Taotlusvorm

Koostatud justiits- ja digiministri 18.05.2026 määruse nr 15 “Tulevikukindla andmemajanduse

ökosüsteemi mudel ja taristulised lahendused andmete turvaliseks haldamiseks, käitlemiseks

ja väärindamiseks” põhjal.

1. Taotleja andmed

Taotleja asutuse nimi Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

(PRIA)

Taotleja esindaja nimi Margus Noormaa

Taotleja esindaja ametikoht Peadirektor

Esindaja telefoninumber 5036541

Esindaja e-post [email protected]

2. Partneri andmed (vajadusel)

Partnerasutuse nimi Regionaal- ja Põllumajandus­ministeeriumi

Infotehnoloogia Keskus (REMITK)

Partneri esindaja nimi Marek Sander

Partneri esindaja ametikoht Projektijuhtimise büroo juht

Partneri esindaja telefoninumber 56871686

Partneri esindaja e-post [email protected]

3. Projekti lühiülevaade

Projekti lühikirjeldus

“Mis oleks, kui sinu avaliku sektori asutusele saadetud taotlus või

dokument on õigusaktidega kooskõlas ja sisuliselt korrektne enne

seda kui sa selle esitad...”

PRIAl, nagu teistel avaliku sektori asutustel, on kitsaskohaks

toetustaotluste ebaühtlane kvaliteet. Esitatakse taotlusi, mis on

puudulikud, ebaselged või sisaldavad kogemata valet infot.

Puudustega taotluste korda tegemiseks kulub aeg nii

järelepärimiste koostajatel kui klientidel, lisandub pikk vastuste

ooteaeg, pikendades otsususte saamist kõikidel klientidel ning

sellega toetuste eesmärkide saavutamiseks mõeldud rahastuse

aeglasem majandusse jõudmine.

Projekti eesmärk on tekitada tehisaru baasil tööprotsess

(varuaru), mis valideerib toetustaotluse sisulise ja juriidilise

vastavuse enne taotluse esitamist. Ta ei genereeri taotluse sisu

kliendi eest, kuid veendub, et kliendi esitatud info on vastavuses,

annab kliendile teada probleemidest ning valideerib taotlust seni,

kui see vastab nõuetele.

Varuaru ise on universaalne ning ei lähtu vaid ühe asutuse poolt

loodud toetustaotluse tehnilise ülesehituse loogikast või kindla

toetusskeemi määrusest. Ta suudab taotlust või dokumenti,

3. Projekti lühiülevaade

vormist hoolimata, struktureerida masinloetavaks ja kontrollida

infot reaalajas ja pakub kohest tagasiside, kas taotlus vastab

nõuetele, millised andmed on puudu või puudulikud.

Varuaru lähenemisest saavad kasu nii andmete esitajad kui

nendega tegelevad osapooled, vähendades halduskoormust

erinevate järelepärimiste tegemisel asutustel kui klientidel

hilisemate paranduste tegemisel/esitamisel.

Saavutatakse järgmised tulemused:

• avaliku sektori asutustele tehakse sisenevate andmestike

kontrolli ja kvaliteedi tagamine ennetavaks - menetluse

lõpust algusesse

• kliendid saavad taotlust täites parema ülevaate, mida neilt

oodatakse ja esitamise järgselt tegeleda edasi oma

põhitegevusega.

Projekt on ambitsioonikus tugineb PRIA olemasolevale tehisaru

rakendamise võimekusele, meil on:

• spetsialiseerunud TI meeskond

• AI kasutamiseks vajalik infrastruktuur

• kogemus erinevate tehisarul baseeruvatel toodete

rakendamisel.

Projekti ajaraam 01.08.2026 - (mitte varem kui taotluse rahuldamise otsusest)

31.10.2027

Omafinantseeringu

suurus ja allikas

62 471, riigieelarve

Taotletav toetuse

summa [€]

354 000

4. Projekti detailsem kirjeldus

Probleemikirjeldus

Selgitage, miks on

probleem aktuaalne

ning keda see

puudutab. Mida on

probleemi

lahendamiseks Eestis

juba tehtud või mis

on tegemisel?

PRIA tööprotsessides on üheks oluliseks kitsaskohaks

toetustaotluste ning dokumentide ebaühtlane kvaliteet, mis tingib

suure halduskoormuse nii kliendile kui avalikule sektorile

kulmineerudes pikkades menetlustähtaegades ja mitmetes

järelepärimistes ühes toetustaotluse kohta.

Probleemi juurpõhjuseks on asjaolu, et tagasiside taotluse

kvaliteedi kohta antakse peamiselt alles menetluse käigus. Tänased

numbri või registripõhised automaatkontrollid ei suuda piisavalt

hästi käsitleda keerukamat ja semantilist infot, mistõttu jääb

taotluse kvaliteet ebapiisavaks esitamise hetkel.

Ebakorrektsete taotluste menetlemise ajakulu on koheselt pikem

kui korrektsetel taotlustel. 2025 aastal tegi PRIA kokku 6061

järelepärimist, mis tulenesid taotluste sisu ebaühtlasest

kvaliteedist. Näitena: ühe PRIA investeeringutoetuse vooru puhul

tehti 299 järelepärimist 396-e vastuvõetud taotlusest st 75%

kõikidest taotlustest said vähemalt ühe järelepärimise.

Taotluse sisu selgitavaid järelepärimisi tuli teha hoolimata sellest,

et rakendatud olid automaatkontrollid, taotluse vormil on

selgitavad infonupukesed, kliendid olid kaasatud toetustaotluse

esitamisega seotud infopäevale ja klientidel oli toetuse kodulehel

ligipääs taotluse täitmise juhendile.

Tulem

Taotluse sisuline kvaliteedikontroll liigub menetluse etapist

vastuvõtu etappi. Eksperimentaalarenduse käigus loodud toote

laialdasel rakendamisel on siht järelepärimiste arv viia nulli.

Lahendus on kavandatud modulaarse ja skaleeritavana. Seda saab

rakendada:

• Kõigi PRIA teenustega seotud dokumentide esitamisel

• teistes riigiasutustes ja toetuspakkujatel

• laiemalt protsessides, kus esitatakse dokumente või taotlusi

Varuaru saab kasutada sõltumata rahastusallikast või valdkonnast,

kohandades vaid konkreetseid reegleid ja andmemudeleid.

Varuaru aitab astuda samm maailma kõige vabama, isetoimivama

ja inimeste endi kontrolli all oleva tehisaru kasutatava riigi

eesmärgi suunas. Antud projekt aitab „Nullbürokraatia“

tulevikustsenaariumit reaalsuseks viia. Lahendus loob

potentsiaalse uue standardi avaliku sektori teenuste pakkumisel,

mille tulemuseks on kiirem menetlus, väiksem halduskoormus

ning parem kliendikogemus.

4. Projekti detailsem kirjeldus

Projekti oodatav

tulemus ja mõju

Kas projektil on selge

ning mõõdetav

eesmärk, mille

saavutamist või

mittesaavutamist on

võimalik hinnata?

Projekti lõppeesmärk: 31.10.2027 oleme kasutanud Varuaru ühe

taotlusvooru dokumentide esitamisel, mille abil on menetleja poolt

koostatud järelepärimised vähenenud vähemalt 50 %.

Projektil on olemas väga lihtsasti mõõdetav tulemus. Plaan on

arendatavat toodet rakendada ühes 2027. aastal avanevas

taotlusvoorus ning võrrelda seda 2026. aastal toimunud vooruga.

Arvestades, et taotluse vorm, määrus ja muud faktorid jäävad

samaks annab see meile võimaluse otseselt mõõta Varuaru mõju

järelepärimiste koguarvule ja mõõta tundides lahenduse

kasutamise ajalist kokkuhoidu.

Varuaru rakendamine teiste asutuste või institutsioonide poolt peab

olema tehtav minimaalse kuluga ja lihtsate tehniliste lahendustega.

Projekti meeskond

ja töökorraldus

Kirjeldage rollide ja

töö jaotust

projektimeeskonnas.

Missugust täiendavat

ekspertiisi tuleb

juurde kaasata (nt

tehniline ekspertiis,

andmekaitse)?

Töökorraldus

Projekti meeskond on jaotatud kolme gruppi – äri, IT ja

arenduspartner. Projekti äri pool on PRIA enda personal, kes

tegeleb projektijuhtimise, kommunikatsiooni ja ärivajaduste

väljaselgitamisega. Selleks kaasame me väikestes mahtudes nii

juhtivad-ärianalüütikud kui ka majasisesed tehisaru analüütikud.

Projekti IT pool on REMITK, kes pakub IT projektijuhtimist ja

vajalikku tehnilist platvormi. Lisaks aitab projekti läbi viia

erasektorist arenduspartner, kelle põhiline ülesanne on teostada

ärianalüüs ja projekti tehniline lahendus nagu arendus ja

süsteemianalüüs.

Töökorralduse puhul jätkame sissetöötatud tööprotsessidega.

PRIA-l on välja töötatud tehisaru strateegia ja rakendame JDM

poolt väljastatud tehisaruga seotud direktiive. Andmekaitse,

infoturbe- ja riskidega seotud küsimustes on meil majasisene

ressurss olemas, kelle poole küsimustega pöörduda.

Rollide jaotus

PRIA

• Projektijuht/tooteomanik – eesmärk projekt edukalt ellu

viia, täidab administratiivseid tegevusi, tooteomanikule

seatud ülesandeid ja juhib kommunikatsiooni.

REMITK:

• IT projektijuht - Planeerib, juhib ja jälgib IT projekti kulgu,

ajakava, eelarvet ning eesmärkide täitmist. Suhtleb

arenduspartneriga ning tagab It lahenduste eduka

elluviimise.

4. Projekti detailsem kirjeldus

• IT arhitekt – Kinnitab toote tehnilise ülesehituse ja

arhitektuuri. Veendub, et lahendus oleks skaleeritav,

turvaline ja ärinõuetele vastav.

• IT administraator – Haldab lahenduse tehnilist platvormi,

tagab nende töökindluse ja turvalisuse.

Arenduspartner:

• Ärianalüütik – teostab ärianalüüsi ja tõlgendab äripoole

vajadused IT-le.

• Süsteemianalüütik - Analüüsib ärinõudeid ja tõlgendab

neid IT-lahenduse spetsifikatsiooniks. Kirjeldab

funktsionaalsust ja protsesse arendajale.

• Arendaja – Arendab tarkvaralahendust vastavalt nõuetele.

• Tehisaru tehniline ekspert - Töötab välja tehisaru tehnilise

lahenduse, andmete töötlemise ja edastamise protsessi.

Jätkutegevused

Kirjeldage

planeeritud

jätkutegevusi pärast

rahastusperioodi

lõppu.

Oleme planeerinud Varuaru rakendada kõikidesse

toetusskeemidesse selliselt, et 2029. aastaks on 6061

järelepärimisest saanud 0 ning saame teha otsused toetustaotlustele

maksimaalselt 30 tööpäevaga (tänane teenustase max 59

tööpäeva). Kiiremad toetustaotluste otsused on üks PRIA 2025-

2029 arengukava mõõdikutest, mille saavutamisele (antud projekti

raames saavutatavate tehisarulahendusega) soovime tuge juurde

saada.

Teiseks oluliseks jätkutegevus on lahenduse propageerimine nii

Eesti sisestele kui ka Euroopa Liidu partneritele. PRIA tänasest

kogemusest ja tehisaru lahendustest (nii toetustaotluste hindamine

kui pildituvastus) on teised Euroopa Liidu põllumajandustoetuste

makseasutused väga huvitatud. Kogemuste ja teadmiste

edastamine erinevatel koostööplatvormidel saab olema kriitilise

tähtsusega jätkutegevus, et lahendus ei piirduks vaid ühe asutuse

või riigiga.

Riskid ja

maandamismeetmed

Kirjeldage peamisi

riske, mis võivad

takistada projekti

elluviimist või

eesmärkide

saavutamist, millised

maandamismeetmed

kasutusele võetakse?

Projekti elluviimist võivad takistada mitmed riskid. Peamiste

riskikohtadena näeme:

1. Tehisaru süsteem saab kätte kõik andmed, kuid ei suuda

reaalajas pakkuda piisavat tuge, et täita projekti

lõppeesmärki.

a. Riski maandamine: Oleme analüüsinud ühe

taotlusvooru kõiki järelepärimisi selleks, et

sildistada nende sisu ja leida viise, kuidas neid

ennetada. Kasutades PRIA majasisese tehisaru

meeskonna teadmisi, oleme kindlad, et suudame

4. Projekti detailsem kirjeldus

tehisarusüsteeme rakendades järelepärimiste arvu

vähendada. Projekti raames saame me teha katsetusi

väiksema valimi peal, et töös esitatud hüpoteesi

väiksel skaalal tõestada. Juhul kui projekt peaks

väiksel skaalal ebaõnnestuma, siis on olemas ka

täpselt dokumenteeritud kasutusjuhtum ja

põhjendused, miks süsteem ebaõnnestus ja mida

tuleks õnnestumise jaoks muuta.

2. Varuaru väljund sõltub alusandmete kvaliteedist, mis

võivad olla aegunud või vigased.

a. Riski maandamine: Alusandmete korrastamine ja

kasutatavaks muutmine saab olema väga tähtis osa

protsessist. Juhul kui alusandmete korrastamine ei

ole võimalik, siis on varuvariandina võimalus anda

dokumentide esitajale teada/hoiatus, et kindlates

sektsioonides on alusandmed nõrgad ja need tuleb

üle kontrollida. Selline lähenemine aitab kliendil

esitada kvaliteetsemaid dokumente. Küll aga on

peamine siht veenduda, et alusandmed on

korrektsed, muutes alusandmete töötlemise üheks

protsessi osaks, millega tehisaru tegeleb.

3. Liikumised ja muudatused meeskonnas

a. Riski maandamine: Selliste projektide puhul on oht

ebaõnnestumiseks inimressursi muutuste tõttu. Selle

riski mõju vähendame PRIA ja REMITKi siseselt

süsteemse dokumentatsiooniga, et kõik teadmised,

otsused ja suunad oleks kirjalikult talletatud.

Arenduspartneritega tagavad (mille täitmist

kontrollitakse) raamlepingud, et kogu projekt oleks

nii haldamise kui sisu mõistes dokumenteeritud.

5. Seos teadus- ja arendustegevuse kriteeriumitega (palun kirjeldage)

Tegevuse liik (alusuuring,

rakendusuuring või

eksperimentaalarendus)

Eksperimentaalarendus

Uudsus Tänu uuele tehnoloogiale on võimalik rakendada

kvaliteedikontrolli protsessi alguses ning taotlejale

täpselt kirjeldada, miks tema poolt esitatud

informatsioon ei ole õigusaktiga või tema enda

taotluse sisuga vastavuses.

Pole teada (PRIA suhtleb pidevalt kõigi

liikmesriikide makseagentuuridega), et sama

lahendust kuskil mujal hetkel rakendataks või

katsetataks.

5. Seos teadus- ja arendustegevuse kriteeriumitega (palun kirjeldage)

Oleksime sellise toote rakendamise järgselt Euroopa

Komisjoni Makseagentuuride seas pioneeriks ja

suunanäitajaks.

Loomingulisus Tegemist ei ole lihtsalt ühe konkreetset probleemi

lahendamisega vaid terve protsessi uuesti ümber

kujundamisega kliendisõbralikuks.

Puudub teadmine, et sellist lahendust kuskil täna

kasutatakse.

Ettemääramatu tulemus Planeeritud on:

• tegevuskava,

• projektile kuluv aeg

• ressurss.

Oleme veendunud, et tehniline teostatavus on

saavutatav lähtudes oma varasemast kogemusest ja

vahetades teadmisi tehisaru lahendusi pakkuvate

tehniliste ekspertidega. Hetkel on aga ettemääramatu

Varuaru terviklik mõju, mida saame alles prototüübi

katsetamise käigus teada.

Kuigi meie siht on vähendada järelepärimisi

vähemalt poole võrra, võib reaalsuses see mõju olla

väiksem kui planeeritud kuna tegemist ei ole

klassikalise konkreetse algoritmilise lahendusega

vaid mudeli pideva treenimisega, kus lõplik tulemus

ei ole ette ennustatav.

Süsteemsus

PRIAl on selgelt defineeritud projekti juhtimise

protsess, mis hõlmab nii planeerimist, eesmärkide

seadmist ning eelarvestamist.

Iga projekti läbiviimiseks on kokkulepitud

metoodika mida omakorda kontrollib ja suunab

juhtrühm. Tööde aeg, tegevused, kulutused, otsused

ja koosolekud dokumenteeritakse süsteemselt.

Selline süsteemsus on vajalik kuna PRIA töö tulem

on alati väga selge rahalise mõõtme ja riskiga.

Töö kvaliteedi tagamiseks ja selle kinnitamiseks

auditeerivad mitmed erinevad asutused (EL

komisjon, Kontrollikoda, Riigikontroll,

Sertifitseerimisasutus jne) PRIA tööd, milles antud

soovitused ja nende rakendamine vähendavad

finantsriski toetuseelarve haldamisel.

Ülekantavus või korratavus

Pakutava lahenduse lähtekood saab olema avalik

ning toote enda sisse saab olema algfaasis korratavus

sisse kirjutatud. Meie eesmärk on tekitada lahendus,

5. Seos teadus- ja arendustegevuse kriteeriumitega (palun kirjeldage)

mida on võimalik ka teistel asutusel ja

institutsioonidel kerge vaevaga rakendada.

Lisaks on asutustel võimalik lahendust rakendada

osaliselt, et ise järgi proovida kas antud süsteem

aitab nende strateegilisi eesmärke ellu viia ja saada

kätte kogemus päris lahendusest enne kui seda täies

mahus üle terve asutuse rakendatakse.

Projekti kulg on PRIA kodulehelt leitav ning projekti

käigus tehtud avastused ja teadmised ei jää vaid

meile vaid me jagame neid ka teistega sh teiste EL

Makseagentuuridega.

6. Projekti eelarve ja ajakava

Lisa iga etapi ning tegevuse juurde tegevuse kirjeldus, algus ja lõpp ning eelarve.

I etapp – Projekti käivitamine ja

ärianalüüs

01.08.2026-31.10.2026 // 45 000 €

Kirjeldus: Projekti käivitamine ja juhtimisraamistiku loomine (kickoff, ajakava, riskid,

ressurss). Ärianalüüs ja kasutusjuhtumite kaardistamine (järelepärimiste kaardistamine on

juba osaliselt tehtud). Andmete ja alusandmete puhastamise/kasutamise analüüs. Tehnilise

arhitektuuri kinnitamine.

II etapp – prototüüp ja

eksperimenteerimine

01.11.2026 – 31.01.2027 // 72 471 €

Kirjeldus: Prototüübi arendus ja ja lihtsustatud valideerimisloogika loomine. Esmane

testimine ja kvaliteedikontroll, andmete kvaliteedi parandus ja ettevalmistus.

III etapp – Täislahenduse

arendus

01.02.2027 – 31.08.2027 // 260 000 €

Kirjeldus: Täislahenduse arendus (semantiline kontroll, reaalajas info valideerimine).

Integratsioon PRIA süsteemidega ja kasutajaliidese parendused. Turvalisuse ja

andmekaitse kontrollid.

IV etapp – Pilootmeetme

testimised, retro, järeltegevused

ja projekti lõpetamisega seotud

tegevused

01.09.2027 – 31.10.2027 // 39 000 €

Kirjeldus: Lahenduse piloteerimine reaalses voorus. Süsteemi seire, hooldus ja tugi. Retro

ja õppetunnid ning kogemuste jagamine, mõjuanalüüsid ja lõpparuanne.

7. Kasutatavate andmete ülevaade

Ülevaade projekti käigus

töödeldavatest andmetest

PRIAle esitatavad andmed ja avaandmed

Kas vajalik on läbi viia

andmekaitsealane mõjuhinnang?

Ei

Kas projekti käigus rakendatakse

andmejälgijat?

Ei

Kas vajalik on täita algoritmi

kasutatavuse vorm?1

Jah

Kas projekti käigus avalikustatakse

avaandmeid?

Ei

8. Muu vajalik teave vabas vormis

1 AI ülevaade | Kratid

Volitused

Kontrollige e-äriregistrist2, kas Teil on äriregistri registrikaardi järgi õigus taotleja esindamiseks. Juhul,

kui Teil puudub e-äriregistris taotleja esindusõigus, saate oma esindusõigust tõendada, lisades

taotlusele digiallkirjastatud volituse.

Kinnitused

Palun tutvuge alljärgnevate tingimustega ning kinnitage, et olete nendega nõus:

Annan nõusoleku:

- teha õiguspädevale organile järelpärimisi;

- teostada taotleja suhtes toetuse andmise tingimustest tulenevaid õigusi;

- edasise infovahetuse toimumiseks elektroonilisel teel.

Kinnitan järgnevat:

- kõik taotluses esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ja ehtsad;

- taotluses sisalduv projekt vastab toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud

eesmärkidele ja toetatavatele tegevustele;

- taotlejal on toetuse andmise tingimustes sätestatud projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik

kvalifikatsioon või kogemus ning õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus;

- taotleja kohustub väljastama andmeid ja osutama igakülgselt kaasabi Justiits- ja

Digiministeeriumile ning teistele asutustele, kelle kohustus on teha taotluses sisalduva projekti

elluviimise üle järelevalvet;

- taotleja kohustub viima projekti ellu taotluses esitatud teabe ja tingimuste alusel;

- taotleja kohustub Justiits- ja Digiministeeriumi viivitamata teavitama taotluses esitatud

andmetes toimunud muudatusest ja ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta

otsuse tegemist;

- taotlejal on nõutavad vahendid projekti omafinantseeringu tagamiseks;

- taotleja on teadlik, et toetuse saamise info ja toetuse summa avalikustatakse.

☒ Kinnitan, et kõik taotluses esitatud andmed on õiged ja täielikud, olen ülaltoodud

tingimustega tutvunud ja olen nendega nõus.

2 Juriidilise isiku otsing | e-Äriregister

Tähe 4 / 51010 Tartu / infotelefon 1737 / [email protected] / www.pria.ee / registrikood 70005967

Justiits- ja Digiministeerium

Teie nr

[email protected] Meie 30.07.2026 nr 1-10/26/24-2

Tehisarulahenduste toetusmeetme taotlusele täiendavad küsimused

Vastame Teie poolt 22.07.2026 saadetud kirjas meetmes „Tehisarulahenduste ja privaatsust tagavate tehnoloogiate kasutuselevõtu toetus“ PRIA poolt esitatud projektitaotlusele esitatud küsimustele.

1. Palume täiendada taotlust kirjeldusega: 1.1. kuidas on kavandatud projekti käigus saadud kogemuste ja loodud lahenduse jagamine

teiste toetuse andjatega.

Vastus: Eestis on kaks infosüsteemi, mille üheks oluliseks funktsionaalsuseks on toetuste menetlemine ja maksmine – SFOS (äritellijaks Riigi Tugiteenuste Keskus) ja MATS (äritellijaks PRIA). Viimase kahe aasta jooksul on RTK ja PRIA vahel toimunud mitmeid kohtumisi, kus on tutvustatud teineteisele loodud funktsionaalsusi, jagatud teadmisi kasutatud tehnilist lahenduste osas ning vahetatud kogemusi infosüsteemide arendamisel. Teised toetuse andjad, eelkõige Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, kasutavad oma teenuste osutamisel suuremal või vähemal määral SFOS-is ja MATS-is loodud lahendusi. Lisaks annavad erinevaid toetusi ka kohalikud omavalitsused aga PRIA-le teadaolevalt ei kasutata seal toetuse andmise infosüsteeme vaid tegemist on pigem käsitööl põhinevate protsessidega. AI-põhised lahendused on tänaseks realiseeritud peamiselt MATS infosüsteemis ning nende kasutusvõimaluste laiendamine SFOS-i ja teiste toetuste menetlemise protsessidega seotud infosüsteemidesse on PRIA üks eesmärke.

Projekti käigus saadud kogemuste ja loodud lahenduse jagamine toimub mitmel tasandil. Esiteks tutvustatakse projekti tulemusi regulaarselt RTK-le ja teistele toetuse andjatele olemasolevate koostööformaatide kaudu. Teiseks koostatakse projekti käigus dokumentatsioon, arhitektuurikirjeldused, kasutusjuhised ning rakendamise soovitused, et teistel asutustel oleks võimalik hinnata lahenduse kasutuselevõtu võimalusi oma menetlusprotsessides.

Lisaks Eesti-sisesele teadmussiirdele tutvustab PRIA projekti tulemusi Euroopa Liidu makseagentuuride koostöövõrgustikes (näiteks 2 korda aastas toimuval EL makseagentuurid töökohtumisel – Panta Rhei. PRIA ekspert Johannes Voldemar Valter on juhtinud rahvusvahelistes makseagentuuride koostööformaatides ka AI töögruppe) ja rahvusvahelistel koostööplatvormidel. Arvestades teiste liikmesriikide suurt huvi PRIA

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS PRIA

Märge tehtud: 30.07.2026 Kehtib kuni:

Alus:

seniste tehisarulahenduste vastu, nähakse projekti ühe olulise väljundina ka teadmiste ja kogemuste jagamist Euroopa tasandil, et toetada sarnaste lahenduste kasutuselevõttu teistes organisatsioonides.

1.2. eelkõige palume selgitada, kas projekti tulemusena valmivad korduvkasutatavad metoodikad, arhitektuurikirjeldused, juhendmaterjalid või muud väljundid, mis võimaldavad teistel avaliku sektori asutustel rakendada reeglipõhist või tehisaru toetatud taotluste valideerimist.

Vastus: Projekti tulemusena valmivad lisaks tehnilisele lahendusele ka korduvkasutatavad metoodikad, arhitektuurikirjeldused, juhendmaterjalid ning rakendamise põhimõtted, mille eesmärk on võimaldada sarnase lähenemise kasutuselevõttu teistes avaliku sektori asutustes (eelkõige SFOS infosüsteemis). Projekti üheks lähtekohaks on luua lahendus, mis ei ole seotud üksnes PRIA konkreetsete toetusskeemide või infosüsteemidega, vaid mida saab kohandada erinevate taotluste, menetlusprotsesside ja asutuste vajadustele.

Projekti käigus valmivad vähemalt järgmised korduvkasutatavad väljundid:

• taotluste ja dokumentide tehisaru toetatud valideerimise metoodika; • andmete ettevalmistamise, struktureerimise ja kvaliteedikontrolli põhimõtted; • tehniline arhitektuurikirjeldus koos integraatsioonimustrite ja turvanõuetega; • reeglipõhise ning tehisaru toel toimiva valideerimise rakendamise juhend; • kasutusjuhtumite kirjeldused koos mõõdetud mõjude ja saadud õppetundidega; • projekti käigus väljatöötatud soovitused avaliku sektori organisatsioonidele

sarnaste lahenduste rakendamiseks.

Lahendus kavandatakse modulaarse ja skaleeritavana, et seda oleks võimalik rakendada erinevates valdkondades ning erinevate toetuse andjate juures minimaalse täiendava arendusega. Samuti on PRIA eesmärk luua lahendus, mille lähtekood ja tehnilised põhimõtted oleksid võimalikult laialdaselt kasutatavad ning toetaksid teiste asutuste võimekust rakendada reeglipõhist või tehisaru toetatud taotluste valideerimist.

Projekti käigus loodud dokumentatsiooni, kogemusi, arhitektuurilisi valikuid ja õppetunde jagatakse nii Eesti avaliku sektori koostöövõrgustikes kui ka Euroopa Liidu makseagentuuride koostööplatvormidel, et toetada lahenduse korduskasutust ja edasist arendamist ka väljaspool PRIAt.

2. Lisaks palume täpsustada, 2.1. milliseid tehisaru mudeleid või mudeliklasse on projekti elluviimisel kavandatud

kasutada.

Vastus: Projekti algfaasis keskendub PRIA avatud lähtekoodiga ning lokaalselt käivitatavate tehisaru mudelite testimisele, et tagada lahenduse turvalisus, kontrollitavus, kuluefektiivsus ja sõltumatus konkreetsetest teenusepakkujatest. Eelistatud on mudelid, mida on võimalik kasutada PRIA ja REMITKi hallatavas infrastruktuuris ning mille kasutamine vastab avaliku sektori infoturbe- ja andmekaitsenõuetele.

Esmase arendustegevuse käigus on plaanis hinnata erinevate suurte keelemudelite (Large Language Models, LLM) sobivust taotluste analüüsimiseks, dokumentide struktureerimiseks, semantiliste vastuolude tuvastamiseks ning õigusaktidest tulenevate nõuete kontrollimiseks. Alustatakse võimalikult optimeeritud ja ressursisäästlike mudelitega, mis võimaldavad saavutada hea kvaliteedi mõistliku arvutusressursi juures. Projekti käigus võrreldakse erinevate mudelite täpsust, kiirust, hallutsinatsioonide esinemise sagedust ning võimet põhjendada tehtud tähelepanekuid.

Kuna projekti eesmärk ei ole taotluste automaatne koostamine, vaid nende sisuline valideerimine, nähakse peamise mudeliklassina loomuliku keele töötlemise (NLP) ja suurte keelemudelite kasutamist. Nende ülesandeks on tuvastada taotluses puuduolevat informatsiooni, kontrollida esitatud andmete omavahelist kooskõla, võrrelda taotluses sisalduvat teavet toetuse tingimuste ja õigusaktidega ning anda kasutajale arusaadavat tagasisidet võimalike probleemide kohta.

Lisaks keelemudelitele hinnatakse projekti käigus ka hübriidse lähenemise kasutamist, kus tehisaru mudelite töö ühendatakse traditsiooniliste reeglipõhiste kontrollidega. Selline lähenemine võimaldab kasutada reeglipõhist loogikat juhtudel, kus nõuded on üheselt määratletavad, ning rakendada tehisaru seal, kus on vajalik sisuline või semantiline analüüs. Eesmärk on saavutada lahendus, mis ühendab mõlema lähenemise tugevused ning pakub võimalikult usaldusväärseid tulemusi avaliku sektori menetlusprotsessides.

Samuti on kavas katsetada teadmuspõhiseid lahendusi, kus keelemudelid töötavad koos projekti käigus ettevalmistatavate teadmushoidlate, õigusaktide, juhendmaterjalide ja muude alusandmetega. See võimaldab siduda mudeli väljundid konkreetsete allikatega ning vähendada olukordi, kus tehisaru annab ebatäpseid või kontrollimata vastuseid.

Konkreetsete mudelite lõplik valik tehakse projekti eksperimentaalarenduse etapis läbiviidavate testide tulemuste põhjal. Arvestades projekti teadus- ja arendustegevuse olemust, ei ole käesolevas etapis võimalik ette määrata ühte konkreetset mudelit või tehnoloogiat, kuna projekti üheks eesmärgiks ongi hinnata erinevate mudelite sobivust ning leida avaliku sektori vajadustele kõige tõhusam ja usaldusväärsem lahendus.

Valiku tegemisel hinnatakse eelkõige järgmisi kriteeriume:

• võimekus töödelda eestikeelseid dokumente; • võimekus analüüsida keerukaid toetustaotlusi ja õigusakte; • vastavus infoturbe- ja andmekaitsenõuetele; • võimalus kasutada mudelit lokaalses või kontrollitud keskkonnas; • skaleeritavus teistele avaliku sektori asutustele; • kuluefektiivsus ja tehniline jätkusuutlikkus; • tulemuste põhjendatavus ja kontrollitavus.

Selline tehnoloogianeutraalne lähenemine võimaldab projekti käigus valida lahenduse, mis pakub parimat tasakaalu täpsuse, turvalisuse, kasutatavuse ja korduvkasutatavuse vahel ning loob eeldused lahenduse laiemaks rakendamiseks ka teistes avaliku sektori organisatsioonides.

2.2. Võimalusel palume kirjeldada nende valiku põhimõtteid, selgitada, kas eelistatakse olemasolevaid kommertslahendusi, avatud lähtekoodiga mudeleid või muid lahendusi,

Vastus: Projekti lähtepositsioon on eelistada avatud lähtekoodiga ja lokaalselt kasutatavaid tehisaru mudeleid ning nendele tuginevaid lahendusi. Selline lähenemine on kooskõlas projekti eesmärgiga luua avaliku sektori jaoks usaldusväärne, turvaline ning teistele asutustele ülekantav lahendus. Samuti toetab see projekti eesmärki luua lahendus, mida oleks võimalik tulevikus rakendada ka väljaspool PRIA teenuseid ja infosüsteeme.

Avatud lähtekoodiga mudelite eeliseks peame suuremat läbipaistvust ja sõltumatust konkreetsest teenusepakkujast. Avalikus sektoris on oluline mõista, millistel põhimõtetel mudel töötab, kuidas seda seadistatakse ning millised tegurid võivad mõjutada selle väljundeid. Kommertslahenduste puhul võib osa mudeli toimimisloogikast jääda nn „musta kasti“ tasemele, mis raskendab kallutatuse, turvariskide, mudeli muutuste ja otsuste põhjendatavuse hindamist. Seetõttu peame oluliseks säilitada võimalikult suur kontroll nii tehnilise lahenduse kui ka töödeldavate andmete üle.

PRIA-l on olemas tehisaru lahenduste katsetamiseks vajalik infrastruktuur ja arvutusvõimekus, mis võimaldab mudeleid kasutada lokaalselt. See tähendab, et testimise ja arendamise käigus kasutatavad andmed ei pea lahkuma PRIA kontrollitavast keskkonnast. Selline lähenemine vähendab andmekaitse- ja infoturberiske ning annab võimaluse hinnata erinevaid mudeliklasse ja tehnilisi lahendusi reaalses kasutuskontekstis.

Samas ei välistata projekti käigus ka kommertslahenduste hindamist. Kui eksperimentaalarenduse käigus ilmneb, et mõni kommertsteenus pakub märkimisväärselt paremat täpsust, usaldusväärsust või funktsionaalsust, analüüsitakse selle kasutamise võimalikkust ning vastavust avaliku sektori nõuetele. Lõplik tehnoloogiline valik tehakse projekti käigus läbiviidavate testide, võrdlusanalüüside ja kasutusjuhtumite tulemuste põhjal.

Eelduslikult kujuneb lõplik lahendus hübriidseks, ühendades tehisaru mudelid, teadmuspõhised komponendid ning reeglipõhised kontrollmehhanismid. Selline lähenemine võimaldab kasutada tehisaru semantilise analüüsi tugevusi, säilitades samal ajal kontrollitavuse ja õigusaktidest tulenevate nõuete täpse rakendamise. Projekti eesmärk ei ole toetuda ühele kindlale mudelile või tootjale, vaid leida avaliku sektori vajadustele kõige sobivam, turvalisem ja jätkusuutlikum lahendus.

2.3. täiendada projekti eelarve kirjeldust, põhjendades kavandatud kulude kujunemist ja nende seost valitud tehnilise lahendusega.

Vastus:

Eelarve selgitused

I etapp – Projekti käivitamine ja ärianalüüs

• Projektijuhi ning tehisintellekti (TI) meeskonna tööjõukulu katmine. o Ärianalüüsi, kasutusjuhtumite kaardistamise, nõuete täpsustamise

ning tehnilise arhitektuuri kavandamisega seotud tegevused.

II etapp – Prototüüp ja eksperimenteerimine

• Projektijuhi ning TI meeskonna tööjõukulu katmine. o Esmase prototüübi loomine ja valideerimisloogika väljatöötamine.

• Kommertsmudelite ja teiste tehisaru lahenduste kasutamise kulu prototüüpimiseks, võrdlustestide läbiviimiseks ning erinevate tehniliste lähenemiste hindamiseks.

• Andmete ettevalmistamise ja kvaliteedi parandamisega seotud tegevused.

III etapp – Täislahenduse arendus

• Projektijuhi ning TI meeskonna tööjõukulu katmine. • Varuaru lahenduse arendus- ja juurutamiskulud.

o Orkestraatori loomine, mis juhib erinevate mudelite, reeglite ja töövoogude kasutamist ning määrab, milline mudel või komponent konkreetset ülesannet täidab, millist sisendit kasutab ja millises ulatuses vastuse kujundamises osaleb.

o Integratsioonid olemasolevate infosüsteemidega, kasutajaliidese arendus ning turvalisuse ja andmekaitse nõuete rakendamine.

IV etapp – Piloteerimine, tagasivaade ja projekti lõpetamine

• Projektijuhi ning TI meeskonna tööjõukulu katmine. o Lahenduse piloteerimine reaalses kasutuskeskkonnas.

• Mõjuanalüüside läbiviimine, tulemuste hindamine, dokumenteerimine ning teadmussiirde tegevused.

• Projekti lõpetamise ja lõpparuandlusega seotud tegevused.

Vajadusel on PRIA valmis esitama detailsema eelarvejaotuse kululiikide, töömahtude ja eelarveridade lõikes koos selgitustega, kuidas kulud panustavad projekti eesmärkide saavutamisse. Projektimeeskonna tasustamisel oleme arvestanud kalendrikuus palgakuluga 3200,00 € bruto + tööjõumaksud. Arenduse teostamiseks oleme arvestanud REMITK (IT keskus on informeeritud) raamlepinguga nr 266270 ning seal pakutud tunnihinnaga 39,70 (KM-ta). Nimetatud raamlepingu jääk on piisav projekti teostamiseks.

Lugupidamisega

Mario Liimann toodete juht Toetuste arendamise osakond Ärianalüüsi ja toodete arendamise büroo

Lisa(d):

Dokumendi koostaja: Kiido Levin, [email protected], 505 3279

1

TOETUSE KASUTAMISE LEPINGU NR 1-15/121 ERITINGIMUSED

Eesti Vabariik, Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu, registrikood 70000898, asukoht Suur- Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab kantsleri volituse alusel digiriigi asekantsler Lauri Luht (edaspidi nimetatud „toetuse andja“) ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, registrikood 70005967, asukoht Tartu maakond, Tartu linn, Tähe tn 4, 51010, keda esindab Margus Noormaa (edaspidi nimetatud „toetuse saaja“), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, LÄHTUDES toetuse andja ja toetuse saaja ühisest huvist toetada avaliku sektori innovatsiooni ja teadus-arendustegevusi, kiirendada tehisaru ja privaatsuskaitse tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu avalikus sektoris ning toetuse saaja poolt 17.06.2026. a esitatud taotlusest, sõlmisid käesoleva toetuse kasutamise lepingu (edaspidi „leping“) alljärgnevas:

1. Lepingu objekt 1.1. Riigieelarveline projektitoetus summas 354 000 eurot, mis sisaldab käibemaksu (edaspidi

„toetus“). Toetuse saaja kohustub tagama projekti elluviimiseks taotluses kavandatud vähemalt 15% omafinantseeringu.

1.2. Toetuse saaja kasutab toetust eksperimentaalarenduseks, mille eesmärk on tekitada tehisaru baasil tööprotsess, mis valideerib toetustaotluse sisulise ja juriidilise vastavuse enne taotluse esitamist. Toetuse aluseks olev projekti kirjeldus, eeldatav tegevuste ajakava ning eelarvejaotus on esitatud lepingu lisas 2.

1.3. Toetus antakse justiits- ja digiministri 18.05.2026 määrusega nr 15 „Tulevikukindla andmemajanduse ökosüsteemi mudel ja taristulised lahendused andmete turvaliseks haldamiseks, käitlemiseks ja väärindamiseks“ kehtestatud korras.

1.4. Toetuse kasutamise lõpptähtpäev on 31.10.2027.

2. Toetuse väljamaksmise aeg 2.1. Toetuse väljamakse aluseks on leping. 2.2. Toetuse andja kannab toetuse ühekordse maksena toetuse saaja arveldusarvele 10 (kümne)

tööpäeva jooksul alates toetuse andja poolt lepingu jõustumisest teada saamisest. 3. Aruannete esitamine 3.1. Aruande projekti elluviimise kohta esitab toetuse saaja e-posti [email protected] kaudu toetuse

andjale ühe kuu jooksul alates projekti lõpptähtpäevast. 3.2. Põhjendatud juhul võib toetuse andja toetuse saaja kirjaliku taotluse alusel pikendada aruande

esitamise tähtaega. Nimetatud taotlus tuleb esitada toetuse andjale hiljemalt kolmkümmend kalendripäeva enne projekti lõppkuupäeva.

3.3. Toetuse kasutamise aruanne esitatakse lepingu lisas 1 toodud vormil. 4. Erisätted 4.1. Toetuse saaja nimetab toetuse andja lepingu objektis kirjeldatud tegevuse toetajana vastavates

trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki-, tele- ja raadioreklaam jne) ja avalikel esinemistel, kasutades võimalusel toetuse andja logo vastavalt valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi stiilijuhistele.

4.2. Toetuse saaja on kohustatud lõpetama toetuse andja soovil toetuse andja sümboolika edasise kasutamise.

4.3. Kui toetuse saaja on taotlenud toetuse arvelt toetatavale projektile või osale projekti tegevustest toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses/lepingus olema esitatud sellekohane teave.

4.4. Toetuse arvelt ei rahastata kulusid, mis on toetuse saajale hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori või välisvahenditest.

4.5. Pooled on kokku leppinud, et üldtingimuste punktides 3.1.5 ja 4.4-4.6 kohaldatakse toetuse tagasimaksmise ja tagasinõudmise sätete osas üldtingimuste asemel riigieelarve seaduse paragrahve 55 ja 551.

5. Volitatud esindajad 5.1. Toetuse andja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Kaarel Sepp, tel. +372 5384

2

6976, e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Toetuse saaja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Mario Liimann,

tel. +37258400910, e-post [email protected]. 6. Lepingu lisad Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad: 6.1. Lisa 1 – toetuse kasutamise aruande vorm 6.2. Lisa 2 – esitatud taotlus 6.3. Lisa 3 – toetuse taotlemisega seotud kirjavahetus 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele toetuse kasutamise

lepingute üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Justiits- ja Digiministeeriumi kodulehel aadressil https://www.justdigi.ee/majandusteave-ja- riigihanked#justiitsministeeriumi_lepingute_uldtingimused ning tal oli võimalik nende kohta küsida selgitusi ja teha ettepanekuid eritingimustes üldtingimuste kohaldamata jätmiseks või muutmiseks. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised.

7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument.

7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.

Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 6 208 100 Tel: 737 1200 E-post: [email protected] E-post: [email protected]

Arveldusarve nr: EE891010220034796011, Viitenumber: 2800047135

3

LISA 1 TOETUSE KASUTAMISE LEPINGULE NR 1-15/121

Toetuse kasutamise aruande vorm

I osa: Tegevusaruanne Kirjeldada lühidalt, milliseid tegevusi ja millal on tehtud ning millised on olnud tulemused ehk anda ülevaade läbiviidud tegevustest. Selgitada, kas tegevuste tulemustes oli erinevusi võrreldes kavandatuga (millest tulenevalt). Toetuse kasutamine loetakse eesmärgipäraseks kui vahendid on kasutatud projekti taotluses esitatud eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste teostamiseks. Tehisaru ja privaatsuskaitse tehnoloogiate arendamisele iseloomulikult võib toetatava projekti käigus ilmneda, et kavandatud lahendus ei olnud tehniliselt või õiguslikult teostatav. Sellisel juhul loetakse toetuse eesmärk täidetuks, kui projekt on ellu viidud heas usus, kooskõlas kavandatud metoodikaga ning tulemused, sh ebaõnnestumise põhjused, on dokumenteeritud ja avalikustatud.

Tegevus Periood Teostatud tegevused ja saavutatud tulemid

Tegevus 1

Tegevus 2

Tegevus 3

Tegevus 4

Tegevus 5

Tegevus 6

II osa: Finantsaruanne Esitada finantsaruanne vastavalt järgnevale tabelile. Selgitada, kas planeeritud eelarves ning tegeliku kulu vahel oli erinevusi võrreldes kavandatuga (millest tulenevalt). Tabel 1. Projekti vahendid kokku

SUMMA käibemaksuta [€]

Käibemaks [€]

Aruandeperioodil laekunud toetus

Planeeritud omafinantseering

Projekti vahendid kokku

Tegelikud kulud toetuse vahenditest

Tegelikud kulud omafinantseeringu vahenditest

Projekti tegelik kulu kokku

Toetuse jääk

Toetuse jääk kuulub tagastamisele EI/JAH

Tabel 2. Tegelik kulu toetuse vahenditest aruandeperioodil

SUMMA käibemaksuta [€]

Käibemaks [€]

Tegevus 1

Tegevus 2

Tegevus 3

Kokku

Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/