Maavarade komisjoni 31.08.2026. a koosoleku protokoll nr 2
Koosoleku algus 31.08.2026 kell 13:30, lõpp kell 15:37
Komisjoni esimees: Margus Raha
Komisjoni sekretär: Liina Ordlik
Osalesid: Margus Raha, Liina Ordlik, Janne Tamm, Marina Vaganova, Üllar Püvi, Rein Voog
Osalesid veebis: Elin Liik, Arno Paikles, Alar Rosentau, Merine Rosin, Arvo Veskimets, Reeli Sildnik, Martin Nurme, Tarmo All, Erik Väli
Komisjoni koosseisu välised osalejad: Harry Kuivkaev, Caspar Rüütel, Karel Pettai, Sven Siir, Mihkel Annusver
Puudus: Veikko Luhalaid
PÄEVAKORD
1. Arutelu Ristiküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruandes käsitletud ehitus- ja täiteliiva liigitamise üle orgaanika sisalduse alusel (26-5);
2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teeb lühikese ülevaate Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu hetkeseisust (26-6);
3. Keskkonnaameti esitatud taotlused Kliimaministeeriumile ja maavarade komisjonile arvamuse avaldamiseks:
3.1. OÜ Väo Paas taotleb Jägala maardlas Jägala lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaluba (keskkonnaloa taotlus nr TL/1032773-2). Taotlust menetletakse 01.04.2005-31.12.2016 kehtinud maapõueseaduse redaktsiooni alusel, seega on vajalik anda taotlusele maavarade komisjoni arvamus (registreeritud Kliimaministeeriumi dokumendiregistris 24.07.2026, nr 14-5/26/2815). Taotletava Jägala lubjakivikarjääri mäeeraldise pindala on 30,31 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 52,03 ha. Taotluse kohaselt on mäeeraldisega seotud ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru on 3 028 tuh m³ ning kaevandatav varu 3 028 tuh m³. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks on 105 tuh m³. Maavara kasutusalaks on ehitus, teedeehitus, korrastamise suunaks tehisveekogu. Kaevandamisloa taotletav kehtivusaeg on 30 aastat, (26‑7);
3.2. Heidelberg Materials Kunda AS taotleb Ubja põlevkivikarjääri keskkonnaloa KMIN-037 muutmist. Keskkonnaamet edastas keskkonnaloa muutmise taotluse otsuse ja muudetud keskkonnaloa eelnõud arvamuse avaldamiseks (registreeritud Kliimaministeeriumi dokumendiregistris 08.07.2026, nr 14-6/26/2620). Ettevõte taotleb keskkonnaloa nr KMIN-037 kehtivusaja pikendamist 30 aasta võrra, kuna olemasoleva loa kehtivusaja jooksul ei jõuta maavara jääkvaru ammendada ning mäeeraldist korrastada. Vastavalt Kliimaministeeriumi ettepanekule pikendatakse luba aastani 2049, ettevõte on ettepanekuga nõus. Samuti soovitakse pikendada ja kaevandamisloaga liita sellega ruumiliselt ja tehnoloogiliselt seotud vee erikasutuse keskkonnaluba. Keskkonnaloa nr KMIN-037 muutmise taotlusega soovitakse korrigeerida ka mäeeraldise teenindusmaa piire vastavalt katastriüksuse piiridele, (26‑8);
4. Kliimaministeerium teeb ülevaate altkaevandatud alade varingute ja vajumitega seotud uuringutest, hangetest ning edasistest tegevussuundadest, (26-9);
5. Jooksvad küsimused ja arutelu.
Maavarade komisjoni 31.08.2026. a koosoleku
protokollilised otsused
1. Arutelu Ristiküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruandes käsitletud ehitus- ja täiteliiva liigitamise üle orgaanika sisalduse alusel. OÜ Inseneribüroo STEIGER ja Marina Minerals OÜ selgitavad aruandes toodud orgaanika sisalduse alusel tehtud ehitusliiva kvalifitseerimist täiteliivaks. Selgitati, et kihipaksused ei ole uuringuruumis suured ning seega võeti koondproovid, mis sisaldasid ka orgaanikarikast liiva. Täiteliivaks kvalifitseerimisel lähtuti Rail Baltica ja Transpordiameti nõuetest. Komisjonist Janne Tamm tõi välja, et määruses nr 52 on toodud kvaliteedi nõuded ja orgaanika sisaldus ei ole üks neist ning kvaliteedi määramisel tuleb lähtuda maapõueseadusest ja selle rakendusaktidets. Samuti märgiti komisjonist, et kui tahta orgaanikasisalduse alusel hinnata ehitusliiv täiteliivaks, siis peab olema kehtestatud piirväärtused. Komisjonis toodi välja, et orgaanikarikas liiv oleks mõistlik arvestada katendisse, sest kihi paksus ei ole suur ning geoloogiliste kirjelduse alusel on see välja eraldatud. Ülejäänud uuringuruumis leviv materjal hinnata vastavalt lõimise proovidele ehitusliivaks, kuna määruses 52 puudub alus orgaanika sisalduse järgi liiva kvaliteedi hindamiseks. Juhiti ka tähelepanu, et orgaanikasisalduse määramisel on erinevaid meetodeid ning geoloogilise uuringu käigus määratakse seda harva. Samuti toodi välja, et määrus 52 tuleb üle vaadata koostöös uuringutegijate, kaevandajate, Transpordiameti jm huvigruppidega.
26-5 Maavarade komisjon soovitab parandada geoloogilise uuringu tegijal Ristiküla uuringuruumi geoloogilist aruannet ja arvata orgaanikarikka liiva kiht katendisse ning liivavaru võtta arvele ehitusliivana.
2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist Agnes Lihtsa tegi ülevaate Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu hetkeseisust. Teemaplaneeringu põhilahenduse avalik väljapanek toimub 14.09-14.10.2026, kehtestamine on planeeritud 2026. a detsembris.
26-6 Maavarade komisjon võttis esitatud info teadmiseks.
3. Maavarade komisjon tutvus vastavalt 01.04.2005-31.12.2016 kehtinud maapõueseaduse redaktsioonile Keskkonnaameti poolt maavarade komisjonile arvamuse saamiseks esitatud OÜ Väo Paas Jägala lubjakivikarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise otsuse ja keskkonnaloa eelnõudega.
26-7 Maavarade komisjon soovitab Keskkonnaametil OÜ Väo Paasile anda Jägala lubjakivikarjääri keskkonnaluba nr KL-527201 ja anda välja keskkonnaloa väljastamise korraldus.
4. Maavarade komisjon tutvus vastavalt MaaPS § 49 lõikele 7 Keskkonnaameti poolt maavarade komisjonile arvamuse saamiseks esitatud Heidelberg Materials Kunda AS Ubja põlevkivikarjääri keskkonnaloa nr KMIN-037 muutmise otsuse ja muudetud keskkonnaloa eelnõuga.
26-8 Maavarade komisjon soovitab nõustuda Heidelberg Materials Kunda AS Ubja põlevkivikarjääri keskkonnaloa nr KMIN-037 muutmisega ja Keskkonnaametil anda välja keskkonnaloa väljastamise korraldus.
5. Kliimaministeeriumist Liina Ordlik tegi ülevaate altkaevandatud alade varingute ja vajumitega seotud uuringutest, hangetest ning edasistest tegevussuundadest. Hetkel on varinguaukude korrastamisega hästi ning lähiajal alustatakse ca 100 varinguaugu likvideerimisega. Varinguaukude korrastamiseks on rahastus olemas – korrastatakse Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest, kuid tuleb hakata mõtlema tuleviku rahastusele. Keerulisem on altkaevandatud aladel asuvatele hoonetele kaevandamisega põhjustatud kahjustuste likvideerimisega, kus puuduvad rahastuse katteallikad ning hüvitamise kord. Komisjonist Arno Paikles märkis, et tuleb hakata tõsisemalt mõtlema, mis saab elamute kahjustuste likvideerimisega, sest probleem tulevikus kindlasti süveneb ning tuleb hakata mõtlema hoonete aluse stabiliseerimise peale. Samuti tuleb mõelda tegevuskavale, kes mida ja kuidas tegema peaks, probleemiga tuleb edasi tegeleda ja lahendusi otsida. Komisjonist toodi välja, et vaja on leida rahastusele katteallikaid ning vajalik on seire vajumite kindlaks tegemiseks, mis asuvad eluhoonete all, põhjustades konstruktsioonides kahjustusi. Lähtuvalt arutelust tegi komisjon järgmise ettepaneku:
26-9 Maavarade komisjon teeb ettepaneku korraldada lähiajal uus koosolek, kus arutada altkaevandatud alade varingute ja vajumitega seotud probleeme, sh kahjude hüvitamise võimalikku korda ja erinevaid rahastuse võimalusi.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Margus Raha Liina Ordlik
Komisjoni esimees Komisjoni sekretär
Lisa 1 Koosolekul osalejate nimekiri
Lisa 2 Koosolekul elektrooniliselt osalejate nimekiri