ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Maret Maripuu

peadirektor

Sotsiaalkindlustusamet

[email protected]

Teie 10.08.2026 nr 2-10/19321-1 Meie 08.09.2026 nr 2.2.-1/26/54-2

Puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramine

Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) menetluses on Sotsiaalkindlustusameti (SKA) taotlus uuringus

„Laste ööpäevaringsete teenuste metoodikate uuring Sotsiaalkindlustusametile“ isikuandmete

töötlemiseks ilma andmesubjekti nõusolekuta.

Tutvunud taotlusega, palub AKI selgitusi järgnevatele punktidele ja täiendada vastavalt nendele

esitatud taotlust.

1. Taotluse punkti 4 kohaselt on uuringu üldeesmärk on luua terviklik, tõenduspõhine ja

rakendatav alus laste ööpäevaringsetel teenustel kasutatavate metoodikate süsteemseks

arendamiseks, sihipäraseks valikuks ning jätkusuutlikuks juurutamiseks Eestis. Uuringu üks

tööeesmärkidest on selgitada välja, milliseid metoodikaid, sekkumisi ja/või programme

kasutatakse täna Eestis laste ööpäevaringsetel teenustel ning kirjeldada teenusele jõudvate laste

abivajaduse ulatust ja mitmekesisust ning teenuse sihtrühmade eripärasid. Samas soovitakse

analüüsida ka, millised on viimaste aasta jooksul olnud laste ööpäevaringsetele teenusele

suunatud laste abivajaduse ja riskitegurite mitmekesisus ehk soovitakse saada infot

konkreetsete juhtumite kohta. Palun selgitada, miks on uuringu käigus vaja analüüsida

konkreetsete laste kohta kogutud dokumentatsiooni ja arengu hindamisi, kui uuringu

eesmärgiks on eelkõige kasutatud metoodikate analüüsimine.

2. Taotluse punkti 9.2. kohaselt töödeldakse uuringu käigus dokumendianalüüsi teises etapis laste

eriliiki isikuandmeid (nt süütegudega seotud andmed, sotsiaalabi või -teenuste kasutamist

puudutavad andmed, inimese majanduslikku käekäiku kirjeldavad andmed, lapsi ja pereelu

puudutavad andmed, sõnumisaladusega kaitstud andmed, reaalajas asukohaandmed). Laste

arengu hindamiste ja juhtumikirjelduste analüüsis võib seda tüüpi isikuandmetega kaudselt

kokku puutuda, sest dokumendid võivad muuhulgas sisaldada ka näiteks pereelu puudutavaid

andmeid või ülevaadet muude sotsiaalteenuste kasutamisest.

AKI selgitab, et isegi kui uuringus ei ole tundlike isikuandmete kogumine ja töötlemine

omaette eesmärk, töödeldakse siiski dokumendianalüüsi käigus ka neid andmeid. Palun

täpsustada, milline konkreetne andmekoosseis on uuringus hõlmatud ja milliseid dokumente

teenuseosutajad uuringu läbiviijale edastavad.

3. Taotluse punktis 9.1. on välja toodud, et uuringusse kaasatakse viimase viie aasta juhtumid ja

võimalusel kaasatakse ka 2026. aasta kohta andmeid. Taotluse punktis 9 on välja toodud, et

dokumendianalüüsi teise etappi kaasatakse kuni 10% teenuseosutajate poolt viimase viie aasta

jooksul käsitletud juhtumitest (täpset juhtumite arvu seega hetkel öelda ei oska). AKI-le ei

2 (4)

nähtu siiski taotlusest, kui paljude laste kohta teenuseosutajad uuringurühmale andmeid

edastavad. Palun eelneva osas täiendada taotluse punkte 9 jj, sh esitada valimi suurus

võimalikult täpselt.

4. Palun täiendada/täpsustada taotluse punkte 5, 9, 9.2., 9.3 ja 10, kus on räägitud andmete

anonümiseerimisest, vastavalt järgnevatele selgitustele.

Taotluse punkti 9.2. kohaselt saadavad teenuseosutajad uurimisrühmale anonüümitud andmed

ehk siis eemaldatud on lapse ja lapse vanemate tuvastamist võimaldavad tunnused – näiteks

nimi, isikukood, elukoht, kontaktandmed (nii vanemate kui lapse omad). Anonüümimise

võimalikkust on plaanis koostöös Sotsiaalkindlustusametiga ja teenusepakkujatega eelnevalt

läbi arutada. Taotluse punkti 9.4. kohaselt ei olnud võimalik teenuseosutajatega

andmete/dokumentide väljastamise ja anonümiseerimise võimalikkuse küsimust enne loa

taotluse sisse andmist arutada tulenevalt suvepuhkuste perioodist.

Selgitame, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse

üldmäärus ehk IKÜM) artikkel 4 punkti 5 kohaselt on pseudonümiseerimine isikuandmete

töötlemine sellisel viisil, et isikuandmeid ei saa enam täiendavat teavet kasutamata seostada

konkreetse andmesubjektiga, tingimusel et sellist täiendavat teavet hoitakse eraldi ja andmete

tuvastatud või tuvastatava füüsilise isikuga seostamise vältimise tagamiseks võetakse tehnilisi

ja korralduslikke meetmeid. Pseudonümiseeritud isikuandmete töötlemisele kohalduvad

isikuandmete kaitse nõuded.

Andmete anonümiseerimine eeldab, et isikut ei ole võimalik andmetele tuginedes mitte kuidagi

ei otseselt ega ka kaudselt tuvastada, sh ka mitte andmete omavahelise seostamisega. See

tähendab, et isegi kui teenuseosutajad eemaldab andmete hulgast nime, isikukoodid, elukoha

ja kontaktanded, siis sellegi poolest võib isik olla kogu andmete hulka arvestades siiski

äratuntav. St anonümiseerimiseks ei ole piisav üksnes nime, isikukoodi, elukoha,

kontaktandmete vm andmete eemaldamine, vaid arvestades nt kinnise lasteasutuse teenuse

sihtrühma väiksust, tuleb hinnata, ega ei ole ka kaudselt üksnes kirjelduste põhjal mõni laps

tuvastatav.

Taotlusest ei nähtu AKI-le, millisel viisil teenuseosutajad edastatavad andmed laste arengu

hindamise ja juhtumikirjelduste kohta anonüümivad. Arvestades, et teenuseosutajatega ei ole

anonüümimise küsimust arutatud, siis ei ole selge, kas tegemist on anonüümsete andmetega.

Kui tegemist on pseudonüümitud andmetega, siis kohalduvad selliste andmete töötlemisele

andmekaitse nõuded, sh eriliigiliste andmete töötlemise osas. Palun taotlust selle osas

täpsustada.

5. Taotluse punktide 5 ja 9.4. kohaselt on eelistatud viia läbi dokumendianalüüsi teine etapp ilma

isiku tuvastamist võimaldavate andmeteta, kuid juhul kui teenuseosutajatel ei ole võimalik

andmeid jagada, siis on mõeldud ka alternatiivsete andmeallikate ja lahenduste kasutamise

peale. Lisaks on välja toodud, et palutakse Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastust

analüüsida uuringu aluseks olevaid dokumente ka koos isikut tuvastamist võimaldavate

andmetega, kaitstes kogu uuringu läbiviimise käigus iga andmesubjekti õigusi, sh nende

isikuandmeid.

AKI-le ei ole selge, millistele laste andmete töötlemisele ja millistel tingimustel antud taotluses

kooskõlastust soovitakse. Selgitame, AKI ei saa anda tingimuslikku kooskõlastust, kui uuringu

läbiviimise tingimused ei ole lõpuni selged. Palun selgitada, miks on välja toodud, et AKI

kooskõlastust soovitakse saada ka isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemiseks, kui

ülejäänud taotluses on räägitud anonümiseeritud andmetest.

6. Selgitame, et isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 51 kohaselt kui poliitika kujundamise

eesmärgil tehtavas täidesaatva riigivõimu analüüsis ja uuringus töödeldakse eriliiki andmeid,

3 (4)

ei ole kooskõlastamine eetikakomitees kohustuslik, kui seadus ei näe ette teisiti. AKI võib

siiski vajadusel eetikakomiteega konsulteerida, kui AKI hinnangul vajab poliitika

kujundamiseks tehtav uuring või analüüs eetilisuse hindamist.

Taotluses on joonealuses märkuses selgitatud, et Andmekaitse Inspektsiooniga sai enne

taotluse esitamist telefonitsi konsulteeritud, et kui uuringu läbiviijad ei tunne, et tegemist oleks

teaduseetika mõistes piiri peal oleva uuringuga, siis pole vaja taotleda eetikakomitee

kooskõlastust. Nagu eelnevalt on välja toodud, siis on AKI-l küsimusi seoses uuringu

läbiviimise eesmärgi, metoodika ja töödeldava andmekoosseisu kohta. Kuna taotlusest ei selgu

kogu uuringus töödeldavate isikuandmete, sh eriliiki andmete koosseis ja ka valimi suurus, siis

ei ole praeguses staadiumis võimalik otsustada eetikakomiteega konsulteerimise vajaduse üle.

AKI juhib siiski tähelepanu, et täiendatud taotluse esitamisel peab taotleja arvestama

võimalusega, et AKI peab vajalikuks konsulteerimist Eesti Teadusagentuuri Teaduseetika

komiteega ning arvesse võtma eetikakomitee tegevuse ajakava.

7. Taotluse punkti 9.3. kohaselt taotletakse uuringu läbiviimiseks Andmekaitse Inspektsiooni

kooskõlastust, et teenuseosutajatel oleks dokumentides (laste arengute hindamised ja

juhtumikirjeldused) esinevate isiku tuvastamist võimaldavate isikuandmete anonüümiseks

õigustatud alus. Selgitame, et AKI kooskõlastus ei ole õiguslik alus andmete töötlemiseks, vaid

tegemist on täiendava kaitsemeetmega andmesubjektide õiguste kaitsmiseks. Palun selles osas

taotlus üle vaadata.

8. Uuringus kasutatakse ühe andmekogumise meetodina ekspertintervjuude tegemist. Taotluse

punkti 7 ja intervjuu nõusoleku vormi kavandi kohaselt salvestatakse intervjuud vaid osaleja

nõusolekul. Samas nähtub taotluse punktist 9.3., et veebiintervjuu puhul salvestatakse

intervjueeritava nõusolek suulises vormis. Seega on taotluses intervjuude läbiviimise

metoodikat kirjeldatud erinevalt. Palun täpsustada, kas igast intervjuust tehakse audio- või

videosalvestis ning kas iga intervjuu kohta tehakse anonüümitud kokkuvõte, sõltumata

intervjuu salvestamisest või transkribeerimisest ning millisel juhul ning kui kaua salvestist või

transkriptsiooni säilitatakse, arvestades, et teatud juhtudel küsitakse intervjueeritavatelt

nõusolekut üksnes suuliselt.

9. Taotluse punktis 11.1. on välja toodud, et andmesubjektilt nõusoleku küsimine

dokumendianalüüsi läbiviimiseks ei ole võimalik/põhjendatud, sest andmete töötlemine ei

kahjusta andmesubjekti huve ega õigusi, kuna väljund on teaduslik üldistus, isikut tuvastada

võimaldavad andmed on anonümiseeritud ja isikuandmete töötlemise eesmärk on vaid kaudne,

sest lapsed ja lapsevanemad ei ole uuringus eraldi sihtrühm ja neilt hinnanguid ei küsita.

Selgitame, et eristada tuleb inimestelt andmetöötluseks nõusoleku küsimist ja inimeste

teavitamist. Isikuandmete kaitse üldmääruse üheks oluliseks põhimõtteks on läbipaistvuse

põhimõte. Läbipaistvuse tagamiseks tuleb andmesubjekte isikuandmete töötlemisest teavitada

vastavalt IKÜM artiklitele 12 – 14 konkreetselt selles uuringus toimuvast andmetöötlusest.

Üldmäärus küll kehtestab ka andmesubjektide teavitamata jätmise alused, kuid neid saab

rakendada pigem erandlikel asjaoludel. Antud uuringu taotluses ei nähtu selliseid erandlikke

asjaolusid, mis takistavad isikute teavitamist. Teavitada on võimalik nt läbi (sotsiaal)meedia,

ministeeriumi või teenuseid pakkuva asutuse kodulehe kaudu vms viisil.

Taotluse punkti 11.1. kohaselt toimub üldine uuringust teavitamine Sotsiaalkindlustusameti ja

Johan Skytte poliitikauuringute instituudi veebilehel/sotsiaalmeedias. Intervjueeritavaid ja

veebiküsimustiku saajaid teavitatakse uuringu läbiviimiseks kontakti võtmisel (telefonis, e-

mailis) tema kontaktandmete päritolust, uuringu tellijast ja vastamise vabatahtlikkusest.

Seega palun täpsustage, kas ja kuidas hõlmab üldine teavitamine ka laste ja lastevanemate

uuringust teavitamist. Kui leiate, et isegi üldine andmesubjektide teavitamine võimalikuks ei

osutu, palun seda otsust põhjendada.

4 (4)

10. Taotlusele on lisatud uuringu andmekaitsetingimused, mida tutvustatakse p 11.3. kohaselt

intervjueeritavale suuliselt intervjuu käigus ja lisatakse veebiküsitluse juurde. Palun

täpsustage, kas intervjueeritavatel on võimalik ka hiljem andmekaitsetingimustega kirjalikult

tutvuda ja kas konkreetse uuringu andmekaitsetingimused avaldatakse lisaks Tartu Ülikooli

üldistele andmekaitsetingimustele ülikooli veebilehel või mujal.

11. Palun esitada andmekaitsealane mõjuhinnang või kui seda ei ole koostatud või ei koostata, siis

palun seda otsust põhjendada, arvestades isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 35 sätestatut.

Taotluse punktis 9.2. on välja toodud, et uuringus töödeldakse mh alaealiste eriliigilisi

isikuandmeid. IKÜM põhjenduspunkti 38 kohaselt väärivad laste isikuandmed erilist kaitset,

kuna lapsed ei pruugi olla piisavalt teadlikud asjaomastest ohtudest, tagajärgedest ja

kaitsemeetmetest ning oma õigustest seoses isikuandmete töötlemisega.

IKÜM art 35 lg 1 kohaselt peab isikuandmete vastutav töötleja hindama enne isikuandmete

töötlemist kavandatavate isikuandmete töötlemise toimingute mõju isikuandmete kaitsele, kui

isikuandmete töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes tekib tõenäoliselt

füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur oht. IKÜM art 35 lg 3 loetleb olukorrad, millal

andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemine on nõutav, mh on hinnangu koostamine

kohustuslik, kui toimub füüsiliste isiklike aspektide süstemaatiline ja ulatuslik hindamine, mis

põhineb automaatsel isikuandmete töötlemisel, sealhulgas profiilianalüüsil, ja millel

põhinevad otsused, millel on füüsilise isiku jaoks õiguslikud tagajärjed või mis samaväärselt

mõjutavad oluliselt füüsilist isikut, samuti ka eriliigiliste isikuandmete ulatuslik töötlemine.

Inspektsiooni koostatud isikuandmete töötleja üldjuhendis1 on selgitatud, mis on

süstemaatiline ja ulatuslik andmetöötlus. Samuti on toodud näiteid suure ohu kohta. Juhendis

on viidatud suunistele2, mis käsitlevad andmekaitsealast mõjuhinnangut.

Olemasolevast teabest lähtuvalt palun hinnata, kas käesoleval juhul on mõjuhinnangu

koostamine vajalik ja kui on, siis palun see koostada. Kui mitte, siis palun tuua esile

sellekohased kaalutlused.

Palun esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 30.09.2026 taotluses esinevad puudused kõrvaldada

ning täpsustused taotlusvormile sisse viia. Muudatused palun algtekstist eristada. Vastus palun

saata aadressil [email protected].

Tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib AKI vastavalt haldusmenetluse seaduse § 15

lõikele 3 jätta taotluse läbi vaatamata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Laane

jurist

peadirektori volitusel

1 Kättesaadav: https://www.aki.ee/isikuandmed/juhendid-ja-abimaterjalid/isikuandmete-tootleja-uldjuhend. 2 Kättesaadav: https://ec.europa.eu/newsroom/article29/items/611236.

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Maret Maripuu

peadirektor

Sotsiaalkindlustusamet

[email protected]

Teie 10.08.2026 nr 2-10/19321-1 Meie 08.09.2026 nr 2.2.-1/26/54-2

Puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramine

Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) menetluses on Sotsiaalkindlustusameti (SKA) taotlus uuringus

„Laste ööpäevaringsete teenuste metoodikate uuring Sotsiaalkindlustusametile“ isikuandmete

töötlemiseks ilma andmesubjekti nõusolekuta.

Tutvunud taotlusega, palub AKI selgitusi järgnevatele punktidele ja täiendada vastavalt nendele

esitatud taotlust.

1. Taotluse punkti 4 kohaselt on uuringu üldeesmärk on luua terviklik, tõenduspõhine ja

rakendatav alus laste ööpäevaringsetel teenustel kasutatavate metoodikate süsteemseks

arendamiseks, sihipäraseks valikuks ning jätkusuutlikuks juurutamiseks Eestis. Uuringu üks

tööeesmärkidest on selgitada välja, milliseid metoodikaid, sekkumisi ja/või programme

kasutatakse täna Eestis laste ööpäevaringsetel teenustel ning kirjeldada teenusele jõudvate laste

abivajaduse ulatust ja mitmekesisust ning teenuse sihtrühmade eripärasid. Samas soovitakse

analüüsida ka, millised on viimaste aasta jooksul olnud laste ööpäevaringsetele teenusele

suunatud laste abivajaduse ja riskitegurite mitmekesisus ehk soovitakse saada infot

konkreetsete juhtumite kohta. Palun selgitada, miks on uuringu käigus vaja analüüsida

konkreetsete laste kohta kogutud dokumentatsiooni ja arengu hindamisi, kui uuringu

eesmärgiks on eelkõige kasutatud metoodikate analüüsimine.

2. Taotluse punkti 9.2. kohaselt töödeldakse uuringu käigus dokumendianalüüsi teises etapis laste

eriliiki isikuandmeid (nt süütegudega seotud andmed, sotsiaalabi või -teenuste kasutamist

puudutavad andmed, inimese majanduslikku käekäiku kirjeldavad andmed, lapsi ja pereelu

puudutavad andmed, sõnumisaladusega kaitstud andmed, reaalajas asukohaandmed). Laste

arengu hindamiste ja juhtumikirjelduste analüüsis võib seda tüüpi isikuandmetega kaudselt

kokku puutuda, sest dokumendid võivad muuhulgas sisaldada ka näiteks pereelu puudutavaid

andmeid või ülevaadet muude sotsiaalteenuste kasutamisest.

AKI selgitab, et isegi kui uuringus ei ole tundlike isikuandmete kogumine ja töötlemine

omaette eesmärk, töödeldakse siiski dokumendianalüüsi käigus ka neid andmeid. Palun

täpsustada, milline konkreetne andmekoosseis on uuringus hõlmatud ja milliseid dokumente

teenuseosutajad uuringu läbiviijale edastavad.

3. Taotluse punktis 9.1. on välja toodud, et uuringusse kaasatakse viimase viie aasta juhtumid ja

võimalusel kaasatakse ka 2026. aasta kohta andmeid. Taotluse punktis 9 on välja toodud, et

dokumendianalüüsi teise etappi kaasatakse kuni 10% teenuseosutajate poolt viimase viie aasta

jooksul käsitletud juhtumitest (täpset juhtumite arvu seega hetkel öelda ei oska). AKI-le ei

2 (4)

nähtu siiski taotlusest, kui paljude laste kohta teenuseosutajad uuringurühmale andmeid

edastavad. Palun eelneva osas täiendada taotluse punkte 9 jj, sh esitada valimi suurus

võimalikult täpselt.

4. Palun täiendada/täpsustada taotluse punkte 5, 9, 9.2., 9.3 ja 10, kus on räägitud andmete

anonümiseerimisest, vastavalt järgnevatele selgitustele.

Taotluse punkti 9.2. kohaselt saadavad teenuseosutajad uurimisrühmale anonüümitud andmed

ehk siis eemaldatud on lapse ja lapse vanemate tuvastamist võimaldavad tunnused – näiteks

nimi, isikukood, elukoht, kontaktandmed (nii vanemate kui lapse omad). Anonüümimise

võimalikkust on plaanis koostöös Sotsiaalkindlustusametiga ja teenusepakkujatega eelnevalt

läbi arutada. Taotluse punkti 9.4. kohaselt ei olnud võimalik teenuseosutajatega

andmete/dokumentide väljastamise ja anonümiseerimise võimalikkuse küsimust enne loa

taotluse sisse andmist arutada tulenevalt suvepuhkuste perioodist.

Selgitame, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse

üldmäärus ehk IKÜM) artikkel 4 punkti 5 kohaselt on pseudonümiseerimine isikuandmete

töötlemine sellisel viisil, et isikuandmeid ei saa enam täiendavat teavet kasutamata seostada

konkreetse andmesubjektiga, tingimusel et sellist täiendavat teavet hoitakse eraldi ja andmete

tuvastatud või tuvastatava füüsilise isikuga seostamise vältimise tagamiseks võetakse tehnilisi

ja korralduslikke meetmeid. Pseudonümiseeritud isikuandmete töötlemisele kohalduvad

isikuandmete kaitse nõuded.

Andmete anonümiseerimine eeldab, et isikut ei ole võimalik andmetele tuginedes mitte kuidagi

ei otseselt ega ka kaudselt tuvastada, sh ka mitte andmete omavahelise seostamisega. See

tähendab, et isegi kui teenuseosutajad eemaldab andmete hulgast nime, isikukoodid, elukoha

ja kontaktanded, siis sellegi poolest võib isik olla kogu andmete hulka arvestades siiski

äratuntav. St anonümiseerimiseks ei ole piisav üksnes nime, isikukoodi, elukoha,

kontaktandmete vm andmete eemaldamine, vaid arvestades nt kinnise lasteasutuse teenuse

sihtrühma väiksust, tuleb hinnata, ega ei ole ka kaudselt üksnes kirjelduste põhjal mõni laps

tuvastatav.

Taotlusest ei nähtu AKI-le, millisel viisil teenuseosutajad edastatavad andmed laste arengu

hindamise ja juhtumikirjelduste kohta anonüümivad. Arvestades, et teenuseosutajatega ei ole

anonüümimise küsimust arutatud, siis ei ole selge, kas tegemist on anonüümsete andmetega.

Kui tegemist on pseudonüümitud andmetega, siis kohalduvad selliste andmete töötlemisele

andmekaitse nõuded, sh eriliigiliste andmete töötlemise osas. Palun taotlust selle osas

täpsustada.

5. Taotluse punktide 5 ja 9.4. kohaselt on eelistatud viia läbi dokumendianalüüsi teine etapp ilma

isiku tuvastamist võimaldavate andmeteta, kuid juhul kui teenuseosutajatel ei ole võimalik

andmeid jagada, siis on mõeldud ka alternatiivsete andmeallikate ja lahenduste kasutamise

peale. Lisaks on välja toodud, et palutakse Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastust

analüüsida uuringu aluseks olevaid dokumente ka koos isikut tuvastamist võimaldavate

andmetega, kaitstes kogu uuringu läbiviimise käigus iga andmesubjekti õigusi, sh nende

isikuandmeid.

AKI-le ei ole selge, millistele laste andmete töötlemisele ja millistel tingimustel antud taotluses

kooskõlastust soovitakse. Selgitame, AKI ei saa anda tingimuslikku kooskõlastust, kui uuringu

läbiviimise tingimused ei ole lõpuni selged. Palun selgitada, miks on välja toodud, et AKI

kooskõlastust soovitakse saada ka isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemiseks, kui

ülejäänud taotluses on räägitud anonümiseeritud andmetest.

6. Selgitame, et isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 51 kohaselt kui poliitika kujundamise

eesmärgil tehtavas täidesaatva riigivõimu analüüsis ja uuringus töödeldakse eriliiki andmeid,

3 (4)

ei ole kooskõlastamine eetikakomitees kohustuslik, kui seadus ei näe ette teisiti. AKI võib

siiski vajadusel eetikakomiteega konsulteerida, kui AKI hinnangul vajab poliitika

kujundamiseks tehtav uuring või analüüs eetilisuse hindamist.

Taotluses on joonealuses märkuses selgitatud, et Andmekaitse Inspektsiooniga sai enne

taotluse esitamist telefonitsi konsulteeritud, et kui uuringu läbiviijad ei tunne, et tegemist oleks

teaduseetika mõistes piiri peal oleva uuringuga, siis pole vaja taotleda eetikakomitee

kooskõlastust. Nagu eelnevalt on välja toodud, siis on AKI-l küsimusi seoses uuringu

läbiviimise eesmärgi, metoodika ja töödeldava andmekoosseisu kohta. Kuna taotlusest ei selgu

kogu uuringus töödeldavate isikuandmete, sh eriliiki andmete koosseis ja ka valimi suurus, siis

ei ole praeguses staadiumis võimalik otsustada eetikakomiteega konsulteerimise vajaduse üle.

AKI juhib siiski tähelepanu, et täiendatud taotluse esitamisel peab taotleja arvestama

võimalusega, et AKI peab vajalikuks konsulteerimist Eesti Teadusagentuuri Teaduseetika

komiteega ning arvesse võtma eetikakomitee tegevuse ajakava.

7. Taotluse punkti 9.3. kohaselt taotletakse uuringu läbiviimiseks Andmekaitse Inspektsiooni

kooskõlastust, et teenuseosutajatel oleks dokumentides (laste arengute hindamised ja

juhtumikirjeldused) esinevate isiku tuvastamist võimaldavate isikuandmete anonüümiseks

õigustatud alus. Selgitame, et AKI kooskõlastus ei ole õiguslik alus andmete töötlemiseks, vaid

tegemist on täiendava kaitsemeetmega andmesubjektide õiguste kaitsmiseks. Palun selles osas

taotlus üle vaadata.

8. Uuringus kasutatakse ühe andmekogumise meetodina ekspertintervjuude tegemist. Taotluse

punkti 7 ja intervjuu nõusoleku vormi kavandi kohaselt salvestatakse intervjuud vaid osaleja

nõusolekul. Samas nähtub taotluse punktist 9.3., et veebiintervjuu puhul salvestatakse

intervjueeritava nõusolek suulises vormis. Seega on taotluses intervjuude läbiviimise

metoodikat kirjeldatud erinevalt. Palun täpsustada, kas igast intervjuust tehakse audio- või

videosalvestis ning kas iga intervjuu kohta tehakse anonüümitud kokkuvõte, sõltumata

intervjuu salvestamisest või transkribeerimisest ning millisel juhul ning kui kaua salvestist või

transkriptsiooni säilitatakse, arvestades, et teatud juhtudel küsitakse intervjueeritavatelt

nõusolekut üksnes suuliselt.

9. Taotluse punktis 11.1. on välja toodud, et andmesubjektilt nõusoleku küsimine

dokumendianalüüsi läbiviimiseks ei ole võimalik/põhjendatud, sest andmete töötlemine ei

kahjusta andmesubjekti huve ega õigusi, kuna väljund on teaduslik üldistus, isikut tuvastada

võimaldavad andmed on anonümiseeritud ja isikuandmete töötlemise eesmärk on vaid kaudne,

sest lapsed ja lapsevanemad ei ole uuringus eraldi sihtrühm ja neilt hinnanguid ei küsita.

Selgitame, et eristada tuleb inimestelt andmetöötluseks nõusoleku küsimist ja inimeste

teavitamist. Isikuandmete kaitse üldmääruse üheks oluliseks põhimõtteks on läbipaistvuse

põhimõte. Läbipaistvuse tagamiseks tuleb andmesubjekte isikuandmete töötlemisest teavitada

vastavalt IKÜM artiklitele 12 – 14 konkreetselt selles uuringus toimuvast andmetöötlusest.

Üldmäärus küll kehtestab ka andmesubjektide teavitamata jätmise alused, kuid neid saab

rakendada pigem erandlikel asjaoludel. Antud uuringu taotluses ei nähtu selliseid erandlikke

asjaolusid, mis takistavad isikute teavitamist. Teavitada on võimalik nt läbi (sotsiaal)meedia,

ministeeriumi või teenuseid pakkuva asutuse kodulehe kaudu vms viisil.

Taotluse punkti 11.1. kohaselt toimub üldine uuringust teavitamine Sotsiaalkindlustusameti ja

Johan Skytte poliitikauuringute instituudi veebilehel/sotsiaalmeedias. Intervjueeritavaid ja

veebiküsimustiku saajaid teavitatakse uuringu läbiviimiseks kontakti võtmisel (telefonis, e-

mailis) tema kontaktandmete päritolust, uuringu tellijast ja vastamise vabatahtlikkusest.

Seega palun täpsustage, kas ja kuidas hõlmab üldine teavitamine ka laste ja lastevanemate

uuringust teavitamist. Kui leiate, et isegi üldine andmesubjektide teavitamine võimalikuks ei

osutu, palun seda otsust põhjendada.

4 (4)

10. Taotlusele on lisatud uuringu andmekaitsetingimused, mida tutvustatakse p 11.3. kohaselt

intervjueeritavale suuliselt intervjuu käigus ja lisatakse veebiküsitluse juurde. Palun

täpsustage, kas intervjueeritavatel on võimalik ka hiljem andmekaitsetingimustega kirjalikult

tutvuda ja kas konkreetse uuringu andmekaitsetingimused avaldatakse lisaks Tartu Ülikooli

üldistele andmekaitsetingimustele ülikooli veebilehel või mujal.

11. Palun esitada andmekaitsealane mõjuhinnang või kui seda ei ole koostatud või ei koostata, siis

palun seda otsust põhjendada, arvestades isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 35 sätestatut.

Taotluse punktis 9.2. on välja toodud, et uuringus töödeldakse mh alaealiste eriliigilisi

isikuandmeid. IKÜM põhjenduspunkti 38 kohaselt väärivad laste isikuandmed erilist kaitset,

kuna lapsed ei pruugi olla piisavalt teadlikud asjaomastest ohtudest, tagajärgedest ja

kaitsemeetmetest ning oma õigustest seoses isikuandmete töötlemisega.

IKÜM art 35 lg 1 kohaselt peab isikuandmete vastutav töötleja hindama enne isikuandmete

töötlemist kavandatavate isikuandmete töötlemise toimingute mõju isikuandmete kaitsele, kui

isikuandmete töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes tekib tõenäoliselt

füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur oht. IKÜM art 35 lg 3 loetleb olukorrad, millal

andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemine on nõutav, mh on hinnangu koostamine

kohustuslik, kui toimub füüsiliste isiklike aspektide süstemaatiline ja ulatuslik hindamine, mis

põhineb automaatsel isikuandmete töötlemisel, sealhulgas profiilianalüüsil, ja millel

põhinevad otsused, millel on füüsilise isiku jaoks õiguslikud tagajärjed või mis samaväärselt

mõjutavad oluliselt füüsilist isikut, samuti ka eriliigiliste isikuandmete ulatuslik töötlemine.

Inspektsiooni koostatud isikuandmete töötleja üldjuhendis1 on selgitatud, mis on

süstemaatiline ja ulatuslik andmetöötlus. Samuti on toodud näiteid suure ohu kohta. Juhendis

on viidatud suunistele2, mis käsitlevad andmekaitsealast mõjuhinnangut.

Olemasolevast teabest lähtuvalt palun hinnata, kas käesoleval juhul on mõjuhinnangu

koostamine vajalik ja kui on, siis palun see koostada. Kui mitte, siis palun tuua esile

sellekohased kaalutlused.

Palun esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 30.09.2026 taotluses esinevad puudused kõrvaldada

ning täpsustused taotlusvormile sisse viia. Muudatused palun algtekstist eristada. Vastus palun

saata aadressil [email protected].

Tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib AKI vastavalt haldusmenetluse seaduse § 15

lõikele 3 jätta taotluse läbi vaatamata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Laane

jurist

peadirektori volitusel

1 Kättesaadav: https://www.aki.ee/isikuandmed/juhendid-ja-abimaterjalid/isikuandmete-tootleja-uldjuhend. 2 Kättesaadav: https://ec.europa.eu/newsroom/article29/items/611236.