknev Karjamaa allikas (VEE4512300) on Eesti Looduse Infosüsteemist (EELIS)

kustutatud 2022. aasta novembrist.1

Edela ja loode osas ulatub planeeringualale riigi kõrvalmaantee 11102 Maardu mõisa tee 30 m

teekaitsevöönd.

2.7. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringuala asub Jõelähtme vallas jäädes Maardu küla põhjaossa. Planeeringuala lähiümbrus on

hajaasustatud. Tihedam hoonestatud elamualad paiknevad Maardu järve idakaldal planeeringualast

edelas vahetult teispool Maardu mõisa teed.

Kehtivate katastriandmete järgi on planeeringuala ümbritsevad alad valdavalt munitsipaalomandis

tootmis- ja ärimaad, eraomandis maatulundusmaad ja riigiomandis mäetööstus- ja

maatulundusmaad.

Planeeritava ala kontaktvööndis asuvate maaüksuste kohta on koostatud ja kehtestatud järgmised

detailplaneeringud Maardu linna ja Jõelähtme valla territooriumil:

PlanID:48724 – Maardu Linnavolikogu 27.03.2001 otsusega nr 98 kehtestatud Aarde III kinnistu

detailplaneering;

PlanID:48656 – Maardu Linnavolikogu 22.05.2001 otsusega nr 108 kehtestatud Aarde II kinnistu

detailplaneering;

PlanID:48720 – Maardu Linnavolikogu 24.07.2001 otsusega nr 119 kehtestatud Maardu järve

põhjaosa kalda-ala detailplaneering;

PlanID:48684 – Maardu Linnavolikogu 29.01.2002 otsusega nr 153 kehtestatud Fosforiidi tn 14

kinnistu detailplaneering;

PlanID:48710 – Maardu Linnavolikogu 28.05.2002 otsusega nr 162 Aarde 1 kinnistu detailplaneering;

PlanIS:48763 – Maardu Linnavolikogu 28.01.2003 otsusega nr 36 kehtestatud Maardu linna Kroodi

tn 4 ehituskrundi detailplaneering;

PlanID:48677 – Maardu Linnavolikogu 28.01.2003 otsusega nr 37 kehtestatud Maardu linna Kroodi

tn 12 ehituskrundi detailplaneering;

PlanID:48652 – Maardu Linnavolikogu 28.06.2005 otsusega nr 182 kehtestatud Maardu linna Maagi

tn 2 kinnistu detailplaneering;

PlanID:48719 – Maardu Linnavolikogu 29.11.2005 otsusega nr 17 kehtestatud Maardu linna Aarde

tn 17 kinnistu detailplaneering;

PlanID:1429 – Maardu Linnavolikogu 26.09.2006 otsusega nr 81 kehtestatud Maardu linna Fosforiidi

tn 20 kinnistu ja lähiala detailplaneering;

PlanID:2869 – Maardu Linnavolikogu 13.05.2008 otsusega nr 180 kehtestatud Kroodi 12 maaüksuse

külgneva ala (Kroodi 14 maaüksuse) detailplaneering;

PlanID:48709 – Maardu Linnavolikogu28.04.2009 otsusega nr 237 kehtestatud Lepiku kinnistu

detailplaneering;

PlanID:5459 – Maardu Linnavolikogu 26.10.2010 otsusega nr 98 kehtestatud Kroodi tn 1 kinnistu ja

lähiala detailplaneering;

PlanID:5495 – Maardu Linnavolikogu 26.04.2011 otsusega nr 131 kehtestatud Kiltrisauna I ja

Kiltrisauna II kinnistu detailplaneering;

1 https://allikad.info/springs/EE00820/ (vaadatud 02.07.2024)

Maardu külas Maardu lõunakarjääri taastuvenergiapargi detailplaneering

10 / 43

PlanID:19308 – Maardu Linnavolikogu 26.02.2013 otsusega nr 202 kehtestatud Kroodi tn 8 kinnistu

ja lähiala detailplaneering;

PlanID:48747 – Maardu Linnavalitsuse 20.06.2017 korraldusega nr 435 kehtestatud Vana-Narva

mnt, Fosforiidi tänava ja Kroodi tänava maaüksuste ning lähiala detailplaneering;

PlanID:100832 – Maardu Linnavalitsuse 22.08.2017 korraldusega nr 543 kehtestatud Kiltri tee 10

kinnistu ning lähiala detailplaneering;

PlanID:22187 – Jõelähtme Vallavolikogu 28.08.2001 otsusega nr 61 kehtestatud Maardu küla Aarde

IV maaüksuse detailplaneering;

PlanID2459 – Jõelähtme Vallavolikogu 15.06.2006 otsusega nr 85 kehtestatud Maardu küla Landi 2

maaüksuse detailplaneering;

PlanID:4253 – Jõelähtme Vallavolikogu 16.02.2012 otsusega nr 274 kehtestatud Maardu küla

Keskvälja maaüksuse detailplaneering;

PlanID:22767 – Jõelähtme Vallavolikogu 27.11.2014 otsusega nr 133 kehtestatud Vandjala küla

Saare kinnistu detailplaneering;

PlanID:5725 – Jõelähtme Vallavolikogu 16.02.2017 otsusega nr 424 kehtestatud Maardu küla

Kiltrisauna kinnistu ja lähiala detailplaneering;

PlanID:5530 – Jõelähtme Vallavolikogu 31.01.2019 otsusega nr 177 kehtestatud Maardu küla

Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneering, mille eesmärgiks oli planeeringualal

kaevandustegevuse lõppedes ulatusliku puhkeala ja planeeringuala äärealadel äri- ja tootmiskruntide

kavandamine. 235 ha suurusele Maardu lõunakarjääri krundile nähti ette ala teenindamiseks

autotranspordi juurdepääs ning maksimaalne olemasoleva loodusliku koosluse säilitamine.

Rekreatsioonialale nähti ette kahe hoone rajamine, kus võisid paikneda vee- ja matkaspordi inventari

laenutus (jalgrattad, kanuud, käimiskepid, vesirattad jms. Tulenevalt kõrgest radoonitasemest

majutusvõimalusi )sh telkimine) alale ette ei nähtud. Käesolev detailplaneering muudab

Jõelähtme Vallavolikogu 31.01.2019 otsusega nr 177 kehtestatud Maardu küla Maardu

lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu kehtetuks Maardu Lõunakarjääri

(24501:001:1546) maaüksuse osas.

Maardu külas Maardu lõunakarjääri taastuvenergiapargi detailplaneering

11 / 43

3. VASTAVUS STRATEEGILISTELE

PLANEERIMISDOKUMENTIDELE

3.1. Vastavus üleriigilisele planeeringule „Eesti 2030+“

Vabariigi Valitsus 30.08.2012 korraldusega nr 368 kehtestatud üleriigiline planeeringu „Eesti 2030+“

energeetikavaldkonna peamised eesmärgid on vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada

taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine

ja vähendada energiatootmise keskkonnamõju. Elektritootmisvõimsuse arendamisel on vajalik

keskenduda Eesti varustamisele energiaga. Uued energiatootmisüksused tuleb paigutada ruumis

ratsionaalselt ja kestlikult. Lisaks põlevkivienergeetikale tasub Eestil energiajulgeoleku

kindlustamiseks keskenduda senisest rohkem hajutatumale piirkondlikule energiatootmisele, kuna

sellega on võimalik parandada üldist energiajulgeolekut ja paremini ära kasutada kohalikke

energeetilisi ressursse (sh päikese energiat).

Käesolev detailplaneering vastab üleriigilise planeeringu eesmärkidele taastuva ja kohaliku

elektrienergia tootmise osas.

3.2. Vastavus Harju maakonnaplaneeringule 2030+

Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneering

2030+ kohaselt rohevõrgustikku ega tuumala planeeringualale ei jää.

Planeeringuala piir

Väljavõte kehtivast Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kaardist „Asustuse suunamine“

Maardu külas Maardu lõunakarjääri taastuvenergiapargi detailplaneering

12 / 43

3.3. Vastavus koostatavale Harju maakonnaplaneeringu maavarade

teemaplaneeringule

Vabariigi Valitsuse 23.12.2021 korraldusega nr 447 algatati Harju maakonnaplaneeringu maavarade

teemaplaneering. Maardu lõunakarjääri kinnistu ulatuses on lubakivi välja kaevandatud.

3.4. Vastavus kehtivale ja koostatavale valla üldplaneeringule ning valla

arengukavale

3.4.1. Vastavus kehtivale Jõelähtme valla üldplaneeringule

Kehtiva Jõelähtme valla üldplaneeringu (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega

nr 40) kohaselt paikneb planeeringuala hajaasustuses, mille maakasutuse juhtotstarbeks on

määratud osaliselt üldmaa, osaliselt määratlemata sihtotstarbega maa ning osaliselt karjääride maa

ning tehtud ettepanek ala määratleda puhkemajandusalana. Samuti jääb üldplaneeringu kohaselt

planeeringualale kaitsemets (väljapool kaitsealasid) ning pooleldi määratleb üldplaneering

planeeringuala kui rohevõrgustiku tuumala T9 ja osaliselt ka koridori K9.

Planeeringuala piir

Ärimaa

Väljavõte kehtivast Jõelähte valla üldplaneeringust Maa- ja Ruumiameti üldplaneeringute kaardirakenduses

Maardu külas Maardu lõunakarjääri taastuvenergiapargi detailplaneering

13 / 43

Alal kehtiva Maardu küla Maardu lõunakarjääri ja lähiala detailplaneeringuga (kehtestatud Jõelähtme

Vallavolikogu 31.01.2019 otsusega nr 177) nähti alal ette kaevandustegevuse lõppedes ulatusliku

puhkeala planeerimine ning planeeringuala äärealadele kruntide kavandamine ärilise tegevuse ja

keskkonda mittehäiriva tootmise tarbeks, millede mõjud ei või väljuda iga konkreetse krundi

piiridest. Mh vähendati Maardu lubjakivikarjääri järve kehtivat ehituskeeluvööndit järve lääne-,

loode- ja põhjakaldal kõige lähemas punktis 30 meetrile, tulenevalt looduskaitseseaduse erisusest,

mille kohaselt metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd järve kalda piiranguvööndini.

Käesoleva detailplaneeringuga taotletakse endise karjääriala maakasutuse juhtotstarbe muutmist

osaliselt tootmismaaks.

3.4.2. Üldplaneeringu muutmise põhjendused

Kehtiva üldplaneeringu muutmine on põhjendatud, kuna lähtub avalikust huvist andes lahenduse

taastuvenergia osakaalu suurendamiseks, kohaliku elektrienergia tootmiseks ja energia

varustuskindluse tõstmiseks. Odava energia tarbimise võimalus on olulise tähtsusega kaasaegse

majanduse toimimisel. Taastuvenergia osakaalu kasv vähendab energiatootmise keskkonnamõju.

Üldplaneeringu muutmine on põhjendatud, tulenevalt sellest, et päikesepargi kavandamine vastab

Euroopa Liidu ning Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärkidele ja suundumustele. Vabariigi

Valitsuse poolt 20.10.2017 heakskiidetud „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ (edaspidi

ENMAK 2030) visiooniks on, et Eesti energeetiline sõltumatus ja selle pikaajaline kindlustamine on

riigi elanike majandusliku heaolu, riigis tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime ja Eesti

energiajulgeoleku peamine alustala. ENMAK 2030 üldeesmärgiks on tagada tarbijatele turupõhise

hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia-

ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi

parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu.

3.4.3. Vastavus koostatavale Jõelähtme valla üldplaneeringule

Koostamisel oleva Jõelähtme valla üldplaneeringu (vastuvõetud Jõelähtme Vallavolikogu 12.04.2018

otsusega nr 62) kohaselt jääb planeeringuala enamuses kombineeritud otstarbega alale - puhke- ja

virgestusehitise maa-ala (PV) ning perspektiivne taastuvenergiatootmise maa-ala (TE) ning osaliselt

maardla-alale, osaliselt äri- ja tootmismaale.

Puhke- ja virgestusehitiste maa-alale (PV) võib ehitada haridus-, puhke-, kultuuri-, virgestus- ja

spordihooneid ning rajatisi (laste mänguväljak, laululava, teemapark, vabaõhumuuseum,

terviserajad, vabaõhu tenniseväljak), samuti teenindus- ja majutushooneid. Lisaks võib puhke- ja

virgestusehitiste maa-alale ehitada kaubandushooneid, büroo- ja ühiskondlikuid hooneid,

üksikelamuid hajaasustuse põhimõttel, äri- ja tootmisüksusi, millega ei kaasne häiringuid elamu-,

puhke- ja ühiskondlikele naaberaladele ning muid antud maa-ala teenindavaid ja keskkonda

sobituvaid hooneid ja rajatisi (parklad, tänavad, jalgratta- ja jalgteed, mänguväljakud vms), sh

tehnoehitisi, samuti rajada haljas- ning pargialasid.

Perspektiivne taastuvenergiatootmise maa-ala (TE) – endise fosforiidikarjääri alale (Maardu

Lõunakarjääri maaüksus) taastuvenergiapargi rajamisega luuakse võimalused tootmisalade

varustamiseks lähipiirkonnas toodetud taastuvenergiaga.

Koostatavas üldplaneeringus on välja toodud, et Jõelähtme valla territooriumil paiknevad osaliselt

või täielikult väärtuslikud maastikud. Üheks väärtuslikuks piirkonnaks on märgitud Rebala.

Üldplaneering teeb ettepaneku väärtusliku maastiku piiri täpsustamiseks, määratledes Rebala

muinsuskaitseala kõige väärtuslikuma piirkonnana eelkõige Rebala, Jõelähtme, Vandjala, Loo, Saha,

Parasmäe ja Võerdla küla vanemad osad. Need on külad/küla osad, kus on hästi säilinud külade

ajalooline struktuur ja maastiku avatud iseloom, esineb rohkelt hästisäilinud, 19. sajandi lõpul 20.

sajandi algul ehitatud, paekivihooneid. Kui kinnismälestise või mälestise kaitsevööndisse soovitakse

Maardu külas Maardu lõunakarjääri taastuvenergiapargi detailplaneering

14 / 43

ehitada või rajada teid, liine, trasse vm, tuleb projekteerimistingimused Muinsuskaitseametiga

kooskõlastada.

Planeeringuala piir

Väljavõte koostatavast Jõelähte valla üldplaneeringust Joonis nr 1. Maakasutusplaan (seisuga 06.06.2024)

Planeeringuala sisse jääb maardla. Koostatava üldplaneeringuga mäetööstusmaid ja uusi karjääre ei

kavandata.

Maardu külas Maardu lõunakarjääri taastuvenergiapargi detailplaneering

15 / 43

Käesolev detailplaneering vastab koostatavale Jõelähtme valla üldplaneeringule ja selles

esitatud tingimustele.

3.4.4. Vastavus Jõelähtme valla arengukavale

Jõelähtme valla arengukava 2023-2035 (vastuvõetud Jõelähtme Vallavolikogu 15.06.2023

määrusega nr 37) kohaselt on üheks strateegiliseks eesmärgiks hoitud looduskeskkond ja

looduslähedane ettevõtlus, võttes kasutusele säästlikke taastuvenergia- ja taaskasutuspõhiseid

lahendusi ja toetades roheenergia tootmist.

Tegevustena on välja toodud taastuvenergia tootmise võimaluste määratlemine üldplaneeringus ning

taastuvenergialahenduste kasutuselevõtmine nii lokaalselt, sh eriti ühiskondlike hoonete juures, kui

ka kaugküttesüsteemides vallaüleselt. Strateegilise eesmärgi „Looduslähedane elukeskkond“ all on

tegevusena välja toodud endiste tööstus- ja militaaralade, sh endiste karjääride uutes funktsioonides

kasutuselevõtmine.

Kavandatav tegevuse toetab Jõelähtme valla arengukava 2023-2035 eesmärke.

Maardu külas Maardu lõunakarjääri taastuvenergiapargi detailplaneering

16 / 43

4. PLANEERINGULAHENDUS

4.1. Krundijaotus ja ehitusõigus

Päikesepargi toimimiseks on planeeringuga kavandatud moodustada neli turismi-, matka- ja

väljasõidukoha maa (PT) ja puhke- ja spordirajatise maa (PS) ning elektrienergia tootmise ja

jaotamise ehitise maa (OE) krunti (pos.1-pos.4)2 ja üks tootmis- ja ärimaa krunt (pos.5). Kruntidel

pos.3 ja pos.4 on tulenevalt kattuvusest maardla alaga säilitatud kuni 10% ulatuses mäetööstusmaa

otstarve (TM) seni kuni maavara ei ole alalt väljatud. Lubatud on planeeritud kruntide liitmine,

sealjuures liituvad ka ehitusõigus, va kõrgus ja korruselisus. Päikesepargi puhul on tegemist

tootmisettevõtlusega (elektrijaam). Tootmismaa otstarve on planeeritud ajutiselt, st päikeseenergia

tootmisseadme kasutusajaks. Seni kuni päikeseparki ei ole rajatud, on ala ette nähtud puhke- ja

virgestusmaaks. Kui päikeseenergiajaama kasutusaeg lõppeb ja parki ei uuendata, tuleb sellele

maale määrata samuti 100% turismi-, matka- ja väljasõidukoha ning puhke- ja spordirajatiste maa

sihtotstarve.

Päikeseenergiajaamade rajamist tuleb vältida metsaaladele ning heas seisus ja kaitstavatesse

elupaikadesse ja maastikesse. Rajamise mõju on suur, kui sellega kaasneb suuri häiringuid

olemasolevale väljakujunenud ökosüsteemile (nt puittaimestiku eemaldamine, olemasoleva

taimestiku täielik või osaline hävimine, pinnase täitmine jms).3 Samas on Maardu lõunakarjääri puhul

tegemist endise kaevandusalaga, mis on suure inimmõjuga ala ja seetõttu eelistatud koht

päikeseenergiajaamade rajamiseks. Hoonestusala (ala, kuhu on lubatud rajada ehitusõigusega

lubatud hoone, sh rajatised – päikesepaneelid, inverterid ja alajaam) piiritlemisel on lähtutud

maksimaalsest hoonestamise võimalusest arvestades, et need paikneksid võimalikult tasasel alal ja

arvestaks inventeeritud kaitsealuste II ja III kategooria taimedega (vt Lisa 1) ning samuti läbi viidud

puittaimestiku hindamisega (Lisa 2).

Planeeringualale hooneid ei ole lubatud rajada, va krunt pos.2, kuhu on 10 000 m2 ehitiselause pinna

ulatuses lubatud paigaldada kuni 8 m kõrgune salvestusjaam (akupangad) ning tootmis- ja ärimaa

krunt pos.5. Lubatud on elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitiste (päikesepaneelid, alajaam,

inverterid) püstitamine. Samuti ei ole lubatud päikesepaneele rajada väljapoole hoonestusala.

Tootmis- ja ärimaa krundile pos.5 on lubatud püstitada kuni 2-korruseline maksimaalselt 9 m

kõrgune tootmis- ja ärihoone ehitisealuse pinnaga kuni 10 000 m2. Lubatud ehitusõigus on

kajastatud põhijoonisel (DP-04).

Samuti on detailplaneeringuga antud võimalus kasutada veealasid elektri, sooja ja/või jahutuse

tootmiseks. Päikesepaneelid kinnitatakse ujuvatele struktuuridele, hoides neid veekogu pinnal.

Ujuvate päikeseparkide rajamine võimaldab suurendada taastuvenergia tootmisvõimsust ilma

täiendava maismaakasutuseta ning kasutada veepinda tehniliselt otstarbekalt. Tootlikkus võib olla

kuni 10% kõrgem võrreldes maapealsete süsteemidega, tänu vee jahutavale mõjule ja paremale

peegeldusvõimele.

Täiendavaks energialahenduseks võiks kasutada järvevee või kaevandusveega seotud veesüsteemi

madalatemperatuurse soojusallikana. Sellisel juhul kasutatakse veekogu energiat suurte

soojuspumpade abil soojuse ja vajadusel ka jahutuse tootmiseks. See lahendus võiks teenindada

energiapargi enda tehnorajatisi, võimalikke läheduses paiknevaid tootmis- või logistikafunktsioone

või tulevikus rajatavaid äri- või tööstushooneid (küte/jahutus). Selline lahendus võimaldab siduda

päikeseelektri tootmise kohaliku energiakasutusega. Päikesepargis toodetud elektrit saab kasutada

2 PlanS § 126 lg 1 p 1 ja lg 2. 3 Takkis, K. & Helm, A. 2023. Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja

peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Ülevaade. Valminud Keskkonnaameti

tellimusel.

Maardu külas Maardu lõunakarjääri taastuvenergiapargi detailplaneering

17 / 43

soojuspumpade käitamiseks ning seeläbi luua integreeritud energialahendus, kus elektri tootmine ja

soojusenergia kasutamine toimivad koos.

Maismaale kavandatud päikesepaneelidega kaetava ala suurus kokku on 68,7 ha tootlikkusega

ca 50 MW. Ca 47,2 ha suuruselt veealalt lisandub tootlikkus 23,6 MW.4

4.2. Rajatiste arhitektuurilised, kujunduslikud ja ehituslikud tingimused

Päikesepaneelid asetatakse ca 25-kraadise kalde alla orienteerituna lõuna suunas. Paneelirivi vahe

on kuni 7 m. Paneelide madalam osa asub ca 80 cm kõrgusel maapinnast (mis tagab paneelide all

õhu liikumise ja võimaldab hooldust - niitmine, lume koristamine jm) ning kõrgem osa ulatub kuni 6

meetri kõrgusele. Lubatud on nii fikseeritud kui reguleeritava kaldenurgaga päikesepaneelid.

Päikesepaneelide grupid asuvad üksteisest sellisel kaugusel, et ka päikese madala asendi korral ei

toimuks päikesepaneelide omavahelist olulist varjutamist.

Arvestada tuleb endise karjääri puistangutesse paigutatud materjali võimaliku diktüoaneema

sisaldusega (vt ptk 4.8.1), mistõttu on soovituslik paigaldada päikesepaneelid maapealsetele

raamidele.

Päikesepargi ala on lubatud piirata aiaga, mille kõrgus on kuni 2 m, tulenevalt elektriohutusest,

vandalismi ja varguste ohust. Tagada tuleb jalgsi läbipääs puhkeväärtuslikele metsaladele.

Päikesepargi rajamisega kaovad või teisenevad suhteliselt suurel alal ulukite (metskits, halljänes,

rebane) elupaigad. Piirdeaedade rajamise ehk tarastamisega kaovad elupaigad suhteliselt suurel alal,

samuti piiratakse olulisel määral ka loomade liikumisvõimalusi piirkonnas. Loomastikule avalduvate

mõjude leevendamiseks on soovitatav jätta vähemalt osa aladest tarastamata või tarastada viisil mis

võimaldaks loomade liikumist alale. Tarastamise korral tuleb suurema ulatusega alade sisse jätta

tarastamata koridorid, et ka suurulukid (suurimetajad) saaksid läbi pargialade liikuda. Kuna

tarastamine piirab kiskjate (rebase ja kährikkoera) pääsu alale, siis avaldab see positiivset mõju

linnustikule, pakkudes turvalisemaid pesitsuspaiku. Seetõttu on soovitatav osa pargi alast tarastada.

Tarastamata pargialade piiritlemiseks on soovitav kasutada hekke. Ka tarade äärde on soovitav

rajada hekid, kuna need vähendavad lindude taradega kokkupõrke riski ning vähendavad

päikesepargi visuaalseid mõjusid ka inimese jaoks. Kui tarastamine on tingimata vajalik tuleb

kasutada järgnevat lahendust: Piirdeaiad peavad olema väiksematele loomadele (väike- ja

pisiimetajad, kahepaiksed, roomajad) läbitavad. Selleks kas tõsta aia alumine serv maapinnast

tervikuna 10-30 cm kõrgemale või teha aed piisava silmasuurusega võrgust (ca 10x10 cm), et

kahepaiksed ja pisiimetajad läbi mahuvad ja jätta 10-50 m tagant maapinna lähedale ca 30x30 cm

avaused jäneste, rebaste ja teiste väikeimetajate läbipääsuks. Linnustiku kaitse eesmärgil

tarastatavate pargiosade puhul peab väikeimetajate pääs alale olema takistatud ning kogu tara peaks

olema silmasuurusega ca 10x10 cm.

Tarastamise kompromisslahendusena võib ehitada piirdeaiad üksnes teede, ehitiste ja lagealade

poole. Metsaalade poole, kustkaudu inimeste pääs päikesepargi territooriumile on niikuinii

raskendatud või ebatõenäoline, jätta piirdeaiad ehitamata, tagamaks loomade vaba pääs metsast

päikesepargi alale toituma ja metsa tagasi.

Tootmis- ja ärihoone krundi pos.5 hoonestamisel tuleb lähtuda antud keskkonnale iseloomulikest ja

arhitektuurselt sobivatest ehitusmaterjalidest:

• hoonete välisilme peab olema esinduslik;

• lubatud katusetüüp: lame-, kald- või viilkatus (katusetüüp peab olema ühtne Killu tee 1, 3,

Kruusa tee 2 ja 4 hoonetega);

• fassaadi viimistlusmaterjal: klaas, betoon, puit, vineer, krohvpinnad, lubatud on ka erinevate

viimistlusplaatide kasutamine;

4 Päikesepargi jaoks vajalik pinnaressurss on arvestatud 1 MW 1,4 ha maismaal, 1 MW 2 ha kohta veealal.

Maardu külas Maardu lõunakarjääri taastuvenergiapargi detailplaneering

18 / 43

• piirdeaed lubatud;

• maa-alune korrus ei ole lubatud;

• kvartali siseselt peavad rajatavad hooned omavahel moodustama arhitektuurselt ühtse

terviku.

Uute hoonete rajamisel,tuleb rakendada ettevaatusabinõusid, mis piiravad müra teket eelkõige

elamute ja teiste müratundlike alade läheduses. Lähim elamuala paikneb Maardu järve suunas ca 1

km kaugusel. Ehitustegevusega kaasneva müra minimiseerimiseks kasutada parimat võimalikku

tehnoloogiat. Kõik mürarikkad seadmed, mida on vaja kasutada väljaspool ajavahemikku 07:00–

23:00, tuleb varustada akustiliste sulguritega. Ehitusmaterjalide käitlemisel ja ehitusplatsile

kuhjamisel tuleb lähtuda materjalide võimalikult vähesest avatusest tuulele.

4.3. Juurdepääs, liiklus ja parkimine

Juurdepääs on kavandatud 1 Tallinna-Narva põhimaanteelt 11103 Maardu-Raasiku kõrvalmaantee

kaudu läbi munitsipaalomandis oleva Marmo tee.

Päikesepargi arendus ei too kaasa liiklussageduse kasvu ega muutusi liikluskoosseisus.

Liiklusintensiivsus suureneb eelkõige päikesepargi ehituse ajal ja on ajutine. Hilisem kasutusaja

liikluskoormus on minimaalne ning väiksem kui praegune kaevandamisega seotud liikluskoormus.

Autoga liiklus on kavandatud kuni parklani (va PEJ teenindav transport).

Hooldusteede paiknemisel on võimalk arvestada maaüksusel juba olemasolevate väljakujunenud

avalikult kasutatavate jalgteedega, mis täpsemalt lahendatakse ehitusprojektiga kui on teada

paneelide asetused.

Päikesepargil parkimisnormatiiv puudub, ajutise hooldussõiduki parkimiseks vajalik koht tagatakse

kinnistusiseselt. Puhkajate ja metsas matkajate autode parkimine (20 parkimiskohta) on ette nähtud

planeeringuala kirdeosas krundi pos.2 juures. Riigiteel parkimist ja manööverdamist ette ei nähta.

Tootmis- ja ärihoone krundile pos.5 juurdepääs on kavandatud 11102 Maardu mõisa teelt ning

parkimine tuleb lahendada omal krundil vastavalt kehtivale Eesti Standardile EVS843:2016.

4.4. Tehnovõrgud- ja rajatised

4.4.1. Elektrivarustus

Planeeringualale kavandatud päikesepargile on vajalik ainult elektriühendus. Päikesepaneelide

moodulid ühendatakse elektrimaakaabelliinidega, mida mööda suunatakse toodetav elekter kokku

päikeseelektrijaama alajaama ja/või akupanka. Seadmetest toodetud elektrienergia suunatakse

esmalt otsemüüki planeeringuala vahetus läheduses varem kavandatud äri- ja tootmisettevõtetele

või üldisesse elektrivõrku. Lähim üldisesse elektrivõrku liitumise võimalus on ca 6 km kaugusel

Eleringi AS-i 110 kV liinidel (vajalik esitada eelruuing/liitumistaotlus). Vajalik taristu lahendatakse

projekteerimistingimuste menetlusega.

Tootmis- ja ärimaa krundile pos.5 on elektriühendus ette nähtud varem Maardu lõunakarjääri

kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud liitumispunktist.

4.4.2. Välisvalgustus

Lubatud on valveseadmega ühendatud välisvalgustid, mis tuleb paigaldada piirdeaia perimeetrile ja

suunata rajatiste poole. Valgustamist ei vaja kogu park, vaid hooldusteed ning tähtsamad rajatised

nagu alajaamad. Välisvalgustuse rajamine ja hooldus peab olema kajastatud ehitusprojektis.

Maardu külas Maardu lõunakarjääri taastuvenergiapargi detailplaneering

19 / 43

Päikesepargi alade piirdeaia valgustamisel tuleb vältida valgusreostust. Valgustus peab olema

allapoole suunatud. Valgustus ei tohi olla suunatud läheduses paiknevate metsaalade ja muude

puittaimestikuga alade ehk tõenäoliste elupaikade suunas.

Samuti tuleb välisvalgustuse suunamisel arvestada, et see ei häiriks pargiga piirnevaid

naabermaaüksusi. Kasutatavad valgusallikad peavad vastama fotobioloogilise ohutuse standardi

ohutuse klassile minimaalselt RG0 või RG1. Valgustite värvsustemperatuur ei tohi olla kõrgem kui

3000 K. Valgustus peab olema hämardatav ja juhitav läbi liikumisandurite ja/või läbi ajaprogrammi,

et vajaminevad teed ja rajatised oleks valgustatud ainult siis, kui neid kasutatakse.

4.4.3. Veevarustus ja kanalisatsioon

Päikesepargi rajatised ei vaja veevarustust ega heitvee kanalisatsiooni. Puudub vajadus vee

kogumiseks ja juhtimiseks, kuna suuri kõvakattega pindu ei planeerita. Hooldamiseks vajalik vesi

tuuakse kohale sõidukiga. Päikesepaneelid asetsevad tugivaiadel/postidel, mille all säilib looduslik

maapind ja on tagatud sademevee imbumine pinnasesse.

Varem kavandatud puurkaev Kivi tee 9 ja Kilu tee 3 vahelisel alal on käesoleva planeeringuga nähtud

ümber paigutada pos. Kruusa tee 4 maaüksusest kagusse ning ühendada varem kavandatud

veetorustiku ja elektriühendusega. Samuti on tootmis- ja ärimaa krundile pos.5 ette nähtud vee ja

reoveekanalisatsiooni ühendus varem kavandatud vee- ja kanalisatsioonitorustikuga.

4.5. Haljastus ja heakord

Kavandatud päikesepargi rajamine eeldab maastiku korrastamist, võsa eemaldamist ja vajadusel

tasandamist ning edaspidist hooldamist. Süsteemi hooldus tähendab paneelirivi vahede niitmist

(traktoriga), seadmete inspektsiooni ja pesu.

4.5.1. Elurikkust toetavad haljastuse ja hooldusmeetmed

Meetmed on antud Keskkonnaameti tellimusel koostatud juhendi baasil: Takkis, K. & Helm, A. 2023.

Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele

liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed.

• Päikesepargi piirdeaedade asemele või kõrvale on soovitatav rajada hekid või põõsaribad,

mis suurendavad elurikkust ning on paljudele liikidele liikumiskoridoriks. Soovitatav on

istutada pargi alale põõsaid ja madalakasvulisi puid.

• Kui päikeseelektrijaama rajamise käigus tekitatud häiring on väga väike, näiteks on ainus

häiring kaablikraavide kaevamine või rajatakse park pool-loodusliku rohumaa alale, siis on

võimalik jätta need alad kas ise uuenema või kasutada tekitatud häiringut ära õierohkete

ribade loomiseks ning alale lisa liigirikkuse toomiseks. Praegu Eestis selliste häiringute puhul

on pigem kasutatud iseuuenemist.

• Elurikkuse toetamiseks on pargialasid soovitatav majandada niiduna. Täpsemad niiduna

hooldamiseks kasutatavad võtted on hea valida lähtuvalt antud maastikust, selle

struktuurist, ajaloolisest kasutusest, loodusväärtustest ning looduse hüvedest, mida eelkõige

soodustada soovitakse. Erinevaid võtteid võib ka pargi piires kombineerida. Näiteks võib olla

soovitatav osa ala majandada nö lilleniiduna tolmeldajatele ja teine osa mätlikumana teistele

putukatele, või kombineerida niitmist ja karjatamist. Niiduala ei tohi väetada ja seal ei tohi

kasutada taimekaitsevahendeid.

• Pargialasid tuleks niita pigem vähem, hiljem ja mitmekesiselt ja niidetud rohtu mitte

hekseldada. Liiga sage niitmine vähendab taimede ning ka neist sõltuvate erinevate

organismide mitmekesisust. Täielikult niitmata jätmine aga tekitab lisaks paneelide

varjutamisele ka paksu kulukihi, mis hakkab kahandama taimestiku liigirikkust ning soosib

Maardu külas Maardu lõunakarjääri taastuvenergiapargi detailplaneering

20 / 43

üksikute kõrgemakasvuliste liikide vohamist. Kulukiht võib eriti kuivadel aastatel tõsta ka

tuleohtu. Soovitatav on sõltuvalt ala viljakusest ja niiskustingimustest niita üks või kaks

korda aastas.

• Kui taimed kipuvad päikesepaneele liigselt varjutama, siis võib niita paneelide eest 1-2 m

laiust riba sagedamini, vastavalt vajadusele. Kuna pargialad võivad olla olulised alad

maaspesitsevatele lindudele, tuleks võimalusel niita alates juuli keskpaigast. Kõrgekasvulise

taimestikuga aladel võib taimestiku mitmekesisuse taastamiseks, madala taimestiku

loomiseks ja edasise hooldusvajaduse vähendamiseks niita esialgu soovitud tulemuse

saavutamiseni 2 korda aastas (juuni alguses ja augustis) ning edaspidi, kui taimestik enam

nii lopsakas ei ole, taas üks kord aastas. Sellistel aladel on eriti oluline niite eemaldamine.

• Niitmisel on hea jätta mõned alad niitmata, et tagada putukatele ja teistele loomadele

toitumiskohad ning varjevõimalused. Näiteks on hea niita ala kahes osas mõnenädalase

vahega, nii et varem niidetud alal jõuavad taimed enne teise poole niitmist õitsema hakata.

Mõnda jaama piirkonda võiks niita ka sagedamini (näiteks paneelide esist) ja mõned

piirkonnad jätta suve jooksul üldse niitmata. Hea on ka talveks jätta mõnele poole ka

niitmata heina, mis sobib hästi mõnedele putukatele talvitumiskohaks. Niitmata jäänud laike

peaks igal aastal tegema uude kohta, et ala ei võsastuks ja ei tekiks paksu kulukihti.

• Niitmiseks oleks kõige parem kasutada kergeid masinaid. Elustiku seisukohast on suuremate

alade niitmiseks sobivaimad lattniidukid või ketasniidukid. Vältida tuleks niiduhekseldi

(hooldusniiduki) kasutamist ja rohumassi purustamist, mis purustab ka putukaid ning ei

võimalda ka pärast niidet kokku koguda. Niita tuleks aeglaselt, et liigid saavad masinate eest

põgeneda. Niiduki niiduseade tuleks seadistada kõrgemale (10-15 cm), mis on

putukasõbralik. Kõrgem niitmiskõrgus koos niite eemaldamisega soodustab juba mõne aasta

jooksul madalate, rohkelt õitsevate liikide levikut, mis omakorda vähendab pikas

perspektiivis niitmisvajadust.

• Niidetud hein tuleb alalt ära viia. Peale niitmist lastakse hein alal paar päeva kuivada, et

heinas olevad putukad saaksid sealt lahkuda. Seejärel tuleb niidetud hein kokku koguda ja

alalt ära viia. Niite eemaldamine on elurikkuse hoidmiseks väga vajalik, eriti just

produktiivsetel (kõrge rohukasvuga) aladel. Niite eemaldamine vähendab bioproduktsiooni

ja taimestiku kõrgust, soodustab taimestiku elurikkust ning loob maaspesitsevatele

mesilastele sobivaid tingimusi. Niidet alale jättes moodustub ka kulukiht, mis hakkab taimede

liigirikkust kahandama ning võib suurendada ka tuleohtu. Niidet eemaldades kahandatakse

aasta-aastalt niitmisvajadust – taimestik muutub madalamaks.

• Karjatamine on lihtne ja elurikkust soodustav lahendus pargialade hooldamiseks. Kõige

sobivam on ala karjatada lammastega, sellisel juhul võiks paneelide alumine serv olla

vähemalt 70 cm kõrgusel ning kaabeldus kinnitatud ja peidetud. Ka muu elektriline

infrastruktuur tuleb kaitsta. Lammastega karjatamine on üsna laialdaselt levinud ning võib

olla ka odavam lahendus kui niitmine. Veiste ja kitsede karjatamise puhul tuleb paneeliread

omakorda elektrikarjustega kaitsta, seega sobivad selleks päikesepargid, kus paneeliridade

vahed on tavapärasest laiemad. Alternatiivne lahendus on paneelide tõstmine loomade peade

kohale, mis küll muudab ka lahenduse kallimaks.

• Karjatamist võib ka kombineerida niitmisega, kas ühe aasta lõikes või siis osa päikesepargi

ala niites ja osa karjatades.

• Karjatamissurve ei tohi olla liiga tugev, et taimedel oleks võimalik õitseda ja viljuda. Parim

on karjatamisel eelistada portsjonkarjatamist (suurema koormusega, kuid lühemat aega,

kuni taimed on söödud), mitte pidevat kogu suve kestvat karjatamist. Parim on varieerida

eri aastatel karjatamise aega, sellega soositakse erinevaid liike.

Maardu külas Maardu lõunakarjääri taastuvenergiapargi detailplaneering

21 / 43

4.6. Jäätmekäitlus

Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Jäätmeseadusest ja Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskirjast.

Jäätmeid vundamendi, metalli ja plasti näol tekib eeskätt energiapargi elementide demonteerimisel

nende eluea lõppemisel, kuid päikesepaneelide näol on tegemist moodulkonstruktsioonidega, mida

on lihtne demonteerida ja nende materjal on taas- või korduvkasutatav (sealjuures on paljude

materjalide hind piisavalt kõrge ületades demonteerimise kulud).

Asjakohaste meetmete rakendamisel ei ole jäätmetekkel olulist mõju keskkonnale.

4.7. Tuleohutusnõuded

Päikesepaneelidele kui tootmisseadmetele ei määrata tulepüsivusklassi. Päikesepaneelide tuleohutus

tuleb tagada vastavalt tootja juhistele. Täpsed lahendused antakse ehitusprojektis.

Tagada tuleb päästetehnika juurdepääs salvestusseadmetele krundil pos.2. Vajalik tulekustutusvesi

on planeeritud kuivhüdrantidega Vandjala järvest.

Tootmis- ja ärimaa krundi tarbeks saab vajaliku tulekustutusvee varem Killu tee 3 juurde kavandatud

hüdrandist.

4.8. Keskkonnatingimused

Kavandatud tegevuse puhul ei ületata mõjuala keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas

pöördumatuid muutusi, ei seata ohtu inimeste tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara. Käesoleva

detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, sh näiteks tootmist,

ulatusliku elamurajooni rajamist ega muud tegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi või

looduslike alade kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmetekke või mürataseme

suurenemist. Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja

maakasutusest, ei põhjusta päikesepargi rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas

olulist negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed,

nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike,

kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse käesoleva detailplaneeringuga seatud tingimusi ning

õigusaktide nõudeid. Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna

vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist, sest planeeringu elluviimisega ei

kaasne olulist mõju looduskeskkonnale. Planeeringualal ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid,

mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Detailplaneeringus kavandatav tegevus ei

kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara, sest planeeritava tegevusega ei kaasne olulist

liikluskoormuse, õhusaaste ega müratasemete suurenemist. Päikesepargi ehitamisega kaasnevad

võimalikud mõjud müra ja vibratsiooni näol on lühiajalised ja ilmnevad valdavalt vaid ehitusajal.

Planeeringualal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, samuti ei kaasne

olulist mõju veekeskkonnale. Samuti ei ole käesolevas detailplaneeringus lubatud tegevust, mis

kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud

olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu.

Veekogude täiendava kasutuse kavandamine eeldab enne lõplike lahenduste valikut täpsustavaid

uuringuid ja keskkonnamõju hindamist (vee temperatuurirežiimile, valgus- ja hapnikutingimustele,

elustikule ja kaldavööndile jms). Edasises projekteerimisprotsessis on vajalik hinnata

hüdrogeoloogilisi ja limnoloogilisi tingimusi, samuti kuna tegemist on endise kaevandusalaga, tuleb

hinnata kallaste, nõlvade ja võimalike tehnorajatise asukohtade geotehnilist stabiilsust. Eriti oluline

on hinnata, milline veepinna katmise ulatus on ökoloogiliselt talutav ning kuidas tagada rajatiste

hooldatavus ja keskkonnaseire.

Maardu külas Maardu lõunakarjääri taastuvenergiapargi detailplaneering

22 / 43

Käesoleva detailplaneeringu koosseisus ei viida läbi visuaalse mõju hindamist tulenevalt sellest, et

kavandatav päikesepark jääb kaevandustegevusest tekkinud maastikuvormide ning olemasoleva ja

säiliva kõrghaljastuse taha. Samuti on planeeringu algatamisel loobutud hübriidpargist ja tuulikuid

alale ei kavandata.

4.8.1. Mõju kaitstavatele taimeliikidele ja taimekaitse põhimõtted

Päikesepaneelide paigaldamisega kaasneb taimekooslustele oluline mõju, mis on tingitud

ehitustöödest ning maalade hõivamisest päikesepaneelide poolt. Päikesepaneelide aladelt tuleb

raadata puittaimestik ning päikesepaneelid vajutavad maapinda mistõttu muutuvad

valgustingimused ning taimestiku kasvutingimused. Mõju avaldub ka seoses päikepargi hooldusega

milleks on enamasti niitmine. Väheväärtusliku taimkatte puhul võib regulaarne ja mitte liiga sage

niitmine või karjatamine toetada taimestiku liigirikkust kujundades päikesepargi aladele

niidulaadseid kooslusi. Kokkuvõttes toimub paikesepargi aladel oluline taimestiku teisenemine, mis

avaldab mõju ka päikesepargi aladele jäävatele kaitstavate taimeliikide elupaikadele.

Päikesepargi alade planeerimisel on võetud arvesse kaitstavate taimeliikide levikuandmeid ning alad

on kavandatud piirkondadesse, kus kaitstavaid taimeliike esineb vähem. Päikesepargi alasid ei ole

planeeritud II kaitsekategooria taimeliikide, millest ainsana on planeeringualal registreeritud

ainulehine soovalk, elupaikade aladele. Seega puuduvad ainulehisele neiuvaiba populatsioonile

planeeringualal negatiivsed mõjud. Kuna loodusväärtuste puhul oli kaitstavate taimeliikide

elupaikade kõrval eesmärgiks ka väärtuslikumate metsakoosluste säilitamine, siis on

planeeringulahenduse puhul tegemist kompromissiga, mille korral polnud kõiki III kategooria

kaitstavate liikide elupaiku võimalik päikesepargi rajamisel välistada.

Enim elupaiku jääb päikesepargi aladele laialehise neiuvaiba puhul, kelle elupaikade pindalast ca

40% jääb kavandatavtele päikesepargi aladele. Arvestades isendite hulka jääb päikesepargi aladele

siiski alla kolmandiku populatsioonist, kuna pindalaliselt suurim pargi alale jääv elupaik on suhteliselt

hõreda liigi asustustihedusega. Laialehine neiuvaip on planeeringualal kõige tavalisemaks ja

arvukamaks kaitstavaks liigiks, kelle pupulatsiooni hinnanguline suurusjärk on 10 000 isendit. Liik

on tõenäoliselt kõige levinum kaitstav liik ka laiemas piirkonnas, ning tema levik on seotud olulisel

määral inimtegevuse poolt ümberkujundatud aladega. Laialehine neiuvaip on punase nimestiku

alusel soodsas seisundis olev liik. Tuulepargi rajamisega kaasneb küll olulise osa liigi elupaikade kadu

või teisenemine, kuid see ei halvenda liigi seisundit piirkondlikul, regionaalsel ega üleriigilisel skaalal.

Lähtuvalt liigikaitse nõuetest tuleb laialehise neiuvaiba isendid tuulepargi alalt siiski ümber istutada,

kui võib eeldada liigi elupaikade hävimist. Tuulepargi rajamisel toimub metsaalade raadamine ning

liik avatud elupaikadest sageli taandub, kuna jääb konkurentsis alla paremakasvulistele

rohttaimedele ning liigi seemneline uuenemine võib tiheda rohustu korral olla raskendatud.

Päikesepaneelide varjus tõenäoliselt säilivad neiuvaiba jaoks soodsad poolvarjulised

elupaigatingimused ning võib eeldada, et liik päikesepargi aladelt täielikult ei taandu, kuid selle

arvuks võib väheneda. Liigi säilitamine päikesepargi aladel eeldab hilist niitmist (mitte enne augusti),

mida tuleb rakendada liigi elupaikades eelkõige paneelide varju jäävatel pindadel. Kuna liigi säilimise

edukus päikesepargi aladel pole täpselt ennustatav, siis on soovitatav suuremad laialehise neiuvaiba

kogumikud siiski ümberasustada. Kui päikesepargialad osutuvad liigile sobivateks elupaikadeks, siis

tõenäoliselt levib liik seemneliselt neile aladele. Kui ümberasustamise kavandamisel otsustada liik

osaliselt või mõnes elupaigas ka täielikult päikesepargialal säilitada, siis tuleb kaasata liigiekspert

koostamaks pargi alale jäävate elupaikade hooldamise kava/tingimused. Arvestades laialehise

neiuvaiba suurt populatsiooni ja liigi väga head seisundit ning mõjusid leevendavaid meetmeid ei

kaasne liigile olulist negatiivset mõju.

Suhteliselt levinud III kaitsekategooria taimeliigid planeeringualal on ka vööthuul-sõrmkäpp,

kahelehine käokeel ja suur käopõll. Nimetatud liikide elupaikadest enamus jääb väljapoole

päikesepargi alasid. Vööthuul-sõrmkäpp ja kahelehine käokeel, harvem ka suur käopõll, kasvavad

ka avakooslustes, kuid sõltuvad seal konkurentsitingimustest ja koosluse majandamise viisist. Kuna

liikide säilimine tuulepargialadel pole garanteeritud tuleb antud liikide kogumikud ümber asustada.

Maardu külas Maardu lõunakarjääri taastuvenergiapargi detailplaneering

23 / 43

Arvestades nimetatud liikide leviku ja seisundiga planeeringualal ning mõjusid leevendava

ümberasustamisega, ei kaasne liikide populatsioonidele olulist negatiivset mõju.

Ülejäänud III kaitsekategooria taimeliigid (rohekas käokeel, soo-neiuvaip, hall käpp ja suur

soomukas) on planeeringualal vähem esindatud ning kasvavad üksikute kogumike või

üksikisenditena. Seetõttu on oluline säilitada antud liikide populatsioone alal ning kogumikud ja

üksikisendid tuleb enne päikesepargi rajamist samasse piirkonda sobivatesse kasvukohtadesse

ümberasustada. Kuna suur soomuka kaks arvukat, kuid väikesepindalalist kogumit jäävad kogu

ulatuses päikesepargi alale, siis tuleb päikesepargi projekteerimisel kaaluda antud elupaikade

säilitamist koos puistuga ja vähemalt 20 m laiuse puhvriga. Soo-neiuvaiba elupaigad levivad vaid

reljeefi madalamatel osadel ning jäävad päikesepargi aladelt välja, seega liigile mõjud puuduvad.

Kõigi kaitstavate taimeliikide ümberasustuse kavandamiseks tuleb päikesepargi projekteerimise

staadiumis kaasata liigiekspert, kes leiab ümberasustamiseks sobivad paigad (kas planeeringualal

või väljaspool seda) ning annab ümberasustuse metoodika. Eelnimetatud liikide isendite

ümberasustamine peab toimuma vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määruse nr 248

„Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“ nõuetele. Ümberasustamiseks tuleb arendajal

koostada vastavasisuline teade Keskkonnaametile (määruse § 3). Määruse § 4 lg 1 kohaselt tellib

Keskkonnaamet ümberasustatava liigi bioloogiat tundva eksperdi arvamuse ümberasustamise

võimalikkuse ja vajalike tingimuste kohta. Ümberasustamine võib looduskaitseseaduse § 58 lõike 5

kohaselt toimuda vaid siis, kui see ei kahjusta liigi soodsat seisundit.

Seoses päikesepargi rajamisega liikide elupaikade naabrusse ei kaasne liikidele olulisi mõjusid, kuna

elupaigatingimused (valgus- ja niiskustingimused) seoses päikesepaneelide paigaldamisega liikide

kasvukohtade naabrusesse olulisel määral ei muutu ning alal esinevad liigid pole väikeste muutuste

suhtes kuigi tundlikud.

Planeeringuala muudes osades (väljapool päikesepargi alasid) laialdaselt levinud kaitstavate

taimeliikide elupaikade alal ei näe planeering ette rajatisi ega maakasutuse muutusi.

Kokkuvõttes puuduvad seoses planeeringulahenduse realiseerumisega olulised negatiivsed mõjud

kaitstavate taimeliikide piirkondlike populatsioonide seisundile, arvestades mõjusid leevendava

meetmena kasutatava nõuetekohase ja eduka isendite ümberasustamisega.

4.8.2. Tingimused karuputke leviku piiramiseks

Maardu lõunakarjääri kinnistule jäävad karuputke kolooniad HA283, HA282, HA089 ja HA910.

Enne ehitustööde algust likvideerida karuputke taimed vastavalt Keskkonnaameti tööjuhendile5.

Võõrliigi levitamine on vastavalt looduskaitseseaduse § 57 lõikele 1 keelatud. Kuna karuputke puhul

moodustub mullas püsiv seemnepank, mis püsib mullas vähemalt 10 aastat, siis igasugune pinnase

liigutamine ja rasketehnikaga koloonias sõitmine on koloonia aladel keelatud, et vältida seemnete

levikut. Rasketehnikaga tuleb vältida koloonias sõitmist, kui see pole võimalik, siis tuleb koloonia

eelnevalt katta nii, et rasketehnika rataste külge ei jääks pinnast.

Kui pinnase teisaldamine on vajalik, tuleb see Keskkonnaametiga ning maa valdajaga kokku leppida

– koloonia pinnas tuleb 0,3 m sügavuselt koorida enne muude tööde algust ja seemneid sisaldav

pinnas viia lähimasse riigimaal asuvasse tõrjes olevasse karuputke kolooniasse, sea siluda ja tehnika

puhastada.

5 Karuputke võõrliikide tõrje töö- ja ohutusjuhend

https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2025-

01/Karuputke%20v%C3%B5%C3%B5rliikide%20t%C3%B5rje%20t%C3%B6%C3%B6-

%20ja%20ohutusjuhend.pdf (vaadatud 03.11.2025)

Maardu külas Maardu lõunakarjääri taastuvenergiapargi detailplaneering

24 / 43

4.8.3. Tingimused geoloogiliste eripäradega arvestamiseks

Planeeringu alal on varasema kaevandamise tõttu maapind kuni 18 m sügavuselt kobestatud,

sealjuures on materjali ümber tõestatud kuni 2 korda. Alal looduslikult levinud lubjakivi, liivakivi ja

diktüoneema kiltkivi (graptoliitargiliiti) kihid on omavahel segatud eesmärgiga vähendada

gratoliitargiliidi leotumise ja isesüttimise tõenäosust. Kuivõrd kavandatav tegevus näeb ette

pinnasetöid, siis tuleb planeeringus näidatud hoonestusalal enne neid töid läbi viia täiendab

ehitusgeoloogiline uuring, millega tuleb määrata graptoliitargiliidi paiknemine ja maht. Juhul kui

tööde alal graptoliitargiliiti kobestatud pinnases leidub, tuleb edasise töö kavandamisel lähtuda

kehtivatest õigusnormidest ja Eesti Geoloogiateenistuse juhendis „Graptoliitargiliidi käitlemise

juhend“ toodud põhimõtetest. Päikesepaneelide kavandamisel on mõistlik leida sellised

insenertehnilised lahendused, mis ei eelda kujunenud maapinnal olemasoleva pinnase

tasandamistöid.

4.9. Muinsuskaitse eritingimused

Heritage Harbour OÜ koostatud Maardu lõunakarjääri taastuvenergiapargi detailplaneeringu

muinsuskaitse eritingimusete (vt Lisa 3), mille kohaselt loob päikeseparkide tootmisalade ja

puhkealade kombinatsioon seni võsastunud ja kasutuseta alale kohaliku elanikkonna jaoks kasuliku

väljundi omamata ümbritseva loodus- ega kultuuripärandi suhtes kahjulikku mõju. Kaitstavaid

kultuuripärandi objekte on planeeringualal üksainus 50 m kaitsevööndiga kultusekivi, mille

lähedusse käesoleva planeeringu raames midagi kavandatud ei ole. Planeeringus kavandatul puudub

nii planeeringualas endas kui lähiümbruse muinsuskaitseala territooriumidel eritingimuste koostaja

hinnangul negatiivne mõju. Puhkealade hästi korraldamise puhul võib see tuua piirkonda puhkajaid

ka kaugemalt ning seeläbi ühtlasi tõsta Rebala muinsuskaitseala kui terviku väärtustamist ja pildile

toomist (kui puhkealad siduda informatiivselt läheduses asuvate muinsuskaitseala pärandobjektide-

ja maastikega). Käesolev detailplaneering on kooskõlas Rebala muinsuskaitseala kaitsekorras

esile toodud kaitsevööndi eesmärkidega tagades muinsuskaitseala säilimise sobivas ja

toetavas keskkonnas läbi sujuva ülemineku linnalähedaselt asustusstruktuurilt muinsuskaitse

avatud maastikele.

4.9.1. Üldtingimused

1. Piirkondades, mida ei ole varasemalt läbikaevatud, tuleb ehitustegevusele eelnevalt

viia läbi arheoloogilised uuringud. Tagada tuleb uuringute käigus leitavate muististe

säilimine.

2. Tagada tuleb planeeringualal asuva muinsuskaitsealuse kultusekivi nr 17695

säilimine ja vaadeldavus. Mälestise 50 m kaitsevööndisse pole lubatud midagi kavandada.

4.9.2. Hooned ja rajatised

1. Hoonestust on planeeringualale lubatud rajada ainult ühe erandina kavandatava krunt pos.2

territooriumile, kuni 10 000 m2 ehitusaluse pinnaga taastuvenergia salvestusjaama tarbeks.

Hoone maksimaalne lubatud kõrgus 8 m.

2. Loodavatele kruntidele on lubatud rajada kuni 6 m kõrguseid päikese-energia

tootmiseks vajalikke rajatisi, sh päikesepaneele (tööasendis paneeli kõrgeim punkt 6 m),

lisaks päikeseparkide toimimiseks vajalikke invertereid ja alajaamu. Päikeseparkide rajatiste

maa-ala ei tohi ületada 35% osakaalu loodavate kinnistute kogupindalast.

3. Kõik rajatiste vahelised tehnovõrguliinid näha ette maa-alustena. Maapealsed

elektri- või sideliinid pole lubatud.

4. Planeeringualale on lubatud rajada päikeseparke ka veepealsetena, ehitatuna

ujuvstruktuuridele. Ujuvate päikeseparkide puhul jälgida, et need ei hakkaks oma asetusega

liigselt vaadete üle domineerima.

Maardu külas Maardu lõunakarjääri taastuvenergiapargi detailplaneering

25 / 43

5. Kõik elektrienergia tootmisega seotud rajatised peavad olema projekteeritud eeldusega, et

kui seadmete eluiga lõpeb, on need võimalik vähese keskkonnajäljega kohapeal

demonteerida ja lammutada ning seejärel muuta senine tootmismaa sihtotstarve

puhke- ja spordirajatiste maa sihtotstarbeks.

6. Puhkealade rajatised peaksid olema projekteeritud vähese keskkonnajäljega

demonteeritavatena ning valmistatud eelistatult looduslähedastest materjalidest (puit,

paekivi).

4.9.3. Teed, katendid, haljastus ja inventar

1. Planeeringuala endiste karjääride pinnareljeefi olulisel määral muuta ei ole lubatud.

2. Detailplaneeringuala kruntidele mootorsõidukitega sõitmist mitte lubada (erandiks

on hooldussõidukid). Puhkajatele rajada maksimaalselt 20 kohaga parkla krunt

pos. 2 alale, planeeringuala serva. Parkla katendina kasutada eelistatult paekivisõelmeid.

3. Krundisiseste teede katendina eelistada paekivisõelmeid või rajada lihtsad pinnaseteed.

4. Säilitada maksimaalsel määral planeeringuala olemasolev kõrghaljastus.

5. Ehitusprojektis tuleb lahendada puhkealade inventari paigaldamise (pingid, valgustid,

trepid, piirdeaiad jms) vajadus. Rajatav inventar ei tohi takistada ega häirida

planeeringualast väljapoole jääva muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi objektide

vaadeldavust.

4.10. Ehituskeeluvööndi vähendamise vajadusest

Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 34 on kalda kaitse eesmärkideks kaldal asuvate

looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära

arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

Käesoleva detailplaneeringuga puudub vajadus Nopu ja Vandajala järvede kalda ehituskeeluvööndi

vähendamiseks, va krundil pos.5. Vastavalt LKS § 38 lõike 5 punktidele 8 ja 9 ei laiene ehituskeeld

detailplaneeringuga kehtestatud tehnovõrgule ja rajatisele ning avalikult kasutatavale teele.

Juurdepääsud ja teenindusteed on kavandatud mööda olemasolevaid avalikus kasutuses olevaid

jalgteid. Salvestusjaama hoonete/rajatiste krunt pos.2 on ette nähtud metsast vabale alale ning

hoonestusala krundil järgib looduskaitseseadusest tulenevat kalda ehituskeeluvööndit.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek Nopu järve kehtiva ehituskeeluvööndi vähendamiseks järve

läänekaldal krundil pos.5 selliselt, et vähendatud ehituskeeluvööndi piir paikneb järvele lähimas

punktis 30 m kaugusel Nopu järve kaldajoonest. Selles piirkonnas on tegemist metsamaaga, kus

kehtiv ehituskeeluvöönd ulatub järve kalda piiranguvööndini. Ehituskeeluvööndi vähendamist ei

kavandata järve vahetu kaldaala arvelt, vaid säilitatakse vähemalt 30 m laiune kalda puhverala, mis

võimaldab jätkuvalt täita kalda kaitse eesmärke: säilitada kalda looduskooslusi, piirata

inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju, suunata asustust kalda eripära arvestavalt ning tagada

kalda kasutamise tasakaalustatud lahendus.

Taotletav vähendamine on proportsionaalne, kuna see ei vii võimalikku hoonestust järve kaldale,

vaid võimaldab olemasoleva asustusstruktuuri loogilist jätkamist juba teede, kinnistute ja tehnilise

taristu mõjualas. Säilitada tuleb järvepoolne taimestik eelkõige kalda erosioonikaitse, maastikulise

sidususe ja veekogu puhverfunktsiooni tagamiseks. Raie ja raadamine on lubatud üksnes ehitusalal

ja juurdepääsude rajamiseks vältimatult vajalikus ulatuses. Planeeringulahendus ei muuda kalda

reljeefi viisil, mis kahjustab kalda stabiilsust, pinnase ära kannet või sademevee kiiret valgumist

järve. Ehituskeeluvööndi ettepanek järgib olemasolevate ja kavandatud krundi piire, mis loob selge,

halduslikult arusaadava ja looduskaitseliselt põhjendatud ehituskeeluvööndi piiri.

Planeeringulahendusega eelistatakse olemasoleva teedevõrgu kasutamist. Veevarustus,

kanalisatsioon, sademevesi, elektrivarustus ja muud ühendused lahendatakse keskkonnaohutult

ning järve seisundit kahjustamata arvestades varem kehtestatud Maardu lõunakarjääri lahendust.

Maardu külas Maardu lõunakarjääri taastuvenergiapargi detailplaneering

26 / 43

Lähtudes looduskaitseseaduse § 40 lõikes 1 nimetatud kaalutlustest — kalda kaitse eesmärkidest,

taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning

väljakujunenud asustusest — on ehituskeeluvööndi vähendamine Nopu järve kaldal lähimas punktis

30 meetrini põhjendatud ja kalda kaitse eesmärkidega kooskõlas.

Kuna käesolev detailplaneering muudab Jõelähtme Vallavolikogu 31.01.2019 otsusega nr 177

kehtestatud Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu kehtetuks vaid

Maardu Lõunakarjääri (24501:001:1546) maaüksuse osas, siis planeeringualast väljapool varasema

menetluse käigus Keskkonnaameti poolt 14.09.2018 kirjaga nr 7-13/18/9553-4 nõusoleku saanud

ehituskeeluvööndi vähendamised jäävad kehtima.

4.11. Piirangud

4.11.1. Alal kehtivad säilivad kitsendused

Planeeringuala paikneb suures osas Rebala muinsuskaitseala kaitsevööndis ning planeeringuala

lõunanurgas ja idaservas Rebala muinsuskaitsealal. Ala lõunanurgas asub arheoloogiamälestis –

kultusekivi nr 17695 kaitsevööndiga 50 m mälestise väliskontuurist arvates.

Planeeringuala lõunaosa ja idaserv asuvad Maardu lubjakivimaardla (M178) ehituslubjakivi passiivse

tarbevaru 5. plokil.

Planeeringualal paiknevad Maardu Elekter AS-ile kuuluvad maakaabelliinid, keskpingeõhuliinid ja

mastitoed ning nende kaitsevööndid. Samuti Nopu järve põhjas paiknev elektriveekaabel.

Planeeringuala edela ja loode osa läbib AS Gaasivõrgule kuuluv C kategooria maagaasi jaotustorustik

koos kaitsevööndiga.

4.11.2. Alal kavandatavad kitsendused

Ette on nähtud seada isiklik kasutusõigus päikeseparki ja alajaama ühendavale

elektrimaakaabelliinile võrguvaldaja kasuks kaitsevööndi ulatuses.

4.12. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed

Planeeritava ala turvalisuse tagamiseks vajalikud meetmed:

• kõrvaliste isikute alale juurdepääsu piiramine;

• piirde rajamisel kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale;

• tagada planeeritava ala korrashoid;

• perimeetrile rajada välisvalgustus;

• kasutada turvavarustust – videojälgimissüsteem, liikumisandurid.

Kuritegevuse ennetamise meetmete osas on lähtutud normatiivist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse

ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“.

Maardu külas Maardu lõunakarjääri taastuvenergiapargi detailplaneering

27 / 43

5. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD

ASJAKOHASED MAJANDUSLIKUD, KULTUURILISED,

SOTSIAALSED JA LOODUSKESKKONNALE AVALDUVAD

MÕJUD

Kuidas kavandatav päikesepark mõjutab kohalike elanike elukeskkonda, sh

puhkevõimalusi? Vajaduse korral määrata meetmed, et tagada ümbritsevate alade

elanikele täisväärtuslik elukeskkond, sh kvaliteetse puhketeenuse kättesaadavus

5.1. Asjakohased mõjuvaldkonnad

Maardu lõunakarjääri detailplaneeringu KSH eelhindamise aruandes6 (edaspidi KSH eelhinnang)on

märgitud järgmist:

Planeeringualal kehtiv detailplaneering (kehtestatud 2019. a) näeb ette antud alale ulatusliku

puhkeala loomise. Käesoleva töö sisendandmetes on öeldud, et puhkeala loomine pole enam

põhjendatud, kuna piirkond paikneb elamualadest kaugel ja otstarbekas on kaaluda alale muud

kasutusotstarvet. KSH eelhinnang juhib tähelepanu, et antud väide ei vasta tõele. Puhkealade

kasutamine sõltub nii nende kaugusest, aga veelgi rohkem nende esinduslikkusest (nt atraktsioonide

arvust) ja suurusest. Suuremaid ja esinduslikke puhkealasid kasutatakse ka kaugemal elavate

elanike poolt ja sageli inimesed eelistavaid selliseid puhkealasid oma kodulähedastele väikestele

lähipuhkealadele.

Planeeringuala vahetus läheduses paikneb mitmeid väiksemaid elamupiirkondi. Lähim nendest ala

vahetus läheduses Maardu küla Maardu järve äärne eramute piirkond, 600-700 m kaugusel Vandjala

küla keskus. Lähimad tiheasustusalad paiknevad ca 2-3 km raadiuses: Kostivere alevik, Loo alevik,

aga ka Maardu linna elamualad. Kuna kehtestatud detailplaneeringuga on kohalikel elanikel tekkinud

põhjendatud ootus ala puhkeotstarbeliseks kasutuseks, on KSH eelhinnangu alusel põhjendatud

detailplaneeringule viia läbi asjakohaste mõjude hindamine, kus hinnatakse, kuidas kavandatav

mõjutab kohalike elanike elukeskkonda, sh puhkevõrgustiku kättesaadavust ning vajadusel määrata

asjakohaste mõjude hindamise käigus meetmed, et tagada ümbritsevate alade elanikele

täisväärtuslik elukeskkond sh kvaliteetne puhketeenuse kättesaadavus. Kuna ala arendamise

peamine eesmärk on pakkuda taastuvatest allikatest energiat ala läheduses paiknevatele

ettevõtetele, on asjakohaste mõjude hindamises oluline kaaluda ka mõjusid piirkondlikule

ettevõtluskeskkonnale ning vajadusel määrata meetmed, kuidas tagada huvide tasakaalustamine.

Lisaks leitakse KSH eelhinnangus:

Kuna nii ulatuslikel päikeseparkidel kui ka tuulikutel võib olla oluline visuaalne mõju, on vaja elanikele

parima elukeskkonna tagamiseks läbi viia ka visuaalse mõju hindamine ning määrata vajadusel

mõjude leevendamise meetmed (nt puhverhaljastuse asukoht).7

Eelnevast tulenevalt keskendutakse käesolevas asjakohaste mõjude hinnangus kolmele peamisele

valdkonnale:

• piirkonna elanike puhkevõimalustele,

• piirkonna ettevõtluskeskkonnale ning

• päikesepargi visuaalsele mõjule.

6 Hendrikson & Ko. „Maardu lõunakarjääri kinnistu detailplaneering: sisendandmed keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhindamiseks, sh eksperthinnang mõju olulisusele“ (2023), lk 24. (edaspidi KSH eelhinnang) 7 Samas, lk 25.

Maardu külas Maardu lõunakarjääri taastuvenergiapargi detailplaneering

28 / 43

5.2. Mõju puhkevõimalustele

Mõju avaldub selle kaudu, et planeeringualale ei rajata Jõelähtme Vallavolikogu 31.01.2019 otsusega

nr 177 kehtestatud Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuga

(edaspidi kehtiva detailplaneeringuga) planeeritud puhkeala kogu ulatuses, vaid ka päikesepark.

Keda see ennekõike mõjutab?

5.2.1. Mõju sihtrühm

Kuna nii kehtestatud kui koostatav detailplaneering väljendavad kohalikke huve, siis antud juhul ei

ole oluline see, kas ja kuidas on tagatud kaugemate, nt Tallinna elanike puhkevõimalused. Kohaliku

tasandi planeeringu mõju sihtrühmaks on kohalikud elanikud, kes samuti ala puhkamiseks ja

sportimiseks kasutaksid. Kohalike elanikena ei käsitleta vaid Jõelähtme kui planeeringut korraldava

omavalitsuse elanikke, vaid ka Maardu linna elanikke.

5.2.2. Planeeritud puhkeala sihtrühm ja funktsioonid

KSH eelhinnangus on märgitud, et suuremaid ja esinduslikemaid parke (puhkealasid) kasutavad ka

kaugemal elavad inimesed ning lähedus ei ole olulisim faktor, mis pargi külastatavuse määrab. Sellise

seisukohaga saab vaid nõustuda ning seda toetab ka teaduskirjandus ja tehtud uuringud, millele ka

KSH eelhinnangus viidatakse. Samas on pargi külastatavuse ning puhkevõimaluste tagamise

hindamisel oluline arvesse võtta seda, millise pargiga on tegemist. Suures osas

teaduskirjandusest (ka KSH eelhinnangus viidatud artiklites) käsitletakse linnaparke, mille peamine

eesmärk on pakkuda korterites elavatele inimestele roheala, kus nad saavad mugavalt igapäevaselt

käia. Samas linnavälised pargid on mõnevõrra teistsuguse suunitlusega. Seetõttu on oluline

kõigepealt selgeks teha, mis sorti park on praegu alale planeeritud: kes on pargi võimalik sihtrühm

ning mis puhkevõimalusi peaks park neile pakkuma.

Parke võib vaadelda vastavalt sellele, kus nad asuvad (siin pakutud käsitlus pole kindlasti ainus

võimalus parke vaadelda või liigitada). Linnas või tiheda asustusega alal asuva pargi (urban park)

puhul on pargi peamisteks kasutajateks lähedal elavad inimesed, kellel ei ole enda privaatset roheala

või see on liiga väike. Seejuures on oluline pargi asukoht (piisavalt lähedal, et sinna oleks mugav

jalgsi või jalgrattaga liikuda), kuid olulisemgi parki rajatud atraktsioonide hulk ja mitmekesisus –

leiduks istekohti ja mänguväljakuid, lemmikloomadele suunatud taristut, välijõusaale jms. Samas ei

saa öelda, et ainult see määraks pargi kasutamise, seda mõjutavad teisedki tegurid nagu suurus,

puhtus, valgustus, kuritegevus jne. Parki kasutatakse tihti ning rohkematel eesmärkidel, aga ühel

korral viibitakse pargis lühemat aega. Teistsugust rolli peaks aga täitma linnaväline park (rural park),

kus elanikel on tihti endal piisava suurusega roheala, mida kasutada. Linnavälist parki kasutatakse

enamjaolt looduse nautimiseks, sinna minnakse kogu perega, seal viibitakse pikemat aega ja seal

korraldatakse üritusi. Peamised kasutajad võivad olla pärit ka kaugematest piirkondadest, kusjuures

enamjaolt liigutakse sinna autoga. Linnavälist parki kasutatakse rohkem füüsiliselt aktiivsete

tegevuste jaoks, linnapargis kulub rohkem aega istumisele. Võib ka veel rääkida eeslinlikust pargist

(suburban park), mis asub küll linnas, aga mitte tihedas linnakeskkonnas, ning mis võib olenevalt

suurusest jms-st linnpargi või linnavälise pargi rolli. Eeslinlik park loob ka meeldiva rohelise

keskkonna, mille kaudu jalgratta või muu kergliiklusvahendiga tööle või kooli liikuda (võimalik ka

linnapargi puhul, kui see on piisavalt suur).8

8 Vt nt: Veitch, J. Salmon, J. Ball, K. Crawford, D. Timperio, A. Do features of public open spaces vary between

urban and rural areas? – Preventive Medicine, vol 56, 2013. doi:

https://doi.org/10.1016/j.ypmed.2012.11.016; Hamilton, K. Kaczynski, A. T. Fair. M. L. Lévesque, L.

Examining the Relationship between Park Neighborhoods, Features, Cleanliness, and Condition with Observed

Weekday Park Usage and Physical Activity: A Case Study – Journal of Environmental and Public Health, 2017.

doi: 10.1155/2017/7582402; Bahriny, F. Bell, S. Patterns of Urban Park Use and Their Relationship to Factors

of Quality: A Case Study of Tehran, Iran – Sustainability, vol 12, 2020. doi:

Maardu külas Maardu lõunakarjääri taastuvenergiapargi detailplaneering

29 / 43

Mis rolli täidaks kehtiva detailplaneeringu järgi planeeritud park ning kellele on see suunatud?

Kõigepealt on oluline, kus park asub ning kui palju asub lähedal tiheasustusalasid ja elamuid. Samuti

on oluline, kas planeeringuala lähedale on planeeritud elamualasid vms, mis võiks suurendada

piirkonnas nõudlust pargi järgi.

Järgmisel joonisel (joonisel 1) on näidatud maakasutus planeeringuala ümbruses. Maakasutus on

kaardile märgitud Maardu linna territooriumil kehtiva üldplaneeringu järgi (kehtestatud 2023. aastal)

ning Jõelähtme territooriumil koostamisel oleva üldplaneeringu järgi (vastu võetud 2018. aastal).

Jõelähtme koostamisel oleva üldplaneeringu ja selle vastavuse kohta käesoleva detailplaneeringuga

vt punkt 3.4.3.

Nagu jooniselt 1 näha, ei asu planeeringuala elufunktsiooniga tiheasustusalal ega selle vahetus

läheduses. Lähimad tiheasustusega planeeritud elamualad asuvad Kostiveres, Maardus, Uuskülas ja

Loo alevikus, kusjuures suurem asustustihedus jääb Maardu territooriumile loodes. Planeeringuala

lähedal on vähe elamuid – vt joonis 2, kus elu- ja ühiskondlikud hooned on märgitud kollase värviga.

Ka jooniselt on näha selgelt, et suurem osa lähedal asuvatest elanikest asub Maardu territooriumil.

Joonis 1. Maakasutus planeeringuala ümbruses. Väljavõte Skepast&Puhkim

kaardirakendusest.

https://doi.org/10.3390/su12041560; Shores, K. A. West, S. T. Rural and urban park visits and park-based

physical activity – Preventive Medicine, vol 50, 2010. doi: https://doi.org/10.1016/j.ypmed.2009.07.023.

Maardu külas Maardu lõunakarjääri taastuvenergiapargi detailplaneering

30 / 43

Joonis 2. Elu- ja ühiskondlikud hooned planeeringuala piirkonnas. Väljavõte

Skepast&Puhkim kaardirakendusest.

Seega ei ole tegemist linnapargiga, mis asuks enamusele külastajatele jalutuskäigu kaugusel ja mida

kasutataks igapäevaselt. Tegemist on pigem linnavälise pargiga, mida külastavad kaugemalt

tulijad ning mille peamine roll oleks pakkuda võimalusi aktiivseks puhkuseks looduses.

Seda kinnitatakse ka Jõelähtme Vallavolikogu 31.01.2019 otsusega nr 177 kehtestatud Maardu küla

Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi kehtiva detailplaneeringu)

seletuskirjas:

Planeeritud rekreatsiooniala keskseks ideeks on loodus- ja ekstreemmatkade korraldamine nii maal

kui vees. Planeeritav ala jääb Tallinna linna piirist vaid 5 km kaugusele ja kesklinnast vaid 15 km

kaugusele. Teist sellist nii suure pindalaga, unikaalse tehismaastiku ja rohkete veealadega

rekreatsiooniks ette valmistatud ala Tallinna vahetus läheduses ei ole.9

Tsiteeritud seletuskirja lõigu järgi on puhkeala peamiseks sihtrühmaks Tallinna elanikud, kes tuleksid

parki matkama ja sportima. Loomulikult võiksid parki külastada ka kohalikud elanikud (ning kindlasti

ka külastaksid), kuid seletuskirja järgi ei ole eesmärk luua kohalikele elanikele puhkevõimalusi, vaid

meelitada piirkonda Tallinna elanikke. Omavalitsuse eesmärk on ilmselt edendada seeläbi kohalikku

ettevõtlust (pargi külastajad einestaksid kohalikes söögikohtades, külastaksid kohalikke poode jne).

➔ Niisiis on tegemist ennekõike turismiobjekti, mitte omavalitsuse elanike puhkevajaduse

rahuldamisega. Tegemist on linnavälise pargiga, kuhu tullakse ennekõike sportimise või

matkamise eesmärgil ning tõenäoliselt kaugemalt ja autoga.

9 Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu seletuskiri, lk 21-22.

Maardu külas Maardu lõunakarjääri taastuvenergiapargi detailplaneering

31 / 43

➔ Siin on aga oluline meeles pidada, et puhkevõimaluste tagamisele avalduva mõju hindamisel

tuleb arvestada kohalikke elanikke, mitte tallinlasi. See, kas tallinlastele on piisavalt

linnalähedasi võimalusi aktiivseks puhkuseks, ei ole Jõelähtme valla ülesanne lahendada.

➔ Oluline on ka märkida, et arvestades planeeringuala lähedusse jäävaid elu- ja ühiskondlikke

hooneid, külastaksid puhkeala rohkem tõenäoliselt Maardu elanikud. Jõelähtme vallas asub

planeeringuala ümbruses tunduvalt vähem eluhooneid ning tihedamalt asustatud alasid.

5.2.3. Avalduva mõju kirjeldus

On selge, et kui parki ei rajata kehtiva detailplaneeringuga ettenähtud mahus, ei looda nii palju uusi

puhkamis- ja sportimisvõimalusi, mida saaksid lisaks kaugemalt tulijatele kasutada ka kohalikud

elanikud. Mõju hindamise ajal ei ole teada, mis ulatuses on kavas puhkeala luua ning mis

funktsioonidega.

Puhkealale on kehtiva detailplaneeringu seletuskirja järgi planeeritud funktsioonid:

• suvel:

o erinevad veespordialad, jalgsi- ja jalgrattamatkad, sportimine;

o ette on nähtud pikniku- ja lõkkekohtade, välijõusaalide ning ekstreemspordi- või

seikluspargi rajamine;

o ujumiskohti ette ei nähta (tehisjärved on selleks liiga ohtlikud);

• talvel: uisutamine ja suusatamine.

Kas ja kui palju on piirkonnas praegu sellised funktsioonid tagatud?

Järgnevalt tuuakse välja suuremad aktiivse puhkuse veetmise võimalused planeeringuala ümbruses.

Joonisel 3 on näidatud piirkonnas asuvad liikumist võimaldavad vaba aja veetmise kohad. Joonisel

näidatud objektid ja nende sümbolid on esitatud järgmises tabelis.

Tabel 2. Huvipunktide sümbolid ning asukohad

Sümbol Asukoht

Suurim asub Maardu järve ääres. Veespordirajatisi järvel ei ole, kuid

järvel tegeletakse purjespordiga10. Järve läänekaldal on mänguväljak ning väike mänguplats, põhjakaldal (ametliku supluskoha juures) võrkpalliplats ja väike vanemat tüüpi välijõusaal.

Supluskoht asub ka Loo alevikus, kus on viimastel aastatel olnud

võimalik ka talisuplus.

Asub Mannivas, Estonian Golf and Country Club

Üks asub Maardu linnas Kallavere kooli juures, teine Loo alevikus

Asuvad Rae vallas Lagedil (kaardil edelanurgas)

Tegemist on kardirajaga, mis asub Maardu järvest põhjas, vahetult teisel pool Tallinn-Narva maanteed. Võimalik kasutada nii suvel kui

talvel

Asuvad mitmel pool Maardu linnas ja Jõelähtme vallas.

Asuvad Loo ja Kostivere alevikes ning Maardu linna põhjaosas.

10 Maardu Purjespordikool: https://www.mpsk.ee/

Maardu külas Maardu lõunakarjääri taastuvenergiapargi detailplaneering

32 / 43

Joonis 3. Liikumist võimaldavad vaba aja veetmise kohad planeeringuala ümbruses. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest

Maardu külas Maardu lõunakarjääri taastuvenergiapargi detailplaneering

33 / 43

Piirkonnas on palju muid, ülal näitamata sportimiseks kasutatavaid objekte (spordirajad,

spordiplatsid, spordiobjektid). Need on näidatud joonisel 4.

RMK matkaradu ega külastusobjekte planeeringuala lähedal ei asu, kuid piirkonda on Eesti

Looduskaitse Selts koostanud Maardu loodusraja, mis läbib kuut punkti: Maardu järv – Kroodi oja –

Endine Maardu keemiakombinaat – Maardu põhjakarjäär – Maardu Metsapark – Kellamäe park ja

kirik.11

Puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks on oluline objekt Maardu Metsapark, mis asub planeeringualast

u 1,5–2 km põhjas, teisel pool Tallinn-Narva maanteed. Eesti Looduskaitse Seltsi andmetel on ala

heakorrastatud ja selle suurus on 30,5 hektarit, millest üle 20 hektari on metsamaad. Mets on

peamiselt karjäärile istutatud lehisemets. Metsapark on Maardu elanike hinnatud puhkeala, kus on

tiigid, sillad ja purskkaev ning mitmeid jalutus- ja jooksuradu, sh 3 ja 5 km terviserada. Maardu

metsapargis toimuvad mitmed vabaõhuüritused.12

Pargis on laiemaid ja kergemini läbitavaid metsaradu kui ka keerulisemaid ja ebamugavamaid radu.

Pargis ümbritseb tiik. Pargis paikneb metsa all palju pikniku- ja lõkkekohti (osa neist katuse all),

samuti välijõusaal ja mänguväljak (vt joonis 5).

Metsapargi alal on discgolfi rada (Maardu discgolf13) ja paintballi väljak (Tactical Village14), lisaks on

rajatud madalseiklusrada.15 Pargis on korraldatud ka motokrossi võistlusi.

Metsapark asub samuti nagu planeeringuala endise fosforiidikaevanduse aladel ning pargis on

eriilmeline ja huvitav maastik.

Maardu linna ääres asub Kopranõmme loodusala (14 ha), kus saab jalutada ning looduses aega

veeta, lisaks viiakse seal läbi erinevaid keskkonnaharidusprogramme.16

Väiksemaid mänguväljakuid asub kõikidel tihedama asustusega aladel piirkonnas (korterelamute

vahel, lasteaedade juures jne).

11 Eesti Looduskaitse Selts: Maardu loodusrada. https://elks.ee/maardu-loodusrada/ 12 Samas 13 https://www.discgolfirajad.ee/park/maardu-discgolfipark-pro-asetus/ 14 https://www.tacticalvillage.eu/ 15 https://www.slackline.ee/madalseiklusrajad/maardu-metsapargi-madalseiklusrada 16 https://selgesiht.eu/kopranomme/;

https://keskkonnaharidus.ee/et/oppeprogrammid?keys=kopran%C3%B5mme

Maardu külas Maardu lõunakarjääri taastuvenergiapargi detailplaneering

34 / 43

Joonis 4. Muud sportimiskohad piirkonnas. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest

Maardu külas Maardu lõunakarjääri taastuvenergiapargi detailplaneering

35 / 43

Joonis 5. Vaateid Maardu Metsapargile

Maardu külas Maardu lõunakarjääri taastuvenergiapargi detailplaneering

36 / 43

Võrreldes kõiki käesolevas punktis nimetatud objekte kehtiva detailplaneeringuga kavandatud

puhkefunktsioonidega, on enamus juba praegu piirkonnas esindatud. Kokkuvõtlik hinnang on

esitatud järgmises tabelis.

Tabel 3. Puhkeala funktsioonide pakkumine piirkonnas praegu

Kavandatud puhkeala funktsioon Pakkumine piirkonnas praegu

Jalgsi- ja jalgrattamatkad Selleks on piisavalt võimalusi: looduskaitse seltsi koostatud rada, Kopranõmme loodusala, Metsapark

Sportimine, välijõusaalid ning ekstreemspordi- või seikluspark

Sportimiseks on piirkonnas erinevaid võimalusi, sh ekstreemspordi harrastamiseks. Mõned on küll tasulised, kuid seda oleks ilmselt ka planeeringuga loodav ekstreemspordi- või seikluspark.

Madalseiklusrada on Metsaparki juba ka rajatud.

Metsapargis on ka välijõusaal. Piirkonnas asub palju erinevaid spordirajatisi.

Erinevad veespordialad Veespordiks palju võimalusi ei ole, Maardu järvel

õpetatakse purjesporti, kuid veespordirajatisi (nt wake-park vms) ei ole. Mõju hindajale ei ole täpsemat infot, kuid tõenäoliselt ei ole järvel takistusi veespordiks mõeldud rajatiste püstitamiseks või teiste veespordialade harrastamiseks (peale purjespordi). Seega saaks huvi korral vajalikud rajatised püstitada

ka Maardu järvele ja selle kaldale.

Pikniku- ja lõkkekohad Metsapargis on palju pikniku- ja lõkkekohti, osad ka katusega.

Uisutamine ja suusatamine Talviti on uisuväljad avatud Loo alevikus ja Kostiveres, samuti Maardu linnastaadionil. Uisuväli on olnud

avatud ka Neeme külas. Metsapargis on võimalik talvel suusatada.

Seega on piirkonnas palju objekte, kus on võimalik matkata ja sportida ning peaaegu kõiki

funktsioone juba praegu piirkonnas pakutakse. Seega ei saa öelda, et praegu on selge

puhkamisvõimaluste puudus, mille tagamine on prioriteetne teiste huvide ees. Seda näitavad ka

rahulolu-uuringu tulemused.

Iga kahe aasta tagant viiakse läbi rahulolu-uuring kohalikes omavalitsustes. Praegu on üks käimas,

viimased avaldatud tulemused on 2022. aastast.17 Need näitavad selgelt, et üldiselt ollakse

puhkamis- ja sportimisvõimalustega välitingimustes rahul (vastajaid Maardus 111, Jõelähtmel 113;

skaala 0…10).

17 Turu-uuringute AS, Heiväl OÜ, ja Rahandusministeerium. „2022. aasta elanike rahulolu uuring“, 2022.

Kättesaadav: https://minuomavalitsus.ee/muud-toolauad/elanike-rahulolu-2022

Maardu külas Maardu lõunakarjääri taastuvenergiapargi detailplaneering

37 / 43

Joonis 6. Rahulolu puhkamis- ja sportimisvõimalustega. Andmed: Turu-Uuringute AS;

andmetöötlus ja graafik: Skepast&Puhkim.

Samas on oluline märkida, et vaid alla poole Maardu ja Jõelähtme elanikest külastavad lähiümbruse

parke, rohealasid või välialadel asuvaid terviserajatisi regulaarselt:

• Maardus külastab parke regulaarselt 45% ning Jõelähtmel 39% elanikest;

• 40% Maardu ja 35% Jõelähtme elanikest külastab parki või roheala harvem kui korra kuus;

• Jõelähtmel on koguni 25% küsitlusele vastajatest öelnud, et nad ei külasta parke üldse

(Maardus 13%).

Miks ei külastata parke, rohealasid või terviserajatisi regulaarselt? Järgmiselt jooniselt (joonis 7) on

näha, et selleks on kaks peamist põhjust: ümbruskond on juba piisavalt roheline või selleks pole

aega. Siiski ka 25% Jõelähtme ning 16% Maardu elanikest vastas, et seal ei ole midagi teha või

puudub huvi. Muu põhjusena nimetas suur osa küsitletutest seda, et tervis on halb või raske on

liikuda ning et on olemas oma aed, kus käia. Samuti mainiti seda, et parke ei külastata, sest on oma

aed, see oleneb aastaajast, park on liiga kaugel, jne.

Joonis 7. Põhjused, miks ei külastata parke ja rohealasid regulaarselt. Andmed: Turu-

Uuringute AS; andmetöötlus ja graafik: Skepast&Puhkim.

Maardu külas Maardu lõunakarjääri taastuvenergiapargi detailplaneering

38 / 43

Kokkuvõttes, kuna elanikud on parkide ja puhkealadega üldiselt rahul ega külasta neid väga

sagedasti (kusjuures peamiseks põhjuseks on see, et seda ei ole vaja külastada või selleks ei ole

aega), siis ei ole rahulolu-uuringu tulemustest nähtav, et kohalikel elanikel oleks puhkealadest

puudus. Samuti on piirkonnas parke ja alasid, kus saab erinevaid välitegevusi teha. On ilmselt tõsi,

et vanale karjäärile rajatav park oleks erilise iseloomuga ning piirkonda oleks võimalik luua uusi

puhkamisvõimalusi, kuid selle täies mahus rajamine ei ole kohalikele elanikele vältimatult vajalik.

➔ Piirkonna puhkevõimaluste analüüs ning elanikkonna rahulolu näitavad, et elanikele on

puhkevõimalused piisaval määral tagatud.

➔ Maardu linnale võib anda soovituse kaaluda, kas Maardu järvel võiks soosida rohkemate

veespordialade pakkumist ja harrastamist. Seda saaks omavalitsus toetada, rajades kallastele

vastavat taristut (mida täpselt, sõltub konkreetsest spordialast ja soovidest). Maardu

üldplaneeringus on järve idakaldale määratud puhke- ja virgestusehitise maa-ala, nii et mingi

arendustegevus järve kaldal on plaanis.

➔ Jõelähtme vallal kaaluda planeeringualal päikesepargist vabaks jäävale alale puhkeala

planeerimisel eelistada veespordiga seotud funktsioonide arendamist.

5.3. Mõju ettevõtlusele

5.3.1. Mõju sihtrühm

Päikesepargist oleks võimalik otseliini rajamisega rajada tootmis- või tööstusettevõtteid, mis tarbivad

palju elektrit ning võiks seega olla huvitatud elektri ostmisest fikseeritud odavama hinnaga ja ka

võrgutasuta. Mõju hindajale teadaolevalt ei ole planeeringu koostamise ajal veel täpset lahendust

ega arendajat selgitatud, mis tähendab, et võimalik on ka see, et tootmis- või tööstusettevõte võib

rajada päikesepargi ise, kus toodetavat elektrit siis saab tasuta tarbida (kandma peab küll

investeeringu- ning halduskulu). Kindlasti võiks sellest huvitatud olla ka ettevõtted, kes soovivad

toota keskkonnasõbralikult ning tahavad selleks kasutada rohelist elektrienergiat (mida nad saavad

ka tarbijatele ning aruannetes näidata).

Sihtrühm on seega lähedal asuvad või sinna tootmist või tööstust rajavad ettevõtted. Kehtivate

Maardu küla Kiltrisauna kinnistu ja lähiala detailplaneeringu (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu

16.02.2017 otsusega nr 424) ning Maardu küla Maardu lõunakarjääri maaüksuse ja lähiala

detailplaneeringu (kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 31.01.2019 otsusega nr 177) järgi on

planeeringualast põhja planeeritud äri ja tootmise maa-ala (laohoone maa, hulgikaubanduse maa,

logistikakeskuse maa, tootmishoone maa, väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa), vt joonis

1 (märgitud joonisel roosaga). Praegu asuvad lähimad ettevõtted planeeringualast loodes, Kiltri-

Kroodi-Fosforiidi-Keemikute tänavate piirkonnas (Maardu üldplaneeringus äri- ja tootmismaa,

joonisel 1 märgitud punasega), samuti Loo alevikus.

5.3.2. Avalduva mõju kirjeldus

Mõju hindajal ei ole ülevaadet, kas juba praegu on teada ettevõtteid, kes võiks olla huvitatud

päikesepargi rajamisest piirkonnas.

Arvestades aga, kui palju on energia hind kasvanud võrreldes ülejäänud kaupadega, võib eeldada,

et ettevõtted on pigem huvitatud lahendustest, mis tagavad neile odavama energia kättesaadavuse.

Maardu külas Maardu lõunakarjääri taastuvenergiapargi detailplaneering

39 / 43

Joonis 8. Kütuse/energia hinna ja tarbijahinnaindeksi muutus viimase 25 aasta jooksul.

Andmed: Statistikaamet18; andmetöötlus ja graafik: Skepast&Puhkim

Loomulikult ei ole soodsama (elektri)energia kättesaadavus ainus tegur, mis ettevõtete tegevust

mõjutab, kuid see võib olla oluline asjaolu ettevõtete piirkonda meelitamiseks või olemasolevate

ettevõtete elujõulisuse tagamiseks. Seda eriti, kui tegemist on palju elektrienergiat tarbivate

ettevõtetega. Mis sektorites tarbitakse Eestis kõige rohkem elektrienergiat? Eestis on ettevõtte kohta

keskmine elektrienergia tarbimine (MWh aastas) näidatud tabelis 4.

18 KE08: ettevõtetes tarbitud kütuse ja energia keskmine maksumus

Maardu külas Maardu lõunakarjääri taastuvenergiapargi detailplaneering

40 / 43

Tabel 4. Elektrienergia tarbimine ettevõtte kohta. Andmed: Statistikaamet19,

andmetöötlus: Skepast&Puhkim

Tegevusala Elektrienergia tarbimine

ettevõtte kohta (MWh aastas)

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 1569,8

Mäetööstus 830,7

Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus 486,6

Töötlev tööstus 225,2

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 76,5

Kinnisvaraalane tegevus 52,0

Haridus 38,3

Majutus ja toitlustus 36,2

Veondus ja laondus 34,8

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont 29,7

Info ja side 21,1

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 14,4

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 13,2

Muud teenindavad tegevused 4,4

Ehitus 4,3

Haldus- ja abitegevused 3,2

Finants- ja kindlustustegevus 2,8

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 1,6

Nagu näha, on teistest tunduvalt suurema keskmise elektrienergia tarbimisega 4 sektorit:

energiatootmine, mäetööstus, veevarustus, kanalisatsioon ja jäätmekäitlus ning töötlev tööstus. Just

töötlev tööstus on valdkond, milles tegutsevaid ettevõtteid on juba praegu nii Maardus kui ka

Jõelähtmel rohkem kui Eestis keskmiselt (vt tabel 5).

Tabel 5. Ettevõtlussektorite osakaal ettevõtete arvu järgi (kogu Eesti, Maardu, Jõelähtme).

Andmed: Statistikaamet; andmetöötlus: Skepast&Puhkim

Tegevusala 2019-2023 keskmine osakaal

Kogu Eesti Maardu Jõelähtme

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont

16% 21% 16%

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 14% 8% 13%

Ehitus 11% 14% 12%

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 8% 0% 4%

Info ja side 8% 3% 4%

Töötlev tööstus 7% 10% 11%

Kinnisvaraalane tegevus 6% 6% 7%

Muud teenindavad tegevused 6% 8% 5%

Veondus ja laondus 6% 13% 9%

19 KE062: kütuse tarbimine

Maardu külas Maardu lõunakarjääri taastuvenergiapargi detailplaneering

41 / 43

Haldus- ja abitegevused 5% 6% 7%

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 3% 2% 4%

Majutus ja toitlustus 3% 2% 3%

Finants- ja kindlustustegevus 2% 1% 2%

Haridus 2% 1% 2%

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 2% 2% 1%

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

1% 3% 0%

Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus 0% 1% 1%

Mäetööstus 0% 0% 0%

Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 0% 0% 0%

Aga kuidas on omavalitsustel plaanis ettevõtlust arendada?

• Maardus on praegu üle veerandi töötajatest hõivatud töötlevas tööstuses (ning 16%

veonduse ja laonduse valdkonnas). Maardu arengukavas on kirja pandud selge ettevõtluse

arendamise fookus: Maardu on tänapäevane transiidi- ja tööstuslinn. Seega on tõenäoline,

et Maardu ettevõtluskeskkond areneb edasi samas suunas, fookusega tööstusel ja transiidil.

Tööstuse arendamisel on rõhk rohetehnoloogiatel.20 Siin on oluline tähele panna, sest suur

osa rohetehnoloogiatest on suure elektrienergia tarbimisega ning rohetehnoloogia jaoks on

vaja ka rohelist elektrienergiat.

• Jõelähtme arengukavas ei ole nii selget sihti paika pandud, mis sektorites soovitakse

ettevõtlust arendada, kuid rõhk on looduslähedasel ettevõtlusel ja turismil. Arengukavas ei

ole täpsustatud, mida tähendab looduslähedane ettevõtlus. Kuna Jõelähtme prioriteet on

kujundada vallast looduslähedane elukeskkond, võib eeldada, et vald ei soovi arendada

suuremat töötlevat tööstust, vaid ennekõike soosida väikeettevõtlust.21

Seega on kahel puudutatud omavalitsusel mõnevõrra erinevad eesmärgid ettevõtluse arendamiseks.

Planeeringuala asub kahe omavalitsuse piiril ning mõjutab mõlema eesmärkide elluviimist. Kuna

Maardus areneb ettevõtlus tõenäoliselt töötleva tööstuse suunal, võib päikesepargi rajamisest olla

huvitatud ennekõike Maardu. Kui Jõelähtmes arendatakse ettevõtlust ennekõike teenindavas

sektoris, ei pruugi neil olla nii suurt huvi päikesepargi arendamiseks maad kasutada. Samas tasub

tähele panna, et planeeringuala põhjaossa on ette nähtud äri ja tootmise maa-ala. Kuna see asub

otse suure riigimaantee kõrval, kus on vähe inimmõõtmelist või looduslähedast ruumi, võib arvata,

et sinna ei arendata väikseid teenindussektori ettevõtteid, vaid pigem tööstuslikku tootmist jms,

mille puhul kvaliteetne ruum pole nii oluline kui lihtne ligipääsetavus ja kauba transportimise

võimalused.

➔ Mõju hindajale ei ole teada, kas ja mis ettevõtted on piirkonnas päikesepargist huvitatud, kuid

üldiselt avaldab päikesepargi rajamine ettevõtluse arendamisele piirkonnas positiivset mõju,

sest:

• ettevõtted ilmselt üha enam huvitatud energiatarbimisest tingitud kulude vähendamisest,

sest energiahind on volatiilne ning tõusnud üldisest hinnaindeksist tunduvalt rohkem;

• piirkonnas tegutseb Eesti keskmisest enam töötleva tööstuse ettevõtteid, kelle

elektrienergia tarbimine ettevõtte kohta on suurem kui enamusel teistel sektoritel;

20 Maardu linna arengukava 2022–2030, lk 43, 46. Kehtestatud Maardu Linnavolikogu 21. juuni 2022. a

määrusega nr 20 (muudetud 18.06.2024).

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4210/6202/4025/m_20_2022_AK_muudetud.pdf# 21 Jõelähtme valla arengukava 2023–2035, lk 7, 21, 46 jj. Kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 15. juuni 2023.

a määrusega nr 37. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4290/6202/3007/Arengukava.pdf#

Maardu külas Maardu lõunakarjääri taastuvenergiapargi detailplaneering

42 / 43

• see võimaldab töötlevat tööstust arendada ja rohetehnoloogiaid kasutusele võtta. See

toetab ennekõike Maardu strateegiliste eesmärkide saavutamist, sest Maardu on ka

tuleviku visiooni järgi tööstuslinn (küll suurema rõhuga rohetehnoloogiatel). Jõelähtme

plaan on arendada ettevõtlust pigem teenindussektori ja turismi poole.

➔ Jõelähtme valla arengukavast ei ilmne eesmärki arendada vallas tööstust ja tootmist, vaid

looduslähedast ettevõtlust ja turismi. Päikesepargi rajamine võib toetada rohelisemat tootmist,

kuid mõju hindajale kättesaadavate andmete põhjal ei ole võimalik kindlalt öelda, mis suunas

soovib Jõelähtme vald ettevõtlust arendada.

Maardu külas Maardu lõunakarjääri taastuvenergiapargi detailplaneering

43 / 43

6. PLANEERINGU ELLUVIIMINE

Kehtestatud detailplaneering määrab planeeringuala edaspidise maakasutuse ja on aluseks

ehitusprojektide koostamiseks.

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele.

Planeeringulahenduse kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine toimub planeerimisseaduses ette

nähtud korras.

Arendusega seotud teed tuleb rajada (sh riigitee ristumiskohad ehitada) ning nähtavust piiravad

takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada enne planeeringualale

mistahes ehitise või rajatise ehitusloa väljastamist.

Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste

väljaehitamiseks, samuti kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Jõelähtme Vallavalitsus

[email protected]

Postijaama tee 7

74202, Harju maakond, Jõelähtme

vald, Jõelähtme küla

Teie 10.08.2026 nr 6-4/4127

Meie 02.09.2026 nr 7.2-2/26/2886-6

Maardu külas Maardu lõunakarjääri

taastuvenergiapargi detailplaneeringu

kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Harju maakonnas Jõelähtme vallas Maardu külas

Maardu lõunakarjääri maaüksuse detailplaneeringule (katastritunnus 24501:001:1546, edaspidi

planeering).

Planeeringuga eesmärk on Maardu küla Maardu lõunakarjääri katastriüksusele taastuvenergiapargi

kavandamine, mille koosseisus olevale maaüksusele kavandatava päikeseenergia minimaalne

tootmisvõimsus oleks vähemalt 50 MW, vajadusel juurdepääsu ja tehnovõrkude lahendamine ning

tingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks.

Oleme väljastanud seisukohad planeeringu koostamiseks 20.03.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/2886-2.

Kooskõlastamiseks esitatud planeeringut on korrigeeritud koostöös Transpordiametiga.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)

kooskõlastame planeeringu. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

- Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb

esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul või tehnovõrkude

kavandamisel riigitee alusele maale tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt

nõuded vastavate projektide koostamiseks.

- Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel

või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jana Prost

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

- Lisa 1. 24000052_Maardu_lounakarjaari_DP_SK

- Lisa 2. 24000052_Maardu_lounakarjaari_DP_04_Põhijoonis

Jana Prost

5792 4753, [email protected]