Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Jõelähtme Vallavalitsus

[email protected]

Teie 01.09.2026 nr 6-4/4528

Meie 28.09.2026 nr 9.3-1/26/4710-4

Saha küla ja Loo aleviku Liiviku

maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Jõelähtme Vallavalitsus esitas Terviseametile (edaspidi amet) kooskõlastamiseks Saha küla ja

Loo aleviku Liiviku maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu. Amet ei kooskõlastanud 07.07.2026

kirjaga nr 9.3-1/26/4710-2 detailplaneeringu lahendust, sest esitatud materjalidest ei selgunud,

kas ja kuidas planeeringuala lähiümbruses paiknevad erinevad äri- ja tootmishooned ning

linnukasvatuse farmid mõjutavad planeeritava ala müraolukorda.

Detailplaneeringu eesmärgiks on muuta maaüksuste piire, näha Liiviku maaüksusele osaliselt

ette elamumaa sihtotstarve ning määrata maaüksuste ehitusõigus, täpsustada

hoonestustingimused, juurdepääsu ja tehnovarustuse lahendus ning seada keskkonnatingimused

planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Planeeringuga on kavandatud 69 üksikelamukrunti ning

10 ridaelamukrunti. Transpordimaa krunte on planeeritud 9 ning üldmaa krunte 7. Lisaks on

kavandatud üks maatulundusmaa krunt Planeeringuala suurus on ca 22,7 ha. Detailplaneering

sisaldab ettepanekut kehtiva üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks üldplaneeringuga

määratud elamumaa kruntide minimaalse suuruse ning Liiviku maaüksuse juhtotstarbe osas.

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning märgib järgmist:

1. Planeeritavale alale rakenduvad keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

(edaspidi KeM määrus nr 71) toodud normtasemed. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase

müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dBA ja öösel 75 dBA (KeM määrus

nr 71 § 6 lg 3). Maksimaalne müratase ei tohi ületada tööstusmüra korral vastava

mürakategooriaga alal müra liigile kehtestatud normtaset rohkem kui 10 dB (KeM määrus

nr 71 § 6 lg 2).

2. Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud järgnev: „Käesoleva detailplaneeringuga ei

kavandata nimetatud äri- ja tootmishoonete naabrusse esmakordselt uut müratundlikku

maakasutust. Planeeringuga toimub selles piirkonnas varasema detailplaneeringu alusel

moodustatud elamumaa kruntide ümberplaneerimine. Seega oli elamumaa olemasolu ja

sellest tulenev vajadus arvestada elamualale kehtivate müranõuetega olemas juba äri- ja

tootmishoonete kavandamise ning rajamise ajal“

Planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12 sätestab detailplaneeringu ülesanded, milleks on

muuhulgas müratingimusi tagavate nõuete seadmine. Ainuüksi asjaolu, et piirkonnas oli

elamumaa olemas juba äri- ja tootmishoonete kavandamise ajal, ei võimalda teha järeldust

kavandatava lahenduse sobivuse kohta. Esitatud materjalidest peaks selgemalt nähtuma,

2(3)

milline on olemasolevate äri- ja tootmisfunktsioonide mõju planeeringualale ning kuidas on

tagatud müranõuete täitmine planeeringu elluviimisel.

Amet on jätkuvalt seisukohal, et müraolukorra väljaselgitamiseks tuleb koostada

mürahinnang. Vajadusel tuleb kavandada täiendavaid leevendavaid meetmeid ning

hinnata nende efektiivsust mürahinnangus (sh olemasolev müraleevendav meede).

Tööstusmüra puhul on olulised lisaks keskmistele ka maksimaalsed müratasemed.

Juhul kui planeeritakse müratasemete mõõtmisi, siis on oluline, et välja oleks toodud, mida

mõõdeti ja millised tegevused mõõtmiste hetkel aset leidsid. Müratasemed peavad olema

hinnatud ja KeM määrusega nr 71 kõrvutatavad. Müratasemete mõõtmisi peab läbi viima

akrediteeritud asutus.

3. Planeeritav ala asub piirkonnas, kus toimub ka lennuliiklus. Seetõttu tuleb hinnata

lennuliiklusest levivaid müratasemeid, et saaks valida piisava heliisolatsiooni

müratundlikele hoonetele. Projekteerimisel tuleks juhinduda muuhulgas standardist EVS

842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“, tagamaks ehituslike võtetega

müra normväärtuste täitmine siseruumides vastavalt sotsiaalministri 12.11.2025 määrusele

nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“.

4. Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud järgnev: „Planeeringuala kontaktvööndis

paiknevad endised linnukasvatushooned ei ole enam linnukasvatusena kasutuses ning

linnukasvatuse tegevuse taastamist nendes ei kavandata. Seetõttu ei ole nimetatud hooned

planeeringu koostamise ajal toimivaks müra- ega lõhnaallikaks. Puudub ka toimivast

linnukasvatusest lähtuv töörežiim ja müraemissioon, mida oleks võimalik olemasoleva või

kavandatava olukorra kirjeldamiseks põhjendatult modelleerida. Sellest tulenevalt ei ole

endisest linnukasvatustegevusest lähtuva müra modelleerimine käesoleva detailplaneeringu

raames asjakohane. Samuti ei ole põhjust käsitleda endisi linnukasvatushooneid

planeeringuala võimaliku lõhnahäiringu allikana.“

Amet arvestab, et praegu ei ole võimalik eelnimetatud tegevust hinnata.

5. Tehnoseadmetest levivad müratasemed peavad planeeritaval alal ning lähedusse jäävatel

elamualadel vastama KeM määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud tööstusmüra sihtväärtustele.

6. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00

ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena

rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat

tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei tohi

ületada sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ toodud piirväärtuseid.

7. Alajaama asukoha valikul arvestada majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruses nr 73

„Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele

esitatavad nõuded“ § 10 lõikes 6 tooduga, mille alusel ulatub alajaamade ja jaotusseadmete

ümber kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.

8. Hoonetes tuleb tagada piisav insolatsioon, võttes aluseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi insolatsiooni kestuse arvutamise juhendi ning standard

EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.

9. Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud: „Planeeringujoonisel kajastatud

olemasolevate keskpinge õhuliinide kaitsevööndid on olemasoleva olukorra kitsendused

3(3)

kuni õhuliinide demonteerimiseni. Planeeringu elluviimisel asendatakse õhuliinid

planeeringuala ulatuses maakaablitega ning pärast õhuliinide demonteerimist senised

õhuliinide kaitsevööndid selles ulatuses lõppevad.“

Amet arvestab eeltooduga, kuid segaduse vältimiseks, palub jätkuvalt põhijoonist

korrigeerida märkides ära, et õhuliinid on plaanis eemaldada. Lisaks asub planeeritav ala

asub osaliselt teekaitsevööndis. Elamute, mänguväljakute ja puhkealade paigutamist tuleks

kaitsevöönditesse vältida, ennetamaks neist tulenevaid võimalikke ohte.

10. Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende

ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

Esitatud materjalidest jätkuvalt ei selgu, kas planeeritavale alale levivad müratasemed

vastavad KeM määruses nr 71 sätestatule. Seetõttu ei kooskõlasta amet esitatud

planeeringulahendust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Seiton

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Põhja regionaalosakond

Kristiina Seiton

51966484 [email protected]