Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

TERVISEOHUTUSE HINNANG nr 9.2-5/24/1575-2 26.02.2024 Projekti nimetus ja kaasnevat

dokumentatsiooni identifitseerivad

andmed:

Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava

2024-2036 kooskõlastamise taotlus

Taotluse number ja kuupäev:

08.02.2024 nr 9.2-5/24/1575-1

Tellija:

Projekteerija:

Viimsi Vesi AS

Keskkonnalahendused OÜ

Projekti hindas: Vaneminspektor Liis Lilleallik

Projekti hindamisel leiti:

o ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas (edaspidi ÜVK) sisalduvad investeeringud

on jaotatud lühiajalisteks investeeringuteks (2024-2028) ning pikaajalisteks investeeringuteks

(2029-2036);

o Prangli saarel puudub terviklik ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteem. Joogivee tagavad 3

puurkaevu - Kelnase pk II (19433), Kelnase pk IV (19434) ja 2017. aastal rajatud pk (56430).

Prangli saarel rajati 2022. aastal veel kaks täiendavat puurkaevu, kat nr 66579 ja 66581, millest

üks on plaanis 2024. aastal veetootmises kasutusele võtta. Puurkaevu kasutuselevõtuks on

plaanis rajada lühiajalises programmis toorveetorustik puurkaevust veetöötlusjaamani ja

lahendada pumba juhtimisautomaatika. Prangli saare ühisveevärgi joogivesi ei vasta nõuetele

mitme näitaja osas. Prangli saare puurkaevude toorvesi sisaldab ülikõrgel määral orgaanilist

ainet ning rauda, lisaks on kõrge ka alumiiniumi sisaldus. ÜVK-s on välja toodud, et nõuetele

vastava joogivee kvaliteedi tagamiseks vajaks jaam rekonstrueerimist ka käesoleval ajal. ÜVK-

s on märgitud ka, et käesoleva arengukava investeeringute raames on planeeritud rajada uus

veetöötlusjaam Prangli saarele.

o Prangli saarel puudub terviklik ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteem. Prangli saarel on

olemas enamus saare elanikke varustav veetorustik, mis on rajatud peale 2000. aastat. Torustik

on plaanis rekonstrueerida pikaajalises programmis koos kanalisatsioonitorustike rajamisega.

Kelnase külas on suur osa torustikust rajatud ja/või rekonstrueeritud sel sajandil ja rahuldavas

seisundis. Investeeringute kavas nähakse ette veevõrgu rekonstrueerimist 810 m ulatuses.

Idaotsa külas on torustik rajatud ja/või rekonstrueeritud nii sel kui eelmisel sajandil ja

üldjoontes rahuldavas seisundis. Investeeringute kavas nähakse ette veevõrgu rekonstrueerimist

240 m ulatuses. Lääneotsa külas on torustik rajatud ja/või rekonstrueeritud nii sel kui eelmisel

sajandil ja üldjoontes rahuldavas seisundis. Investeeringute kavas töid ette ei nähta.

o Haabneeme alevikus on enamus ühisveevärgi torustikust rajatud põhiliselt aastatel 2007-2009,

väga vähesel määral esineb enne 2000. aastat rajatud veetorustikke. Investeeringutega on

planeeritud rekonstrueerida ligikaudu 2110 m ning rajada ligikaudu 1444 m veetorustikku.

o Viimsi alevikus on ühisveevärgi torustiku seisukord hea, planeeritakse vaid 760 m veetorustiku

rekonstrueerimist. Lühiajalises programmis on ette nähtud ka Viimsi veetöötlusjaama

tehnoloogia rekonstrueerimine.

o Laiaküla külas on ühisveevärgi torustik suuremalt osalt rajatud või rekonstrueeritud 2007-2009

või hiljem. Torustiku seisukord on hea, investeeringuprojektides nähakse ette torustiku

rekonstrueerimise 590 m ulatuses ja rajamise 1104 m ulatuses. Pikaajalises programmis on ette

nähtud Laiaküla survetõstepumpla rajamine.

o Leppneeme ühisveevärgi torustik on suhteliselt uus ja heas seisundis. Investeeringutena on

planeeritud rekonstrueerida veel 1150 m veetorustikku ning rajada 484 m veetorustikku.

o Lubja külas on veetorustik rajatud ja/või rekonstrueeritud 2007.-2012. aastatel. Planeeritud

investeeringutega on kavas rekonstrueerida 320 m ja rajada 1134 m veetorustikku.

2 (2)

o Metsakasti külas on suur osa torustikust rajatud ja/või rekonstrueeritud 2007.-2009. aastatel ja

on heas seisus. Planeeritud investeeringutena on kavas rekonstrueerida vaid ligikaudu 30 m

veetorustikku koos 2 liitumispunktiga.

o Miiduranna külas on torustikud osaliselt rekonstrueeritud 2000.-ndatel aastatel. Piirkonnas

paiknevad valla ühed vanimad torustikud, suur osa veel eelmisest sajandist, vanusega üle 30-40

aasta, kuid seisund on rahuldavast heani. Üle 90% tarbimisest moodustab ettevõtte tarbimine

Käesolevas arengukavas investeeringuid planeeritud ei ole.

o Muuga külas on suur osa torustikust rajatud ja/või rekonstrueeritud peale 2000. aastat ja on

heas seisus. Käesolevas arengukavas investeeringuid planeeritud ei ole.

o Pringi külas on suur osa torustikust rajatud ja/või rekonstrueeritud aastatel 2007.-2009 ja on

heas seisus. Käesolevas arengukavas plaanitakse ligikaudu 1050 m veetorustiku

rekonstrueerimist ning 450 m veetorustiku rajamise Pringi külas.

o Pärnamäe külas on suur osa torustikust on rajatud ja/või rekonstrueeritud sel sajandil ja on

suhteliselt heas seisus. Käesolevas arengukavas nähakse investeeringuid Pärnamäe

survetõstepumpla rajamiseks.

o Püünsi küla on suur osa torustikust rajatud ja/või rekonstrueeritud sel sajandil, suuresti samuti

2010.-2013. suurprojekti käigus ja on heas seisundis. Käesolevas arengukavas planeeritakse 147

m veetorustiku renoveerimist Püünsi külas.

o Randvere külas on suur osa torustikust rajatud ja/või rekonstrueeritud sel sajandil, suuresti

samuti 2007.-2009. suurprojekti käigus ja on heas seisundis. Käesolevas arengukavas

planeeritakse ligikaudu 242 m ulatuses veetorustiku rajamist Randvere külas.

o Rohuneeme külas on suur osa torustikust rajatud ja/või rekonstrueeritud sel sajandil ja heas

seisundis. Investeeringute kavas planeeritakse ligikaudu 787 m veetorustiku renoveerimist ja

ligikaudu 263 m veetorustiku rajamist Rohuneeme külas. Pikaajalises programmis on ette

nähtud Rohuneeme survetõstepumpla rajamine.

o Tammneeme külas on suur osa torustikust on rajatud ja/või rekonstrueeritud sel sajandil ja on

heas seisundis. Investeeringute kavas nähakse ette 570 m veetorustiku renoveerimist

Tammneeme külas.

o Äigrumäe külas on suur osa torustikust rajatud ja/või rekonstrueeritud sel sajandil ja heas

seisundis. Käesoleva arendamise kava raames nähakse Äigrumäe külale ühisveevärgi osas

investeeringuid ette puurkaevpumplate vallas, veevõrkudele investeeringuid Äigrumäe külas

ette ei nähta. Lühiajalises programmis on ette nähtud Äigrumäe veehaarde ja veetöötlusjaama

rajamine, mis võimaldab suurendada põhjaveevaru valla territooriumil.

o Kelvingi küla vee-ettevõtjana tegutseb Kelvingi Tehnovõrkude Ühistu. Kelvingi külas on suur

osa torustikust rajatud ja/või rekonstrueeritud sel sajandil ja on heas seisundis. Investeeringute

kavas uusi tegevusi Kelvingi küla piires ette ei nähta.

Projekti hindamise alus:

 Rahvatervise seadus

 Veeseadus

 Sotsiaalministri 24.09.2019. a määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja

analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“.

Hinnang: Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas 2024-2036 on välja toodud,

et Prangli saare ühisveevärgi joogivesi ei vasta nõuetele mitme näitaja osas, sisaldades ülikõrgel määral

orgaanilist ainet ning rauda ja kõrge on ka alumiiniumi sisaldus. ÜVK-s on esile toodud, et nõuetele

vastava joogivee kvaliteedi tagamiseks vajaks veetöötlusjaam rekonstrueerimist ka käesoleval ajal.

ÜVK-s on märgitud, et käesoleva arengukava investeeringute raames on planeeritud rajada uus

veetöötlusjaam Prangli saarele. Investeeringuprojektide nimekirjas (lisa nr 7) ei kajastu aga Prangli saare

uue veetöötlusjaama ega jaama rekonstrueerimise arendus-/investeeringuprojekti. Eelneva tõttu ei

kooskõlasta Terviseamet hetkel Viimsi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava

2024-2036.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Lilleallik

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

+372 5308 4885

[email protected]