Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

TERVISEOHUTUSE HINNANG nr 9.2-5/24/1575-5 09.04.2024 Projekti nimetus ja kaasnevat

dokumentatsiooni

identifitseerivad andmed:

Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise

kava 2024-2036 kooskõlastamise taotlus

Taotluse number ja kuupäev:

01.04.2024 nr 9.2-5/24/1575-3

Tellija:

Projekteerija:

Viimsi Vesi AS

Keskkonnalahendused OÜ

Projekti hindas: Vaneminspektor Liis Lilleallik

Projekti hindamisel leiti:

o Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas (edaspidi ÜVK) sisalduvad

investeeringud on jaotatud lühiajalisteks investeeringuteks (2024-2027) ning

pikaajalisteks investeeringuteks (2028-2036);

o Prangli saarel puudub terviklik ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteem. Joogivee

tagavad 3 puurkaevu - Kelnase pk II (19433), Kelnase pk IV (19434) ja 2017. aastal

rajatud pk (56430). Prangli saarel rajati 2022. aastal veel kaks täiendavat puurkaevu, kat

nr 66579 ja 66581, millest üks on plaanis 2024. aastal veetootmises kasutusele võtta.

Puurkaevu kasutuselevõtuks on plaanis rajada lühiajalises programmis toorveetorustik

puurkaevust veetöötlusjaamani ja lahendada pumba juhtimisautomaatika. Prangli saare

ühisveevärgi joogivesi ei vasta nõuetele mitme näitaja osas. Prangli saare puurkaevude

toorvesi sisaldab ülikõrgel määral orgaanilist ainet ning rauda, lisaks on kõrge ka

alumiiniumi sisaldus. ÜVK-s on välja toodud, et nõuetele vastava joogivee kvaliteedi

tagamiseks vajaks jaam rekonstrueerimist ka käesoleval ajal. ÜVK-s on märgitud, et

Prangli saare veevarustuspumpla ja veetöötlusjaama rekonstrueerimise tööd on

planeeritud teostada käesoleva arengukava lühiajalise programmi lõpuosas: aastatel

2027-2028.

o Prangli saarel on olemas enamus saare elanikke varustav veetorustik, mis on rajatud

peale 2000. aastat. Torustik on plaanis rekonstrueerida pikaajalises programmis koos

kanalisatsioonitorustike rajamisega. Kelnase külas on suur osa torustikust rajatud ja/või

rekonstrueeritud sel sajandil ja rahuldavas seisundis. Investeeringute kavas nähakse ette

veevõrgu rekonstrueerimist 810 m ulatuses. Idaotsa külas on torustik rajatud ja/või

rekonstrueeritud nii sel kui eelmisel sajandil ja üldjoontes rahuldavas seisundis.

Investeeringute kavas nähakse ette veevõrgu rekonstrueerimist 240 m ulatuses.

Lääneotsa külas on torustik rajatud ja/või rekonstrueeritud nii sel kui eelmisel sajandil

ja üldjoontes rahuldavas seisundis. Investeeringute kavas töid ette ei nähta.

o Haabneeme alevikus on enamus ühisveevärgi torustikust rajatud põhiliselt aastatel

2007-2009, väga vähesel määral esineb enne 2000. aastat rajatud veetorustikke.

Investeeringutega on planeeritud rekonstrueerida ligikaudu 2110 m ning rajada

ligikaudu 1444 m veetorustikku.

o Viimsi alevikus on ühisveevärgi torustiku seisukord hea, planeeritakse vaid 760 m

veetorustiku rekonstrueerimist. Lühiajalises programmis on ette nähtud ka Viimsi

veetöötlusjaama tehnoloogia rekonstrueerimine.

2 (3)

o Laiaküla külas on ühisveevärgi torustik suuremalt osalt rajatud või rekonstrueeritud

2007-2009 või hiljem. Torustiku seisukord on hea, investeeringuprojektides nähakse

ette torustiku rekonstrueerimise 590 m ulatuses ja rajamise 1104 m ulatuses.

Pikaajalises programmis on ette nähtud Laiaküla survetõstepumpla rajamine.

o Leppneeme ühisveevärgi torustik on suhteliselt uus ja heas seisundis. Investeeringutena

on planeeritud rekonstrueerida veel 1150 m veetorustikku ning rajada 484 m

veetorustikku.

o Lubja külas on veetorustik rajatud ja/või rekonstrueeritud 2007.-2012. aastatel.

Planeeritud investeeringutega on kavas rekonstrueerida 320 m ja rajada 1134 m

veetorustikku.

o Metsakasti külas on suur osa torustikust rajatud ja/või rekonstrueeritud 2007.-2009.

aastatel ja on heas seisus. Planeeritud investeeringutena on kavas rekonstrueerida vaid

ligikaudu 30 m veetorustikku koos 2 liitumispunktiga.

o Miiduranna külas on torustikud osaliselt rekonstrueeritud 2000.-ndatel aastatel.

Piirkonnas paiknevad valla ühed vanimad torustikud, suur osa veel eelmisest sajandist,

vanusega üle 30-40 aasta, kuid seisund on rahuldavast heani. Üle 90% tarbimisest

moodustab ettevõtte tarbimine Käesolevas arengukavas investeeringuid planeeritud ei

ole.

o Muuga külas on suur osa torustikust rajatud ja/või rekonstrueeritud peale 2000. aastat

ja on heas seisus. Käesolevas arengukavas investeeringuid planeeritud ei ole.

o Pringi külas on suur osa torustikust rajatud ja/või rekonstrueeritud aastatel 2007.-2009

ja on heas seisus. Käesolevas arengukavas plaanitakse ligikaudu 1050 m veetorustiku

rekonstrueerimist ning 450 m veetorustiku rajamise Pringi külas.

o Pärnamäe külas on suur osa torustikust on rajatud ja/või rekonstrueeritud sel sajandil

ja on suhteliselt heas seisus. Käesolevas arengukavas nähakse investeeringuid Pärnamäe

survetõstepumpla rajamiseks.

o Püünsi küla on suur osa torustikust rajatud ja/või rekonstrueeritud sel sajandil, suuresti

samuti 2010.-2013. suurprojekti käigus ja on heas seisundis. Käesolevas arengukavas

planeeritakse 147 m veetorustiku renoveerimist Püünsi külas.

o Randvere külas on suur osa torustikust rajatud ja/või rekonstrueeritud sel sajandil,

suuresti samuti 2007.-2009. suurprojekti käigus ja on heas seisundis. Käesolevas

arengukavas planeeritakse ligikaudu 242 m ulatuses veetorustiku rajamist Randvere

külas.

o Rohuneeme külas on suur osa torustikust rajatud ja/või rekonstrueeritud sel sajandil ja

heas seisundis. Investeeringute kavas planeeritakse ligikaudu 787 m veetorustiku

renoveerimist ja ligikaudu 263 m veetorustiku rajamist Rohuneeme külas. Pikaajalises

programmis on ette nähtud Rohuneeme survetõstepumpla rajamine.

o Tammneeme külas on suur osa torustikust on rajatud ja/või rekonstrueeritud sel

sajandil ja on heas seisundis. Investeeringute kavas nähakse ette 570 m veetorustiku

renoveerimist Tammneeme külas.

o Äigrumäe külas on suur osa torustikust rajatud ja/või rekonstrueeritud sel sajandil ja

heas seisundis. Käesoleva arendamise kava raames nähakse Äigrumäe külale

ühisveevärgi osas investeeringuid ette puurkaevpumplate vallas, veevõrkudele

investeeringuid Äigrumäe külas ette ei nähta. Lühiajalises programmis on ette nähtud

Äigrumäe veehaarde ja veetöötlusjaama rajamine, mis võimaldab suurendada

põhjaveevaru valla territooriumil.

o Kelvingi küla vee-ettevõtjana tegutseb Kelvingi Tehnovõrkude Ühistu. Kelvingi külas

on suur osa torustikust rajatud ja/või rekonstrueeritud sel sajandil ja on heas seisundis.

Investeeringute kavas uusi tegevusi Kelvingi küla piires ette ei nähta.

Projekti hindamise alus:

 Rahvatervise seadus

 Veeseadus

 Sotsiaalministri 24.09.2019. a määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja

analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“.

3 (3)

Hinnang: Viimsi valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-

2036 on kooskõlastatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Lilleallik

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

+372 5308 4885

[email protected]