EELARVE Tüki hind Ühik Tükkide arv Summa I etapp II etapp

PERSONALIKULU

Arendaja 4 683,00 töökoormus 2,0 26 121 758,00 18 732,00 103 026,00

Analüütik-testija 4 014,00 töökoormus 0,5 6,5 26 091,00 4 014,00 22 077,00

Analüütik-testija- geoloog 4 014,00

töökoormus 1,0 13 52 182,00 8 028,00 44 154,00

Selgitus. Maksumused on toodud eurodes.

Personalikulu arvestus on koostatud kogupalgakuluna. Palga suurus vastab avaliku sektori sarnase ametikoha palga suurusvahemikule.

Kaks täiskohaga (1,0) koormusega töötajat kogu projekti vältel, brutotasuga 3500 EUR/kuus. Arendajal on kas doktori- või magistrikraad (MSc) tehnika- või loodusteadustes ning täiendavalt arendaja vähemalt kolme aastane töökogemus. Arendajad osalevad lahenduse kavandamisel, loomisel, hindamisel, sh dokumenteerimisel, vastutades prototüübi lähtekoodi, andmetöötlus- ja RAG-komponendi eest.

Analüütik-testija töökoormusega 0,5 kogu projekti kestel, brutokuutasuga 3000 EUR/kuus arvestatuna täistööajale. Analüütik-testija osaleb nõuete kirjeldamisel, lahenduse valideerimisel ja testimisel, sh testiplaani koostamisel, dokumenteerimisel.

Analüütik-testija-geoloog töökoormusega 1,0 kogu projekti kestel, brutokuutasuga 3000 EUR/kuus; on võimalik, et komplekteeritakse mitmest töötajast, et erinevad geoloogia valdkonnad saaksid lahenduse valideerimisel ja hindamisel kaetud. Analüütik-testija- geoloog osaleb nõuete kirjeldamisel, lahenduse valideerimisel ja testimisel, sh dokumenteerimisel ning tulemi kvaliteedihindamisel.

Projektijuht-geoloog 4 014,00 töökoormus 0,5 6,5 26 091,00 4 014,00 22 077,00

Personalikulu kokku 226 122,00 34 788,00 191 334,00 sh toetus 192 203,70 29 569,80 162 633,90 sh omafinantseering 33 918,30 5 218,20 28 700,10 MAJANDAMISKULU

Projektijuht-geoloog töökoormusega 0,5 kogu projekti vältel, brutokuutasuga 3000 EUR/kuus arvestatuna täistööajale. Projektijuht-geoloog vastutab projekti juhtimise eest, sh osaleb nõuete kirjeldamisel, lahenduse valideerimisel ja testimisel, dokumenteerimisel ning projekti administratiivsete tegevuste elluviimisel ning aruandluse koostamisel.

Arvuti 7 500,00 tk 2 15 000,00 15 000,00

Võimsam arvuti, mis sobib lahenduse kavandamiseks, arendamiseks, valideerimiseks. Maksumus on saadud internetipõhise turu-uuringu põhjal. Arvestatud on projekti meeskonnas oleva kahe arendaja vajadustega. Eesti Geoloogiateenistuses praegu kasutatavad standardsed kontoriarvutid ei ole piisavad suuremahuliste geoloogiliste dokumentide lokaalseks eeltöötluseks, OCR-i ja masintõlke katsetamiseks, vektorindeksite loomiseks ega tehisarumudelite ja RAG- komponentide arendamiseks. Tööjaamade tehnilised miinimumnõuded määratakse enne hankimist lahenduse arhitektuurist lähtudes. Lõplik arvuti konfiguratsioon ja hind selguvad konkurentsipõhise hankimise käigus. Lokaalseid tööjaamu kasutatakse pidevas arendus- ja testimistöös, väiksemate mudelite ja andmevalimite töötlemisel, tarkvarakomponentide integreerimisel ning tulemuste korduvkontrollil. Kulu on otseselt seotud kahe arendaja tööga ning prototüübi lähtekoodi, andmetöötluskomponentide, indekseerimislahenduse, testitud integratsioonide ja tehnilise dokumentatsiooni valmimisega. Tööjaamad jäävad pärast projekti lõppu Eesti Geoloogiateenistuse kasutusse loodud lahenduse edasiarendamiseks.

Tehniline konsultatsioon 100,00 tund 120 12 000,00 4 000,00 8 000,00

Claude Code tarkvara kuupõhine litsents 120,00 kasutajakuu 26 3 120,00 480,00 2 640,00

Internetipõhise turu-uuringu teel saadud hind. Summa on arvestatud, et litsents on mõlemal projekti arendajal, arvestatuna 13 kalendrikuu vajadust.

Tehniline ekspertiis arhitektuurse lahenduse kavandamiseks ning tehniliseks hindamiseks, loodud tulemi valideerimise nõustamiseks. Teenus tellitakse kas erasektori asutusest või TalTechist. Konsultatsiooni maht on hinnanguline, ekspertiisi tunnihind on selgitatud turu- uuringu (suuline) põhjal. Oleme projektitaotluse ettevalmistamisel konsulteerinud TalTech lektori Andres Käveriga, kellel on tarkvara arhitekti pädevus ning kogemused keelemudelitega. Konsultatsiooni vajaduse maht on hinnanguline, kui projekti käigus selgub suurem vajadus, saab geoloogiateenistus omavahenditest juurde panustada. Kulu on otseselt seotud eksperimentaalarenduse kavandamise ja valideerimisega.

Pilvevõimekus 15 000,00 tk 15 000,00 15 000,00

Hinnanguline vajadus johtuvalt teenuse kasutamise ajast ja andmemahust. Eksperimentaalarenduse loomisel läheneme geoloogiafondis olevatele andmetele kvalitatiivselt, et saaksime valideerida lahenduse sobivust. Pilvekeskkonda kasutatakse eelkõige suuremat arvutusvõimsust vajavate ja ajutise iseloomuga tööde jaoks, sealhulgas dokumentide eeltöötluseks, OCR-i ja masintõlke katsetamiseks, vektorindeksi loomiseks ja uuendamiseks, RAG- lahenduse komponentide käitamiseks. Projektis ei töödelda katsetamise käigus pidevalt kogu geoloogiafondi andmemahtu, vaid kasutatakse erineva mahu, formaadi, kvaliteedi ja keelega esinduslikke andmevalimeid. Arvutusressursi vajadus on seetõttu perioodiline: suurem koormus tekib dokumentide eeltöötluse ja indekseerimise ajal. Pilveteenuse kasutamine võimaldab arvutusvõimsust vastavalt katse vajadusele suurendada või vähendada ning vältida üksnes ajutisteks koormustippudeks täiendava riistvara soetamist. Projekti käigus jälgitakse pilveressursi tegelikku kasutust ja kulu regulaarselt ning ressursid suletakse või vähendatakse perioodidel, mil neid aktiivselt ei vajata. Kulu on otseselt seotud töötava prototüübi, valideeritud otsinguindeksi ja tehnilise hindamise valmimisega.

Koolitus 3 400,00 tk 2 6 800,00 6 800,00 Majandamiskulu kokku 51 920,00 26 280,00 25 640,00 sh toetus 44 132,00 22 338,00 21 794,00 sh omafinantseering 7 788,00 3 942,00 3 846,00

Kokku projekti eelarve 278 042,00 61 068,00 216 974,00 sh toetus kokku 236 335,70 51 907,80 184 427,90 sh omafinantseering kokku 41 706,30 9 160,20 32 546,10

Koolitus AI-agentide arendamine Tencent ADP-ga: RAG, töövood ja operatiivsed kaitsemeetmed. https://www.nobleprog.ee/cc/enttencentagentadp arvestatuna projekti meeskonnas oleva kahe arendaja vajadustega. Koolitus ja selle maksumus on saadud internetipõhise turu-uuringuga. Platvormi kasutatakse tervikliku RAG- ja agentlahenduse tööpõhimõtete praktiliseks tundmaõppimiseks. Koolitusel omandatud üldised arhitektuuri-, töövoo-, hindamis- ja riskijuhtimise põhimõtted kantakse üle projekti avatud lähtekoodiga modulaarsesse lahendusse. Koolituskulu on otseselt seotud arhitektuurikirjelduse, arendus- ja testimisprotsessi, operatiivsete kaitsemeetmete ning prototüübi tehnilise dokumentatsiooni valmimisega. Koolituse järel dokumenteerivad osalejad omandatud teadmised ja projekti jaoks rakendatavad põhimõtted, et need oleksid kasutatavad kogu projektimeeskonnale ning jääksid pärast projekti lõppu Eesti Geoloogiateenistuse käsutusse.

Taotlusvorm

Koostatud justiits- ja digiministri 18.05.2026 määruse nr 15 “Tulevikukindla andmemajanduse

ökosüsteemi mudel ja taristulised lahendused andmete turvaliseks haldamiseks, käitlemiseks

ja väärindamiseks” põhjal.

1. Taotleja andmed

Taotleja asutuse nimi Eesti Geoloogiateenistus

Taotleja esindaja nimi Sirli Sipp Kulli

Taotleja esindaja ametikoht direktor

Esindaja telefoninumber +372 5411 0333

Esindaja e-post [email protected]

2. Partneri andmed (vajadusel)

Partnerasutuse nimi

Partneri esindaja nimi

Partneri esindaja ametikoht

Partneri esindaja telefoninumber

Partneri esindaja e-post

3. Projekti lühiülevaade

Projekti lühikirjeldus Projekti eesmärk on Eesti Geoloogiafondi

andmekogus hallatavate andmete põhjal hinnata, kas

tehisaru abil on võimalik muuta geoloogiliste

uuringute tulemused praegusest enam väärtust

loovaks ning kättesaadavaks lähtuvalt reaalsest

kasutusvajadusest.

Eesti Geoloogiafondis on ca 300 000 faili (7 TB)

geoloogiste uuringutega seotud andmeid alates

aastast 1923. Varasemad uuringutulemustega seotud

failid on kõik digiteeritud kasutades OCR (optilise

märgituvastuse) tehnoloogiat. Iga andmekogus oleva

failiga on seotud ruumiline komponent ehk määratud

on uuringuobjekti täpne asukoht. Geoloogiafondis

hallatavaid andmeid vajatakse igapäevaselt

maapõueressursside, sh maavarade, põhjavee,

maasoojusenergia jms kasutamisel ning

keskkonnaseisundi hindamisel. Geoloogiafondi

andmed on aluseks iga järgneva geoloogilise,

geotehnilise või valdkondliku keskkonna-alase

uuringu kavandamisel.

3. Projekti lühiülevaade

Projekt käsitleb modulaarse RAG-lahenduse

(Retrieval-Augmented Generation, eesti keeles

otsinguga täiendatud genereerimine) avatud

lähtekoodiga prototüübi arhitektuuri kavandamist,

arendamist ja juhtumipõhist hindamist Eesti

Geoloogiafondis olevate geoloogilise uuringu

aruannete failide põhjal. Sealhulgas keskendutakse

järgmistele küsimustele:

- kuidas eraldada usaldusväärselt infot erineva

kvaliteediga PDF-failidest, sh tabelitest,

joonistelt ja kaartidelt;

- kuidas muuta venekeelne geoloogiline info

kasutatavaks eesti keeles, sh testides

masintõlke võimalusi (Tartu Ülikooli

neurotõlke lahendus: TartuNLP);

- kuidas seadistada dokumentide tükeldamine,

indekseerimine ja vektorotsing nii, et leitav

info oleks täpne, kontekstis õige ning

säiliksid korrektsed allikaviited;

- kuidas kujundada kasutajale otsingulahendus,

mis vähendab eksitavate või põhjendamata

vastuste riski ning kaasab otsingul andmete

ruumilise komponendi;

- kas loodud lahendus on tehniliselt ja

sisuliselt piisavalt usaldusväärne ning

praktiliselt teostatav, et seda hiljem

toodangukeskkonnas kasutusele võtta.;

- kas ja millistel tingimustel on loodav

lahendus tehnilist juurutatav ja laiendatav

mõnes teises avaliku sektori taristus.

Projekti ajaraam 01.10.2026 – 31.10.2027

Omafinantseeringu suurus ja allikas 41 706,30 EUR, Eesti Geoloogiateenistuse omatulu

vahendid

Taotletav toetuse summa [€] 236 335,70 EUR

4. Projekti detailsem kirjeldus

Probleemikirjeldus

Selgitage, miks on probleem

aktuaalne ning keda see puudutab.

Mida on probleemi lahendamiseks

Eestis juba tehtud või mis on

tegemisel?

Eesti Geoloogiafondi andmekogus arvel olevad

dokumendid (ca 300 000 faili) sisaldavad

väärtuslikku infot Eestis läbi viidud geoloogiliste

uuringute, sh maapõuressursside ja

keskkonnaseisundi kohta. Need on puurimisandmed,

geoloogilised ja geotehnilised kirjeldused,

mõõtmistulemused, laborianalüüside vastused jms.

Kõik need varasemad materjalid on digiteeritud, uusi

andmeid võetakse geoloogiafondi vastu samuti

digitaalselt. Suur osa, ca 50% andmetest on

venekeelne – nõukogude perioodil viidi läbi arvukalt

põhjalikke geoloogilisi uuringuid maapõuressursside

otsinguks ja uuringuks.

Geoloogiafondis arvel olevad varasemate uuringute

andmed on aluseks uute teadus-ja arendusprojektide

kavandamisel, samuti kasutatakse varasemate

uuringute andmeid rakenduslikel geoloogilistel ja

geotehnilistel uuringutel, keskkonnaseisundi

hindamisel ja erinevate objektide projekteerimisel.

Andmete kasutajaks on ülikoolid, avaliku sektori

institutsioonid, sh Eesti Geoloogiateenistus ise oma

teadus- ja arendusprojektides ning uuringute ja

projekteerimise ning teadus- ja arendustegevusega

tegelevad äriühingud.

Geoloogilised uuringud on kallid, varasemate

uuringuandmete kasutamine tõstab järgnevate

uuringute usaldusväärtust ja võimaldab uusi

uuringuid paremini kavandada, vähendades nõnda

uuringute maksumust. Näiteks kohe varsti valmiva 6

miljonit eurot maksva fosforiidi ja kaasnevate

ressursside uuringu esimene etapp, mis keskendus

varasemate uuringuandmete analüüsile ja

valideerimisele, maksis ca 1 miljon eurot. Kui

taotletav eksperimentaalarendus viib oodatava

tulemuseni, aitab see eelduslikult varasemate

geoloogiliste uuringute andmeid senisest oluliselt

odavamalt analüüsida ning viib geoloogiafondi

andmekogus olevate andmete senisest ulatuslikuma

taaskasutamise ja väärindamiseni, tuues otsest

majanduslikku kasu nii avalikule kui ka erasektorile

ning soodustades teadus- ja arendustegevus.

Projekti oodatav tulemus ja mõju

Kas projektil on selge ning

mõõdetav eesmärk, mille

Projekti tulemusena on eksperimentaalarendusena

loodud RAG teenusel põhinev süsteem -

geoloogiafondi otsingu tehisarul põhinev prototüüp

tehnoloogilise valmiduse tasemel 5 (TVT 5).

4. Projekti detailsem kirjeldus

saavutamist või mittesaavutamist

on võimalik hinnata?

Loodud arendust hinnatakse kuue hindamismeetodi

abil. Need käsitlevad:

- funktsionaalsete nõuete täitmist;

- mittefunktsionaalsed nõuete täitmist;

- jõudlust;

- faktilist kvaliteeti;

- allikate jälgitavust;

- kasutajate tajutud kasulikkust;

- juurutatavust, sh mõnes teises potentsiaalses

avaliku sektori asutuses.

Jõudluse, faktilise kvaliteedi ja kasutajakogemuse

hinnang annab üksnes indikatiivset tõendusmaterjali,

sest see tugineb väikesele valimile ja vähestele

praktilistele võrdlustestidele, mitte kontrollitud

eksperimentidele. Seetõttu tuleb tulemusi üldistada

analüütiliselt, mitte statistiliselt laiaulatusliku

järeldusena. Kasutajakogemuse hindamisel kaasame

ka geoloogiateenistuse välised teadlased-uuringute

läbiviijad.

Projekti elluviimisel panustatakse Andmete ja

tehisintellekti valge raamatu järgmiste tulemuste

saavutamisele:

- avaliku sektori organisatsioonide andmed on

kvaliteetsed, kättesaadavad ja kasutatavad

lähtuvalt kasutusvajadustest;

- loodud vabavaralised eesti keele spetsiifilised

tööriistad on kaasatud tehisintellekti

rakenduste arendamisse;

- ruumiinfo vastab kasutajate vajadustele ja

leiab laialdast taaskasutamist.

Projekti tulemuste rakendamine aitab otseselt täita

Eesti digiühiskonna arengukava 2035 eesmärki 2.2

Tehisaru laialdane kasutuselevõtt.

Projekti elluviimisega kaasneb geoloogiateenistuse

töötajate tehisaru kasutuselevõtmisega seonduv

teadlikkus ja paranevad sellealased tehnilised

oskused. Kavandata eksperimentaallahenduse

loomiseks kaasatakse geoloogiafondi materjale

erinevatest geoloogia ala-valdkondadest, sh need

valdkonnad, mis on kõige suurema teadus- ja

arendustegevuse potentsiaaliga nagu näiteks Euroopa

kriitiliste toormetega seonduvad uuringud,

geoloogilise aluskorra uuringud ning

hüdrogeoloogilised uuringud. Seega soodustab

projekti elluviimine riigi (Eesti Geoloogiateenistuse)

4. Projekti detailsem kirjeldus

teadus-arendustegvust laiemalt kui vaid kitsalt

tehisaru kasutuselevõtu ja hindamisega seonduvalt.

Varasemate geoloogiliste uuringute andmete

taaskasutamise vajadus kaasneb iga alustatava

geoloogilise uuringuga. Eesti Geoloogiafondi praegu

kasutusel oleva tehniliste võimaluste juures on see

väga töömahukas manuaalne protsess. Eeldusel, et

projekti käigus loodud lahendust jõuab

geoloogiafondi süsteemis tulevikus ka juurutamiseni,

toob see otsest kulude kokkuhoidu nii geoloogiliste

uuringutega, sh keskkonnaalaste uuringutega

tegelevatele avalikule kui ka erasektorile ning

ülikoolidele.

Projekti meeskond ja

töökorraldus

Kirjeldage rollide ja töö jaotust

projektimeeskonnas. Missugust

täiendavat ekspertiisi tuleb juurde

kaasata (nt tehniline ekspertiis,

andmekaitse)?

Projekti meeskonda kuuluvad järgmised rollid:

Arendaja – kaks arendajat töökoormusega 1,0;

Analüütik-testija – töökoormusega 0,5;

Analüütik-testija-geoloog – töökoormusega 1,0;

Projektijuht-geoloog – töökoormusega 0,5.

Kavas on projekti meeskond komplekteerida

geoloogiateenistuse töölepingulistest töötajatest, et

projekti käigus saadavad teadmised ja oskused

jääksid teenistusse. See tähendab, et lahenduse

kavandamise, arendamise ja hindamisega seotud töid

ei tellita teenusena sisse. Selliselt arendustööd oma

tiimi-siseselt korraldades saame paindlikumalt

ressurssi juhtida, mida eksperimentaalarenduse

arendamine eeldab. Plaanis on rakendada kogu

meeskonda kogu projekti kestel. Rollid on kattuvad,

nt analüütik, kes projekti alguses osaleb nõuete

kirjeldamisel, osaleb ka dokumenteerimises ning viib

hiljem läbi lahenduse valideerimist ja testimist.

Kõikidel meeskonnaliikmetel on kas doktori või

magistrikraad (MSc) tehnikateadustes või

loodusteadustes.

Väljast (erasektorist või TalTechist) tellitakse

tehnilist ekspertiisi seoses arhitektuurse lahenduse

kavandamise ja lahenduse tehnilise hindamisega.

Konsulteeritakse Tartu Ülikooli keeletehnoloogia

meeskonnaga neurotõlke lahenduse

kasutuselevõtuga seonduvalt ning

Kliimaministeeriumi haldusala IT-asutuse KeMITiga

lahenduse juurutamisega seonduvalt.

Jätkutegevused

Eeldusel, et lahenduse valideerimisel ja hindamisel

saime positiivse kinnituse lahenduse rakendatavuse

4. Projekti detailsem kirjeldus

Kirjeldage planeeritud

jätkutegevusi pärast

rahastusperioodi lõppu.

kohta Eesti Geoloogiafondi infosüsteemis,

planeerime järgmist:

- lahenduse paigaldamine geoloogiafondi

testkeskkonda;

- jõudluse testid prognoositava reaalsete

andmemahtudega;

- turvatestimine;

- lahenduse paigaldamine toodangukeskkonda

ja juurutamine.

Riskid ja maandamismeetmed

Kirjeldage peamisi riske, mis

võivad takistada projekti elluviimist

või eesmärkide saavutamist,

millised maandamismeetmed

kasutusele võetakse?

- Meeskonnaliikme ajutine töölt eemal

viibimine – risk on tõenäoline, mõju on

vähene; projekti ajakavas on tööde

teostamiseks määratud puhverajad,

arvestatud on puhkustega.

- Meeskonnaliikme töölt lahkumine – risk on

vähetõenäoline, mõju on piiratud; vajalik on

leida meeskonnaliikmele asendaja.

- Valitud konsultatsioonipartner ei paku

teenust või ei paku teenust vajalikul määral –

risk on vähetõenäoline, mõju piiratud; vajalik

on leida kiiresti uus konsultatsioonipartner.

- Projekti eesmärgini jõudmine osutub

planeeritust kallimaks (vaja on rohkem

tööjõuressurssi, tellida teenust planeeritust

suuremas mahus) – risk on vähetõenäoline,

mõju piiratud; vajalik on asutusesiseselt

ressursse juurde anda.

5. Seos teadus- ja arendustegevuse kriteeriumitega (palun kirjeldage)

Tegevuse liik (alusuuring,

rakendusuuring või

eksperimentaalarendus)

Eksperimentaalarendus

Uudsus RAG-lahendus, kui tehnoloogiline kontseptsioon, ei

ole iseenesest uus. Uudne sisuline katsetus on RAG-

lahenduse rakendamise hindamine suuremahulise,

mitmekeelse ja algallikate tehniliselt ebaühtlase

andmestiku peal ning kombineerituna

ruumiandmeotsinguga.

Loomingulisus Neorotõlke kvaliteedi valideerimine ja loodavas

lahenduses mitmekeelsuse rakendamine.

Ettemääramatu tulemus Kogu loodav eksperimentaalarendus on suuresti

ettearvamatu tulemusega, kõige ettemääramatum on

ruumiandmeotsingu integreerimine tehisaru poolt

teostatud andmeotsingusse.

Süsteemsus Arenduse ja lahenduse hindamise protsess

dokumenteeritakse igakülgselt.

5. Seos teadus- ja arendustegevuse kriteeriumitega (palun kirjeldage)

Ülekantavus või korratavus Prototüüp arendatakse avaliku lähtekoodiga. Projekti

käigus hinnatakse loodava lahenduse juurutatavust,

sh mõnes teises potentsiaalses avaliku sektori

asutuse vajadustest johtuvalt. Projekti tulemusi

tutvustatakse asjaomastele institutsioonidele, sh

geoloogiateenistuste rahvusvahelises võrgustikus.

Projekti tulemuste põhjal koostatakse teadusartikkel

ja edastatakse avaldamiseks (artikli avaldamine on

aeganõudev protsess ja jääb seetõttu

projektiperioodist tõenäoliselt välja).

6. Projekti eelarve ja ajakava

Lisa iga etapi ning tegevuse juurde tegevuse kirjeldus, algus ja lõpp ning eelarve.

I etapp 01.10.2026-30.11.2026 I etapi eelarve 61 068,00 EUR (sh

toetus+omafinantseering)

Ettevalmistustööd Ettevalmistustööd: projektimeeskonna

komplekteerimine, koolitusel osalemine, litsentside

ja töövahendite hankimine, projekti juhtimine

Lähteülesande koostamine Äriliste, funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete

nõuete kaardistamine ja analüüs; arhitektuurse

lahenduse koostamine; sh dokumenteerimine

II etapp 01.12.2026-31.10.2027 II etapi eelarve 216 974,00 EUR (sh

toetus+omafinantseering)

Arendustöö Süsteemi disainanalüüs ning arendustöö; sh

dokumenteerimine

Valideerimine ja hindamine Tulemi valideerimine ning testimine, loodud

lahenduse hindamine; sh dokumenteerimine

Tulemi koondamine Dokumentatsiooni koondamine ja vormindamine;

teadusartikli koostamine.

Projekti juhtimine Projekti juhtimine, aruandluse koostamine

Palun vaadake eelarve kujunemise kohta täiendavaid selgitusi taotlusega kaasas olevast

lisast, eraldi fail EGT_projekti_eelarve_selgitus_260805

7. Kasutatavate andmete ülevaade

Ülevaade projekti käigus

töödeldavatest andmetest

Geoloogiliste uuringute, sh maapõueressursside

uuringute alased andmed, mis on avaandmetena

hallatud Eesti Geoloogiafondi andmekogus.

Kas vajalik on läbi viia

andmekaitsealane mõjuhinnang?

Ei. Projekti käigus, samuti nagu Eesti

Geoloogiafondi andmekogus ei töödelda

isikuandmeid

Kas projekti käigus rakendatakse

andmejälgijat?

Ei. Projekti käigus, samuti nagu Eesti

Geoloogiafondi andmekogus ei töödelda

isikuandmeid.

7. Kasutatavate andmete ülevaade

Kas vajalik on täita algoritmi

kasutatavuse vorm?1

Ei

Kas projekti käigus avalikustatakse

avaandmeid?

Jah

8. Muu vajalik teave vabas vormis

Eesti Geoloogiateenistus on evalveeritud teadus- ja arendusasutus.

1 AI ülevaade | Kratid

Volitused

Kontrollige e-äriregistrist2, kas Teil on äriregistri registrikaardi järgi õigus taotleja esindamiseks. Juhul,

kui Teil puudub e-äriregistris taotleja esindusõigus, saate oma esindusõigust tõendada, lisades

taotlusele digiallkirjastatud volituse.

Kinnitused

Palun tutvuge alljärgnevate tingimustega ning kinnitage, et olete nendega nõus:

Annan nõusoleku:

- teha õiguspädevale organile järelpärimisi;

- teostada taotleja suhtes toetuse andmise tingimustest tulenevaid õigusi;

- edasise infovahetuse toimumiseks elektroonilisel teel.

Kinnitan järgnevat:

- kõik taotluses esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ja ehtsad;

- taotluses sisalduv projekt vastab toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud

eesmärkidele ja toetatavatele tegevustele;

- taotlejal on toetuse andmise tingimustes sätestatud projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik

kvalifikatsioon või kogemus ning õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus;

- taotleja kohustub väljastama andmeid ja osutama igakülgselt kaasabi Justiits- ja

Digiministeeriumile ning teistele asutustele, kelle kohustus on teha taotluses sisalduva projekti

elluviimise üle järelevalvet;

- taotleja kohustub viima projekti ellu taotluses esitatud teabe ja tingimuste alusel;

- taotleja kohustub Justiits- ja Digiministeeriumi viivitamata teavitama taotluses esitatud

andmetes toimunud muudatusest ja ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta

otsuse tegemist;

- taotlejal on nõutavad vahendid projekti omafinantseeringu tagamiseks;

- taotleja on teadlik, et toetuse saamise info ja toetuse summa avalikustatakse.

☒ Kinnitan, et kõik taotluses esitatud andmed on õiged ja täielikud, olen ülaltoodud

tingimustega tutvunud ja olen nendega nõus.

2 Juriidilise isiku otsing | e-Äriregister

Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee

Registrikood 77000387

Justiits- ja Digiministeerium [email protected]

Teie: 22.07.2026 nr 1-17/4722-24 Meie: 05.08.2026 nr 8-3/26-941-4

Tehisarulahenduste toetusmeetme taotluse täiendamine

Austatud proua Siivelt

Eesti Geoloogiateenistus on esitanud tehisaru toetusmeetme taotluse ning saime 22.07.2026

Justiits ja -Digiministeeriumilt täpsustavate küsimustega kirja taotluse täiendamiseks.

Teie palusite selgitada, kas projekti kavandamisel on tehtud koostööd Maa- ja Ruumiametiga

ning hinnatud kavandatavate tegevuste seoseid nende arenduste ja tegevustega. Vastame, et

analüüsisime Maa- ja Ruumiameti avalikult kirjeldatud projekti „Süvaõppe kasutusvõimalused

ruumiandmete hõivel“ eesmärke, sisendeid, väljundeid ja kasutusjuhtumeid. MaRu projekt

keskendub eeskätt topograafiliste objektide ja muudatuste automaatsele tuvastamisele

aerofotodelt, punktipilvedest ja teistest ruumiandmetest. Geoloogiateenistuse projekt

keskendub seevastu geoloogiliste uuringuaruannete, tabelite, kaartide ja muu dokumendipõhise

teabe semantilisele otsingule RAG-lahenduse abil, sealhulgas mitmekeelsusele, allikaviidete

jälgitavusele ning tekstilise ja ruumilise otsingu ühendamisele. Seetõttu ei ole projektide

põhilised andmeallikad, töötlusahelad ega kavandatud väljundid samad.

Taotluse täiendamise käigus on Eesti Geoloogiateenistus konsulteerinud Maa- ja Ruumiameti

kavandatavate uute tehisarulahenduste osas MaRu innovatsioonijuhi Henri Pookiga. Oleme

edastanud Maa- ja Ruumiametile geoloogiateenistuse projektitaotluse materjalid võimalike

kattuvuste ja koostöökohtade täiendavaks analüüsimiseks. Kui analüüsi tulemusel selgub, et

projektides esineb kokkulangevusi või ühisosa, jätkame projekti elluviimise käigus vastastikust

konsulteerimist, eelkõige süsteemiarhitektuuri ja muude asjakohaste tehniliste lahenduste osas.

Selline infovahetus aitab vältida tegevuste põhjendamatut dubleerimist ning võimaldab

sobivuse korral kasutada projektides saadud teadmisi ja kogemusi vastastikku.

Projekti eelarve täiendused on toodud projektitaotluse eraldiseisvas lisas, failis

EGT_projekti_eelarve_selgitus_260805, milles täiendused on esitatud kursiivis.

Olete küsinud selgitusi projekti jätkusuutlikkuse kohta, kuidas on kavandatud tagada lahenduse

kasutamine ja edasiarendamine pärast projekti lõppemist ning millisel viisil on hinnatud

lahenduse hilisemat ülalpidamis- ja arenduskulu. Projekti jätkutegevused on järgmised:

 lahenduse paigaldamine geoloogiafondi testkeskkonda;

 jõudluse testid prognoositava reaalsete andmemahtudega;

2 (2)

 turvatestimine;

 lahenduse paigaldamine toodangukeskkonda, juurutamine.

Eesti Geoloogiateenistus ei ole detailsemalt projekti jätkutegevusi veel kavandanud, samuti ei

oska me hetkel adekvaatselt hinnata lahenduse hilisemat ülalpidamise- ja arenduskulu.

Jätkutegevused ja nende kulu saame prognoosida suuresti seejärel, kui on selgunud taotletava

eksperimentaalarenduse tulemused. Geoloogiateenistus jääb loodud prototüübi omanikuks ning

lahenduse edasiarendus ja juurutamine on tegevusena asutuse juhtkonnaga kooskõlastatud.

Oleme KeMITile (Kliimaministeeriumi haldusala infotehnoloogiakeskus) projektiideed

tutvustanud ja nendega potentsiaalseid jätkutegevusi arutanud, seda seni põgusalt ilma

detailidesse laskumata. KeMITi roll jätkutegevustes on lahenduse tehniline majutamine, käitus

ja juurutamise tugi. Eesti Geoloogiateenistus on ellu viinud mitmeid arendusprojekte ning

vastav kompetents on asutuses olemas, projektide ellu viimiseks saame võimalusel taotleda

täiendavat rahastust ning samuti on teenistusel kasutada omatuluvahendid.

Olete palunud kirjeldada, millised projekti tulemused on kavandatud laiemalt taaskasutatavaks

ning kuidas on kavandatud nende kasutuselevõtu toetamine teistes avaliku sektori asutustes.

Vastame, et projekti käigus loodav prototüüp arendatakse avatud lähtekoodiga ning on

ligipääsetav e-riigi koodivaramus. Taaskasutatavad on vähemalt järgmised projekti tulemid:

 lähtekood;

 modulaarne RAG-arhitektuur;

 dokumentide eeltöötluse ja tükeldamise komponendid;

 masintõlke integratsioon;

 ruumilise ja semantilise otsingu ühendamise lahendus;

 testimise ning valideerimise metoodika.

Projekti tulemused dokumenteeritakse projekti aruandes ja avalikustatakse ning oleme valmis

tutvustama projekti tulemusi ning korraldama tehnilise töötoa huvitatud asutustele. Projekti

tulemusi kajastatakse teadusartiklis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirli Sipp Kulli

Direktor

Ethel Tamm

[email protected]

1

TOETUSE KASUTAMISE LEPINGU NR 1-15/123 ERITINGIMUSED

Eesti Vabariik, Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu, registrikood 70000898, asukoht Suur- Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab kantsleri volituse alusel digiriigi asekantsler Lauri Luht (edaspidi nimetatud „toetuse andja“) ja Eesti Geoloogiateenistus, registrikood 77000387, asukoht Lääne-Viru maakond, Rakvere linn, F. R. Kreutzwaldi tn 5, 44314, keda esindab Sirli Sipp Kulli (edaspidi nimetatud „toetuse saaja“), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, LÄHTUDES toetuse andja ja toetuse saaja ühisest huvist toetada avaliku sektori innovatsiooni ja teadus-arendustegevusi, kiirendada tehisaru ja privaatsuskaitse tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu avalikus sektoris ning toetuse saaja poolt 17.06.2026. a esitatud taotlusest, sõlmisid käesoleva toetuse kasutamise lepingu (edaspidi „leping“) alljärgnevas:

1. Lepingu objekt 1.1. Riigieelarveline projektitoetus summas 236 335,70 eurot, mis sisaldab käibemaksu

(edaspidi „toetus“). Toetuse saaja kohustub tagama projekti elluviimiseks taotluses kavandatud vähemalt 15% omafinantseeringu.

1.2. Toetuse saaja kasutab toetust eksperimentaalarenduseks, mis käsitleb modulaarse RAG- lahenduse (Retrieval-Augmented Generation, eesti keeles otsinguga täiendatud genereerimine) avatud lähtekoodiga prototüübi arhitektuuri kavandamist, arendamist ja juhtumipõhist hindamist Eesti Geoloogiafondis olevate geoloogilise uuringu aruannete failide põhjal. Toetuse aluseks olev projekti kirjeldus, eeldatav tegevuste ajakava ning eelarvejaotus on esitatud lepingu lisas 2.

1.3. Toetus antakse justiits- ja digiministri 18.05.2026 määrusega nr 15 „Tulevikukindla andmemajanduse ökosüsteemi mudel ja taristulised lahendused andmete turvaliseks haldamiseks, käitlemiseks ja väärindamiseks“ kehtestatud korras.

1.4. Toetuse kasutamise lõpptähtpäev on 31.10.2027.

2. Toetuse väljamaksmise aeg 2.1. Toetuse väljamakse aluseks on leping. 2.2. Toetuse andja kannab toetuse ühekordse maksena toetuse saaja arveldusarvele 10 (kümne)

tööpäeva jooksul alates toetuse andja poolt lepingu jõustumisest teada saamisest. 3. Aruannete esitamine 3.1. Aruande projekti elluviimise kohta esitab toetuse saaja e-posti [email protected] kaudu toetuse

andjale ühe kuu jooksul alates projekti lõpptähtpäevast. 3.2. Põhjendatud juhul võib toetuse andja toetuse saaja kirjaliku taotluse alusel pikendada aruande

esitamise tähtaega. Nimetatud taotlus tuleb esitada toetuse andjale hiljemalt kolmkümmend kalendripäeva enne projekti lõppkuupäeva.

3.3. Toetuse kasutamise aruanne esitatakse lepingu lisas 1 toodud vormil. 4. Erisätted 4.1. Toetuse saaja nimetab toetuse andja lepingu objektis kirjeldatud tegevuse toetajana vastavates

trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki-, tele- ja raadioreklaam jne) ja avalikel esinemistel, kasutades võimalusel toetuse andja logo vastavalt valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi stiilijuhistele.

4.2. Toetuse saaja on kohustatud lõpetama toetuse andja soovil toetuse andja sümboolika edasise kasutamise.

4.3. Kui toetuse saaja on taotlenud toetuse arvelt toetatavale projektile või osale projekti tegevustest toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses/lepingus olema esitatud sellekohane teave.

4.4. Toetuse arvelt ei rahastata kulusid, mis on toetuse saajale hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori või välisvahenditest.

4.5. Pooled on kokku leppinud, et üldtingimuste punktides 3.1.5 ja 4.4-4.6 kohaldatakse toetuse tagasimaksmise ja tagasinõudmise sätete osas üldtingimuste asemel riigieelarve seaduse paragrahve 55 ja 551.

5. Volitatud esindajad

2

5.1. Toetuse andja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Kaarel Sepp, tel. +372 5384 6976, e-post [email protected], või teda asendav isik.

5.2. Toetuse saaja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Ethel Tamm, tel. +372 5554 6836, e-post [email protected].

6. Lepingu lisad Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad: 6.1. Lisa 1 – toetuse kasutamise aruande vorm 6.2. Lisa 2 – esitatud taotlus 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele toetuse kasutamise

lepingute üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Justiits- ja Digiministeeriumi kodulehel aadressil https://www.justdigi.ee/majandusteave-ja- riigihanked#justiitsministeeriumi_lepingute_uldtingimused ning tal oli võimalik nende kohta küsida selgitusi ja teha ettepanekuid eritingimustes üldtingimuste kohaldamata jätmiseks või muutmiseks. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised.

7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument.

7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.

Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 6 208 100 Tel: 6 302 333 E-post: [email protected] E-post: [email protected] Arveldusarve nr: EE891010220034796011 Rahandusministeerium Viitenumber: 2800049395

3

LISA 1 TOETUSE KASUTAMISE LEPINGULE NR 1-15/123

Toetuse kasutamise aruande vorm

I osa: Tegevusaruanne Kirjeldada lühidalt, milliseid tegevusi ja millal on tehtud ning millised on olnud tulemused ehk anda ülevaade läbiviidud tegevustest. Selgitada, kas tegevuste tulemustes oli erinevusi võrreldes kavandatuga (millest tulenevalt). Toetuse kasutamine loetakse eesmärgipäraseks kui vahendid on kasutatud projekti taotluses esitatud eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste teostamiseks. Tehisaru ja privaatsuskaitse tehnoloogiate arendamisele iseloomulikult võib toetatava projekti käigus ilmneda, et kavandatud lahendus ei olnud tehniliselt või õiguslikult teostatav. Sellisel juhul loetakse toetuse eesmärk täidetuks, kui projekt on ellu viidud heas usus, kooskõlas kavandatud metoodikaga ning tulemused, sh ebaõnnestumise põhjused, on dokumenteeritud ja avalikustatud.

Tegevus Periood Teostatud tegevused ja saavutatud tulemid

Tegevus 1

Tegevus 2

Tegevus 3

Tegevus 4

Tegevus 5

Tegevus 6

II osa: Finantsaruanne Esitada finantsaruanne vastavalt järgnevale tabelile. Selgitada, kas planeeritud eelarves ning tegeliku kulu vahel oli erinevusi võrreldes kavandatuga (millest tulenevalt). Tabel 1. Projekti vahendid kokku

SUMMA käibemaksuta [€]

Käibemaks [€]

Aruandeperioodil laekunud toetus

Planeeritud omafinantseering

Projekti vahendid kokku

Tegelikud kulud toetuse vahenditest

Tegelikud kulud omafinantseeringu vahenditest

Projekti tegelik kulu kokku

Toetuse jääk

Toetuse jääk kuulub tagastamisele EI/JAH

Tabel 2. Tegelik kulu toetuse vahenditest aruandeperioodil

SUMMA käibemaksuta [€]

Käibemaks [€]

Tegevus 1

Tegevus 2

Tegevus 3

Kokku

Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/