26332-01 14.09.2026

Kajaja Acoustics OÜ

Reg.kood 11485414

Tammsaare tee 56, 11316 Tallinn

[email protected]

www.kajaja.ee

+372 5626 4614

EAK poolt akrediteeritud katselabor L297 standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 nõuete suhtes.

Käesolevat dokumenti võib paljundada ja edastada ainult terviklikult. Dokument on kehtiv autori poolt (digi)allkirjastatuna.

TELLIJA: 1Partner Arendus OÜ

Rävala pst 3, 10143 Tallinn

KONTAKTISIK: Erkki Ääremaa

TELLIMUS: 27.08.2026

HELIRÕHUTASEMETE MÕÕTMISED 27.08.2026 KUNI 28.08.2026

1. ÜLDINE

Koht: Aiandi tee 20, Lohkva küla, Luunja vald, 62207 Tartu maakond

Aeg: neljapäev 27.08.2026 kell 16.00 kuni

reede 28.08.2026 kell 16.00

Mõõtmiste teostaja: Margit Errapart

Mõõtmiste eesmärgiks oli fikseerida Aiandi tee 20 kinnistul Lohkva külas tööstusmüra helirõhutasemed.

1.1 MÕÕTESEADMED JA METOODIKA

TABEL 1 Kasutatud mõõteseadmed

seade tüüp tehase tähis kalibreerimise kuupäev

kalibraator NTi Audio CAL200 16083 13.03.2026

müramõõdik NTi Audio XL2-TA A2A-15376-E0 24.03.2025

mikrofon NTi Audio M2230 09543 24.03.2025

Mõõtmised teostati ja tulemused hinnati vastavalt üldistele keskkonnamüra mõõtmiste standarditele:

EVS-ISO 1996-1:2017 Akustika. Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 1: Põhisuurused ja

hindamiskord;

EVS-ISO 1996-2:2017 Akustika. Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 2: Helirõhu taseme

määramine.

2. AKUSTILISED NÕUDED

Eesti siseriiklikud keskkonnamüra normväärtused on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ lisas 11.

TABEL 2 Keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 kirjeldatud tööstusmüra normtasemed. Müra kirjeldaja on

müra hinnatud tase L [dB]

kategooria ajavahemik piirväärtus

I – virgestusrajatiste maaalad ehk vaiksed alad päev (Ld) 55

öö (Ln) 40

II – haridusasutuste, tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad,

rohealad

päev (Ld) 60

öö (Ln) 45

III – keskuse maa-alad päev (Ld) 65

IV – ühiskondlike hoonete maa-alad öö (Ln) 50

V kategooria – tootmise maa-alad, keskkonnamüra nõudeid ei ole esitatud.

1 Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ muutmine, lisa 1 (riigiteataja.ee)

26332-01

EAK poolt akrediteeritud katselabor L297 standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 nõuete suhtes.

Käesolevat dokumenti võib paljundada ja edastada ainult terviklikult. Dokument on kehtiv autori poolt (digi)allkirjastatuna.

2/5

VI kategooria – liikluse maa-alad, keskkonnamüra nõudeid ei ole esitatud.

Kogu päeva (07.00 - 23.00) müra hinnatud tase Ld [dB] sisaldab õhtuse ajavahemiku (19.00 - 23.00)

müratasemetele lisatud parandustegurit +5 dB.

Müra hinnatud tase öise ajavahemiku (23.00 - 07.00) vältel Ln [dB].

3. MÕÕTMISTE KORRALDUS

Mõõtmiste käigus fikseeriti järgmised helirõhutasemed:

- LA,eq,T [dB] – A-korrigeeritud ekvivalentne helirõhutase fikseeritud ajaperioodi hindamiseks;

- LAFmax [dB] – A-korrigeeritud ja fast-ajakorrigeeritud maksimaalne helirõhutase, mis kirjeldab maksimaalset

helirõhutaset.

Mõõtmised teostati osaluseta mõõtmisena, helirõhutasemete mõõtmiste käigus salvestati helifail.

Enne ja pärast mõõtmise teostamist kontrolliti mõõteseadmed akustilise kalibraatori abil.

3.1 MÕÕTMISTE OLUKORD

Helirõhutasemed mõõdeti aadressil Aiandi tee 20, Lohkva küla, Luunja vald, Tartu maakond.

Mõõtepositsioon ning mikrofoni paiknemine on näidatud joonistel (JOONIS 1 ja JOONIS 2).

3.2 ILMASTIKUTINGIMUSED

TABEL 3 Riigi Ilmateenistus, Tartu-Tõravere ilmajaam

temperatuur [°C] tuule kiirus [m/s] tuule suund [°] õhuniiskus [%] üldpilvisus

27.08.2026

16.00 22,1 1,4 179 53 9/10

17.00 21,0 2,8 129 58 9/10

18.00 21,2 1,8 123 56 9/10

19.00 20,4 1,7 114 61 9/10

20.00 19,0 1,4 126 68 4/10

21.00 15,9 0,6 100 84 0/10

22.00 14,9 0,6 90 92 0/10

23.00 13,4 0,6 70 99 0/10

28.08.2026

00:00 12,5 0,5 42 99 0/10

01:00 11,2 1,0 110 100 0/10

02:00 11,0 1,1 120 99 9/10

03:00 11,2 0,4 32 99 9/10

04:00 11,7 0,5 61 99 9/10

05:00 12,2 0,3 12 98 10/10

06:00 12,1 0,2 0 99 9/10

07:00 12,8 0,6 123 97 10/10

08:00 13,5 0,4 10 96 10/10

09:00 14,2 1,3 107 94 10/10

10:00 15,7 1,1 118 89 10/10

11:00 17,3 1,2 205 84 10/10

12:00 18,8 1,3 223 75 9/10

13:00 20,0 1,5 140 68 5/10

14.00 22,0 1,9 222 53 5/10

15.00 21,0 1,6 164 56 6/10

Märkus: mõõtmiste teostaja ei vastuta Riigi Ilmateenistuse poolt esitatud andmete õigsuse eest.

26332-01

EAK poolt akrediteeritud katselabor L297 standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 nõuete suhtes.

Käesolevat dokumenti võib paljundada ja edastada ainult terviklikult. Dokument on kehtiv autori poolt (digi)allkirjastatuna.

3/5

3.3 MÕÕTMISPUNKTIDE SKEEM

TABEL 4 Mõõtepositsioonid

mõõtepositsiooni kirjeldus

mõõtmispunkti kõrgus maapinnast 1,9 m

mõõtmiste teostamise ajaline kestus 24 h

helivälja tingimus vaba heliväli

JOONIS 1 Mõõtmispunkti asukoht (MP 1). Kaart on orienteeritud põhja-lõuna suunaliselt (allikas: Maa-ja

Ruumiameti kaardirakendus)

MP 1

26332-01

EAK poolt akrediteeritud katselabor L297 standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 nõuete suhtes.

Käesolevat dokumenti võib paljundada ja edastada ainult terviklikult. Dokument on kehtiv autori poolt (digi)allkirjastatuna.

4/5

JOONIS 2 Mikrofoni positsioon MP 1

4. MÕÕTMISTULEMUSED

Käesolevas protokollis esitatud tulemused kehtivad konkreetsetele katseobjektidele.

Mõõdetud müratase sisaldab keskkonnamürasündmusi, sh loodushelid (linnulaul, ritsikad jms), ca 200 m kaugusel

paikneva Tartu-Räpina-Värska tee (tugimaantee nr 45) liiklusmüra ning tööstusmüra.

Mõõdetud müratasemete mõõtmistulemustest on päevasel ajal järeltöötluse käigus välja lõigatud valjemad

mürasündmused kui seda on tööstusmüra vastava tunni maksimaalne müratase (nt, koera haukumine, linnulaul,

alarmsõiduk, mootorratas). Õhtuse aja mõõtmistulemustest on järeltöötluse käigus välja lõigatud mõned valjemad

mürasündmused (nt koera haukumine, muruniiduk, taarakogumiskasti visatava taara heli, inimeste kõne, lähedalt

mööduv sõiduk, mootorratas, linnulaul). Õhtuse aja võimalikud tööstusmüra maksimaalsed mürasündmused on

väga harvad, võrreldes päevastega, ning ei ole teada, kas need kostuvad üksikute mürasündmustena

erakinnistutelt või tööstusalalt. Öisel ajal, mil eristuvat tööstusmüra heli pole kuulda, on järeltöötluse käigus välja

lõigatud üksikud üldisest foonist selgelt eristuvad mürasündmused (nt koera haukumine, lähedalt mööduv sõiduk).

Maksimaalseid müratasemeid ei ole esitatud tundidel, mil tööstusmüra ei olnud või siis see ei olnud eristatav.

4.1 KESKKONNAMÜRA TASEMED MÕÕTMISPUNKTIS MP 1, PROTOKOLL 26332-20260827-P01

Saadud mõõtmistulemused on esitatud järgnevas tabelis.

TABEL 5 Mõõtmistulemused. Mõõdetud helirõhutasemed L [dB] positsioonis MP 1 Aiandi tee 20

(43201:001:0410)

LA,eq [dB] LAFmax [dB]

27.08.2026

16.00-17.00 45 55

17.00-18.00 45 54

18.00-19.00 45 53

19.00-20.00 46 58

20.00-21.00 46 53

21.00-22.00 46 53

22.00-23.00 45

23.00-00.00 44

28.08.2026

00.00-01.00 41

01.00-02.00 41

02.00-03.00 40

03.00-04.00 42

26332-01

EAK poolt akrediteeritud katselabor L297 standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 nõuete suhtes.

Käesolevat dokumenti võib paljundada ja edastada ainult terviklikult. Dokument on kehtiv autori poolt (digi)allkirjastatuna.

5/5

LA,eq [dB] LAFmax [dB]

04.00-05.00 41

05.00-06.00 43

06.00-07.00 45

07.00-08.00 49 60

08.00-09.00 48 60

09.00-10.00 47 58

10.00-11.00 47 65

11.00-12.00 46 72

12.00-13.00 49 65

13.00-14.00 48 64

14.00-15.00 46 60

15.00-16.00 46 58

Mõõtmistulemuste laiendmääramatus on  5 dB (katteteguriga k=2, kahepoolne usaldusvahemik).

TABEL 6 Mõõtmistulemused. Müra hinnatud tasemed L [dB] positsioonis MP 1 Aiandi tee 20 (43201:001:0410)

Ld [dB] Ln [dB]

MP 1 48 -

Hinnatud müratase arvestab:

- õhtuse ajavahemiku (19.00 - 23.00) müratasemetele lisatud parandustegurit +5 dB

Vastavalt standardi EVS-ISO 1996-2:2017 lisa K alusel, ei ole mõõdetud müra sageduskarakteristikute alusel

tonaalne.

Mõõtmistulemuste laiendmääramatus (katteteguriga k = 2) on hinnanguliselt ±4 dB.

protokolli koostas / kinnitas:

Margit Errapart / mõõtmiste valdkonna juht

LUUNJA VALLAVALITSUS

Puiestee 14 / Luunja alevik / 62222 Tartumaa / 741 7319 / [email protected] / www.luunja.ee

Registrikood 75003476

Liis Kukk

Terviseamet

[email protected]

Teie 27.07.2026 nr 9.3-

1/26/1868-3

Meie 18.09.2026 nr 6-1/624-4

Detailplaneeringu esitamine korduvaks

kooskõlastamiseks (Lohkva külas Aiandi tee 20

maaüksuse detailplaneering)

Lohkva külas on menetlemisel Aiandi tee 20 maaüksuse detailplaneering (Ruum Raamis OÜ,

töö nr 026-25). Esitasime Teile kõnealuse detailplaneeringu planeerimisseaduse § 133 lõike 1

kohaselt kooskõlastamiseks 06.07.2026 kirjaga nr 6-1/624-1. Terviseamet jättis 27.07.2026

kirjaga nr 6-1/624-3 detailplaneeringu kooskõlastamata.

Esitame Teile kõnealuse detailplaneeringu koduvaks kooskõlastamiseks.

Planeerimisseaduse § 133 lg 2 kohaselt kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul

detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud ega ole taotlenud tähtaja

pikendamist, loetakse detailplaneering kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks, kui

seadus ei sätesta teisiti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Enelin Alter

planeeringute nõunik

Lisad:

detailplaneering; helirõhutasemete mõõtmised

Enelin Alter

[email protected], 5865 8918

2 054 m²

Elamumaa 100%

43201:001:0545

Aiandi tee 6

4 629 m²

Maatulundusmaa 100%

43201:001:0410

Aiandi tee 20

16 453 m²

Elamumaa 100%

43201:001:0411

Aiandi tee 2

1 927 m²

Tootmismaa 100%

43201:001:1961

Aiandi tee 18

4 972 m²

Elamumaa 100%

43201:001:0764

Aiandi tee 16

2 365 m²

Elamumaa 100%

43201:001:0543

Aiandi tee 4

1 867 m²

Elamumaa 100%

43201:001:0595

Aiandi tee 14

2 8

7 2

m ²

T ra

n s p

o rd

im a a 1

0 0

%

4 3 2 0 1 :0

0 1 :1

9 5 6

4 3

2 0

0 7

8 A

ia n

d i

te e

H

TP

kr

A

kr

5 5 .4

7

5 5 .3

3

55.30

55.37

5 5 .2

5

5 5 .3

2

5 5 .3

3

5 5 .3

2

5 5 .5

4

5

5 .5

3

55.30

55.30 55.51

55.54

55.32

55.35

55.20

55.18

55.11

55.17

55.2 1 55.27

55.12

55.49

55.42

55.37

55.53

5 5.7

0

54.90

5 5 .3

5

5 5 .3

2

55.23

55.17

55.23

55.07

55.14

55.31 55.22

55.30

55.30

55.06 54.93

54.88

54.93

55.00

54.77

55.17

55.22 55.22

55.09

54.84

54.70 54.6954.75

55.21

54.96 55.1854.7754.6754.6854.82

55.25

1

2

1

2

1

2

3

4

1

2

3

1

2

3

4

A

A

A ia

n d i t e e

orie nt.

P-1 P-1 P-1P-1 P-1

P-1

P-3P-2

P-6

P-1 P-1 P-1P-1 P-1

P-1

P-2

P-3

4

4

4

4

4

3 .5

4

P-2

Aiandi tee 20 maaüksuse piires

Tehnovõrgu kaitsevöönd

Tööst väljas tehnovõrk

Tänavavalgustuse post

Soojatorustik

Sidekaabel

Elektri madalpinge maakaabel

Kanalisatsioonitorustik

Veetorustik

Võrkaed

Muru

Rohumaa

Hekk

Võsa

Põõsas

Üksikpuu

Sõidusuunad

Olemasolev sõidutee piirjoon

Naaberhoone ETAK alusel (25.02.2026)

Naaberhoone alusplaanil

sihtotstarve ja pindala

Katastriüksuse nimetus, tunnus

Katastriüksuse piir

Planeeringuala piir

LEPPEMÄRGID (alusandmed):

4 629 m²

Maatulundusmaa 100%

43201:001:0410

Aiandi tee 20

LEPPEMÄRGID (planeeritud lahendus, vt märkus 3):

Planeeritud looduslähedane sademeveelahendus

Planeeritud sademevee kanal.torustik

Planeeritud kanalisatsioonitorustik

Planeeritud veetorustik

Planeeritud soojatorustik

Planeeritud sidekanalisatsioon

Planeeritud elektri liitumiskilp ja maakaabelliin

Planeeritud piirdeaed

Planeeritud haljasala/haljastus

Planeeritud jäätmemaja

Planeeritud hoonestus

Planeeritud kergliiklustee

Planeeritud sõidutee ja parkimisala

Planeeritud juurdepääs

Planeeritud sõidutee asfaltkatte alla viimine

Planeeritud sõidutee katte uuendamine

Planeeritud hoonestusala

puhkerajatised jmt), mida ei loeta ehitusõiguse hulka. Lisaks on lubatud rajatised (nt jäätmemaja, laste mängumaja, on lubatud kuni kuus boksi. *Kuni kaks ridaelamut, kuni kaks abihoonet. Ühes ridaelamus

EHITUSÕIGUSE TABEL:

iandi tee 20

ridaelamu maa (ER)

Krundi kasutamise sihtotstarve:

1 300 m² pind:

ehitisealune lubatud suurim

Hoonete

4* krundil:

arv lubatud suurim

Hoonete

4 629 m² Krundi pindala

abihoone 60,00 m ridaelamu 63,50 m

Abs.kõrgus: abihoone 5,0 m ridaelamu 8,5 m suhteline kõrgus:

maksimaalne lubatud Hoonete

3,2 m sügavus: suhteline lubatud suurim

Hoonete

Aiandi tee (4320176)

A ia

n d i te

e ( 4 3 2 0 1 7 5 )

kuni riigitee ristmikuni katte uuendamine on planeeritud Aiandi tee (4320175) sõidutee

nr 2628 Sidekaev

hüdrant Olemasolev

u 10 m³

u 20 m³

u 75 m³

MÄRKUSED:

Planeeringuala pindala on ligikaudu 5 000 m².

Planeeringuala hõlmab Aiandi tee 20 maaüksust (43201:001:0410) ja osaliselt 4320078 Aiandi tee (43201:001:1956) maaüksust.

antakse projekteerimisel arvestades planeeritud põhimõtteid.

sh sademevee lahendus on indikatiivne. Indikatiivne lahendus illustreerib planeeritud põhimõtteid ja ruumivajadust. Täpne lahendus

3. Planeeritud rekonstrueeritava Aiandi tee piirjoon, hoonestus, haljastus, teed, parkimisala, juurdepääsu asukoht ja tehnovõrkude,

Alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. Katastriandmed on seisuga 25.02.2026.

2. Aluskaardina on kasutatud osaühing WeW poolt veebruaris 2026 koostatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr GEO-033-26).

1.

N

S

RUUM RAAMIS Pädev ja pühendunud ruumilooja

[email protected]

Mob: 5698 3956

Ruum Raamis OÜ

Töö nimetus:

Huvitatud isik:

Rannasalu Haldus osaühing

Projektijuht/koostaja:

Jaana Veskimeister

Joonise nimetus:

Töö nr:

030-26

Kuupäev:

03.07.2026

Mõõtkava: Joonise nr:

41:500

PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDE LAHENDUSEGA

Koostamise korraldaja:

Luunja Vallavalitsus

DETAILPLANEERING

Aiandi tee 20 maaüksuse

Lohkva külas

N

S

RUUM RAAMIS Pädev ja pühendunud ruumilooja

[email protected]

Mob: 5698 3956

Ruum Raamis OÜ

Töö nimetus:

Huvitatud isik:

Rannasalu Haldus osaühing

Projektijuht/koostaja:

Jaana Veskimeister

Joonise nimetus:

Töö nr:

030-26

Kuupäev:

10.02.2026

Mõõtkava: Joonise nr:

11:10 000

SITUATSIOONISKEEM

Koostamise korraldaja:

Luunja Vallavalitsus

DETAILPLANEERING

Aiandi tee 20 maaüksuse

Lohkva külas

Aluskaardina on kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaarti WMS teenusena.

Tartu-Räpina-Värska tee

RÕÕMU KÜLA

TARTU LINN

LOHKVA KÜLA

LEPPEMÄRGID:

Asustusüksuse nimi (seisuga 10.02.2026)

Asustusüksuse piir (seisuga 10.02.2026)

Haldusüksuse piir (seisuga 10.02.2026)

Planeeringuala

LOHKVA KÜLA

RÕÕMU KÜLA PÕVVATU KÜLA

2 054 m²

Elamumaa 100%

43201:001:0545

Aiandi tee 6

4 629 m²

Maatulundusmaa 100%

43201:001:0410

Aiandi tee 20

16 453 m²

Elamumaa 100%

43201:001:0411

Aiandi tee 2

1 927 m²

Tootmismaa 100%

43201:001:1961

Aiandi tee 18

4 972 m²

Elamumaa 100%

43201:001:0764

Aiandi tee 16

2 365 m²

Elamumaa 100%

43201:001:0543

Aiandi tee 4

1 867 m²

Elamumaa 100%

43201:001:0595

Aiandi tee 14

2 8

7 2

m ²

T ra

n s p

o rd

im a a 1

0 0

%

4 3 2 0 1 :0

0 1 :1

9 5 6

4 3

2 0

0 7

8 A

ia n

d i

te e

H

TP

kr

A

kr

5 5 .4

7

5 5 .3

3

55.30

55.37

5 5 .2

5

5 5 .3

2

5 5 .3

3

5 5 .3

2

5 5 .5

4

5

5 .5

3

55.30

55.30 55.51

55.54

55.32

55.35

55.20

55.18

55.11

55.17

55.2 1 55.27

55.12

55.49

55.42

55.37

55.53

5 5.7

0

54.90

5 5 .3

5

5 5 .3

2

55.23

55.17

55.23

55.07

55.14

55.31 55.22

55.30

55.30

55.06 54.93

54.88

54.93

55.00

54.77

55.17

55.22 55.22

55.09

54.84

54.70 54.6954.75

55.21

54.96 55.1854.7754.6754.6854.82

55.25

1

2

1

2

1

2

3

4

1

2

3

1

2

3

4

A

A

A ia

n d i t e e

orie nt.

Tehnovõrgu kaitsevöönd (vt märkus 3)

Tööst väljas tehnovõrk

Tänavavalgustuse post

Soojatorustik

Sidekaabel

Elektri madalpinge maakaabel

Kanalisatsioonitorustik

Veetorustik

Võrkaed

Muru

Rohumaa

Hekk

Võsa

Põõsas

Üksikpuu

Sõidusuunad

Kruusakate

Asfaltkate

Naaberhoone ETAK alusel (25.02.2026)

Naaberhoone alusplaanil

sihtotstarve ja pindala

Katastriüksuse nimetus, tunnus

Katastriüksuse piir

Planeeringuala piir

LEPPEMÄRGID:

4 629 m²

Maatulundusmaa 100%

43201:001:0410

Aiandi tee 20

Aiandi te e (43201

76)

A ia

n d i te

e ( 4 3 2 0 1 7 5 )

MÄRKUSED:

Planeeringuala pindala on ligikaudu 5 000 m².

Planeeringuala hõlmab Aiandi tee 20 maaüksust (43201:001:0410) ja osaliselt 4320078 Aiandi tee (43201:001:1956) maaüksust.

vee- ja kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd on näidatud seatud sundvalduse ulatuses.

3. Elektri- ja sidekaabli kaitsevöönd on näidatud 1 m mõlemale poole kaablit, soojatorustiku kaitsevöönd on näidatud 2 m torustikust,

Alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. Katastriandmed on seisuga 25.02.2026.

2. Aluskaardina on kasutatud osaühing WeW poolt veebruaris 2026 koostatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr GEO-033-26).

1.

N

S

RUUM RAAMIS Pädev ja pühendunud ruumilooja

[email protected]

Mob: 5698 3956

Ruum Raamis OÜ

Töö nimetus:

Huvitatud isik:

Rannasalu Haldus osaühing

Projektijuht/koostaja:

Jaana Veskimeister

Joonise nimetus:

Töö nr:

030-26

Kuupäev:

02.03.2026

Mõõtkava: Joonise nr:

31:500

TUGIJOONIS

Koostamise korraldaja:

Luunja Vallavalitsus

DETAILPLANEERING

Aiandi tee 20 maaüksuse

Lohkva külas

Tartu linn TARTU LINN

Lohkva küla LUUNJA VALD

Lohkva küla LUUNJA VALD

ÜKSIKELAMUD

2 korrust ELAMUD ÜKSIK-

B B

B

B

B

B

B B

B B

korvpalliplats Lohkva

Kauplus Coop

Tervisekeskus

Mõmmik Tartu Lasteaed

9 korrust KORTERELAMUD

5 korrust KORTERELAMUD

9 korrust KORTERELAMUD

Prisma Kauplus

5 korrust ELAMUD KORTER-

5 korrust KORTERELAMUD

raamatukogu Lohkva

Lasteaed Lohkva

GARAAŽID

Tarmeko Grupi tehased

katlamaja Gren Tartu AS

ELAMU ÜKSIK-

2 korrust ELAMUD KORTER-

2 korrust ELAMUD RIDA-

ÜKSIKELAMUD

ELAMU KORTER-

ÜKSIKELAMUD

ÄRI- JA TOOTMISHOONED

ÜKSIKELAMUD

ÜKSIKELAMUD

B

detailplaneering (2022) maaüksuse Soojuse tee 2

detailplaneering (2011) maaüksuste Lille ja Taimla Lohkva külas

alajaam AJ 7699:(Ülejõe)

2629 Sidekaev

De110 veetoruga Ühendus Aiandi tee

De225 veetoruga Ühendus Jaama tn

N

S

Aluskaardina on kasutatud Maa- ja Ruumiameti kaarti WMS-teenusena. Katastripiiride kuvamisel on kasutatud Maa- ja Ruumiameti WMS-teenust.

KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED

LEPPEMÄRGID:

Mitteavalik tee Avalik tee

asustusüksuse nimetus Haldusüksuse ja

Haldusüksuse piir

Kehtiva DP ala piir

Katastriüksuse piir

Planeeringuala

RUUM RAAMIS Pädev ja pühendunud ruumilooja

[email protected]

Mob: 5698 3956

Ruum Raamis OÜ

Töö nimetus:

Huvitatud isik:

Rannasalu Haldus osaühing

Projektijuht/koostaja:

Jaana Veskimeister

Joonise nimetus:

Töö nr:

030-26

Kuupäev:

18.09.2026

Mõõtkava: Joonise nr:

21:5 000

Koostamise korraldaja:

Luunja Vallavalitsus

DETAILPLANEERING Aiandi tee 20 maaüksuse

Lohkva külas

Tartu-Räpina-Värska tee

Tugimaantee nr 45

4320176 Tee nr

Tee nr 4320175

ristmik kuni Aiandi tee 10 (põhim.) Planeeritud ringistatav veetoru lõigus Nõlvaku-Jaama

Planeeritud elektri madalpingekaabel (põhim.)

Olemasolev alajaam

Olemasolev sidekaev

Olemasolev lähim hüdrant

Bussipeatus

Ehitis(t)e kasutamise otstarve

valli asukoht Müratõkke-

Lohkva külas Aiandi tee 20 maaüksuse detailplaneeringu

RUUMILINE ILLUSTRATSIOON*

*Planeerimisseaduse § 135 lõike 4 kohaselt esitatakse planeeringu lisana kavandatavast

keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks planeeringulahenduse ruumiline

illustratsioon. Ruumiline illustratsioon näitlikustab planeeritud maksimaalselt ehitusõigust ja ei

kujuta projektlahendust. Täpne lahendus antakse projekteerimisel.

Lohkva külas Aiandi tee 20 maaüksuse

detailplaneering

SELETUSKIRI JA JOONISED

Töö nr 030-26

PlanID 129872

Versioon 18.09.2026

nr 21004060

Jaana Veskimeister

Projektijuht-planeerija

Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163363)

Luunja Vallavalitsus

Planeeringu koostamise korraldaja

osaühing Rannasalu Haldus

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Ruum Raamis OÜ

Mob: +372 5698 3956

[email protected]

Lohkva külas Aiandi tee 20 maaüksuse detailplaneering

Sisukord

SELETUSKIRI ................................................................................................................. 5

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK ................................................... 5

2. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS .................................................................. 5

2.1 Planeeringu- ja selle mõjuala kirjeldus ...........................................................................................5

2.2 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele ................................................................8

2.3 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu

eesmärgid. Planeeringulahenduse kaalutlused ja valiku põhjendused .......................................11

3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ................................................... 12

3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine ..........................................................................................12

3.2 Krundi hoonestusala ......................................................................................................................12

3.3 Krundi ehitusõigus ...........................................................................................................................12

3.4 Juurdepääsutee asukoht ja liiklus- ning parkimiskorraldus ........................................................12

3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused......................................14

3.6 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine .......................................................................14

3.7 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad ..........................................................................................15

3.7.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi ................................................................15

3.7.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus .....................................................................................................17

3.7.3. Soojavarustus ..............................................................................................................................18

3.7.4 Telekommunikatsioonivarustus ..................................................................................................18

3.8 Tuleohutus .......................................................................................................................................19

3.9 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused ..............................................................................20

3.10 Keskkonnatingimuste seadmine.................................................................................................20

3.10.1 Kliimamuutustega arvestamine ...............................................................................................20

3.10.2 Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine .................................................................................21

3.10.3 Jäätmed ....................................................................................................................................21

3.10.4 Energiatõhusus ..........................................................................................................................21

3.10.5 Radoon.......................................................................................................................................22

3.10.6 Insolatsioon ................................................................................................................................22

3.10.7 Müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet ......................................................................................22

3.11 Servituudi seadmise vajadus ......................................................................................................26

3.12 Planeeringu elluviimine ................................................................................................................27

3.12.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ..........................27

3.12.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped .....................................................................................28

KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED .......................... 31

JOONISED JA ILLUSTRATSIOONID ........................................................................... 33

Lohkva külas Aiandi tee 20 maaüksuse detailplaneering 5

SELETUSKIRI

1. Planeeringu koostamise alus ja eesmärk

Planeeringu koostamisel on aluseks Luunja Vallavolikogu 29.01.2026 otsus nr 1-3/2 „Lohkva külas Aiandi tee 20 maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“ ning selle lisaks 1 olevad lähteseisukohad.

Planeeringuala hõlmab Lohkva külas Aiandi tee 20 maaüksust (katastritunnus 43201:001:0410) ja osaliselt 4320078 Aiandi tee (katastritunnus 43201:001:1956) maaüksust. Planeeringuala pindala on ligikaudu 5 000 m².

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Aiandi tee 20 maaüksusele ridaelamute ja abihoonete ehitamine. Lisaks antakse detailplaneeringuga lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsule, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.

Lahenduse koostamisel on arvestatud ja asjakohases sisus kasutatud järgmiseid alusdokumente:

⚫ „Luunja valla üldplaneering“ (kehtestatud Luunja Vallavolikogu 26.06.2008 määrusega nr 8-1);

⚫ „Tartumaa maakonnaplaneering 2030+" (kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1 4/29);

⚫ “Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla Aiandi tee 20 katastriüksuse detailplaneering. Liiklussageduste prognoos”(Liikluslahendus OÜ, töö nr 2525502);

⚫ “Tööstusmürast tingitud keskkonnamüra mõõtmine elamurajoonis aadressil Aiandi tee 20, Lohkva külas Tartu maakonnas.” (TalTech, Ärikorralduse instituudi Ergonoomialabor, mõõtmisprotokoll 20260529, mai 2026);

⚫ Helirõhutasemete mõõtmised 27.08.2026 kuni 28.08.2025 (Kajaja Acoustics OÜ, töö nr 26332-01);

⚫ Planeerimisseadus ning teised Eesti Vabariigis kehtivad käesolevale detailplaneeringule kohalduvad õigusaktid ja standardid.

Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud osaühing WeW veebruaris 2025 koostatud maa-ala topo-geodeetilist alusplaani (töö nr GEO-33-26). Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava M 1:500.

Planeeringualal kehtiv detailplaneering puudub.

Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. Planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks loetakse ka planeerimismenetluses sõlmitavad lepingud .

2. Olemasolev olukord ja analüüs 2.1 Planeeringu- ja selle mõjuala kirjeldus

Planeeringuala asub Luunja vallas Lohkva küla läänepoolses osas Tartu linna piiri ja

tugimaantee nr 45 Tartu-Räpina-Värske tee lähistel (vt joonis nr 1).

Planeeringuala moodustavad maaüksus Aiandi tee 20 ja sellega põhja poolt piirnev

4320078 Aiandi tee maaüksuse osa. Andmed planeeringualale jäävate maaüksuste

kohta on esitatud tabelis 1.

6 Lohkva külas Aiandi tee 20 maaüksuse detailplaneering

Tabel 1. Planeeringualale jäävate maaüksuste andmed

Aadress Katastritunnus Pindala Katastriüksuse sihtotstarve

Aiandi tee 20 43201:001:0410 4 629 m² Maatulundusmaa 100%

4320078 Aiandi

tee

43201:001:1956 2 872 m²,

planeeringualas

464 m²

Transpordimaa 100%

Aiandi tee 20 maaüksus on hoonestamata rohumaa, kus kasvavad üksikud puud ja põõsad. Maaüksuse reljeef on tasane, maapinna keskmine kõrgus on 55 m/abs. Aiandi tee 20 maaüksuse lõuna- ja idapoolsel piiril asub võrkaed.

Aiandi tee saab alguse Tartu-Räpina maanteelt, sisse- ja väljasõit maanteelt/maanteele on võimalik ainult parempöördega. Aiandi tee tänavamaale jääb u 4 m laiuse asfaltkattega kahesuunaline sõidutee (maanteelt lõunasuunas kulgev tee), Aiandi tee 20 maaüksusega põhjast piirnev sõidutee lõik on u 3 m laiune ja kruusakattega. Kogu Aiandi tee ulatuses kõnniteed puuduvad.

Aiandi tee 20 maaüksusel puuduvad tehnovõrkude ühendused. Aiandi tee alusel maal on olemas ühisvee- ja -kanalisatsioonitorustikud, elektri- ja sidekaablid ning soojatorustik, millega on võimalik liituda.

Juurdepääs (mahasõit) Aiandi tee 20 maaüksusele puudub. Piirnedes aga nii põhjast kui läänest avaliku kasutusega munitsipaalomandis oleva Aiandi teega (nr 4320175 ja 4320176), on juurdepääs avaliku kasutusega teelt võimalik tagada.

Planeeringuala mõjupiirkonna hoonestus ja ehitiste otstarbed on mitmekesised (vt skeem 1 ja joonis nr 2) - vahetult põhja jäävad kahekorruselised üksikelamud, lääne- ja loodesuunas asuvad kahekorruselised korterelamud ning ühekorruselised garaažid; veidi eemale loodesuunda, u 100 m kaugusele Aiandi tee äärde jäävad kahekorruselised ridaelamud; lõunas asub üksikelamu kompleks ja edela poole jäävad viiekorruselised korterelamud; kagusuunda, u 120-150 m kaugusele jäävad äri- ja tootmishooned. Suurimad neist on Tarmeko Grupi tehased. Tarmeko Grupi territooriumi läänepoolsele alale, elamute, sh planeeringuala poolsele küljele, on rajatud müratõkkevall.

Skeem 1. Vaade planeeringuala lähipiirkonnale ülevalt edela poolt. Planeeringuala

orienteeruv asukoht on tähistatud punase kontuuriga. Foto: Maa- ja Ruumiameti Fotoladu.

Pildistuse aeg: 2024-04-27.

Lohkva külas Aiandi tee 20 maaüksuse detailplaneering 7

Soojuse tee äärde on varasemalt planeeritud1 äri- ja tootmishooned. Soojuse tee 2 maaüksusel on büroo- ja tootmishoone käesoleva planeeringu koostamise ajal kavandamisel (ehr kood 121432801), Soojuse tee 4 maaüksus on jätkuvalt hoonestamata, aga Soojuse tee 8 maaüksusel asuvad puidutööstuse hooned.

Lähipiirkonna eluhoonete välisviimistluses on valdavalt kasutatud krohvi. Katusetüübiks on kas lamekatus (ridaelamud, viiekorruselised korterelamud) või madalakaldeline viil-, kelp- või püramiidkatus (kahekorruselised korterelamud, üksikelamud). Äri-, tootmis- ja tööstushooned on otstarbele iseloomulikult lihtsa ja funktsioonist lähtuva välisviimistlusega (plekk, kivi, PVC).

Aiandi tee ümbruse hoonete paiknemisel ei moodustu ehitusjoont, iseloomulikuks on hoonestuse diagonaalne asetus juurdepääsu tagava Aiandi tee suhtes. Rida- ja üksikelamute puhul on elamutele lisaks rajatud ka abihooned.

Naaberelamumaad (üksik-, rida- ja korterelamumaad) on erineva suuruse ja elamuühikute arvuga ning seetõttu ka erineva koormusindeksiga (elamuaseme suhe maaüksuse suurusesse). Korterelamute koormusindeks jääb vahemikku 71-1592. Maaüksused on korrapäratu kuju ja omavahelise asetusega. Struktureeritum on üksikelamute kvartal.

Maaüksused ja õuealad on valdavalt piiratud hekkide ning puude-põõsastega. Piirkonnale on iseloomulik mitmekesine ja rikkalik haljastus.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel (vaadatud 11.02.2026) ei paikne planeeringu- ja selle mõjualal looduskaitseseaduse § 4 lg 1 tähenduses looduskaitseobjekte. Samuti ei jää alale ja selle lähedusse Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Planeeringualale ja selle mõjualasse ei jää ka kultuurimälestisi.

Põhjavesi planeeringualal on nõrgalt kaitstud2, mis tähendab, piirkonnas on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes.

Teenused ja ligipääsetavus

Asudes Tartu linna vahetus läheduses, on peamiste teenuste kättesaadavus piirkonnas hea. Bussipeatused jäävad u 300-500 m kaugusele, kauplustesse on 500-700 m, sh on väga head ühendused jalgsi ja rattaga liiklemiseks. Lähim valla lasteaed asub Valguse tee ääres 1,5 km kaugusel (autoga mööda sõiduteid) ja valla raamatukogu 700 m kaugusel tugimaantee nr 45 Tartu-Räpina-Värska tee ääres (nii jalgsi kui autoga).

Sõidukitega on juurdepääs planeeringualale võimalik ainult tugimaantee nr 45 Tartu - Räpina-Värska kaudu (nimetatud riigitee ja Aiandi tee ristmikult). Kergliiklejatele on võimalikud juurdepääsud ka Soojuse tee ja Idaringtee poolt, kuna nimetatud tänavate ja planeeringuala vahele jäävad vabaplaneeringuliselt asetsevad korterelamud, mille alasid on võimalik läbida.

Liiklussageduste prognoos

Planeeritavate ridaelamute ehitamisega kaasneb liikluskoormuse kasv tugimaantee ja Aiandi tee ristmikule ning Aiandi teele. Liikluslahendus OÜ koostas 2025 aasta suvel töö “Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla Aiandi tee 20 katastriüksuse detailplaneering. Liiklussageduste prognoos” (töö nr 2525502). Nimetatud töös on esitatud tee nr 45 Tartu - Räpina - Värska ja Aiandi tee ristmiku (edaspidi ristmiku) liiklusuuringute tulemused ja detailplaneeringu lahenduse elluviimise liiklussageduste prognoos. Prognoos on koostatud varasemale eesmärgi le ehitada kuni 20 korteriga kortermaja, st prognoositud on suuremat lisanduvat liikluskoormust kui käesolev planeering võimaldab.

1 2022 aastal on kehtestatud „Soojuse tee 2 maaüksuse detailplaneering“ ja 2011 on kehtestatud „Lohkva külas Lille ja

Taimla maaüksuste detailplaneering“ (praeguste Soojuse tee 4 ja Soojuse tee 8 maaüksustel). 2 Maa- ja Ruumiameti põhjavee kaitstuse kaardirakendus 1: 50 000

8 Lohkva külas Aiandi tee 20 maaüksuse detailplaneering

Liiklusuuringud teostati ristmikul 19.06.2025 tipptundidel kl 7:00-9:00 ja 16:00-18:00. Mootorsõidukiliikluse hommikune tipptund on kl 7:30 – 8:30 ja õhtune kl 16:30-17:30. Enamkoormatud tund on õhtune tipptund ja selle liiklus on hommikusest tipptunnist u ¼ võrra suurem. 4 tunni liikluse koosseis ristmikul on 96% sõiduautod ja pakiautod, 1% bussid, 1% veoautod ja 2% autorongid. Aiandi teel sõitsid ainult sõiduautod.

Varasemate aastate loendusandmete järeldusena leiti lihtsustatult, et äärelinna või maapiirkonna eramu või korter tekitab enamkoormatud tunnil sisenevat ja väljuvat liiklust kokku 0,9 auto/h. Aiandi teel läbi viidud loenduste põhjal osutus liiklus u 2 korda väiksemaks. Tõenäolised põhjused on, et 1) piirkond asub Tartu linna vahetus läheduses, näiteks Mõisavahe Konsumisse on jalgsi või rattaga umbes 500-700 m, autoga ligi 3 km; 2) loendused on teostatud koolivaheajal (mõjutab ainult hommikust tipptundi).

Liikluse prognoosimisel võeti aluseks varasematel aastatel erinevates elamupiirkondades läbi viidud liiklusloenduste tulemused. Aiandi tee enamkoormatud tunni liiklus (õhtu) koos lisanduva liiklusega on mõlemas suunas kokku 35 a/h (1 auto iga 2 minuti järel).

Arvestades, et tipptunni liikluse osatähtsus ööpäeva liiklusest on 15%, kujuneb Aiandi tee ööpäevase liikluse suuruseks 40/0,15=267 autot/ööp (prognoos käsitleb 20 uut elamuühikut, planeeritud on 12 uut elamuühikut), mis vastab kvartalisisese tänava liiklusele (kuni 600 a/ööp, vt EVS 843 „Linnatänavad“ tabel 4.3, lisa 1) , mis omakorda tähendab, et kõik liiklejad võivad olla ühises liiklusruumis. Tipptunni liiklussageduseks koos lisanduva liiklusega (12 ridaelamu boksi) saab optimistlikult, st pigem ülehinnatult prognoosida ligikaudu 20–30 sõidukit tunnis ehk ligikaudu 200 sõidukit ööpäevas.

Väljasõidul riigiteele nr 45 muresid ei ole, arvestades seda, et riigiteel on kaks läbivat rada ja nõuetekohase pikkusega kiirendusrada, st Aiandi teelt väljuvate sõidukite ühinemine liiklusvooga ei põhjusta seal mõõdetavat sõidukiiruste muutust . Teenindustase on A (teenindustase on A ka juhul, kui Aiandi tee liiklus oleks 10 x suurem).

Liiklussageduste prognoosi töö toob välja ka ettepanekud liikluskorralduse täiendamiseks Aiandi teel.

Planeeringu koostamise ajal ei ole ehituslike või muude vahenditega vähendatud sõidukite kiirust. Sissesõidule on paigaldatud liiklusmärk 573 „Õueala“. Ainult kõnnitee rajamine õuealas ei taga aga liiklusohutust, sest jalakäijatel on õigus liikuda kogu õueala ulatuses ja nende mugav liikumine ongi õueala üks eesmärkidest. Oluline on, et tegelikud sõidukiirused piirkonnas oleks tagatud nõutaval tasemel, milleks on esitatud järgmised ettepanekud liikluskorralduse täiendamiseks:

⚫ Paigaldada künnis Aiandi tee 10 juurde; ⚫ Paigaldada künnis Aiandi tee 4 juurde; ⚫ Paigaldada liiklusmärgid 592a Aiandi tee 8 juurde; ⚫ Väljasõidul Aiandi teelt puudub liiklusmärk 574 „Õueala lõpp“. Mõistlik oleks mõlemad

märgid paigaldada külgkinnitusega valgustuspostile.

Olemasolev olukord on nähtav joonisel nr 3; planeeringuala koos kontaktvööndiga on kajastatud joonisel nr 2.

2.2 Vastavus strateegilistele (planeerimis)dokumentidele

Detailplaneeringu alal planeeritava tegevusega seotud asjakohased kehtivad strateegilised planeerimisdokumendid on „Tartumaa maakonnaplaneering 2030+“ (2019) ja „Luunja valla üldplaneering“ (2008).

Kuna „Tartumaa maakonnaplaneering 2030+“ kehtestati hiljem kui kehtiv „Luuna valla üldplaneering“, tuleb strateegiliste planeerimisdokumentide põhimõtetele vastavust vaadata nii kehtiva üldplaneeringu kui maakonnaplaneeringu sümbioosis.

Lohkva külas Aiandi tee 20 maaüksuse detailplaneering 9

Kehtivate strateegiliste planeerimisdokumentide (maakonnaplaneering ja valla üldplaneering) arengusuunad on välja toodud allpool.

Maakonnaplaneeringu kohaselt (vt skeem 2) asub planeeringuala olemasolevas tiheasumis.

Skeem 2. Väljavõte „Tartumaa maakonnaplaneering 2030+“ põhijoonisest. Punase kontuuriga

on tähistatud planeeringuala orienteeruv asukoht.

Tiheasum on olemasoleva kompaktse asustusega territooriumi osa koos kompaktse asustuse arenguks kavandatava piiritletud maa-alaga, kus ruumiline areng toimub linliku struktuuriga alale omase ruumikasutusega. Tegemist on eelistatud alaga uute hoonete kavandamiseks.

Ruumilise ja funktsionaalse terviklikkuse ning mitmekesisuse ja keskustega piisava ühendatuse saavutamine eeldab asustuse kujundamist kompaktsete ruumiliste tervikutena – tiheasumitena.

Maakonnaplaneering näeb asustuse arendusaladeks ette olemasolevad tiheasumid koos nende võimaliku laienemisalaga. Sisuliselt tähendab tiheasum eelkõige hoonete püstitamiseks ja rekonstrueerimiseks mõistliku ulatusega maa-ala koos tänavavõrgul ja kruntidel ning üldkasutatavatel tehnovõrkudel põhineva ruumikorraldusega.

Planeeringu koostamise eesmärk on kooskõlas maakonnaplaneeringu põhimõtetega – kavandatakse uued hooned, mis aitavad piirkonnas luua linliku struktuuri.

„Luunja valla üldplaneeringu“ kaardi nr 1 „Maakasutus“ kohaselt (vt skeem 3) on planeeringuala maakasutuse juhtotstarve elamumaa (tähistus EV ja EK-6, kus EV tähistab väikeelamute maad ja EK-6 kuni kuuekorruselist korterelamute maad).

Skeem 3. Väljavõte „Luunja valla üldplaneeringu“ maakasutuse kaardist nr 1. Planeeringuala

on tähistatud rohelise kontuuriga.

10 Lohkva külas Aiandi tee 20 maaüksuse detailplaneering

Üldplaneeringu kaart nr 2 „Ehitustingimused“ kohaselt (vt skeem 4) on tegemist tiheasutusega alaga, kus detailplaneeringu koostamine on kohustuslik. Piirkonda on kavandatud ka avalike teenuste funktsioon (vt skeem 5, planeeritud lasteaed, vaba aja veetmiskeskus, avalik internetipunkt, raamatukogu ja kauplus).

Skeem 4. Väljavõte „Luunja valla üldplaneeringu“ ehitustingimuste kaardist nr 2.

Planeeringuala on tähistatud punase kontuuriga.

Skeem 5. Väljavõte „Luunja valla üldplaneeringu“ ehitustingimuste kaardist nr 2, kus on

näidatud avalikud teenused.

Väikeelamute maale võib ehitada ühepere- või kahepere elamuid. Korruselamute maale võib ehitada teisi elamu tüüpe maksimaalse korruselisusega, mida üldplaneering on määranud.

Ehitatavad hooned peavad oma suuruse, kõrguse ja asukohaga moodustama ruumilise rütmi. Hoonestamisel tuleb vältida tühja vahekrundi efekti, kus üks hoone on ehitatud suure krundi serva ning näib, et ehitamisel on mõni maja vahele jäänud. Hoone fassaad (arhitektuurselt liigendatud hoone esinduskülg) tuleb kavandada avaliku tee poole.

Hoonestusalade määramisel tuleb arvestada reaalsete hoone suuruste ja kõrgustega, et teede äärde tekiks ühtlane rütm, vajadusel tuleb kasutada kohustusliku ehitusjoone nõuet.

Tiheasustatud aladele ehitise rajamiseks tuleb keskkonnakaitselistel kaalutlustel enne hoone kasutuselevõtmist liituda ühisveevärgi- ja reoveesüsteemiga.

Hoonete kütmine tuleb lahendada kaugküttel, kuna üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala kaugküttepiirkonda.

Planeeringulahendus lähtub üldplaneeringu põhimõtetest – kavandatakse ridaelamud korruselisusega kuni kaks, mis sobitub piirkonnas välja kujunenud

Lohkva külas Aiandi tee 20 maaüksuse detailplaneering 11

korruselisuse ja kõrgusega; määratud hoonestusala, hoonete arv ja ehitisealune pind võimaldab hoonete projekteerimist piirkonnale omases asetuses ja rütmiga. Hoonete kütmine on ette nähtud kaugküttega, vee- ja kanalisatsioonivarustus on kavandatud ühisvee ja -kanalisatsiooniga.

Planeeritud lahendus on toodud peatükis 3.

2.3 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused

ning ruumilise arengu eesmärgid. Planeeringulahenduse

kaalutlused ja valiku põhjendused

Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning tehtavad järeldused põhinevad peatükis

2.1 toodud olukorra ülevaatele ja kirjeldusele ning vastavusele liigilt üldisematele

planeeringutele (esitatud peatükis 2.2). Planeeringu ruumilise arengu eesmärgid ja

analüüsil põhinevad järeldused on kokkuvõtlikult järgmised:

⚫ viia ellu maakonnaplaneeringus ette nähtud areng, st luua eeldused linliku struktuuri ja

alale omase ruumikasutuse arenguks;

⚫ viia ellu üldplaneeringus ette nähtud areng, st anda alus elamu maa-ala arendamiseks;

⚫ elamu maa-alal näha ette maaüksusele sobiv optimaalne kasutusviis, st ridaelamute

ehitus;

⚫ ridaelamu bokside arvu kavandamisel arvestada optimaalse maakasutusega, st et

maakasutus ei oleks ülemäära koormav (maksimaalse ehituse korral (12 boksi) on

koormusindeks 386);

⚫ arhitektuursete tingimuste määramisel arvestada piirkonda sobiva hoonestuse

põhimõtteid ja tõsta keskkonna arhitektuurset kvaliteeti;

⚫ parendada tänavaruumi (Aiandi tee) liikluslahendust ja seisukorda.

Planeeringulahenduse valiku kaalutlused ja põhjendused on järgmised:

⚫ ridaelamute arv (kuni kaks) on planeeritud eesmärgiga võimaldada piirkonda sobiva

linnalise struktuuri ja ruumilise rütmiga hoonestuse kavandamist;

⚫ abihoonete ehitamine on lubatud elanike mugava elukorralduse eesmärgil (võimalus

hoida nt hooajalisi tarbeid (nt jalgrattad, suusad, kelgud jmt));

⚫ ridaelamute korruselisuse määramisel on arvestatud piirkonnas levinud kahekorruselise

hoonestusega;

⚫ ehitisealuse pinna määramisel on lähtutud võimalusest rajada ridaelamutel kaetud

terrasse ja varjualuseid, mis elavdavad hoone arhitektuuri ja loovad erineva ilmastikuga

(vihm, kuum suvepäev) võimaluse viibida väliruumis ja/või hoida autot varjualuse all;

⚫ juurdepääsu asukoha määramisel on arvestatud põhjapoole jääva üksikelamuga

(Aiandi tee 4) ja talle suurema privaatsuse tagamisega, et ridaelamute autoliiklus ei

toimuks vahetult piirnevalt tänavalõigult, kus on Aiandi tee 4 hooviala. Seetõttu on

juurdepääs kavandatud Aiandi tee 20 maaüksuse läänepoolselt osalt;

⚫ parkimiskohtade arvu määramisel on arvestatud, et planeeringuala asub linnalises

keskkonnas, kus mõistlikul kaugusel on tagatud ühistranspordipeatused; peamiste

teenuspunktide vahel on olemas ühendused rattaga ja jalgsi liikujatele. Seetõttu tuleb

parkimiskohtade arvu projekteerimisel arvestades kliimariske vältida ülenormatiivset

parkimist (liigset kõvakattega ala);

⚫ Aiandi tee liikluskorralduse parendamisel on arvestatud Liikluslahendus OÜ, töös nr

2525502 toodud ettepanekutega;

⚫ Tänavaruumi (Aiandi tee) sõiduteede seisukorra parendamisel on arvestatud

kliimariskidega (olemasoleva kõvakattega tee parendamine sõidutee osa

laiendamata, olemasoleva kruusakattega tee osa asfaltkatte alla viimine minimaalselt

vajalikus laiuses).

12 Lohkva külas Aiandi tee 20 maaüksuse detailplaneering

3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK

3.1 Planeeringuala kruntideks jaotamine

Planeeritud krundiks on olemasolev katastriüksus. Detailplaneeringu lahendusega

Aiandi tee 20 katastriüksuse piire ei muudeta ja säilib katastrisse kantud pindala

4 629 m².

3.2 Krundi hoonestusala

Krundile määratud hoonestusala (4 m krundi piirist) on krundi osa, mille piires tuleb

rajada ehitusõigusega lubatud hooned ja võimalikud rajatised.

Krundile määratud hoonestusala on antud suurem kui hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind, mis võimaldab projekteerimise käigus vabamalt valida hoonestuse

ja rajatiste paiknemist ning kuju.

Hoonestusala sidumine krundi piiridega on näidatud joonisel nr 4.

3.3 Krundi ehitusõigus

Krundi ehitusõigus on toodud joonisel nr 4 tabelis.

Ehitusõiguse kohaselt nähakse krundil ette kuni kahe ridaelamu (ehitise kasutamise

otstarbe kood 11102 või 11221) ja kuni kahe abihoone (ehitise kasutamise otstarbe

kood 12744) ehitamine. Ühes ridaelamus lubatud bokside arv on kuni kuus.

Lisaks ehitusõiguses toodud hoonestusele on lubatud rajatised (nt laste mängumajad,

prügikonteinerite varjualune (jäätmemaja) jmt), mille arv ei ole piiratud, aga

kavandamisel peab arvestama, et lahendus moodustaks arhitektuurse ja ruumilise

terviku. Täiendavate ehitusloakohustuseta väikehoonete ehitamine ei ole lubatud.

Ehitusõiguses toodud suurim lubatud ehitisealune pind on antud kokku ridaelamute

põhimahule, põhimahtu ilmestavatele osadele (nt kaetud terrassid ja varjualused) ja

abihoonetele. Kahe ridaelamu põhimahu suurim lubatud ehitisealune pind on kuni

900 m² (450 m² + 450 m²). Ridaelamutele ja abihoonetele lisaks on lubatud rajatiste

(nt laste mängumajad, jäätmemaja (prügikonteinerite varjualune), puhkerajatised

jmt) ehitamine. Rajatisi ei loeta ehitisealuse pinna hulka.

Ehitusõigusega lubatud hoonestus, sh võimalikud rajatised tuleb püstitada

hoonestusala piirides ja arvestades tuleohutusnõudeid.

Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarve 3 on 100% ridaelamu maa (ER) ja sellele

vastav katastriüksuse sihtotstarve on 100% elamumaa4.

3.4 Juurdepääsutee asukoht ja liiklus- ning parkimiskorraldus

Juurdepääs ridaelamutele on ette nähtud 4320078 Aiandi teelt Aiandi tee 20 krundi

lääne osast.

Parkimine tuleb lahendada krundi siseselt nähes maksimaalselt ette kaks

parkimiskohta5 ühe ridaelamu boksi kohta (maksimaalselt kuni 24 kohta) ja üks külaliste

koht kolme boksi kohta (maksimaalselt kuni 4 kohta). Keelatud on planeeritud normist

rohkemate kohtade (ülenormatiivse parkimise) kavandamine. Ridaelamute

3 Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbed on määratud vastavalt ruumilise planeerimise leppemärkidele 20134 Maakatastriseaduse § 181 lg 15 Linnatänavate standard EVS 843:2016, tabel 9.2

Lohkva külas Aiandi tee 20 maaüksuse detailplaneering 13

parkimislahenduses on vähemalt üks koht kahest soovitatav kavandada varjualuse all.

Parkimine ja parkimiskoha manööverdusala Aiandi tee maa-alal on keelatud.

Parkimisalad ja jalakäijate liikumisteed kavandada soovitatavalt eristatavad, nt

erinevad sillutiskivid ja/või katendi toonid. Parkimiskohtade ala lahendada murukivi või

sillutiskiviga vmt sademevee käitlemist võimaldaval viisil. Kogu alal katendi valikul

näha ette võimalusi sademevee vooluhulga (l/s) piiramiseks ja ühtlustamiseks

kasutades võimalikul määral väikese äravooluteguriga pinnakatteid.

Planeeritud ridaelamutest tuleneva väikese liikluskoormuse kasvu leevendamiseks

tuleb parendada Aiandi tee teekatte seisukorda alates riigitee nr 45 ja Aiandi tee

ristmikust kuni Aiandi tee 2 maaüksuse põhjapiirini (tee nr 4320175). Lisaks tuleb

asfaltkatte alla viia planeeringualasse jääv Aiandi tee 20 krundi põhjapiiriga külgnev

lõik (tee nr 4320176). Tee nr 4320175 puhul on ette nähtud uuendada sõidutee katend

senises laiuses, tee nr 4320176 puhul tuleb teelõik viia asfaltkatte alla (minimaalselt

vajalikus laiuses, st asfaltkatte osa u 3,5 m).

Koos sõiduteede remondiga tuleb Aiandi teel tegelike sõidukiiruste tagamiseks

korrigeerida ka senist liikluskorraldust järgmiselt (vt ka skeem 6):

⚫ Väljasõidul Aiandi teelt paigaldada liiklusmärk 574 „Õueala lõpp“. Mõistlik oleks mõlemad märgid (õueala algus ja lõpp) paigaldada külgkinnitusega valgustuspostile;

⚫ Paigaldada künnis Aiandi tee 10 juurde (kiirusele 20 km/h); ⚫ Paigaldada künnis Aiandi tee 4 juurde (kiirusele 20 km/h); ⚫ Paigaldada liiklusmärgid 592a Aiandi tee 8 juurde.

Skeem 6. Liiklusmärkide paigaldamise ettepanekud Aiandi teel. Väljavõte Liikluslahendus OÜ

tööst nr 2525502.

14 Lohkva külas Aiandi tee 20 maaüksuse detailplaneering

Autotranspordi juurdepääsu põhimõtteline asukoht ridaelamutele on nähtav joonisel

nr 4. Samal joonisel on illustreeritud ka põhimõtteline parkimis- ja manööverdusala ning

Aiandi tee remonditavate sõiduteede lahendus. Täpne lahendus (Aiandi tee 20

maaüksusel ja Aiandi teel) tuleb anda projekteerimise käigus.

3.5 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud

tingimused

Arhitektuursete tingimuste määramisel on arvestatud, et hoonestus peab kandma

endas piirkonda sobiva hoonestuse põhimõtteid ja arhitektuurseid suundumusi .

Olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded:

⚫ Arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline ning keskkonna

arhitektuurset kvaliteeti parandav;

⚫ Ühes ridaelamus lubatud bokside arv on kuni kuus, st kokku on lubatud kuni 12 boksi;

⚫ Korruselisus: ridaelamul kuni kaks, abihoonetel üks; lubatud on ka üks maa-alune korrus;

⚫ Katusetüüp: ridaelamul kas lamekatus või kaldkatuse tüübid, abihoonetel vaba*;

⚫ Katusekalded: ridaelamul kas 0-5 kraadi või 20-35 kraadi, abihoonetel vaba*;

⚫ Katusekattematerjalid: katusetüübile sobiv;

⚫ Välisviimistlusmaterjalid*: kombineerituna kivi, laudvooder, klaas, krohv. Keelatud on

plastikvooder, viimistluskatteta betoon,;

⚫ Kohustuslik ehitusjoon: ei määrata, kuid ridaelamud peavad asetsema juurdepääsuks

oleva Aiandi tee suhtes risti (fassaadiga Aiandi tee nr 4320176 poole) või diagonaalselt,

abihoonete asetus on vaba. Ridaelamute paigutusega luua sobiv rütm. Keelatud on

ridaelamute kokku ehitamine, et vältida ühe pika hoone efekti;

⚫ +/- 0.00 sidumine: lahendada projekteerimise käigus arvestusega, et sokli kõrgus on kuni

60 cm.

*Maaüksusele kavandatavad hooned peavad omavahel stiililt sobima (moodustama

arhitektuurse terviku).

Projekteerimisel on soovitatav näha ette päikeseenergia kasutamise võimalusi.

Paneelide paigaldamine on lubatud nii hoonete katustele kui seina tasapinnale.

Hoonete külge kavandatavad päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse

terviklahendusse (paneelid või nendega kaetavad osad kavandada osaks

arhitektuursetest elementidest).

3.6 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine

Planeeringualal kasvava haljastuse osas ei määrata selle säilitamise või likvideerimise

kohustust üksikpuu või põõsana, st projekteerimisel on lubatud kavandada puude ja

põõsaste likvideerimine vastavalt hoonestuse ja maastikuarhitektuuri kontseptsioonile

(asendiplaanilisele lahendusele). Küll tuleb arvestada maksimaalselt olemasoleva

(kõrg)haljastuse säilimisega, mis võrreldes istutatava haljastusega omab kohest

roheefekti. Samuti pakub kohene kõrghaljastus looduskeskkonnale jahutavat mõju (sh

inimestele).

Arvestades kliimamuutustest põhjustatud sademete hulga suurenemist (ekstreemsete

sademete sageduse kasvu) ja suviseid tihenevaid põuaperioode, tuleb hoonestusest,

parkimiskohtadest ja teedest/platsidest vabad pinnad haljastada, et tagada hea

õhukvaliteet ning anda võimalus sademevee hajutamiseks. Projekteerimisel tuleb ette

näha asukohad ka varju andvale ja visuaalset barjääri loovale kõrghaljastusele

minimaalselt 20% ulatuses krundi pindalast (arvestada täiskasvanud puude liitunud

võradest, viljapuud loetakse kõrghaljastuse hulka).

Krundisisene uushaljastus lahendatakse ühisaladel arenduse tervikosana ja bokside

õuealadel vastavalt selle omaniku soovile. Soovitatav on kasutada kodumaiseid ja

piirkonnas levinud puu, põõsa ja püsikute liike. Haljastuse rajamisega vältida

Lohkva külas Aiandi tee 20 maaüksuse detailplaneering 15

invasiivsete liikide teket. Ridaelamu esised parkimiskohad liigendada samuti

haljastusega Haljastuse kavandamisel tuleb arvestada tehnovõrkude- ja rajatiste

asukohtadega.

Piirdeaia rajamise soovil kogu krundi perimeetril on see lubatud üksnes haljaspiirdena.

Bokside vahelistel piiridel võib kasutada arhitektuuriga kooskõlas olevat piirdeaeda,

võrkaeda ja/või haljaspiirdeid. Bokside vahelised piirded on soovitatav lahendada

ühtsena, st kõik piirded, nende tüüp ja ulatus oleks sarnane/samane.

Bokside vaheliste piirete kavandamisel jätta osa krundi alast ühiskasutusse, st mitte

rajada piirdeid kuni krundi piirini. Ühiskasutusega ala soosib sotsiaalsete suhete loomist

ja ühistegevusi ning võimaldab kavandada kogu krunti teenindavaid looduslähedasi

sademevee käitlemise lahendusi (nt vihmaaeda vmt).

Põhimõttelist maapinna muutmist ei kavandata. Lubatud on maapinna kõrguse

muutmine ulatuses, mis on vajalik tehnovõrkude ühenduste loomiseks ja

sademeveelahenduste toimimiseks. Maapinna kõrguse kujundamisel on lubatud

soovi/vajaduse korral aedade astmeline kujundamine (võimaldab rikkalikumaid

lahendusi, sh luua maastikukujundamise kaudu erinvaid sademevee lahendusi).

Täpne vertikaalplaneerimise lahendus antakse ridaelamute, parkla ja tehnovõrkude

projekteerimise käigus terviklikult. Vertikaalplaneerimisel tuleb arvestada

naabermaaüksuste reljeefiga ja asjaoluga, et sademevesi ei valguks vabalt

naabermaaüksustele ning teede alale. Vertikaalplaneerimise käigus näha ette

piisavad (valingvihmaaegsed veehulgad) alad sademevee looduslähedasteks

lahendusteks.

3.7 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad

Detailplaneeringu alal puuduvad tehnovõrkude ühendused. Piirneval Aiandi tee maa- alal on olemas ühisvee- ja -kanalisatsioonitorustikud, elektri- ja sidekaablid ning soojatorustik, millega on võimalik liituda. Planeeritud lahendus on põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimisel.

3.7.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi

Lahenduse koostamisel on aluseks aktsiaselts Tartu Veevärk tehnilised tingimused

11.03.2026 nr 26ARE-2-DT-12. Tingimused kehtivad 1 (üks) aasta alates tingimuste

väljastamisest.

Veevarustus

OÜ Altren Projekt poolt on koostatud Luunja vald, Lohkva ja Põvvatu küla vee-,

sademevee ja reoveekanalisatsioonitorustiku eelprojekt ; töö nr: VK1807.

Planeeringuala veevarustuse tarbimiskindluse (sh tuletõrjeveevarustuse tagamiseks)

on vajalik piirkonna veevõrk vastavalt eelprojektile ringistada. Selleks tuleb rajada

eelprojektijärgne veetorustik De160 PE alates Jaama ja Nõlvaku tänavate ringristmikul

asuvast olemasolevast De225 PE veetorustikust kuni Aiandi teel asuva De110 PE

veetorustikuni (vt joonis 2).

Detailplaneeringualale kavandatavad hooned on planeeritud varustada veega

4320078 Aiandi tee De110 veetorustikust. Aiandi tee 20 krundile on ehitatud

tänavatorustikust De63 veeühendustoru. Krunt varustada veega olemasoleva

ühendustoru kaudu.

Ühendustoru asukoha muutmist ei kavandata. Ühendustorustiku asendamine suurema

läbimõõduga torustikuga lahendatakse ehitusprojekti koostamisel, milleks tuleb

taotleda täiendavad tehnilised tingimused.

16 Lohkva külas Aiandi tee 20 maaüksuse detailplaneering

Reoveekanalisatsioon

Detailplaneeringualale kavandatavate hoonete reovesi on planeeritud juhtida

4320078 Aiandi tee reoveekanalisatsioonitorustikku De250. Aiandi tee 20 krundile on

ehitatud tänavatorustikust De160 reoveekanalisatsiooni ühendustoru. Krundi reovesi

juhtida olemasolevasse ühendustorustikku.

Isevoolse kanalisatsiooni võimaldamiseks tuleb hoone(te) nullkõrguse määramisel ja

maapinna vertikaalplaneerimisel jälgida ühiskanalisatsiooni paisutustaset.

Paisutuskõrguseks on tänavamaal olemasoleva kanalisatsioonikaevu luugi kõrgus pluss

10 cm. Allpool paisutustaset paiknevad luugid ja neelud on uputusohus ning need

tuleb lahendada üle pumpamisega.

Sademeveekanalisatsioon

Piirkonnas puuduvad AS-le Tartu Veevärk kuuluvad sademeveesüsteemid. “Luunja valla sademevee majandamise kava 2024-2035” (kinnitatud Luunja Vallavolikogu 30.01.2025 määrusega nr 2)kohaselt asub lähim Luunja valla omandis olev sademeveetorustik (De315-DN500) enam kui 200 m kaugusel Soojuse teel. Aiandi tee piirkonda sademevee majandamise kava uusi süsteeme ette ei näe.

Sademeveekäitluse põhimõtete kohaselt on eelistatud lahendus sademeveest vabanemine selle tekkekohas 6 ja torustikku juhtimist tuleks käsitleda viimase võimalusena juhul, kui kohapealne immutamine ei ole võimalik.

Kuna lähim sademeveetorustik asub kaugel ja looduslikud sademevee lahendused (rohealad, viibetiigid, vihmaaiad, imbkraavid jmt) on üldjuhul nii keskkonna- kui ka majanduslikust vaatenurgast põhjendatumad kui sademevee juhtimine torustikku, näeb lahendus ette krundil tekkivast sademeveest vabanemiseks kasutada looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekke kohas (krundil kohapeal) eelkõige maastikukujundamise kaudu. Kõvakattega alalt ja katusepinnalt kokku kogutud ja vajadusel puhastatud vesi suunata rohealale kujundatud vihmaaeda, viibetiiki vmt looduslähedase lahendusena kujundatud alale.

Looduslähedaste lahenduste kasutamine toetab ka kliimamuutustega arvestamisega seonduvaid aspekte (vähendada kuumasaare efekti; suurendada aurumist; pakkuda jahutavat linnaruumi, suurendada kliimakindlust, vt ka ptk 3.10.1). Looduslikud lahendused võimaldavad sademeveel imbuda pinnasesse seal, kus see maha sajab või aurustuda alal kohapeal. Nii taastuvad põhjaveevarud ja säilib looduslik veeringe. Looduslikud sademevee rajatised aeglustavad vee liikumist ja vähendavad tippvooluhulkasid tugevate vihmade ajal. Imbalad ja vihmaaiad toimivad looduslike filtritena, sh suurendavad vihmaaiad ja looduslikud sademevee alad elurikkus. Sademevee lahendamine tekkekohas vähendab olemasolevate torustike koormust ja vajadust torustikke tulevikus laiendada.

Täpne sademevee lahendus antakse projekteerimisel. Sõltuvalt sellest, mis tüüpi lahendused projekteerimisel on võimalikud ja valitakse, tuleb arvestada ja kasutada järgnevaid asjakohaseid nõudeid, mis on eelkõige vajalikud valingvihma aegse ülekoormuse vähendamiseks:

⚫ Arvestada valingvihmadest põhjustatud sademeveehulkadega;

⚫ Näha ette meetmed sademevee äravoolu aeglustamiseks selle tekkekohas ja

juhtida sealt edasi tõkestava ja viivitava immutussüsteemiga (nt haljasalad, lohud,

jms, kus vesi saab imbuda pinnasesse, seda takistab taimestik, ja vesi saab

aurustuda);

⚫ Kasutada võimalikul määral väikese äravooluteguriga pinnakatteid (muru- või

sillutiskivi vmt sademevee käitlemist võimaldav viis);

6 Veeseaduse § 129

Lohkva külas Aiandi tee 20 maaüksuse detailplaneering 17

⚫ Vältida sademevee reostumist;

⚫ Hoonete katustelt formeeruv sademevesi on puhas ning selle võib koguda

sademeveemahutisse ja taaskasutada (nt kastmisveeks).

Sademe- ja võimaliku drenaaživee juhtimine naabermaaüksustele, reovee -

kanalisatsiooni ja teemaale on keelatud.

Eeldatav arvutuslik sademeveekogus (30 mm vihma korral) katusepindadelt,

vuukidega kivisillutiselt ja murualalt kokku on u 70-75 m³. Joonisel nr 4 näidatud

indikatiivse looduslähedase lahenduse ruumivajaduse hinnangus on arvestatud

vihmaaia sügavusega kuni 0,5 m. Projekteerimisel tuleb tõendada, et sademevesi

käideldakse maaüksusel viisil, mis ei põhjusta üleujutusi ega kahjusta

naabermaaüksusesid ja avalikus kasutuses olevaid teid.

3.7.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus

Elektrivarustuse lahenduse koostamisel on aluseks Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 511127 (välja antud 17.02.2026, kehtivad kuni 17.02.2028).

Planeeringuala elektrivarustus on kavandatud olemasolevast AJ7699:(Ülejõe) alajaamast 0,4 kV maakaabelliiniga. Projekteerimisel on soovitatav kavandada ühendus ringtoiteliinidena.

Tarbimiskohtade võrguühendustele on krundi piirile ette nähtud liitumis- ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid on kavandatud mitmekohalistena krundi piirile teeala poolsele küljele. Joonisel nr 4 näidatud kilpide asukohti on lubatud projekteerimisel muuta/täpsustada, tagatud peab olema, et liitumiskilbid oleksid alati vabalt teenindatavad.

Elektritoide liitumiskilbist objektideni tuleb projekteerida maakaabliga.

Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana, sh väljaspool planeeringuala. Põhimõtteline trassikoridor alajaamast planeeringualani on näidatud joonisel nr 2.

Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnisasjade aadressid.

Ennetamaks elektripaigaldistest tulenevaid võimalikke ohte, vältida hoonete planeerimist elektripaigaldiste kaitsevööndisse. Elektromagnetkiirguse piirväärtused ei tohi ületada elu- ning puhkealadel, elamutes, ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ning muudes kohtades, kus inimene viibib pikemat aega (edaspidi elukeskkonnas), sotsiaalministri 01.09.2025 määruses nr 45 „Mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamise nõuded ja hindamise kord“ sätestatud piirväärtusi.

Välisvalgustus

Aiandi tee tänavamaale täiendavat tänavavalgustust ei planeerita. Aiandi tee 20 krundi välisvalgustus (hoone(te) ümbruse ja parkimisala valgustus) lahendatakse arendaja soovide kohaselt.

Välisvalgustuse lahenduses vältida ülemäärast valgustamist. Valgustuslahendustes kasutada võimalikult energiasäästlikke lahendusi, säilitada maksimaalselt pimeda taeva vaadeldavus ja tekitada minimaalne häiring elusloodusele ja (naaber)maaüksuste elanikele (nt kasutada n-ö sooja valgustust, ülevalt alla suunatud valgustust, valgustusandureid; kui on vajadus öisel ajal valgustuse kasutamiseks, reguleerida see minimaalsele võimsusele).

18 Lohkva külas Aiandi tee 20 maaüksuse detailplaneering

3.7.3. Soojavarustus

„Luunja valla üldplaneeringu“ kohaselt asub planeeringuala kaugkütte piirkonnas.

Soojavarustuse lahenduse koostamisel on aluseks Gren Tartu AS tehnilised tingimused

nr 16/26 (koostatud 10.02.2026, kehtivad üks aasta väljastamisest).

Soojavarustusena on ette nähtud liitumine keskküttesüsteemiga. Soovitatavalt näha

ette ka alternatiivsed küttevõimalused (nt kamin vmt ajutiseks perioodiks), et tagada

toasoe külmemal perioodil ka nt elektrikatkestuste ajal.

Soojustorustiku ühenduskoht on Aiandi teel oleva soojustorustiku sobivalt lõigult.

Soojustorustiku asukoht projekteerida nii, et ei kattuks soojustorustiku ja kõrghaljastuse

kaitsevööndid.

Soojatorustik projekteerida rõhuklass PN16 eelisoleeritud torustikuna, lähtuda EVS 843

“Linnatänavad” nõuded tehnovõrkude kujade ja kaitsetsoonide kohta.

Soojuskoormused täpsustatakse projekteerimise käigus (soojuskoormuse ühendamise

projekteerimistingimuste väljastamiseks ja ühendamise kokkulepete sõlmimiseks

pöörduda Gren Tartu AS klienditeeninduse poole).

Peale detailplaneeringu kehtestamist taotleda võrguettevõtjalt Gren Tartu AS

projekteerimise tehnilised tingimused kaugküttetorustiku ja hoonete

kaugküttepaigaldiste ehitusprojektide koostamiseks.

Soojuskoormuse ühendamise projekteerimistingimuste väljastamiseks ja ühendamise

kokkulepete sõlmimiseks pöörduda Gren Tartu AS klienditeeninduse poole .

3.7.4 Telekommunikatsioonivarustus

Sidevarustuse lahenduse koostamisel on aluseks Telia Eesti AS tehnilised tingimused nr

40122185 (välja antud 17.02.2026, kehtivad kuni 16.02.2027).

Telia Eesti AS sideteenuste tarbimise võimaldamiseks on vaja projekteerida ja rajada

ühendus Telia Eesti AS sidevõrgu lõpp-punktist (sidekaev 2629, vt joonis nr 2)

objekti/hoone sisevõrgu ühendus(jaotus)kohani.

Telia Eesti AS kaablivõrguga ühenduse saamiseks rajatavale hoonestusele

projekteerida ja ehitada sidekanalisatsiooni (100 mm UPOTEL PVC torust/multitorust)

põhitrass alates sidekaevust 2628.

Igale ridaelamu boksile näha ette individuaalsed sidekanalisatsiooni sisendid (50

mm/100 mm UPOTEL PVC/mikrotoru tuvastustraadiga) planeeritavast põhitrassist koos

vajalikumahulise optilise kaabli ning jätkudega. Vastavalt vajadusele kasutada KKS1

või KKS2 tüüpi sidekaeve. Optiline kaabel (magistraal, vähemalt 48-kiuline)

paigaldada olemasoleva ja paigaldatava sidetorustiku kaudu alates sidekaevust

2629, kaabel ühendada jätku (paigaldada uus olemasolevale 24f kaabli varule).

Projekteeritavatesse sidekaevudesse jätta kaablivaru ca 5 m. Hoonetes otsastada

optiline kaabel nõuetekohaselt SC/APC adapteritega. Kiudude ühendamise skeem

kooskõlastada TeliaEesti AS-ga enne paigaldustööde teostamist. Paigaldada

sidekaevu 2629 1/16 splitter.

Hoone sisevõrk projekteerida ja ehitada Tellija vahenditest. Paigaldada hoonesse

vajalikumahuline andmesidejaotla. Sisevõrk rajada jaotlast iga korterini/äripinnani SM

tüüpi optiliste kaablitega vastavalt ITU-T G.657 standardile. Optilised kaablid otsastada

SC/APC adapteritega. Korterite/äripindade sisevõrk lahendada cat5/cat6

sidekaablitega. Korterite/äripindade sidejaotlas peab olema paigaldatud elektritoide

seadmete ühendamiseks 230V elektrivõrguga.

Lohkva külas Aiandi tee 20 maaüksuse detailplaneering 19

Telia dokument: “Valguskaabli sisevõrkude ehitamine korter- ja ärimajades”.

Nõuded topo-geodeetilisele alusplaanile ja projektile:

⚫ Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrus nr 34 "Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded";

⚫ Telia Eesti AS dokument "Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele uurimistöödele";

⚫ Telia Eesti AS dokument "Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine. v4";

⚫ Telia Eesti AS dokument "Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks

ning ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis".

Sideühendus on võimalik ka mobiilsidega.

3.8 Tuleohutus

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutuse seaduse,

siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja

siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.

Planeeritud ehitise kasutamise otstarbe alusel jääb planeeritud hoonestus määruse nr

17 lisa 1 alusel I kasutusviisi alla (elamud).

Määruse nr 10 kohane vajalik veevooluhulk veevõtukohas on 10 l/s 3 tunni jooksul

(tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormuse 0-600 MJ/m² korral ja kui ei kasutata

automaatset tulekustutussüsteemi).

Määruse nr 10 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt 30 m

kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema ehitise sissepääsust ning

tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel.

Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid.

Nõuetele vastav hüdrant asub Aiandi tee nurgas (vt joonis 4). AS Tartu Veevärk tagab

veevõrgust vooluhulga 10 l/s.

Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 m, kuna planeeritud hoonete kogupindala (suletud netopind) ületab nii 400 m² (TP3-klassi hoonete puhul) kui 800 m² (TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul). Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 m (kahe ridaelamu ja/või abihoonete omavaheline kaugus), tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. Planeeritud hoonestusala on naabermaaüksustest normatiivsel kaugusel.

Prügimaja rajamisel (lubatud väljaspoole hoonestusala) arvestada samuti tuleohutusnõudeid7.

Operatiivsõiduki juurdepääs on tagatud avaliku kasutusega Aiandi teelt.

Projekteerimisel ja planeeringu realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega.

7 Planeeringu koostamise ajal Siseministri määrus nr 17 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise

tuleohutusnõuded“ ja Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

20 Lohkva külas Aiandi tee 20 maaüksuse detailplaneering

3.9 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused

Kuritegevuse riskide vähendamisel on arvestatud standardi EVS 809-1:2002

põhimõtteid.

Tihe ja sõbralik läbikäimine naabritega aitab ära hoida kuriteohirmu, mistõttu on

soovitatav liituda naabrivalvega. Naabrivalve on suunatud piirkondadele, kus

elanikud soovivad oma naabruskonnas vähendada kogukonna toel kuritegevust.

Hoonete ümbruses kasutada liikumisanduriga valgusteid. Soovitatav on kasutada ka

videovalvet (jälgitav ala peab jääma oma krundi piiresse ja avalikele teealadele) .

Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud).

Hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd.

3.10 Keskkonnatingimuste seadmine

Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia

keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset

keskkonnamõju kui järgitakse detailplaneeringus ette nähtut ja krundi igakordsed

omanikud peavad rangelt kinni seadusega sätestatud keskkonnakaitse põhimõtetest.

Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on

lühiajalised (ehituse periood) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringu- ja selle

mõjualaga.

3.10.1 Kliimamuutustega arvestamine

Prognooside alusel on 21. sajandi jooksul oodata järgmisi kliimamuutusi:

temperatuuritõus, sademete hulga suurenemine, merepinna tõus ja tormide

sagenemine 8 . Seetõttu tuleb meil kliimamuutuste mõjuga kohanemise vajadusega

arvestada ning projekteerimisel tähelepanu pöörata mh sademevee ärajuhtimise ja

haljastuse temaatikale. Temperatuuritõusuga kaasnev kuumalainete sagenemine on

üks peamisi tulevikukliima riske nii Eestis kui ka mujal maailmas. Kuumalained

võimenduvad eeskätt soojussaare efektina, kus suured tumedad pinnad (nt

asfaltteed, asfaltkattega parklad, bituumenkatused) neelavad suurema osa

päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad õhku.

Sellest lähtuvalt ei ole olemasoleva kõvakattega Aiandi tee tänava katendi laiust

uuendamisel ette nähtud suurendada, olemasoleva kruusatee asfaltkatte alla viimine

on planeeritud minimaalselt vajalikus laiuses (asfaltkattega osa laius u 3,5 m); krundi

sisest ülenormatiivset parkimist (liigset kõvakattega ala) ei ole lubatud kavandada.

Planeeringualale kavandatavate elukohtade puhul on head võimalused

kliimamuutustega toime tulekuks, kuna liigselt suuri kõvakattega pindu, sh katusepindu

ei kavandata, kavandatava hoonestuse ehitisealune pind on maaüksuse suurust

arvestades optimaalne, st hoonestusest jääb vabaks piisav roheala, millel on võimalik

eeldatavalt hästi toime tulla nii põuaaja kui ka valingvihmadega. Eriti arvestades, et

hoonestuse ümbruses tuleb istutada varju andvat kõrghaljastust. Kõrghaljastuse

asukoha puhul tuleb hinnata tormiriske, st ohutut kaugust hoonetest ja rajatistest.

Ehitusõiguse määramisel on samas arvestatud võimalusega rajada kaetud terrasse ja

autode varjualuseid.

Sademeveelahenduseks on valitud lokaalne looduslähedane lahendus, mis vähendab

kuumasaarte efekti, suurendab aurumist ja jahutab linnaruumi ning suurendab seeläbi

kliimakindlust.

8 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030

Lohkva külas Aiandi tee 20 maaüksuse detailplaneering 21

Lähipiirkonnas puuduvad veekogud, mis võiksid põhjustada üleujutuse riski.

Valingvihmadest põhjustatud suurte sademete hulgaga toimetulekuks on

projekteerimisel ette nähtud tähelepanu pöörata vertikaalplaneerimisele ja

sademevee lahendustele.

Kuumalaine ja põua ajal suureneb maastikupõlengute oht. Iga tulevase koduomanik

saab ohtu minimeerida seda teadvustades ja käitudes vastutustundlikult ning vältides

põua ajal tegevusi, mis põhjustaks põlenguid.

Kliimamuutusega käib kaasas ka joogivee probleem (nt salvkaevud võivad suve lõpul

kuivale jääda). Veevarustus on kavandatud ühisveelahendusena, mis tagab joogivee

kindluse. Vee säästmiseks ja puhta joogivee kokkuhoiuks on suvisel perioodil mõistlik

kastmisveena kasutada kogutud sademevett.

Häired elektri-, vee- ja küttevarustuses mõjutavad rohkem neid inimesi, kel puuduvad alternatiivsed autonoomsed lahendused. Küttelahenduses on soovitatav põhiküttele (kaugküte) lisaks näha ette alternatiivne lahendus, et tagada toasoe külmemal perioodil ka nt elektrikatkestuste ajal.

Hooned ja rajatised tuleb ehitada arvestades vastupanuvõimet tormidele jm ekstreemsetele ilmastikunähtustele.

Kliimamuutused mõjutavad ka olemasolevat elurikkust, sj negatiivselt 9 . Kliima- muutustega koos võib laieneda invasiivsete võõrliikide levik ja väheneda seniste tõrjeviiside tõhusus. Seetõttu on soovitatav uusistutustel kasutada kodumaiseid ja piirkonnale iseloomulikke puid ning põõsaid. Taimmaterjali ostmisel ja istutamisel tuleb jälgida invaiisvsete liikide teket, olla hoolikas ning mitte istutada invasiivseid liike, jälgida puukoolist ostetud taimmaterjaliga levivaid võõrliike (nt võõrnälkjate levik).

3.10.2 Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine

Planeeringuala asub Maa- ja Ruumiameti põhjavee kaitstuse kaardirakenduse kohaselt nõrgalt kaitstud alal, st reostusohtlikkuse tase on kõrge. Veevarustus ja reoveelahendus on ette nähtud ühisvee ja -kanalisatsooniga. Kui peetakse kinni planeeringus ette nähtust ja kehtivatest õigusaktidest, ei ohusta kavandatav tegevus põhja- ega pinnavee seisundit.

3.10.3 Jäätmed

Olmejäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja „Luunja valla jäätmehoolduseeskirjale“. Krundil tekkivad jäätmed tuleb koguda suletavatesse konteineritesse. Jäätmekonteinerid paigutada varjualuse alla või jäätmemajja. Ehitusjäätmed tuleb samuti käidelda vastavalt kehtivatele nõuetele ja valla jäätmehoolduseeskirjale. Prügimaja puhul tuleb arvestada, et selle asukoht peab olema elu- või töökohaga hoonest ohutus kauguses (vt ptk 3.8). Konteinerite tühjendamiseks peab olema hea juurdepääs.

3.10.4 Energiatõhusus

Energiatõhususe nõuded on toodud direktiivides, energiamajanduse korralduse seaduses, ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“.

Elamute projekteerimisel pöörata tähelepanu energia säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele ning näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja alternatiivsete energiaallikate kasutamiseks.

9 SOER, 2015. Euroopa keskkond 2015: seisund ja väljavaated

22 Lohkva külas Aiandi tee 20 maaüksuse detailplaneering

Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise lihtsaimad viisid on soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide (toodavad elektrit) kasutamine. Päikesepaneelide kasutamise nõuded on välja toodud ptk-s 3.5.

3.10.5 Radoon

Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Eesti

Geoloogiateenistuse poolt koostatud pinnase radooniriski kaardi 10 kohaselt on Lohkva

küla piirkonna radoonirisk kõrge või väga kõrge. Keskkonnaministri 30.07.2018 määruse

nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord

ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ lisas 1 on Luunja

vald nimetatud kõrgendatud radooniriskiga alana.

EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes“ alusel tuleb teha pinnase radoonitaseme mõõtmisi hoone ehitusprojekti

koostamisel ja vajadusel rakendada radoonikaitse meetmeid. Eestis on siseruumide

õhu radoonisisaldus reguleeritud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019

määrusega nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi

ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava

efektiivdoosi viitetase“, mis on samas õiguslikult siduvam dokument kui standard.

Standard kirjeldab head praktikat, kuidas soovitud tulemuseni jõuda.

Kuna radoon ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud, siis selliste ruumide rajamisel, kus

inimesed viibivad pikemat aega, on vajalik teostada radoonitaseme mõõtmised ja

vajadusel näha ette radoonitõkke meetmed. Uuringu vajaduse peab otsustama

ehitusprojekti koostaja. Ruumides, kus inimesed viibivad igapäevaselt, tuleb tagada

nõuetele vastav ruumide õhu radoonisisaldus (arvestada kehtivate asjakohaste

määruste ja standardiga).

3.10.6 Insolatsioon

Päikesevalguse kestus ehk insolatsioon on siseruumi oluline kvaliteedikriteerium, mis

võib aidata kaasa inimeste heaolule. Vaade väliskeskkonda pakub visuaalset

ühendatust ümbrusega, et anda teavet väliskeskkonna, ilmamuutuste ja päevaaja

kohta. Selline ühendatus võib leevendada väsimust, mis on tingitud pikaajalisest

viibimisest sisetingimustes. Kõigil ruumis viibivatel inimestel peab olema võimalus

värskendamiseks ja lõõgastumiseks, mida pakub vaate ja silmade fookuse muutumine.

Juhendi11 kohaselt peab insolatsiooni kestus olema tagatud ajavahemikus 22. aprillist

kuni 22. augustini. Arvestuse ühik on üks päev. Lubatav kõrvalekalle insolatsiooni

kestuse arvutamisel on +/- 5 minutit.

Krundi suurus ja hoonestusala ulatus ning naaberhoonete kaugus võimaldab

projekteerida hoonestuse, millega on tagatud normatiivne insolatsioon päevas.

Uushoonestuse rajamisel ei halvene valgustingimused ka naabermaaüksuste

hoonetes. Projekteerimisel lähtuda insolatsiooni kestvuse arvutamise juhendist ja EVS-

EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.

3.10.7 Müra, vibratsioon, välisõhu kvaliteet

Planeeritud hoonestuse kavandamisel, projekteerimisel ja rajamisel tuleb lähtuda

kehtivatest normdokumentidest.

10https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e

11 https://ekel.ee/images/Insolatsiooni_kestuse_arvutamise_juhend_16.04.2020.pdf

Lohkva külas Aiandi tee 20 maaüksuse detailplaneering 23

Planeeringuala müraolukorra hindamiseks teostati müra mõõtmised. Eelkõige oli

mõõtmiste eesmärk selgitada välja võimalik piirkonna tööstusmüra esinemine

planeeritud hoonete alal ja vastavus normtasemetele. Tööstusmüra mõõtmised

teostasid nii TalTech, Ärikorralduse instituudi Ergonoomialabor kui Kajaja Acoustics OÜ

(EAK poolt akrediteeritud katselabor L297 standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 nõuete

suhtes.) Liiklusmüra hinnangu koostas Veiko Kärbla (Hendrikson & Ko OÜ).

Planeeringuala mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seaduse

alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

nõuetest. Planeeringuala (elamumaa) tuleb määruse kohaselt müra hindamisel

lugeda II kategooria alaks (haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste

ning elamu maa-alad).

Tiheasustusalal ja vastavalt üldplaneeringule detailplaneeringute koostamisel tuleb

rakendada müra piirväärtuse nõudeid. Liiklusmüra piirväärtus II kategooria aladel on

päeval 60 dB ja öösel 55 dB, sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud kuni 65 dB päeval

ja 60 dB öösel. Tööstusmüra piirväärtus II kategooria aladel on päeval 60 dB ja öösel

45 dB.

Vastavalt uuringule „Luunja valla välisõhu mürakaart“ (Akukon Eesti OÜ, töö nr

201533-1-C, 2021) on Aiandi tee 20 detailplaneeringuala piirkonna olulisemateks

müraallikateks planeeringualast kagusuunas asuvad tootmisalad, sealhulgas

peamiselt Tarmeko Spoon OÜ tootmine ja mõningal määral ka Gren Tartu AS

(varasema nimega Anne Soojus AS).

Kuna Luunja valla mürauuring on tänaseks ligikaudu 5 aastat vana ja kogu valda

hõlmava mürauuringu puhul tuleb arvestada teatud üldistustega, siis teostati

ajakohase müraolukorra kontrollimiseks müra mõõtmised 2026. aasta seisuga (nii mais

kui augustis 2026). Hinnangu andmisel on lähtutud Kajaja Acoustics OÜ tulemustest

(EAK poolt akrediteeritud katselabor L297 standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 nõuete

suhtes). Mõõtmised teostati 24h pikkuse mõõteseeriana (tööpäevadel 27.08-

28.08.2026), et fikseerida piirkonnas asuvate ettevõtete kogu tööprotsessi müra.

Mõõtmiste alusel on protokollis12 järeldatud, et planeeringuala idaosas (ehk tööstusala

poolne külg) on selgelt tagatud II kategooria alade tööstusmüra piirväärtuse nõuded.

Mõõdetud müratase päeval jäi vahemikku 45…49 dB (hinnatud tase Ld 48 dB, päevane

piirväärtus 60 dB) ja öösel vahemikku 40…45 dB (öine piirväärtus 45 dB).

Lisaks on protokollis välja toodud, et mõõdetud öise müra puhul (23.00-7.00) ei olnud

märkimisväärne tööstusliku iseloomuga müra mõõtepunktis eristatav ja öine olukord

kirjeldab piirkonna üldist fooni. Seega tööstusmüra hinnatud taset öisel ajal (Ln)

protokollis eraldi välja ei toodud, kuid protokolli alusel saab välja tuua, et hinnatud

tase öisel ajal (Ln) jääb suurusjärku 42..43 dB, mis kirjeldab summaarset erinevate

müraallikate (sh ka kaugemalt kostuv liiklusmüra) mõju.

Ühtlasi on müra mõõtmiste protokollis tuvastatavad öise mürataseme muutused, mis

kattuvad tavapärase ööpäevase liikluskoormuste muutumisega, nt esineb teatud

mürataseme tõus varahommikul vahemikus 5.00-7.00, mis ühtib hommikuse

liikluskoormuste suurenemise ajaga.

Seega saab müra mõõtmiste alusel järeldada, et planeeringualal on II kategooria

elamualade tööstusmüra nõuded täidetud.

Kuna mõõtmiste käigus mõõdeti piirkonna kõigi müraallikate summaarset müra, siis

saab järeldada, et planeeringualal on tagatud ka liiklusmüra piirväärtuse nõuded (mis

on ühtlasi leebemad kui tööstusmüra nõuded), mis on ootuspärane, kuna suurema

liikluskoormusega Tartu-Räpina-Värska tee jääb umbes 200 m kaugusele.

12 Helirõhutasemete mõõtmised 27.08.2026 kuni 28.08.2026, Kajaja Acoustics OÜ, töö nr 26332-01, 14.09.2026

24 Lohkva külas Aiandi tee 20 maaüksuse detailplaneering

Planeeringualaga ei piirne ka tööstusalade poolt kasutatavaid teid (tööstusaladega

seotud liiklus ei möödu planeeringualast), seega ei mõjuta planeeringuala olukorda

tööstusaladega seotud võimalik liiklus.

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasneb ka teatud liikluskoormuste suurenemine.

Vastavalt ptk-s 2.1 kirjeldatud liiklusuuringule (Liikluslahendus OÜ, 2025) prognoositi

tipptunnis kuni 17 lisanduvat sõiduauto liikumist kahes sõidusuunas kokku.

Liiklusprognoosis lähtuti esialgsest planeeringulahendusest, mille kohaselt kavandati 20

elamuüksust. Planeeringulahendusega kavandatakse kuni 12 elamuüksust ehk vastav

täpsustatud liiklusprognoos oleks u 10 sõiduautot tipptunnis (kahes suunas kokku).

Liiklusuuringus lähtuti eeldusest, et üks äärelinna või maapiirkonna eramu või korter

tekitab enamkoormatud tunnil sisenevat ja väljuvat liiklust kokku 0,9 auto/h. Võrdluseks

on liiklusuuringus välja toodud, et nt Aiandi teel läbi viidud olemasoleva olukorra

loenduste põhjal osutus Aiandi tee tegelik liiklus hetkeolukorras ca 2 korda väiksemaks

kui piirkonna eramute ja korterite arvu põhjal võiks eeldada. Seega võib antud

piirkonnas ka prognoositav liiklus siinkohal toodust mõnevõrra väiksemaks jääda (kui

uute elanike autokasutus sarnaneb praegustele elanikele).

Samas ei kaasne ka suurema liiklusprognoosi realiseerumise korral olulist negatiivset

mõju Aiandi tee äärsetele olemasolevate elamualadele. Tunnis u 10 sõiduauto

lisandumine ei too kaasa märkimisväärset täiendavat liiklusmüra.

Koos olemasoleva liiklusega võib Aiandi tee põhjaosas (Tartu-Räpina-Värska teega

ristumisel) liiklusuuringu kohaselt tee tipptunni liikluskoormuseks kujuneda 35-40

autot/h. Täpsustatud (vähendatud elamuüksuste arv) planeeringulahenduse korral ca

20-30 sõidukit tunnis ja ca 200 sõidukit ööpäevas. Tegemist on võimalikke

keskkonnamõjusid (müra, välisõhu kvaliteet) silmas pidades väga tagasihoidliku

liikluskoormusega, mis ei too kaasa normtasemete lähedasi müratasemeid või

saasteainete kontsentratsioone.

Lisaks võib välja tuua, et Aiandi teel liiguvad peamiselt sõiduautod (igapäevast ja

pidevat raskeliiklust ei esine) ning sõidukiirused on madalad. Hetkel on küll Aiandi teel

lubatud sõidukiiruseks 50 km/h, kuid käesoleva planeeringu raames antakse ka

soovitus lubatud sõidukiirust vähendada, mis veelgi vähendab võimalikku müra mõju.

Aiandi tee puhul esinevad suuremad liikluskoormused (liiklussagedused, mida käsitleti

ka liiklusuuringus) tee põhjaosas (Tartu-Räpina-Värska teega ristumisel), kuna

põhjaosas on koondunud kogu lähiümbruse kvartalisiseste teede liiklus. Aiandi tee

lõunaosa liikluskoormus on väiksem, kuna tegemist on tupiktänavaga.

Võimaliku liiklusega kaasneva müra mõju illustreerimiseks võib vaadata nt Tartu linna

elamupiirkondade siseste teede müraolukorda. Skeemil 7 on lisatud väljavõte Tartu

linna välisõhu strateegilisest mürakaardist (Estonian, Latvian & Lithuanian Environment

OÜ, 2022) Annelinna piirkonnast Kadaka tn puhul koos mürauuringu aluseks olnud

õhtuse tipptunni liikluskoormuste andmetega (Stratum OÜ, 2020). Esitatud on päevane

müraolukord, mis on liiklusmüra puhul reeglina normtasemetele lähemal kui öine

olukord.

Lohkva külas Aiandi tee 20 maaüksuse detailplaneering 25

Skeem 7. Väljavõte Tartu linna strateegilisest mürakaardist (koos õhtuse tipptunni

liikluskoormuste kaardiga) - müra hinnatud tase päeval, Ld (7.00-23.00).

Strateegilise mürakaardi andmetest nähtub, et ka käesoleva planeeringuga

vaadeldavatest liikluskoormustest oluliselt suuremate (antud juhul 5-7 korda)

liikluskoormuste korral ei ole asulasiseste teede puhul ette näha liiklusmüra

piirväärtuste (piirväärtus 60 dB, sh hoonete teepoolsel küljel 65 dB) ületamist ega ka

piirväärtuse lähedase müraolukorra esinemist teede ja tänavate ääres asuvate

eluhoonete puhul. Seega ei ole antud juhul täiendavad liiklusmüra piiramise meetmed

planeeringuala ega ka piirkonna olemasolevate eluhoonete puhul vajalikud.

Müratase kavandatavate hoonete siseruumides ei tohi ületada sotsiaalministri

12.11.2025 määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele

elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“

esitatud normtasemeid. Vajadusel tuleb rakendada müravastaseid meetmeid

lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ .

Eluruumide rajamisel on linnakeskkonnas soovitatav lähtuda välispiirde ühisisolatsiooni

(R’tr,s,w) minimaalsest väärtusest ca 35…40 dB. Kui aken moodustab ≥50% välispiirde

pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra

isolatsiooni indeks.

Õhukvaliteedi (liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonide) piirväärtused on

kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja

sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“.

Maapinna kaudu leviva (pinnase)vibratsiooni piirväärtused on kehtestatud

sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“. Õhusaaste ei ole piirkonna

liikluskoormuse juures probleemiks, samuti ei ole probleemiks võimalik vibratsioon,

mida võib esineda harva (nt üksikute raskeveokite möödumise korral). Olemasolevalt

on tegemist juba kõvakattega teega ja planeeringuala asub tupiktänava lõpus, kus

puudub läbiv liiklus.

Uute hoonete kavandamisel tuleb tähelepanu pöörata ka hoonete tehnoseadmetest tingitud müra normtasemete tagamisele (eelkõige öisel ajal). Hoonele tehnoseadmete paigaldamisel (nt jahutus- ja ventilatsiooniseadmed vms) peab seadme paigaldaja (omanik) tagama müraolukorra vastavuse keskkonnaministri

26 Lohkva külas Aiandi tee 20 maaüksuse detailplaneering

määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud normatiividele. Hoonest väljapoole jäävate tehnoseadmete (nt ventilatsiooniseadmed või küttesüsteemid) paigutamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et seadmete avad oleks suunatud naaberalade eluhoonetest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete valikul on soovitatav eelistada madala müratasemega seadmeid. Vajadusel tuleb tehnoseadmete ümber rajada hoone arhitektuuriga sobivad lokaalsed müraekraanid või müra- summutuskastid.

Ehitustegevus tuleb korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustööde toimumisel võib ilmneda müra ja tolmamine, mida saab leevendada vastavaid töövõtteid ja järgmisi nõudeid kasutades:

⚫ Müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus

kell 8.00 - 18.00 (vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu,

nädalavahetus);

⚫ Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide

langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada

lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning

vältida ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega;

⚫ Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus

21.00-07.00 ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra

piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00;

⚫ Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme.

⚫ Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse

väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele.

3.11 Servituudi seadmise vajadus

Elektrivarustuse saamiseks on vajalik projekteerida ja ehitada elektri maakaabelliin olemasolevast alajaamast AJ7699:(Ülejõe) planeeringualani . Alajaam asub maaüksusel Aiandi tee 3a (43201:001:1645) ja eeldatav elektri maakaabelliini koridor läbib maaüksuseid Aiandi tee 3a, Jaama tänav T209 (43201:001:1088), 45 Tartu- Räpina-Värska tee T2 (43201:001:1194) või 45 Tartu-Räpina-Värska tee (43201:001:0615), 4320078 Aiandi tee (43201:001:1956). Nimetatud maaüksustele (täpsustatakse projekteerimise käigus) on servituudi seadmise vajadus kaitsevööndi ulatuses.

Servituudi seadmise vajadus on ka veetorustiku rajamiseks alates Jaama ja Nõlvaku tänavate ringristmikul asuvast olemasolevast De225 PE veetorustikust kuni Aiandi teel asuva De110 PE veetorustikuni. Torustiku eeldatav koridor läbib maaüksuseid Jaama tänav T207 (79516:020:0040), 45 Tartu-Räpina-Värska tee (43201:001:0615) ja 4320078 Aiandi tee (43201:001:1956). Nimetatud maaüksustele (võimalik muudatus selgitatakse välja projekteerimise käigus) on servituudi seadmise vajadus kaitsevööndi ulatuses.

Eelnimetatud servituutide sisuks on tehnovõrkude omamine, kõikide toimingute teostamine, mis on vajalikud ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks, korrashoiuks, asendamiseks, remontimiseks, kasutusse andmiseks ja likvideerimiseks, ning muul viisil ekspluateerimiseks tehnovõrkude talituse tagamise eesmärgil. Servituudiala tuleb tagada vastavalt kehtivates õigusaktides ette nähtud kaitsevööndi ulatuses .

Olemasolevatele tehnovõrkudele kehtivad isiklikud kasutusõigused kaitsevööndi ulatuses. Aiandi teel asuva olemasoleva kaugküttetorustiku ja olemasoleva elektri maakaabelliini kaitsevöönd ulatub Aiandi tee 20 maaüksusele. Projekteerimisel arvestada nimetatud kaitsevöönditega. Ehitamise ja kasutamise käigus tuleb tagada kaugküttetorustiku ja elektri maakaabelliini töökindlus.

Lohkva külas Aiandi tee 20 maaüksuse detailplaneering 27

3.12 Planeeringu elluviimine

3.12.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine

Hoonete ja rajatiste ehitamise ning kasutamisega kaasneb loodusvarade (nt maa,

veeressurss, energia, ehitusmaterjalid) kasutus, kuid arvestades ehitusmahte, ei

põhjusta see eeldatavalt nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal. Soovitatav

on võimalusel lähtuda ringmajanduse printsiipidest (rakendada ehitusmaterjalide

kordus-, taas- ja uuskasutust).

Detailplaneeringu lahendusega kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too kaasa

veetarbimist mahus, mis võiks oluliselt mõjutada põhjaveevaru suurust ja seeläbi

põhjustada olulist keskkonnamõju. Kuna tegemist on olemasoleva elamupiirkonnaga,

on tehniline taristu piirneval tänavamaal ning osaliselt maaüksuse piirini välja ehitatud

(vee- ja kanalisatsioonitorustikud). Küll on veevarustuse tarbimiskindluse tagamiseks

vajalik piirkonna veevõrk ringistada. Kavandatavast otstarbest on vee-ettevõtjat

teavitatud ja lahenduse koostamisel on lähtutud väljastatud tehnilistest tingimustest.

Detailplaneeringu lahendusega kavandatav tegevus, kui peetakse kinni kehtivatest

nõuetest, ei avalda ebasoodsat mõju pinna- ja põhjaveele.

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid

häiringuid, kuid need mõjud on lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda

kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid. Tegu on samuti mööduvate

mõjudega ning arvestades tegevuse suhteliselt väikest mahtu, ei ole ehitustööde

korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju. Piirkonna välisõhu kvaliteet

on eelduslikult hea.

Arvestades planeeritavat mahtu, ei kaasne lahenduse realiseerimisega olulist

liikluskoormuse suurenemist ja sellega kaasnevat müra ning õhusaastet, st ei

põhjustata olulist negatiivset mõju piirkonna elukeskkonnale. Kavandatavate

ridaelamute arendusega kaasneb küll Aiandi teel liikluskoormuse suurenemine

olemasoleva olukorraga võrreldes, kuid lisanduv liikluskoormus on väike ja ka pärast

planeeringu elluviimist (lisanduvat liiklust) jääb Aiandi tee liiklussagedus linnalise

keskkonna ja elamutänava kohta väikeseks (liiklussagedus jääb oluliselt alla standardis

EVS 843 toodud kvartalisisese tänava piirväärtusele). Liiklusuuringu kohaselt säilib ka

Aiandi tee ja Räpina maantee ristmiku kõrge teenindustase (A).

Liiklusohutuse parandamiseks nähakse ette Aiandi tee katendi uuendamine, kiirust

rahustavate künniste rajamine ja liikluskorralduse täiendamine. Kavandatud meetmed

toetavad jalakäijate ohutust ning liiklusruumi rahustamist.

Planeeringu elluviimisega ei ole ette näha olulist negatiivset mõju naaberkinnistutele,

sotsiaal-majanduslikule keskkonnale ega tervisele.

Planeeringulahendusel on positiivne mõju uute atraktiivsete elukohtade loomisele.

Samuti on planeeringulahendus maakasutuslikult mõistlik, kuna kasutab ära

olemasolevaid taristuid ja vähendab valglinnastumise survet.

Positiivse mõjuna tuleb lahenduse elluviimise osana parendada teekate avalikul

sõiduteel 4320078 Aiandi tee (43201:001:1956) ja korrigeerida senist liikluskorraldust.

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel planeeringualal ja lähinaabruses mälestised

puuduvad, seega mõju kultuuriväärtustele planeeringulahenduse realiseerimisel

puudub.

Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist

looduskeskkonnale, kuna planeeringualal ja selle mõjualas puuduvad kõrge

loodusväärtusega alad või objektid. Planeeringuga on sätestatud uushaljastuse, sh

kõrghaljastuse istutamise kohustus. Uushaljastamisel on antud soovitus teha seda

piirkonnas levinud looduslike liikidega ja viljapuudega. Nimetatud nõuded aitavad

tagada kliimamuutustega kohanemist ja luua elurikkust.

28 Lohkva külas Aiandi tee 20 maaüksuse detailplaneering

Majanduslikud mõjud on peamiselt seotud planeeringu elluviimisest huvitatud isiku

finantsiliste võimalustega, st võimekusega lahendus ellu viia. Kohalikule omavalitsusele

planeeringu elluviimisega kohustusi ei kaasne.

3.12.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped

Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid.

Selleks tuleb tagada, et rajatavad ehitised ei kahjustaks naabermaaüksuste

kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise

käigus tekitatud kahjud hüvitatakse vastavas õigusaktis ette nähtud korras.

Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti(de) koostamisel. Kõik edasised

tegevused planeeringualal tuleb teostada vastavalt ehitusseadustikule ja teistele

kehtivatele õigusaktidele ning heale projekteerimistavale.

Planeeringu realiseerimisega ei kaasne Luunja Vallavalitsusele kohustust avalikuks

kasutamiseks ette nähtud teede ja nendega seonduvate rajatiste, haljastuse,

välisvalgustuse ning tehnorajatiste väljaehitamiseks / ümberehitamiseks või vastavate

kulude kandmiseks. Kohustuste täitmiseks ja kulude kandmiseks (planeeringu

elluviimiseks) on huvitatud isiku ja Luunja Vallavalitsuse vahel sõlmitud detsembris 2025

„Lohkva külas Aiandi tee 20 maaüksuse detailplaneeringu elluviimiseks vajalike

tingimuste täitmise kokkulepe”. Kokkuleppe kohaselt võtab huvitatud isik endale

kohustuse omal kulul parendada teekatet Lohkva külas Aiandi tee 20 maaüksust

teenindaval avalikul sõiduteel „4320078 Aiandi tee“. Kohustuse täitmisel ei nõua

vallavalitsus planeeringualal valla üldplaneeringus välja toodud avalike teenuste

funktsiooni.

Planeeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning

sellega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede ja nendega

seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste (sh

sademeveekanalisatsioon või sademeveekraavid ja –truubid, ühisveevärk ja -

kanalisatsioon) väljaehitamise või ümberehitamise tagab ja vastavad kulud kannab

planeeringu elluviimisest huvitatud isik.

Planeeringulahenduse elluviimisest huvitatud isik on kohustatud:

⚫ Välja ehitama kõik detailplaneeringus ette nähtud rajatised ja parendama teekatte

avalikul sõiduteel 4320078 Aiandi tee (43201:001:1956). Planeeringulahendus näeb ette,

et teel nr 4320175 tuleb uuendada kate ja teel nr 4320176 olev sõidutee tuleb viia

asfaltkatte alla.

⚫ Korrigeerima senist liikluskorraldust ptk-s 3.4 toodu kohaselt.

⚫ Osalema proportsionaalselt veetoru ringistamise finantseerimisel (planeeringu

rakendamiseks tuleb veeringvõrk välja ehitada (vt ptk 3.7.1)).

Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused (elluviimise etapid):

1. Aiandi tee (43201:001:1956) teekatte uuendamise projekteerimine detailplaneeringus määratud mahus vastavalt vallast taotletud tehnilistele tingimustele;

2. Ridaelamute ja nende teenindamiseks vajalike tehnovõrkude ning rajatiste projekteerimine (elektri- ja sideühendus, soojavarustus, ühisvee-, kanalisatsiooniühenduse ning sademevee lahendus).

3. Servituutide seadmine (vastavalt projektlahendus(t)ele). Kanded kinnistus- raamatusse tuleb teha enne hoonetele ehitusloa väljastamist.

4. Ehituslubade või ehitusteatiste väljastamine Aiandi tee (43201:001:1956) teekatte uuendamisele;

5. Kasutuslubade väljastamine või kasutusteatiste kinnitamine Aiandi tee (43201:001:1956) uuendatud katetele;

Lohkva külas Aiandi tee 20 maaüksuse detailplaneering 29

6. Ehituslubade väljastamine hoonetele ja nende teenindamiseks vajalikule tehnilisele taristule. Kohalik omavalitsus ei väljasta ehituslubasid planeeringualale planeeritud hoonete ehitamiseks enne planeeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning nendega funktsionaalselt seotud avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede (sh Aiandi tee parendustööd) ja nende teenindamiseks vajalike ehitiste, sh välisvalgustus, väljaehitamist ja vastavate kasutuslubade või -teatiste väljastamist ning tehnovõrkude ja -rajatiste (veevarustus- ja kanalisatsioonitorustikud, sademeveekanalisatsiooni torustikud, nõrkvoolu- ja elektripaigaldised ning surveseadmestikud ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised, välisvalgustus) väljaehitamist ja vastavate kasutuslubade või -teatiste väljastamist. Huvitatud isikul on võimalik kohustuse täitmise tagamiseks sõlmida vallavalitsusega väljaehituskulude mahus kokkulepe, mis tagatakse hüpoteegi seadmisega huvitatud isikule kuuluvale kinnistule. Juhul, kui selline leping sõlmitakse on vallavalitsus valmis hoonestusele ehitusloa väljastama ka enne elluviimise p 5 täitmist. Viimase korral peab p 5 toodud kohustus olema täidetud 10 kuu jooksul detailplaneeringu alale planeeritud hoonetele ehitusloa väljastamisest.

7. Kasutuslubade väljastamine hoonetele ja nende teenindamiseks vajalikule tehnilisele taristule. Hoonestusele kasutusloa saamise eelduseks on ühisaladele rajatud haljastus, sh sademevee looduslähedased lahendused.

Lohkva külas Aiandi tee 20 maaüksuse detailplaneering 31

KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA

KOOSKÕLASTUSED

Vt eraldi fail „MD302_aiandi 20_dp_kooskolastuste_arvamuste_koondtabel“.

Lohkva külas Aiandi tee 20 maaüksuse detailplaneering 33

JOONISED JA ILLUSTRATSIOONID

1. Situatsiooniskeem M 1 : 10 000

2. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1 : 5 000

3. Tugijoonis M 1 : 500

4. Põhijoonis tehnovõrkude lahendusega M 1 : 500

5. Ruumilised illustratsioonid (lisatakse vastuvõtmise ajaks)

Digitaalselt esitatud joonised ja illustratsioonid on eraldi failidena.