Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Narva-Jõesuu Linnavalitsus

[email protected]

Teie 17.08.2026 nr 26/7-1.2/25

Meie 16.09.2026 nr 9.3-1/26/6420-3

Arvamus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse

otsuse „Härmamäe maa-ala Soldina

külas üldplaneeringut muutva

detailplaneeringu algatamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine“ eelnõu osas

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) seisukoha saamiseks Härmamäe maa-ala Soldina külas

üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

(edaspidi KSH) algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Detailplaneeringu ala hõlmab Narva-Jõesuu linnas Soldina külas Härmamäe (katastritunnus

85101:003:0021, maatulundusmaa 100%), Andre (katastritunnus 85101:003:0487, elamumaa

100%), Härmamäe alajaama (katastritunnus 85101:003:0179, tootmismaa 100%) kinnistuid ja

lähiala, mis on vajalik juurdepääsude tagamiseks 13148 Narva-Arumäe tee T1 (katastritunnus

85101:003:0254, transpordimaa 100%) ja vajadusel Härmamäe tee (katastritunnus

85101:003:1031, transpordimaa 100%). Planeeritava ala suurus umbes 14,5 ha.

Detailplaneeringu eesmärk on Narva-Jõesuu linna Soldina külas asuva Härmamäe kinnistu

jagamine kruntideks ning ehitusõiguse määramine väikeelamumaa kruntidele üksik- ja/või

paariselamute rajamiseks. Samuti on eesmärk määrata haljastuse, tehnovõrkude ja -rajatiste ning

juurdepääsuteede lahendus. Härmamäe kinnistu oli varem osaliselt hoonestatud ning seal

kasvavad üksikud puud. Andre kinnistu on Maa-ameti kaardirakenduse andmetel 100%

elamumaa ja hoonestatud. Härmamäe alajaama kinnistul asub alajaam.

Detailplaneering on kehtivat Vaivara valla üldplaneeringut muutev maakasutuse juhtotstarbe

muutmise osas. Härmamäe maa-ala detailplaneeringuga kavandatakse muuta ala juhtotstarvet

ärimaast väikeelamumaaks. Koostamisel olev Narva-Jõesuu linna üldplaneering näeb

planeeringualale ette väikeelamumaa juhtotstarbe. Detailplaneering vastab koostamisel olevale

uuele üldplaneeringule.

Detailplaneeringu elluviimisega kaasnev võimalik keskkonnamõju ja selle ulatus selgitati välja

detailplaneeringu algatamise eskiisi alusel koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise

(edaspidi KSH) eelhinnangus. KSH eelhinnanguga leiti, et kavandatav tegevus ei kuulu olulise

keskkonnamõjuga tegevuse alla ja detailplaneeringu KSH jäeti algatamata.

Härmamäe maa-ala juures on menetluses Soldina külas Raja, Kurvi ja Härmamäe tee

maaüksuste detailplaneering ning on kehtestatud Lennuvälja kinnistu ja lähiala detailplaneering.

Lennuvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu eesmärk on kinnistu jagamine kaheks krundiks,

2(3)

ehitusõiguse määramine elamu ja selle abihoonete ehitamiseks, tehnovõrkudega varustamise

kavandamine.

Kavandatava tegevusega ei ole põhjust eeldada ebasoodsat mõju põhja- ega pinnaveele, kuna

planeeringualale ei kavandata tegevusi, mis võiksid põhjustada pinnase või vee reostumist.

Planeeringuga on kavandatud lokaalne veevarustus, reoveekäitlus ning sademevee immutamine

planeeringualal. Joogivee nõuetekohane kvaliteet tagatakse vajaduse korral puhastusseadmete

abil ning tekkiv reovesi puhastatakse nõuetekohaselt. Seetõttu ei kaasne kavandatava tegevusega

olulist mõju vee keskkonnaseisundil.

Härmamäe maa-ala asub kaitsmata põhjaveega piirkonnas. Sellest tulenevalt tuleb ehitus- ja

kasutustegevuse kavandamisel ning elluviimisel rakendada meetmeid põhjavee kaitseks.

Planeeringu elluviimisega kaasnevad ehitus- ja kasutusaegsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on

ajutised, lokaalsed ning piirduvad peamiselt ehitusala ja selle vahetu ümbrusega. Ehitustöödel

tuleb tagada tehnika korrasolek ning vältida kemikaalide sattumist pinnasesse ja põhjavette.

Nõuetekohase ehituskorralduse korral ei ole tegemist olulise keskkonnamõjuga.

Kasutusaegne mõju energiatarbimisele, veevarustusele, valgus-, soojus-, lõhna- ega

kiirgusreostusele on väheoluline. Olulist mürahäiringut ega vibratsiooni ei kaasne, välja arvatud

ehitusperioodil esinev ajutine müra.

Planeeringuala läheduses menetletavad ja kehtivad detailplaneeringud ei põhjusta koos

kavandatava tegevusega olulist negatiivset kumulatiivset keskkonnamõju. Võimalikud mõjud

väljenduvad peamiselt liikluskoormuse väheses kasvus ja piirkonna järkjärgulises tihenevas

asustuses.

Piirkonnas võib esineda kõrge radoonisisaldus, mistõttu tuleb projekteerimisel hinnata

radooniriski ning vajaduse korral rakendada radoonisisalduse vähendamiseks sobivaid

ehituslahendusi või kasutada radoonikindlaid konstruktsioone.

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning esitab detailplaneeringus arvestamiseks

alljärgneva:

1. Kuna detailplaneeringuga kaasneb kehtiva üldplaneeringu muutmine ning selle

tulemusena luuakse uus müratundlik ala, soovitab amet uute elamute kavandamisel

tagada planeeringualal II kategooria müra sihtväärtuste täitmise, mis on sätestatud

keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) lisas

1.

Planeeringu koostamisel tuleb lähtuda ettevaatus- ja ennetuspõhimõttest ning hinnata

olemasolevat ja prognoositavat mürataset ning müra sihtväärtuste saavutamise

võimalikkust. Vajaduse korral tuleb ette näha leevendusmeetmed, näiteks hoonestuse

paigutuse optimeerimine, müratõkked, haljastuslahendused või muud tehnilised ja

planeeringulised meetmed.

2. KSH eelhinnangu lk 8 kohaselt on Lennuvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu

eesmärk kinnistu jagamine kaheks krundiks, ehitusõiguse määramine elamu ja selle

abihoonete ehitamiseks ning tehnovõrkudega varustamise kavandamine. Ametile

teadaolevalt on nimetatud detailplaneeringu eesmärk väikelennukitele sise- ja

rahvusvaheliseks lennuliikluseks lennuvälja rajamine, motospordiga seotud tegevuste

arendamise võimaldamine, sõidukite õppeplatsi ja libedasõiduraja, teenindushoonete ja

kommunikatsioonide rajamine. Elamute ja nende abihoonete rajamist nimetatud

detailplaneering ette ei näe.

3. Planeeringuga kavandatakse lokaalne veevarustus. Puurkaevu rajamisel või

likvideerimisel tuleb arvestada taristuministri 24.03.2026 määruses nr 25 „Puurkaevu ja

-augu ning salvkaevu ehitamise nõuded ja kord“ sätestatud nõudeid.

4. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 alusel müraallika valdaja tagab, et tema müraallika

territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Edasisel projekteerimisel tuleb arvestada,

3(3)

et planeeringuala ehitus- ja kasutusaegne müra ei tohi ületada lähedal asuvatel

müratundlikel maa-aladel määruses nr 71 kehtestatud mürataseme normväärtusi.

Tehnoseadmed (kliimaseadmed, ventilatsioon, alajaam jms) valida ja paigutada selliselt,

et müratasemed vastaksid nii planeeringualal kui ka lähedalasuvatel müratundlikel aladel

määruse nr 71 lisa 1 asjakohase mürakategooria sihtväärtustele. Lisaks juhib amet

tähelepanu sellele, et kohalik omavalitsus peab kasutusloa menetluse käigus hindama

paigaldatud tehnoseadmete müratasemete vastavust kehtestatud normidele, et ennetada

hilisemaid kaebuseid ülenormatiivse müra kohta.

5. Amet juhib tähelepanu sellele, et planeeringuala piirneb Raja ja Kurvi maaüksustega,

kuhu kavandatakse äri- ja tootmismaa, ärifunktsioonidega keskus ning korterelamud.

Edasisel planeerimisel ja planeeringu elluviimisel tuleb arvestada, et äri- ja

kaubandustegevusest leviv müra ei tohi planeeringualal ületada määruse nr 71 lisa 1

asjakohase mürakategooria tööstusmüra sihtväärtusi.

6. Ehitus- ja kasutusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri

01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ § 3 toodud piirväärtustele.

7. Detailplaneeringu joonisel nr 8 on märgitud 1-20 kV elektriõhuliini (keskpingeliin)

elektripaigaldise kaitsevöönd. Esitatud materjalides ei ole selgitatud, kas ja kuidas võib

elektripaigaldis mõjutada inimese tervist. Elektromagnetvälju iseloomustavate

füüsikaliste suuruste hindamise kord ja piirväärtused on sätestatud sotsiaalministri

01.09.2025 määruses nr 45 „Mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamise nõuded ja

hindamise kord“. Elektripaigaldistest tulenevate võimalike ohtude ennetamiseks tuleks

vältida hoonete planeerimist elektripaigaldiste kaitsevööndisse.

8. Edasisel planeerimisel tuleks juhinduda standardist EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“, et tagada ehituslike võtetega müra

normväärtuste täitmine siseruumides. Planeeringuala asub lennukoridori mõjualas,

mistõttu tuleks hoonete heliisolatsiooni projekteerimisel arvestada lennuliiklusest

tuleneva müraga.

9. Hoonete rajamisel tuleb tagada, et siseruumide müratasemed ei ületaks sotsiaalministri

12.11.2025 määruse nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ lisas 1

kehtestatud normtasemeid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anna Kalinina

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Ida regionaalosakond

505 3776 [email protected]