Tere!

Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus § 5 lg 9 lubab jätta selgitustaotlusele vastamata, kui isikut ei ole võimalik kindlaks teha.

Sellegipoolest selgitame, et oma küsimustele leiate hõlpsasti vastuse meie kodulehelt, näiteks kasutades meie tehisintellekti Bürokratt, mis töötab meie koostatud materjalide pinnalt. Nii saimegi vastuseks teie küsimustele, et:

1. 1. Tööandjal ei olnud õigust kasutada töötaja nime, ametinimetust ja nimelist tööalast e-posti aadressi ilma töötajat eelnevalt teavitamata või tema nõusolekut küsimata. Töötaja isikuandmete töötlemine peab toimuma kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtetega, sealhulgas läbipaistvuse ja eesmärgipärasuse põhimõttega. Töötajat tuleb teavitada andmete töötlemise eesmärgist, õiguslikust alusest ja muudest olulistest asjaoludest .

1. 2. Asjaolu, et töötaja edastas ettevõttesiseselt kaks taotluse koostamiseks vajalikku arvnäitajat, ei ole piisav alus tema märkimiseks taotluse täitjaks. Isikuandmete töötlemine peab olema eesmärgipärane ja vastama tegelikule olukorrale. Kui töötaja ei osalenud taotluse täitmises ega andnud selleks nõusolekut, ei saa tema andmete kasutamist pidada õiguspäraseks.

1. 3. Töötaja märkimine taotluse täitjaks ei ole kooskõlas isikuandmete õigsuse põhimõttega, kui töötaja tegelikult taotlust ei täitnud ega selle lõplikku sisu kinnitanud. Isikuandmete õigsuse põhimõte nõuab, et andmed oleksid täpsed ja vajaduse korral ajakohastatud.

1. 4. Tööandja võib teatud juhtudel tugineda töölepingu täitmisele või õigustatud huvile töötaja tööalaste kontaktandmete kasutamisel, kuid selleks peavad olema täidetud konkreetsed tingimused. Õigustatud huvi alusel töötlemine on lubatud ainult siis, kui see on vajalik ja proportsionaalne, ning kui on läbi viidud ja dokumenteeritud õigustatud huvi analüüs. Samuti peab töötajat eelnevalt teavitama andmete töötlemise eesmärgist ja õiguslikust alusest.

1. 5. Jah, tööandja pidi enne andmete edastamist teavitama töötajat töötlemise eesmärgist, õiguslikust alusest, andmete vastuvõtjast ja töötaja õigustest. Isikuandmete kaitse üldmäärus nõuab, et andmesubjektile antakse enne andmete töötlemist vajalik teave.

1. 6. Teise isiku poolt vormis valitud kinnitus ei saa kehtida töötaja suhtes, kes oli märgitud taotluse täitjaks, kuid kes ise kinnitust ei andnud ega kedagi selleks volitanud. Nõusolek peab olema antud vabatahtlikult, selgelt, konkreetselt ja teadlikult. Kui töötaja ei ole kinnitust andnud, ei saa seda tema suhtes kehtivaks pidada.

1. 7. Kui taotluses oli juba märgitud tegeliku täitja nimi ja kontaktandmed, võib teise töötaja andmete lisamine olla vastuolus isikuandmete minimaalsuse põhimõttega. Minimaalsuse põhimõte nõuab, et töödeldaks ainult neid andmeid, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalikud.

1. 8. Töötajal on õigus nõuda tööandjalt teavet töötlemise õigusliku aluse kohta ning paluda konkursi korraldajal oma andmed parandada või eemaldada. Töötajal on õigus tutvuda oma andmetega, nõuda nende parandamist, kustutamist või töötlemise piiramist, samuti esitada vastuväiteid andmete töötlemisele. Lisaks võib töötaja esitada kaebuse Andmekaitse Inspektsioonile või pöörduda kohtusse. Küll aga peab teadma, et inspektsioonile kaebust esitades peab olema eelnevalt tööandja poole pöördutud. Kaebuse esitamine ei taga menetluse alustamist, selleks on inspektsioonil kaalutlusõigus. Samuti ei saa inspektsioonilt nõuda konkreetset sekkumismeedet ehk siis ei saa nõuda, et tulemuseks oleks trahvimine, ettekirjutus vms. Meetme üle otsustab inspektsioon.

Lugupidavalt

Andmekaitse Inspektsioon

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti
LinkedIn | YouTube 

Tere!

Palun Andmekaitse Inspektsiooni üldist selgitust töötaja isikuandmete kasutamise õiguspärasuse kohta järgmises olukorras.

Tööandja esitas ettevõtte nimel kolmandale isikule taotluse ettevõtluskonkursil osalemiseks. Taotlusvorm sisaldas muu hulgas järgmisi kohustuslikke välju:

• * taotluse täitja nimi;
• * taotluse täitja ametinimetus;
• * e-posti aadress.

Tööandja märkis taotluse täitjateks kaks töötajat ning sisestas mõlema nime, ametinimetuse ja nimelise tööalase e-posti aadressi.

Üks nimetatud töötajatest ei täitnud taotlust, ei näinud selle lõplikku sisu enne esitamist, ei olnud teadlik enda märkimisest taotluse täitjaks ega andnud selleks nõusolekut. Töötaja oli varem edastanud ettevõttesiseses e-kirjavahetuses üksnes töötajate arvu kahe konkreetse kuupäeva seisuga. Ta ei kinnitanud ülejäänud taotluses esitatud andmeid ega volitanud teist töötajat esitama kinnitusi enda nimel.

Taotlus sisaldas kohustuslikku kinnitust:

„Kinnitan, et esitatud andmed on õiged ning olen teadlik oma kandidatuuri ülesseadmisest ja nõustun andmete kasutamisega konkursil.“

Taotluses valiti vastuseks „Kinnitan“. Samuti anti nõusolek kasutada konkursi kommunikatsioonis projekti nime, kirjeldust ja esitatud fotosid tingimusel, et materjalid kooskõlastatakse enne avaldamist.

Palun selgitada:

1. 1. Kas tööandjal oli sellises olukorras õigus kasutada töötaja nime, ametinimetust ja nimelist tööalast e-posti aadressi ilma töötajat eelnevalt teavitamata või tema nõusolekut küsimata?
2. 2. Kas asjaolu, et töötaja edastas ettevõttesiseselt kaks taotluse koostamiseks vajalikku arvnäitajat, võib käsitada piisava alusena tema märkimiseks taotluse täitjaks?
3. 3. Kas töötaja märkimine taotluse täitjaks on kooskõlas isikuandmete õigsuse põhimõttega, kui töötaja tegelikult taotlust ei täitnud ega selle lõplikku sisu kinnitanud?
4. 4. Kas tööandja võib tugineda töölepingu täitmisele või õigustatud huvile, kui ta kasutab töötaja tööalaseid kontaktandmeid sellises konkursitaotluses? Kui jah, siis millised tingimused peavad selleks olema täidetud?
5. 5. Kas tööandja pidi enne andmete edastamist teavitama töötajat töötlemise eesmärgist, õiguslikust alusest, andmete vastuvõtjast ja töötaja õigustest?
6. 6. Kas teise isiku poolt vormis valitud kinnitus võib kehtida ka töötaja suhtes, kes oli märgitud taotluse täitjaks, kuid kes ise kinnitust ei andnud ega kedagi selleks volitanud?
7. 7. Kas olukorras, kus taotluses oli juba märgitud tegeliku täitja nimi ja kontaktandmed, võib teise töötaja andmete lisamine olla vastuolus isikuandmete minimaalsuse põhimõttega?
8. 8. Milliseid õigusi saab töötaja sellises olukorras kasutada? Kas töötajal on õigus nõuda tööandjalt teavet töötlemise õigusliku aluse kohta ning paluda konkursi korraldajal oma andmed parandada või eemaldada?

Palun käsitleda päringut üldise ja anonüümse selgitustaotlusena. Päringu eesmärk ei ole praeguses etapis konkreetse tööandja suhtes menetluse algatamine.

Täname selgituse eest.