Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Sulev Vikat

Geoplan Eesti OÜ

[email protected]

Teie 09.08.2026

Meie 14.09.2026 nr 13-3/2772-2

Vastuskiri

Lugupeetud Sulev Vikat

Täname Teid Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu kohta esitatud arvamuse

eest.

Teie kirjeldus planeeringus kavandatud elektriühenduse üldise lahenduse kohta on õige.

Planeeringuga kavandatakse Eesti-Läti neljanda elektriühenduse Eestis paiknev osa Paide

alajaamast Lihula piirkonda ning sealt edasi Saaremaale. Mandri ja Saaremaa vahel

kavandatakse merekaabelühendus ning Saaremaal jätkub ühendus valdavalt 330 kV õhuliinina

Mägi-Kurdla ja Kotlandi alajaamade vahel. Kotlandi alajaamast jätkub ühendus tulevikus

merekaabliga Läti suunas.

Riigi eriplaneeringu eesmärk ja ulatus

Selgitame, et Saaremaa läänerannikult Läti suunas kavandatava merekaabli trassikoridor ega

tehniline lahendus ei kuulu käesoleva riigi eriplaneeringu lahendusse. Planeeringu seletuskirja

kohaselt on nimetatud ühendus elektriühenduse terviklikuks toimimiseks vajalik, kuid selle

täpne asukoht ja tehniline lahendus määratakse eraldi menetluses.

See tuleneb ka riigi eriplaneeringu (REP) algatamise otsusest. Vabariigi Valitsuse 15.02.2024

korraldusega nr 39 algatatud planeeringu eesmärgiks määrati Eesti-Läti neljanda

elektriühenduse Eestis paikneva osa planeerimine Paide alajaamast läbi Lihula Saaremaale.

Algatamisotsusega määrati ka konkreetne planeeringuala, mille piires käesolevat riigi

eriplaneeringut koostatakse. Seetõttu ei olnud käesoleva riigi eriplaneeringu ülesandeks hinnata

Eesti mandrilt otse Läti suunas kulgevat alternatiivset merekaabelühendust ega võrrelda seda

käesolevas planeeringus kavandatud lahendusega.

Täiendavalt selgitame, et Eesti–Läti neljanda elektriühenduse kavandamisel ei ole lähtutud

üksnes planeeringuala piiridest, vaid ka elektrisüsteemi toimimise tervikpildist Eesti ja Balti

riikide tasandil. Planeeringuala hõlmas ligikaudu 15% Eesti territooriumist ning

trassialternatiivide kujundamisel kaaluti planeerimisprotsessi käigus erinevaid

ühendusvõimalusi ka laiemas ruumilises kontekstis. Elektriülekandevõrgu kavandamisel on

oluline tagada tootmis- ja tarbimispunktide hajutatud ühendamine põhivõrguga ning tugevdada

võrgu töökindlust kogu piirkonnas.

2

Läti-poolse ühenduspunkti paiknemine on kujunenud koostöös Läti põhivõrguettevõtjaga AST.

Läti põhivõrgu vaates on oluline rajada uus ühendus riigi lääneosas ning ühendada see

Ventspilsi piirkonda kavandatava põhivõrgu arendusega. Eesti–Läti neljanda elektriühenduse

kavandamisel on arvestatud ka AST poolt kavandatava Ventspilsi–Varduva ühenduse asukohta

ja eesmärke. Täpsem teave projekti kohta on kättesaadav AST veebilehel: Ventspils–Varduva

transmission network project.

Alternatiivide hindamine planeeringumenetluses

Planeeringumenetluses võrreldi ja hinnati alternatiive, mis võimaldasid saavutada riigi

eriplaneeringu eesmärgi algatamisotsusega määratud ala piires.

Planeerimisseaduse § 30 lõike 2 kohaselt tuleb riigi eriplaneeringu asukoha eelvalikul kaaluda

mitut võimalikku asukohta. Seda nõuet rakendati algatamisotsusega määratud ala ja eesmärgi

piires. Menetluse käigus visandati ja võrreldi mitmeid olemasolevaid ja uusi trassikoridore ning

nende kombinatsioone. Planeeringu seletuskirjas on märgitud, et lisaks olemasolevate

liinikoridoride kasutamise võimalustele kavandati ka uusi alternatiive, et tagada mitme

võimaliku asukohavariandi kaalumine.

Planeerimisseadus näeb ette mitme võimaliku asukoha võrdlemise ja kaalumise, kuid sellest ei

tulene kohustust hinnata sama menetluse raames kõiki põhimõtteliselt erinevaid

elektriülekandevõrgu arendamise kontseptsioone või lahendusteid.

Sellest tulenevalt ei käsitletud käesolevas riigi eriplaneeringus eraldi alternatiivina Eesti

mandrilt otse Läti suunas kulgevat merekaabelühendust ega ole koostatud selle kohta

eraldiseisvat tehnilist, majanduslikku või keskkonnamõjude analüüsi.

Alternatiivide kujundamisel lähtuti muu hulgas põhimõtetest, et trass oleks võimalikult lühike

ja sirgjooneline, paikneks võimalusel olemasolevas taristukoridoris, läbiks eelistatult riigimaid

ning paikneks võimalikult kaugel elamutest ja looduskaitseliselt väärtuslikest aladest. Seejuures

on planeeringu seletuskirjas selgitatud, et kuigi Eesti ja Läti vahelise merekaabli mereala ei

kuulu käesoleva menetluse alasse, arvestati alternatiivide investeeringukulude võrdlemisel ka

Eesti ja Läti vahelise merekaabli eeldatava pikkusega.

Eesti mandrilt otse Läti suunas kulgeva merekaabli alternatiiv

Ettepanekus kirjeldatud Eesti mandrilt otse Läti suunas kulgevaid mereühenduse

terviklahendusi on varasemates võrguarenduse analüüsides hinnatud, sealhulgas nii

vahelduvvoolu- (HVAC) kui ka alalisvoolutehnoloogial (HVDC) põhinevate lahendustena.

Analüüsides on võrreldud muu hulgas ühendusvõimalusi Kilingi-Nõmme ja Sindi piirkonnast

nii Dundaga kui ka Ventspilsi suunas.

Hinnanguliselt on selliste lahenduste maksumus sõltunud valitud tehnoloogiast ja

ühendusvariandist ning olnud suurusjärgus 1,2–2,0 miljardit eurot. Võrdluseks on Saaremaad

läbiva lahenduse hinnanguline maksumus ligikaudu 1,3 miljardit eurot.

HVDC-tehnoloogia puuduseks on muu hulgas piiratum võimalus ühendada ühenduse

vahepealsetes punktides uusi tootjaid ja tarbijaid. HVAC-lahenduse puhul suurendavad pika

merekaabli rajamisega seotud tehnilised piirangud ning vajalikud kompensatsiooni- ja

tugiseadmed märkimisväärselt investeeringukulu. Lisaks ei pea Läti põhivõrguettevõtja AST

sobivaimaks kõige lühemat ühendusvarianti Dundaga piirkonnas, vaid on eelistanud ühendust

Ventspilsi piirkonnas, arvestades Läti põhivõrgu arenguvajadusi.

Saaremaad läbiva lahenduse eelis ei seisne üksnes Eesti ja Läti vahelise täiendava

elektriühenduse rajamises. Kavandatav lahendus tugevdab ühtlasi Saaremaa varustuskindlust

ning loob täiendavad võimalused tootmisvõimsuste ühendamiseks Saaremaal ja selle lähimerel.

3

Lisaks anname teada, et Teie viidatud võrdlus on esitatud Eleringi elektriülekandevõrgu

arengukavas aastateks 2025–2034, mis on kättesaadav siin: Eesti elektriülekandevõrgu

arengukava 2025–2034. Arengukava punktis 6.2.2 on käsitletud Eesti–Läti neljanda

elektriühenduse tehnoloogiliste lahenduste võrdlust ja valiku aluseid.

Tehniliste lahenduste võrdlus ja mõjude hindamine

Nõustume Teie üldise tähelepanekuga, et erinevate tehniliste terviklahenduste võrdlemisel ei

saa lähtuda üksnes õhuliini või kaabli maksumusest kilomeetri kohta. Erineva tehnoloogiaga

lahenduste hindamisel tuleb arvestada kõiki lahenduse toimimiseks vajalikke rajatisi ja

seadmeid ning nende rajamis-, käidu- ja hoolduskulusid.

Planeeringu seletuskirjas toodud õhuliini ja kaabelliini maksumuse näitajate eesmärk on

selgitada planeeringus kavandatud tehnoloogilise valiku üldisi lähtekohti.

Planeeringulahenduse kujundamisel on elektriühenduse pikkust käsitletud ühe majandusliku

kriteeriumina ning trassikoridoride kujundamisel on lähtutud põhimõttest, et lühem ühendus

tähendab üldjuhul väiksemaid investeerimis- ja ülekandekulusid.

Samal ajal ei ole alternatiivide võrdlemisel lähtutud üksnes majanduslikest kaalutlustest.

Saaremaad läbivate trassialternatiivide puhul hinnati terviklikult keskkonna-, sotsiaalseid,

majanduslikke ja kultuurilisi mõjusid, sealhulgas mõju asustusele, maastikule, metsadele,

linnustikule ning teistele loodus- ja kultuuriväärtustele. Ükski nimetatud valdkond ei olnud

otsustamisel eraldiseisvalt määrav, vaid alternatiive võrreldi kõigi mõjude koostoimes.

Otse Läti suunas kulgev merekaabel kujutab endast käesolevas riigi eriplaneeringus kavandatud

lahendusest erinevat võrguarenduslikku terviklahendust. Seetõttu ei ole seda riigi

eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamisel võrreldud Saaremaad

läbivate trassialternatiividega samaväärse asukohaalternatiivina. Nimetatud lahenduse tehnilisi,

majanduslikke, keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid ei jäeta siiski hindamata, vaid neid

hinnatakse vastava võrguarenduse kavandamiseks läbiviidavas eraldiseisvas menetluses.

Selgitused esitatud ettepanekute ja küsimuste kohta

1. Planeeringus kavandatud elektriühenduse terviklahendus

Käesoleva REP-i raames ei koostata täiendavat tervikmaksumuse analüüsi Eesti mandrilt otse

Läti suunas kulgeva merekaabelühenduse kohta, kuna tegemist on planeeringu eesmärgist ja

planeeringualast väljapoole jääva võrguarendusliku terviklahendusega. Vastavad võrdlused on

esitatud Eleringi elektriülekandevõrgu arengukavas aastateks 2025–2034.

2. Eesti mandrilt otse Läti suunas kulgev merekaabelühendus

Tegemist on käesolevas REP-is kavandatud lahendusest erineva võrguarendusliku

terviklahendusega, mida on võrguarenduse tasandil analüüsitud nii HVAC- kui ka HVDC-

tehnoloogiat kasutavate variantidena.

3. Eesti mandrilt otse Läti suunas kulgeva merekaabelühenduse analüüsimine

Nimetatud ühenduslahendusi on tehniliselt ja majanduslikult hinnatud võrguarenduse tasandil.

Käesolevas REP-is ega selle KSH-s ei ole neid käsitletud Saaremaad läbiva lahendusega

võrreldava alternatiivina.

4. Analüüside avalikustamine

Otseühenduse tehnilis-majanduslik võrdlus on avaldatud Eleringi elektriülekandevõrgu

arengukavas aastateks 2025–2034. Arengukava punktis 6.2.2 on käsitletud Eesti–Läti neljanda

elektriühenduse tehnoloogiliste lahenduste võrdlust ja valiku aluseid. Arengukavas on esitatud

Saaremaa kaudu kulgeva lahenduse ning erinevate Liivi lahe HVAC- ja HVDC-variantide

hinnangulised maksumused ning peamised põhjendused, miks neid lahendusi ei ole eelistatud.

4

5. Otseühenduse käsitlemine alternatiivina

Otseühenduse variante on varasemalt analüüsitud, kuid neid ei ole peetud eelistatavaks

lahenduseks tehniliste, majanduslike ja võrgufunktsionaalsete kaalutluste tõttu.

6. HVAC- ja HVDC-tehnoloogiate võrdlus

Jah, võrreldud on nii HVAC- kui ka HVDC-lahendusi. Analüüsides käsitleti ühendusi Kilingi-

Nõmme ja Sindi piirkonnast nii Dundaga kui ka Ventspilsi suunas. Hinnangulised

investeerimismaksumused jäävad sõltuvalt tehnoloogiast ja ühendusvariandist ligikaudu

vahemikku 1,2–2,0 miljardit eurot.

7. Investeeringu-, käidu- ja elukaarekulude võrdlus

Investeeringukulusid on võrreldud. Saaremaa kaudu kulgeva lahenduse hinnanguline

maksumus on ligikaudu 1,3 miljardit eurot, samas kui Liivi lahe lahenduste hinnangulised

maksumused jäävad vahemikku 1,2–2,0 miljardit eurot.

Planeeringumaterjalidest ei nähtu eraldi täielikku ja võrreldavat käidu- ning elukaarekulude

arvutust kõigi lahendusvariantide kohta. Tehnoloogiliste lahenduste võrdlemisel on siiski

arvestatud muu hulgas õhuliinide pikema kasutusea, lihtsama hooldatavuse ja remonditavusega.

8. Saaremaa taristu seotus Eesti–Läti neljanda ühendusega

Saaremaa varustuskindluse parandamise seisukohast omab Mägi-Kurdla ehk Ida-Saaremaa 330

kV ühendus iseseisvat väärtust ka Saaremaa elektrivõrgu jaoks. Saaremaad läbiv 330 kV liin

ning Kotlandi alajaam on aga eelkõige vajalikud ühenduse jätkamiseks Läti suunas.

Samas loovad need täiendavad võimalused Lääne- ja Edela-Saaremaa tootjate ning tarbijate

ühendamiseks põhivõrguga. Planeeringus ei ole tehtud rajatiste ega kulude protsentuaalset

jaotust selle järgi, milline osa neist on vajalik Eesti–Läti ühenduse toimimiseks ning milline osa

kohalike võrguvajaduste katmiseks.

9. Ettepanek täiendada alternatiivide käsitlust

Otse Läti suunas kulgevat merekaabelühendust ei ole põhjendatud lisada käesoleva REP-i

uueks alternatiiviks, kuna tegemist on erineva võrguarendusliku terviklahendusega, mida on

hinnatud väljaspool käesolevat planeeringumenetlust.

Kokkuvõtteks selgitame, et Eesti mandrilt otse Läti suunas kulgevaid merekaabelühenduse

variante on võrguarenduse tasandil analüüsitud, kuid neid ei ole käesolevas riigi eriplaneeringus

käsitletud võrreldavate asukohaalternatiividena. Selle põhjuseks on asjaolu, et tegemist on

planeeringu eesmärgist ja planeeringualast väljapoole jääva võrguarendusliku

terviklahendusega, mis ei täida samal viisil Saaremaa varustuskindluse suurendamise ja

põhivõrgu arendamise eesmärke.

Eeltoodust tulenevalt ei ole käesoleva riigi eriplaneeringu menetluses põhjendatud käsitleda

Läti suunas kulgevat merekaabelühendust võrreldava asukohaalternatiivina ega koostada selle

kohta eraldi tervikmaksumuse analüüsi.

Teie seisukoht on menetluses arvesse võetud ning seda käsitletakse avaliku väljapaneku ajal

esitatud arvamusena.

Täiendav teave

Kompensatsiooni ja talumistasu kohta saab täpsemat teavet maaomanikele koostatud juhendist:

juhendmaterjal maaomanikele. Lisateave, sh korduma kippuvad küsimused, on kättesaadav

planeeringu veebilehel: Eesti-Läti neljas elektriühendus | Riigiplaneering.

5

Lisaks teavitame, et Eesti–Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu avaliku

väljapaneku tulemusi tutvustatakse avalikel aruteludel, mis toimuvad järgmistel aegadel ja

kohtades:

16.09.2026 kell 17.30 Järvakandi Kultuurihallis (1. Mai 1, Järvakandi, Kehtna vald)

21.09.2026 kell 17.30 Kuressaare Kultuurikeskuses (Tallinna 6, Kuressaare)

22.09.2026 kell 17.30 Lihula Kultuurimajas (Tallinna mnt 1a, Lihula, Lääneranna vald)

23.09.2026 kell 17.30 veebiarutelul (osalemislink avaldatakse planeeringu kodulehel)

28.09.2026 kell 17.30 Paide Muusika- ja Teatrimajas (Pärnu 18, Paide)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivan Sergejev

planeeringute asekantsler

Monika Korolkov +372 5884 7055

[email protected]