Paljassaare tee

Paljassaare tee

Paljassaare tee

2621 3575

10328

Pa lja

ss aa

re p

õi k

Tallinna laht

Tallinna laht

Paljassaare tee

Paljassaare tee

Paljassaare teePaljassaare tee Ranna piiranguvöönd

200m vee piirist

Rp. 511 H=3.100

Ranna ehituskeeluvöönd

50m veekogu piirist

Kai nr 36 Kai nr 35

Kai nr 37

Kai nr 38

Kai nr 39

K ai nr 40

Paljassaare sihi alum ine tulepaak

Tule kõrgus veepinnast 28,4 m

8K

8K

8K

3K

12K

12K8K

12K

10K

12K

3K

Lasteaial pole Paljassaare tee poole rühmaruumide rajamine lubatud. Paljassaare tee poolsesse hooneosasse võib rajada abiruume, kabinetid jms ruumid

8K

12K

8K

8K

6K 6K

5K

8K

5K1 2

3

4 5

67

8

9

10

11

12 14

13

15 16

17

18 19

21

20 22 40

23 24

2526

27 28 29

30 31

32 33

34 35

36 3738

39

42 41

43

44 45

46 47

4849 5051

40

525354

55

56

57

58

59

60 6162

63

6465 66

67

68

69 70

71

72

73

74 75 77 78 79

80

81 82 83 84

85 86

98

87 88 89

90 91

92

93

94

95

96

97

99 100

101102103 104

105 106

107 108

109 110 111

112

113

114

115

116 117

118

119

120

121

122 123

124126128 127

129

125

134

135

130

131

132

133

163

136

137 138

139 140

142 143

141

144 145

146

147 148

149

150

151

152

153

154 155

156 157

156159

160161

162

UUS RAJATUD ALA:

Puud (h.pooppuu,

h.vaher) d= alla 8

Põõsad h= ca 1m

169

170

171

172

173

76

164*

165*

166* 167*

168*

Sosnovski

karuputk*

Sosnovski

karuputk*

Sosnovski

karuputk*

174

8K

8K

3K

8K

3K 6K

7K

5K

5K

5K

8K 5K

4K

5K

10 ,0

10 ,0

10,0

10,0

10,0

10 ,0

20,0

50,0

31,9

35,9

50,0

6,0

R 20

,0

2,0 4,0 3,0

3,0 3,0

3,0

6,0

96,2

95,8

23,0

23,0

23,0

102,1

88 ,7

19,0

19,0

23,6

44,8

82,4

29,8

95,9

46,1

47,0

11 ,4

27,8

87,4

60,9

26,0

22,0

35,2

19,0

75 ,4

37,1

7,0

7,0

4,5

82,5

79 ,0

20,0

84,2

70,4

57,0

119,7

36 ,0

22,0

22,0

23,0 4,0 6,4

77,3

55,4

79,3

30,0

22,1

23,0

22,0

2,0 9,0 20,0 20,7

22,0 19,0

77,3

56,3

84,2 8,0

5,7 5,0

83,8

47,0

19,0

17,3

12,0 16,0

18,0

51,0

20,0

19 ,0

5,0 5,0

5,7 5,8

80,8

46,9

8,0

73,1

86,5

26,08, 0

42,0

42,04,0 7,5

41 ,2

4, 0

14,7

22,0

74,2

22,0

62,0

50,0

84,0

54,6

43,1

5,0 4,0

6,0

6,0 2,5

4, 5

3,0

3,0 4,5

5,0 5,0

3, 0

4,5 5,0

7,0

3, 0

6,0

6,0

3,0

7,0

3,5

3,0 3,06,0

7,0 2,5

6,0

6,0 7,0 3,5

41,2

87,2

41,2

3,0

80,8

34,4 42,3

10,9

* Üleehitusservituudi alal asuv pos 24 konsoolse osa ehitisealune pind

175 176

177 178

179

180

181 182 183 184 185 186

187

188 189

190

191

192

193 194 195 196 197 198 199 200

201202 203 204

205 206 207 208

209

210 211

212

8,0

3,0 5,0

3,0

1, 5 3,0

7,0 3,0 1,5

3, 0

25,0

25,0

25,0 25 ,0

30,9

R208,0

m²

30 L 100%

_ _

_ _

_

3053 - -

m²

41 L 100%

_ _

_ _

_

49 - -

m²

14 Ä 40% / EK 60%

32 m 8/-2

4100 5200

3

6057 118 -

m²

28 Ä 100%

20 m 5/-2

1500 1800

1

4622 33 -

m²

27 EK 100%

20 m 5/-2

1700 3350

5

6556 30 -

m²

26 EK 100%

20 m 5/-2

2300 2680

4

7258 46 -

m²

24 Ä 10% / EK 90%

28 m 7/-2

3300 4100

3

6746 83 -

m²

23 Ä 10% / EK 90%

24 m 6/-2

2200 2800

2

3989 40 -

m²

22 Ä 10% / EK 90%

32 m 8/-2

2400 2700

2

5142 45 -m²

21 Ä 10% / EK 90%

32 m 8/-2

2700 2700

2

4837 64 -m²

18 Ä 60% / EK 40%

24 m 6/-2

3300 3400

3

5051 94 -m²

17 Ä 50% / EK 50%

43 m 12/-2

4200 4800

4

6791 165 -

m²

16 Ä 40% / EK 60%

43 m 12/-2

6200 7000

4

9480 245 -

m²

7 Üh 100%

12 m 3/-1

2500 2500

3

7556 20 -

m²

5 Ä 80% / EK 20%

43 m 12/-2

4200 4300

3

5519 194 -

m²

31 L ja/või Ä ja/või Ths

_ _

_ _

_

19123 - -

m²

32 L 100%

_ _

_ _

_

589 - -

m²

35 L 100%

_ _

_ _

_

2376 - -

m²

39 L 100%

_ _

_ _

_

6324 - 13

m²

45 Üm 100%_

_ _ _

_

7678 - -

m²

34 L 100%

_ _

_ _

_

1248 - -

m²

37 L 100%

_ _

_ _

_

782 - -

m²

33 L 100%

_ _

_ _

_

9604 - 22

m²

20 Ä 100%

32 m 8/-2

3800 4500

3

6233 95 -

m²

36 L 100%

_ _

_ _

_

9002 - 16

m²

29 L 100%

_ _

_ _

_

3309 - 4

m²

38 L ja/või Ä ja/või Ths

_ _ 200*_

_

10205 - -

m²

1 Ä 70% / EK 30%

32 m 8/-2

5000 5000

2

6079 181 -

m²

40 L 100%

_ _

_ _

_

1396 - -

m²

15 Ä 100%

20 m 5/-2

5000 6400

4

8871 70 -

m²

25 Ä ja/või Üh

20 m 5/-2

1600 2200

2

5774 38 -

m²

4 Ä 80% / EK 20%

43 m 12/-2

1800 1800

2

1906 45 -

m²

9 Ä 40% / EK 60%

32 m 8/-2

2500 2450

2

3531 55 - m²

43 L 100%

_ _

_ _

_

622 - -

m²

10 Üm 100%_

_ _ _

_

3783 - -

m²

19 Üm 100%_

_ _ _

_

3471 - -

m²

3 Ä 100%

12 m 3/-1

450 500

1

1230 - -

m²

2 Ä 50% / EK 50%

32 m 8/-2

3200 3200

2

3765 90 -

m²

46 The 100%

_ -/-1

_ 50

_

313 - -

m²

8 Ä 70%/EK 30%

32 m 8/-2

1500 1700

2

2866 47 -

m²

47 L 100%

_ _

_ _

_

637 - -

m²

6 Ä 80%/EK 20%

43 m 12/-2

1800 1750

2

2397 63 -

14

28

19

5

1

39

45

29

38

30

40

36

35

22 25

4

16

8

17 18

15

20

37

24 26

2

34

21

23

7

27

3

33

31

32

6

43

10

47

9

Rp. 8087 H=4.369

11

44

1312 42

48

Paljassaare teePaljassaare tee

6K

8K

6K

6K

6K

8K

3,0

3,0

8,5 79,7

60,9

8,0

11,5

102,5

79,2

60,1

79,0 14

37

34

21

43

9

Üm

The 5188

Rp. 511 H=3.100

L

SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

HOONE- ALUNE PIND

MEETRITES KÕRGUS

KORRUSELISUS SUURIM

KRUNDI SUURUS n

ARV KRUNDIL HOONETE

n

1

MAA-ALUNE MAAPEALNEHOONEALUNE PIND -

PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES

KRUNDI POSITSIOONI NUMBER

KRUNDI EHITUSÕIGUS

Ä

EK

Üh

MÄRKUSED: 1. Ehitusprojekti koostamisel on maa-aluste korruste asukohta ning kuju lubatud krundipiires muuta tingimusel, et lubatud maa-alune

ehitisealune pind ei suurene. 2. Kavandatud jahisadamale ja muudele sadamate aladele tagada juurdepääs teenindavale transpordile kogu kai ulatuses. 3. Puittaimestiku haljastusliku hinnangu koostas K-Projekt Aktsiaselts maastikuarhitekt Britt Mäekuusk märtsis 2025. 4. Mereäärse rannapromenaadi, teede ja tänavate ning haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektide koostamisel. 5. Sorteeritud jäätmete kogumine lahendatakse hoone mahus. Äripindadega korterelamutes lahendada eraldi elanike ja äriühingute jäätmete

kogumiskohad. 6. Planeeritud alale jäävad olemasolevad raudteerajatised on ette nähtud likvideerida. 7. Planeeringute koostamisel-realiseerimisel tuleb arvestada, et ohualades ei suureneks tagajärgede raskusaste vastuvõetamatule tasemele.

Seni kuni Paljassaare tee 30 kinnistul jätkub ammoniaagil põhinevate külmasüsteemide kasutamine, ei realiseerita planeeringulahendusega väga ohtlikule alale (Rv) kavandatud hoonestust (Rv alade ulatus on 55 m ja 65 m). Joonisele on kantud Paljassaare tee 30 kinnistu ohualade ulatuse kontuur, sellesse jääval alal peab olema tagatud isikute teavitamine õnnetuse mõjupiirkonnas asumisest, kuidas teavitatakse toimunud õnnetusest ja kuidas käituda õnnetuse toimumise korral. Nõlva tn 8 asuva Puma Energy Baltics AS Tallinna terminali ohualas DP realiseerimisele otsest piirangut ei ole, vajalik on tagada teavitamine.

8. Arhitektuurivõistluse kohustusega alad ehitusprojekti staadiumis on pos 2, pos 4, pos 7, pos 17, pos 25 ja promenaadi ala pos 31, pos 38, pos 45.

9. Riikliku kõrgusvõrgu märgid tuleb võimalusel säilitada praeguses asukohas. Kui nimetatud geodeetilist märki ei ole võimalik säilitada ning edaspidi on raskendatud märgi sihtotstarbeline kasutamine, tuleb see teisaldada sobivasse asukohta ning asendada samaväärse geodeetilise märgiga.

10. Planeeringu asendiplaanilise ja arhitektuurse lahenduse autor on arhitekt Indrek Allmann.

Väljavõte Paljassaare tee 30 krundist perspektiivse lahendusega

(Vastuvõtmisele mittekuuluvad krundid on halli taustaga)

Tulevastes planeeringutes tagada tee laiendamise võimalus

Paljassaare sihi ülemisest ja alumisest tulepaagist lähtuva sihi telg

Märkus: Uushoonestuse rajamine ohualasse jäävatel kruntidel on võimalik peale ohuala likvideerimist

Projekti nimi:

Objekti asukoht:

Joonise nimi:

Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:

Geoalus: Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:

07142_DP.dwg

Koostatud:Faili nimi: 08.06.2026

Kõrgussüsteem:

K-Projekt Aktsiaselts Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 [email protected] reg kood 12203754

Koordinaatsüsteem:

07142

Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kinnistute ja lähiala

detailplaneering (DP029910)

Tallinn, Põhja-Tallinn

DP

Põhijoonis

DP-4 1:1000

Juhataja R. Annusver

Projektijuht J. Mirme

Konsultant Ü. Kadak

Planeerija M. Mustkivi

Geodeesia OÜ GD-24-501 10.2024

EH2000 L-EST 97

PLANEERINGUALA PIIR

TINGMÄRGID

KATASTRIÜKSUSE PIIR

VASTUVÕTMISELE MITTEKUULUV PLANEERINGU OSA

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

ÄRIPINNAD

ÜHISKONDLIKUD EHITISED

ÜLDKASUTATAV MAA

PUMPLA, ALAJAAM

(Vastuvõtmisele mittekuuluvad krundid on halli taustaga)

TEE, TÄNAV

OLEMASOLEV HOONE

PLANEERITUD MAAPEALNE HOONESTUSALA

PLANEERITUD MAA-ALUNE HOONESTUSALA

FASSAADIPINNAD, KUS ON NORMIST KÕRGEM MÜRATASE

PLANEERITUD VÕIMALIK AUTOLIIKLUSE ALA

PLANEERITUD VÕIMALIKUD LÜHIAJALISED PARKIMISKOHAD

PLANEERITUD VÕIMALIK KERGLIIKLUSE ALA

PLANEERITUD VÕIMALIK SEGALIIKLUSE ALA / JUURDEPÄÄS

PLANEERITUD VÕIMALIK JALAKÄIJATE LIIKUMISKORIDOR

KÕRGEMA HOONEOSA LUBATUD ASUKOHT

PLANEERITUD VÕIMALIK JUURDEPÄÄS KRUNDILE

PLANEERITUD VÕIMALIK HALJASALA

PLANEERITUD VÕIMALIK KATUSEHALJASTUS

PLANEERITUD VÕIMALIK KÕRGHALJASTUS

PLANEERITUD VÕIMALIK MADALHALJASTUS

LIKVIDEERITAV PUU

PLANEERITUD VÕIMALIK LASTE MÄNGUVÄLJAK

REEPER

POLÜGONOMEETRIAPUNKT KAITSEVÖÖNDIGA 3 m

SÄILITATAV II KLASSI PUU VÕI PUUDE RÜHM EKSPLIKATSIOONI NUMBRIGA

SÄILITATAV III KLASSI PUU VÕI PUUDE RÜHM EKSPLIKATSIOONI NUMBRIGA

SÄILITATAV IV KLASSI PUU VÕI PUUDE RÜHM EKSPLIKATSIOONI NUMBRIGA

VÄHEMALT KOLMEKORRUSELINE MITME KORTERIGA ELAMU

(vt. seletuskirjas p.4.4.4 esitatud lisatingimused ehitusprojektide koostamiseks)

PERSPEKTIIVNE TRAMMITEE

VEEKOGU

LIKVIDEERITAV OBJEKT

VAATESEKTOR

RANNA PIIRANGUVÖÖNDI PIIR 200 m VEEKOGU PIIRIST (1 m samakõrgusjoon)

RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR KUNI 50 m VEEKOGU PIIRIST (1 m samakõrgusjoon)

RANNA VEEKAITSEVÖÖNDI PIIR 20 m VEEKOGU PIIRIST (1 m samakõrgusjoon)

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSEGA ALA TALLINNA LINNA KASUKS /

JUURDEPÄÄSUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

AS PALJASSAARE KALATÖÖSTUS OHUALA VÄLISPIIR r=208 m (AMMONIAAK) (vastavalt AS Paljassaare Kalatööstus 2016. a. riskianalüüsile)

Hoone on kavandatud osaliselt parkimismajaks

0

0

0

REOVEEKANALISATSIOONIPUMPLA KUJA 20 m

TEHNOVÕRGUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

PLANEERITUD VÕIMALIK KAUGJAHUTUSE PUMPLA

PLANEERITUD VÕIMALIK RAND

KALLASRAJA PIIR 20 m VEEKOGU PIIRIST (1 m samakõrgusjoon)

Paljassaare tee võimalik rekonstrueerimise eskiislahendus

Planeeritud promenaadiala (kergliiklus ja haljastus), mille täpne lahendus antakse ehitusprojektis maastikuarhitekti poolt

Pääs Naissaare laevale

Sadama teenindushoone

Veetrammi peatus

Veetrammi peatus

RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI VÄHENDAMISE ETTEPANEK

PLANEERITUD VÕIMALIK JALGRATTAPARKLA

PLANEERITUD VÕIMALIK RATTATEE

PLANEERITUD VÕIMALIK SADAMA MANÖÖVERALA

(jalakäijate eelisõigusega)

Promenaadi segaliiklusala on kavandatud jalakäijate eelisõigusega ja pollaritega tõkestatud, kus on lubatud ainult teenindusautode kellaajaline juurdepääs

Hoone on kavandatud osaliselt parkimismajaks

ÜLEEHITUSSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

PLANEERITUD REOVEEKANALISATSIOONI PUMPLA VÕIMALIK ASUKOHT

AVALIKUKS KASUTAMISEKS MÄÄRATUD ALA, MIS TÄPSUSTATAKSE EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISE KÄIGUS

ÜP JÄRGNE PERSPEKTIIVNE SILD

PLANEERITUD VÕIMALIK BUSSIPEATUS KOOS RATTAPARKLAGA

Planeeritud ülestõstetav sild

(kaitsevööndiga 0,5 m ehitise pinnast horisontaalsuunas ning 3,2 m vertikaalsuunas)

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

KÖITE SISUKORD I MENETLUSDOKUMENDID 1 Keskkonnaameti 06.08.2026 nr 6-5/26/13134-2 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande heakskiitmine 2 Tallinna Linna veebileht, detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja arutelu tulemused

07.08.2026 3 Detailplaneeringu avaliku arutelu protokoll 09.07.2026 4 Ametlik teadaanne 21.03.2026 planeeringu vastuvõtmisest Õhtulehes 5 Ametlik teadaanne detailplaneeringu vastuvõtmisest 23.03.2026 Tallinna veebilehel 6 Tallinna Linnavolikogu 19.03.2026 otsus nr 36 detailplaneeringu vastuvõtmisest koos

seletuskirjaga 7 Haldusleping nr TKA383, 03.10.2025 8 Tellija kinnitus kaasfinantseerimise ettepanekule 24.09.2025 9 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kiri 15.08.2025 nr 10-11/2131 – 1 KSH

avalikustamise kohta 10 Bolton Realestate OÜ kinnituskiri 19.06.2025 IKÕ alade ja lasteaia krundi kohta 11 Bolton Realestate OÜ esindaja Advokaadibõroo Sorainen AS pöördumine, 11.03.2025 12 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 03.09.2020 kiri nr 3-1/2713-1 Advokaadibüroo

SORAINEN AS 13 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 27.02.2020 kiri nr 3-2/19/955-8 Advokaadibüroo

SORAINEN AS 14 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 22.01.2020 kiri nr 3-2/19/955-7 Advokaadibüroo

SORAINEN AS 15 Bolton Realestate OÜ esindaja Advokaadibõroo Sorainen AS pöördumine, 22.11.2019 16 AKTSIASELTS PALJASSAARE KALATÖÖSTUS 31.07.2019 kiri no.22 Tallinna

Linnaplaneerimise Ametile 17 Petromaks Holding OÜ 29.03.2019 kiri nr 05-19/K seoses täpsustava infoga ettevõtte tegevuse

kohta 18 Baltimark OÜ 28.03.2019 vastuskiri TLPA-le tootmisüksuse lähiaastate tegevuse kohta 19 TLPA 27.03.2019 kiri nr 3-2/18/955-1 detailplaneeringu osalise vastu võtmise ettepaneku

kohta 20 Advokaadibüroo COBALT OÜ 01.08.2018 kiri TLPA-le seoses menetluses tekkinud

viivitusega (koos lisadega) 21 Detailplaneeringu koostamisel tehtud koostööd kajastav kirjavahetus

21.1 TLPA kiri nr 3-2/1183-8 K-projekt Aktsiaseltsile seisukoht lasteaia krundi muudatuse kohta, 09.03.2018

21.2 TLPA kiri nr 3-3/210-1 Tallinna Haridusametile pöördumine arvamuse avaldamiseks, 24.01.2018

21.3 Aktsiaseltsi TALLINNA SADAM vastuskiri nr 2-7/15-1603/280 Tallinna Linnavaraametile maareformi läbiviimisest Paljassaare sadamas, 15.01.2018

21.4 Tallinna Linnavaraameti vastuskiri nr 2.1-9/17/5787-2 TLPA-le aktsiaseltsi TALLINNA SADAM järelepärimise kohta, 04.01.2018

21.5 Tallinna Linnavaraameti kiri nr 4.2-5/6368-1 aktsiaseltsile TALLINNA SADAM maareformi läbiviimisest, 14.12.2017

21.6 Lahesuu Sadama aktsiaselts ja Osaühing Harinder seisukoht MKM-ile (sama: aktsiaseltsi TALLINNA SADAM ja TLPA), 15.11.2017

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

21.7 OÜ BOLTON REALESTATE, Seaside Development OÜ ning Paljassaare One Development OÜ pöördumine MKM-ile (sama: aktsiaseltsi TALLINNA SADAM ja TLPA), 15.11.2017

21.8 Petromaks Holding OÜ kiri nr 002-17/K pöördumine aktsiaseltsi TALLINNA SADAM poole (sama: MKM, TLPA), 15.11.2017

22 TLPA kiri nr 3-2/16/780-6 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Veeteede Ametile ja Lennuametile detailplaneeringu seisukoha küsimine, 10.07.2017

23 TLPA vastuskiri nr 3-2/16/1440-8 aktsiaseltsile TALLINNA SADAM Tallinna Linnavaraameti ja Tallinna Kommunaalameti seisukohtade edastamine, 03.02.2017

24 TLPA kiri nr 3-2/1440-5 Tallinna Linnavaraametile ja Tallinna Kommunaalametile tuleva avaliku rannapromenaadi omandamise selgitamisest, 05.12.2016

25 Aktsiaseltsi TALLINNA SADAM kiri nr 15-7/16-1456/6394 TLPA-le järelpärimine kaide nr 35-40 (tulev avalik rannapromenaad) kohta, 25.11.2016

26 TLPA kiri nr 3-2/2935-1 Terviseametile Põhja Talitus detailplaneeringu kooskõlastamise kohta, 07.10.2016 (koos Harju Maavalitsuse 16.06.2016 kirjaga nr 6-7/1770 TLPA-le)

27 TLPA kiri nr 3-2/2574-1 Päästeameti Põhja Päästekeskusele detailplaneeringu elluviimiseks eelduse täpsustamise kohta, 06.09.2016

28 Harju Maavalitsuse vastuskiri nr 6-7/1770 TLPA-le täiendavate kooskõlastuste vajaduse kohta, 16.06.2016

29 TLPA kiri nr 3-2/1440-1 Harju Maavalitsusele teiste kooskõlastuste vajaduse määramiseks, 09.05.2016

30 TLPA kiri nr 3-2/3779-1 Tallinna Kommunaalametile avaliku kasutuse alade ettepaneku kohta, 18.11.2015

31 TLPA kiri nr 3-2/803-6 K-Projekt Aktsiaseltsile detailplaneeringu menetluse kohta, 30.03.2015

32 Keskkonnaamet Harju-Järva-Rapla regiooni vastuskiri nr HJR 6-5/12/28805-2 TLPA-le, 18.12.2012

33 TLPA kiri nr 3-2/817-13 Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonile, 19.11.2012 34 Päästeameti Põhja Pääste keskuse kiri nr 7.3-4.1/2345 K-Projekt Aktsiaseltsile

Paljassaare tee 30 kinnistul käideldava ammoniaagi ohu hinnangu kohta, 24.05.2012 35 Tallinna Keskkonnaameti kiri nr 6.1-4.4/09/2793 OÜ-le Hendrikson & Ko keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande kohta, 09.12.2011 36 AKTSIASELTSi PALJASSAARE KALATÖÖSTUS kiri nr 87 TLPA-le, 13.07.2011

(nõusoleku andmisest keeldumine) 37 TLPA kiri nr 3-2/803 AKTSIASELTSile PALJASSAARE KALATÖÖSTUS, 16.06.2011

(seisukoha küsimine) 38 Tehnilise Järelevalve Ameti kiri nr 6.3-6/10-0234-002K-Projekt Aktsiaseltsile arvamuse

andmine detailplaneeringu liikluslahendusele, 19.02.2010 39 Keskkonnaamet Harju-Järva-Rapla regiooni kiri nr HJR 6-8/13859-4 OÜ-le Hendrikson & Ko,

28.07.2009 (detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi heakskiitmine)

40 OÜ Hendrikson & Ko kiri nr 1059/09 informeerimine KSH programmi avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu toimumise kohta, 25.06.2009

41 Keskkonnaamet Harju-Järva-Rapla regiooni kiri nr HJR 6-8/13859-2 OÜ-le Hendrikson & Ko, 19.06.2009 (seisukoht detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise avaliku väljapaneku eelsele programmile)

42 Detailplaneeringu eskiisi avaliku arutelu tulemused, Põhja-Tallinna Valitsuse kiri nr 5-13/1344, 29.05.2009 42.1 Detailplaneeringu eskiisi avaliku arutelu protokoll, 26.05.2009

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

42.2 Detailplaneeringu eskiisi avaliku väljapaneku tulemusi tutvustaval avalikul arutelul osalenud isikute nimistu, 26.05.2009

43 Ametlik teadaanne detailplaneeringu eskiisi avaliku arutelu toimumise kohta (Postimees, 18.05.2009)

44 Tallinna Keskkonnaameti kiri nr 6.1-4.4/1191, 29.04.2009 (detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise kohta)

45 Ametlik teadaanne detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise kohta (Postimees, 28.04.2009)

46 Detailplaneeringu alagatmine, Tallinna veebileht 04.2009 47 Ametlik teadaanne detailplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise

kohta (Postimees, 20.04.2009) 48 Detailplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsus (LV korraldus

nr 597-k, 15.04.2009) 49 Leping nr 2-5/50, 27.02.2009 50 Tallinna Linnavolikogu Kantselei kiri (koos Linnamajanduskomisjoni koosoleku protokolliga)

nr F1.1-3.1/33, 12.02.2009 51 TLPA kiri nr 1/2-1/817 Tallinna Linnavolikogule, 13.01.2009 52 Tallinna Maa-ameti kiri nr 4-13/8970 Maa-ametile (sama TLPA-le), 10.10.2008 53 Tallinna Maa-ameti kiri nr 4-13/6710 K-Projekt Aktsiaseltsile, 10.10.2008 54 Tallinna Keskkonnaameti kiri nr 6.1-4.2/2150 K-Projekt Aktsiaseltsile, 25.08.2008 55 Põhja-Tallinna Halduskogu maakomisjoni koosoleku protokoll, 21.08.2008 56 Tallinna Maa-ameti (kehtiv nimi Tallinna Linnavaraamet) kiri nr 4-13/6710 K-Projekt

Aktsiaseltsile, 27.06.2008 57 K-Projekt Aktsiaseltsi vastuskiri nr 2-6/292 TLPA-le, 14.04.2008 58 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi TLPA) algatuskiri nr 1/2-1/2270, 22.06.2007

58.1 Skeem planeeritava ala ja kontaktvööndi piiri määramiseks 58.2 Detailplaneeringu algatamise taotlus nr DP029910, 21.06.2007

59 Tallinna Linnavalitsuse istungi protokoll (Paljassaare sadama-ala struktuurplaani heakskiitmine) nr 29, 30.05.2007 (koos seletuskirjaga)

60 Leping Tallinna Linnavalitsuse ja Paljassaare sadama-alale jäävate maaomanike vahel, 01.02.2007

II SELETUSKIRI ...................................................................................................................... 1

1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED, LÄHTEDOKUMENDID JA

TEOSTATUD UURINGUD .......................................................................................................... 1 2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ........................................................ 2 3 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ...................................................................... 3

3.1 LINNAEHITUSLIK SITUATSIOON JA SELLE ANALÜÜS ....................................... 3 3.2 MAAOMAND PLANEERITAVAL ALAL .................................................................... 6 3.3 KEHTIVAD KITSENDUSED ......................................................................................... 8 3.4 KESKKONNASEISUND ................................................................................................. 9

3.4.1 Planeeringuala ehitusgeoloogiline ülevaade .............................................................. 9 3.4.2 Planeeringuala reostusuuringute ülevaade ............................................................... 11

3.5 HALJASTUS .................................................................................................................. 12 3.6 TEHNOVARUSTUS ...................................................................................................... 13

4 PLANEERINGUGA KAVANDATAV ................................................................................ 13 4.1 LINNARUUM ................................................................................................................ 13

4.1.1 Võrdlus Paljassaare ja Russalka vahelise ala üldplaneeringuga .............................. 17

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

4.1.2 Üldplaneeringu muutmise ettepanek ........................................................................ 19 4.1.3 Võrdlus Paljassaare sadama-ala struktuurplaaniga .................................................. 22 4.1.4 Võrdlus detailplaneeringu algatamise korralduses esitatud lisanõuetega ................ 22 4.1.5 Eskiislahenduse avalikul arutelul tehtud ettepanekute arvestamine ........................ 23 4.1.6 Linnaehituslikud ideed ............................................................................................. 23 4.1.7 Planeeringuala üldised kvaliteedistandardid ja piirangud ........................................ 29 4.1.8 Kavandatud kruntide ehitusõigus ja kasutamise tingimused .................................... 31 4.1.9 Detailplaneeringu arendusetapid, avalike alade planeerimise põhimõtteid ja planeeringu elluviimise tegevuskava ..................................................................................... 33

4.2 ERINÕUDED ................................................................................................................. 37 4.2.1 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamniseks .............................................. 37 4.2.2 Leevendavad keskkonnaalased meetmed planeeringu realiseerimiseks .................. 40

4.3 TÄNAVAVÕRK JA LIIKLUSKORRALDUS .............................................................. 43 4.3.1 Vertikaalplaneerimise tingimused ............................................................................ 49

4.4 KESKKONNAKAITSEALASED ETTEPANEKUD .................................................... 50 4.4.1 Haljastus ja heakord ................................................................................................. 55 4.4.2 Likvideeritava haljastuse loetelu .............................................................................. 56 4.4.3 Maastikukujunduse üldpõhimõtted .......................................................................... 61 4.4.4 Müra ja õhusaaste ..................................................................................................... 65 4.4.5 Insolatsioonitingimused ........................................................................................... 68 4.4.6 Jäätmekäitlus ............................................................................................................ 68 4.4.7 Pinnasereostuse likvideerimine ................................................................................ 69

4.5 TULEOHUTUSNÕUDED ............................................................................................. 70 4.6 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ............... 71 4.7 PLANEERINGUALAL VÕIMALIKU LÕHNA LEVIMINE ...................................... 72 4.8 Muudatused võrreldes algatatud lahendusettepanekuga, pärast planeeringulahenduste avalikustamist tehtud muudatused ja teised olulised muudatused ............................................ 73

5 TEHNOVÕRGUD................................................................................................................. 74 5.1 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON .................................................................. 74

5.1.1 Üldosa ....................................................................................................................... 74 5.1.2 Veevarustus .............................................................................................................. 74 5.1.3 Kanalisatsioon .......................................................................................................... 75 5.1.4 VK-võrkude ehituse maht ........................................................................................ 76

5.2 ELEKTRIVARUSTUS JA VÄLISVALGUSTUS ......................................................... 77 5.3 VÄLISVALGUSTUS ..................................................................................................... 79 5.4 SIDEVARUSTUS........................................................................................................... 80 5.5 SOOJUSVARUSTUS ..................................................................................................... 80 5.6 Jahutus............................................................................................................................. 81 5.7 Gaasivarustus .................................................................................................................. 81 5.8 NÕUDED EHITUSPROJEKTIDE KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS TEHNOVÕRKUDE OSAS ...................................................................................................... 82

III LISAD

1 Haljastuse hinnang Paljassaare sadama-ala detailplaneeringule (04 ja 08.2025 Britt Mäekuusk)

2 Ruumilised ilupildid planeeritavast alast

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

3 Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kruntide ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (25.04.2026, OÜ Hendrikson & Ko)

4 Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kruntide ja lähiala maa-ala pinnase radooniriski hinnangu aruanne (2009, Eesti Geoloogiakeskus)

5 Tehnilised tingimused  AS Gaasivõrk 03.10.2024 tehnilised tingimused nr 3-6/254-24  Enefit AS 08.10.2024 linnavalgustuse tehnilised tingimused nr 143  Elektrilevi OÜ 14.10.2024 tehnilised tingimused nr 483720  Hundipea OÜ 18.10.2024 elektrivarustuse tehnilised tingimused  AS Utilitas Tallinn 21.10.2024 tehnilised tingimused nr 24TT-10967  AKTSIASELTSi TALLINNA VESI 25.10.2024 tehnilised tingimused PR/2449136-1  Telia Eesti AS 01.11.2024 telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused

nr 39254352 6 Paljassaare tee 30 (AS Paljassaare Kalatööstus) ammoniaagilekke ohualade analüüs

(OÜ Hendrikson & Ko) 7 Reostusuuring (2004, OÜ IPT Projektijuhtimine) 8 Paljassaare reostusuuring (2005, OÜ IPT Projektijuhtimine) 9 Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d

detailplaneeringu keskkonnamüra hinnang (Kajaja Acoustics OÜ, 04.10.2025) 10 Reostusuuring, Kobras OÜ töö nr 2025-170, mai 2025 11 Paljassaare sadama detailplaneering, geotehnika aruanne (2007, OÜ IPT Projektijuhtimine) 12 Lisa 12 Rohefaktori arvutus 13 Paljassaare reoveejaama lõhnaheite ulatuse kaart, OÜ Hendrikson & Ko, 2026

IV JOONISED 1 Situatsiooniskeem DP-1 2 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi linnaehituslikud seosed DP-2 3 Tugiplaan DP-3 4 Põhijoonis DP-4 5 Hoonestuskava ettepanek DP-4-1 6 Kruntimise skeem DP-4-2 7 Tehnovõrkude koondplaan DP-5-1,DP-5-2 8 Elektrivarustuse skemaatiline plaan GE-E 9 Planeeringu realiseerimise skeem 10 Avalike alade skeem 11 Haljastuse skeem 12 Teede- ja tehnovõrkude valmisehitamise skeem V KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

VI TLPA SEISUKOHT 1 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukoht nr 3-2/1183-8, 09.03.2018 2 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukoht nr 3-2/803-8, 09.02.2016 (koos joonisega) 3 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukoht nr 3-2/803, 26.10.2012 (koos joonise

väljavõttega) 4 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukoht nr 1/2-1/817, 22.12.2008 (koos joonisega) 5 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukoht nr 2-1/817, 13.03.2008 (koos joonisega)

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

1

II SELETUSKIRI 1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED, LÄHTEDOKUMENDID JA

TEOSTATUD UURINGUD Detailplaneeringu koostamise alused:  Planeerimisseadus  Tallinna linna ehitusmäärus  Detailplaneeringu algatamise otsus (LV korraldus nr 597-k, 15.04.2009)  KS Holding taotlus nr DP029910 detailplaneeringu koostamise algatamiseks, 16.06.2007 Detailplaneering on koostatud Tallinna Linnavalitsuse 16.06.2004 määruse nr 61 alusel (Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded). Detailplaneeringu lähtedokumendid:  Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering  „Tallinna parkimisnormatiivi kinnitamine“, Tallinna Linnavalitsuse korraldus 29.07.2025  Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määrus nr 15 „Haljastuse

inventeerimise kord“ ja Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord

 Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määrus nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus.

 Tallinna Linnavolikogu 16. juuni 2011 otsus nr 107 „Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030“

 Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 määrus nr 18 „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“

 Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“  Õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid (EVS 843:2016 „Linnatänavad”,

EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“, 31. detsembrini kehtinud EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“, EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“, EVS-EN ISO 11654:1999 „Akustika. Hoonete helineelud. Helineeldumise hindamine“).

 Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolliga nr 41 heakskiidetud Tallinna rattastrateegia 2018 – 2028

 Tallinna jäätmehoolduseeskiri  Paljassaare sadamateala hõlmav linnaruumiline lahendusettepanek „Paljassaare sadama-

ala struktuurplaan”, mai 2007 (OÜ Ars Projekt)  Sotsiaalministri 11.02.2017 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes

ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“  Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering (vastu võetud 18.09.2025)

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

2

Detailplaneeringu koostamisel teostatud uuringud/aruanded:  Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d

kruntide ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (OÜ Hendrikson & Ko töö nr 1234/09)

 Geodeetilised mõõdistused, Geodeesia OÜ, töö nr GD-24-601, 10.2024  Haljastuse hinnang Paljassaare sadamaala detailplaneeringule, aprill 2025 Britt Mäekuusk  Geotehnika aruanne, IPT Projektijuhtimine OÜ  Pinnase- ja pinnasevee seisund Paljassaare tee ja mere vahelisel alal, IPT

Projektijuhtimine OÜ  Paljassaare reostusuuringud, IPT Projektijuhtimine OÜ  Reostusuuring, IPT Projektijuhtimine OÜ  Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d

kruntide ja lähiala maa-ala pinnase radooniriski hinnangu aruanne, Eesti Geoloogiakeskus  Paljassaare tee 30 (AKTSIASELTS PALJASSAARE KALATÖÖSTUS)

ammoniaagilekke ohualade analüüs, OÜ Hendrikson & Ko, märts 2013.  Kobra OÜ reostusuuring, 05.2025 2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK Vastavalt detailplaneeringu algatamise korraldusele oli detailplaneeringu koostamise eesmärgiks Põhja-Tallinnas asuvate 100% tootmismaa sihtotstarbega Paljassaare tee 18, 24, 24a, 28 (uus aadress 28d), 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, transpordimaa sihtotstarbega Paljassaare tee 32d ning ärimaa sihtotstarbega Paljassaare tee 20, 26a kinnistute ümberkruntimine 66-ks krundiks ning ehitusõiguse määramine 27-le hoonestusõigusega krundile kuni 85 hoone sh 2 kuni 4-korruselise ärihoone, 14 kuni 5-korruselise korterelamu, 1 kuni 2-korruselise sotsiaalhoone, 54 kuni 14- korruselise äri- ja eluhoone ning 14 kuni 13- korruselise äri-, elu- ja sotsiaalhoonete ehitamiseks. Kokku on kavandatud kaks100 % ärimaa, kaks 100 % elamumaa, seitse 100 % sotsiaalmaa sihtotstarbega, kolmkümmend kolm 100 % transpordimaa, üks 80 % elamumaa ja 20 % ärimaa, üks 80 % ärimaa ja 20 % elamumaa, kaks 90 % elamumaa ja 10 % ärimaa, viis 95 % elamumaa ja 5 % ärimaa, üks 65 % elamumaa ja 35 % ärimaa, kolm 70 % elamumaa ja 30 % ärimaa, kolm 50 % elamumaa ja 50 % ärimaa, üks 10 % ärimaa, 85 % elamumaa ja 5 % sotsiaalmaa ning üks 5 % ärimaa, 90 % elamumaa ja 5 % sotsiaalmaa, kaks äri ja/või elamumaa sihtotstarbega krunt. Lisaks on detailplaneeringu eesmärgiks üldiste maakasutustingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine. Detailplaneeringu koostamise käigus on selgunud, et Paljassaare tee 30 kinnistu omanik ei soovi planeeringu koostamisega jätkata ning seetõttu on tehtud planeeringus ettepanek detailplaneering osaliselt vastu võtta ja kehtestada 29,15 hektari (kokku planeeritud 48 krunti millest kehtestamisele kuuluvad 42 krunti) ulatuses. Korrigeeritud detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Paljassaare tee 18, 20, 20a, 22, 24, 24a, 24b, 26a, 26b, 26c, 28c, 28e, 28d, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d, 32e ja T12 kinnistute ümberkruntimine 42-ks krundiks millest: 2 elamumaa krunti; 1 ühiskondlike ehitiste krunt; 1 tootmismaa krunt; 13 transpordimaa krunti; 4 ärimaa krunti; 15 äri- ja elamumaa krunti; 1 äri- ja /või ühiskondliku hoone krunt; 3 üldkasutatava maa krunti; 2 transpordimaa ja/või ärimaa ja/või tootmismaa krunti. Ehitusõigus määratakse 23-le hoonestatud krundile kuni 61 hoone püstitamiseks: 5-le krundile kuni 12-korruseliste äri- ja eluhoonete, kaheksale krundile 8-

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

3

korruseliste äri ning äri- ja eluhoonete, ühele krundile kuni 7-korruselise äri- ja eluhoone, kahele krundile kuni 6-korruseliste äri- ja elamuhoonete, viiele krundile kuni 5-korruseliste äri-, elamu-, ühiskondliku- või ärihoonete, kahele krundile kuni 3-korruselise ühiskondliku- ja ärihoone rajamiseks. Ühtlasi määratakse detailplaneeringuga üldised maakasutustingimused ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Vastavalt Tallinna hädaolukorra riskianalüüsile asub Paljassaare tee 30 kinnistul AKTSIASELTS PALJASSAARE KALATÖÖSTUS, mis kuulub ohtlike ettevõtete hulka (ohuallikas ammoniaagimahuti) mis on jäetud detailplaneeringu vastuvõtmisest välja ning põhijoonisel tähistatud selle ohuala ulatus koos tingmärgiga, et uushoonestuse rajamine on antud ohualas võimalik alles pärast ohuala likvideerimist. Detailplaneeringu seletuskirja p. 4.1.9 tegevuskava peatükis on ka kirjeldatud, et KALATÖÖSTUSE naaberkruntidel (pos 9; pos 14; pos 20, pos 21, pos 22, pos 23 ja pos 24) on planeeringu elluviimise eeltingimuseks tegevuse lõpetamine alal või kuni Paljassaare tee 30 kinnistul jätkub ammoniaagil põhinevate külmasüsteemide kasutamine. Paljassaare tee 30b kinnistul asus Baltimark OÜ, mille ohuks oli ammoniaagi vabanemine. See krunt kuulub juba planeeringust huvitatud isikule, see ohuala on juba tänaseks likvideeritud ning ka detailplaneeringu põhijoonisel on vastav hoonestus Paljassaare tee 30b kinnistul ette nähtud likvideeritavaks. 3 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 3.1 LINNAEHITUSLIK SITUATSIOON JA SELLE ANALÜÜS Planeeritav maa-ala asub Põhja-Tallinna linnaosas Paljassaare poolsaarel Paljassaare tee ning Paljassaare sadama akvatooriumi vahelisel maa-alal. Planeeritava maa-ala suurus on ~31,10 ha, sealhulgas krunditava ala suurus on 22,64 ha. Vastuvõtmisele ka kehtestamisele kuuluva planeeringuala suurus on 29,15 hektarit (sh kruntidatava ala suurus 20,58 hektarit).

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

4

Vaade planeeritavale alale lõunast Planeeritava ala lähipiirkonna ja kontaktvööndi iseloomustus Vaadeldav ala paikneb Põhja-Tallinna linnaosa põhjaosas. Kolmes suunas paikneb kolm lahte – Kopli laht, Paljassaare laht, Tallinna laht – ning kagusuunal Kalamaja elamukvartal. vanalinn koos kesklinnaga. Edelasuunal paiknev Kopli laht koos Stroomi ranna ja Merimetsaga on oluliseks rekreatsioonialaks kogu linnaosale. Samuti on oluliseks rekreatsioonialaks kujunemas Katariina kai ümbrus – 2006 avatud Pikakari rand ja Paljassaare poolsaare põhjatipus asuv Paljassaare linnuala. Need võimalused ja lähedus kesklinnale loovad kogu Põhja-Tallinna piirkonnale võimaluse kujuneda väga populaarseks puhke-, elu- ja töötamise piirkonnaks.

Kontaktvööndi ja planeeritava ala asukoht

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

5

Planeeringuala kontaktvöönd on oma hoonestuselt väga mitmekesine – siin kohtuvad väga erineva ilmega vabaplaneeringulised äri-, tootmis- ja elamukvartalid. Planeeringuala kontaktvööndis on selgelt näha erinevatel ajajärkudel rajatud hooned, mis moodustavad kontaktalal omaette piirkonnad, suurimad neist on:  1949. aastast pärinev miljööväärtusliku alana määratletud Laevastiku elamukvartali

hoonestus.  Nõukogude perioodil mere äärde rajatud sadamahooned ja rajatised (tollilaod, kraanad

koos raudteedega jms) koos administratiivhoonete ja üksikute korterelamutega ning garaažidega. Kaubasadamate piirkond katab rannajoone Noblessneri sadamast kuni Katariina muulini, sealhulgas jääb planeeringualast põhja poole rannajoonele ka merealast kutseõpet läbi viiv Revali merekool.

 Paljassaare poolsaare keskossa jääv veepuhastusjaam koos mere ja reoveepuhastus- seadmete vahele jääva jäätmaaga – alalt võib esineda lõhnahäiringuid.

 Paljassaare poolsaare põhjaosas olev Natura 2000 linnuhoiuala ja Pikakari rand. Hoonestuse kõrgus ulatub Paljassaare poolsaarel ühekorruselistest eramutest 7-korruselise korterelamuni. Valdavalt on hooned ühe- kuni kahekorruselised. Laevastiku tänava kvartal Paljassaare poolsaarel määrati kaitsealuseks miljööväärtusega elamualaks Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu raames. See on terviklik 1949. aastal sadamatööliste tarbeks ehitatud stalinistlikus stiilis elamutega ringtänav. Hooned moodustavad ümber kolmnurkse haljasala tervikliku ansambli. Suur osa neist hoonetest vajab rekonstrueerimist, kuid paljud on ka korrastatud viimastel aastatel koostatud välisviimistluse passide järgi. Vaadeldaval alal on neli peamist maakasutust:  Elamumaa. Seda väga erinevates variantides: ühepereelamud, väikesed kahekordsed ühe

trepikojaga kortermajad ning keskmised 5- kuni 7-korruselised mitmesektsioonilised kortermajad.

 Äri- ja tootmismaa territooriumid, mille alla kuuluvad eeskätt Paljassaare ja Hundipea sadama alale jäävad kauba- ja tootmissadamate territooriumid ning garaažide all olevad maa-alad.

 Jäätmehoidlamaa. Tallinna veepuhastusjaama territoorium.  Transpordimaa, mille hulka kuuluvad olemasolevad tänavad, raudteed ning trammitee. Kuna elamisfunktsioon oli vaadeldaval alal senini tagaplaanil, siis ei ole kontaktvööndis lasteaedu. Suuremad avalikud rekreatsioonialad ning toiduainete kauplused kontaktvööndis puuduvad. Vaadeldava ala rohestruktuur on samuti suhteliselt kesine, sest suuremaid parke/haljasalasid ei ole. Kontaktala läbivad ülelinnalise rohestruktuuri osaks olevad puiesteed, mis kulgevad piki Kopli tänavat ja Paljassaare teed. Tähtsamatest tänavatest jäävad planeeringuala kontaktvööndisse Kopli tänav, Tööstuse tänav ja Paljassaare tee.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

6

Kuna valdav osa aktiivsest kasutusest ning hoonestusest jääb kontaktvööndi lõunaossa, siis on see suhteliselt hästi varustatud ühistranspordiga. Mööda eelpool nimetatud tänavaid sõidavad regulaarselt bussid ning paralleelselt Kopli tänavaga kulgeb trammitee. Planeeritava ala iseloomustus Planeeritav ala on hetkel suletud ning piirdeaiaga ümbritsetud kinnine tollisadama territoorium, kus paiknevad tollilaod, lao- ja tootmishooned koos sadamahoonete ja rajatistega. Sissesõidud Paljassaare teelt on tõkestatud tõkkepuuga. Suurimateks asukateks on aktsiaselts OÜ BOLTON REALESTATE, KS Stivideerimise Aktsiaselts, Atlas Seafood Aktsiaselts ning AKTSIASELTS PALJASSAARE KALATÖÖSTUS. Olemasolevad lao- ja tootmishooned on enamjaolt väheväärtuslikud ning suhteliselt kehvas seisus. Erandiks on uuemad tootmis- ja büroohooned. Ala ei ole määratletud miljööväärtuslikuna. Territooriumi sõiduteed on valdavalt asfalteeritud. Kaupade ja toorainete ladustamiseks ning transportimiseks on planeeringualal raudteed ning sadamakraanad, mis annavad alale merelt vaadeldes iseloomuliku silueti. Mitmel pool vedeleb nii ehitus- kui olmejäätmeid. Dendroloogilise inventeerimise alal hinnati 212 haljastuslikku objekti. Alal kasvavate puude tervislik seisund ning dekoratiivsus on kesine.Valdava osa planeeringualast moodustavad asfaltkattega teed, ladustamisplatsid ja hooned. Juurdepääs planeeringualale toimub Sitsi ristmiku kaudu Paljassaare teelt. Olulisemateks lähipiirkonna juurdepääsuteedeks planeeringualale on Kopli tänav, Sõle tänav ning Tööstuse tänav. Paljassaare sadama, mille akvatoorium on osa Tallinna lahest, kaudu on tagatud juurdepääs merelt. Paljassaare teel sõidavad regulaarselt bussid (26, 26a ning 59), bussipeatus asub Paljassaare sadama sissepääsuvärava juures. Lisaks sellele on võimalik ühistranspordina kasutada planeeritavast alast ca 500 m kaugusel Kopli tänava ääres kulgevaid trammiliine (trammid nr 1 ja 2) ning bussiliini nr 3. 3.2 MAAOMAND PLANEERITAVAL ALAL Planeeritaval maa-alal asuvad järgmised kinnistud: Paljassaare tee 18 on 100% tootmismaa sihtotstarbega kinnistu suurusega 38015 m², kinnistu omanikuks on kinnistusraamatu andmeil OÜ BOLTON REALESTATE; Paljassaare tee 20 on 100% ärimaa sihtotstarbega kinnistu suurusega 6650 m², kinnistu omanikuks on kinnistusraamatu andmeil Seaside Development OÜ; Paljassaare tee 20a on 100% ärimaa sihtotstarbega kinnistu suurusega 600 m², kinnistu omanikuks on kinnistusraamatu andmeil OÜ BOLTON REALESTATE;

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

7

Paljassaare tee 22 on 100% tootmismaa sihtotstarbega kinnistu suurusega 301 m², kinnistu omanikuks on kinnistusraamatu andmeil OÜ Hundipea; Paljassaare tee 24 on 100% tootmismaa sihtotstarbega kinnistu suurusega 15134 m², kinnistu omanikuks on kinnistusraamatu andmeil OÜ BOLTON REALESTATE; Paljassaare tee 24a on 100% tootmismaa sihtotstarbega kinnistu suurusega 1935 m², kinnistu omanikuks on kinnistusraamatu andmeil OÜ BOLTON REALESTATE; Paljassaare tee 24b on 100% tootmismaa sihtotstarbega kinnistu suurusega 2052 m², kinnistu omanikuks on kinnistusraamatu andmeil OÜ Hundipea; Paljassaare tee 26a on 100% ärimaa sihtotstarbega kinnistu suurusega 7116 m², kinnistu omanikuks on kinnistusraamatu andmeil OÜ BOLTON REALESTATE; Paljassaare tee 26b on 100% transpordimaa sihtotstarbega kinnistu suurusega 25863 m², kinnistu omanikuks on kinnistusraamatu andmeil OÜ BOLTON REALESTATE; Paljassaare tee 26c on 100% tootmismaa sihtotstarbega kinnistu suurusega 292 m², kinnistu omanikuks on kinnistusraamatu andmeil OÜ Hundipea; Paljassaare tee 28c on 100% tootmismaa sihtotstarbega kinnistu suurusega 7246 m², kinnistu omanikuks on kinnistusraamatu andmeil BP-Icon OÜ; Paljassaare tee 28e on 100% tootmismaa sihtotstarbega kinnistu suurusega 18614 m², kinnistu omanikuks on kinnistusraamatu andmeil OÜ BOLTON REALESTATE ja kinnistule on seatud tasuta hoonestusõigus kestvusega 99 aastat sissekandmise päevast alates OÜ BOLTON REALESTATE kasuks; Paljassaare tee 28d on 100% tootmismaa sihtotstarbega kinnistu suurusega 2489 m², kinnistu omanikuks on kinnistusraamatu andmeil OÜ BOLTON REALESTATE; Paljassaare tee 30a on 100% tootmismaa sihtotstarbega kinnistu suurusega 719 m², kinnistu omanikuks on kinnistusraamatu andmeil OÜ BOLTON REALESTATE; Paljassaare tee 30b on 100% tootmismaa sihtotstarbega kinnistu suurusega 2391 m², kinnistu omanikuks on kinnistusraamatu andmeil OÜ BOLTON REALESTATE; Paljassaare tee 30c on 100% tootmismaa sihtotstarbega kinnistu, suurusega 2003 m², kinnistu omanikuks on kinnistusraamatu andmeil OÜ BOLTON REALESTATE ja kinnistule on seatud tasuta hoonestusõigus kestvusega 99 aastat sissekandmise päevast alates OÜ BOLTON REALESTATE kasuks; Paljassaare tee 32 on 100% tootmismaa sihtotstarbega kinnistu suurusega 14420 m², kinnistu omanikuks on kinnistusraamatu andmeil OÜ BOLTON REALESTATE; Paljassaare tee 32b on 100% tootmismaa sihtotstarbega kinnistu, suurusega 8630 m², kinnistu omanikuks on kinnistusraamatu andmeil OÜ BOLTON REALESTATE;

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

8

Paljassaare tee 32c on 100% tootmismaa sihtotstarbega kinnistu suurusega 28485 m², kinnistu omanikuks on kinnistusraamatu andmeil OÜ BOLTON REALESTATE; Paljassaare tee 32d on 100% transpordimaa sihtotstarbega kinnistu suurusega 12322 m², kinnistu omanikuks on kinnistusraamatu andmeil OÜ BOLTON REALESTATE; Paljassaare tee 32e on 100% transpordimaa sihtotstarbega kinnistu suurusega 594 m², kinnistu omanikuks on kinnistusraamatu andmeil OÜ BOLTON REALESTATE; Paljassaare tee T12 on 100% transpordimaa sihtotstarbega kinnistu suurusega 9954 m², kinnistu omanikuks on kinnistusraamatu andmeil OÜ BOLTON REALESTATE. 3.3 KEHTIVAD KITSENDUSED Seadusest tulenevad piirangud:  Planeeringualale jääb kaks riikliku kõrgusvõrgu geodeetilist märki: 511 (GPA ID 203581;

63-941- 90511; riiklik kõrgusvõrk) ja 8087 (GPA ID 216313; 63-941-98087; riiklik kõrgusvõrk). Geodeetiliste märgite kaitsevöönd on 0,5 m ehitise pinnast horisontaalsuunas ning 3,2 m vertikaalsuunas.

 Planeeringualale jäävad kohaliku võrgu märgid nr 2621, 3575, 10328. Vastavalt keskkonnaministri 28.06.2013 määruse nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ § 2 lõikele 1 on kohaliku geodeetilise töö korraldajaks kohalik omavalitsusüksus. Palume kohalikul omavalitsusel kujundada seisukoht geodeetiliste märkide kaitsmise, kontrollmõõtmise, teisaldamise või kõrvaldamise tingimuste osas.

 Planeeritavale maa-alale ulatuvad järgmised vööndid: o Tallinna lahe piiranguvöönd 200 m vee piirist (Looduskaitseseadus § 37); o Ranna ehituskeeluvöönd 50 m veekogu piirist; o Ranna veekaitsevööndi piir 20 m veekogu piirist; o Mere ranna kallasraja piir 10 veekogu piirist.

Kokkulepetest tulenevad piirangud:  Paljassaare tee 30 krundile on seatud tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus osaühingu

Jaotusvõrk (reg kood 11050857, Tallinn) kasuks vastavalt 04.02.2004 lepingu punktile 3 ning lepingu lisaks olevale plaanile.

 Paljassaare tee 30 krundil on kaasomanike vahel sõlmitud kokkulepe kinnistu valdamiseks ja kasutamiseks vastavalt 29.12.2003 lepingu punktile 5 ja lepingule lisatud plaanidele.

 Paljassaare tee 30c krundile on seatud tasuta hoonestusõigus kestvusega 99 aastat alates sissekandmise päevast 31.05.2005 aktsiaseltsi KS Holding (reg kood 10875099) (kehtiv ärinimi OÜ BOLTON REALESTATE) kasuks.

 Paljassaare tee 28c krundile on seatud keelumärge kinnisasja võõrandamise keelamiseks Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliamet Põhja Maksu- ja Tollikeskus, reg kood 70000349) kasuks.

 Paljassaare tee 28e krundile on seatud tasuta hoonestusõigus kestvusega 99 aastat alates sissekandmise päevast 31.05.2005 aktsiaseltsi KS Holding (reg kood 10875099) (kehtiv ärinimi OÜ BOLTON REALESTATE) kasuks.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

9

3.4 KESKKONNASEISUND 3.4.1 Planeeringuala ehitusgeoloogiline ülevaade Planeeringuala ehitusgeoloogilise uurimistöö aruande on koostanud IPT Projektijuhtimine OÜ, töö nr 07-03-0688. Välitöö käigus tehti 11 kombipenetratsioonikatset koos ettepuurimisega. Maksimaalne uurimissügavus oli 18,3 m. Uuritud ala paikneb Paljassaare poolsaare kaguosas Tallinna lahe kaldal. Tegemist on klindiesise tasandikuga, mida on osaliselt täidetud sadama süvendamisel eemaldatud pinnasega. Ala on hoonestatud, läbitud paljude raudteeharudega ja esineb tihedalt maa-aluseid tehnovõrke. Kaiäärsed alad kuulusid kunagi madalvee alla ja on praeguseks ajaks täidetud. Laht on laevatamiseks süvistatud. Reljeef on üldiselt tasane, maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 2...3 m. Geoloogiline ehitus Uuritud alal moodustab geoloogilise lõike ülemise osa täitepinnas, mille all levib merelise geneesiga liivpinnas. Liiva all 2...6,5 m paksuselt vähese tugevusega möll- ja savipinnast. Moreen paikneb maapinnast 6...15 m sügavusel. Aluspõhjalised kivimid on esindatud alamkambriumi aleuroliitide ja savidega. Nende pealispind tõuseb lõuna suunas, aluspõhja astangu nõlvaalal, maapinna lähedusse. Seega on ca 1,5 km pikkusel alal aluspõhja pealispind 3...17 m sügavusel. Pinnasevesi Pinnasevee tase paiknes välitöö ajal ala lõunaossa jäävatel Paljassaare 2 ja 4 kruntidel maapinnast 0,8 m sügavusel (absoluutkõrgusel 1,45...2,05 m). Tegemist on nõlvaalalt valguva ja sademetest toituva vee kogunemisega vett praktiliselt mittejuhtival savipinnasel esinevasse täitekihti. Ülejäänud alal oli veetase välitööde ajal lahepoolses osas kuni 2,3 m sügavusel (absoluutkõrgusel 0,05 m) ja merest kaugenedes 1...1,5 m sügavusel (absoluutkõrgusel 0,9...1,5 m). Vesi levib täitepinnastes ja nende alla jäävates looduslikes liivades. Aladel, kus täitepinnaseks on kasutatud vett mittejuhtivat savipinnast, esineb ülavesi, alumistes mereliivades avamisel võib paikselt täheldada lokaalset survelist vett. Mõõdetud tase on keskseisu lähedane. Orienteeruv sessonne muutus võib olla ±0,5...0,8 m. Veehorisont toitub sademetest ja seda dreenib lähedusse jääv meri, mõjutades oma veetõusuga ka veepiiri-äärsete alade veetaset. Varasemates uuringutes on toodud kalasadama merevee miinimumtasemeks –0,95 m ja maksimumtasemeks 1,25 m (EGF 25733).

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

10

Pinnasevesi on kogu alal kõrgel, jäädes maapinnast keskmiselt 1...2 m sügavusele. Veetaseme sügavus oleneb sademetest, mere lähedusest ja merevee seisust. Ehitusgeoloogilised tingimused Ehitusgeoloogilised tingimused territooriumil on keerulised ja muutlikud. Raskendavaks on ebaühtlase koostisega ja tihedusega täitepinnas, mille paksus on paikselt 3...3,5 m. Lamavad liivad on kohati kohevad ja sisaldavad orgaanilist ainet. Rahuldava kandevõimega mereliivade levik on muutlik. Ebaühtlaseid vajumeid põhjustab muutliku levikuga ja paksusega vähetugev savipinnas. Nõrk kompleks algab maapinnast 3,5...9,7 m sügavuselt ja suidub lõuna suunas välja. Tugevam moreenne pinnas paikneb maapinnast 5...15 m sügavusel. Aluspõhjaline savi jääb 3,5...17 m sügavusele. Pinnaseveetase paiknes uurimistööde ajal maapinnast 0,8...2 m sügavusel. Üldiselt võib ca 1,5 km pikkust ja 200 m laiust ala vaadelda 3-s osas.  Lõunapoolne osa, kus nõrga kandevõimega savipinnaste kompleks puudub. Olenevalt

täitekompleksi paksusest on vundeerimissügavuses loodusliku struktuuri säilitamisel rahuldava kandevõimega moreen (kiht 8) ja aluspõhjaline sinisavi (kiht 10). Pealispind langeb põhja suunas, jäädes absoluutkõrgusele 0... –3 m.

 Keskosa, kus merelist liiva ja voolavat savipinnast on mõlemat kuni 2 m. Laialdasema levikuga on savimöll. Rahuldava kandevõimega moreen on maapinnast 7...10 m sügavusel, absoluutkõrgusel -4...-7 m. Kaiäärsed alad on rajatud siin kunagisele madalveelisele alale.

 Põhja- ja põhjapoolne keskosa, kus esineb suhteliselt paksu kihina (2...7 m) rahuldava kandevõimega mereliiva. Nõrk savi levib 3...7 m paksuselt. Tugevam pinnas paikneb maapinnast 8...14 m sügavusel. Aluspõhjaline sinisavi on 14...18 m sügavusel, absoluutkõrgusel -11...-17 m. Langus on mere ja põhja suunas.

Kokkuvõte Iga rajatava ehitise alla on vajalikud ehitusprojekti staadiumis vastavad geotehnilised uuringud. Madalvundamendid Kerged hooned võib rajada madalvundamentidele või liiva süvistatud lühikestele vaiadele. Vajalikud uuringud täitekompleksi ja lamavate looduslike pinnaste omaduste ja leviku selgitamiseks rajatise kontuuris. Vaiad Rasked hooned tuleb rajada moreenikihti või aluspõhja savisse süvistatud vaiadele. Vajalikud on uuringud vaia sügavuse ja kandevõime määramiseks. Vaia kandevõime sõltub vaia tüübist, pikkuse ja diameetri suhtest. Korrektse vaia pikkuse ja kandevõime saab antud konkreetsetes tingimustes määrata penetratsioonikatsetega või vaiakatsetega.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

11

3.4.2 Planeeringuala reostusuuringute ülevaade Detailplaneeringuala reostusuuringu on koostanud Kabras OÜ mais 2025 (Töö nr 2025-170) ning see on lisatud Lisa 10 alla. Reostuseuuringu koostamise eesmärgiks oli välja selgitada jääkreostuse seisund uuringualal. Uuringualal on varasemate uuringute käigus tuvastatud reostus pinnases, mille on põhjustanud kaubasadamas varasematel perioodidel nafta-, metalli- ja kivisöekauba käitlemisel ning ladustamisel tekkinud avariid ja lekked. Reostusuuring koostati kameraalselt 2004. aasta reostusuuringu käigus rajatud kuue puuraugu ja 2005. aastal reostusuuringu käigus rajatud 14 puuraugu kirjelduste ja nendest võetud pinnase- ja veeproovide andmete põhjal. Pinnasest ja veest on võetud proovid naftasaaduste ja raskmetallide sisalduse määramiseks, proovid analüüsiti Eesti Geoloogiakeskuse Laboris. Proovid võeti järgides keskkonnaministri 12.04.2004 määruse nr 12 nõudeid. Laborianalüüside tulemusi võrreldi käesolevas töös keskkonnaministri 28.06.2019 määrusega nr 26 ja keskkonnaministri 04.09.2019 määrusega nr 39 kehtestatud piirmääradega. Pinnasereostus tuvastati uuringualal üksnes puuraugu PA5 (2005) alal, kus raskmetallidest ületas Pb kontsentratsioon 1,1-kordselt tööstusmaale kehtestatud piirarvu. Ülejäänud puuraukudes jäi analüüsitud ohtlike ainete sisaldus töösatumaale kehtestatud piirarvudest madalamale. Põhjavee saastatus tuvastati uuringualal puuraugus PA1 (2005) ja PA11 (2005), kus naftasaaduste sisaldus ületas põhjavee piirarvu 2,2 – 5,4-kordselt. Puuraugust PA3 (2004) ja PA5 (2004) võetud proovides ületas mitme raskmetalli sisaldus kehtestatud künnisarvu, seega ei saa põhjavee seisundit lugeda heaks, kuid samas ei ole tegemist ka saastunud põhjaveega. Samuti on detailplaneeringu lisades kajastatud ka alale varasemalt teostatud reostusuuringud (Lisa 7 ja 8): Planeeringuala reostusuuringute aruanded on koostanud IPT Projektijuhtimine OÜ, töö nr 04-08-0404 ning töö nr 05-08-0528. Välitöid juhendas ja aruanded koostas Ann Parbo. Reostusuuringute aruanded koos konkreetsed mõõtmistulemused on lisatud planeeringu lisadesse (terviktekstid vt lisa 11 ja 12). Puuraugud rajati keerdpuurimismeetodil agregaadiga GEOTECH 504. Maksimaalne uurimissügavus oli esimesel korral 3 m ning teisel korral 3,7 m. Reostuse hindamiseks pinnases tehti puuraukudes 0,5 m intervalliga pinnase nn kiletest (Sheen’ test) ja hinnati pinnaseid lõhna järgi. Samaaegselt võeti pinnase- ja veeproovid naftaproduktide ja raskemetallide sisalduse määramiseks. Proovid analüüsiti Eesti Geoloogiakeskuse laboris. Sihtarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millega võrdse või väiksema väärtuse korral loetakse pinnase seisund heaks. Piirarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millest suurema väärtuse korral loetakse pinnas reostunuks. Määruses on rakendatud sõltuvalt maa kasutamise otstarbest erinevaid piirarve tööstus- ja elutsoonile. Esimene välitöö tehti kruntidel Paljassaare tee 26a, Paljassaare tee 28e ning Paljassaare tee 30c 2004.a augustis. Puuriti kokku 6 puurauku, igale krundile 2.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

12

Keskkonnaseisund on uuritavatel kruntidel pinnaste osas valdavalt hea, pinnasevee osas hea kuni rahuldav. Puurimise käigus ei täheldatud visuaalselt reostust, ei esinenud naftaproduktidele iseloomulikku lõhna ja kiletestil ei kujunenud veele kilet. Kokkuvõtteks leiti, et elumaal jäävad kõikides analüüsitud pinnaseproovides naftaproduktide ja ka raskmetallide sisaldused alla piirarve. Teine välitöö Paljassaare sadama piirkonnas teostati 2005 augustis. Kokku puuriti 20 puurauku, millest planeeritavale alale jääb 14 tükki. Puuraukude asukohtade valik ja arv sõltus kooskõlastustest tehnovõrkude valdajatega. Puurimise käigus ei täheldatud visuaalselt reostust. Paikselt täheldati naftaproduktidele iseloomulikku nõrka lõhna ja kiletestil vähest kilet. Viimane tekkis pinnase raputamisel üksikute mullidena, mis lõhkedes valgusid värviliste laikudena ja kadusid. Pinnas Kõikides analüüsitud pinnaseproovides jäävad naftaproduktide sisaldused alla piirarvu tööstusmaal, kuid ületavad mitmes punktis piirarvu elumaal. Enamike raskemetallide sisaldus jääb uuritavas piirkonnas valdavalt alla piirarvu tööstusmaal või alla piirarvu elumaal. Pb ning Cu sisaldused on kohati suurem piirarvust tööstusmaal. Samadel aladel on ka naftaproduktide sisaldus 2-3 korda suurem elumaal, kuid väiksem piirarvust tööstusmaal. Pinnasevesi Veeproovides jäävad naftaproduktide ja raskemetallide sisaldused alla piirarve. Kahe proovi põhjal ületab naftaproduktide sisaldus vees 2 kuni 5 korda määruses nr 39 toodud piirarvu. Kõigi määratud raskemetallide sisaldus on alla piirarvu. Cu ja Mo, paiguti Ni ja Pb sisaldus ületab kohati künnisarvu, kuid jääb tunduvalt väiksemaks piirarvust. 3.5 HALJASTUS Paljassaare sadama-ala haljastuse hinnang on koostanud aprillis ja augustis 2025 Britt Mäekuusk ning selle terviktekst asub Lisa 1 all. Dendroloogilise inventeerimise alal hinnati 212 haljastuslikku objekti. Alal kasvavate puude tervislik seisund ning dekoratiivsus on kesine. Väärtuslikke ja olulisi puid märgiti 48% kogu hinnatud puittaimede hulgast. Säilitada väärtuslikud ja olulised puud ning jälgida väheväärtuslike seisundit. Kaevetööde teostamisel vältida jämedate juurte, madalamate okste ja puutüvede vigastamist. Puittaimede haljastuslikule hinnangule on juurde lisatud tabel puittaimede andmetega (Lisa 1 tabel 2), tabel taksonite nimekirjaga koos ladinakeelsete vastetega (Tabel 1), dendroloogiline plaan puittaimede haljastusliku väärtuse hindamisega (joonis DND-4- 01 ja DND-4-02). Lisas 2 on toodud maastikuarhitekti kutsetunnistus.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

13

3.6 TEHNOVARUSTUS Planeeritav ala on varustatud tehnovõrkudega. Magistraaltrassid asuvad Paljassaare tee teemaa-alal. 4 PLANEERINGUGA KAVANDATAV Detailplaneeringu arhitektuurse lahenduse autor on arhitekt Indrek Allmann. Planeeringus ettenähtud rannaalale kehtiva looduskaitseseadusega sätestatud ehituskeeluvööndi vähendamise vajalikkuse põhjendus: Rannaalale kehtiva 50 meetrise ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek kuni 25 meetrini ja üleehitusservituudiga alal 20 meetri peale on põhjendatud linnaehituslike eesmärkidega praegu suletud tööstuspiirkonnana kasutuses olev ala muuta avalikkusele kasutatavaks elamu-, äri- ja sotsiaalsihtotstarbega hoonete piirkonnaks. Planeeritud hoonete ehitusjoone määramisel 25 m kaugusele mere piirist on lähtutud alal olemasoleva hoonestusega. Seega arvestavad planeeritud hooned juba alal olevate hoonete paiknemist ning olemasolevate hoonete ja mere vahel praegu oleva raudtee asemel on planeeritud avalikuks kasutuseks promenaad. Sellise lahendusega on tagatud praegu aiaga piiratud kinnise tollilau territooriumi avamine avalikkusele ja piirkonda sobiv hoonestus, mis lähtub ka alal olemasolevast hoonestusest. Ehituskeeluvööndi vähendamisel saab arvestada ka asjaoluga, et piirkond on tehnovõrkudega varustatud, ei likvideerita väärtuslikku kõrghaljastust ja ei planeerita mere täiendavat täitmist ning seega ei ole antud planeeringu raames ehituskeeluvööndi vähendamisega ette näha kahju tekkimist keskkonnale. Küll aga on ette näha mereäärse ala avamist ühiskonnale, mis toob kasu nii praegustele kui ka tulevastele Põhja-Tallinna linnosas elanikele. Samuti paraneb oluliselt ala arhitektuurne ilme nii maismaalt kui ka merelt vaadatuna ja planeeringus on võrreldes olemasoleva olukorraga ette nähtud oluliselt suurme kõrghaljastuse istutamine. 4.1 LINNARUUM Tänane linnaruum peab olema eelkõige jätkusuutlik. Jätkusuutlikkuse põhialuseks on linliku tiheduse, funktsionaalsuse ja looduskeskkonna harmoneeritus. Jätkusuutlikult planeeritud linn vähendab oluliselt valglinnastumist, sellega kaasnevaid probleeme ja kõrget kulukuse määra ühiskonnale. Madala tihedusega linnades, millede hulka kuulub ka Tallinn, sõltuvad inimesed üldjuhul autotranspordist, hingavad halvema kvaliteediga välisõhku ning kaotavad suhtlusvõimalusi. Keskmise linnatiheduse tõstmiseks piisab tihtipeale üksikute linnaosade tiheduse tõstmisest ning olemasolevate eramajade korruselisust või väljakujunenud ajaloolist linnaruumi pole vaja korrigeerida. Kombineerides suure tihedusega tõmbekeskusi väiksema tihedusega aladega, sh rohealadega, saab luua mitmekesise linnapildi, mis võimaldab inimestel elada paiksemat elu.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

14

Piirkonnale loodud struktuurplaan (Paljassaare sadama-ala struktuurplaan 2007, arhitektid S333 ja ARS Projekt, mis on koostatud vastavalt Tallinna linna ja Hundipea maaomanike 1.02.2007 sõlmitud lepingule ja heaks kiidetud Tallinna Linnavalitsuse 30.05.2007 istungi protokolli 29 päevakorrapunktiga 71) näeb ette multifunktsionaalse, merega hästi liidetud ja kunagist tööstuspärandit austava tõmbekeskuse loomise endisele sadamaalale. Piirkonnale ettenähtud tihedus on veidi alla minimaalse soovitusliku, mida tänased teadmised ja ÜRO raportis „The Weight of Cities - Resource Requirements of Future Urbanization“ soovitavad. Võrreldes struktuurplaaniga on tugevdatud ala läbivaid ja sellega liituvaid rohekoridore. Omakorda jagunevad need looduslikeks nö iseolevateks aladeks ja kujundatud, organiseeritud parkideks ja rekreatsioonialadeks. Andmaks inimestele võimalus siduda kõik igapäevaeluks vajalik oma elupiirkonnaga on planeeringuala tagatud nii äri-, elu- kui ka ühiskondlik hoonestus. Samuti pööratakse tähelepanu sotsiaalset funktsiooni täitvate hoonete nagu lasteaed, raamatukogu, kirik, kogukonnaaiad jms kavandamisele. Nende asukoht määratakse kooskõlas rohealade ja ühistranspordi lahendustega ehitusprojekti staadiumis. Tiheda tõmbekeskuse korral, kus sihtkohtade vahelised vahemaad on väikesed, motiveeritakse teadliku tänavadisainiga inimesi autosõite vahetama jalutuskäikude ja rattasõitude vastu. Vastavalt on vähendanud autoliikluseks eraldatud tänavate mahtu ja suurendanud teistele liikumisviisidele eraldatud ruumi. Sõiduautode puhul on eelistatud nö jagatavad sõidukid, milliste tarvis kavandatakse eraldi parkimismajad Paljassaare teeäärsel alal kus on ka ühistranspordi peatused. Tänava kujundamisel on oluline nii erinevate transpordliikide kasutuse planeerimine kui ka meeldiva mikrokliima edendamine. Koos hästi planeeritud rohealadega saame lõpuks inimsõbraliku, puhta ja tervisliku linnaruumi. Planeeringuala liikuvus Pärast Teist Maailmasõda on üleilmselt nihkunud tänavate planeerimisel tähelepanu inimestelt autodele ja kiirusele. Planeeringualal tahame tänavate planeerimisel selle tähelepanu tuua tagasi just inimestele, et anda tänavatele tagasi nende sotsiaalne mõõde ning toetada säästvaid liikumisviise. Tänavatel kõndivad või rattaga sõitvad inimesed suhestuvad rohkem oma keskkonnaga ja annavad aluse kokku hoidva kogukonna loomisele. Lähtume planeerimisel linna liikuvushierarhia püramiidist:

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

15

Jalakäijate ja ratturite tänavatele toomisel on tarvis planeerida tänavaid nende kognitiivsest turvalisusest lähtuvalt. Inimesed on hea meelega valmis vahetama oma autosõite jalutuste ja rattasõitude vastu eeldusel, et nad tunnevad ka siis end turvaliselt. Turvatunde parandamiseks loome erinevatele transpordiliikidele tänavatele eraldatud liikumisrajad ning toome autode liikumiskiiruse sisekvartalis 30 km/h või 20 km/h peale. Ehitusprojektide koostamisel tänavalahenduste väljatöötamisel tuleb arvestada kehtivate tänavatüüpide põhimõtetega. Liikumisviisi valiku puhul on oluline ka efektiivsus: kui ratturil või jalakäijal puudub võimalus jõuda oma sihtkohani mugavalt ja kiirelt, inimesed hakkavad eelistama autosid. Planeerides tänavaid lähtume eelkõige jalakäijate ja ratturite mugavusest ja nendele loomulikest teekondadest. Hundipea maastikuarhitektuur Maastikuarhitekuur annab suure panuse linnaruumi kujundusse ja kohalikku kultuuri. Jätkusuutlik linnamaastik on oma ümbritseva keskkonnaga suhestuv, iseseisvalt taastuv ja üleüldises mõttes tervislik. Et planeeringuala maaomanikud väärtustavad nö pehme linna väärtuseid - inimeste psühholoogilise ja füüsilise tervise edendamine, õues tegutsemise ja suhtlemise julgustamine - siis tugev rõhk on maastikuarhitektuuris pandud suure hulga roheliste alade loomisele. Haljastatud alade hulka loeme lisaks planeeritavatele linnametsadele ja parkidele ka rohefassaade ja rohekatuseid. Traditsiooniliselt ei ole Eestis haljastatud fassaade ja katuseid rohealadeks peetud, kuid leiame, et mikrokliima reguleerimise, õhukvaliteedi parandmise ja liigilise mitmekesisuse edendamise kontekstis on neil oluline kasulik mõju. Rohealade olemasolu võimaldab meil väiksema vaevaga vähendada kliimamuutuste mõju - rohealad aitavad siduda õhusüsinikku ja annavad lisapaindlikkuse paduvihma hoogude ja põuaperdioodidega hakkama saamiseks. Linnakeskkonnas ona rohelus abiks mikrokliima reguleerimisel - haljastatud alad on talvel paar kraadi soojemad ja suvel omakorda paar kraadi jahedamad - ja laiemas mõttes on rohealad inimestele psühholoogilise tasakaalu saavitamiseks väga vajalikud. Planeeringuala füüsiline kujundus Hundipea arendusel on tugev veendumus, et linnakeskkond peab olema mugav kõigile. Senine suundumus on kujundada uusi linnakeskkondi eeldusel, et enamus inimesi, kes neid keskkondi hiljem kasutavad, on 30ndates ja keskmisest sportlikuma füüsisega elanikud. Tegelikkuses on linlaste seas noorukeid; vanureid; inimesi, kes ei näe kuigi hästi; inimesi, kes

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

16

ei saa kuigi kiiresti kõndida; inimesi, kes jalutavad koos oma koeraga; inimesi, kellele meeldib õues vahepeal jalgu puhata; inimesi, kellele meeldib rattaga sõita; jne. Et kõik inimesed end planeeringualal mugavalt tunneksid lähtume planeerimisel 8-80 põhimõttest. See tähendab, et jälgime, nii 8-aastaste laste kui ka 80- aastaste vanurite linna tunnetust ja kogemust. Uus loodav linnaruum saab enamuses olema astmevaba, ratastooliga liigeldav, treppide olemasolul peavad astmete kõrgused ja laiused olema inimestele loomulikud. Toetamaks inimeste suuremat õues viibimist peab avalikus ruumis olema piisavalt tihedalt ja mugava paigutusega pinke, laste mänguväljakuid ning mõlemate juures avalikke tualettruume. Inimestele olulised ja igapäevaselt vajalikud sihtkohad peavad jääma nende kodudest jalutuskäigu või rattasõidu kaugusele - see tähendab, et loodavas linnaruumis peame arvestma, et poed ja koolid, töökohad ja kohvikud, arstikeskused ja kinod paiknevad kodudele lähedal, 15-minutilise teekonna sisse. Soovime luua nö 15-minuti linna.

Sotsiaalne jätkusuutlikkus Inimeste heaolu linnaruumis, ei ole ainult asukoha küsimus. See on paljuski seotud hoopis sotsiaalsete tingimustega - naabritevaheliste suhete, usalduse ja turvatundega. Planeeritavast piirkonnast saab linnakeskkond, mis toetab sotsiaalset sidusust ja inimestevahelisi suhteid. Kogukonna tekkimist julgustatakse, pakkudes avaliku ruumi kohtumiseks ja suhtlemiseks. Selle saavutamiseks sõidukite liiklust vähendatakse ja aeglustatakse; põõsad ja kõrghaljastus summutavad müra jalakäija tasemel; tänavamööbel, valgustus ja hoonete fassaadid loovad meeldiva ja funktsionaalset ruumi. Mõnusad tänavad ja avalik ruum soosivad jalgsi ja rattaga liikumist, tuues inimesed autodest välja tänavatele. Kogukonna ja kodukoha tunne areneb just suhestudes ümbritseva keskkonnaga tänaval - inimesed tunnevad pagariäri ja lilleaia lõhnu; naabritel on võimalus öelda tänaval tere; jalutades saab avastada uut kutsuvat kohviku terrassi. Sotsiaalse sidususe ja mitmekesisuse toetamiseks arvestame kõigi inimeste vajadustega olenemata nende vanusest, kultuurilisest või majanduslikust taustast. Nii väldime uusarendusega tihti kaasas käivat segregatsiooni ja eksklusiivse kogukonna tekkimist. Planeerime Hundipea asumi Tallinna tevikliku osana, mis on ligipääsetav kõigile linnaelanikele. Ligipääsetavus ei ole vaid füüsiline mõiste, meie jaoks on oluline et erinevate vajaduste ja sissetulekutega inimesed saaksid alal elada, töötada ja kasutada vajalike teenuseid. Seega, äride, avalike teenuste, ja elamispindade mitmekesisus on tervisliku ja võrdõigusliku kogukonna eelduseks. Rikkalikku linnaruumi kavandades näeme ette kindlad

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

17

asukohad mitmetele sotsiaalasutustele. Linlaste igapäevaelu toetamiseks peab kodu lähedal olema piisavalt lasteaedu, koole, eakate kodusid, kirikuid, perearstikeskuseid, jne. Korterite ja äripindade müümisel ja üürimisel tuleb anda turule võimalikult erineva hinna ja planeeringuga lahendusi. Et planeeringuala oleks võimeline arenema vastavalt muutuvatele aegadele, siis peavad hoonete funktsioonid olema paindlikud. Tänaste elanike vajadused võivad aja möödudes muutuda - Põhja-Tallinna arenevates piirkondades hädasti vajaminevad lasteaiad võivad tulevikus näiteks asenduda vanadekodudega. Täna projekteeritavad ja ehitatavad hooned peavad olema kohandatavad ka tuleviku vajadustele. Hoone funktsiooni saab hõlpsasti muuta, kui siseseinad on lihtsalt ümber paigutatavad ja maja planeering üldiselt paindlik. Hoonete projekteerimisel arvestatakse maja funktsiooni muutmise võimalustega. Ühendates erineva taustaga inimesi ja vastates nende pidevalt muutuvatele vajadustele, saab luua tugevaid sidemeid ja kogukonda. Kohalike inimeste vajaduste ja kombete arvestamise tulemusena jääb kodukant inimsõbralikuks läbi aja.

4.1.1 Võrdlus Paljassaare ja Russalka vahelise ala üldplaneeringuga Paljassaare ja Russalka vahelise ala üldplaneering on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 09.12.2004 otsusega nr 54. Üldplaneering hõlmab Tallinna linnas ca 20 km pikkuse mereäärse ala ning selle koostamise peamiseks eesmärgiks oli Tallinna linnaruumi sidestamine merega ning Tallinna kui merelinna maine taastamine. Koostatud üldplaneering näeb planeeritavat ala ette kauba- ja tootmissadama maana. Planeeritav ala jääb tööstuspiirkonda, mis kulgeb Lennusadamast Katariina muulini. See osa üldplaneeringus ette nähtud valdavalt kauba- ja tootmissadamate piirkonnaks. Need sadama funktsioonid eeldavad suletud territooriumi. Üldplaneeringu kontekstis on sadam defineeritud kui ala, mis on vahetus kontaktis merega. Tööstuspiirkonna sadamate territooriumite suletuse korral peab kallasrada olema neist mööda suunatud.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

18

Väljavõte Paljassaare ja Russalka vahelise ala üldplaneeringu tsoneeringu kaardist. Detailplaneeringute koostamisel tuleb üldplaneeringu järgi arvestada järgmisi reegleid:  Arvestada üldplaneeringus toodud ehitustingimustega (vt võrdlustabel).  Planeeringuga tuleb lahendada parkimise põhimõtted.  Väljasõite kvartalitest mitte planeerida magistraaltänavatele.  Paljassaare poolsaarel tuleb detailplaneeringute koostamisel arvestada reoveepuhasti

kujaga.  Olemasolevat väärtuslikku haljastust tuleb maksimaalselt säilitada ja haljastust tuleb

juurde rajada.  Planeeringutega tuleb anda rannapromenaadi kujundamise ja ala haljastamise põhimõtted.  Muinsuskaitseobjekte sisaldava linnakvartali planeerimisel arvestada kaitsealuse objekti

vaadeldavuse ja säilimise tagamisega vastavalt eritingimuste nõuetele. Vastavalt linna erinevates osades välja kujunenud planeeringulahendusele, tänavate struktuurile, hoonete paigutusele, arhitektuurile ning haljastusele jms linnaehituslikele tingimustele on üldplaneeringusse hõlmatud piirkond maa kasutamis- ja ehitustingimuste põhjal jagatud 26-ks alaks. Iga ala kohta on sätestatud eraldi linnaehituslikud reeglid, mis on toodud alljärgnevalt. Planeeringuala võrdlus Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringuga:

Jrk Tingimused Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering (ala nr 19)

Käesolev detailplaneering

1 Maa-ala kasutuse juhtfunktsioonid:

kauba- ja tootmissadama maa, ettevõtlusehitiste maa, raudtee maa, liiklust teenindava ehitise maa

elamu-, äri-, sotsiaal- ja transpordimaa

2 Hoonestusviis: varieeruv, vastavalt detailplaneeringule

varieeruv

3 Maksimaalne ehitiste kõrgus maapinnast:

vastavalt detailplaneeringule 43 meetrit

4 Maksimaalne lubatav täisehituse %:

vastavalt detailplaneeringule kuni 100%

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

19

5 Minimaalne nõutav haljastuse %

5 planeeringuala keskmine haljastuse protsent 30%.

6 Piirete rajamise reeglid

suletud sadama-ala (piirdeaed lubatud)

avalik linnaruum

7 Reeglid edasiseks detailplaneeringute koostamiseks

dp-s viia läbi kvartali linnaehituslik analüüs

dp koostamise aluseks Paljassaare sadama ala struktuurplaan ja arhitek Indrek Allmanni koostatud arhitektuurne lahendus

8 Parkimine võimalikult suures ulatuses krundi- siseselt, soovitavalt hoonete keldri- või soklikorrustel

võimalikult suures ulatuses krundisiseselt hoonete keldri- ja soklikorrustel ning parkimismajades

9 Sadamate kasutus- funktsioon

kauba- ja tootmissadam Jahisadam

10 Kallasraja asukoht

territooriumi suletuse tõttu sadamast mööda suunatud. Detailplaneeringu koostamisel tuleb võimalusel ette näha jalakäijate pääsude asukohad randa

läbi planeeringuala piki rannapromenaadi

Järeldus: koostatav detailplaneering muudab kehtiva Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringus ettenähtud maakasutuse sihtotstarvet, kallasraja asukohta ja sadama kasutuse funktsiooni. 4.1.2 Üldplaneeringu muutmise ettepanek Detailplaneeringuga tehakse ettepanek kehtiva üldplaneeringu muutmiseks kauba- ja tootmissadama maast elamu- ja ärihoonete maaks.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

20

Üldplaneeringu muutmise põhjendused: Praeguseks on piirkonna linnaplaneerimise ideed võrreldes Paljassaare ja Russalka vahelise ala üldplaneeringus kavandatuga oluliselt muutunud (Paljassaare sadama-ala struktuurplaani koostamine jms) ning ei vasta enam üldplaneeringus esitatud maakasutuse juhtfunktsioonidele. Tallinna Linnavolikogu 26.01.2006 otsusega nr 8 algatati Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu koostamine ja see on vastu võetud 18.09.2025. Selle üldplaneeringu eesmärgiks on Põhja-Tallinna erinevate osade omavahelise sidususe tagamine ning nende funktsionaalsuse mitmekesistamine. Planeeringu käigus määratakse täiendavad võimalused elamuehituseks garaažikomplekside ja kasutusest välja jäänud tööstusalade arvelt, Kopli kaubajaama võimalikuks ümberstruktureerimiseks multifunktsionaalseks büroo- ja elamualaks, täiendavate miljööalade määramiseks ning sadamate arengusuundade ja perspektiivide väljatöötamiseks. Üldplaneeringuga tagatakse planeeringuga hõlmatava ala sidusus ümbritsevate aladega nii funktsionaalselt kui ka ühendusteede osas – toimivad ja loogilised liiklusskeemid. Tallinna Linnavolikogu 25.01.2007 otsusega nr 5 kinnitatud Põhja- Tallinna arengukava p 3.3.2 kohaselt tuleb koostatava Põhja-Tallinna üldplaneeringuga anda

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

21

lahendused rannaalade kasutamiseks, transpordikorralduseks, elamu- ja tööstusalade arendamiseks koos keskkonnamõjude hindamisega, miljööväärtuslike hoonestusalade määratlemiseks, piiride täpsustamiseks ning kaitse- ja kasutustingimuste määramiseks. Maakasutamise funktsioonide täpsustamisega tuleb tegeleda kogu Põhja-Tallinna linnaosa territooriumil. Arvestades eeltoodut on antud asukohas Paljassaare ja Russalka vahelise ala üldplaneeringu muutmine maakasutuse juhtfunktsiooni osas linnaehituslikult põhjendatud. Üldplaneeringujärgse maakasutuse sihtotstarbe muutmise ettepaneku aluseks olevad täiendavad kaalutlused, linnaehituslikud ideed ja põhjendused:  Tallinnas 01.02.2005. a sõlmitud leping Tallinna linna ja Paljassaare sadama-alal

tegutsevate operaatorite vahel, mille eesmärgiks on osapoolte vahelise koostöö korraldamine ja kohustuste määramine, et siduda avalikult kasutatav linnaruum merega, muuta sadamate ala atraktiivsemaks ja avatumaks ning arendada välja äri-, elamu-, puhke- ja rohealade piirkonnaks, kusjuures sadamatena säilitavate alade areng peab olema suunatud linnale ohtlike veoste, lahtiste puistematerjalide veoste jms likvideerimisele.

 Viimase aja arengut iseloomustavad nähtused, mis viitavad tootmis- ja äripindade kolimisele linna territooriumilt linna äärealale rajatavatesse tööstusparkidesse (näiteks Baltika rõivatootmise kolimine kesklinnast Lasnamäe tööstusparki) ja loovad seega linnas elamiseks väärtuslikku ja kvaliteetset pinda, aidates sel teel võidelda valglinnastumise vastu.

 koostatav (vastu võetud 18.09.2025) Põhja-Tallinna üldplaneering näeb ette väiketootmise, laod ja äripinnad Paljassaare poolsaare keskosasse ning rannaalade avamise büroo-, äri- ja eluhoonetele.

 Planeeringuala asukoht linnaruumist lähtudes: o Planeeritav ala jääb Tallinna lahe äärde, mis annab võimaluse luua meeldiv mereline

mitmefunktsiooniline linnakeskkond (jahtsadam, elu- ja ärihooned, lasteaiad, park, promenaad jms vaba aja ja teenindusasutused).

o Planeeringuala lähipiirkonda jäävad magistraal- ja põhitänavad (Sõle tänav, Sitsi tänav, Kopli tänav, Tööstuse tänav), mis peale ristmike rekonstrueerimist lahendavad juurdepääsu arendusalale nii autodega kui ka ühistransporti (buss, tramm) kasutades.

o Rekreatsioonialade lähedus planeeringuala uute elanike vaba aja veetmiseks (Pikakari rand, perspektiivne promenaad).

 Uus lahendus pakub linnaosa huvi silmas pidades piirkonna elanikele uusi töökohti ja teenuseid.

 Linna rannajoone avamine inimestele. Planeeringuala ulatuses luuakse rannaäärse promenaadi abil ühenduslüli Katariina kai juures oleva Pikakari rannaga, mis on osa Paljassaare ja Russalka vahelise ala rannajoone elanikele taaskasutusse andmisest. Eesmärk on avada Tallinna mereäär elanikele ja linnakülalistele ning suurendada kohaliku omavalitsuse otsustusõigust ehitustegevuse ja maakasutuse suunamisel rannaalal.

 Rohevõrk, haljastus ning toimiv infrastruktuur loovad piirkonna elanikele mitmekesised vaba aja veetmise võimalused. Korrastatud keskkond pakub rohkem turvalisust.

 Luuakse keskkond, kus loomulik maapind läheb sujuvalt üle tehislikule. Valdav osa autosid viiakse hoonete koosseisu planeeritud parkimiskorrustele või maa alla.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

22

4.1.3 Võrdlus Paljassaare sadama-ala struktuurplaaniga Detailplaneeringu koostamisel on vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 30.05.2007 korraldusele nr 29 aluseks võetud Paljassaare sadama-ala struktuurplaan ja arhitekt Indrek Allmanni koostatud arhitektuurne lahendus.

Vastavalt struktuurplaanile (lk 67, planeeringute alad) hõlmab koostatav detailplaneering planeeritava ala nr 1 tsoonid A-H (lk 63, tsoonid, kvartalid). Kokkuleppel Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga on välja jäetud Paljassaare sadama akvatooriumi madalikule planeeritud perspektiivne saar (tsoon P), millele on koostatatud eraldi detailplaneering. Planeeritav lahendus on kooskõlas koostatud struktuurplaani põhimõtetega. Märkus: Struktuurplaan on Tallinna Linnavalitsuse poolne lähtedokument piirkonna detailplaneeringute ja linnaosa üldplaneeringu koostamisel. 4.1.4 Võrdlus detailplaneeringu algatamise korralduses esitatud lisanõuetega 3. Detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevate lisanõuetega: 3.1 detailplaneering kooskõlastada Keskkonnaametiga ning seejärel Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga; Tingimus täidetud. 3.2 detailplaneering kooskõlastada Maa-ametiga; Tingimus täidetud. 3.3 detailplaneering kooskõlastada Tervisekaitseinspektsiooni Tallinna tervisekaitsetalitusega; Detailplaneeringule on lisatud Terviseameti seisukoht. 3.4 detailplaneering kooskõlastada Veeteede Ametiga; Tingimus täidetud. 3.5 detailplaneering kooskõlastada Tallinna Linnavalitsuse merekomisjoniga; Tingimus täidetud. 3.6 enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmida Tallinna Linnavaraametil kavandatava neljarajalise Paljassaare tee moodustamiseks ning munitsipaallasteaia jaoks eraomanikega maa võõrandamise ning üldkasutatava maa avalikku kasutusse määramise kokkulepped.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

23

Omanikepoolsed tingimused selgitada välja enne detailplaneeringu kooskõlastamist Tallinna Linnavaraametiga. Omanikepoolne vastavasisuline kinnituskiri on lisatud kooskõlastuste koondtabeli p. 46 lahtrisse ja vastavasisuline leping Tallinna Linnavaraametiga sõlmitakse enne detailplaneeringu kehtestamist. 4.1.5 Eskiislahenduse avalikul arutelul tehtud ettepanekute arvestamine Põhja-Tallinna Valitsuses 26. mail 2009 toimunud detailplaneeringu eskiisi avalikul arutelul täiendavaid ettepanekuid ei tehtud ning arutelul tehti otsus võtta detailplaneeringu eskiis detailplaneeringu koostamisel aluseks. 4.1.6 Linnaehituslikud ideed Linnaehituslike ideede analüüsi koostamisel on kasutatud Paljassaare sadama-ala struktuurplaani materjale ja arhitekt Indrek Allmanni analüüsi. Detailplaneeringu linnaehituslik eesmärk on määratleda Paljassaare sadama uus identiteet ja seega arengupotentsiaal Kopli ja Põhja-Tallinna kontekstis, arvestades võimalusega, et sadam saab olla ühtlasi nii süvasadam kui ka väikelaevasadama funktsioone täitev jahisadam. Eesmärk on säilitada ja tugevdada rohevõrgustikku, mis ühendab selgroona omavahel Kopli poolsaart, määratleda samas rida kaiäärse veepiiriga ühendatud struktureeritud ruumiosi ning luua paindlik linnaarendusraamistik, mis suudab lühiajalises perspektiivis turulõikumistega kohanduda, ent võimaldab saavutada pikaajalises perspektiivis jätkusuutliku kasvu.

Vaade struktuurplaani alale lõunast Piirkonna arengumudel Ala planeerimisel on lähtutud eelkõige asjaolust, et elu, töö- ja puhkevõimaluste optimaalne kombinatsioon ja linna tihedus on väga olulisedne detailid jätkusuutliku segakasutusega naabruskonna loomisel. Sama suuna annab ka Tartu Ülikooli RAKE uuringurühma raport - planeerimises peame arvestama pealinna tihendamise vajadusega ja eelistama jalakäija vaatest lähtuvat planeerimist (aeglast, tihedat, inimmõõtmelist, mitmefunktsioonilist rohelist ruumi) (“Trendide ruumilise mõju analüüs, üleriigilise planeeringu alusuuring”, 2023). Erinevad jätkusuutlikkuse uuringud (UN Environmental Programme “Plan And Design Strategic Density”, 2021) ja raportid (ÜRO „The Weight of Cities - Resource Requirements of Future

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

24

Urbanization“, 2018) toovad välja, et keskmise suurusega (sh Tallinn) linnade linlike sõlmpunktide tihedus peab olema vähemalt FAR 3,0 (floor area ratio). Käesoleva detailplaneeringuga käsitletavat ala planeeritakse just sellise linliku sõlmpunktina ja piirkondliku keskusena tihedusega FAR 2,0. Ala ümbritsevad madala tihedusega peamiselt elukondlikud piirkonnad, mille elanikud on väljendanud huvi ja ootust, et nende kodude lähedale tekiks piirkond, kus oleks võimalik veeta vaba aega, käia poes ja teha oma igapäevased toimingud (Rakendusliku Antropoloogia Keskuse uuring “Elu Põhja-Tallinnas: sissevaade huvigruppide maailmadesse”, 2021). Planeeritud linlik tihedus FAR 2,0 tagab piisava inimtiheduse, millega väikeäridel ja kogukonnale olulistele ettevõtetele oleks võimalik ellu jääda ning linnaruum saaks vastata nii kohalike elanike kui ka naaberalade inimeste ootustele. Jätkusuutliku naabruskonna aitab luua tasakaalustatum lähenemine, mis julgustab elu-, töö- ja puhkefunktsioonide ühtseks tervikuks ühendamist. Piirkonda planeeritakse segakasutuse alana. Tähelepanu pööratakase kvartalipõhisele tasakaalule elupindade ja äripindade vahel otsides optimaalset lahendust, et mõlemad funktsioonid üksteist täiendaksid. Oluline on jälgida, et piirkonna segakasutusega ei tekiks liiga suured nö alamüksused: näiteks suured, ruumiiseloomult sissepoole pööratud kaubanduskeskused mõjuvad hävitavalt tänavaruumi rikastavatele väikepoodidele. Tiheda segakasutuse linnaruumi loomisega kaasnevad maa-alal aja jooksul erinevad tegevused, tuues endaga kaasa mitmeid eeliseid, nagu piirkonna elavamaks muutumine ja sotsiaalse turvalisuse kasv. Oluliste sõlmpunktide ja tõmbekeskuste esiletoomine aitab koondada restorane, haljasalasid, ärisid. Kortermajade ja korterite tüpoloogia maksimaalne varieerimine suurendab valikuvõimalusi elamispinna soetamiseks. Selline linnaraamistik on piisavalt paindlik paljude erinevate võimalike funktsionaalsete kombinatsioonide mahutamiseks. Arendus veepiiri vahetusse lähedusse võimaldab realiseerida eristatava ja dünaamilise silueti Tallinna olulise uue osana. Samamoodi võimaldab hoonete kõrguste erinevus avada vaateid merele ning vanalinnale. Eesmärgiks on seda kõike tugevdada, luues iseloomuliku lahenduse, milles hoonete erinevad kõrgused moodustavad taeva taustal huvitava ja mitmekesise silueti, mida on meeldiv vaadata ning kust on meeldiv vaade merele ja linnale. Kõrgemad, kuni 45 meetri kõrgused aktsendid on dünaamilise linnasilueti moodustamiseks jaotunud üle maa- ala, pakkudes väärtuslikke vaateid merele, randadele ja ajaloolisele linnale. Elukeskkonna väljaarendamisel kaovad Paljassaare sadamast nii ohtlikud veosed kui ka nende ladustamine territooriumil, kaob vajadus raudteetranspordile, mistõttu raudteed likvideeritakse. Oluliseks tuleb pidada, hetkel planeeringualal toimuv kaubasadama- ja tootmistegevusega negatiivne mõju kaob planeeringu realiseerimisel ära ja avaldab positiivset mõju tervele Paljassaare poolsaare elu- ja looduskeskkonnale. Hoonestus Planeeringuala optimaalse hoonestuse planeerimiseks on Arhitektuuribüroo Pluss koostanud kogu alale 3D mudeli, mida on anlüüsitud tuginedes Tallinna Tehnikaülikooli loodusteaduskonna teadlaste (Tarmo Soomere, Maris Eelsalu, Katri Pindsoo, Rain Männikus) koostatud kliimamudelile ja tuulte ning lainetuse andmetele. Analüüsidest ja teaduslikest andmetest ilmneb, et projektpiirkonnas kõrge veetaseme pärast üldiselt muretsema ei pea. Ülikõrged lained ja veetase korraga ei esine, kõrged lained tekivad piirkonnas vaid põhjatormide korral. Inimeste mugavust silmas pidades tuleb piirkonnas arvestada tugevate

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

25

idatuultega ning üldiselt merepoolt puhuvate tuultega. Pikalt puhuvate idatuulte korral esineb Eesti põhjarannikul süvaveekerge, mis muudab merevee pindmised kihid ka soojal suvel väga külmaks (30°C õhusoojuse korral võib merevesi olla kõigest 10°C). Külm merevesi mõjutab mereäärsetes asumites avalikus ruumis viibimise mugavust. Planeeringuala 3D mudeliga optimeeriti hoonestuse kõrgust ja paiknemist, et saavutada võimalikult meeldiv avalik ruum - sellest tulenevalt ei planeeritud hoonestuse kõrgust ilmtingimata vaid mere poole langevana vaid pigem paigutati ka osad kõrgemad hooned promenaadi äärde, et pidurdada merelt puhuvaid ja ebamugavust tekitavaid külmi tuuli.

Kruntidele on planeeritud mitmesihtotstarbelised hooned, mis turvalisuse aspektist on väga oluline, sest nii on tagatud inimeste kohalolek ja kontroll avaliku ruumi üle ööpäevaringselt. Planeeringuala on tervikuna jaotatud tsoonideks, mis moodustavad kvartalite kogumi nende ühise arhitektuurse identiteedi järgi. Planeeringuala kirdeossa jääb 3- kuni 5-korruseliste korterelamute tsoon. Mere äärde on kavandatud sisselõige basseini näol, mis liigendab hoonetevahelise ala. Samuti on ala kavandatud avaliku kasutusega hoone rajamine ning paatide teeninidamisega ettenähtud hoonestus. Planeeringuala keskosa hoonestus on mitmekesine ja seal leidub nii ridaelamu tüüpi elamuid, kortereid (sealhulgas ka rendikortereid) kui ka büroo ja kaubandushooneid. Planeeringuala keskossa on kavandaatud haljasala, mis külgneb mere äärest terves ulatuses piki planeeringuala serva kulgeva rannapromenaadiga.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

26

Planeeringuala lõunaosas on rõhk suunatud rohkem avaliku funktsiooniga hoonetele, nagu näiteks jahtklubi koos väikelaevade sadamaga. Lisaks on sinna planeeritud lasteaed, hotellid, merelise teemaga kaubanduspinnad, välituruala jms. Planeeringuala hoonete katustele on ettenähtud rohekatused. Erandiks on katused, kuhu paigaldatakse päikesepaneelid või kuhu konstruktsioonilises mõttes ei ole sobilik rohekatust rajada. Rohekatuste rajamise eesmärk on parandada kohalikku mikrokliimat (nt suvise ülekuumenemise vähendamine), siduda õhusaastet ja tolmu, pidurdada valingvihmade vee liikumist, summutada linnamüra, vähendada hoonete energiatarvet välisõhu ekstreemseid temperatuurimuutusi pidurdades, toetada kohalikku bioloogilist mitmekesisust lindudele ja putukatele elupaika pakkudes ja pakkuda hoone elanikele meeldivat vaba aja veetmise ala. Vastavalt hoonele ja katusekasutusele võib katusehaljastus olla alates madala kukeharjamatiga kaetud katusepinnast kuni kõrghaljastusega kujundatud maastikuni. Päikesepoolsetele ja peamiste kõnniteede (peatänav ja diagonaalne jalakäijate- ja kergliiklustee) äärde jäävate hoonete fassaadidele rajatakse rohefassaadid. Vastavalt hoonele ja ümbritsevale keskkonnale luuakse rohefassaad kas ronitaimedega või mullamattide või- asemetega. Lisaks silmailule ja keskkonnanäitajate parandamisele pakub vertikaalne haljastus ka lindudele ja putukatele elukeskkonda ning toetab laiemalt piirkonna bioloogilist mitmekesisust. Vastavalt meteoroloogiajaamast saadud andmetele on Tallinna lähiümbruses valitsevaks lõuna- ja edelatuuled .

Jahisadam Lahenduse ideele – rajada planeeringuala lõunaossa jahisadam – avaldab kindlasti mõju planeeringuala soodne geograafiline asukoht. Sadama akvatoorium on valdavalt põhja- ja läänetuulte ning lainete eest kaitstud. Sadama sügavus on 6 kuni 9,5 meetrit. Turismi ja väikeste lõbusõidupaatide arvu kasvades läänemere regioonis on loomulik olemasoleva sadama areng uue põlvkonna sadamaks. Tallinna mastaabis tähendab see uue värava avanemist nii külalistele kui ka merega seotud sündmustele (purjeregattide vahefiniš vms), regiooni mastaabis aga uue sihtkoha tekkimist.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

27

Vaade võimalikule jahisadama hoonestusele kagust Uue jahtklubi vajadus Tallinnas, traditsioonidega Pirita jahisadama suviselt kitsaste olude kõrvale, on saamas oluliseks vajaduseks nii juurde tekkivate lõbusõidupaatide kui ka Tallinna külastavate väikelaevadega turistide seas. Jahtklubi oluliseks erisuseks on sadama piisava sügavuse tõttu võimalus vastu võtta maailma suurimaid purjejahte. Jahtkulubi hoone on kavandatud pos 3 krundile. Kuigi Paljassaare sadam on üks paremini ilmastiku eest kaitstud sadamaid Eestis, on siiski planeeringus peetud oluliseks järgida päikesepaisteliste ja tuulte eest varjatud kohtade loomist, kus on varakevadest hilissügiseni mugav aega veeta. Jahtide ja väikelaevade talvehoid on esimese etapina planeeritud olemasolevates ning hilisemasse lammutus-ehitusetappi jäävates laohoonetes. Hilisemates etappides leitakse väikelaevade talvehoiuks sobivad kohad Tallinna lähiümbruse väikesadamates või Paljassaare sadama läheduses, näiteks veepuhastusjaama kaitsetsooni jäävatel kruntidel. Samuti on planeeringualale pos 15 krundile kavandatud väikelaevadega seotud teeninduspinnad. Rekreatsiooni- ja rohealad Kvaliteetse linnaruumi saavutamiseks on planeeringuala pikitud terviklikult planeeritud rohealadega, mis võimaldaksid linnakeskkonnas elutseda väikeimetajatel ja putukatel. Planeeringuala haljastusprotsent on vähemalt 30% moodustudes kokku peamiselt suurematest parkidest ja linnametsadest ning promenaadi alast, mitte üksikutest mururibadest ja rohelistest täppidest linnas. Planeeringuala ääristabläbib 25 meetri laiune 1,3 km pikkune rannapromenaad, mis on . Hundipea 3 km mereäärne promenaad on ettenähtud vaba aja veetmise alana ja peamiselt jalutusteena. Rannapromenaad on mitmekülgsetele liikumisviisidele, kuid eelkõige valdavalt jalakäijatele mõeldud ühendustee, mis tulevikus on see osa piki mere äärt läbi linna kulgevast rannapromenaadist. Promenaadi haljastusega luuakse külastajatele meeldiv ja kutsuv avalik ruum. Kõnniteede äärde planeeritud madalhaljastuses on nii pargilaadseid ja dekoratiivsemaid alasid kui ka looduslähedasi haljasalasid. Looduslähedased alad aitavad reguleerida kohalikku mikrokliimat inimestele meeldivaks, siis pargilaadsed alad pakuvad inimestele puhke- ja peatumiskohti lilleilu nautimiseks. Tuule- ja mürakaitseks ning suveperioodil varju pakkumiseks on promenaadile planeeritud ka kõrghaljastust. Gravitatsioonikai tugistruktuuride kaitsemiseks ja vaiadele toetuva kai aluspinnase puudumisest tulenevalt ei istutata promenaadil kõrghaljastust maapinda vaid hoopis konteinerhaljastuskastidesse.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

28

Hoonestusmassiiv külgneb rannapromenaadiga, jäädes Paljassaare tee ja veepiiri vahel maksimaalselt ~200 meetri laiuseks. Nii on kogu hoonestus mere piirist jalutuskäigu ulatuses. Rannapromenaadi kuja on piki kalda kaijoont planeeritud 25 meetri laiusena, kuna see laius võimaldab paigutada ära kõik promenaadi funktsioonid ning on linliku tihedusega sobiv. Rannapromenaad on planeeritud jalakäijate eelistusega hoovialaks, kus on võimalik piiratud ajal (näiteks hommikuti 7.00-9.00) rannaäärsete teeninduspindade teenindamiseks väikesemahulise autoliikluse lubamisega ning samuti on tagatud promenaadi äärde jäävate ärihoonete ja sadamarajatiste teenindamine, ligipääs päästetehnikale ja prügiautodele jms. Rannapromenaad kulgeb piki rajatud sadamakaid. Dünaamilise linnasilueti loomiseks võib sadamakail säilitada mõned üksikud kraanad, mis omavad tulevikus küll vaid visuaalset väärtust. Rannapromenaad ja sadamakaid koos nende äärde jäävate parkide ja väljakutega on avatud mitmesugustele mastaapsetele üritustele, mis on seotud merega ja mille läbiviimine on siiani koha puudumisel olnud raskendatud (näiteks Tall Ships Race vanade purjelaevade kruiis-sõit, mitmesugused ookeani klassi jahtide võistluste etappide vahe- või lõpp-peatused, mereparaadid jne). Ka on koht avatud kultuurisündmustele ning kunstisündmustele, mis võivad toimuda nii sadamakail kui ladudes, tootmishoonetes, mis ootavad oma arendusjärge. Planeeringus eristatakse avalikke, poolavalikke ning suletud parke. Avalikud pargid (keskpark ja avalike hoonete ümbruse alad) jäävad hoonestuse vahele avaliku kulgemise aladesse. Poolavalikud pargid jäävad hoonestuse hooviosadesse, mis on avalikkusele avatud. Suletud pargid jäävad kvartalite suletud hoovidesse. Sisehoovides saavad elanikud veeta oma vaba aega tegeledes seal aiandusega, veetes seal sõpradega aega või niisama head ilma nautides. Hoovidesse rajatakse laste mänguväljakuid ja pinke. Haljastuse roll on siin toetada hoovi sotsiaalseid funktsioone ja luua hoovi mõnus ja kustuv keskkond. Puud pakuvad siin pinkidel istujatele suvisel ajal varju, kogu ülejäänud taimestik summutab müra ja hoiab meeldivat mahedat temperatuuri nii külma- kui ka kuumaperioodidel. Suuremad rohealad on kas pargilaadsed haljasalad, mis vajavad hooajaliselt pigem rohkem hooldust aga pakuvad inimestele kunstilisemat silmailu, või looduslikumad linnametsad, kus peamiselt kasvavad ja elavad kohalikud liigid toetudes vähem inimese abistavale hooldusele. Parkides on alad lastemänguväljakule, linlikule spordiplatsile, koerte jalutusele, inimestele. Ümberkaudse rohevõrgustikuga seotud suuremad rohealad on planeeritud linnametsadena, et toetada kohalikku bioloogilist mitmekesisust ning pakkuda elukohti väikeloomadele, lindudele ja putukatele. Suuremate transpordisõlmede ja inimeste kogunemiskohti ümbritsevad rohealad on planeeritud parkidena. Meeldiva keskkonna loomiseks on kõik põhitänavad ning jaotus- kui ka osaliselt kõrvaltänavad planeeritud puiesteedena. Ühiskondlik infrastruktuur Alale on planeeritud lasted ja ärihoonestus kuhu võib rajada täiendavalt lastehoiuasutusi. Kuna arendus jääb vahetult mere äärde ja on kesklinnaliku tihedusega, siis on vaadeldud lasteaedade vajadust tervikuna üle poolsaare ning kavandatud pos 7 krundile piirkonna suurim lasteaed. Lasteaia krundile on ette nähtud otse juurdepääs ka Paljassaare teelt. Planeeringualale jäävad hooned, mille arhitektuurne väärtus on eriliselt märgatav. Nende kruntide arhitektuursed lahendused tuleb valida hoolikalt läbi konkursside või arhitektide eelvaliku. Nendeks on pos , 4, 7, 17, 25 ning promenaadi ala pos 31, 38 ja 45.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

29

Liikluskorraldus. Ühistransport Hea ligipääsetavus ja parkimisvõimalused on kvaliteetse tiheasustusega arendusprojekti puhul väga olulised. Selle eesmärgiks on tagada mugav ligipääs, ent piirata samas autotranspordi mõju jalakäijatele ja jalgratturitele, et muuta maa-ala meeldivaks elu- ja töökeskkonnaks. Kvaliteetse maastikuga avaliku linnaruumi osade kujundamiseks, mis pakuvad uutele arendustele väärtuslikke asukohti ning nauditavat keskkonda puhkuseks, on suurem osa parklatest nähtud ette sisehooviga kvartalites hoone mahus parkimismajades. Kulleritele/taksodele mõeldud lühiajalised peatumiskohad on nähtud ette tänavatasandil. Paljassaare teele on perspektiivselt kaalutud rajada trammiühendus. Trammitee rajamisel on positiivse otsuse poolt selle transpordivahendi ökoloogiline linlik olemus ning kindla trajektooriga muust liiklusest sõltumatu kulgemine. Ka on täheldatud trammiliikluse rajamisest tingitud väiksema koormuse tekkimist juurdepääsuteedele ning võimalusest langetada parkimiskoefitsienti koos sellest tuleneva finantskoormuse vähenemisega arendusalale. Kuna planeeritav ala jääb mere äärde, siis tulevikus on perspektiivi ka nn veebussi kasutuselevõtuks, mis ühendaks Tallinna lähiala suuremaid sadamaid. Kvartalite parkimine on lahendatud valdavalt omal krundil hoone mahus olevates autoparklates. Planeeritud on ka parkimishooned pos 5 ja pos 13 ja pos 14 hoonete mahus, mis asuvad vahetult Paljassaare tee ääres, et kvartali külastajad ei peaks sisetänavale sõitma. Parkimishoone on ette nähtud piirkonda teenindav tasuline ja avatud kõigile 24/7. Tänavatele on planeeritud lühiajalised peatumiskohad taksodele/kulleritele. Hoonesisene parkimine on planeeritud valdavalt kvartaalse hoonestuslaadiga hoonestusmahtude sisse nii, et esimese korruse tänava poole jäävad avalikkusele suunatud ruumid/kauplused/teeninduspinnad ning hoonete hooviala on haljasala. Planeeritud parkimiskohtade arvutus on kajastatud seletuskirja p. 4.3 all. Selge liikumisstruktuur maa-alal tagab kruntidele hea ja optimaalse pikkusega ligipääsu, parandades arvestatavalt avaliku ruumi kvaliteeti ja tugevdades eristatavate ruumiosade ja sisehoovidega mitmekesise valiku rajamise kontseptsiooni, mis omakorda tagab iga maatüki ja krundi kõrge kvaliteedi. 4.1.7 Planeeringuala üldised kvaliteedistandardid ja piirangud Detailplaneeringu arhitektuursete tingimuste koostamisel on aluseks Paljassaare sadama-ala struktuurplaani lisamaterjal – Paljassaare sadama ala piirangud, kvaliteedistandardid ja linnaehituslikud printsiibid (vt Paljassaare sadama-ala struktuurplaani tingimus, lk 8) ning arhitekt Indrek Allmanni koostatud lahendus. Visuaalselt on kruntide hoonestamiseks ette nähtud kvaliteedistandardid, piirangud ja linnaehituslikud printsiibid kajastatud detailplaneeringu joonisel DP-4. Planeeritud täpne hoonestus, parkimiskohtade arv ja eluruumide arv täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis. A. Arhitektuuri kvaliteet. Konkursid

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

30

Kõrgetasemeline arhitektuur ja toimiv mitmekülgne keskkond meelitab ligi ja hoiab kinni asukaid, elanikke, üürnikke, rentnikke. Kvaliteetne arhitektuur hoiab ka oma hinda paremini. Hoone võib saada mõjutatud külgneva kinnistu hoonetest, mille kvaliteet on kehv või kõrvalkinnistul toimuvatest ehitustöödest. Soodustada tuleb arhitektuurikonkursse või arhitektide eelvalikut ja taotleda kvaliteeti. Planeeringualal on määratud hooned ja rajatised, mis tuleb arhitektuurikonkursi korras lahendada (vt joonis DP-4 märkus nr 8). Hoonete aja avaliku ruumi rajamisel kasutatavad ehitusmaterjalid kogu struktuurplaani alal peavad olema pikaajalised ja vastupidavad, keskkonnasõbralikud. Planeeritavate hoonete tänavapoolsetesse krundipiiridele ei ole piirdeaedu kavandatud. Piirdeaiad on vajalikud lasteaia ja lastemänguväljakute ümber. Piirete täpsem disain ja kõrgus lahendatakse ehitusprojekti mahus sõltuvalt hoone arhitektuurist ja piirde vajalikusest. B. Jalakäigukujad Jalakäigukujad on määratud tagama jalakäijate ning kergliikluse vaba läbipääsu ning käiguteede säilimist väljaspool muid jalakäiguala sisaldavaid piiranguid – promenaadi, tänavaid, sildade- ja vaatekujasid. Jalakäigukujades olevate kaetud läbipääsude kõrgus peab olema ligikaudu 4,5 meetrit ning laius ligikaudu 5 meetrit. Täpsed mõõdud määratakse koostöös TLPA-ga ehitusprojekti staadiumis. Kangialused peavad olema valgustatud. C. Vaatekujad alale Paljassaare sadama-ala struktuurplaani alal on vaatekujade piirangut rakendatud visuaalkontakti tagamiseks vaatealadelt – Paljassaare teelt ja Sitsi mäelt mere suunas. Detailplaneeringus kõrghooneid ei ole planeeritud mis takistaksid vaateid ja samuti on tagatud olulisemad vaated Paljassaare teelt jahisadama alale. D. Korruste tagasiasted Esimese korruse tagasiaste tingimus on seatud loomaks vihma ja päikese eest kaitstud liikumismarsruute elava jalakäiguprognoosiga kvartalitesse ja võimaldab avatud, tihedalt liigendatud, arvukate ärisissepääsudega tänavaäärsete frontide tekkimist esimese korruse tasandil.

Lisaks on täiendavalt soovitav planeeringualal kasutada tagasiasteid, et liigendada fassaade horisontaalselt ning tekitamaks sarnaseid karniisikõrguseid seal, kus tänava eri külgedel on oluliselt erineva kõrgusega hoonestus.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

31

E. Ehitusjooned Eesmärk on tagada rannapromenaadil ühtne ehitusjoone kulgemine ning selle ilmestamiseks on erandina kavandatud pos 24 krundile üle ehitusjoone ulatuv konsoolne osa, et oleks ka rannapromenaadi ala hoonestuse mitmekesisus tagatud. F. Sissepääsud hoonetesse Peasissepääsu asukoht määrab hoone elavaima fassaadi. Hoonete peasissepääsud tuleb asetada avanema avalike jalakäigutsoonide suunas ja nendega ühele tasapinnale. Kui hoone fassaad asetseb tänavajoone suhtes tagasiastega, siis tuleb säilitada silmside tänavaäärse kõnnitee ja peasissepääsu vahel. Vajalikud peatuskohad asetada kõrvalfassaadidele. Mitme tänavaäärse fassaadi puhul luua mitu sissepääsu. Jõuliselt artikuleerida pikal fassaadil paiknevad sissepääsud. Joonistel markeeritud peasissepääsude asukohad on soovituslikud. G. Katused (lubatud katusekalle: 0-25º); Soovitatav on kasutada katuseid elanikele/personalile/külalistele juurdepääsetavatena, lisamaks vaatevõimalusi ja ühiskasutatavat avalikku ruumi. Katustel paiknevad ventilatsioonitehnika ja muud seadmed ehitada maskeeritult, kõrgel või lahendada hoone mahu sees, et tagada kvaliteetsed vaated kõrgematelt vaatekohtadelt nii maapinnal kui hoonetes. Katusehaljastuse vajaduse puhul arvestada projekteerimise varases staadiumis konstruktsioonile haljastuse lisamisel tekkiva võiva lisakoormusega ning kõrghaljastuse paiknemismustriga. Katused on ette nähtud valdavalt lamekatustena. Planeeringuala põhjaossa kavandatud elamukvartalis, nurgalahendustes ning rannapromenaadi ääres on lubatud ka viilkatused. 4.1.8 Kavandatud kruntide ehitusõigus ja kasutamise tingimused Detailplaneeringuga on planeeritav ala ümber krunditud. Moodustatud kruntidele on määratud ehitusõigus 3-12 korruseliste äri- ja eluhoonete ning sotsiaalhoonete (lasteaed ja avalik hoone) rajamiseks. Ehitusõiguse määramisel on lähtutud arhitekt Indrek Allmanni lahendusest. Planeeritud kruntidele määratud sihtotstarvete osakaalu võib ehitusprojekti koostamisel täpsustada. Alale on moodustatud kokku 48 krunti. Kruntide positsioon 11, 12, 13, 42, 44 ja 48 osas ei kuulu planeering vastuvõtmisele ja kehtestamisele (tähistatud allolevas tabelis halliga).

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

32

KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA PIIRANGUD

maapealne maa-alune maapealne maa-alune maapealne maa-alune normatiivne planeeritud

200

44 209 - - - - - - L 100% L 100% - - - - - 19%

46 313 - 50 - -1 - - The 100% T 100% - 50 - - - 48% 47 637 - - - - - - L 100% L 100% - - - - - 31% 48 837 - - - - - - L 100% L 100% - - - - - 5%

225 327 75 950 89 130 423 400 175 210 2326 2044 2044 30%

205 820 67 450 76 880 378 500 150 710 1948 1861 1861 31%

Aval ikud parkimiskohad tänavamaal 55

Maaga ühendatud

haljastuse %

-2

-2

Maa sihtotstarve ja osakaalu %

(katastriüksuse liikide kaupa)

Max. korterite

arv

- -

L 100% L 100%

- - L 100% L 100%

Max. hoonete

arv krundil

Maa sihtotstarve ja osakaalu %

(detailplaneeringu liikide alusel)

Ä 10% / E 90% 16 900

23 500

20,0 2

Ä 10% / E 90%

20,0 4

10 400 165

2 Ä 40% / EK 60% Ä 40% / E 60%

Ä 40% / E 60%

Suletud brutopind [m2]

10 000 124

6 400

Hoonete ehitisealune pind m2 (maapealne /

maa-alune)

5 000 5 000 8 32,0

2 500 2 500 3 3 Üh 100% Üh 100% 6 000 2 500 -

50%

- -

- -

24%

45

194

47

63 6312 500

20 20

Ä 10% / E 90% 8 000

Ä ja/või Üh Ä ja/või Üh

EK 100% E 100%

-

- -

- -

- -

- -

- -

- -

5 600 84

25%

10%

66%

17%

0%

- - -

32%

25%

13%

37 782 - - - - - L 100% L 100%

-

32%

-

-

- -

- -

-

-

- 16- - - - L 100% L 100%

34 1 248 - - -

35 2 376 - - - - - L 100% L 100%

- - L 100% L 100%

29

31

8 200 175

7 500

9 200 4626

27

28

20

21

36 9 002 -

33 9 604 - - - - -

-

- -

32 589 - - - - - L 100% L 100% - - -

30 3 053 - - - 29%

52%

25%

Ä 10% / EK 90%

Ä 10% / EK 90% Ä 10% / E 90%

- - -

31%

14%

2%

6 600

83

384 400 -

31%

13%

5%

0%

21%

15%

33%

16%

53%

1 800

2 Ä 70% / EK 30% 35 300Ä 70% / E 30% 177 181

245

90 90

4 -

88

47

-

43 43

Ä 80% / EK 20% Ä 80% / E 20% 17 500

Ä 80% / E 20% 30 500 126Ä 80% / EK 20%

9 300

Üm 100% - -

3 1 230 450 500 3 12,0 1 Ä 100% Ä 100%

1

Ä 50% / E 50% 18 0008 32,0 2 Ä 50% / EK 50%2 3 765 3 200 3 200

6 079

700-1

Pos. nr.

Krundi planeeritud suurus [m2]

Suurim korruselisus Hoone kõrgus

maapinnast [m]

12 43,0 2

5 5 519 4 200 4 300 12 43,0 3

Ä 80% / E 20%

2 500 2 450 8 32,0

Ä 70% / E 30%8 2 866 1 500 1 700 8 32,0 2 Ä 70% / EK 30%

2 Ä 80% / EK 20%6

7 7 556

9 3 531 4 900 112

100%

-22 397 1 800

4 1 906 1 800

10 3 783 - - - - - Üm 100% - -

1 750 12 43,0

3 400 32

-2

-2

12 7 672 3 300 5 500 6 24,0 4 Ä 10% / EK 90%

2 Ä 10% / EK 90% Ä 10% / E 90% 11 00011 4 757 1 900 2 800 6 24,0 5 600 116

11 000 178-2

-2

6 791

118 118

Ä 10% / E 90% 17 00013 4 854 3 300 3 950 6 24,0

14 6 057 4 100 5 200 8 32,0 3 Ä 40% / EK 60%

3 Ä 10% / EK 90%-2

-2

Ä 50% / EK 50% Ä 50% / E 50%

70-2

-2

-2

-

4 837

94

-

21%14 000

43,0

70

16 9 480 6 200 7 000 12 43,0 4 Ä 40% / EK 60%

4 Ä 100% Ä 100% 14 00015 8 871 5 000 6 400 5 20,0

1654 800

-

345

9 600

5

22

23

18

19

3 989 2 200

1 500

3 400

-

12

Ä 40% / E 60%

- - - Üm 100% Üm 100%

6 24,0 3 Ä 60% / EK 40% Ä 60% / E 40%

4 20017

8 32,0

5 142

5 051 3 300

3 471

5 774 1 600 2 200

2 700

24

25

33 000

-

18 700

2 800 6 24,0 2

6 746 3 300 4 100 7 28,0 3

2 Ä 10% / EK 90%

2 700 8 32,0 2 Ä 10% / EK 90% Ä 10% / E 90% 12 700

3 Ä 100% Ä 100%

4

6 556

45

6 233 3 800 4 500

5 400

9 000 -

5 400 134

9 0002 400 2 700 8 32,0 95

1 700 3 350 5 20,0 5 EK 100% E 100% 6 700 69

465 360 108

38

83

Parkimiskohtade arv

-- -

-

5 900 30 30

16 600

33

64 64

40

19 000

194

85 85

55 55

80 5516 000

Vastuvõtmisele kuuluv osa

Kokku

L ja/või Ä ja/või Ths L ja/või Ä ja/või T

5

19 123 - - - - -

3 309 - - - - - L 100% L 100%

Ä 100%4 622 1 800 5 20,0 1

7 258 2 300

- - - -

2 680

39 6 324 - - - - - L 100% L 100%

- L 100% L 100% 29%

- -

38 10 205 - - - - L ja/või Ä ja/või Ths L ja/või Ä ja/või T

-40 1 396

-

(vt tabeli all märkus 1)

-

- -

-

- -

- -42 1 178 - - - - - L 100% L 100%

41 49 - - - - - L 100%

- -

L 100% -

-

45 7 678 - - - - - Üm 100% Üm 100% - - -

43 622 - - - - - L 100% L 100% - - -- -

23%

100%

49 000 245

165

-

8%

38%

25%

15%

10%

21%

105

500 -

3 600 41

8 600 48

3 500 29

12 800

6 800 88

- -

7 900 84

39%

3 600 -

- 4

21%

8%

56%

-2

-2

-1 12,0

- -

33

45

40

94

-

-

-

-

(1) Üleehitusservituudi alal asuv pos 24 konsoolse osa ehitisealune pind

- -

- 13

-

-

-2

-2

-2

-2

-2

-2

-2

-2

-2 Ä 100%

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-2

22 21%

39%

25%

95 95

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

33

4.1.9 Detailplaneeringu arendusetapid, avalike alade planeerimise põhimõtteid ja

planeeringu elluviimise tegevuskava

Detailplaneeringu realiseerimine on kavandatud põhimõtteliselt suunaga lõunast põhja suunas. Krundite ehitusõiguse realiseerimise eeltingimuseks on tehnorajatiste väljaehitamine ning teede ja promenaadi rajamise kohustus ning igas etapis 15-minuti linna tingimuste tagamine. Teenuste kättesaadavusena on vajalik ka lähialal (põhi-) kooli ja lasteaia kohtade olemasolu. Detailplaneering realiseeritakse erinevate etappidena ja enne iga etapi hoonestamist on vajadus koostada uuring mis käsitleks antud ala arenduseks vajaliku teede- ja tehnovõrkude rajamise mahtu mis on antud arendusetapi eelduseks. Samuti tuleb erinevate arendusetappide koosseisus läbi viia täiendavad mürauuringud, et oleks tagatud antud arenguetapi realiseerimisel normijärgsed müranõuded. Paljassaare tee 30 kinnistul asuv ettevõte AKTSIASELTS PALJASSAARE KALATÖÖSTUS kasutab jahutusseadmetes ammoniaaki. Detailplaneeringu koostamisel ja keskkonnamõju strateegilise hindamisel võimaliku ohuga arvestatud (vt lisa 10). Juhul kui AKTSIASELTS PALJASSAARE KALATÖÖSTUS jätkab detailplaneeringu elluviimisel tegevust, siis vastavalt ohu hinnangule on planeeringuala etappe võimalik realiseerida täiendavaid kaitsemeetmeid rakendamata. AKTSIASELTSi PALJASSAARE

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

34

KALATÖÖSTUS naaberkruntidel (pos 9; pos 14; pos 20, pos 21, pos 22, pos 23 ja pos 24) on planeeringu elluviimise eeltingimuseks tegevuse lõpetamine alal või kuni Paljassaare tee 30 kinnistul jätkub ammoniaagil põhinevate külmasüsteemide kasutamine. Põhja-Tallinna linnaosa linnaosakogu poolt on tehtud arendajale ettepanek infrastruktuuri objektide, eriti lasteasutuste ehitamine samaaegselt elamutega. Lasteaed on planeeritud arenduse I etappi pos 7 krundile. Arendusetappide elluviimise tegevuskava: Arendus plaanitakse läbi viia kolmes etapis. Esimeses etapis rajatakse põhitaristu nii esimese etapi maa-alal kui ka luuakse alus selle jätkamiseks järgmises etapis ning koostatakse järgmise etapi maa-ala vahekasutuse plaan koos vastavate esialgsete maakasutuse kirjeldustega. Juba täna rakendatakse alal kohaloome põhimõtteid (kaasatakse naabreid ja muid huvigruppe ala planeerimisprotsessi ning avaliku ruumi paremaks tegemisse, arendusala kohaloome põhimõtete kohta loe täpsemalt Kohaloome põhimõtted), et elavdada piirkonda enne ehituse algust, selle ajal ja ka opereerimise käigus. Arendustegevuse kiiruse reguleerimisel jälgitakse turu ootusi ja vastuvõtlikkust, vajalike teenuste olemasolu ja ümbritseva regiooni terviklikku arengut. Esimese etapi arendus võib teiste etappidega võrreldes olla kiirem, et luua juba terviklik keskkond, mis oleks toimiv ja intensiivne ning toetaks järgmistel etappidel piirkonna edasi arendamist. Nii tagatakse ka vahekasutuseks mõeldud äride jätkusuutlikkus ja toimetulek.Iga järgmise etapi edenemisega vaadatakse üle ja vajadusel korrigeeritakse välja-arendamata alade maakasutuse plaane vastavalt uutele nõudmistele ja kogukonna ootustele. Toimivad ajutised teenused ning taristud kohandatakse vastavalt iga uue arendusfaasi vajadustele. Selline dünaamiline ning järk-järgult plaane täpsustav arendamine optimeerib maakasutust igas etapis, vältides selle alakasutust ning toetades kogukonda. Vajalikke teenuseid ja maakasutust planeerides analüüsitakse juba olemasolevaid teenuseid ja maakasutust ümbritsevatel aladel ning kaasatakse huvigruppe ja sobivaid eksperte. Taristut arendatakse järk-järgult vastavalt iga etapi nõuetele, et tagada sujuv üleminek ühest etapist teise. Aja jooksul ja etappide realiseerudes, kasvab arendus aina terviklikumaks, mitmeotstarbeliseks linnaruumiks, kus tehakse jooksvalt vajalikke kohandusi maakasutuse, teenuste ja taristu osas. Detailplaneeringu elluviimiseks sõlmib huvitatud isik ka Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga teede- ja tehnovõrkude valmisehitamise lepingu mis on detailplaneeringu elluviimise eelduseks ja aluseks. Valmiehitatavad teed-, tehnovõrgud ja rajaised on tähistatud lepingu lisas oleval skeemil vastava ruudutatud tingmärgiga, mille alusel siis huvitatud isik tagab alal avalikuks kasutamiseks määratud sõidu-, kõnni- ja rattateede, haljastuse, rannaala, välisvalgustuse ning bussipeatused koos rattaparklaga jne valmisehitamise. Detailplaneeirng teede- ja tehnovõrkud valmisehitamnise skeem on:

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

35

Detailplaneeringu koostamise etapp: etappide ettevalmistus põhineb uuringutel, uurimustel, tehnoloogilistel lahendustel nagu digi kaksik ja ala varajasel aktiveerimisel. Detailplaneeringu alale on 2024 loodud on juba esimene park ning tegeletakse pidevalt huvigruppide kaasamisega. Peale detailplaneeringu kehtestamist: I - Etapp: Avaliku-, linnaruumi ja hoonete arendustegevus algab esimesest etapist, mis on arendusala kõige linnapoolsem osa ning kus on võimalik tekitada otseühendus olemasoleva ühistranspordiliiniga. Samuti on olemas juba ühendus olemasoleva Paljassaare tee ja sealse kergliiklusteega. Antud etapp on ka otsese ühendusega nüüdseks toimiva kohaloomega minimetsas ja selle ümbruses. Samuti rajatakse I etapis piirkondlik lasteaed. II - Etapp: Etapiga jätkatakse esimese etapi sidumist vahekasutuses olevate aladega. Alal on ohutsoon, mis on märgitud sinise punktiiriga põhijoonisel. Vastavalt Päästeameti märkusele on uushoonestuse rajamine ohualadesse jäävatel kruntidel võimalik pärast ohualade likvideerimist. Arendusel arvestatakse piirkonna eripäradega ja ehituse tempo seatakse sellele vastavalt. Tehakse koostööd ümbritsevate ettevõtetega, et vähendada ja eemaldada võimalikke mõjusid kohalikele elanikele ja regiooni külastavatele inimestele. Ehitustöödel arvestatakse Paljassaare Kalatööstusega ja järgitakse õigusaktides ette nähtud kohustust kooskõlastada maa-ala planeerimine või ehitiste kavandamine kooskõlas Päästeameti nõuetele.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

36

III - Etapp: Etapp rajatakse eeldatavasti peale I etappi ja selle rajamisel jooksul saab valmis kogu siduv ca 1.3 km pikkune promenaad. Promenaadi valmimisega on Tallinna merepiir tallinlastele sammu kättesaadavaks tehtud ning jalakäijad saavad jalutada mere ääres kogu arendusala laiuses ning edasi kuni Katariina kaini. Arendustegevuse alustamisel ja käigus arvestatakse ümbritseva alaga ja sealsete ettevõtete eripäradega. Üldised printsiibid: Arendajal on regioonis ka teisi detailplaneeringuid, mis moodustavad antud lahendusega terviku. Arendaja huvides on esmalt luua uus linnaruum võimalikult lähedale väljakujunenud linna aladele. Seega on võimalik, et I ja III ning II etapi vahele jääb arendustegevusele pikem paus kuniks arendatakse Paljassaare sadama-alal teisi ruumi osasid. Kohaloome põhimõtted: Iga järgmise, s.o. mitte veel ehituses oleva, arendusetapi puhul viib arendaja ellu ala varajast aktiveerimist eesmärgiga tuua elu senisele tööstusalale. Koos kogukonnaga muudetakse tühi linnaruum kõigi avalikuks elutoaks. Kasutatakse selleks kohaloome (inglise keeles placemaking) tunnustatud praktikaid. Hundipea jaoks on kohaloome üks visiooni osa, mille eesmärk on pikaajalise väärtuse loomine piirkonna enda, selle tänaste ja tulevaste elanike, külastajate ja muude elavate organismide jaoks, kaasates neid planeerimisprotsessi. Kuidas arendaja seda teeb: 1. Kaasatakse avaliku ruumi planeerimisprotessi kõiki huvigruppe, olenemata nende vanusest, tervislikust seisundist, rahvusest, sissetulekust, elupiirkonnast vms; 2. Võimaldatakse kogukonna poolt tulevatel initsiatiividel koosloome käigus realiseeruda; 3. Keskkonnahoidu silmas pidades kasutatakse võimalusel ala aktiveerimisel ära hoonete vahekasutust ehk leitakse olemasolevatele hoonetele ajutiselt uued funktsioonid; 4. Iga ehituseelne arendusetapp on justkui katseplatvorm, kus testida erinevate sekkumiste toimimist. Kui alale loodud funktsioonid on ruumis hästitoimivad ja panustavad positiivselt uue linnaruumi tekkesse, siis leitakse nendele funktsioonidele ruumi kas järgmises arenduseelses etapis või juba valmis linnaruumis; 5. Kaasatakse inimesi mitte ainult planeerimisprotsessis, vaid ka avaliku ruumi rajamisel ehk antakse inimestele võimaluse ise linnaruumi paremaks tegemisel käsi külge panna ja nende omandi- ja kogukonnatunnet kasvatada; 6. Iga ala aktiveerimise puhul püütakse lisada alale kas rohelust, muuta seda turvalisemaks, lisada võimalusi harrastada tervislikku eluviisi, tuua kunsti/ kultuuri ja muud loomingut avalikku ruumi või muul moel muuta endist tööstusala inimsõbralikumaks; 7. Ala aktiveerimisel tehakse koostööd kohaliku omavalitsusega, kohalike sotsiaalasutustega, linna erinevate haridus- ja äriettevõtetega. Avalikuks kasutamiseks määratud alad:

 Tallinna linna omandis oleva Paljassaare tee laienduseks on ette nähtud pos 30,40,41 ja 43 tasuta võõrandama Tallinna linnale. Huvitatud isik tagab antud alade valmisehitamise enne linnale üleandmist. Peale valmisehitamist ja linnale üle andmist lähevad antud alade hooldus- ja remondikohustused samuti üle Tallinna linnale, kuna ka käesoleval ajal on Paljassaare tee linna haldusalas ning seega ka Paljassaare tee rekonstrueerimisel jääb see linna haldusalasse.

 Detailplaneeringus on ette nähtud pos 7 krundile kavandatud munitsipaallasteaia krundi tasuta võõrandama Tallinna linnale. Munitsipaallasteaia ehitusse panustab

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

37

huvitatud isik linnaga sõlmitava kaasfinantseerimise lepingu alusel. Linnale üleantava krundi kohta sõlmitakse vastavasisuline leping huvitatud isiku ja linna vahel enne detailplaneeringu kehtestamist.

 Detailplaneeringus on määratud pos 31,38 ja 45 rannapromenaadi ning lasteaia juurdepääsutee krundile pos 33, 35, 36 ja 39 tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus Tallinna linna kasuks. Samuti on määratud avalikuks kasutuseks ka sisetänava ja promenaadi vahelised lõigus pos 37 ja 19 ning pos 10 krundile planeeritud kõnnitee ja rattatee ala. Anutud alade remondi- ja hoolduskohustus jääb peale alade valmisehitamist samuti huvitatud isiku kanda. Pos 33 krundile pos 5 ja 16 vahelisel alal on alal arendajal õigus välisturu toimimise tarbeks müügilettide jms kasutamiseks. Täpsed avaliku ala kasutamise tingimused lepitakse arendaja ja linna vahel kokku enne kehtestamist sõlmitava lepinguga.

 Kvartalisse planeeritud siseteed ja haljasala krundid jäävad huvitatud isiku omandusse ja nendele on tagatud on tagatud avalikkusele avatus, st piirdeaedu ei ole kavandatud ja ala on eraomanduses, aga juurdepääs alalele on tagatud (nagu Rotermanni kvartal mis on eraomanduses, aga kõigile ligipääsetav ja kasutatav), st kvartalisisesed teed ja pargialad (ka pos 10 ja 19 pargid) on ette nähtud avalikkusele juurdepääsetavate eradeedeks ja eraparkideks millede hooldus ja remondikohustus jääb ka huvitatud isiku kanda.

Huvitatud isiku vastavasisuline kinnitus avalike alade kohta on lisatud detailplaneeringu koostöö ja kooskõlastuste tabeli lahter 47 alla.

4.2 ERINÕUDED 4.2.1 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamniseks  Planeeritavasse hoonesse kavandada varjend arvestades ehitusprojekti koostamise ajal

kehtivate varjenditele esitatavate tehniliste nõuetega. Varjendi varuväljapääs võib ulatuda üle detailplaneeringus määratud hoonestusala ning võib ületada maa-aluse hooneosa ehitisealust pindala.

 Ehitised, mille kõrgus ületab 45 m (vt lennundusseadus § 35 lg 4) ning üle 45 m kõrguse ehitustehnika kasutamise aja ja tingimused; ehitustegevused, mis võivad häirida laevaliiklust või navigatsioonimärkide tööd (meresõiduohutuse seadus § 48 lg 1, lg 2 ja lg 4) kooskõlastada täiendavalt Transpordiametiga.

 Planeeringualale jääb kaks riikliku kõrgusvõrgu geodeetilist märki: 511 (GPA ID 203581; 63-941- 90511; riiklik kõrgusvõrk) ja 8087 (GPA ID 216313; 63-941-98087; riiklik kõrgusvõrk). Geodeetiliste märgite kaitsevöönd on 0,5 m ehitise pinnast horisontaalsuunas ning 3,2 m vertikaalsuunas. Ruumiandmete seaduse (edaspidi RAS) § 25 sätestab, et geodeetilise märgi kaitsevöönd on geodeetilist märki ümbritsev ala, kus geodeetilise märgi kaitse ja kasutamise vajadusest tulenevalt kitsendatakse inimtegevust. RAS § 26 lg 1 sätestab üheselt, et geodeetilise märgi kaitsevööndis on ilma geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust, mh löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning künni- või mullatööde tegemine. Geodeetiliste tööde tegemisel tuleb juhinduda keskkonnaministri 28.06.2013 määrusest nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

38

loa taotlemise kord“. Riikliku kõrgusvõrgu märgid tuleb võimalusel säilitada praeguses asukohas. Kui nimetatud geodeetilist märki ei ole võimalik säilitada ning edaspidi on raskendatud märgi sihtotstarbeline kasutamine, tuleb see vastavalt geodeetiliste tööde korra § 9 lõikele 3 teisaldada sobivasse asukohta ning asendada samaväärse (sh mõõtmismetoodikate seisukohalt) geodeetilise märgiga.

 Planeeringualale jäävad kohaliku võrgu märgid nr 2621, 3575, 10328. Kui nimetatud märke ei ole võimalik säilitada ning edaspidi on raskendatud märkide sihtotstarbeline kasutamine, tuleb need vastavalt määrusele asendada uues asukohas.

 Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda detailplaneeringualal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole Tallinna linna ja huvitatud isiku vahel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 alusel sõlmitud halduslepinguga võetud kohustusi lepingus määratud tähtajaks täitnud. Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detailplaneeringu alal asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist.

 Vältimaks lindude kokkupõrkeid ehitistega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks.

 Ärifunktsiooniga hoonetesse ei ole külaliskorterite kavandamine lubatud.  Hoone ehitusprojekti koostamisel arvestada varjenditele esitatavate tehniliste nõuetega.

Varjendi varuväljapääs võib ulatuda üle detailplaneeringus määratud hoonestusala ning võib ületada maa-aluse hooneosa ehitisealust pindala.

 Vastavalt Keskkonnaameti kooskõlastuse märkusele ei ole ehituskeeluvööndis Looduskaitseseaduse § 38 lõike 3 kohaselt ehitised (olenemata sellest, kas on ajutised) lubatud. Ehituskeeld ei laiene vastavalt seaduse § 38 lõigetele 4 ja 5 teatud funktsiooniga ehitistele.

 Tulenevalt Natura hindamise tööst ja linnuala laiendusettepanekust kavandada kindlad liikumiskoridorid veeliiklusele – arvestada 10 m samasügavusjoonega.

 Ehitusprojekti staadiumis lahendada jalgrattahoiu ja parkimise võimalused vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolliga nr 41 heakskiidetud Tallinna rattastrateegia 2018 – 2028.

 Ärihoonetel tagada hajumisalad.  Soovitavalt võib promenaadi lahenduse projekteerida võimalikult paindlikult ning

parkimiskohad muuta suvel välikohvikute aladeks.  Tagada parkimiskohtade piisav kaugus elamu akendega seinast.  Kui geodeetiline märk Rp. 511 jääb ehitustegevusele ette, siis tuleb see ringi tõsta

vastavalt kehtivale korrale.  Ehitusprokjektide koostamisel-realiseerimisel tuleb arvestada, et ohualades ei suureneks

tagajärgede raskusaste vastuvõetamatule tasemele. Seni kuni Paljassaare tee 30 kinnistul jätkub ammoniaagil põhinevate külmasüsteemide kasutamine, ei realiseerita planeeringulahendusega väga ohtlikule alale (Rv) kavandatud hoonestust (Rv alade ulatus on 55 m ja 65 m). Joonisele on kantud Paljassaare tee 30 kinnistu ohualade ulatuse kontuur, sellesse jääval alal peab olema tagatud isikute teavitamine õnnetuse mõjupiirkonnas asumisest, kuidas teavitatakse toimunud õnnetusest ja kuidas käituda õnnetuse toimumise korral.

 Nõlva tn 8 asuva Puma Energy Baltics AS Tallinna terminali ohualas DP realiseerimisele otsest piirangut ei ole, vajalik on tagada teavitamine. Teostada reostusuuringud enne ehitusprojektide koostamist ka hoonete alla jäävatel aladel. Täiendavate reostusuuringute lähteülesanded kooskõlastada heakorra ja jäätmeosakonnaga. Reostusuuringute aruanded ja saneerimiskavad esitada läbivaatamiseks Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

39

 Olemasolevate tootmis- ja ärihoonete lammutus- ja rekonstrueerimisprojektid ning uute hoonete ehitusprojektid kooskõlastada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga.

 Koostada arhitektuurivõistlused ehitusprojektid koostamisel pos 2,4,7,17,25 ning promenaadi alal pos 31,38 ja 45.

 Enne iga etapi hoonestamist on vajadus koostada uuring mis käsitleks antud ala arenduseks vajaliku tee rekonstrueerimise mahtu.

 Tagada, et igas arenguetapis oleks tagatud kvaliteetne keskkond.  Iga rajatava ehitise alla on ehitusprojektide staadiumis vajalik teostada normidele vastavad

geotehnilised uuringud.  Liikluskorralduse projekteerimisel tagada vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“

normidele vastavaus.  Parkimiskohtade vajadus tagada ehitusprojektis vastavalt antud hetkel kehtivale

parkimisnormile.  Maastikukujundusse tuleb põimida viiteid ala endistele funktsioonidele ja ära kasutada

olemasolevat tööstuspärandit, rajatisi (sadamakraanad, raudteerööpad jne) ja looduslikke eeldusi.

 Suurtele rohealadele, mis läbivad erinevate omanike maa-alasid tuleb tellida eraldi eskiis- projektid (pargialad, puiesteed ja rannapromenaad), et tagada alade kujunduslik ühtsus ja vältida funktsioonide kattumist.

 Ehituprojektide koostamisse kaasta maastikuarhitekt tase 7 projekteerijad, et tagada maastikukujunduse projekti teostumine. Basseinide lahendused tuleb projekteerida koos hoonestusega ja siduda rannapromenaadiga ühtseks tervikuks.

 Sisehoovide katusehaljastus tuleb projekteerida koos hoonetega, et tagada konstruktsioonide vajalik kandevõime.

 Kõikide rohealade, ka basseinide ja sisehoovide materjalide ja vormikeele valikul tuleb lähtuda sellest millisesse tsooni nad kuuluvad.

 Maastiku kujundamisel ja materjalide ning väikevormide valikul tuleb lähtuda maa-ala üldisest identiteedist, et tekiks ühtne linnakeskkond.

 ehitusprojektide koostamisel lähtuda planeeritud hoonete loomuliku valguse ja insolatsioonitingimuste tagamiseks EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega esitatud nõuetest.

 Paljassaare Kalatööstuse tegevuse jätkumise korral tagada täiendavate kaitsemeetmete rakendamine (vt p 4.5).

 Enne ehituse alustamist täpsustada reostuse seisundit ala, st teostada täiendavad uuringud.  Haljasala laiused ning asukoht linna maa-alal täpsustatakse järgmise projekti staadiumis.  Planeeritavate tegevuste jaoks meres on vajalik taotleda seadusest tulenevaid

keskkonnalubasid.  Piirkonnas paiknev Paljassaare siht (navigatsioonimärgid 281 ja 282) on oluline

veeliikluse ohutuse tagamiseks. Meresõiduohutuse seaduse § 48 lg 4 kohaselt on navigatsioonimärgi mõjupiirkonda keelatud paigaldada tulesid, mis segavad navigatsioonimärkide eristamist. Seetõttu tuleb kaasata Transpordiamet antud piirkonnas välisvalgustuse lahenduste kavandamisse. Transpordiametil on õigus piirata ehitustegevust navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas (meresõiduohutuse seadus § 48 lg 1). Kui ehitustegevuse ajal tekib oht veeliiklusele või Paljassaare sihi (navigatsioonimärgid 281 ja 282) tööle tuleb tegevused kooskõlastada Transpordiametiga. See võimaldab Transpordiametil ka teavitada veeliiklejaid võimalikest ohtudest.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

40

 PlanS kohaselt on avalikku veekogusse ehitist kavandava planeeringu vastuvõtmiseks vajalik Tehnilise Järelevalve Ameti eelnev luba.

4.2.2 Leevendavad keskkonnaalased meetmed planeeringu realiseerimiseks Kavandatava tegevuse realiseerumisel soovitab keskkonnaekspert vastavalt KSH aruandele järgida alljärgnevaid leevendavaid meetmeid:  Planeeringute koostamisel-realiseerimisel tuleb arvestada, et ohualades ei suureneks

tagajärgede raskusaste vastuvõetamatule tasemele. Seni kuni Paljassaare tee 30 kinnistul jätkub ammoniaagil põhinevate külmasüsteemide kasutamine, ei realiseerita planeeringulahendusega väga ohtlikule alale (Rv) kavandatud hoonestust (Rv alade ulatus on 55 m ja 65 m). Joonisele on kantud Paljassaare tee 30 kinnistu ohualade ulatuse kontuur, sellesse jääval alal peab olema tagatud isikute teavitamine õnnetuse mõjupiirkonnas asumisest, kuidas teavitatakse toimunud õnnetusest ja kuidas käituda õnnetuse toimumise korral. Nõlva tn 8 asuva Puma Energy Baltics AS Tallinna terminali ohualas DP realiseerimisele otsest piirangut ei ole, vajalik on tagada teavitamine.

 Planeeringuala lasteaia, sh laste mänguväljaku rajamisel, teostada mürauuring ning tagada vastavus kehtivatele müranormidele.

 Kuna kogu detailplaneeringu realiseerimise mahtu ja kiirust on hetkel raske prognoosida, ent mitmed mõjud on otseselt seotud ala külastava ja teenindava transpordi mahuga, tuleb naaberalade suuremahulisel väljaarendamisel läbi viia liiklusloendusi ning liiklusintensiivsusele tuginedes vajadusel rakendada liikluskorralduslikke meetmeid (raskeliikluse või sõidukiiruse piiramine) mõju vähendamiseks tundlikematel aladel (nt lasteaia piirkond).

 Uute hoonete rajamisel tiheasustusalal tuleb eelkõige tagada head akustilised tingimused hoonete siseruumides, rajada äriruumid hoonete alumistele ning eluruumid mõnevõrra vaiksematele ülemistele korrustele, sealjuures on soovitatav magamisruumid võimalusel paigutada hoone vaiksemale hoovipoolsele küljele.

 Soovitav on regulaarselt hoida teekate võimalikult puhas, vähendamaks võimalikku tolmu lendumist ning kõrgete saasteainete kontsentratsioonide teket.

 Võttes arvesse põhimõtet piirkonnast kohaliku keskuse ja kvaliteetse elukeskkonna tekitamiseks, tuleb detailplaneeringu edasisel realiseerimisel pöörata teravdatud tähelepanu sotsiaalmaa kvalitatiivseks kujundamiseks. Ühiskondlikke ruume on võimalik arendada sarnaselt äripindadega ka hoonete esimestel korrustel, suurendades selleks sotsiaalmaa osakaalu maakasutuses.

 Graniitkillustikurikkad täitepinnase levilad, peamiselt raudteelähedased ja võimalikud asfaldialused alad, kuuluvad kõrge radooniriskiga pinnaste kategooriasse. Hoonete projekteerimisel tuleb radooniohutuse tagamise võtetega alati arvestada, soovitatavalt lähtudes Eesti standardi EVS 840 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ajakohasest versioonist. Arvestada radooniohuga ning kasutada kompleks lahendust so vundamendi tuulutussüsteeme ning radoonikilet. Vundamenti läbivad kommunikatsioonid hoolikalt hermetiseerida, lisaks hea ventilatsioon. Selliselt on võimalik tagada ohutu radoonitase hoones. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

41

 Teisaldatava pinnase maht ja ulatus tuleb täpsustada projekteerimise staadiumis, kui on teada hoonete/platside/haljasalade paigutus. Alal esinev jääkreostus tuleb kaardistada (võtta täiendavad pinnaseproovid) ja vastavalt sellele näha ette normiületava pinnase teisaldamine. Jäätmete ja pinnase käitlemisel lähtuda kehtivatest õigusaktidest ja Tallinna jäätmehoolduseeskirjast.

 Projekteerimise etapis koostada kõikide haljastust sisaldavate kruntide osas ka haljastusprojekt maastikuarhitekt tase 7 poolt, milles pöörata kõrgendatud tähelepanu suhteliselt piiratud ruumi tingimustes nutikale maakasutusele ja maksimaalselt kvaliteetsete roheliste puhkealade loomisele.

 Rannapromenaadi rajamisel tuleb projekteerimise etapis uurida kaide tehnilist seisukorda, sellest tulenevalt määrata rekonstrueerimise ulatus.

 KSH programmi koostamise ja heakskiitmise perioodil tegi Tallinna Linnuklubi ettepanekuid, mis aitaksid parandada linnustiku elutingimusi linnakeskkonnas (märksõnad: kajakate vastased „linnuogad“, klibukatused, linnalindude uued pesitsusvõimalused, haljaskatused bioloogilise mitmekesisuse tõstmiseks jm). Mitmed ettepanekud on võimalik rakendada ja fikseerida eeskätt arendustegevuse edasistes täpsemates faasides (projekteerimine, ehitamine, ekspluatatsioon). Käesoleva KSH koostajad toetavad ideed võimaluse korral arvestada edasisel projekteerimisel (ka näiteks arhitektuurikonkursi korraldamisel või arhitekti eelvaliku tegemisel) võimalikult keskkonnasõbralike lahenduste kasutamist.

 Natura 2000 Paljassaare hoiuala kaitse tagamiseks on käesoleva töö koostajate hinnangul kaitsekorralduskavas (ja käesolevas KSHs käsitletud) nimetatud leevendavad meetmed toimivaks vahenditeks, mille rakendamisel Paljassaare linnuala kaitse-eesmärke ei kahjustata.

 Abinõud, mida on võimalik fikseerida detailplaneeringu koostamisel (sellega paralleelset KSH) on ka fikseeritud läbi detailplaneeringu lahenduse (näiteks elanikele kodulähedaste rohealade/puhkealade loomine jm).

 Hoonete konstruktiivsete ja tehniliste lahenduste väljatöötamisel tuleb järgida ehitiste energiatõhususele sätestatud norme.

Detailplaneeringu elluviimise ehitusetapiga seotud mõjude leevendamise ettepanekud:  Detailplaneeringu elluviimise ehitusetapil tuleb järgida Muinsuskaitseseaduse

asjakohaseid paragrahve sh tuleb vastavalt § 443 lg 1 mälestisel, muinsuskaitsealal või mis tahes muus paigas tööd tehes inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkihi, sealhulgas inimluude, või kultuuriväärtusega leiu avastamisel, tööde tegijal tööd seisata, säilitada leiukoht muutumatul kujul ning viivitamata teatada sellest Muinsuskaitseametit ja linnavalitsust.

 Töövõtja tagab keskkonnakaitsekava olemasolu, mis on soovitatav kooskõlastada kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistiga.

 Töövõtja nimetab kellegi personaliliikmete seast vastutavaks keskkonnakaitse järelevalvajana. Järelevalvaja on vastutav keskkonnakaitse meetmete rakendamise eest.

 Raskevarustuse mobilisatsioon ja demobilisatsioon toimub kõige vähema liiklusega ajal. Raskevarustusega töötamine peab olema öösel (22.00 kuni 06.00) keelatud.

 Sõidukid ning muu motoriseeritud varustus peab vastama asjakohastele Eesti või rahvusvahelistele standarditele müra ja emissioonide standarditele. Ehituse käigus tuleb tagada, et ehitusestegevusest põhjustatud vibratsioon ei mõjutaks naaberalasid.

 Tööde läbiviimise käigus tuleb vältida tolmusaastet. Kemikaale selleks otstarbeks mitte kasutada.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

42

 Töö käigus välistatakse kütuste ja õlide vabanemine ja levik olemasolevatest reostuskolletest.

 Kütuseid ja õlisid (ning muid keskkonnaohtlikke aineid) käsitsetakse nii, et täiendavad saasteained ei kandu pinnasesse ega vette (pinnasevesi, meri), seda ka vihma ajal.

 Reostunud pinnas tuleb hoonete alt eemaldada ja asendada puhta täitepinnasega.  Muruplatside (mänguväljakute) rajamisel tuleks samuti saastunud pinnase ülemine osa

eemaldada või katta puhta pinnasega, et välistada inimeste või lemmikloomade kokkupuude saastunud pinnasega. Asfaltplatside puhul seda vajadust ei ole.

 Lõigatud pinnas ja eemaldatud materjal tuleb viia selleks ette nähtud alale, kus tuleb tagada kaitse erosiooni eest.

 Ehituse käigus tekkivad jäätmete hulka tuleb minimeerida ning tekkinud jäätmed käidelda seadusega määratud korras.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

43

4.3 TÄNAVAVÕRK JA LIIKLUSKORRALDUS Planeeringuala liikluskorralduse lahendamise aluseks on Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“ ning Tallinna parkimise normid. Hundipea tänavavõrgu ja liikluskorralduse planeering peab lisaks optimaalse liikuvuse võimaldamisele toetama ka linnaruumi turvalisust ja keskkonnasõbralikkust ning tagama ligipääsetavuse laiemale elanikkonnale. Tulenevalt juba punktis 4.1 välja toodud liikumispüramiidi põhimõttest eelistatakse välialasid planeerides esmajärgus jalakäijate mugavusega. Kõnniteede marsruudid peavad olema kõige otsesemad ja kõigile kättesaadavad. Oluline on tagada liikumisvabadus ja mugavus ka puuetega inimestele, mis omakorda muudab linnaruumi meeldivaks ka kõigile teistele. Tänavate üldise kvaliteedi tõstmiseks tuuakse avalikku ruumi piisava tihedusega tänavamööblit - eriti pinke, soodustades sellega rahulikke jalutuskäike ja sotsiaalset suhtlust. Arendusala tänavad muutuvad nõnda kutsuvamaks ka vanematele täiskasvanutele. Ülekäigukohad kavandatakse ilma kõrgete äärekivideta, et nii ratastoolikasutajad kui ka lapsevankriga inimesed saaksid hõlpsasti liikuda. Ristmikel paigaldatalse asfaldi vahele taktiilseid sillutuskivisid ja foorid annavad helisignaale, et ka vaegnägijad saaksid linnaruumis ohutult liikuda. Jalgratturite ohutuse suurendamiseks planeeritakse jalgrattateed ühistranspordi peatuste ja autode parkimiskohtade taha minimeerides sellega võimalikke konflikte erinevate liiklejate vahel. Rattateed on planeeritud kõnniteedest selgelt eraldatud, mitte vaid värviga vaid ka ruumiliselt, et vältida jalakäijate sattumist rattateedele. Ratturitele ja jalakäijatele ohutu ruumi tagamiseks ning samas kättesaadavuse võimaldamiseks avatakse promenaad lõiguti ainult operatiivsõidukitele ja lubadega sõidukitele, st kellaajalise piiranguga ajal hoonete teeninduseks. Promenaadi sillutis annab juhtidele märku kiiruse vähendamiseks ning jalgratturite ja jalakäijatega arvestamiseks. Nii antud arendusala liikumiseks kui ka piirkonna sidumiseks ülejäänud linnaga on ühistranspordil oluline roll. Nähakse, et kui inimesed ei soovi oma teekonda jalgsi või rattaga ette võtta, siis peaks järgmiseks valikuks olema ühistransport. Ühistranspordi peatused peavad olema mugavalt ja lihtsasti ligipääsetavad sidudes neid võimalikult paljude erinevate liikumisviisidega - rattateede (ja parklatega), jagamissõidukite peatumiskohtadega, nii bussi-, trammi- kui ka veebussi peatustega. Peatuseid planeerides peetakse silmas, et need peavad olema inimestele mugavad. Igas peatuses peavad olemas olema pingid ning vihma või päikese eest varju pakkuv katusealune. Ohutu ja meeldiva tänavaruumi loomiseks on esmajärgus oluline lahti mõtestada ja eraldada alad erinevatele liikumisviisidele – jalakäijatele, jalgratturitele, autodele, ühistranspordile. Selge ruumilise määratlemisega saab paremini vastata iga rühma ainulaadsetele liikumisviisidele ja ohutusvajadustele, soodustades harmoonilist kooseksisteerimist meie tänavatel. Ohutuse edasiseks suurendamiseks ja müra- ning õhusaaste vähendamiseks on oluline minimeerida mootorsõidukite kiirust. Strateegilise haljastuse ja mitmekesise topograafia abil (näiteks kombineerides puid, põõsaid ja madalhaljastust) saab luua looduslikke tõkkeid, mis mitte ainult ei rahusta liiklust, vaid parandavad ka keskkonna puhtust, esteetilist välimust, aitavad kaasa inimeste vaimsele heaolule ning toetavad linnakeskkonda äärmuslike ilmastikutingimuste korral (näiteks seovad valingvihma korral sademeveed kiiresti mulda). Vajadus nende haljastuselementide ja muude liiklust rahustavate meetmete järele on tihedalt seotud sõidukite liikluse kiiruse ja intensiivsusega, mis omakorda tuleneb liiklusmustrite analüüsimisest enne tänavate kujundamist. Lisaks võivad kitsamad

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

44

teerajad veelgi soodustada aeglasemat liiklust, aidates kaasa turvalisema keskkonna loomisele kõigi kasutajate jaoks. Tänavaruumi planeerimisel arvestatakse vastavate avalike alade funktsioonidega, tänava üldise iseloomuga ja sealsete liiklejate vajadustega. Sellest tulenevalt on Hundipea arendusala peatänava, kõrvaltänava, jalakäijate ja kergliiklejate tänavate või üldiselt rekreatsioonialade lõigetel erinevad tänavahaljastuse paiknemised ja lahendused ning sõidu- ja kõnniteede laiused. Üldiselt on autode sõiduraja laius 3 m, ühissõidukite sõidurea laius 3,3 m ning rattatee laius on 3,0m (kahesuunaline) ja 1,5m (ühesuunaline) vastavalt Tallinna rattastrateegiale, haljastus paigutatakse enamasti kas kõnnitee või kiirema liikumiskiirusega sõidutee äärde, kuid lõpuks planeeritakse iga tänav eraldi vastavalt asukohale ja vajadusele. Planeeritav ala jääb Paljassaare tee ning Paljassaare akvatooriumi vahelisele alale. Kontaktvööndisse jäävad Sõle tänav, Sitsi tänav, Tööstuse tänav ning Kopli tänav. Planeeringualale on ette nähtud juurdepääsud planeeringualaga läänest külgnevalt Paljassaare teelt, kuhu on perspektiivse liikluskoormuse tõttu ette nähtud trammitee ning 2+2 läbivat rada, mida saab välja ehitada etappide kaupa. 2+2, millest 1+1 on ühistranspordi (sh trammi) rajad. Paljassare tee rekonstrueerimine teostatakse eraldiseisva projekti alusel mis eeldatavasti on lahendusega, kus trammitee ja/ või muu ühistranspordikoridor rajatakse tänava keskele, ehk ooteplatvormid on tänava keskel liikumisruumis. Enne iga etapi hoonestamist on vajadus koostada liikuviusuuring mis käsitleks piirkonnas antud ajaks välja kujunenud olukorda, et oleks tagatud ala arenduseks vajalikud tingimused. Sõle tänaval kulgevad bussi- ja trolliliinid ning Sitsi tänaval bussiliinid. Mööda Kopli tänavat liiguvad regulaarselt trammid. Tänu sellele ei pea korterit ostes tingimata omama isiklikku sõiduautot, vaid saab kasutada ühistransporti ning kergliiklusvahendeid (jalgratas, rulluisud, motorollerid), kuna Paljassaare tee äärde ning akvatooriumi äärsele rannapromenaadile on planeeritud kergliiklusteed, mis on osa Paljassaare ja Russalka vahelise ala üldplaneeringuga kavandatud Tallinna rannajoone lähiala ääristavast kergliiklusteest. Kvartalisisene teedevõrk on planeeritud kasutades rahustatud liikluse põhimõtteid – kiirusepiiranguid, künniseid, tõstetud ülekäiguradasid. Kruntidele juurdepääsude tagamiseks on planeeringualale ette nähtud läbiv jaotustänav ning kõrvaltänavad. Tänavate maa-alade laiuseks on planeeritud 10 kuni 20 meetrit, mis jätab piisavalt ruumi liiklemiseks jalakäijatele ja mootorsõidukitele ning annab võimaluse ka haljastuse planeerimiseks. Detailplaneeringus esitatud võimalikud tänavate ning promenaadi lahendused on põhimõttelised ning täpsustatakse ehitusprojektide koostamisel. Detailplaneeringus on promenaadi rajamise lähtetingimuseks esitatud haljastuse minimaalsed näitajad (vt p 4.4.1), tingimused ja soovitused (p 4.4.2) ning kergliiklustee ja kaiäärse jalakäijate ala rajamise vajadus. Promenaadi alale on kavandatud jalakäijate eelistusega ala, st alale määratakse promenaadi äärsete äripindade teenindamiseks autodele kellajaline piiratud juurdepääs (näiteks arhipäeviti 7.00-9.00 nagu Viru tänaval) ning ülejäänud ajal on autoliiklus promenaadi alal keelatud.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

45

Ühistranspordisõlmede, sadamakaide, platside, puhkekohtade ja kaubanduskeskuste juurde on ette nähtud rajada jalgrattaparklad (soovitavalt osalise katusealusega). Planeeringualale on kavandatud võimalik jahisadam. Funktsioonilt on tegemist külalissadama tüüpi sadamaga, kus jahid tulevad ja lähevad sadamasse valdavalt meritsi. Kuna planeeritavale alale on kavandatud jahisadama võimalus, siis on planeeringus arvestatud ka erineva suurusega jahtide parkimisvajadustega. Põhimõtteliselt kujutavad ajutised ujuvkaid ehk sadamapontoonid kalda külge kinnitatud konstruktsioone, mida on vastavalt turunõudlusele ja ilmastikuoludele võimalik veest eemaldada või siis juurde lisada. Pontoonid on tehniliselt kavandatud üldiseks kasutuseks ning neid on võimalik pikkuse suhtes täpselt kohaldada vastavalt kliendi vajadustele. Võimalik on valida puit-, alumiinium- ja teraspontoonide vahel. Elemendid on omavahel ühendatud paindlike kummipoltidega kas nurka- või külgepidi. Pontoonide dekid on valmistatud profileeritud ja töödeldud männist või siis kõvast puust. Pontooni elemendid on varustatud puust piiretega ja ülestõstetavate kaksikhaakidega sildumisotste kinnitamiseks.

Jahisadam Kreekas

Ujuvkaid Espoos

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

46

Planeeritava ala liikluskorralduse koostamisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest:  Detailplaneeringu täies mahus realiseerimine eeldab Sitsi ristmiku rajamist ning uute

ühistranspordiühenduste (trammi) ning rattateede välja ehitamist. Selleks sõlmib arendaja Tallinna linnaga kaasfinantseerimise lepingu.

 1.Etapi eeldus on Paljassaare tee ühendamine Kopli tänavaga eraldi ajutise ristmikuga ja Paljassaare tänava rekonstrueerimine etapi lõigus. Mitmetasandilist ristmikut mitte kavandada.

 Võimalikult otstarbeka juurdepääsu tagamine planeeritavatele korruselamumaa ning ärimaa kruntidele.

 Liikluskorralduse parendamine planeeritaval alal ning planeeritava alaga külgnevatel ristmikel – läbilaskvuse ja liiklusohutuse suurendamine.

 Jalakäijatele ohutuma liikluskeskkonna rajamine – tõstetud ülekäigurajad, kiirust piiravad liiklusmärgid ning künnised.

 Planeeritava hoonestuse parkimisvõimaluste rajamine planeeringuala ulatuses.  Üldkasutatavate haljastusega liigendatud parkimiskohtade loomine tänavate äärde. Parkimine Kuna parkimislahendus võtaks parkimisplatsina maja kõrval paiknedes ära suure pindala (seda haljasala ja vaba aja veetmise ala arvelt), on parkimine lahendatud valdavalt hoonte mahus kas maa-alustel parkimiskorrustel, maapealsetel parkimiskorrustel või eraldi parkimismajades. Maa-pealene parkimismaj asukohaks on kavandatud pos 5, pos 13 ja pos 14 krundile, kuna nendelt on parkimismajadele kõige mugavam juurdepääs Paljassaare teelt ja autodel puudub vajadus sisekvartalisse sõitmiseks. Parkimiskorruste sissepääsud on planeeritud tänavate äärde, nii on majadevaheline ruum autovaba. Hundipea piirkonnas elavad ja töötavad inimesed pargivad oma autod kas parkimiskorrustele või parkimismajadesse, mitte tänava äärde. Jaotustänava äärde on planeeritud üldkasutatavad autode peatumiskohad, mida saavad taksod ja teenindusautod kasutada peatumise korral ning lühiajaliseks parkimiseks. Drop-off kohad rajatakse üldjuhul tänavamaale kellaajaliselt piiratud lühiajaliste parkimiskohtadena. Pikemaajalisem parkimine on ette nähtud hoonete mahtu planeeritud parkimisaladel. Hoonete mahus olevatel parkimisaladel on eraldatud parkimiskohad jagatavatele sõidukitele. Et Hundipea ala ehitatakse pika aja jooksul ja mitmete etappidena, siis vajadusel on võimalik luua ajutisi lisaparkimiskohti Hundipea aladel, kuhu ehitus ei ole veel jõudnud. Hoone mahus paiknevates parklates on omanike kokkuleppel tulevikus võimalik lisaks osaliselt rakendada ka ristparkimise meetodit (öisel ajal kasutavad parklaid planeeringuala elanikud ning päevasel ajal saavad parklaid kasutada äriettevõtete külastajad/töötajad). Parkimiskohtade kontrollarvutus Kuna tegemist on perspektiivse ja ulatusliku arendusalaga, siis ei ole korterite suurused täpselt teada ning on arvestatud, et 50% korteritest on 1- kuni 2-toalised ning 50% korteritest 3- ja enamatoalised. Parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt „Tallinna parkimisnormatiivi kinnitamine“, Tallinna Linnavalitsuse korraldus 29.07.2025. Kuna ala on kavandatud multifunktsionaalseks nn 15 minuti linnakeskuse alaks kus kõik teenused ja kaubad on kättesaadavad käsitletavalt arendusalalt, siis sellest lähtuvalt on võetud parkimiskohtade arvutruse aluseks kogu suletud brutopind/ 200 eristamata, et kas tegemist on äripinnaga või korteriga. Seega on ehitusprojektidel kostamisel aluseks, et parkimist tohib kavandada maksimaalselt brutopind/200 alusel. Samuti on planeeringu igas arendusetapid

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

47

tagatud, et rajatavas etapis oleks nii elamu-, äri- kui ka avaliku funktsiooniga hoonestus mis on eeltingimus 15 minuti linnaosa toimimiseks. Samuti on Paljassaare tee laiendusega ette nähtud ka uute ühistranspordipeatuste kavandamine, et planeeritud alal autokohtade arv oleks võimalikult väike ja inimesed kasutaksid ühistransporti ning autojagamisteenust, et Põhja-Tallinna piirkonda mitte liigselt koormata uute sõiduautodega. Ehitusprojekti koostamisel peab lähtuma ehitusloa taotlemise hetkel kehtivast parkimise normatiivist kuid ei tohi ületada normi bruto/200. Planeeringualal on parkimine lahendatud valdavalt omal krundil. Eranditeks on:  pos 3 parkimine, mis on osaliselt lahendatud pos 1 krundil.  Pos 4 ja 9 parkimine, mis on lahendatud pos 5 parkimishoones. Lisaks krundisisesele parkimisele on planeeringualal tänavate äärde ette nähtud 55 üldkasutatavat kohta mis on mõeldud lühiajaliseks peatumiseks taksodele, kulleritele ja teenindusautodele.

Pos nr

Planeeritud ehitise otstarve

Parkimiskohtade arvutus Parkimis- kohtade arv

Planeeringus ettenähtud parkimis-

kohtade arv krundil

1 Äriruumidega korterelamu

165

177 181 35300 /200

2 Äriruumidega korterelamu

90 90 18000 /200 89

3 Ärihoone 700 /200 4 4 -

4 Äriruumidega korterelamu

88 45 17500 /200 85

5

Äriruumidega korterelamu + parkimismaja

30500 /200 126 126 194

6 Äriruumidega korterelamu

63 63 12500 /270 60

7 Lasteaed 6000/3

00 20 20 20

8 Äriruumidega korterelamu

47

47 47

9300 /200

9 Äriruumidega korterelamu

80 55 16000 /200 80

10 Park -

- -

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

48

11 Äriruumidega korterelamu

55 55 11000 /200 55

12

Äriruumidega korterelamu

85 85

16900 /200 85

13 Äriruumidega korterelamu

43 43 17000 /200 43

14

Äriruumidega korterelamu

118 118

23500 /200 118

15 Äriruumidega korterelamu

14000 /200 70 70 70

16 Äriruumidega korterelamu

245 245 49000 /200 245

17 Äriruumidega korterelamu

165 165 33000 /200 165

18 Äriruumidega korterelamu

94 94 18700 /200 94

19 Park - -

20 Äriruumidega korterelamu

19000 /200 95 95 95

21 Äriruumidega korterelamu

64 64 12700 /200 64

22 Äriruumidega korterelamu

45 45 9000 /200 45

23 Äriruumidega korterelamu

40 40 8000 /200 40

24 Äriruumidega korterelamu

83 83 16600 /200 83

25

38 38 Ärihoone 7500 /200 38

26

Korterelamu 46 46

9200 /200 46

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

49

27 Korterelamu

5900/ 200 30 30 30 28 Korterelamu

6600/ 200 33 33 33

Kokku (välja arvatud pos 11, 12, 13) 1861 1861 1861 Kokku koos pos 11,12,13 2044 2044 2044

Parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt „Tallinna parkimisnormatiivi kinnitamine“, Tallinna Linnavalitsuse korraldus 29.07.2025. Jalgrataste hoidmise kohad on planeeritud lisaks bussipeatuste ja hoonete juures olevatele parkimisaladele ka krundile planeeritud varjualuste alla ja hoonete mahtud. Samuti on planeeritud jalgrataste hoidmise kohad rannaäärsele promenaadi alale. Orienteeruv jalgrataste kohtade arv on planeeringualal kokku 3785 rattakohta (378500/100). Täpsed rattahoidmise kohad määratakse ehitusprojektis. Tingimused ehitusprojektide koostamiseks:  Parkimismajades ja hoonetesse kavandatavatel parkimiskorrustel parkimiskohad

kavandada korteriomandiga sidumata, ilma servituudi põhimõtete rakendamata nö (lühi või pikemaajaliste) rendiparkimiskohtadena, mis võimaldab parkimiskohtade ristkasutuse ning parkimiskohtade 24/7 parema kasutuse.

 Sõiduki jagamise teenuse kavandamisel jääb parkimiskohtade arv arvutusliku normatiivi piiridesse, lisakohti mitte kavandada.

 Ehitusprojekti koostamisel peab lähtuma ehitusloa taotlemise hetkel kehtivast normatiivist ja mitte ületada parkimisnormi brutopind/200-le.

 Jalgrataste parkimiskohtade arv ja taristu peavad vastama Tallinna rattastrateegia 2018 – 2028 nõuetele.

 Bussipeatuste juurde kavandada jalgrataste pargi ja reisi võimaldamiseks rattahoidikud.  Teed, parkimiskohad jm liiklusrajatised peavad vastama standardi EVS 843:2016

„Linnatänavad“ nõuetele.  Pos 7 krundile planeeritud lasteaiale tagada eraldatud juurdepääsud lasteaeda teenindavale

transpordile ja lastevanematele kes lapsi lasteaeda toovad.  Ehitusprojektide koostamisel tänavalahenduste väljatöötamisel tuleb arvestada kehtivate

tänavatüüpide põhimõtetega. 4.3.1 Vertikaalplaneerimise tingimused Planeeritav ala asub merepinnast keskmiselt ca 2-3 meetri kõrgusel ning on väikese languga Paljassaare tee poolt mere suunas. Vertikaalplaneerimise üldised põhimõtted:  Tagada planeeringualalt sajuvee ärajuhtimine (planeeritava ala sajuvee torustike

dimensioneerimisel arvestada tingimusega katusehaljastuse ning parkide puhul imbub vähemalt osa sajuveest pinnasesse).

 Kruntide hoonestamisel tuleb ehitamise staadiumis näha ette planeeringus säilitatavatena näidatud puude kaitsmine.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

50

4.4 KESKKONNAKAITSEALASED ETTEPANEKUD Vastavalt detailplaneeringu algatamise korraldusele on planeeritavale alale koostatud keskkonnamõju strateegiline hindamine (koostaja OÜ Hendrikson & Ko). Aruande terviktekst on detailplaneeringu lisade all. KSH töögrupi hinnangul on detailplaneeringu lahenduse elluviimine võimalik. Seda eeskätt seetõttu, et kavandatud tegevusel ei ole leevendavate meetmete rakendamisel olulist negatiivset mõju ei looduskeskkonnale (rohevõrgustik, Natura võrgustiku alad, põhjavesi, (linna-)maastik, taimestik, merekeskkond jne) ega piirkonna sotsiaal-majanduslikule ja kultuurilisele keskkonnale. Pigem nähakse detailplaneeringu realiseerumisest tulenevat positiivset mõju linna sotsiaal-majanduslikule arengule läbi linnaruumi transformeerumise endisest/praegusest kesklinnalähedasest tööstus- ja sadamaalast kaasaegseks mitmeotstarbeliseks (polüfunktsionaalseks) ja kvaliteetseks linnaruumiks. Põhialternatiividena oli vaatluse all kaks alternatiivi: arendaja poolt kavandatud tegevuse elluviimine ning 0-alternatiiv ehk kavandatavast tegevusest loobumine ning olemasoleva olukorra säilimine. Planeeringuala iseloomustavad olulisemad aspektid on:  Planeeritav ala on hetkel suletud ning piirdeaiaga ümbritsetud kinnine sadama

territoorium, kus paiknevad tollilaod, lao- ja tootmishooned koos sadamahoonete ja rajatistega.

 Planeeringuala kontaktvöönd on oma hoonestuselt väga mitmekesine – siin kohtuvad väga erineva ilmega vabaplaneeringulised äri-, tootmis- ja elamukvartalid. Kontaktvööndis paiknevad mitmed detailplaneeringud, mis on erinevates staadiumites – osa veel algatamata, paljud kehtestatud.

 Ehitusgeoloogilised tingimused territooriumil on keerulised ja muutlikud. Aluspõhja moodustavad planeeringualal Alam-Kambriumi Lontova kihistu savi ja aleuriit. geoloogilise lõike ülemise osa täitepinnas, mille all levib merelise geneesiga liivpinnas. Liiva all esineb kuni 2...6,5 m paksuselt vähese tugevusega möll- ja savipinnased. Moreen paikneb maapinnast 6...15 m sügavusel. Pinnasevesi on kogu alal kõrgel, jäädes maapinnast keskmiselt 1...2 m sügavusele.

 Piirarvu elutsoonis ületav naftaproduktide sisaldus pinnases esines mitmel uuritud krundil (laboritulemuste järgi). Metallidega reostust esines ühel krundil. Visuaalse hinnangu järgi pinnase reostust naftaproduktidega enamasti ei täheldatud (pinnasel puudus naftasaadustele iseloomulik lõhn ja värvus). Ainult ühes puuraugus tuvastati pinnasel nõrk naftaproduktide lõhn ja õrn kile veepinnal. Tegemist on pikka aega kasutuses olnud tööstuspiirkonnaga. Platsidel on olnud erinev kasutus, seega ka reostusallikad võisid paikneda hajutatult. Üldine reostuspilt näitab, et enam reostunud on alad, mis on aktiivsest kasutusest väljas.

 Esimene aluspõhjaline põhjavee kompleks on Eesti põhjavee kaitstuse kaardi alusel planeeritaval alal maapinnalt pärineva reostuse eest suuremas osas suhteliselt kaitstud, osaliselt nõrgalt kaitstud, pinnakatte paksus jääb 10-15 meetri vahele.

 Osaliselt ületas alalt võetud veeproovis naftasaaduste sisaldus piirnormi vees. Tõenäoliselt sisaldab pinnasevesi kogu alal naftaprodukte. Raskemetallid tavatingimustes vees ei lahustu, ka laboritulemuste järgi metallide suurenenud sisaldust pinnasevees ei täheldatud. Reostunud pinnasevee puhastamine on raskesti teostatav, kuna reostusallikate

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

51

määratlemine on keeruline. Need võivad asuda väljaspool kõnealust territooriumi ning saastunud pinnasevesi võib liikuda krundile külgnevatelt aladelt.

 Arvestada radooniohuga ning kasutada kompleks lahendust so vundamendi tuulutussüsteeme ning radoonikilet. Vundamenti läbivad kommunikatsioonid hoolikalt hermetiseerida, lisaks hea ventilatsioon. Selliselt on võimalik tagada ohutu radoonitase hoones. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

 Detailplaneeringualale teostas dendroloogilise ekspertiisi maastikuarhitek Britt Mäekuusk. Maa-alal kasvavad puud on väga erinevad nii vanuselt, liigiliselt kui ka otstarbelt. Need võib jaotada: istutatud puud ja loodusliku tekkega puud. Enamik puid objektil on hooldamata, mis tekib peremeheta territooriumitel aastakümnete jooksul.

 Planeeringualale ei ulatu kaitse- ega hoiualad (vt Joonis 2.8). Alast põhja pool, Paljassaare poolsaare põhjaosas, paikneb Paljassaare hoiuala. Vabariigi Valitsuse määrusega (RTI 2005, 38, 300) määrati Paljassaare hoiuala kaitseeesmärkideks EL nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi elupaikade kaitse.

Olulisimate detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus kaalutud aspektidena saab välja tuua järgmist:  Seniste sadama- ja tööstusalade järkjärguline muutmine nö avatud linnaaladeks on

tänapäeval mereäärsetes linnades loomulik linnade arengu tendents. Sellega tekitakse juurde kvaliteetset linnaruumi, mis omakorda mõjub positiivselt inimeste elamis- ja töötamisvõimalustele kaasaegses keskkonnas. Seeläbi on võimalik saavutada tervema ja rahulolevama elanikkonna kujunemine.

 Kokku on planeeringualale planeeritud 1 lasteaed, mida võib täiendada lastehoiuteenusega.

 Koolikohtade vajaduse konkreetseks hindamiseks otsene vajadus puudub, kuna lähiaastatel jätkub kooliealise elanikkonna vähenemine ning pigem on prioriteediks olemasoleva koolivõrgu säilitamine piisava õpilastearvu tagamisega.

 Planeeringuga kavandatu loob väga head eeldused piirkonnas jalgsi ja jalgrattaga liiklemiseks ning võimaldab ühendusi ka lähialadega, piki rannaäärset promenaadi ka linna keskusega. Kergliikluse kasutamiseks eelduste loomine omab kaudset positiivset mõju ka inimeste tervisele.

 Turvalisuse küsimus on kompleksselt seotud muude sotsiaalprobleemidega. Üksnes parem planeering ei saa pakkuda lahendusi uute või olemasolevate elamupiirkondade turvalisuse probleemidele. Kuritegevuse põhjused tulenevad sotsiaalsetest ja majanduslikest põhjustest, mida tuleb lahendada kompleksselt. Turvanõudeid arvestaval planeeringul ja projektil on oma osa kuritegude ärahoidmisel, kuid arvestada tuleb ka asjaoludega, nagu tööpuudus, vaesus, sotsiaalsed pinged ja elamute halb hooldamine või hüljatus.

 Planeeringuala pinnase pinnaseõhus uraani (raadiumi) sisalduse järgi arvutatud radooni ja pinnaseõhus otsemõõdetud radooni sisaldusele tuginedes järeldub, et vastavuses Eestis kasutatava pinnase liigitusega pinnaseõhu radoonisisalduse järgi (EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“) kuuluvad alad, kus levib looduslik või lubjakivi killustiku rikas täitepinnas, normaalse radooniriskiga alade kategooriasse.

 Hoonete projekteerimisel soovitame täiendavalt uurida radooni sisaldust pinnases konkreetses asukohas ja vastavalt uuringu tulemustele näha vajadusel ette leevendavad

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

52

meetmed. Juhul kui loobutakse täiendavast uuringust, tuleb järgida radooniohutu hoone projekteerimiseks ette nähtud meetmeid.

 Paljassaare reoveepuhastusjaam on oma olemuselt võimaliku spetsiifilise lõhna allikaks. Ettevõttele on väljastatud vastav välisõhu saaste luba ja ametlikke kõrvalekaldeid sellest ei ole esinenud. Et hoida ära reoveepuhasti lõhna levimist elupiirkonda on veepuhastusjaamale määratud kuja, mille alale ei ole lubatud uute eluhoonete ehitus. Käesolev planeeringuala ei ulatu üheski punktis Paljassaare reoveepuhastusjaama kujasse. Juba 2013 aastal täheldati KSH-s et AS Tallinna Vesi andmetel kujast (300 m) väljastpoolt lõhnakaebusi esitatud ei ole. 2025 aastaks on Tallinna Vesi teinud täiendavaid tehnoloogilisi muudatusi oma reoveepuhastusjaamas, et võimalikku lõhnareostust veelgi vähendada. Lõhna hajumist tänase uuendatud tehnoloogiaga on modelleeritud 2025 aastal lõhnatundide kaadil AS Tallinna Vesi keskkonnakompleksloa nr KKL-509326 taotlusel:

Käesoleva detailplaneeringu ala ei ulatu üheski punktis 15% aasta lõhnatundide alasse. Planeeringuala ja 15% lõhnatundide ala vahele jääb vähemalt 250m. KSH hinnangul ei ole võimalik piirata detailplaneeringu realiseerimist olukorras, kus ametlikult ja dokumenteeritud on teadmine et veepuhastusjaamas toimuv tegevus on igati seaduslik ja normidele vastav. Sellegi poolest peab kinnisvara ostja, rentija või kasutaja arvestama enne ostuotsuse tegemist, rentimise või kasutusele võtmist võimaliku planeerinualal lõhnahäiringu riskiga.

 Võimaliku mürahäiringu hindamisel Kajaja Acoustics OÜ poolt 17.12.2024 koostatud mürauuringus toodud tingimustest ja lähtutakse Sotsiaalministri 11.02.2017.a määruse

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

53

nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” nõuetest.

 Kuigi Paljassaare poolsaare arendustegevused võivad oluliselt suurendada piirkonna liikluskoormusi, piirab liiklusmüra järsku tõusu eeldatavasti aset leidev oluline muudatus liikluse koosseisus, kuna suur osa praeguseid tööstuspiirkondi teenindavast raskeliiklusest (ligi 20 % olemasolevast liikluskoosseisust) asendub äri- ja elamupiirkondi teenindavate ning külastavate tavasõidukitega.

 Analüüsitud saasteainetest võib vaadeldaval alal suhteliselt kõrgeid NO2 ja PM10 kontsentratsioone esineda ainult tee läheduses (20-30 m teest) ning piirväärtuste lähedased kontsentratsioonid on seotud eelkõige halbade hajumistingimuste kokkulangemisega. Teele lähimatel planeeritavatel hoonestusaladel võib esineda tahkete osakeste piirväärtuste ületamisi halbade hajumistingimuste korral, seda muidugi ainult maksimaalse liiklusprognoosi realiseerumisel (enam kui 40 00 sõidukit tipptunnis), kuid ka siis jäävad ületamised tõenäoliselt aastas lubatud kordade piiresse.

 Analüüsitud saasteainetest võib vaadeldaval alal suhteliselt kõrgeid NO2 ja PM10 kontsentratsioone esineda ainult tee läheduses (20-30 m teest) ning piirväärtuste lähedased kontsentratsioonid on seotud eelkõige halbade hajumistingimuste kokkulangemisega. Teele lähimatel planeeritavatel hoonestusaladel võib esineda tahkete osakeste piirväärtuste ületamisi halbade hajumistingimuste korral, seda muidugi ainult maksimaalse liiklusprognoosi realiseerumisel (enam kui 40 00 sõidukit tipptunnis), kuid ka siis jäävad ületamised tõenäoliselt aastas lubatud kordade piiresse.

 Detailplaneeringualast lõuna- ja kagusuunas asuvate ettevõtete õhusaastet käsitleti eeldades, et ettevõte Netaman Ships Repair OÜ jätkab mõnda aega tööd ka käesoleva planeeringu realiseerimise ajal. Vastavalt nimetatud ettevõtte õhusaaste lubadele on tegemist lokaalse mõjuga saastajatega, mille mõjuala (ehk 10 % saastatuse taseme piirväärtusest) ulatub maksimaalselt 100-150 m kaugusele allikast, piirväärtuste lähedased kontsentratsioonid jäävad aga ainult ettevõtete territooriumile.

 Detailplaneeringuga tehakse ettepanek planeeringuala ulatuses Läänemere rannaala ehituskeelu vööndi ulatuse (50 meetrit veepiirist ja üleehitusservituudiga alal 20 meetrit veepiirist) vähendamiseks, sest planeeringualal jääb olemasolev hoonestus veepiirist ehituskeeluvööndisse. Ehituskeeluvööndi ulatuses on läbi planeeringuala piki kalda kaijoont planeeritud 25 meetri laiune rannapromenaad.

 Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi suurendamist ja vähendamist reguleerib looduskaitseseadus (§40). Arvestades detailplaneeringuala praegust antropogeenset olemust ei kaasne ehituskeeluvööndi vähendamisega täiendavat negatiivset keskkonnamõju. Suur osa juba olemasolevast ehitatud keskkonnast detailplaneeringu realiseerimisel rekonstrueeritakse (n olemasolev kai) ning antakse sellele inimkasutuses uus funktsioon (promenaad), kuis seeläbi ala ja selle kasutus pigem korrastub võrreldes praegusega ning keskkonnariskid vähenevad.

 Häid lahendusi kasutades ei kaasne detailplaneeringuga kavandatu elluviimisel olulist negatiivset mõju pinnasele.

 Planeeringuala reostusuuringute tulemusena tuleb hoonestuse rajamisel reostunud aladele kasutada leevendavaid meetmeid (nt eemaldada reostunud pinnas hoonete alt ja asendada puhta täitepinnasega, muruplatside ja mänguväljakute rajamisel tuleks samuti saastunud pinnase ülemine osa eemaldada või katta puhta pinnasega, et välistada inimeste või lemmikloomade kokkupuude saastunud pinnasega. Reostunud pinnasevesi tuleb drenaažitorustikega kokku koguda, puhastada lokaalsetes puhastusseadmetes ning juhtida kokkuleppel võrgu valdajaga kas sademevee või reovee kanalisatsiooni. Lahendust täpsustatakse ehitusprojektide koostamise staadiumis.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

54

 Koostatava detailplaneeringuga ei kavandata ehitiste rajamist merre ning ei ole teada olemasolevate kaide rekonstrueerimise vajadus, mistõttu otseselt Paljassaare lahte arendustegevus ei mõjuta. Rannapromenaadi rajamisel tuleb projekteerimise etapis uurida kaide tehnilist seisukorda, sellest tulenevalt määrata rekonstrueerimise ulatus ning kaaluda keskkonnamõju hindamise läbiviimist.

 Kanalisatsioon on planeeringualal lahkvoolne. Maa-aluste korrusparklate põrandapesuvesi juhitakse reoveekanalisatsiooni, maapealse parkla sademetevesi puhastatakse enne eelvoolu juhtimist lokaalpuhastis. Aladel, kus vertikaalplaneerimine seda võimaldab, võib sadevee juhtida merre, vajadusel puhastades see enne lihtsas kompaktses puhastis (liiva- õli püüdur).

 Heade lahenduste puhul ei esine kavandatava tegevuse realiseerimisel olulist negatiivset mõju veekeskkonnale. Laiemas perspektiivis paraneb põhja- ja pinnaveekvaliteet, kuna tööstuslikud funktsioonid piirkonnas kaovad ning elamu- ja ärifunktsiooniga aladel samaväärselt reostust ei teki.

 Paljassaare sadama süvendustööde KMH (EGK, 2002) raames võeti sadamast 9 proovi, mille reostuskomponentide sisaldust ja nende vastavust kehtivatele normatiividele hinnati, sh 2 proovivõtupunkti paiknes koostatava detailplaneeringu alal. Vastavalt reostusnäitajatele Paljassaare sadama akvatooriumi põhjasetetes ületab üldnaftaproduktide ja plii sisaldus pinnases mõlemas punktis sihtarvu pinnases, kuid on väiksem piirarvust pinnases (elutsoonis). Vase, kaadmiumi ja tsingi sisaldus jääb ühes punktis alla sihtarvu, teises ületab veidi sihtarvu, kuid jääb alla piirarvu pinnases. Arseeni, elavhõbeda kroomi ja nikli sisaldus jääb mõlemas proovivõtupunktis alla sihtarvu pinnases.

 Kui praegu (ja varem) on ala olnud peamiselt kaubalaevade kasutuses, siis kavandatava detailplaneeringu ellu viimisel mereäärse ala funktsioon mõnevõrra muutub - suureneb jahtide ja väikelaevade osakaal ja väheneb kauba- jms laevade osakaal. Ei saa väita, et laevatamise intensiivsus suureneb, pigem muutub laevatamise eesmärk. Seetõttu ei saa ka laevatamisega seotud mõju linnustikule oluliseks pidada.

 KSH raames viidi läbi Natura hindamine, tuginedes peamiselt Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhisele „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“ (koostaja K. Peterson, Säästva Eesti Instituut, 2006). Asjakohase Natura-hindamise käigus tuvastati, et poolsaarel kavandatavate arenduste ja muude tegevuste elluviimisel esineb mõju Paljassaare hoiualale külastuskoormuse võimaliku suurenemise näol. Seega tuleb rakendada Natura-hindamises (vt ptk 3.11. Natura hindamine) välja toodud leevendavaid meetmeid.

Planeeringu elluviimisel ei ole ehitisi, mille ehitusprojekti koostamisel tuleks praeguse teadmise kohaselt ja õigusaktidest tulenevalt kindlasti läbi viia täiendav keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajalikkust tuleb kaaluda tankla projekteerimisel (ehitusloa menetlus), sillaprojektide koostamisel (ehitusloa menetlus) ja kaide rekonstrueerimisel (ehitusloa menetlus). Muudel juhtudel tuleb keskkonnakaitse nõuete ja põhimõtetega arvestada ehitusprojektide koostamise koosseisus. Lõppjäreldus: KSH töögrupi hinnangul on detailplaneeringu lahenduse elluviimine võimalik. Seda eeskätt seetõttu, et kavandatud tegevusel ei ole leevendavate meetmete rakendamisel olulist negatiivset mõju ei looduskeskkonnale (rohevõrgustik, Natura võrgustiku alad, põhjavesi, (linna-)maastik, taimestik, merekeskkond jne) ega piirkonna sotsiaal-majanduslikule ja kultuurilisele keskkonnale. Pigem nähakse detailplaneeringu realiseerumisest tulenevat

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

55

positiivset mõju linna sotsiaal-majanduslikule arengule läbi linnaruumi transformeerumise endisest/praegusest kesklinnalähedasest tööstus- ja sadamaalast kaasaegseks mitmeotstarbeliseks (polüfunktsionaalseks) ja kvaliteetseks linnaruumiks. 4.4.1 Haljastus ja heakord Paljassaare sadama-ala haljastuse hinnang on koostanud aprillis 2025 Britt Mäekuusk ning selle terviktekst asub Lisa 1 all. Dendroloogilise inventeerimise alal hinnati 212 haljastuslikku objekti. Alal kasvavate puude tervislik seisund ning dekoratiivsus on kesine. Väärtuslikke ja olulisi puid märgiti 48% kogu hinnatud puittaimede hulgast. Säilitada väärtuslikud ja olulised puud ning jälgida väheväärtuslike seisundit. Kaevetööde teostamisel vältida jämedate juurte, madalamate okste ja puutüvede vigastamist. Puittaimede haljastuslikule hinnangule on juurde lisatud tabel puittaimede andmetega (Lisa 1 tabel 2), tabel taksonite nimekirjaga koos ladinakeelsete vastetega (Tabel 1), dendroloogiline plaan puittaimede haljastusliku väärtuse hindamisega (joonis DND-4- 01 ja DND-4-02). Lisas 2 on toodud maastikuarhitekti kutsetunnistus. Soovitused olemasoleva haljastuse säilitamiseks, hoolduseks ja täiendamiseks: • Säilitavatel puudel teha hoolduslõikust, jälgida, et puudel säiliks liigiomane võra. Kaskede puhul ajastada hoolduslõikused väljapoole varakevadist mahlajooksu aega. • Puude kärpimised ja kujunduslõikused peab läbi viima kogemustega ja kutsetunnistusega arborist. • Säilivate puude võrade all tuleb kaevetöödel ja mehhanismidega sõites võimalikult vältida puude maapinnalähedaste juurte kahjustamist. Soovitav on kasutada juurestiku kaitseks ajutistel sõiduteedel kas kilpe või rajada ajutised killustikteed. • Võimalusel tuleb säilitada puude jämedamaid kui 25 mm läbimõõduga juuri, sest jämedamate juurte läbikaevamisel võivad puud muutuda tormihellaks ja nakkuda suure lõikehaava kaudu kergesti juuremädanikest. Kaevetööd säilitatavate puude juurte piirkonnas tuleb teostada võimalusel kombineeritult kopaga ja käsitsi labidaga, et võimalikult vähe vigastada juuri. • Kaevetööde ajal tuleb vältida säilitatavate puude tüvede vigastamist, selleks tuleb lehtpuude tüved katta vähemalt 2 meetri kõrguste kaitselaudadega. • Ala projekteerimisel jälgida, et olemasoleva maapinna kõrgus puu juurekaela lähedal ei muutuks üle 10 cm. • Säilitada võimalust mööda väärtuslikud ja perspektiivikad puittaimed. • Säilitatavatele puudele tagada ehituse ajaks kaitsemeetmed ja mitte töötada juurestiku kaitsevööndis raskemehaanikaga. • Nooremaid, kompaktse võraga haljastuspuid, mis pole alal väga kaua kasvanud, on võimalik vajadusel ümber istutada. Ümberistutamist kaaluda ka hääbuvate noorte puude puhul, eelnevalt välja selgitada kehva kasvu põhjused (liiga sügav istutus, pakkematerjali olemasolu istutusaugus, muud vigastused või kahjurid).

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

56

4.4.2 Likvideeritava haljastuse loetelu Likvideeritavate puude asemele istutatavate haljastuse ühikute arv on arvutatud vastavalt Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määrusele nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ ja Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord. Asendusistutuste arvutustes on lähtutud järgmisest valemist:

 

3

321 *

kkk D haljastuse ühik

kus D – raiutava puu rinnasläbimõõt, mitme puu puhul läbimõõtude summa, cm; k1 – raiutava puuliigi koefitsient; k2 – raiutava puu seisukorra koefitsient;

k3 – raiepõhjuse koefitsient (arvutuses 0,5).

L ik

vi d

ee ri

ta va

p

u u

n r

P u

u li

ik

L ii

gi k

oe fi

ts ie

n t

k 1

T ü

ve d

ia m

ee te

r V

õi d

ia m

ee tr

it e

su m

m a(

cm )

D

V ää

rt u

sk la

ss

S ei

su k

or ra

k

oe fi

ts ie

n t

k 2

R ai

ep õh

ju se

k

oe fi

ts ie

n t

k 3

H al

ja st

u se

ü h

ik

L ik

vi d

ee ri

m is

e p

õh ju

s

Pos 1 131 sookask 0,5 36 III 1 0,5 24 Uus hoonestus 132 arukask 1 34 IV 0,2 0,5 19 Uus hoonestus 133 arukask 1 21 III 1 0,5 18 Uus hoonestus

KOKKU: 61 Pos 5

136 harilik viirpuu 1 h=4m III 1 0,5 ei arvutata Uus hoonestus 139 harilik mänd 2,5 19 III 1 0,5 25 Uus hoonestus 140 harilik mänd 2,5 19 III 1 0,5 25 Uus hoonestus 142 harilik mänd 2,5 18 III 1 0,5 24 Uus hoonestus 143 harilik mänd 2,5 11 IV 0,2 0,5 12 Uus hoonestus 144 harilik mänd 2,5 46 III 1 0,5 61 Uus hoonestus 145 harilik mänd 2,5 26 III 1 0,5 35 Uus hoonestus 146 harilik mänd 2,5 53 III 1 0,5 71 Uus hoonestus 147 harilik mänd 2,5 24 III 1 0,5 32 Uus hoonestus 148 harilik mänd 2,5 18 III 1 0,5 24 Uus hoonestus 149 harilik mänd 2,5 26 III 1 0,5 35 Uus hoonestus 150 harilik lumimari - h=2m III 1 0,5 ei arvutata Uus hoonestus 151 harilik saar 1 alla 8 IV 0,2 0,5 ei arvutata Uus hoonestus 152 harilik jalakas 1 22 III 1 0,5 18 Uus hoonestus 153 harilik viirpuu 1 h=7m III 1 0,5 ei arvutata Uus hoonestus 154 harilik viirpuu 1 h=7m III 1 0,5 ei arvutata Uus hoonestus 155 harilik viirpuu 1 h=2m III 1 0,5 ei arvutata Uus hoonestus 157 harilik lumimari - h=1m III 1 0,5 ei arvutata Uus hoonestus 160 harilik mänd 2,5 26 III 1 0,5 35 Uus hoonestus

KOKKU: 397

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

57

Pos 6 99 arukask 1 38 III 1 0,5 32 Uus hoonestus 100 harilik vaher 1 34 III 1 0,5 28 Uus hoonestus 101 harilik jalakas 1 40 III 1 0,5 33 Uus hoonestus 102 harilik vaher 1 48 III 1 0,5 40 Uus hoonestus 103 harilik jalakas 1 31 IV 0,2 0,5 18 Uus hoonestus 104 harilik jalakas 1 53 III 1 0,5 44 Uus hoonestus 105 harilik jalakas 1 47 III 1 0,5 39 Uus hoonestus 106 sookask 0,5 42 III 1 0,5 28 Uus hoonestus 109 harilik sirel - h=4m III 1 0,5 ei arvutata Uus hoonestus 110 harilik jalakas 1 37 IV 0,2 0,5 21 Uus hoonestus 111 harilik jalakas 1 22 IV 0,2 0,5 12 Uus hoonestus 112 võsa - - V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus

KOKKU: 184 Pos 7

56 suurelehine pärn 2 alla 8 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus KOKKU: 0 Pos 8

18 perekond paju 1 alla 8 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus 55 suurelehine pärn 2 alla 8 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus

KOKKU: 0 Pos 9

57 arukask 1 alla 8 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus 59 harilik vaher 1 13 IV 0,2 0,5 7 Uus hoonestus 62 raagremmelgas 0,5 27 IV 0,2 0,5 11 Uus hoonestus 63 harilik vaher 1 12 IV 0,2 0,5 7 Uus hoonestus 64 raagremmelgas 0,5 k: 12 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus 65 raagremmelgas 0,5 alla 8 IV 0,2 0,5 ei arvutata Uus hoonestus 66 raagremmelgas 0,5 alla 8 IV 0,2 0,5 ei arvutata Uus hoonestus

KOKKU: 25 Pos 10

19 raagremmelgas 0,5 alla 8 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus 25 harilik pihlakas 0,5 18 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus 28 harilik kirsipuu 1 23 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus 41 raagremmelgas 0,5 23 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus 42 perekond paju 1 45 IV 0,2 0,5 26 Uus hoonestus 43 raagremmelgas 0,5 32 IV 0,2 0,5 13 Uus hoonestus

54 harilik saar harilik vaher

1 alla 8 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus

KOKKU: 39 Pos 11

67 hariliku jalaka leinavorm

1 14 III 1 0,5 12 Uus hoonestus

68 metskibuvits - h=1,5

m III 1 0,5 ei arvutata Uus hoonestus

69 hariliku jalaka leinavorm

1 22 III 1 0,5 18 Uus hoonestus

70 hariliku sarapuu - 35 III 1 0,5 ei arvutata Uus hoonestus

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

58

punaselehine vorm 71 värd-forsüütia - h=2m III 1 0,5 ei arvutata Uus hoonestus 72 mägimänd - h=3m III 1 0,5 ei arvutata Uus hoonestus

KOKKU: 30 Pos 14

73 arukask 1 38 III 1 0,5 32 Uus hoonestus 74 palsamipappel 0,5 112 III 1 0,5 75 Uus hoonestus 75 harilik kirsipuu 1 31 III 1 0,5 26 Uus hoonestus 76 palsamipappel 0,5 22 III 1 0,5 15 Uus hoonestus 77 harilik kirsipuu 1 14 IV 0,2 0,5 8 Uus hoonestus 78 harilik kirsipuu 1 25 IV 0,2 0,5 14 Uus hoonestus 79 harilik saar 1 38 IV 0,2 0,5 22 Uus hoonestus 80 harilik kirsipuu 1 15 IV 0,2 0,5 9 Uus hoonestus 81 kuldkask 0,5 62 III 1 0,5 41 Uus hoonestus 82 arukask 1 51 III 1 0,5 43 Uus hoonestus 83 harilik saar 1 55 III 1 0,5 46 Uus hoonestus 84 palsamipappel 0,5 49 III 1 0,5 33 Uus hoonestus 86 palsamipappel 0,5 45 III 1 0,5 30 Uus hoonestus 98 harilik vaarikas - h=1m III 1 0,5 ei arvutata Uus hoonestus

KOKKU: 394 Pos 15

87 arukask 1 12 III 1 0,5 10 Uus hoonestus 88 arukask 1 alla 8 III 1 0,5 ei arvutata Uus hoonestus 89 arukask 1 9 III 1 0,5 8 Uus hoonestus 90 arukask 1 8 III 1 0,5 7 Uus hoonestus 91 arukask 1 21 III 1 0,5 18 Uus hoonestus 94 raagremmelgas 0,5 alla 8 IV 0,2 0,5 ei arvutata Uus hoonestus 95 harilik vaher 1 alla 8 IV 0,2 0,5 ei arvutata Uus hoonestus 96 arukask 1 24 IV 0,2 0,5 14 Uus hoonestus 97 harilik pihlakas 0,5 alla 8 IV 0,2 0,5 ei arvutata Uus hoonestus

165 raagremmelgas saarvaher kahevärviline paju

0,5 1

alla 8 IV 0,2 0,5 ei arvutata Uus hoonestus

166

arukask harilik toomingas kahevärviline paju aedõunapuu

1 49 IV 0,2 0,5 28 Uus hoonestus

KOKKU: 85 Pos 16

115 raagremmelgas 0,5 alla 8 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus 116 arukask 1 alla 8 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus 117 harilik jalakas 1 alla 8 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus 118 harilik jalakas 1 alla 8 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus 119 arukask 1 alla 8 IV 0,2 0,5 ei arvutata Uus hoonestus 120 raagremmelgas 0,5 26 IV 0,2 0,5 10 Uus hoonestus 121 harilik saar 1 11 IV 0,2 0,5 6 Uus hoonestus 122 raagremmelgas 0,5 15 IV 0,2 0,5 6 Uus hoonestus 123 raagremmelgas 0,5 25 IV 0,2 0,5 10 Uus hoonestus

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

59

124 raagremmelgas 0,5 11 IV 0,2 0,5 4 Uus hoonestus 125 raagremmelgas 0,5 alla 8 IV 0,2 0,5 ei arvutata Uus hoonestus 126 saarvaher 0,5 34 IV 0,2 0,5 14 Uus hoonestus 127 harilik hobukastan 2 47 III 1 0,5 55 Uus hoonestus 128 harilik viirpuu 1 26 IV 0,2 0,5 15 Uus hoonestus

KOKKU: 120 Pos 19

9 harilik saar 1 alla 8 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus 10 punane leeder - alla 8 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus 11 arukask 1 alla 8 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus

KOKKU: 0 Pos 20

1 harilik vaher 1 48 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus 2 raagremmelgas 0,5 alla 8 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus 3 harilik pihlakas 0,5 23 IV 0,2 0,5 9 Uus hoonestus 4 raagremmelgas 0,5 alla 8 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus 5 harilik kirsipuu 1 alla 8 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus 6 harilik kirsipuu 1 20 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus 7 harilik pihlakas 0,5 52 IV 0,2 0,5 21 Uus hoonestus 8 harilik jalakas 1 63 III 1 0,5 53 Uus hoonestus

KOKKU: 83 Pos 26

169 raagremmelgas 0,5 alla 8 IV 0,2 0,5 ei arvutata Uus hoonestus 170 arukask 1 alla 8 IV 0,2 0,5 ei arvutata Uus hoonestus 171 raagremmelgas 0,5 alla 8 IV 0,2 0,5 ei arvutata Uus hoonestus 172 perekond paju 1 alla 8 IV 0,2 0,5 ei arvutata Uus hoonestus 173 raagremmelgas 0,5 alla 8 IV 0,2 0,5 ei arvutata Uus hoonestus

KOKKU: 0 Pos 30

130 harilik mänd 2,5 alla 8 IV 0,2 0,5 ei arvutata Uus hoonestus KOKKU: 0 Pos 32

134 harilik vaher 1 alla 8 IV 0,2 0,5 ei arvutata Uus hoonestus 135 harilik saar 1 15 IV 0,2 0,5 9 Uus hoonestus 137 raagremmelgas 0,5 13 IV 0,2 0,5 5 Uus hoonestus 138 harilik tamm 2,5 alla 8 IV 0,2 0,5 ei arvutata Uus hoonestus

KOKKU: 14 Pos 33

15 perekond paju 1 alla 8 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus 16 perekond paju 1 alla 8 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus 108 sookask 0,5 32 III 1 0,5 21 Uus hoonestus 113 raagremmelgas 0,5 47 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus 114 raagremmelgas 0,5 alla 8 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus 129 saarvaher 0,5 alla 8 IV 0,2 0,5 ei arvutata Uus hoonestus

KOKKU: 21 Pos 39

167 arukask 1 alla 8 IV 0,2 0,5 ei arvutata Uus hoonestus 168 pappel prk 1 89 IV 0,2 0,5 50 Uus hoonestus

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

60

KOKKU: 50 Pos 40

85 palsamipappel 0,5 44 III 1 0,5 29 Uus hoonestus 92 palsamipappel 0,5 81 III 1 0,5 54 Uus hoonestus 93 harilik tamm 2,5 alla 8 III 1 0,5 ei arvutata Uus hoonestus

KOKKU: 83 Pos 43

58 harilik saar suurelehine pärn

2 alla 8 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus

KOKKU: 0 Pos 45

174 perekond paju 1 alla 8 IV 0,2 0,5 ei arvutata Uus hoonestus KOKKU: 0 Paljasaare tee

175 palsamipappel 0,5 8 IV 0,2 0,5 3 Uus hoonestus 176 must pappel 1 51 IV 0,2 0,5 29 Uus hoonestus 177 palsamipappel 0,5 66 III 1 0,5 44 Uus hoonestus 178 must pappel 1 39 IV 0,2 0,5 22 Uus hoonestus 179 must pappel 1 41 IV 0,2 0,5 23 Uus hoonestus 180 palsamipappel 0,5 41 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus 181 palsamipappel 0,5 51 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus 182 palsamipappel 0,5 67 IV 0,2 0,5 27 Uus hoonestus 183 palsamipappel 0,5 61 IV 0,2 0,5 24 Uus hoonestus 184 palsamipappel 0,5 72 III 1 0,5 48 Uus hoonestus 185 rabe remmelgas 1 51 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus 186 rabe remmelgas 1 42 IV 0,2 0,5 24 Uus hoonestus 187 rabe remmelgas 1 41 V - 0,5 ei arvutata Uus hoonestus 188 palsamipappel 0,5 81 IV 0,2 0,5 32 Uus hoonestus 193 palsamipappel 0,5 55 IV 0,2 0,5 22 Uus hoonestus 194 palsamipappel 0,5 51 IV 0,2 0,5 20 Uus hoonestus 195 palsamipappel 0,5 56 IV 0,2 0,5 22 Uus hoonestus 209 harilik saar 1 19 III 1 0,5 16 Uus hoonestus 210 harilik saar 1 21 III 1 0,5 18 Uus hoonestus 211 harilik saar 1 21 III 1 0,5 18 Uus hoonestus 212 hõberemmelgas 1 167 III 1 0,5 139 Uus hoonestus

KOKKU: 531 KOKKU: 2228

Märkused: 1. *Asendusistustuse kohustust ei rakendata ehitiste ehitamisel, mis antakse linna omandisse

või kasutusse. 2. „pos –„ likvideeritavad puud on planeeringuala sees. Detailplaneeringuga pole määratud

pos nr. Kogu planeeringualale kavandatud hoonete ja teede ehitamiseks ning tehnovõrkude paigaldamiseks tuleks likvideerida 151 objekti. Väärtusklasside alusel on planeeritud likvideerida:

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

61

 60 III väärtusklassi kuuluvat objekti;  59 IV väärtusklassi kuuluvat objekti;  32 V väärtusklassi kuuluvat objekti. Maksimaalne asendusistutuse arvestuse aluseks olev haljastuse ühikute arv on 2228. Kehtestamisele mittekuuluva planeeringu osa on pos nr 11-13, pos 42 ja pos 44. Pos nr 11 mitterealiseerimise korral jääb likvideerimata 6 III väärtusklassi kuuluvat objekti. Pos nr 11 maksimaalne asendusistutuse arvestuse aluseks olev haljastuse ühikute arv on 30. Seega osaliselt vastuvõtmisele ning kehtestamisele kuuluval planeeringuala maksimaalsel elluviimisel asendusistutuse arvestuse aluseks olev haljastuse ühikute arv on 2228-30=2198. Arvutustega saadud haljastuse ühikute arv on esialgne ja see arv võib lahenduse täpsustamisel järgnevates projekteerimisstaadiumites muutuda. Lõplik istikute arvu määramiseks vajalik haljastuse ühikute arv saadakse raieloa menetlemise käigus pärast ehitusloa väljaandmist. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:  Haljastuse ühikute asendusistutus, mida ei ole võimalik teha planeeringualal, rajatakse

linnaosavalitsuse või Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti poolt määratud kohta. Kõik istikute istutused peavad olema kooskõlas EVS 843:2016 standardiga „Linnatänavad”.

 Tagada I ja II väärtusklassi ning kõrghaljastuse säilimine.  Säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega

teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte kavandada. 4.4.3 Maastikukujunduse üldpõhimõtted Detailplaneeringu maastikukujunduse üldpõhimõtete aluseks on OÜ Ars Projekt koostatud Paljassaare sadama-ala struktuurplaani lisamaterjal – Paljassaare sadama ala piirangud, kvaliteedistandardid ja linnaehituslikud printsiibid ning arhitekt Indrek Allmanni koostatud planeeringulahendus. Maastikukujundusse tuleb põimida viiteid ala endistele funktsioonidele ja ära kasutada olemasolevat tööstuspärandit, rajatisi (sadamakraanad, raudteerööpad jne) ja looduslikke eeldusi. Suurtele rohealadele, mis läbivad erinevate omanike maa-alasid tuleb tellida eraldi eskiis- projektid (pargialad, puiesteed ja rannapromenaad), et tagada alade kujunduslik ühtsus ja vältida funktsioonide kattumist. Maastikukujunduse projekteerijad tuleb kaasata teede projekteerijate töösse, et tagada maastikukujunduse projekti teostumine. Basseinide lahendused tuleb projekteerida koos hoonestusega ja siduda rannapromenaadiga ühtseks tervikuks. Sisehoovide katusehaljastus tuleb projekteerida koos hoonetega, et tagada konstruktsioonide vajalik kandevõime.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

62

Kõikide rohealade, ka basseinide ja sisehoovide materjalide ja vormikeele valikul tuleb lähtuda sellest millisesse tsooni nad kuuluvad. Maastiku kujundamisel ja materjalide ning väikevormide valikul tuleb lähtuda maa-ala üldisest identiteedist, et tekiks ühtne linnakeskkond. Kogu Paljassaare struktuurplaani ala läbib autoteedest eraldatud roheliste koridoride võrgustik jalakäijatele ja kergliiklusele. Isikupärase keskkonna loomiseks tuleb maastikukujundusse põimida viited ala endistele funktsioonidele (kraanad, rööpad, kivisöehunnikud, tsisternid). Liigse monotoonsuse vältimiseks on maa-ala jagatud kolmeks eriteemaliseks tsooniks, need on linna, mere ja looduse tsoon. Igas tsoonis tuleb kasutada ühtse kujundusega sildu, valgusteid ja väikevorme. Oluline on tagada kunsti, disaini ja kultuuri suur osatähtsus linnaruumis. Välisruum peab pakkuma mitmekesiseid kasutusfunktsioone (male, sport, restoran, mäng, teater, rulasõit). Maastikukujundus peab peegeldama päeva ja aastaaegade muutumist ning pakkuma kaitset ilmastikuolude eest. Meretsoonile iseloomulikud lähtekohad on: elav väikelaevandus, modernsed vormid, tegevused, materjalid, kaasaegne euroopalik mereäärne linnaosakeskus. Mereteema sümbol on elementidest vesi ja sellega seonduv. Iseloomulik on viimistletus, täisnurkne vormikeel, astmeline ja rampidega maastik, väärtuslikud taimed ja puud või viljapuud. Mereteema materjalid on teras, betoon, laudis, klaas, kumm. Looduse tsoonile on lähedane tiheda urbanistliku keskkonna hajumine hõredamaks elamualaks, linnuala ja liivaranna lähedus, pinnasevormid ja vaba joon. Elementidest on sümboliks tuul ja sellega seonduv. Iseloomulik on tahumatus, vormikeel on vabakujuline, maastik on laugjas, taimestik ja puuliigid on kasvukohajärgsed. Loodusteema materjalid on puit, puitliiprid, looduskivi, pilliroog, köied. A. Rohealade tüübid Paljassaare sadama-ala struktuurplaan näeb ette haljastusega liigendatud alade jaotamist viieks tähtsamaks osaks; rannapromenaad, puiesteed, basseinid, pargid, sisehoovid. 1. Rannapromenaadi kujundamisel arvestada vaadete tekkimisega ning tagada kaitse ilmastiku eest. Oluline roll on multifunktsionaalsusel (sport, kultuur, vaba aeg). Tagada tuleb juurdepääs veele. Rannapromenaadi kujundamiseks tuleb ehitusprojekti staadiumis läbi viia arhitektuurivõistlus ning rannapromenaadi aluseks võtta arhitektuurivõistluse võidutöö. Haljastuse osakaal peab olema ala 30 %. Kujundamisel võib toetuda Paljassaare sadama-ala struktuurplaanis esitatud ideedele. Promenaadi laiuseks on kavandatud 25 meetrit, mis laius võimaldab paigutada ära kõik promenaadi funktsioonid ning sobib linliku tihedusega.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

63

Näited võimalikest rannapromenaadi lahendustest. 2. Puiesteed, mille ülesandeks on liigendada teid ning luua rohelisi koridore. Oluline on projekteerida teed ja trassid nii, et need jätavad kogu puiestee ulatuses maksimaalselt ruumi kõrghaljastusele. Teedeäärsed parkimiskohad on samuti liigendatud kõrghaljastuse abil. Puudealune ala taimestada kergestihooldatavate pinnakattetaimede või põõsastega. Kergliikluse ja jalakäijate teed eraldada teineteisest erinevaid pinnakattematerjale kasutades. 3. Basseinid (madalaveeline veeala) Planeeringuala kirdenurka on loodud planeeringuala hoonestuse varieerumiseks ja mitmekesistamiseks uus hoonestustüpoloogia nn Väike-Veneetsia ning alale kavandatud hoonete vaheline ala on jäetud merega ühendatud basseinide alaks, et alal oleks tagatud vee- elemendi sidusus elamute vahel. Basseinide lahendused on ette nähtud projekteerida ehitusprojekti staadiumis pinnase süvendamise teel paralleelselt koos hoonestusega ja siduda rannapromenaadiga ühtseks tervikuks mida on võimalk kasutada ka rekreatsioonialana. Basseinides on looduslik merevesi ning basseinidesse ei ole planeeringualalt sademevett juhitud.

Bassein hoonestuse keskel. 4. Parkide rajamisel tuleb arvestada reljeefsusega, astmelisusega, roheliste koridoridega juurdepääsude ning vaadete tagamisega veele ning mänguväljakute, sportimisvõimaluste loomisega. Vajadusel rajada suurematesse parkidesse ka wc-d. 5. Sisehoovide puhul on oluline projekteerida haljasalad koos hoonetega, et tagada konstruktsioonide vajalik kandevõime. Liigendamiseks kasutada erinevaid pinnakatteid, reljeefi (tõstetud ja süvistatud istutusalad), mitmekesist haljastust, materjalide ja vormikeele valikul lähtuda tsoneeringust ning kasutada väikevorme (pingid, pergolad, valgustid).

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

64

Vaated võimalikele katusehaljastuse lahendusele. Avalikus ruumis on ette nähtud kohad kunstile, mis loovad linnaruumis fookuspunkte, rõhutavad olemasolevaid jalakäiguteede sõlmkohti ja toovad esile territooriumi eripära. B. Spordipargid, mänguväljakud Elamukvartalite sisehoovidesse tuleb rajada mänguväljakuid naabruskonna lastele. Samuti tuleb mänguväljakuid, tegevusobjekte rajada haljasaladele, avaliku ruumi muudesse sõlmpunktidesse ning promenaadile. Spordiväljakute jaoks on sobivad kohad parkides, elamukvartalite sees, promenaadil, lasteaia läheduses. Rularampide rajamisel kaaluda osaliselt maa sisse süvendatud rampide rajamist. Piirdevõrguga spordiplatsid saavad paikneda ka parklate või muude hoonete katustel. C. Kunst, väikevormid Ehitusprojektis määrata ka kohad kunstile avalikus ruumis. Kunst ja disain loovad linnaruumis fookuspunkte, rõhutavad olemasolevaid jalakäiguteede sõlmkohti ja toovad esile territooriumi isikupära. Kunstiteosed peavad andma viiteid ala endistele funktsioonidele ja peegeldama päeva- ja aastaaegade muutumist. Paljassaare sadama-alal kasutatav kunst peaks olema mitmekülgne, hõlmates ka maastikukunsti (land-art) ning heli- ja valgusinstallatsioone. Merelise meeleolu loomisele aitab kaasa ulatuslik vee-elementide kasutamine nii kunstiteoste kui maastikukujunduselementidena. Mänguväljakute isikupärasemaks muutmisel võiks lisaks tavapäraste mänguvahenditele kasutada ka funktsionaalseid skulptuure, mida lapsed saavad mängimiseks kasutada. Lisaks tavapärasele käiguteede valgustusele tuleb objektide esile toomiseks pimedal ajal kasutada ka ulatuslikult meeleoluvalgustust. Isikupärasema keskkonna teket soodustavad ka erikujundusega tänavavalgustid. Maa-alal on plaanis korraldada ka mitmeid kultuuriüritusi, seetõttu tuleb maastikukujunduse raames luua vabaõhuürituste ja välinäituste korraldamiseks vajalikud tingimused. D. Valgustus Valgustus võidab aega, pikendab ajaliselt ala aktiivse kasutuse ajavahemikku. Valgustada tuleb promenaad, arhitektuurikonkurssidega või arhitekti eelvalikuga lahendatavad alad, promenaadi äärde jääva ala veeäärsed fassaadid, jalakäigukujad, tänavad, väljakud, pargid.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

65

Tänavatel ning kergliiklusteedel peab olema tagatud piisav sooja tooniga valgustus pimedal ajal, tagamaks liiklusohutus kui turvalisus. Valgustirida on eri tsoone ühendav tänavaruumi element. Valgustid peavad kandma sõnumit, et jalakäija on kogu ala peategelane. Valgustid peavad olema ühtlased kogu teelõigu ulatuses. Valgustite valikul lähtuda struktuurplaani ala teematsoonidest. Olulisteks valgusobjektideks on eeldusi kujuneda lahte ületaval lahtikäival kergliiklussillal ja sadamat külastavatel laevadel. E. Jalakäiguteed, jalgrattaliiklus Struktuurplaani tänavate võrgustik ja avalik ruum on kavandatud jalakäijasõbralikuks keskkonnaks. Tänavatel peavad olema laiad kõnniteed, küllaldane valgustatus, rikkalik haljastus, puhkekohad, kunst. Nii lõuna- kui põhjakail on jalakäijatel kui ka jalgratturitel lisaks peatänavale võimalik liigelda kõrvaltänavatel, kaldapromenaadil või ainult kergliiklejatele eraldatud kvartalisisestel tuulevaiksetel liikumisteedel. Struktuurplaani alal on aimatav tihenev läbiv kergliiklus, eelkõige marsruudil Sitsi ristmik - Pikakari / Ecobay. G. Jahisadam Paljassaare tuulte eest varjatud sadamal on parimad looduslikud eeldused kujuneda jahisadamaks – euroopalikuks marina’ks. 4.4.4 Müra ja õhusaaste Planeeringuala mürataset ning välisõhu kvaliteeti on põhjalikult analüüsitud OÜ Hendrikson & Ko koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes (vt Lisa 3 KSH aruande peatükid 3.4 ja 3.5). Täiendavalt on koostatud keskkonnamüra hinnang Kajaja Acoustics OÜ poolt (vt Lisa 9, Töö nr 20260-01, täiendatud variant 04.10.2025). Koostatud Paljassaare sadama-ala detailplaneeringu keskkonnamüra hinnang koosneb piirkonna tööstus- ja liiklusmüra hinnangust olemasolevas ning perspektiivses olukorras mille alusel on detailplaneeringu põhijoonisel tähistatud eraldi tingmärgiga fassaadide alad kuhu ei ole lubatud eluruumide rajamine normijärgsest müratasemest kõrgema mürataseme puhul. Keskkonnamüra hinnang on koostatud detailplaneeringu faasis, kus ehitiste arhitektuurne lahendus, paiknemine, hoone kasutusotstarvete jaotus, samuti liikluse ja liikuvuse lahendus ei ole täpselt määratletud. Samuti tuleb arvesse võtta, et detailplaneeringu etappide realiseerimise perioodil (planeeringu elluviimise periood on hinnanguliselt 15-25 aastat) võivad seadusandlus ja tegelik keskkond (s.h näiteks liiklusmüra ja autode määr) muutuda. Hoonete projekteerimisel tuleb koostada täiendavad mürauuringud, et selgitada täpne ülesanne ja kitsendused. Hoonete projekteerimisel koostatakse uued müra uuringud ja projekteeritakse lahendused vastavalt kehtivatele normidele ja olukorrale. Müra nõuete täitmiseks on võimalik rakendada nii ehituslikke meetmeid kui ka arvestada seda ruumiplaneerimises (fassaadide tagasiasted; müratõkke piirded; müra-mittetundlikute ruumide paigutamine; maastikuarhitektuursed meetmed müra leevendamiseks jne).

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

66

Vastavalt koostatavale Põhja-Tallinna üldplaneeringule (vastu võetud 18.09.2025) ning seda ellu viivatele detailplaneeringutele on Paljassaare piirkond muutumas segafunktsiooniliseks linnapiirkonnaks. Sellest tulenevalt kaotatakse perspektiivses olukorras Paljassaare sadama- ala DP piirkonnast peamised tööstusmüra allikad. Seni kuni eksisteerib tööstusmüra allikana, tuleb sellega arvestada. Tööstusmüra hinnata täiendavalt mürauuringutes hoonete kavandamise ajahetkel. Hooned asuvad reoveepuhastusjaama vahetus läheduses ning tuleb arvestada võimaliku haisuhäiringuga ja vajaduse projekteerida filtersüsteemid. Hoonete ventilatsioonisüsteemide õhuvõtuavasid ei ole soovituslik projekteerida hoonete reoveepuhastusjaama poolsetele külgedele. Edasistes etappides tuleb teha täiendavad mürauuringud, mille raames saaks vajadusel täpsemalt hinnata ja arvestada võimalike müraallikatega (nt perspektiivne trammitee, tehnoseadmed, veetramm jms). Samuti hinnata konkreetsemalt hoonetele mõjuvat mürataset korruste kaupa. Lähimad planeeritavad hooned jäävad väikepaadisadamast minimaalselt 25 m kaugusele ning seega jäävad väikelaevade ja mootorpaatide tekitatavad lühiajalised maksimaalsed müratasemed madalamaks kui 75 dB. Liikluse (sh veesõidukid) poolt tekitatava maksimaalse müra piirtase on 85 dB päeval ning 75 dB öösel, seega ei ole väikelaevade poolt tekitatav müra tõenäoliselt norme ületav. Päeva keskmiste normväärtuste (ekvivalentmüra) ületamine on veelgi vähetõenäolisem, kuna see nõuaks väga tihedat veesõidukite liiklust kogu päeva lõikes. Siiski on mõistlik võimalike häiringute minimiseerimiseks ja vältimiseks kaaluda alljärgnevate soovituste järgimist: ● Ainult direktiivi 2003/44/EÜ nõuetele vastavate veesõidukite lubamine; ● Ajalised piirangud veesõidukitega liiklemisele (üldiselt mitte lubada öiseid tegevusi); ● Kiiruspiirangud kaldalähedases tsoonis liikumisel; ● Väikelaevade tehniline teenindamine, mis võib tuua kaasa ülemäärast müra (nt remont), planeeringuga ette ei nähta ja seda tuleb vältida. Detailplaneeringu põhijoonisel tähistatud eraldi tingmärgiga fassaadide ala, kus on normist kõrgem müratase ning ette nähtud allpool loetletud müraleevendusmeetmete rakendamine: Täiendavad müraleevendavad nõuded ehitusprojektide koostamiseks:  Detailplaneeringu põhijoonisel tähistatud fassaadidel, kus piirväärtus ületatakse, tuleb

projekteerimisel rakendada täiendavaid müraleevendusmeetmeid, näiteks klaasitud rõdusid ja terrassid, topeltfassaadi, lisaklaasi avatäidete ees, müratundlike ruumide paigutamist vaiksemale küljele ning kõrgendatud heliisolatsiooniga avatäiteid või kavandada antud alale äripinnad.

 Kui kasutatakse topeltfassaadi või lisaklaasi avatäidete ees, siis sellisel juhul on avatäidetele mõjuvad müratasemed madalamad ja avatäidete osas saab lähtuda ca 5-10 dB madalamatest müratasemetest võrreldes fassaadile arvutuslikult mõjuvate müratasemetega (sõltub valitud lahendusest). Müratasemete vähenemine ei ole suurem, kuna tegemist on üldjuhul osaliselt avatud konstruktsiooniga. Tavaliselt kasutatakse selliste lahenduste korral lamineeritud klaase kogupaksusega 8-10 mm ja vahekaugus põhifassaadini ≥ 200 mm.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

67

 Kui kasutatakse klaasitud rõdude ja terrasside lahendust avatäidete ees, siis sellisel juhul on avatäidetele mõjuvad müratasemed madalamad ja avatäidete osas saab lähtuda ca 15- 20 dB madalamatest müratasemetest võrreldes fassaadile arvutuslikult mõjuvate müratasemetega (sõltub valitud lahendusest). Kuna klaasitud rõdudega ja terrassidega on võimalik moodustada suletud konstruktsioon, siis on selle mõju müratasemetele suurem võrreldes topeltfassaadi või lisaklaasiga akende ees.

 Paljassaare teepoolsetel fassaadidel kasutatakse topeltfassaadi või avatäidete ette paigaldatavat lisaklaasi, võib avatäidetele mõjuv müratase olla sõltuvalt lahendusest fassaadile mõjuvast arvutuslikust müratasemest ligikaudu 5–10 dB madalam. Klaasitud rõdude ja terrasside kasutamisel võib avatäidetele mõjuv müratase olla ligikaudu 15–20 dB madalam.

 Lisaks hoonete fassaadidel rakendatavatele müraleevendusmeetmetele tuleb arvestada detailplaneeringus kavandatud välialade funktsionaalset jaotust. Paljassaare tee ja planeeritava hoonestuse vahele jääv haljasala on kavandatud avalikult kasutatava haljasalana. Nimetatud ala ei ole kavandatud elanike aktiivseks puhkealaks ega rekreatsioonialaks, ega laste mänguväljakute alaks.

 Elanike aktiivne puhke- ja rekreatsiooniala, sealhulgas laste mänguväljakute ala, on kavandatud hoonestuse hoovialale ehk sisekvartalipoolsele alale. Hoonete paiknemine loob hoovialale Paljassaare teelt liiklusmüra suhtes täiendava müravarjestuse ning modelleerimistulemuste kohaselt jäävad planeeritud hoovialad mürakategooria sihtväärtuse piiresse.

 Kuivõrd Paljassaare tee puhul on tegu perspektiivselt kõrge liikluskoormusega teega, on ette nähtud planeeringuala Paljassaare teepoolsete hoonete ruumide jaotamisel vältida enamuste müratundlike ruumide (nt magamistubade) paigutamist tänavapoolsele küljele või kasutada hoone tänavapoolsetele külgedele suurendatud helipidavusega aknaid.

 Fassaadide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada, et siseruumide müratase ei ületaks helirõhu piirväärtusi vastavalt sotsiaalministri 12. novembri 2025. a määrusele nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“.

 Ehitusseadustiku § 11 kohaselt peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud nii, et seal oleks tagatud hügieen, tervis ja keskkonnaohutus, sh piisav õhuvahetus ja tervislik sisekliima. Majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded"7 § 5 lõike 1 kohaselt peab eluruumis olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse.

 Uutele ehitatavatele korterelamutele kohalduvad ka hoone energiatõhususe miinimumnõuded. Seetõttu on planeeringualale kavandatud korterelamutes otstarbekas ette näha mehaaniline soojustagastusega sissepuhkeja väljatõmbeventilatsioon vastavalt standardile EVS-EN 16798-1:2019/NA:2019.

 Siseruumide müra normtasemete täitmine toimub suletud avatäidete korral; see ei tähenda mitteavatavate akende kavandamist. Avatäited võivad olla avatavad, kuid nõutav õhuvahetus ja tervislik sisekliima tuleb tagada mehaanilise ventilatsiooniga ka olukorras, kus aknad on suletud. Õhuvõtuavad tuleb võimalusel kavandada hoone väiksema müratasemega fassaadipoolele või varustada vajadusel helisummutitega, et vältida liiklusmüra kandumist siseruumidesse ventilatsioonikanalite kaudu.

 Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada standardi EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” liiklusmüra normtasemeid elamutes ja ühiskasutusega hoonetes.

 Vastavalt standardile EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tuleks projekteeritavate ehitiste välispiirete konstruktsioonide heliisolatsiooni hindamisel

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

68

ja üksikute elementide valimisel rakendada välispiirde ühisisolatsiooni indeksit R’tr,s,w, vastavalt keskkonnamüra taseme suurusele, ehitise tüübile ja ruumikasutusotstarbele. Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul tuleb rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717.

 Vastavalt standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tabelis 6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule tuleks projekteeritava hoone välispiirete konstruktsioonid projekteerida minimaalselt selliselt, et kõrge müratasemega tänava poole jäävate mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 35…45 dB, olenevalt projekteeritava hoone ruumide otstarbest ja lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele mõjuvast liiklusmüratasemest.

 Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.

4.4.5 Insolatsioonitingimused Detailplaneeringuala lähiümbruses olemasolevaid elamuid ei ole ning seega puudub vajadus olemasolevate eluhoonete insolatsioonianalüüsi tegemiseks. Planeeritud alale on kavandatud üle 50% osakaalu ulatuses äripindasid ja vähemas mahus elamispindasid. Kuna planeeritud hoonete kavandatavad sihtotstarbed ongi valdavalt määratud nii, et alumistel korrustel on äripinnad ja kõrgematel korrustel elamispinnad ning detailplananeeringu staadiumis ei ole elamispindade täpsed asukohad planeeritud hoonestusalas teada kuna need selguvad arhitektuurses lahenduses ehitusprojekti staadiumis, siis on detailplaneeringu p. 4.2.1 alla lisatud tingimus, ehitusprojektide koostamisel lähtuda planeeritud hoonete loomuliku valguse ja insolatsioonitingimuste tagamiseks EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega esitatud nõuetest. 4.4.6 Jäätmekäitlus Tallinna haldusterritooriumil määrab jäätmehoolduse korra kohustuslikult kõikidele juriidilistele ning füüsilistele isikutele Tallinna Linnavolikogu kehtestatud „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“. Olmejäätmete taaskasutamiseks võimalikult suures ulatuses tuleb olmejäätmeid koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse selleks ette nähtud kohtades. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks: Olmejäätmete kogumiskoht (jäätmemaja) kavandada juurdepääsuteede äärde oma kruntidele nii, et prügiautol oleks tagatud hea juurdepääs. Võimalikud asukohad on tähistatud põhijoonisel. Täpne asukoht määratakse ehitusprojektis arvestades Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 16 nõudeid.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

69

4.4.7 Pinnasereostuse likvideerimine Pinnase- ja pinnasevee seisundi ülevaate Paljassaare tee ja mere vahelisel alal on koostanud IPT Projektijuhtimine OÜ. Analüüsi koostas Pille Sedman. Koostatud aruandes analüüsitakse keskkonnareostust Paljassaare poolsaare kaguosas, Paljassaare tee ja mere vahelisel alal. Samuti antakse juhised reostuse mõju minimeerimiseks. Reostusuuring on koostatud Kobra OÜ poolt mais 2025 ja uuringus kasutati kahe eelnevalt teostatud reostusuuringu andmeid:  IPT Projektijuhtimine OÜ töö nr 05-08-0528  IPT Projektijuhtimine OÜ töö nr 04-08-0404 Analüüsil arvestati välitööde käigus puurimisel saadud andmeid (pinnase visuaalne hinnang: lõhn, värvus) ning laboritulemusi. Tegemist on pikka aega kasutuses olnud tööstuspiirkonnaga. Platsidel on olnud erinev kasutus, seega ka reostusallikad võisid paikneda hajutatult. Üldine reostuspilt näitab, et enam reostunud on alad, mis on aktiivsest kasutusest väljas. Uute ehitiste ja trasside rajamisel on tõenäoliselt vanad reostusallikad, ka reostunud pinnas eemaldatud. Kuna uut reostust ei lisandu, on selliste alade keskkonnaseisund rahuldav. Reostuse mõjud, leevendavad meetmed ja tingimused ehitusprojektide koostamiseks. Naftaproduktid ja raskmetallid on ohtlikud vahetul kokkupuutel saastunud pinnase- ja pinnaseveega, raskmetallid akumuleeruvad lisaks taimedes. Naftaproduktide puhul on tervist kahjustav lenduvate komponentide sissehingamine. 1 Reostunud pinnas tuleb hoonete alt eemaldada ja asendada puhta täitepinnasega. Eriti

pöörata tähelepanu sellele lasteaia ja mänguväljakute rajamisel. 2 Muruplatside (mänguväljakute) rajamisel tuleb samuti saastunud pinnase ülemine osa

eemaldada või katta puhta pinnasega, et välistada inimeste või lemmikloomade kokkupuude saastunud pinnasega. Asfaltplatside puhul seda vajadust ei ole.

3 Drenaažiga tuleb tagada see, et saastunud pinnasevesi ei tõuseks asendatud täitepinnasesse.

4 Reostunud pinnasevee mõju saab vähendada suunates pinnasevee drenaažiga hoonetest eemale ning kavandada põrandatele isolatsioon, vältimaks lenduvate ühendite sattumist hoonesse.

5 Likvideerida kõik lahtised kraavid, kuhu võib saastunud vesi koguneda. 6 Sadama akvatooriumi osas reostunud setete likvideerimise osas arvestada, et tegemist on

vana laevaremonditehase alaga ning võib eeldada, et mere põhjas võib esineda tributüültina sisaldavat setet. Enne akvatooriumis toimuvate tööde algust peab võtma merepõhja setteproovid ning reostuse esinemisel nägema ette selle likvideerimise.

7 Iga etapi ehitusloa taotlemisega esitada antud maa-ala reostusuuring ja reostuse likvideerimise kava (saneerimiskava).

Vabariigi Valitsuse 26.04.2004. a määrus nr 122 „Jäätmete tekitamiseks jäätmeluba vajavate tegevusvaldkondade tegevuste täpsustatud loetelu ning tootmismahud ja jäätmekogused, mille puhul jäätmeluba ei nõuta“ määratleb jäätmete tekitamiseks jäätmeluba vajavate

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

70

tegevusvaldkondade tegevuste täpsustatud loetelu ning tootmismahtu iseloomustavate näitajate arvväärtused, millest väiksema arvväärtusega tegevuste juures ei nõuta jäätmeluba. 4.5 TULEOHUTUSNÕUDED Planeering vastab siseministri 30.03.2017.a määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja planeeritud hoonete hoonestusalad on olemasolevatest ja planeeritud hoonetest määratud vähemalt 8 m kaugusele.  Projekteerimisel arvestada Eesti Standardit EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7:

Ehitistele esitatava tuleohutusnõuded“.  EVS 812-6:2012+A+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“  Päästetööde tegemiseks tagada päästemeeskonnale piisav juurdepääs tulekahju

kustutamiseks ette nähtud päästevahenditega. („Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ § 28 lg 2).

 Tule leviku takistamiseks on hoonete planeeritud tulepüsivusklass TP-1.

Detailplaneeringus on ette nähtud normatiivsete hoonetevaheliste tuletõrjekujade tagamine või meetmete rakendamine tule leviku tõkestamiseks (tulekindlad konstruktsioonid, tulemüürid vms). Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega (minimaalselt 3,5 meetri laiused juurdepääsuteed kandevõimega 25 tonni, üle neljakorruseliste hoonete puhul lisaks ka hädaväljapääsuna kasutatava akna või rõdu juurde). Vajalik välistuletõrjevee vajadus on 30 l/s kolme tunni jooksul, mis saadakse tänavatele planeeritud tuletõrjehüdrantidest (hüdrantide vahekaugus minimaalselt 150 meetrit, teenindusraadius 200 meetrit, kusjuures igale hoonele tagada tuletõrjevesi minimaalselt kahe hüdrandi kaudu). Merepoolsete kruntide välistulekustutusvee vajaduse tagamiseks on kalda äärde planeeritud merevee baasil töötavad hüdrandid. Hoonete sisetulekustutusvee vooluhulk täpsustatakse ehitusprojektide staadiumis. Orienteeruv sisene tulekustutusvee vajadus: Q = 20 l/s. Välistulekustutusvee vajadus on 30 l/s kolme tunni jooksul, mis saadakse olemasolevatest ja planeeritavatest tuletõrjehüdrantidest. C kategooria ohtlikud ettevõtted Paljassaare tee 30 kinnistul asub AS Paljassaare Kalatööstus, mis on C-kategooria ohtlik ettevõte. Ettevõtte territooriumil asub ammoniaagi mahuti. Ohuks on mürgiste gaaside vabanemine. Päästeameti Põhja päästekeskuse poolt 2016.aaastal tehtud arvutuste kohaselt on ohuala raadiuseks 208 m. Uushoonestust on võimalik ohualadesse jäävatel kruntidel ehitada järgides õigusaktides ette nähtud kohustust kooskõlastada maa-ala planeerimine või ehitise kavandamine Päästeametiga. Paljassaare tee 30B kinnistul asub Baltimark OÜ, mis on C-kategooria ohtlik ettevõte. Ettevõttes käideldakse ammooniumnitraatväetist (graanulid). Tulekahju korral on ohuks mürgise suitsu levimine. Tulenevalt Baltimark OÜ poolt 2017.a koostatud riskianalüüsist on ohuala raadiuseks 500m. Nimetatud arvutusi on kinnitanud Päästeamet ja Tehnilise Järelevalve Amet. Paljassaare tee 30B kinnistu kuulub käesoleva planeeringuala arendajale ning on kuni planeeringu kehtestamiseni välja see hoone välja renditud ning seal on ohuala.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

71

Käesoleva detailplaneeringuga on ette nähtud likvideeritavaks ning tootmishoone asendatakse äri- ja eluhoonega (pos 24) ning seega on ohulala piir tähistatud planeeringu tugiplaanil kui enam mitte detailplaneeringu põhijoonisel, sest see on ette nähtud planeeringus likvideerida.

Märkus: Kaardirakenduses punase joonega tähistatud ohtlik etevõte on tänaseks juba likvideeritud ja ka planeeringu laendusega sinna uushoonestus ette nähtud ning sinisega tähistatud ohualadesse jäävatel kruntidel on võimalik peale ohualade likvideerimist. Vastav märkus on lisatud ka DP põhijoonise tingmärkides. 4.6 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmise ettepanekud:  Hoonete sissekäigud ühendada peamiste jalgradadega võimalikult vahetult.  Tagada akendest vaade ühiskasutatavatele aladele ning rajada hästivalgustatud

teedevõrgustik, mis vähendavad kuriteohirmu ning sissemurdmiste, vandalismi, vägivalla ohtu.

 Kvartalitesse on elavuse tekitamiseks kasutatud mitmesugust kooslust (äri- ja eluhooned, sotsiaalhooned), mis aitab vähendada kuriteohirmu.

 Linnakeskkonna arendamine – soodustada töökohtade loomist, ettevõtlust ja vaba aega sisustavate asutuste rajamist kohalikele elanikele.

 Vajadustele vastava tänavavalgustuse paigutamine vähevalgustatud kohtadesse, bussiootepaviljonidesse ja rahaautomaatide juurde, et tagada nähtavus.

 Planeeritavates elamukvartalites tagada hea loomulik jälgitavus (nt elumajade fassaadid vastakuti). Majadevaheline liiklus on sel juhul tõkestatud ja tänavast kujuneb ühiskasutusega ala, mis soodustab inimeste omavahelist läbikäimist. Sellisel alal äratavad võõrad kohe tähelepanu (naabrivalve).

 Keskkond varustada infoviitadega, et tagada selge arusaamine liikumisteede süsteemist ümbritsevas linnakeskkonnas.

 Ohustatud sissepääsudele osutada vajalik tähelepanu (nt soovitavalt kasutada videovalvet).

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

72

 Kõrgema kuritegevusriskiga ja aktiivse liikumisega piirkondades tuleb linna, turvateenust pakkujate ja politsei koostöös tagada patrullimine, vastavalt probleemsetele aegadele (nt sadamaala, kus liigub palju turiste, öösel pargid jms kohad).

Tehnilised erinõuded:  Kasutada vastupidavaid ukse- ja aknaraame, lukke ja aknaid (vähendab sissemurdmise

riski) ning vältida kergestisüttivaid materjale ja kasutada süttimatust materjalist prüginõusid, mis vähendavad süütamise riski.

 Turvalisuse suurendamiseks on soovitatav kasutada turvasüsteeme (näiteks videovalve, signaalkaardid, signalisatsioon sissepääsudes, liftides ja garaažis).

Oluliseks mõjuks elukeskkonnale hinnangu andmisel on turvalisuse tajumine ja inimeste kartus kuritegevuse ohvriks langeda. Turvalisuse küsimus on kompleksselt seotud muude sotsiaalprobleemidega. Üksnes parem planeering ei saa pakkuda lahendusi uute või olemasolevate elamupiirkondade turvalisuse probleemidele. Kuritegevuse põhjused tulenevad sotsiaalsetest ja majanduslikest põhjustest, mida tuleb lahendada kompleksselt. Turvanõudeid arvestaval planeeringul ja projektil on oma osa kuritegude ärahoidmisel, kuid arvestada tuleb ka asjaoludega, nagu tööpuudus, vaesus, sotsiaalsed pinged ja elamute halb hooldamine või hüljatus. Planeeringu elluviijad ja järelvalve teostajad ning turvalisuse eest igapäevaelus seisvad ametkonnad ja firmad peavad tegema koostööd nende probleemide lahendamisel eelkõige lähtuvalt ühiskondliku turvalisuse tervikliku tagamise põhimõtetest. 4.7 PLANEERINGUALAL VÕIMALIKU LÕHNA LEVIMINE Paljassaare reoveepuhastusjaam on oma olemuselt võimaliku spetsiifilise lõhna allikaks. Ettevõttele on väljastatud vastav välisõhu saaste luba ja ametlikke kõrvalekaldeid sellest ei ole esinenud. Et hoida ära reoveepuhasti lõhna levimist elupiirkonda on veepuhastusjaamale määratud kuja, mille alale ei ole lubatud uute eluhoonete ehitus. Käesolev planeeringuala ei ulatu üheski punktis Paljassaare reoveepuhastusjaama kujasse. Juba 2013 aastal täheldati KSH-s et AS Tallinna Vesi andmetel kujast (300 m) väljastpoolt lõhnakaebusi esitatud ei ole. 2025 aastaks on Tallinna Vesi teinud täiendavaid tehnoloogilisi muudatusi oma reoveepuhastusjaamas, et võimalikku lõhnareostust veelgi vähendada. Lõhna hajumist tänase uuendatud tehnoloogiaga on modelleeritud 2025 aastal lõhnatundide kaadil AS Tallinna Vesi keskkonnakompleksloa nr KKL-509326 taotlusel:

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

73

Käesoleva detailplaneeringu ala ei ulatu üheski punktis 15% aasta lõhnatundide alasse. Planeeringuala ja 15% lõhnatundide ala vahele jääb vähemalt 250 m. Seega ei ole käesolevas detailplaneeringus seadusest tulenevaid piirangud lõhnahäiringute osas. 4.8 Muudatused võrreldes algatatud lahendusettepanekuga, pärast

planeeringulahenduste avalikustamist tehtud muudatused ja teised olulised muudatused

 Vähendatud on planeeritud hoonestuse korruselisust ning ära jäetud varasemalt

kavandatud 14-korruselised hooned.  Vähendatud on planeeritud korterite arvu 2491-lt 1948-le.  Kavandatud parkimiskohti on vähendatud 3886-lt 1861-le.  Suurendatud on uue kõrghaljastuse osakaalu alal.  Varasemalt planeeritud kvartaalsete hoonestusalade keskelt on hoonemahud ära jäetud

ning nende asemel ette nähtud hoovialadel ka maaga seotus kõrghaljastuse alad.  Kõikides kavandatud arendusetappides on tagatud nn 15 minuti linnaosa toimimine, kus

on kavandatud nii äri-, ühiskondlik- kui ka elamuhoonestus.  Muudetud on planeeritud ala hoonestust ning kavandatud erineva tüpoloogiaga hooned.  Alale on kavandatud munitsipaallasteaed arenduse I etappi.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

74

5 TEHNOVÕRGUD Planeeritavale alale kavandatud tehnovõrkude paigutused ja liitumispunktide asukohad on põhimõttelised ja täpsustatakse ehitusprojektide koostamise staadiumis. Tehnovõrkude servituutide vajaduste kirjeldused on kantud põhijoonise GE-4 ehitusõiguse tabeli piirangute veergu. Eelprojektide (tööprojektide) koostamiseks (tänavate ja hoonete tehnovõrkude ehitusprojektid) taotleda võrguvaldajatelt uued tehnilised tingimused. Kavandatud tehnovõrkude planeerimispõhimõtted: • Mitut kinnistut teenindavad tehnovõrgud paigutatakse avalikule maale; • Tehnovõrkude paigutamisel arvestatakse EhS § 70 toodud põhimõttega; • Tagada tuleb planeeringuala naaberkinnistuid teenindavate tehnovõrkude toimimine; • Planeeringuala kinnistute liitumine tehnovõrkudega toimub tehnovõrkude omanikega sõlmitavate liitumislepingute kohaselt; • ÜVK torustike sh sademeveekanalisatsiooni torustikude kuuluvad või saavad kuuluma piirkonna vee-ettevõttele. 5.1 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 5.1.1 Üldosa Lahendus on koostatud vastavalt AKTSIASELTSi TALLINNA VESI 25.10.2024 väljastatud tehnilistele tingimustele nr PR/2449136-1. Planeerimisel on arvestatud järgmiste normide ja nõuetega:

 Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri  Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri  Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034  Eesti standard EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk  Eesti standard EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk  Eesti standard EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje

veevarustus  Eesti standard EVS 843:2016 Linnatänavad  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste kaitsevööndite ulatused, kehtestatud

Kliimaministri 12.09.2023.a. määrusega nr 57. 5.1.2 Veevarustus Planeeringuala veevarustus (15 l/s olme- ja tehniline vesi ning 20 l/s sisetulekustutusvesi) on lahendatud Paljassaare teele varem projekteeritud (Meridorf OÜ töö nr 023051-2) de315 mm ühisveetorustikust, mille kaudu on planeeritud alale ette nähtud ühendused. Planeeritud peaveetorustik on planeeritud ringsüsteemina läbi planeeritud ala.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

75

Planeeritud ala siseselt on igale planeeritud kinnistule ette nähtud veeühendus liitumispunktiga kinnistu piirist väljaspool. Planeeritud ala veevajadus kokku on: - majandus-joogivee Q = 864 m³/d. - sisene tulekustutus veevajadus: Q = 20 l/s Välistulekustutusvee vajadus on 30 l/s kolme tunni jooksul, mis saadakse olemasolevatest ja planeeritavatest tuletõrjehüdrantidest. Kasutusest väljajäävad veetorud likvideeritakse hargnemisel olemasoleva veetoruga. 5.1.3 Kanalisatsioon Olemasolev olukord Planeeritud ala kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Planeeritud reovee kanalisatsioon Planeeringuala reovee kanaliseerimise eelvooluks on Paljassaare reoveepuhastusjaam. Detailplneeringu lahenduse aluseks on vastavalt Merindorf OÜ tööle nr. 023051-2 Paljassaare põik T1 projekteeritud 2xde250mm survetorustik. Planeeringu alale on kavandatud isevoolne reovee kanalisatsiooni torustik mis suubub planeeritud ühiskanalisatsiooni pumplasse, mis rajatakse vastavalt AKTSIASELTS TALLINNA VESI nõuetele ja hakkab kuuluma AKTSIASELTSile TALLINNA VESI. Planeeritud pumpla on kavandatud eraldi kinnistule pos 67 ja pumpla kõrvale on kavandatud reguleeriva mahuti suurusega 200 m3 mis võimaldab reovee vastuvõtmist perioodil kui Paljassaare reoveepuhastusjaam reovett vastu ei võta. Reservmahuti peab võimaldama kuni 8h seisakut. Planeeritud survetorustikule on tagatud hooldus pos 11 kavandatud kergliiklustee kaudu. Pumpla ehitusprojekti koostmisel arvestada haisuilmingite neutraliseerimise ja generaatori kasutamise võimalusega. Igale kinnistule on ette nähtud reovee kanalisatsiooni ühendus liitumispunktiga kinnistu piirist väljapoole. Planeeritud ala reovee kanalisatsiooni arvutusäravool kokku on: Q = 864 m3/d. Planeeritud sademevee kanalisatsioon Sademevee ärajuhtimisel on arvestatud Altren Projekt OÜ poolt koostatud tööga nr 24013. Detailplaneeringu sademevee kanalisatsiooni eelvooluks on Paljassaare laht. Planeeringuala sademeveed kogutakse kokku tänava torustikega ja suunatakse merre. Sademevee koormuste vähendamiseks tuleb kasutada kogumistorusid või ühtlusmahuteid, mis paigaldatakse oma krundi piiresse. Paljassaare kvartali sademevee kanalisatsiooni arvutusäravool kokku on: Q = 1724 l/s. Sademevee vooluhulk tuleb ühtlustada kinnistute piires.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

76

Krundi liitumiskaevu ühendatava kinnistusisese isevoolse sademeveetoru läbimõõt on planeeritud maksimaalselt DN/OD 110 ja läbilaskevõime peab toru täite h/d = 0,95 korral olema maksimaalselt 10 l/s. Ehitusprojektis tuleb kinnistule enne sademevee ühiskanalisatsiooniga liitumist projekteerida vooluhulga regulaatorkaev millega piiratakse ja hoitakse automaatselt (mitte statsionaarses asendis sulgelemendiga) maksimaalset vooluhulka 10 l/s ka siis kui kinnistu torustik läheb valingvihmade korral surve alla. Regulaatorkaev on kinnistu sisese sademevee süsteemi osa ning kinnistu omaniku hallata. Regulaatorkaev ei ole kinnistu liitumispunkt. Ühtlustusmahutite või kogumistorude täpne asukoht lahendatakse ehitusprojektis. Kruntide liitumispunktid sademevee ühiskanalisatsioonivõrguga paiknevad kuni 1m krundi piirist väljapool, tänava maa-alal. Ehitusprojekti koostamisel arvestada Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 määrusega nr 18 „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“, millest lähtuvalt tuleb ehitusprojektis ette näha võimalusi krundi sademevee taaskasutamiseks. Kruntidele saab ette näha sademevee korduvkasutuse süsteeme, milles võib krundi sademevett kasutada oma krundi piires: haljastuse kastmiseks, põranda pesemiseks ning teistes protsessid. Hoonesiseselt parkla põrandalt kogutav vesi tuleb puhastada lokaalselt (õlipüüdja+ liivapüüdja) ja juhtida reovee ühiskanalisatsiooni. Sademeveetorusse juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama Keskkonnaministri 08.11.2019. määrusele nr 61 “Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” (Lisa 1 “Saastenäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed”). Järgnevates projekteerimise staadiumites määrata, kas on vaja sademeveesüsteemidele õlipüüdureid reostusnõuete täitmiseks. Kasutusest väljajäävad kanalisatsioonitorud likvideeritakse ja toru otsad suletakse kaevudes. Veeseaduse § 8 lg 2 määratleb, millistel juhtudel peab taotlema vee-erikasutusloa. Ehitusseaduse § 24 lg 1 p 11 sätestab, et ehitusloa väljastamisest keeldutakse, kui puudub vee erikasutusluba ja seaduse kohaselt on vee erikasutusluba nõutav. 5.1.4 VK-võrkude ehituse maht Veevarustus PE plasttoru 50 mm PN10 25 m PE plasttoru 63 mm PN10 25 m PE plasttoru 75 mm PN10 87m PE plasttoru 90 mm PN10 37 m PE plasttoru 110 mm PN10 330 m PE plasttoru 160 mm PN10 308 m PE plasttoru 200 mm PN10 1820 m PE plasttoru 500 mm PN10 1140 m

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

77

Reovee kanalisatsioon PVC või PE kanalisatsioonitorud 160 mm SN8 3220 m PVC või PE kanalisatsioonitorud 200 mm SN8 240 m PVC või PE kanalisatsioonitorud 250 mm SN8 330 m PVC või PE kanalisatsioonitorud 315 mm SN8 325 m PVC või PE kanalisatsioonitorud 400 mm SN8 275 m PVC või PE kanalisatsioonitorud 630 mm SN8 725 m Sademevee kanalisatsioon PP või PE kanalisatsioonitorud 200 mm SN8 1380 m PP või PE kanalisatsioonitorud 250 mm SN8 1232 m PP või PE kanalisatsioonitorud 315 mm SN8 1840 m PP või PE kanalisatsioonitorud 400 mm SN8 680 m PP või PE kanalisatsioonitorud 500 mm SN8 370 m PP või PE kanalisatsioonitorud 630 mm SN8 22 m 5.2 ELEKTRIVARUSTUS JA VÄLISVALGUSTUS Kruntide elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ kiri nr 483720, 14.10.2024 infoga, et ala ei asu Elektrilevi OÜ teeninduspiirkonnas vaid antud ala kohalik jaotusvõrgu ettevõte on Hundipea OÜ ning sellest lähtuvalt on elektrvarustuse lahendus lahendatud vastavalt Hundipea OÜ poolt 18.10.2024 väljastatud tehnilistele tingimustele.

Elektrikoormuste tabel 1

Pos nr

Nimetus

Arvutuslik elektrikoormus, Pa/Ia (kW/A) Planeeritav liitumine

Plan. aj nr 1 baasil

Plan. aj nr 2 baasil

Plan. aj nr 3 baasil

Plan. aj nr 4 baasil

Plan. aj nr 5 baasil

Plan. aj nr 6 baasil

Plan. aj nr 7 baasil

1 Ärihoone- korruselamu

1000/ 1600

Alajaama mp seadme klemmidel

2 Ärihoone- korruselamu

700/ 630+630

Liitumiskilp 3 Ärihoone 70/120 4 Ärihoone-

korruselamu 550/

500+500

5 Ärihoone- korruselamu

1000/ 1600

Alajaama

mp seadme klemmidel

6 Ärihoone- korruselamu

600/ 500+500

7 Lasteaed 200/ 315

Liitumiskilp

8 Ärihoone- korruselamu

400/ 630

9 Ärihoone- korruselamu

700/ 630+630

Alajaama

mp seadme klemmidel

11 Ärihoone- korruselamu

400/630

12 Ärihoone- korruselamu

600/ 1000

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

78

13 Ärihoone- korruselamu

500/ 400+400

Liitumis-kilp

14 Ärihoone- korruselamu

1000/ 1600

Alajaama

mp seadme klemmidel

15 Ärihoone- korruselamu

900/ 1000

26 Ärihoone- korruselamu

300/500

Liitumis-kilp 27 Ärihoone- korruselamu

250/400

28 Ärihoone- korruselamu

250/400

- Tänava- valgustus

30/50

Kokku (alajaamade

kaupa)

1770/ 3000

1550/ 2600

1700/ 3000

430/ 660

1100/ 1800

1000/ 1600

1700/ 3000

Tabel 1 kokku (koos eriaegsusega) 7000/11000

Elektrikoormuste tabel 2

Pos nr

Nimetus

Arvutuslik elektrikoormus, Pa/Ia (kW/A) Planeeritav liitumine

Plan. aj nr 8 baasil

Plan. aj nr 9 baasil

Plan. aj nr 10 baasil

Plan. aj nr 11 baasil

Plan. aj nr 12 baasil

16 Ärihoone- korruselamu

1400/ 2400

Alajaama

mp seadme klemmidel

17 Ärihoone- korruselamu

1000/ 1600

18 Ärihoone- korruselamu

450/ 400+400

Liitumiskilp

20 Ärihoone- korruselamu

450/ 400+400

Alajaama mp seadme klemmidel

21 Ärihoone- korruselamu

400/ 630

Liitumiskilp

22 Ärihoone- korruselamu

300/ 500

Alajaama mp seadme klemmidel

23 Ärihoone- korruselamu

300/ 500

Liitumiskilp

24 Ärihoone- korruselamu

500/ 400+400

Alajaama mp seadme klemmidel

25 Ärihoone 500/ 400+400

Liitumiskilp

Kokku (alajaamade kaupa)

1400/ 2400

1450/ 2400

850/ 1600

600/ 1000

1000/ 1600

Tabel 2 kokku (koos eriaegsusega) 4200/7500

Planeeritava ala tarbijad kokku

(koos eriaegsusega) 12000/22000

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

79

Planeeritava maa-ala tarbijate elektrivarustus on ette nähtud planeeritud 6/0.4kV trafoalajaamade baasil. Olemasolevad trafoalajaamad nr 1, 3, 4, 8, 12, 13 ja 14 likvideeritakse. Planeeritud trafoalajaamade elektrivarustuseks on ette nähtud asendada Paljassaare 110/6kV ja olemasoleva jaotusalajaama AJ-10 (Paljassaare põik 2a) vaheline keskpinge kaabeldus. Vajadusel rekonstrueeritakse jaotusalajaam AJ-10, planeeritavate alajaamade 6kV toiteliinid ehitatakse kaabelliinidena. Planeeritavate sisseehitatud trafoalajaamade osas peab olema tagatud vaba juurdepääs alajaamade ligi, sh veo- ja tõstetehnikaga. Alajaama ruumide kohal asuval korrusel ei tohi paikneda eluruume. Planeeritavad 0,4kV toitevõrgud ehitatakse kaabelliinidena, tarbija ühendamiseks objekti kilbiruumi paigaldatakse sisestuskilp, elektrienergia arvestus on ette nähtud kahetariifne.

Planeeritava ala läbivad kp ja mp kaablid likvideeritakse ja asendatakse uute kaablilõikudega.

Käesolev lahendus on põhimõtteline. Iga hoone sisestuskilbi asukoht täpsustatakse tööprojekti mahus (arvestades objekti arhitektuuriga). Konkreetse objekti elektrivarustuse tööprojekti koostamine (ka 6/0.4 kV alajaamade projekteerimine) toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste järgi.

5.3 VÄLISVALGUSTUS

Detailplaneeringu tänavavalgustuse osa lahenduse aluseks on Enefit AS poolt 08.10.2024 välja antud tehnilised tingimused nr 143. Tänavalõikude valgustuseks on ette nähtud LED-lampidega välisvalgustid. Valgustite värvsustemperatuur peab olema 3000 K, ülekäiguradadel peab olema min. 5000 K . Tänavavalgustite kaitseaste peab olema vähemalt IP66, vandaalikindlus vastavalt valgusti paigalduskõrgusele: 6 meetrit ja kõrgem - IK07 ja kuni 6 meetrit - IK08. Valgustid paigaldatakse koonilistele terasmastidele. Tänavavalgustuse toiteliinid ehitatakse kaabelliinidena.

Mastid paigaldatakse võimalikult ühtlase sammuga, arvestades ligipääsudega kruntidele. Tänavavalgustuse toiteliinid ehitatakse kaabelliinidena ning elektrivarustus on ette nähtud olemasoleva 0.4 kV lülituskilbi LJS279 baasil. Kõik valgustid (va. ÜKR valgustid ja ristmikud) peavad olema eelhämardatud vastavalt Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti poolt väljastatud hämardamisgraafikule. Valgusallikad peavad olema läbinud fotobioloogilise ohutuse testi ja vastama Eesti standardi EVS 62471 nõuetele.

Välisvalgustuse ehitamise vajadus liinimeetrina:

Paljassaare tee AXPK 4x35 kaabliga plasttorus ca 3200 m Kergliiklus- ja juurdepääsuteed AXPK 4x35 kaabliga plasttorus ca 6900 m

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

80

Tänavavalgustuse lahendus ning ehitusmahud täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel juhindudes energiasäästu ja valgusreostuse vältimise põhimõtetest. Tänavavalgustuse väljaehitamine toimub sõlmitava halduslepingu alusel ja rajatise haldaja poolt väljastatavatel tehnilistel tingimustel.

5.4 SIDEVARUSTUS

Detailplaneeringu ala sidevarustuse lahenduse aluseks on Telia Eesti AS 01.11.2024 väljastatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 39254352. Planeeringuga on ette nähtud individuaalne sidekanalisatsioonisisestus igale krundile. Planeeringualale jäävad olemasolevad sideliinirajatised, mis on suures osas ette nähtud likvideerida ning tõsta ümber ühiskondliku kasutuse sihtotstarbega maadele (transpordimaa). Telia asendusrajatistele tuleb seada isiklik kasutusõigus Telia kasuks. Planeeritud sidekanalisatsioon ehitatakse plasttorudest. Sidekanalisatsiooni hargnemistel kasutatakse r/b sidekaevusid ja haruühendusi. Sidekanalisatsiooni paigaldussügavus sõidutee all on min.1.0m, väljaspool sõiduteed 0.7m. Vastavalt „Asjaõigusseaduse Rakendusseadusele § 15” TeliaEesti AS sideehitiste (Paljassaare tee 18 hoones asuv mobiilivõrgusõlm PLJ ja Paljassaare tee 30 hoones asuvad siselevi seadmed PALJK, sidekanal, kaablid ja jaotusseadmed) väljakanne, abinõude rakendamine sideehitiste kaitseks ja isikliku kasutusõiguse (servituudi) lepingute sõlmimine väljakantavatele osadele toimuvad Tellija kulul. Objekti tööprojekti koostamine toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel.

5.5 SOOJUSVARUSTUS Planeeringuala jääb Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määrusega nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ kehtestatud kaugküttepiirkonda. Soojusvarustus on lahendatud kaugkütte baasil vastavalt AS Utilitas Tallinn väljastatud tehnilised tingimused 17.10.2024 nr 24TT-10967. Planeeringus on lahendatud soojavarustus kaugkütte baasil. Ühenduspunkt kaugküttetorustikuga on ette nähtud vastavalt Merindorf OÜ poolt koostatud ehitusprojektile nr 023051 Paljasaare teele projekteeritus kaugküttetorustikust. Otstarbekas ja tehniliselt võimalik ühenduskoht täpsustatakse projekteerimise ehitusprojekti käigus.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

81

Planeeritud kaugküttetorustikud on ette nähtud ehitada maa-alustena eelisoleeritud II isolatsiooniklassiga terastorudest, isolatsiooniklass täpsustatakse ehitusprojektis. Igale krundile on planeeritud oma liitumispunkt kas hoone soojussõlmes või kinnistu piiril. Planeeritava ala soojuskoormus on ca 14 MW. 5.6 Jahutus Planeeringus on lahendatud jahutus kaugjahutusvõrgu baasil. Ühenduspunkt kaugjahutusega on ette nähtud vastavalt Merindorf OÜ poolt koostatud ehitusprojektile nr 023051 Paljasaare teele projekteeritus kaugjahutustorustikust. Planeeritud alale (pos 64 transpordimaa kõrvale) on ette nähtud uus jahutuse pumpla mõõtudega 8000 x 10000 mm, mis varustab planeeringuala kaugjahutusega. Otstarbekas ja tehniliselt võimalik ühenduskoht täpsustatakse projekteerimise ehitusprojekti käigus. Pumpla vajaminev ligikaudne elektrivõimsus 400 kW ja see täpsustatakse järgnevates projekteerimise etappides. Planeeritud jahutuspumplale on ette nähtud ka ühendus kanalisatsiooniga. 5.7 Gaasivarustus Planeering näeb ette ka olemasoleva gaasitorustiku ümbertõstmist. Ennem ehitustegevust on vajalik küsida AS Gaasivõrk tehnilised tingimused ja projekteerida gaasitorustik ümber. Gaasi on lubatud alal kasutada ainult tehnoloogilise eesmärgil. Gaasivarustuse lahenduse aluseks on Aktsiaseltsi Gaasivõrk 03.10.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 3-6/254-24. Detailplaneeringus on kavandatud B-kategooria gaasitorustik planeeringu alale alates olemasolevast gaasitorustikust Paljassaare põik T1 (78401:101:1521) kinnistult. Detailplaneeringu alas on siseteedele ette nähtud projekteerimiseks gaasijaotusvõrk hargnemistega üksikute kinnistute juurde liitumispunktide määratlemisega kinnistute piirile. Täiendavad täpsemad nõuded gaasipaigaldisele ja gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemise osas väljastatakse eel-, põhi- või tööprojekti staadiumis tehniliste tingimuste väljastamisel, mille taotlemiseks pöörduda eposti aadressile: [email protected]

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

82

5.8 NÕUDED EHITUSPROJEKTIDE KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS TEHNOVÕRKUDE OSAS

Järgnevateks projekteerimisstaadiumiteks tellida võrgu valdajatelt tehnilised tingimused ning kooskõlastada tööprojektid kõigi võrguvaldajatega ning taotleda vee erikasutusload sademevete merre juhtimiseks. Sidevarustus:  Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada

sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS § 70 ja § 78 nõuetele.  Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest,

MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest.

 Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist.

 Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutse aega Telia Ehitajate portaalis.

 Ehitatavad liinirajatised on võimalik ühendada Telia Eesti AS üldkasutatava sidevõrguga. Elektrivarustus:  Ehitusprojekti koostamiseks täpsustada vajalikud koormused ja tellida uued tehnilised

tingimused.  Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga.  Tagada alajaamadele pidev ja piiranguteta ligipääs.  Erinevad tehnilised näitajad kooskõlastatakse projekteerimise käigus.  Ehituse perioodil tagada planeeringualaga piirnevate tarbijate katkematu varustamine

elektrienergiaga. Tänavavalgustus:  Tööprojekt kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga.  Põhi- või tööprojekti jaoks taodelda uued tehnilised tingimused.  Tänavavalgustus tuleb lahendada eraldi projektiga. Veevarustus ning reovee- ja sademeveekanalisatsioon:  Järgnevate projekteerimisstaadiumite (tänavate ja hoonete VK-ehitusprojektide)

koostamiseks taotleda AKTSIASELTSILT TALLINNA VESI tehnilised tingimused.  Planeeritavatele ja ümbertõstetavale vee- ja kanalisatsiooni ühistorustikele seada

AKTSIASELTSI TALLINNA VESI kasuks notariaalne servituut võõra kinnistu piires.  Veevarustuse ning reovee ja sademevee ärajuhtimise lahendused (sh kinnistuväliste vee ja

kanalisatsiooni ühistorustike väljaehitamise mahud) kuuluvad täpsustamisele ehitusprojekti koostamisel.

 Ehitusprojekti koostamisel korrigeerida planeeritud kõrghaljastuse paiknemist, tagada nõuetekohased vahekaugused tehnovõrkudest.

Soojavarustus:  Tellida täiendavad tehnilised tingimused ASi Utilitas Tallinn`st ning kooskõlastada

ehitusprojekti lahendus täiendavalt võrguvaldajaga.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

83

Gaasivarustus:  Majandus- ja taristuministri 14.04.2016.a määruse nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ § 1 lg 3 kohaselt tuleb ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks vajalike lähteandmete saamiseks teostada topo-geodeetiline uuring. Viidatud määruse § 28 lg 1 kohaselt tuleb maa-alune tehnovõrk kanda maa-ala plaanile, kusjuures esimene andmeallikas, millest lähtuda tuleb, on välimõõdistamine. Geodeetiline alusplaan esitada e-posti aadressile: [email protected].

 AS-i Gaasivõrk gaasipaigaldiste kaitsevööndis tööde planeerimiseks ja projektlahenduste koostamiseks taotleda tehnilised tingimused aadressil: [email protected]. Kaitsevööndis võib teostada töid ainult põhi- või tööprojekti olemasolul, mis tuleb samuti enne töödega alustamist esitada AS-le Gaasivõrk eposti aadressile [email protected]. Ilma põhi- või tööprojekti koostamiseta ei ole võimalik AS-l Gaasivõrk hinnata planeeritava tegevuse ohutust ning AS Gaasivõrk ei saa anda nõusolekut gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks.

 Gaasipaigaldise projekteerija peab omama gaasipaigaldise projekteerimise tegevusala registreeringut majandustegevuse registris, vähemalt kahe aastast kogemust gaasipaigaldiste projekteerimises ja vähemalt ühte gaasialase spetsialiseerumisega diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kutsetasemega 7.

 Gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks nõusoleku andmisel võivad AS Gaasivõrk seisukohad/nõuded täpsustuda/muutuda olenevalt planeeritavast tegevusest ja selle võimalikust mõjust. Täiendavad täpsemad nõuded gaasipaigaldisele ja gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemise osas väljastatakse eel-, põhi- või tööprojekti staadiumis täiendavate tehniliste tingimuste väljastamisel, mille taotlemiseks pöörduda e-posti aadressile: [email protected].

 Olemasoleva gaasitorustiku ümbertõstmiseks küsida tehnilised tingimused eel-, põhi- või tööprojekti koostamiseks, mille taotlemiseks pöörduda e-posti aadressile: [email protected].

 Pärast ehitustööde teostamist peavad AS Gaasivõrk gaasipaigaldised vastama õigusaktides ja standardites (sh standardis EVS 843) määratud nõuetele, sh peab olema tagatud gaasipaigaldise nõuetekohane sügavus. AS Gaasivõrk gaasipaigaldiste kaitseks tuleb ette näha meetmed tagamaks nende ohutus ehitustööde käigus.

 Gaasivõrguga liitumiseks on vajalik esitada avaldus, mis on leitav AS Gaasivõrk kodulehelt.

Jahutus:  Tellida täiendavad tehnilised tingimused ASi Utilitas Tallinn`st ning kooskõlastada

ehitusprojekti lahendus täiendavalt võrguvaldajaga.

Nõuded avalikule tänavamaale projekteeritavatele tehnovõrkudele ja rajatistele:  Tagada tehnovõrkude ja rajataiste projekteerimine EhS § 70 toodud põhimõte alusel, st

tagada tehnovõrkude paigutamisel maa otstarbekas kasutamine ning tagada tänavaruumi kaasaegne planeerimine ja kasutamine.

 Tehnovõrkude ja rajatiste paiknemine avalikul tänavamaal kooskõlastada ehitusprojekti staadiumis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

V DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOONDTABEL

Jrk nr

Kooskõlastav organisatsioon

Kooskõlastuse nr ja kuupäev

Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse originaali asukoht

Märkus

1 2 3 4 5 6 1 Maa-amet 08.07.2009

Nr 6.2-3/6603 Käesolevaga teatame, Maa-amet ei esita 16.06.2009 kooskõlastusele saadetud Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kinnistute ja lähiala detailplaneeringu lahendusele põhimõttelisi vastuväiteid tingimustel, et arvestatakse käesolevas kirjas toodud märkustega. Vt kiri Allkiri /Anne Toom/ peadirektori asetäitja kt peadirektori ülesannetes

Kiri TLPA arhiiv

2 Lennuamet 20.07.2010 Nr 4.6- 8/10/1989-2

Vastavalt Planeerimisseaduse §17 lg 2 kooskõlastame Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kinnistute ja lähiala detailplaneeringu töö nr 07142 märkusteta. Detailplaneering ei vaja täiendavat aeronavigatsiooni, lennuliikluse ja lennuohutuse ekspertiisi ega projekteerimistingimuste kooskõlastamist Allkiri /Gerli Rebane/ juriidilise osakonna juhataja peadirektori osalistes ülesannetes

Kiri TLPA arhiiv

3 Tallinna Kultuuriväärtuste Amet

29.07.2010 Nr 5-2/669

Käesolevaga kooskõlastame nimetatud detailplaneeringu. Kavandatavad suurejoonelised arendusplaanid antud asukohas muinsuskaitse seisukohalt vastuseisu ei tekita, vanalinna muinsuskaitseala silueti nähtavust ja vaadeldavust ehitised ei vähenda. Tekkitavatele uutele tänavatele tuleb koostöös linna nimekomisjoniga edaspidi anda nimed.

Kiri TLPA arhiiv

Tingimusega arvestatakse enne detailplaneeringu kehtestamist.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

Allkiri /Boris Dubovik/ muinsuskaitse osakonna juhataja Allkiri /Merle Kinks/ peainspektorite osak juhataja asetäitja

4 Veeteede Amet 24.07.2017 nr 6-3-1/2010 10.02.2016 nr 6-3-1/335

Veeteede Amet on läbi vaadanud Teie poolt esitatud Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c ja 32d kinnistute ja lähiala detailplaneeringu (K-Projekt AS töö nr 07142) ning teatame, et jääme oma varasemalt (kirjaga 10.02.2016 nr 6-3-1/335) antud seisukoha juurde. Taivo Kivimäe hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistuse juhataja - peadirektori asetäitja Veeteede Amet vaatas uuesti läbi Paljassaare tehissaare detailplaneeringu (K-projekt AS, töö nr 08309, 2016 aasta) ja leiab, et avalikku veekogusse kavandatavad ehitised ei häiri laevaliiklust. Juhime tähelepanu, et Hundipea, Lahesuu ja Paljassaare sadamatesse sissesõiduks kasutatakse Paljassaare sihti. Paljassaare sadama sihi alumine tulepaak asub koordinaatidel 59° 27′ 26.679″N; 24° 42′ 10.131″E ja Paljassaare sadama sihi ülemine tulepaak asub koordinaatidel 59° 27′ 24.141″N; 24° 41′ 57.051″E. Leiame, et Paljassaare sihi telg (suunaga 69,2/249,2°) tuleb kanda planeeringu põhijoonisele. Palume arvestada sellega, et planeeritavad rajatised ei halvendaks navigatsioonimärkide jälgitavust nende nähtavussektoris. Täpsema info leiab Paljassaare sihimärkide kohta navigatsioonimärkide andmekogust (http://nma.vta.ee/). Oleme sellele tähelepanu juhtinud ka oma varasemas kooskõlastuses 28.12.2010 nr 6-3-1/3542.

Kiri TLPA arhiiv Kiri TLPA arhiiv

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

04.08.2010 Nr 6-3-1/2134

Taivo Kivimäe hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistuse juhataja – peadirektori asetäitja Veeteede Amet on läbi vaadanud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tellimusel tehtud Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kruntide ja lähiala detailplaneeringu (K-Projekt AS, töö nr 07142) ning kooskõlastab selle. Kuna antud planeeringu joonisel on näha ka kontaktalade planeeringud, kus asub ka Paljassaare siht, siis palume edaspidistes planeeringutes kanda joonistele ka Paljassaare sihi märgid (EST 281, EST 282) ja sihi joon. Planeerimisel tuleb arvestada, et sihi kasutatavuse halvendamise vältimiseks ei tohi ülemist (tagumist) märki ja Paljassaare sadama lõunapoolse kai läänenurka ning ülemist märki ja põhjapoolse pika kai edelanurka ühendavate joonte vahele jäävasse sektorisse planeerida rajatisi, mis võiksid halvendada sihimärkide nähtavust merele. Allkiri /Taivo Kivimäe/ hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistuse juhataja asetäitja

Kiri TLPA arhiiv

5 Kaitseministeerium 09.08.2010 Nr 12.1-2/2894

Kaitseministeerium kooskõlastab Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kruntide ja lähiala detailplaneeringu märkusteta. Allkiri /Lauri Tumm/ kaitseplaneerimise asekantsler kantsleri ülesannetes

Kiri TLPA arhiiv

6 Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium

17.08.2010 Nr 1.10-15/10- 00071/099

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab Aktsiaseltsi K-Projekt koostatud töö number 07142 „Paljassaare tee 18, 20, 24, 24A, 26A, 28, 28C, 28E, 30, 30A, 30B, 30C, 32, 32B, 32C, 32D kinnistute ja lähiala detailplaneeringu“ tingimusel, et järgitakse

Kiri (saadud digitaalselt) TLPA arhiiv

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

planeerimiseseaduse § 161 ning hangitakse Tehnilise Järelevalve Ameti luba Allkiri /Juhan Parts/ minister

7 Siseministeerium 16.09.2010 Nr 13-3/5434

K-Projekt AS edastas Siseministeeriumile 19.08.2010.a kirjaga nr 2-6/297 kooskõlastamiseks Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kruntide ja lähiala detailplaneeringu. Siseministeeriumi hinnangul ei ole nimetatud planeering planeerimisseaduse §161 lõike 3 punkti 1 mõistes vastuolus riigi julgeolekuhuvidega. Digitaalne allkiri /Marko Pomerants/ siseminister

Kiri (saadud digitaalselt) TLPA arhiiv

8 Aktsiaselts TALLINNA SADAM

19.07.2011

Kooskõlastatud Allkiri /Allan Kiil/ juhatuse liige

Joonis GE-4 TLPA arhiiv

9 Päästeameti Põhja Päästekeskus Insenertehniline büroo

05.06.2013 Nr K-VT/43-5

Kooskõlastatud Allkiri /Viktoria Tilk/ juhtivinspektor

Joonis GE-4 Joonis GE-6-1 Joonis GE-6-2 Seletuskiri lk 63-64 TLPA arhiiv

10 Keskkonnaamet Harju–Järva–Rapla regioon

26.11.2013 Nr HJR 6- 5/13/28805-7

Kui Keskkonnaameti ülaltoodud märkustega arvestatakse, loeme detailplaneeringu kooskõlastatuks ning detailplaneeringut ei ole täiendavalt meile kooskõlastamiseks vaja esitada. Terviktekst vt kiri. Digitaalne allkiri /Erik Kosenkranius/ Keskkonnaameti peadirektori asetäitja tugiteenuste alal regiooni juhataja ülesannetes

Kiri (saadud digitaalselt) TLPA arhiiv

Vastavalt Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni märkustele on detailplaneeringut täiendatud vastavat esitatud märkuste punktide kaupa: 1. On täiendatud p.4.2.1, et teostada tuleb uuring. Seletuskirja p.3.4.2 on täiendatud, et mõõtmistulemused kajastuvad teostatud uuringutes ning need uuringud lisasime seletuskirja lisadesse ka täiendavalt (vt lisad 11 ja 12).

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

2. Keskkonnalubade taotlemise vajadus on lisatud seletuskirja p.4.2.1 alla. 3. AKTSIASELTSi TALLINNA VESI reoveepuhastist põhjustatud võimalikud lõhnahäired on lisatud seletuskirja p.3.1 alla. 4. Joonistelt on ära võetud hooajaliste paviljonide asukohad.

11 Terviseamet Põhja talitus

26.02.2010 Otsus 9.3-1/75

Detailplaneering on kooskõlas kehtivate tervisekaitsenõuetega juhul, kui võetakse arvesse ülalnimetatud märkusi. 1. Lasteaia krundi Paljassaare tee poolsele küljele nähakse ette

vähemalt 4m kõrguse ja 90m pikkuse müratõkkeseina rajamine, et müratasemed vastaksid Sotsiaalministri 4 märts 2002 a. määrusele nr 42 „müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“.

2. Krundile positsioon 6 planeeritud parkimishoone ei tohi häirida ümbrusse jäävaid elamuid ja sotsiaalfunktsiooniga asutusi. Planeerimisel arvestada lisaks müra normidele ka standardiga EVS 843:2003 „Linnatänavad Tabel 10.13 Parkla ja parkimishoone vähim kaugus elamutest, koolidest, lasteaedadest ja haiglatest“.

3. Seletuskirjas on välja toodud, et tuleb arvestada võimalusega, et planeeritud sadam saab olla ühtlasi nii süvasadam kui ka väikesadama funktsioone täitev sadam. Selleks, et vältida võimalikke probleeme, mis on tekitatud veesõidukite mürast, arvestada KSH (Hendrikson & Ko Töö nr 1234/09 Tartu- Tallinn 2009) punktis 3.4.2 „Mürahinnang. Veesõidukite müra“ väljatoodud soovitusi, minimaliseerimaks võimalikku

Kiri Joonis GE-4 TLPA arhiiv

Tingimustega on arvestatud detailplaneeringus ning esitatud vastavad nõuded ehitusprojektide koostamiseks vastavasisuliste tingimusete täitmiseks. Detailplaneeringu põhijoonisel on kajastatud märkusena ka lasteaia Parjassaare teepoolse nõuded.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

veesõidukite liiklusest tekkiva müra mõju lähimatele eluhoonetele.

4. Hoonete planeerimisel arvestada EVS 894:2008 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ nõuetega.

5. Planeeringuala pinnas on suures osas reostunud ning ületavad mitmes punktis piirarvu elutsoonis. Reostunud pinnas tuleb eemaldada ja asendada puhta täitepinnasega, eriti pöörata tähelepanu sellele lasteaia ja mänguväljakute rajamisel.

Detailplaneering on kooskõlas kehtivate tervisekaitsenõuetega juhul, kui võetakse arvesse ülalmainitud märkusi. Terviktekts vt otsus nr 9.3-1/75, 26.02.2010 Allkiri /Natalja Šubina/ direktori kt Terviktekst vt kiri. Allkiri /Natalja Šubina/ direktori kt

12 Põhja-Tallinna Halduskogu

14.01.2014 Protokoll nr 1

Otsustati: kiita heaks Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kinnistute detailplaneering ettepanekuga, et enne detailplaneeringu vastuvõtmist, linna ja arendaja vahel sõlmitavas lepingus lahendada järgmised probleemid: 1. analüüsida detailplaneeringu mõjul lisanduvat

liikluskoormust. Määratleda sellest tulenevalt vajadust muuta Põhja-Tallinnas liikluskorraldust ja määratleda täiendava ühistranspordi investeeringute vajadust. Selgitada välja kohustused ja võimalikud tegutsemisplaanid, mille abil vastu võtta lisanduv liikluskoormus selliselt, et detailplaneeringu mõjul ei halveneks Põhja-Tallinna liiklusolud ja transpordi toimimine. Arvesse võtta nii autoliiklust, kui ühistransporti, kergliiklust ja jalakäija liikuvust.

2. Lisada detailplaneeringusse arhitektuurkonkursi nõue detailplaneeringu realiseerimise etappide kaupa, mis hõlmaks ka välisalade lahendust ja avaliku ruumi kujundust.

Kiri Maakomisjoni protokoll TLPA arhiiv

Liikluskoormuse analüüs on käsitletud seletuskirja p. 4.3.2. ja 4.1.7 alla. Arhitektuurikonkursi tingimus on lisatud seletuskirja p 4.2.1.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

Allkiri /Helle Raotma/ protokollija Komisjoni seisukoht: Terviktekst vt kiri.

13 Tallinna Haridusamet 20.02.2014 Arvestades kavandatavat elanike arvuks 6000, siis eeldab see ca 18 lasteaia-/sõimerühma olemasolu piirkonnas. Kaks lasteaedade ala (pos.10 ja pos.32) võimaldavad maksimaalselt 12 rühma rajamise. Pos 32 - ehitusalune pind 600 m2 ei võimalda kahe korruse puhul isegi 6-rühmalise lasteaia loomist. Samuti ei ole krundi kuju kõige sobivam mänguväljakute kujundamiseks. Pos 10 – sobib 6-rühmalise lasteaia rajamiseks. Ehkki ehitusalune pind 1400 m2 võimaldaks ka suurema lasteaia rajamist, kuid sellisel juhul jääb väheseks mänguväljakute pinnast. Koos rohealaga pos. 11 (Ümr) oleks mänguala piisav ka näiteks 10 - 12 rühmalise maja tarbeks. Seda enam, et kavandatud on kõrvutipaiknevad mängualad, mille kasutajaks oleks ühed ja samad lapsed. Allkiri /Anti Sirkel/

e-kiri TLPA arhiiv

Märkus täidetud ja planeeringus on vastavalt Haridusameti ettepanekule kavandatud pos 16 krundile suur lasteaed.

14 Põhja-Tallinna Valitsus 03.2014 Nr 5-13/3946-3

Olete esitanud Põhja-Tallinna Valitsuse kooskõlastamiseks Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kruntide ja lähiala detailplaneeringu. Põhja-Tallinna Valitsus tutvunud planeeringu lahendusega kooskõlastab detailplaneeringu, mis ühtib Põhja-Tallinna Halduskogu otsusega ja edastab väljavõtte halduskogu koosoleku protokollist. Allkiri /Karin Tammemägi/ Põhja-Tallinna vanem

Kiri TLPA arhiiv

15 Tallinna Linnavaraamet

28.03.2014 Nr 4.3- 1/13/6308-3

Terviktekst vt kiri. Allkiri /Einike Uri/ ameti juhataja

Kiri (saadud digitaalselt) TLPA arhiiv

16 Tallinna Transpordiamet

23.10.2014 Kooskõlastatud. Allkiri /Peeter Arjut/ peaspetsialist

Joonis GE-5 TLPA arhiiv

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

Liikluskorralduse osakond

17 Tallinna Keskkonnaamet

12.05.2015 Nr 6.1- 4.2.1/2370

Tallinna Keskkonnaamet kooskõlastab läbivaadatud detailplaneeringu (töö nr 07142) märkusteta. Olemasolevate tootmis- ja ärihoonete lammutus- ja rekonstrueerimisprojektid ning uute hoonete ehitusprojektid kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga. Täiendavate reostusuuringute lähteülesanded kooskõlastada heakorra ja jäätmeosakonnaga, ehitusprojektidele lisada Tallinna Küte AS tehnilised tingimused. Allkiri /Relo Ligi/ juhataja asetäitja Kooskõlastatud Lisatingimused kirjaga nr 6.1-4.2.1/2370, 12.05.2015 Allkiri /Väino Viirand/ keskkonnakorralduse sektori juhtivspetsialist

Kiri Joonis DP-4 TLPA arhiiv

Esitatud tingimus on lisatud seletuskirja punkti 4.2.1.

18 Tallinna Kommunaalamet Ehituse ja järelevalve osakond

02.12.2015 Kooskõlastatud. Joonised: 4 ja 6-1. Allkiri /Andre Künnapuu/

Joonis GE-4 Joonis GE-6-1 TLPA arhiiv

19 OÜ BOLTON REALESTATE – dp huvitatud isik ning Paljassare tee 18, 24, 24a, 26a, 28e, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c ja 32d kinnistute omanik

11.05.2016 Allkirjastatud digitaalselt /Mirjam-Mari Marastu/ juhatuse liige

Joonis DP-4 (saadud digitaalselt) TLPA arhiiv

20 Spectros OÜ - 13.05.2016 Allkirjastatud digitaalselt /Kersti Männik/ juhatuse liige Joonis DP-4

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

Paljassaare tee 20 kinnistu omanik

(saadud digitaalselt) TLPA arhiiv

21 BP-Icon OÜ – Paljassaare tee 28c kinnistu omanik

08.06.2016 Ametlikul e-posti aadressil saadetud meil ja täiendavalt ka K-Projekt Aktsiaseltsi 08.06.2016 saadetud kiri nr 2-6/090.

Kiri Joonis DP-4 Ümbrik TLPA arhiiv

Tagasiside puudub nii saadetud meilile kui kirjale.

22 Harju Maavalitsus 16.06.2016 nr 6-7/1770

Vt tervikki. 1. Planeeringu materjalide kohaselt on detailplaneeringu algatamisest teavitatud ainult üleriigilises päevalehes. Palun seaduses sätestatud planeeringu menetlusetappidest teavitada kõikides PlanS 2003_2015 § 11 tähenduses vastavates ajalehtedes. 2. Detailplaneeringu materjalides ei ole piisavalt selgelt käsitletud Paljassaare tehissaare detailplaneeringuga kavandatud lõunasilda (jalakäijate silda), mis peaks välja jõudma käesoleva detailplaneeringu alale ja sealt edasi kuni Paljassaare teeni. PlanS 2003_2015 § 9 lg 2 punkti 4 kohaselt on detailplaneeringu ülesandeks tänavate maa-alade ning liikluskorralduse määramine. Ehitusseadustiku § 92 lõike 1 kohaselt loetakse tee osaks ka silda. Sellest tulenevalt teen kohalikule omavalitsusele ettepaneku kõnealuse silla asukoht ära näidata ka Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kinnistute ja lähiala detailplaneeringu põhijoonisel, et planeeringuga tutvuja saaks ülevaate lõunasilla olemasolust ja selle kooskõlast planeeringuala kruntide ehitusõigusega ning liikluskorraldusega. Samuti palun vajadusel täiendada detailplaneeringu seletuskirja lõunasilla maakasutus- ja ehitustingimustega. 3. Planeeringu materjalide hulka lisatud Terviseameti Põhja

Kiri (saadud digitaalselt) TLPA arhiiv

1.Planeeringu vastuvõtmisest ja avalikust väljapanekust teavitatakse kõigis nõutud ajalehtedes. 2.Käesoleva detailplaneeringu kontaktvööndi joonisel on tehissaarte ühendus maismaaga kajastatud. Detailplaneeirngus oli tähistatud võimalik perspektiivne nn tagavara ühendus ka ala lõuna poolt, aga selleks puudub nüüd vajadus, sest tehissaarte ühenduse tarvis on juba Paljassaare tee 40 krinmdist eraldatud Liivamadala tänava maaüksus mille kaudu oli ka planeeringus ühendus ette nähtud. Samuti on

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

Talituse 12.05.2015 kirjas nr 9.3-1/4648-6 on märgitud, et Paljassaare tee 30 kinnistul asuv AS Paljassaare Kalatööstus kuulub ammoniaagimahuti tõttu suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtete nimekirja. Harju Maavalitsus märgib, et Tallinna riskianalüüsi 2014 (kinnitatud Tallinna linnapea 17.12.2014 käskkirjaga nr PO-1/268) kohaselt on ohuks Paljassaare tee 30 kinnistul Paljassaare Kalatööstuse ammoniaagi leke, mille tagajärjena leviva mürgise gaasipilve ohualade raadiuseks on: a) 91 m (Re - eriti ohtlik ala, milles on õnnetuse ohtliku väljundi mõjul inimese hukkumise tõenäosus 50% ning ehitise kahjustused selle mahust suuremad kui 50%.); b) 273 m (Rv – väga ohtlik ala, milles on õnnetuse ohtliku väljundi mõjul võimalik inimese hukkumine ning ehitise kahjustused selle mahust vahemikus 1%–49%); c) 799 m (Ro - ohtlik ala, milles võib õnnetuse ohtlik väljund tekitada inimesele tervisekahjustusi ning ehitisele kergeid kahjustusi. Ohtliku ala välispiir on üheaegselt ka ohuala välispiiriks). Planeeringuala jääb tervikuna Paljassaare Kalatööstuse ammoniaagimahuti mürgise gaasipilve 799 m (Ro) ohtliku ala sisse, mis on ohuala välispiiriks. Ohtliku ala välispiiri ei ole planeeringus kajastatud. Samuti ei ole planeeringu põhijoonisel märgitud Paljassaare kalatööstuse ammoniaagimahuti 273 m Rv piire. Praegu jääb planeeringus selgusetuks ammoniaagimahuti täpne asukoht, millest võib sõltuda aga Re, Rv ja Ro piirid. See tuleks ikkagi planeeringu koostamise käigus välja selgitada ning ohualade piiride määramisel lähtuda ohtlikust objektist ehk ammoniaagimahutist. Ohuala piiridest sõltub kruntide ehitusõigus ja nende realiseerimise

algatanud TLV Paljassaare tehissaarte detailplaneeringu kehtetusks tunnistamise menetluse, et seega pole tehistaarte teema täna enam päevakajaline. 3. Ohuala piirid on kajastatud detailplaneeringu põhijonisel ning planeeringulahendus on kooskõlastatud nii Päästeametiga (koostöö tabeli lahter nr 33 ja Terviseametiga (koostöö lahter nr 11).

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

võimalikkus. Harju Maavalitsus soovitab kohalikul omavalitsusel ohualade piiride määramise küsimuses ning ohtusid leevendavate meetmete seadmisel jätkata koostööd Päästeametiga ja Terviseametiga. 4. Detailplaneeringu seletuskirja ptk 4.5 kohaselt kuulub Paljassaare tee 30b kinnistul asuv Baltimark OÜ ohtlike ettevõtete hulka. Tallinna riskianalüüsi 2014 järgi on seal ohuks kompleksväetise ammooniumnitraadi lagunemine või plahvatus, millega kaasneva keskkonnareostuse, mürgise gaasi levimise, soojuskiirguse ja tulekahjusuitsu levimise ohuala raadiuseks on 500 m (Ro). Re-d ja Rv-d ei ole määratud. Planeeringu põhijoonisele ei ole kantud ka Baltimark OÜ kompleksväetise 500 m Ro piire. Kinnistusraamatu andmetel kuulub Paljassaare tee 30b kinnistu OÜ-le BOLTON REALESTATE (KS Holding õigusjärglane). Paljassaare tee 30b kinnistule on kavas detailplaneeringuga anda uus ehitusõigus (7 korruseline korterelamu). Kui Tallinna riskianalüüsis Paljassaare tee 30b kinnistule näidatud Baltimark OÜ ohtlik ettevõte oma tegevuse sellisel kujul lõpetab, siis ei pea ohuallika (kompleksväetis) senise ohualaga enam arvestama. Harju Maavalitsus palub aga omavalitsusel siinjuures jälgida, et kõik planeeringuala maaomanikud ja teised puudutatud isikud oleksid planeeringu koostamisse kaasatud ning planeeringumenetlusetappidest (sh tulevasest avalikkust väljapanekust teavitatud). Planeeringu menetluse käigus on juba ilmnenud, et üks maaomanik (AS Paljassaare Kalatööstus) ei ole nõustunud planeeringulahendusega ning see võib avaldada mõju planeeringulahenduse elluviimise võimalikkusele ka teiste planeeringuala kruntide osas, kui vastavad puudutatud isikud ei nõustu

4.Käesolevaks ajaks on antud krundi omandanud planeeringust huvitatud isik, seal olnud ohtliku ettevõtte tegevus on lõpetatud ning seega ei ole enam antud krundi piirang aktuaalne kuna see on juba likvideeritud. 5. Terviseametile on

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

planeeringulahendusega. 5. Terviseameti Põhja Talitus ei soovita oma 12.05.2015 kirjas nr 9.3-1/4648-6 perspektiivseid eluhooneid ja lasteasutusi ohtliku ettevõtte ohualasse planeerida. Samuti on Terviseamet märkinud, et planeeringuala lähipiirkonnast tulenev tööstusmüra ja perspektiivis autoliikluse sagenemisest (eelkõige Paljassaare teelt) tulenev müra avaldab negatiivset mõju planeeringulahendusele, mis näeb ette müratundlike hoonete paigutamise ligikaudu 20 m kaugusele Paljassaare teest. Terviseamet on seisukohal, et elamute ja lasteasutuse osas tuleb lähtuda Sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 ’’ Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid’’ toodud uue ala taotlustasemetest mitte piirtasemetest. Terviseameti kirjas on öeldud, et lubades ehitada müratundlike hooneid kõrge müratasemega piirkonda suurendame inimeste arvu, kes elavad ebasoodsates tingimustes, mis on vastuolus Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu 2002/49/EÜ 25.06.2002 direktiivi mürapoliitikaga. Lisaks võivad tulevastele elanikele põhjustada lõhnahäiringuid nii Paljassaare reoveepuhastusjaama kui ka Paljassaare sadama akvatooriumisse suubuva AS Tallinna Vesi kanalisatsiooni peapumbamaja avariiväljalasu lähedus. Terviseameti Põhja Talitus on oma 12.05.2015 kirja nr 9.3-1/4648-6 lõpus asunud seisukohale, et talitus on jätkuvalt seisukohal, et planeeringulahendus ei taga tulevaste elanike terviseohutust ning on vastuolus inimeste tervist toetava ja parendava elukeskkonda kujundavate põhimõtetega. Harju Maavalitsus märgib, et detailplaneeringu seletuskirjas

täiendavalt esitatud ning käesoleva tabeli lahtris nr 34 on kajastatud 16.06.2022 nr 9.3-1/22/4832-2 Terviseameti kiri ning märkuste lahtris kirjas toodud tingimustega arvestamine.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

on käsitletud ammoniaagimahutist tuleneva ohtu leevendavaid meetmeid, müra leevendavaid meetmeid ning lõhnahäiringuid, kuid Terviseameti eelviidatud kirjast ei nähtu, et need meetmed oleksid viimase hinnangul piisavad tervisekaitsenõuete tagamiseks. Seetõttu teen kohalikule omavalitsusele ettepaneku küsida Terviseameti käest täiendavat kooskõlastust ning sealjuures selgitada, kuidas viimase poolt esitatud märkustega, sh ka müra osas, arvestatakse ning põhjendada negatiivsete mõjude leevendamiseks planeeringus ette nähtud meetmete piisavust. 6. Planeeringu kooskõlastuste tabeli kohaselt on paljud kooskõlastused (sh tehnovõrkude valdajate, linna erinevate struktuuriüksustega, riigiasutustega) võetud aastatel 2009-2010 ning tekib küsimus nende aegumise osas. Planeeringuala piire ja planeeringulahendust on vahepeal täiendatud. Arvestades seda ning Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kinnistute ja lähiala detailplaneeringuga kaasnevat olulist keskkonnamõju (planeeringuga kavandatakse eluasemekohti üle 6000 elanikule), siis teen antud juhul omavalitsusele ettepaneku suhelda kõnealuste asutustega ning selgitada nendega koostöös välja nüüdseks juba kuni 6-7 aastat tagasi antud kooskõlastuste uuendamise vajadus. Ka Keskkonnamet on oma 26.11.2013 kirjas nr HJR 6- 5/13/28805-7 märkinud, et detailplaneeringu ja KSH aruande menetluses on dokumendid oluliselt muutunud ja seetõttu tuleks korraldada KSH aruande kordusavalikustamine koos detailplaneeringu

6.Kõikide tehnovõrkude valdajate kooskõlastused uuendatud arvamused kantud käesolevasse tabelisse ja samuti uuendatud ka teiste vajalike linnaametite arvamused.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

avalikustamisega. 7. Keskkonnaameti 26.11.2013 kirja nr HJR 6-5/13/28805-7 kohaselt tuleb planeeringu koostamisel arvestada KSH tulemusi. Planeering ja KSH aruanne moodustavad tervikdokumentatsiooni ning KSH aruande lõppversioon peab kajastama planeeringu lõppversiooni. Seetõttu tuleb märkusi planeeringule käsitleda kui märkusi KSH aruandele ja vastupidi. Keskkonnaamet on oma kirjas teinud ka teisi märkusi planeeringulahenduse kohta. Palun nende märkustega planeeringu edasisel menetlemisel arvestada ning juhin tähelepanu sellele, et detailplaneeringu KSH aruanne tuleb esitada Keskkonnaametile heakskiidu saamiseks tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 56 lõikest 8 ja § 42 lõikest 1. 8. Detailplaneeringu seletuskirja ptk 4.3.2 kohaselt planeeritakse planeeringualale külalissadama tüüpi jahisadamat ja selle jaoks on ettenähtud ujuvkaid ehk sadamapontoonid, mis kujutab kalda külge ja veepõhja kinnitatud konstruktsiooni. Samuti on kavandatud seletuskirja ptk 4.1.7 kohaselt rannapromenaadile planeeringuala lõunapoolsele osale jalakäijate sild, mis ühendab lõuna ja põhjakaid. Kaisid ja jalakäijate silla võimalikku asukohta on võimalik näha ka planeeringu põhijooniselt. Lisaks peaks planeeringualale jõudma Paljassaare tehissaarte detailplaneeringuga kavandatud lõunasild (vt käesoleva kirja p 2), mida ei ole antud detailplaneeringu põhijoonisel näidatud. PlanS 2003_2015 § 161 lõike 1 kohaselt on avalikku veekogusse ehitist kavandava planeeringu vastuvõtmiseks vajalik Tehnilise Järelevalve Ameti eelnev luba.

7.KSH-st tulenevad leevendusmeetmetega on planeeringus arvestud ja need ka kajastatud detailplaneeringus ning KSH ja detailplaneeringu arutelud viiakse ühtsena läbi. 8.Paljassaare tehissaarte DP- s tähistatud võimalik perspektiivne lõunapoolne silt ei ole enam aktuaalne, sest põhjapoolse silla arbeks on juba ühendustee maismaal loodud, aga kuna tehissaarte planeeringu tühistamiseks on algatatud vastavasisuline menetlus, siis selle menetulse läbiviimisel ei rajatagi neid saari. Jahisadama mahtu on oluliselt vähendatud ja

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

PlanS 2003-2015 § 17 lg 2 punkti 6 kohaselt tuleb detailplaneering kooskõlastada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Veeteede Ameti, Lennuameti ja Muinsuskaitseametiga, kui planeeringuga kavandatakse avaliku veekogu koormamist ehitisega. Planeeringumaterjalidest ei selgu, et Tehnilise Järelevalve Ameti poole oleks veel pöördutud. Teiste PlanS 2003-2015 § 17 lg 2 punktis 6 nimetatud asutustega (v.a Keskkonnaministeeriumi ja Muinsuskaitseametiga) on planeering kooskõlastatud, kuid need kooskõlastused on võetud juba 6 aastat tagasi (vt käesoleva kirja p 6). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on oma 17.08.2016 kirjas nr 1.10-15/10- 00071/009 märkinud, et ministeerium kooskõlastab planeeringu tingimusel, et järgitakse planeerimisseaduse § 161 ja hangitakse Tehnilise Järelevalve Ameti luba. Eeltoodust tulenevalt teen omavalitsusele ettepaneku hankida planeeringule PlanS 2003-2015 § 17 lg 2 punktis 6 nimetatud seadusjärgsed kooskõlastused ning Tehnilise Järelevalve Ameti PlanS 2003_2015 § 16 lõike 1 kohane luba. Eeltoodust tulenevalt teen omavalitsusele ettepaneku hankida planeeringule PlanS 2003-2015 § 17 lg 2 punktis 6 nimetatud seadusjärgsed kooskõlastused ning Tehnilise Järelevalve Ameti PlanS 2003_2015 § 16 lõike 1 kohane luba. 9. Detailplaneeringu seletuskirja ptk 4.1.10 kohaselt realiseeritakse detailplaneering erinevate etappidena. I arendusetapi koosseisus on kavandatud rajada ca 1059 korterit ning seega on prognoositav elanike arv I

tähistatud selle asukohaks ainult olemasolevate kaide vahelibe nn bassein. Paljassare põhja ja lõunakallast ühendav sild ei ole käesoleva detailplaneeringuga kavandatud vaid see on peale kantud tulenevalt menetluses olevast Põhja-Tallinna Üldplaneeringust, kus see on kajastatud kui perspektiivne ühendussild kahe kalda vahel. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeri umi kooskõlastus on kajastuad tabeli lhtris nr 6; Keskkonnaministeeriumi volitatud esindaja Keskkonnaameti kooskõlastus on kajastatud tabeli lahtris nr 10; Veeteede Ameti kooskõlastus on kajastatud tabeli lahtris nr 4; Lennuameti kooskõlastus on kajastatud tabeli lahtris nr 2; Muinsuskaitseameti

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

etapis ca 3000 elanikku. I etapi koosseisus on ette nähtud rajada keskpargi ala, pos 7 pargiala, lasteaed ja kuni antud arendusetapi piirini rannapromenaad ja kergliiklusteed, et arenduse valmimisel oleks tagatud kvaliteetne elukeskkond. II etapis lisandub alal ca 1432 korterit ning prognoositavaks elanike arvuks on ca 4200, mille käigus rajatakse välja kogu planeeringualal infrastruktuuri ja avaliku kasutusega alad. Juhul, kui AS Paljassaare Kalatööstus jätkab detailplaneeringu elluviimisel tegevust, siis vastavalt ohu hinnangule on planeeringuala etappe võimalik realiseerida täiendavaid kaitsemeetmeid rakendamata. AS-i Paljassaare Kalatööstus naaberkruntide planeeringu elluviimise tingimuseks on AS-i Paljassaare Kalatööstus tegevuse lõpetamine alal või tegevuse jätkumise korral täiendavate kaitsemeetmete rakendamine (näiteks mahutite maa-alla viimine), mille tulemusel vähendatakse ohuala piiri. Harju Maavalitsus teeb ettepaneku selguse huvides planeeringu seletuskirjas ära märkida nende naaberkruntide täpsed positsiooninumbrid, mille osas sellised tingimused kehtestatakse. Praegu on Paljassaare tee 30 kinnistu põhja-, ida- ja lõunaküljest naaberkruntideks teemaakrundid. Samas planeeringu põhijoonisele kantud ohualade piirid ulatuvad teemaakruntide taha planeeritud elamu jt sihtotstarvetega kruntidele. Samuti juhin tähelepanu sellele, et detailplaneering on planeerimisseaduse kohaselt lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Juhul, kui Paljassaare Kalatööstuse AS-ga kalatööstuste tegevuse lõpetamise või mahutite maa-alla viimise osas lähiaastatel kokkuleppele ei

kooskõlastus on lahtris nr 26 ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti kooskõlastus on kajastatud tabeli lahtris nr 3. Tehnilise Järelevalve Ametiga on koostöö tehtud ja see on kajastatud lahtris nr 24. Samti on p. 4.2.1 alla lisatud täiendav tingimus ehitusprojektide koostamiseks, et avalikku veegogusse ehitiste ehitamisel tuleb taodelda TJA luba selleks. 9.Kalatööstuse ala ulatuses on tehtud ettepanek pl.ala vastuvõtmisest välja jätmiseks ning põhijoonisel kajastatud vastavate kruntide numeratsioon.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

jõuta, siis ei saa detailplaneeringut realiseerida. Arvestades seda, et praegu puudub õiguslik garantii Paljassaare Kalatööstuse AS-i naabrusesse planeeritud kruntide ehitusõiguse elluviimise osas lähiaastatel, siis teen kohalikule omavalitsusele ettepaneku kaaluda kehtestamisele kuuluva planeeringuala vähendamist. 10. Detailplaneeringu materjalidele on lisatud Hendrikson & Ko poolt 2013 koostatud Paljassaare tee 30 (AS-i Paljassaare Kalatööstus) ammoniaagilekke analüüs. Halvima stsenaariumi ohuala, kui korraga vabaneks ühehetkeliselt atmosfääri kogu hoiustatav ammoniaak. Sellise ulatusliku ammoniaagilekke ohualad oleksid 375 m (Re – eriti ohtlik ala), 838 m (Rv – väga ohtlik ala), 1500 m (Ro - ohtlik ala). Praegu on planeeringuga näidatud halvimast stsenaariumist tunduvalt väiksemad ohualad 45-91 m (Re). Halvimale ohuala stsenaariumile on juhtinud tähelepanu Terviseameti Põhja Talitus oma 12.05.2015 kirjas nr 9.3-1/4648-6 ning asunud seisukohale, et planeeringulahendus ei taga tulevaste elanike terviseohutust. Hendrikson & Ko poolt 2013 ammoniaagilekke analüüsi järeldustes on öeldud, et ohualade suurused sõltuvad lähteandmetest ning õnnetuse stsenaariumitest. Detailplaneeringu põhijoonise märkuste p 1 ja seletuskirja ptk 4.5 ’’Tuleohutusnõuded’’ kohaselt ei ole ammoniaagimahutite asukohad aga täpselt teada. Harju Maavalitsuse jaoks jääb praegu küsitavaks, kas planeeringu põhijoonisel näidatud ammoniaagimahutite ohualade piirid on korrektselt määratud, arvestades seda, et

10.KSH-d on samuti kaasajastaud ning selle menetlus toimub paralleelselt detailplaneeringuga.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

need on arvutatud ammoniaagimahutite täpset asukohta teadmata ning halvimast stsenaariumist lähtumata. Ohualade piiridest sõltub sinna jäävate planeeringuala kruntide ehitusõiguse realiseerimise võimalikkus. Päästeameti Põhja Päästekeskuse 05.06.2013 kooskõlastusest (nr K-VT/43-5) ei selgu, kas selle probleemiga on arvestatud kooskõlastuse andmisel. Seetõttu teen kohalikule omavalitsusele ettepaneku küsida detailplaneeringule täiendavat kooskõlastust Päästeametilt, kelle pädevusse kuulub ohutusnõuete jälgimine ohtlike ettevõtete ning tuleohutuse osas. PlanS 2003_2015 § 17 lõike 3 punkti 2 alusel määran Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kinnistute ja lähiala detailplaneeringule täiendavad kooskõlastused: Tehnilise Järelevalve Ametiga – vastavalt PlanS 2003_2015 § 161 lg 1 on avalikku veekogusse ehitist kavandava planeeringu PlanS § 18 kohaseks vastuvõtmiseks vajalik Tehnilise Järelevalve Ameti luba. PlanS § 161 lõike 2 kohaselt saadetakse kõik avalikku veekogusse ehitist kavandavale planeeringule PlanS § 17 kohaselt antud kooskõlastused loa andmise otsustamiseks ka Tehnilise Järelevalve Ametile. Terviseametiga – Terviseameti 12.05.2015 kirjas nr 9.3- 1/4648-6 esitatud märkuste arvestamise ja planeeringuga ettenähtud tervisekaitsemeetmete piisavuse osas kokkuleppele jõudmiseks. Antud juhul on tegemist terviseohtliku ja olulise keskkonnamõjuga (sh tervisealase mõjuga) planeeringualaga ning seetõttu tuleks maavalitsuse hinnangul tavapärasest

Terviseametile on täiendavalt esitatud ning käesoleva tabeli lahtris nr 34 on kajastatud 16.06.2022 nr 9.3-1/22/4832-2 Terviseameti kiri ning märkuste lahtris kirjas

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

tähelepanelikumalt jälgida, et tulevaste elanike elu, tervis ja turvalisus oleksid tagatud. Päästeametiga – planeeringu koosseisus koostatud ammoniaagilekke analüüsi piisavuse väljaselgitamiseks, planeeringuga määratud Paljassaare tee 30 kinnistul paiknevate ammoniaagimahutite ohualade piiride paikapidavuse täpsustamiseks ning vajadusel ohtusid leevendavate meetmete osas täiendavate ettepanekute tegemiseks. Ülle Rajasalu Maavanem

toodud tingimustega arvestamine. Päästeametiga on detailplaneering täiendavalt kooskõlastatud 04.08.2020 ning see on kajastaud käesoleva tabeli lahtris nr 33.

23 aktsiaselts TALLINNA SADAM

12.07.2016 Nr 2-7/16- 1121/3949

Oleme planeeringu muutunud oludest tulenevalt üle vaadanud ja enne lõpliku arvamuse andmist soovime ala arendajaga arutada veelkordselt läbi ala kasutamise tulevikuperspektiivid. Terviktekst vt kiri. Allkirjastatud digitaalselt /Valdo Kalm/ juhatuse esimees

Kiri (saadud digitaalselt) TLPA arhiiv

Arendaja sõlmib Tallinna Kommunaalametiga teede-ja tehnovõrkude väljaehitamise ja hooldamise kohta eraldi lepingu enne planeeringu vastuvõtmise korraldust.

24 Tehnilise Järelevalve Amet

24.03.2017 Nr 1-12/16- 1050-004

TJA-le kooskõlastamiseks saadetud planeeringumaterjalid ei sisalda eelkirjeldatud loa saamiseks nõutavaid kooskõlastusi ning loa andmise taotlust. Loa andmise otsustamiseks palume TJA-le edastada vastav taotlus koos planeeringule PlanS § 17 kohaselt antud ajakohaste kooskõlastustega. Ühtlasi anname teada, et vastavalt kehtiva ehitusseadustiku §-le 89 on ehitusloa andmine raudteerajatise lammutamiseks TJA pädevuses. Raudteevaldkonna osas muud märkused puuduvad. Terviktekst vt kiri. Allkirjastatud digitaalselt /Heigo Saare/ Transporditeenistuse juhataja – peadirektori asetäitja

Kiri (saadud digitaalselt) TLPA arhiiv

Täiendavad kooskõlastused võetud ning lisatud planeeringule. Nõutud kooskõlastused asuvad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministee- rium koondtabeli nr 10 all; Keskkonnaministeerium nr 35 all; Veeteede Amet nr 8 all; Lennuamet nr 6 all ja Muinsuskaitseamet nr 34 all.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

21.06.2017 Nr 1-12/16- 1050-006

Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kinnistute ja lähiala detailplaneeringu dokumentidest ei leidnud me Muinsuskaitseameti ja Keskkonnaministeeriumi kooskõlastusi. Ülejäänud kooskõlastused on antud 2010. aastal: 1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 17.08.2010 nr 1.10-15/10-00071/099; 2) Veeteede Amet 04.08.2010 kiri nr 6-3-1/2134; 3) Lennuamet 20.07.2010 kiri nr 4.6-8/10/1989-2. Seega ei ole detailplaneeringule antud kõiki seaduses sätestatud kooskõlastusi ning TJA ei saa anda detailplaneeringu PlanS § 18 kohaseks vastuvõtmiseks luba. 2) Vastavalt 26.05.2017 esitatud dokumentidele on Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kinnistute ja lähiala detailplaneeringu põhijoonist muudetud 22.06.2016. Kuna olemasolevad kooskõlastused on antud 2010. aastal, so 7 aastat tagasi ning detailplaneeringut on hiljem muudetud, siis ei ole teada, kas varem antud kooskõlastused on ajakohastatud ning kas kooskõlastuste andjatel on vahepealsel ajal tõstatunud uusi tähelepanekuid ja täiendavaid tingimusi detailplaneeringu kohta. Terviktekst vt kiri. Allkirjastatud digitaalselt /Kati Tamtik/ ehitusosakonna juhataja

Kiri (saadud digitaalselt) TLPA arhiiv

25 Maa-amet 18.04.2017 Nr 6- 3/17/5690-2

Detailplaneeringu alasse on hõlmatud mitmed reformimata maaüksususeed, mis planeeringus on nähtud ette moodustama krunte pos 33, 34, 35, 36, 37, 41, 47, 49, 52, 65. Planeeringualas asuvate reformimata maaüksuste puhul on valdavalt tegemist olemasolevate teemaadega ning reformimata ribadega. Maa-amet on varasemalt kooskõlastanud kõnealuse detaiplplaneereingu lahenduse 08.07.2009 kirjaga nr 6.2-3/6603. Käesolevaga teatame, et oleme tutvunud Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c,

Kiri (saadud digitaalselt) TLPA arhiiv

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kinnistute ja lähiala detailplaneeringu lahendusega ning ei esita selle sehtes vastuväiteid. Terviktekst vt kiri. Allkirjastatud digitaalselt /Anne Toom/ peadirektori asetäitja

26 Muinsuskaitseamet 20.04.2017 Nr 1.1-7/875-1

Kooskõlastamise tingimus: Detailplaneeringu elluviimise ehitusetapil tuleb järgida Muinsuskaitseseaduse asjakohaseid paragrahve sh tuleb vastavalt § 443 lg 1 mälestisel, muinsuskaitsealal või mis tahes muus paigas tööd tehes inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkihi, sealhulgas inimluude, või kultuuriväärtusega leiu avastamisel, tööde tegijal tööd seisata, säilitada leiukoht muutumatul kujul ning viivitamata teatada sellest Muinsuskaitseametit ja valla- või linnavalitsust. Vastav täiendus tuleb lisada detailplaneeringu seletuskirja lk 38 detailplaneeringu elluviimise ehitusetapiga seotud mõjude leevandamise ettepanekute alla. Samuti tuleb eemaldada punkt Juhul kui esineb arheoloogilisi väljakaevamisi tuleb kaevetööd lõpetada ning sellest teavitada vastavat asutust. Mainitud punkt ei ole leevendusmeede ja ei ole vastavuses Muinsuskaitseseadusega. Terviktekst vt kiri. Allkirjastatud digitaalselt /Maili Roio/ veealuse pärandi vaneminspektor

Kiri (saadud digitaalselt) TLPA arhiiv

Seletuskirja p 4.2.2 täiendatud vastavalt esitatud märkusele.

27 Keskkonnaministee- rium

27.04.2017 Nr 7- 15/17/2031-2

Keskkonnaministeerium lähtuvalt kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse § 17 lõike 2 punktist 6 kooskõlastab detailplaneeringu järgnevate märkustega: 1. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 2 punkt 2 sätestab, et müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase

Kiri (saadud digitaalselt) TLPA arhiiv

1. Mürapeatükk on lisatud seletuskirja p 4.4.4 alla ning lisatud täiendavad tingimused ehitusprojektide koostamiseks.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

uute planeeringutega aladel ja sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et planeeringust huvitatud isik tagab, et müra sihtväärtust ei ületata. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) käigus on analüüsitud mürataset ning välisõhu kvaliteeti. Detailplaneeringut aga ei kehtestata selles mahus, millele koostati KSH – Paljassaare tee 30 asuv kalatööstus jääb alles ehk siis detailplaneeringus ei ole kajastatud Paljassaare tee 30 asuva kalatööstuse müra. Palume selles osas täiendada detailplaneeringut. 2. Tallinna reoveepuhastusjaam on ülekaaluka huviga käitis, kellele rakendub keskkonnaseadustiku üldosa § 10 erisus: keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut tuleb taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed. Käesoleval ajal töötab reoveepuhastusjaam ligikaudu 1/3 võimsusega maksimaalsest võimsusest. Reoveepuhastusjaamast eraldub tugeva ebameeldiva lõhnaga väävelvesinik (H2S). H2S maksimaalsed tasemed on mehaanilise puhasti ja eelsetitite läheduses. H2S lõhn on tajutav ka väljaspool ettevõtte tootmisterritooriumit. Olenemata rakendatavatest lõhna vähendamise meetmetest, tuleb Paljassaare poolsaarel arvestada reaalsuses suhteliselt sageda ebameeldiva lõhnaga. Reoveepuhastusjaama koormuse kasvades (tööstuse kasv, elanike arvu kasv) kasvab saasteainete heide ning seega võivad ka lõhnahäiringud piirkonnas kasvada. 3. Seletuskirja lk 67 on kaks alapealkirja identsed „Planeeritud reovee kanalisatsioon“. Kuna teine alapeatükk räägib sademevee kanalisatsioonist, peaks teise alapeatüki pealkiri olema „Planeeritud sademevee kanalisatsioon“. Lisaks tuleks sademevee ärajuhtimise juures viidata

2. Tallinna reoveepuhastusjaamast lähtuva lõhna on kajastatud alale koostatud KSH-s ning detailplaneeringut on täiendatud sellest osas p 4.4 lk 48. 3. Selestuskiri p 5.1.3 lk 68 täiendatud ja korrigeeritud vastavalt esitatud märkustele. 4. Seletuskirja p 4.4.7 täiendatud ning lisatud esitatud tingimus ehitusprojektide koostamiseks.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

veeseadusest tulenevatele nõuetele. Kui sademevesi ei vasta veeseadusest tulenevatele nõuetele, peab rakendama lisaks liiva- ja õlipüüduritele täiendavat puhastust või tuleb sademevesi juhtida Paljassaare reoveepuhastisse. 4. Palume täiendada detailplaneeringu seletuskirja punkti 4.4.7 ka sadama akvatooriumi osas olevate reostunud setete likvideerimise osas. Tegemist on vana laevaremonditehase alaga ning võib eeldada, et mere põhjas võib esineda tributüültina sisaldavat setet. Enne akvatooriumis toimuvate tööde algust peab võtma merepõhja setteproovid ning reostuse esinemisel nägema ette selle likvideerimise. Allkirjastatud digitaalselt /Marko Pomerants/ Minister

28 Lennuamet 24.07.2017 Nr 4.6- 8/17/3692-2

Maapinnast üle 45 meetri kõrguste hoonete projekteerimistingimused kooskõlastada lennundusseaduse § 35 lg 3 kohaselt Lennuametiga. Terviktekst vt kiri. Allkirjastatud digitaalselt /Mari Reinfeldt/ õigusnõunik peadirektori osalistes ülesannetes

Kiri (saadud digitaalselt) TLPA arhiiv

Esitatud tingimus on lisatud seletuskirja punkti 4.2.1.

29 Kaitseministeerium 04.08.2017 Nr 12-1/17/3184

Kaitseministeerium on tutvunud Tallinna planeeringute registris olevate Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c ja 32d kinnistute ja lähiala detailplaneeringu materjalidega. Kaitseministeeriumi hinnangul ei vähenda planeeringuga kavandatu riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Terviktekts vt kiri. Allkirjastatud digitaalselt /Kusti Salm/ Kaitseinvesteeringute osakonna juhataja

Kiri (saadud digitaalselt) TLPA arhiiv

30 Siseministeerium korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakond

11.08.2017 Nr 13-3/260- 10

Siseministeeriumi, olles küsinud arvamuse ka Politsei- ja Piirivalveametilt ja Kaitsepolitseiametilt, i näe takistusi kooskõlastuse andmisel Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kinnistute

Kiri (saadud digitaalselt) TLPA arhiiv

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

ja lähiala detailplaneeringule. Allkirjastatud digitaalselt /Veiko Kommusaar/ juhataja korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsleri ülesannetes

31 Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium

25.08.2017 Nr 1.10-17/17- 0086/17-7068

Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumi seisukoht planeeringu kohta ühtib aktsiaseltsi TALLINNA SADAM 01.08.2017. a kirjas nr 4316 (lisatud) esitatud arvamusega. Käsitletava detailplaneeringu puhul on hetkel lahendamata selle terviku ellu viimise võimalikkus, st enne kooskõlastuse andmist tuleb piiltega lahendada rannapromenaadi rajamise ja hooldamisega seotud küsimused. Allkirjastatud digitaalselt /Meike Saks/ kantsler

Kiri (saadud digitaalselt) 01.08.2017 aktsiaseltsi TALLINNA SADAM kiri MKM-le TLPA arhiiv

Rannapromenaadi rajamise ja hooldamise kohta sõlmib arendaja Tallinna Kommunaalametiga teede- ja tehnovõrkude väljaehitamise lepingu enne detailplaneeringu vastuvõtmist.

32 Tallinna Haridusamet 05.03.2019 Kooskõlastatud märkustega. Allkirjastatud digitaalselt /Andrus Parm/

Arvamusleht TLPA arhiiv

DP seletuskiri korrigeeritud, et alale kavandatakse munitsipaallastead.

33 Päästeamet Põhja päästekeskus

04.08.2020 Päästeameti poolsed märkused puuduvad. Detailplaneeringut võib lugeda kooskõlastatuks. /Aleksandr Skoromnõh/ ohutusjärelevalve büroo nõunik

e-kiri (saadud digitaalselt), K-Projekt Aktsiaseltsi 02.07.2020 kiri nr 033 TLPA arhiiv

34 Terviseamet 16.06.2022 nr 9.3-1/22/4832- 2

Detailplaneeringu koostamise käigus on selgunud, et Paljassaare tee 30 kinnistu omanik ei soovi planeeringu koostamisega jätkata ning seetõttu on tehtud planeeringus ettepanek detailplaneering osaliselt vastu võtta. Korrigeeritud detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Tallinnas Põhja- Tallinnas asuvate tootmismaa sihtotstarbega Paljassaare tee 18, 24, 24a, 28, 28c, 28e, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, transpordimaa sihtotstarbega Paljassaare tee 32d ning ärimaa sihtotstarbega Paljassaare tee 20, 26a kinnistute ümberkruntimine 61-ks krundiks: neljateistkümneks äri- ja

Kiri (saadud digitaalselt) TLPA arhiiv

Vastavalt tellija ja Terviseameti vahel toimunud koosolekutele on seletuskirja p. 4.4.4 alla lisatud täiendavad tingimused ehitusprojektide koostamiseks ning detailplaneeringu põhijoonisel on kajastatud eraldi tingmärgiga fassaadide

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

elamumaa, kaheks äri ja/või elamumaaks, üheks äri-, elamu- ja sotsiaalmaa, kaheks ärimaa ja/või elamumaa ja/või sotsiaalmaa, kaheks ärimaa, kaheks elamumaa, seitsmeks sotsiaalmaa ning kolmekümne üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks. Ehitusõigus määratakse 24-le hoonestatud krundile kuni 73 hoone püstitamiseks: 6-le krundile kuni 14-korruseliste äri- ja eluhoonete, ühele krundile kuni 9-korruseliste äri-, elu- ja sotsiaalhoonete, kahele krundile kuni 14-korruseliste äri ja/ või elu ja/või sotsiaalhoonete, kahele krundile kuni 13-korruseliste äri- ja eluhoonete, ühele krundile kuni 8-korruseliste äri- ja eluhoonete, 5-le krundile kuni 7- korruseliste äri- ja eluhoonete, ühele krundile kuni 6-korruselise äri- ja eluhoone, ühele krundile kuni 5-korruselise äri- ja eluhoone, ühele krundile kuni 5-korruselise eluhoone, ühele krundile kuni 4-korruselise ärihoone, ühele krundile kuni 4-korruselise eluhoone, ühele kuni 2-korruselise ärihoone, ning ühele krundile kuni 2- korruselise sotsiaalhoone rajamiseks. Ühtlasi määratakse detailplaneeringuga üldised maakasutustingimused ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud: „I arendusetapi koosseisus on kavandatud rajada ca 1059 korterit ning seega on prognoositav elanike arv I etapis ca 3000 elanikku. I etapi koosseisus on ette nähtud rajada keskpargi ala, pos 7 pargiala ja kuni antud arendusetapi piirini rannapromenaad ja kergliiklusteed, et arenduse valmimisel oleks tagatud kvaliteetne keskkond. II etapis lisandub alal ca 1432 korterit ning prognoositavaks elanike arvuks on ca 4200 elanikku mille käigus rajatakse välja kogu alal palaneeritud infrastruktuuri ja avaliku kasutusega alad. Erinevate arendusetappide avalikult kasutavate infrastruktuuri objektide väljaehitamise kohustuse kohta sõlmitakse

alast kus on eluruumide rajamine normist kõrgema mürataseme juures keelatud. Terviseameti algne kooskõlastus on kajastatud ka käesoleva tabeli lahtris nr 11.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

arendajaga eraldi leping mille lisana koostatud teede- ja tehnovõrkude väljaehitamise skeemil on väljaehitatavad objektid ka määratud. Paljassaare tee 30 kinnistul asuv ettevõte AKTSIASELTS PALJASSAARE KALATÖÖSTUS kasutab jahutusseadmetes ammoniaaki. Detailplaneeringu koostamisel ja keskkonnamõju strateegilise hindamisel võimaliku ohuga arvestatud (vt lisa 10). Juhul kui AKTSIASELTS PALJASSAARE KALATÖÖSTUS jätkab detailplaneeringu elluviimisel tegevust, siis vastavalt ohu hinnangule on planeeringuala etappe võimalik realiseerida täiendavaid kaitsemeetmeid rakendamata. AKTSIASELTSi PALJASSAARE KALATÖÖSTUS naaberkruntide (pos 8; pos 9; pos 15; pos 23; pos 24, pos 25; pos 26; pos 27) planeeringu elluviimise eeltingimuseks on AKTSIASELTSi PALJASSAARE KALATÖÖSTUS tegevuse lõpetamine alal või tegevuse jätkumise korral täiendavate kaitsemeetmete rakendamine (näiteks mahutite maa-alla viimine), mille tulemusena vähendatakse ohuala piiri.“ Detailplaneeringu materjalid sisaldasid muuhulgas Kajaja Acoustics OÜ poolt läbi viidud mürahinnangut (töö nr 20260- 01, 13.05.2022). Mürahinnangust selgus, et olemasolevas olukorras levib planeeritava alani liiklusmüra päeval kuni 69 dB, öösel kuni 59 dB. Perspektiivses olukorras koos kalatööstusega levib planeeritavate alani päeval liiklusmüra kuni 69 dB, öösel kuni 59 dB ning ilma kalatööstuseta levib perspektiivses olukorras päeval planeeritavate hooneteni liiklusmüra kuni 69 dB ning öösel kuni 69 dB. Mürahinnangu käigus teostati planeeringualal päevasel ajal lühiaegsed helirõhutasemete mõõtmised, mille tulemused piirkonna tööstusmüra osas (looduslik taustmüra koos tööstustegevusega) oli kuni 58 dB. Detailplaneering ei ole kooskõlas Paljassaare ja Russalka

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

vahelise rannaala üldplaneeringus määratud juhtotstarbega, seega rakendub detailplaneeringu alale keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud III kategooria liiklusmüra sihtväärtus, mis on päeval 60 dB ja öösel 50 dB ning tööstusmüra sihtväärtused päeval 55dB ning öösel 45 dB. Seega ületavad mürahinnangus toodud müratasemed olemasoleva liiklusmüra ja tööstusmüra puhul nii päeval kui ka öösel ning perspektiivses olukorras liiklusmüra päeval ja öösel KeM määrusega nr 71 kehtestatud normtasemeid. Tulenevalt eeltoodust ei saa amet kooskõlastada käesolevat detailplaneeringu lahendust. Amet soovitab põhilahenduse loomisel jälgida, et müratundlikud hooned asuksid Paljassaare teest eemal, kus müratase on madalam. Samuti arvestada hoonestuse paigutamisel positsioonidel 5, 17, 18 ja 19 uuest planeeritavast sõiduteest (kvartalisisene tee) tuleneva müratasemega. Liis Korp vaneminspektor Põhja regionaalosakond

35 Hundipea OÜ Energeetika osakond

13.12.2024 Hundipea võrgupiirkonna poolt detailplaneeringu elektrivarustuse osa kooskõlastatud. Allkirjastatud digitaalselt /Riho Jaanson/ energeetika osakonna juhataja

TPR

36 Enefit AS 13.12.2024 Nr 663

Kooskõlastatud tingimustel: 1. Põhi- või tööprojekti jaoks taodelda uued tehnilised

tingimused. 2. Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. 3. Kooskõlastus kehtib 1 aasta. 4. Kooskõlastatud ainult detailplaneeringu osa,

tänavavalgustus tuleb lahendada eraldi projektiga.

Kiri (saadud digitaalselt) Seletuskiri Joonised DP-5-1 ja DP-5-2

Tingimused lisatud seletuskirja punkti 5.8.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

Allkirjastatud digitaalselt /Piret Vulla/ tänavavalgustuse peaspetsialist

37 Telia Eesti AS 10.01.2025 Nr 39394474

Projekt kooskõlastatakse märkustega: Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS § 70 ja § 78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest. Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks. Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutse aega Telia Ehitajate portaalis: https://www.telia.ee/ehitajate-portaal Allkirjastatud digitaalselt /Arvo Sepp/ volitatud esindaja

Kiri (saadud digitaalselt) Seletuskiri Joonised DP-5-1 ja DP-5-2

Tingimused lisatud seletuskirja punkti 5.8.

38 AS Gaasivõrk 23.01.2025 Nr 3-7/93-25

1. Detailplaneeringu poolt hõlmatav ala on AS Gaasivõrk võrgupiirkonnas. Alal paiknevad järgmised AS-le Gaasivõrk kuuluvad gaasipaigaldised: a. B-kategooria ST 114x4mm, kaitsevöönd 1,0 meetrit

gaasitorustiku seinast; b. B-kategooria ST 89x4mm, kaitsevöönd 1,0 meetrit

gaasitorustiku seinast; c. B-kategooria ST 60,3x3,2mm, kaitsevöönd 1,0 meetrit

gaasitorustiku seinast; d. B-kategooria PE100 110x10mm, kaitsevöönd 1,0

meetrit gaasitorustiku seinast; e. B-kategooria PE100 63x5,8mm, kaitsevöönd 1,0

meetrit gaasitorustiku seinast;

Kiri (saadud digitaalselt) Seletuskiri Joonised DP-5-1 ja DP-5-2

Tingimused lisatud seletuskirja punkti 5.8.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

f. B-kategooria PE80 200x18,2mm, kaitsevöönd 1,0 meetrit gaasitorustiku seinast;

g. B-kategooria PE80 180x16,4mm, kaitsevöönd 1,0 meetrit gaasitorustiku seinast;

h. B-kategooria PE80 125x11,4mm, kaitsevöönd 1,0 meetrit gaasitorustiku seinast;

i. B-kategooria PE80 110x10mm, kaitsevöönd 1,0 meetrit gaasitorustiku seinast;

j. B-kategooria PE80 90x8,2mm, kaitsevöönd 1,0 meetrit gaasitorustiku seinast;

k. B-kategooria PE80 63x5,8mm, kaitsevöönd 1,0 meetrit gaasitorustiku seinast.

Detailplaneeringu poolt hõlmatav ala näeb ette järgmised AS Gaasivõrk jaotusvõrgu laiendamised/liitumispunktide väljaehitamised: a. B-kategooria, kaitsevöönd 1,0 meetrit gaasitorustiku

seinast. 2. Seisukoha andmisega ei kinnitata esitatud

planeeringulahenduses märgitud olemasolevate AS-ile Gaasivõrk või kolmandatele isikutele kuuluvate (sh kinnistusiseste) gaasipaigaldiste ja nendega seotud rajatiste asukoha õigsust ega võeta endale mingit vastutust selles osas. Majandus- ja taristuministri 14.04.2016.a määruse nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ § 1 lg 3 kohaselt tuleb ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks vajalike lähteandmete saamiseks teostada topo-geodeetiline uuring. Viidatud määruse § 28 lg 1 kohaselt tuleb maa-alune tehnovõrk kanda maa-ala plaanile, kusjuures esimene andmeallikas, millest lähtuda tuleb, on välimõõdistamine. Geodeetiline alusplaan esitada e-posti aadressile: [email protected]

3. AS-i Gaasivõrk gaasipaigaldiste kaitsevööndis tööde

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

planeerimiseks ja projektlahenduste koostamiseks taotleda tehnilised tingimused aadressil: [email protected]. Kaitsevööndis võib teostada töid ainult põhi- või tööprojekti olemasolul, mis tuleb samuti enne töödega alustamist esitada AS-le Gaasivõrk eposti aadressile [email protected]. Ilma põhi- või tööprojekti koostamiseta ei ole võimalik AS-l Gaasivõrk hinnata planeeritava tegevuse ohutust ning AS Gaasivõrk ei saa anda nõusolekut gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks.

4. Gaasipaigaldise projekteerija peab omama gaasipaigaldise projekteerimise tegevusala registreeringut majandustegevuse registris, vähemalt kahe aastast kogemust gaasipaigaldiste projekteerimises ja vähemalt ühte gaasialase spetsialiseerumisega diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kutsetasemega 7.

5. Gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks nõusoleku andmisel võivad AS Gaasivõrk seisukohad/nõuded täpsustuda/muutuda olenevalt planeeritavast tegevusest ja selle võimalikust mõjust. Täiendavad täpsemad nõuded gaasipaigaldisele ja gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemise osas väljastatakse eel-, põhi- või tööprojekti staadiumis täiendavate tehniliste tingimuste väljastamisel, mille taotlemiseks pöörduda e-posti aadressile: [email protected].

6. Olemasoleva gaasitorustiku ümbertõstmiseks küsida tehnilised tingimused eel-, põhi- või tööprojekti koostamiseks, mille taotlemiseks pöörduda e-posti aadressile: [email protected].

7. Pärast ehitustööde teostamist peavad AS Gaasivõrk gaasipaigaldised vastama õigusaktides ja standardites (sh standardis EVS 843) määratud nõuetele, sh peab olema

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

tagatud gaasipaigaldise nõuetekohane sügavus. AS Gaasivõrk gaasipaigaldiste kaitseks tuleb ette näha meetmed tagamaks nende ohutus ehitustööde käigus.

8. Gaasivõrguga liitumiseks on vajalik esitada avaldus, mis on leitav AS Gaasivõrk kodulehelt.

Allkirjastatud digitaalselt /Tanel Kerner/ spetsialist 39 AKTSIASELTS

TALLINNA VESI 30.01.2025 PR2502665-1

Vastavalt planeerimisseadus § 133 esitab AKTSIASELTS TALLINNA VESI pädevale asutusele arvamuse detailplaneeringu kohta. Detailplaneeringu saab vastu võtta järgnevate märkustega: • Veevarustuse ning reovee ja sademevee ärajuhtimise lahendused (sh kinnistuväliste vee ja kanalisatsiooni ühistorustike väljaehitamise mahud) kuuluvad täpsustamisele ehitusprojekti koostamisel. • Ehitusprojekti koostamisel korrigeerida planeeritud kõrghaljastuse paiknemist, tagada nõuetekohased vahekaugused tehnovõrkudest. • Ehitusprojekti koostamiseks taotleda AKTSIASELTS- ilt TALLINNA VESI tehnilised tingimused. Allkirjastatud digitaalselt /Madis Koor/ tehniline konsultant

Kiri Seletuskiri Joonised DP-5-1 ja DP-5-2

Esitatud tingimused on lisatud seletuskirja punkti 5.8.

40 AS Utilitas Tallinn 10.03.2025 Nr DP25/8

AS Utilitas Tallinn (edaspidi UTL) on üle vaadanud Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kinnistute detailplaneeringu (AS K-Projekti töö nr 07142) kütte- ja jahutusvarustuse lahenduse ja esitab selle osas oma arvamuse. 1. Planeering on koostatud vastavalt UTL poolt väljastatud

tehnilistele tingimustele. 2. Järgmises projekteerimise staadiumis täpsustada

kaugjahutusjaama asukoht ning tehnilised näitajad. 3. Vajadusel täiendada järgmises projekteerimise staadiumis

planeeritud soojus- ja jahutustorustiku kulgemisjoont viisil, et oleks tagatud standardiga EVS-EN13941 lubatud

Kiri Seletuskiri Joonised DP 5-1 ja 5-2

Tingimused on lisatud seletuskirja punkti 5.8.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

piiridesse jäävad torustiku paigalduspinged ja –pikkused. 4. Üksikute objektide soojus- ja jahutusvarustuse

lahendamiseks on vaja taotleda UTL tehnilised tingimused. 5. Planeeritavale torustikule on vaja seada AS Tallinna Soojus

kasuks tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus. Allkirjastatud digitaalselt /Elis Fels/ võrgujuht

41 Põhja-Tallinna Linnaosavalitsus

14.08.2025 Kooskõlastame planeeringu tingimusel, et planeeringu liiklusmaa ja meresuunalised kõnniteede sihtide avalik kasutus on tagatud. JÕNN SOONISTE (arhitekt - Põhja-Tallinna Valitsus)

TPR DP põhijoonisel on kajastatud vastavad IKÕ alad ning seletuskirjas ka kirjeldatud, et piirdeaedu ei kavandata ning teedel, parkidel, promenaadil on avalikusele juurdepääs tagatud.

42 Tallinna Strateegiakeskus

06.02.2025 Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakond kooskõlastab detailplaneeringu DP029910 märkusteta.

TPR

43 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

15.09.2025

15.09.2025 Arnold Knuut (tehnovõrgud) Kooskõlastatud. 15.09.2025 Triin Lilienthal / Risto Reinas (teed ja teerajatised) Lisada bussipeatuse tingmärk. 31.07.2025 Riina Öpik / Kelli Rüütli (haljastus) Ei kooskõlasta. 1. Lähtuvalt määrusest nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohaselt tuleb säilitada II väärtusklassi puud. Korrigeerida lahendust ja säilitada puud nr 141, 159, 161, 162. 2. Täiendada asendusistutuste arvutuste tabelit Pos 6 kinnistul on põhijoonisel likvideeritavaks määratud ka puud nr 104-106, mis tabelisse ei ole märgitud. 3. Pos nr 7 alal on puid, mis ei ole likvideeritud. Planeeringualal peavad olema hinnatud kõik puud. Hindamata on nii märkega „Uus rajatud ala“ kui ka ülemisest

TPR

Planeeritud bussipeatused lisatud viidetena hoonestuskava joonisele. 1.Lahendus korrigeeritud ja puud nr 141, 159, 161, 162 säilitatud. 2.Kantud p.4.4.2 tabelisse. 3.TPR-i lisatud vastavalt täiendatud haljastuse hinnang ning täiendavalt

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

mänguväljakust paremal olev puu. 4. Pos 10 on puu nr 54, millel pole joonisel risti, kuid tabelis on likvideeritav. Lisada puule rist. 5. Puul nt 95 ei ole risti peal joonisel. 6. Pos 26 puudel ei ole riste peal. 7. Joonisel on puu nr 93 kohal veel üks hindamata lehtpuu. 8. Pos 7 kohal teemaal on hindamata lehtpuid (vaadata üle kogu tee, puid on palju). Lähtuvalt dendroloogia täpsustusest korrigeerida vajadusel ka asendusistutuste arvutust või lahendust. EHITUSÕIGUSE JA TEGEVUSLUBADE OSAKOND / LINNAKESKKONNA NÕUETELE VASTAVUSE OSAKOND 03.09.2025 Jana Kopezina / Katrin Toomistu (avalikud rajatised) Jana Kopezina märkused osaliselt täitmata. 1. Puudub detailplaneeringu elluviimise kava. 2. Bussipeatuste tingmärk puudub, rattaparkla tingmärk planeeritav. TT_skeemil ei ole tingmärgi selgituses välja toodud, et bussipeatused koos rattaparklaga. „täiendada TT-skeemil huvitatud isiku poolt rajatavate rajatiste tingmärgi selgitust – lisada nimekirja ka bussipeatused jne. 3. TT-skeemi osas: 1. Märkus täitmata. Paljassaare teele on planeeritud bussipeatused. Huvitatud isiku valmisehitamise kohustus. Lisada vastav tingmärk. 3. Korrigeerida lühiajalise parkimise tingmärki, joonis ja legend ei ole kooskõlas (tingmärk hall, joonisel lilla). 5. märkus täitmata. Krunti pos 5 läbib avaliku kasutusega liikumiskoridor, laius ~ 3 meetrit. Täpsustada. Kuidas tagatakse avalik kasutus? Kanda TT- skeemile. TT-lepingu eesmärk (mille lisaks on skeem) on reguleerida avalike rajatiste valmisehitamist ? 6.Põhijoonisel kanda kitsenduste tabelisse pos. 10 kitsendus. KESKKONNAHOIU OSAKOND

hinnatud puud kajastatud ka põhijoonisel. 4. Ristikesed lisatud. 5.Ristike lisatud. 6.Ristike lisatud. 7.See on varem likvideeritud puu mis tähistatud vastavlt ka haljastuse hinnangus. 8.Pos 7 kohal Paljassaare teel kasvavad puud täiendavalt hinnatud, kajastatud põhijoonisel ja täiendatud haljastuse hinnang on TPR- is. Vastavalt ka asendusistutuse tabel täiendatud. 1.Detailplaneeringu elluviimise tegevuskava on käesoleva seletuskirja p. 4.1.9 lk 33. 2.Bussipeatuse tingmärk lisatud. 3. 1.TT-skeemile lisatud planeeritud bussipeatus; 3.lühiajalise parkimise tingmärgi värv muudetud. 5.Krunt pos 5 piire nii muudetud, et avalikku kasutust sinna ei jää. 6.Kantud.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

17.01.2025

22.08.2025 Kärt Talimaa-Eelmaa (keskkonnamõju hindamine) 29.08. - 19.09.2025 toimub detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande avalik väljapanek. 25.09.2025 toimub detailplaneeringu KSH aruande avalik arutelu. Ettepanekud KSH aruande täiendamiseks esitan avaliku väljapaneku jooksul. 28.07.2025 Herdis Fridolin (looduskaitse) Märkused puuduvad. 24.07.2025 Silver Riige (veekeskkond) Märkusi ei ole. EHITUSÕIGUSE JA TEGEVUSLUBADE OSAKOND (tehnovõrgud) 10.01.2025 Arnold Knuut Võrguvaldajate arvamused / kooskõlastused aegunud. TPR-i lisatud kõik uued võrguvaldajate kooskõlastused. EHITUSÕIGUSE JA TEGEVUSLUBADE OSAKOND (avalikud rajatised) 10.01.2025 Jana Kopezina 1. Puudub detailplaneeringu elluviimise kava. Kajastatud seletuskirja p. 4.1.9 all. 2. Lisada planeeringu materjalidele kinnistute omanike nõusolekud IKÕ kokkulepete sõlmimise vajaduse osas. Lisatud ja kajastatud kooskõlastuste/koostöö tabeli lahtris nr 44. 3. Esitada dokumentide hulgas kinnistute omanike nõusolekud remondi- ja hoolduskohustuse osas posl 33-37 (rannapromenaad). Kajastatud seletuskirja p.4.1.9 Avalikuks kasutuseks määratud

TPR

Vastavalt estatud märkustele planeeringu materjalid täiendatud ning sisseviidud täiendused kirjeldatud ka märkuste järel kaldkirjas ära.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

ala alapeatüki all ja huvitatud isiku vastavasisuline kinnitus lisatud koostöö tabeli lahter 46 alla. 4. Seletuskirjas viidata järgnevale: Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda detailplaneeringualal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole Tallinna linna ja huvitatud isiku vahel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 alusel sõlmitud halduslepinguga võetud kohustusi lepingus määratud tähtajaks täitnud. Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detailplaneeringu alal asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist. Lisatud p. 4.2.1 esimese tingimuse alla. 5. Põhijoonisel on ära näidatud bussipeatuse asukohad. Kas see on olemasolevad või planeeritavad bussipeatused? Planeeritavad bussipeatused. 6. Välja selgitada kaasrahastamise lepingu sõlmimise vajadus. Kaasrahastamise leping sõlmitakse ja seda siis tehakse nagu kord ette näeb peale dp vastuvõtmist ja enne dp kehtestamist. 7. Märkused TT-skeemile: 1) Paljassaare teele on planeeritud bussipeatused. Huvitatud isiku valmisehitamise kohustus. Lisada vastav tingmärk. Lisatud. 2) Kuna detailplaneering realiseeritakse etapiviisiliselt, peab sel juhul olema TT-skeemil aru saada, milline ala, millise hoone kasutusloa taotlemise hetkeks valmis ehitatakse. Dokumentide koosseisus on kaks erinevat skeemi (TT-skeem ja hoonestuse, teede ja tehnovõrkude realiseerimise skeem). Detailplaneeringu etapid kanda TT-skeemile. Lisada etapid ja vastavad tingmärgid selgitustega. Etapid ka TT-skeemil kajastatud.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

3) Hoonestuse, teede ja tehnovõrkude realiseerimise skeemile on lisatud lühiajalised parkimiskohtade tingmärk. Kas on mõeldud avalikuks kasutamiseks? Täpsustada. Need ei ole avalikuks kasutuseks st. IKÕ-ga Tallinna linna kasuks määratud. P. 4.1.9 avalikuks kasutamiseks määratud alade alapeatüki all on ka kirjeldatud, et sisetänavad on jäävad eraomandusse ning seal on tagatud avalikkusele ligiääs. 4) Kõik, mis on planeeritud peab olema huvitatud isiku poolt valmisehitatav. Planeeritud rannapromenaad (IKÕ ala) on TT-lepingu teema. Kanda TT-skeemile. Skeem vastavalt täiendatud. 5) Krunti pos 5 läbib avaliku kasutusega liikumiskoridor, laius ~ 3 meetrit. Täpsustada. Kuidas tagatakse avalik kasutus? Kanda TT-skeemile. TT-lepingu eesmärk (mille lisaks on skeem) on reguleerida avalike rajatiste valmisehitamist. Pos 5 ega ka muudes kohtades sisekvartalis ei ole avalikku kasutust (IKÕ) määratud. 6) Seletuskirja p. 4.1.6 kohaselt on kvartalite parkimine lahendatud valdavalt omal krundil maapealsetes ja maa-alustes autoparklates. Planeeritud on parkimishooned, mis on avalikuks kasutamiseks. Täpsustada. Kuidas tagatakse avalik kasutus? Kuhu antud parkimishoone planeeritakse rajada? Parkimishoone on kavandatud pos 5 krundile planeeritud hoonesse ning see on avalikkusele avatud, st nagu kõik linna parkimishooned tasu eest kasutamiseks. Vastava kirjeldusega täiendatud seletuskirja lk 27 liikluskorralduse alapeatükk. 7) Hoonestuse, teede ja tehnovõrkude realiseerimise skeemilt jäi silma, et kavandatav rannapromenaad on valgustamata. Lisada. Lisatud. 8) TT-lepingu skeemil ei ole markeeritud huvitatud isiku

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

poolt kõiki avalikke alasid. IKÕ alad lisatud ka TT-skeemile. 9) Lisada TT-lepingu skeemile tingmärk „isikliku kasutusõiguse ala“ ning markeerida sellega alad, millele seatakse IKÕ linna kasuks. Lisatud tingmärk. 10) Peale korrigeeritud materjalide esitamist võib märkusi veel lisanduda. Loodetavasti mitte:) EHITUSÕIGUSE JA TEGEVUSLUBADE OSAKOND (teed ja teerajatised) 10.01.2025 Triin Lilienthal 1. Korrigeerida tingmärgid. Tuua välja, mis on planeeritud, mis olemasolev ning mis perspektiivne. Midagi olemasolevat planeeringualal ei säili, et kõik on planeeritud, st nii teed kui ka haljasalad. 2. Täpsustada, millega on teede lahendus ühendatud Paljassaare tee 16 kinnistu poolses osas. Lisatud viide: Paljassaare rekonstrueerimise eskiislahendus mis täpsustud ehituprojekti koostamisel. KESKKONNAHOIU OSAKOND 10.01.2025 Kärt Talimaa-Eelmaa Tallinna Linnavalitsus algatas oma 15. aprilli 2009 korraldusega nr 597-k „Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine Põhja- Tallinnas ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Kuna detailplaneeringu lahendus on vahepealse aja jooksul

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

oluliselt muutunud ja keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine (KSH) on seisnud siis sellest tulenevalt on vaja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tellimusel ajakohastada KSH aruanne. KSH aruanne aktualiseeritud. 06.01.2025 Herdis Fridolin 1. Inventeerida rohttaimestik vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020 määrusele nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord”. Rohttaimede inventuuri välitööd teha ajal, kui kaitsealustele liikidele iseloomulikud määramistunnused on nähtaval. Inventuuri peab teostama kaitstavaid taimeliike tundev ekspert. Lisatud Lisa 1 dendroloogia. 2. Planeeringuala paikneb asukohas, kus lindude rändeajal on suur oht lindude kokkupõrkeks klaaspindadega. Vältimaks lindude kokkupõrkeid ehitistega, mitte kavandada suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks. Vastav tingimus lisatud p. 4.2.1 teise nõude alla ehitusprojektide koostamiseks. 07.01.2025 Silver Riige Täiendada seletuskirja reostuse likvideerimise osas: Iga etapi ehitusloa taotlemisega esitada antud maa-ala reostusuuring ja reostuse likvideerimise kava (saneerimiskava). See täiendav tingimus lisatud seletuskirja p. 4.4.7 viimase tingimuse alla ehitusprojektide koostamiseks.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

EHITUSÕIGUSE JA TEGEVUSLUBADE OSAKOND (haljastus) 13.01.2025 Riina Öpik 1.Kaasajastada dendroloogilise inventeerimise materjale. Esitatud dendroloogiline inventeerimine on teostatud 2007 aastal. Teostada planeeringu alal ja sellest 10 meetri raadiuses (sh naaberkinnistutel) Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord” kohane haljastuse inventeerimine, mis on kohustuslik läbi viia ehitusprojektide menetlemisel aladel, millel kasvavad puit- ja rohttaimed. Kanda joonistele inventeerimise tulemused koos puude võra ulatusega. Tagada I ja II väärtusklassi ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine. Esitada dendroloogilise hinnangu materjalide kaust, mis on allkirjastatud töö teostaja poolt. Uus dendoroogia teostatud ja lisatud TPR-i ning hinnatud haljastus kajastatud DP materjalides. 2.Vastavalt kaasajastatud dendroloogilise inventeerimise materjalidele korrigeerida likvideeritavate puude nimekirja ning asendusistutusarvutuse tabelit. Asendusistutuste arvutud (p. 4.4.2) uuendatud uue dendroloogia alusel. 3.Säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid lahendusi mitte kavandada. Arvestatud ja vastavad tingimused lisatud ka seletuskirja p. 4.4.2 lõppu nõueteks ehitusprojektide koostamisel. 4.Tagada kinnistutel Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringus nõutud haljastuse maht. Põhja-Tallinna ÜP järgne haljastuse osakaal on 30%, planeeringus on nõutud haljastuse osakaal tagatud.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

5.Tulenevalt Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu Rohevõrgustiku joonisest on Paljasaare tee äärde ettenähtud ca 50m laiune linnaosa tähtsusega rohekoridor. Arvestada planeeringu koostamisel linnaosa üldplaneeringuga. Põhja-Tallinna ÜP kaardi järgi on: asumitähtsusega rohekoridor ca 25 m ja see paikneb käesolevast planeeringualast teisel pool Paljssaare teed. Käesolevas planeeringus on lisaks sellele kavandatud ka planeeritavale alale Paljssaare tee äärde uue kõrghaljastuse rajamine. LINNAKESKKONNA KAVANDAMISE OSAKOND 12.01.2025 Aksel Johannes Part Hinnang: sobib, kommentaare pole.

44 Tallinna Linnavaraamet 19.08.2025

1. Täpsustada avalikuks kasutamiseks määratud alasid (suuliselt arutasime koos J. Mirme ja I. Terasega) ning tuua kruntide kitsendustes välja, kui krundil asuvad teed, haljasalad, rand(?) vms määratakse avalikuks kasutamiseks. Lisada kitsenduse juurde (põhijoonise tabel, seletuskiri), kuidas planeeritud avalikku kasutust on kavas tagada. Praegu on mitmed avaliku kasutamise kavatsused kirjeldatud ainult seletuskirja ptk-s 4.1.9 Detailplaneeringu arendusetapid, avalike alade planeerimise põhimõtted ja planeeringu elluviimise tegevuskava. Planeeritud kitsendused loeteluna seletuskirjas puuduvad üldse, põhijoonisel on kajastatud kruntidel pos 31, 33, 38, 45 linna kasuks ikõ seadmise vajadus, kuid kajastamata on, et teed, millele seatakse ikõ linna kasuks on vajalik määrata avalikult kasutatavaks teeks. 2. Põhijoonisel on endiselt avalikud alad tähistatud tingmärgiga „isiklik kasutusõigusega ala Tallinna linna

TPR

1.Avaliku kasutuse alade kohta tehtud eraldi skeem. Avalikud alad tähistatud põhijoonise ja kirjeldused lisatud kitsenduste tabelisse. Täienedatud vastavalt ka seletuskirja p. 4.1.9 viimane alapeatükk lk 33. 2. Sõnastus muudetud. Kirjeldus kajastatud p. 4.1.9 all.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

16.01.2025

kasuks“. Selline tingmärk ei võimalda mõista, mis on kasutusõiguse sisu (ikõ võib seada ka nt tehnovõrgu kasutamiseks ja hoolduseks). Palume veelkord, et avalikku kasutust sisaldavatel joonistel oleks dp-ga avalikuks kastumiseks määratavad alad tähistatud tingmärgiga „avalikuks kasutuseks määratud ala“. Kitsenduste lahtris ja seletuskirjas saab lahti kirjutada, mis see rajatis täpselt on (kergliiklus-, ratta-, sõidutee, parkimiskoht, mänguväljak, haljasala, rand vms) ja kuidas avalikku kasutust tagatakse (krundi linnale võõrandamine, avalikuks kasutamiseks määratud teele linna kasuks tasuta ja tähtajatu ikõ seadmine või jääb ala avaliku kasutuse tagamine omaniku kohustuseks). 3. Palume välja selgitada avalikuks kasutamiseks määratud alade tulevaste valitsejate seisukohad. Sõnastame ülesande linnavaraametile detailplaneeringu vastuvõtmise korraldusse pärast avalikuks kasutamiseks määratavate alade täpsustamist. Palume hiljemalt enne detailplaneeringu vastu-võtmiseks esitamist täiendada huvitatud isiku nõusolekut ning ptk 4.1.9. Kokkuleppe kruntide linnale tasuta võõrandamiseks ja avalikuks kasutamiseks määratud aladel linna kasuks ikõ seadmiseks sõlmitakse enne detailplaneeringu kehtestamist. Maris Koert planeeringute spetsialist planeeringute ja projektide menetlemise sektor maatoimingute osakond Teen ettepaneku esitada TPRi järgmised märkused: 1. Seletuskirjas puuduvad peatükid, mis kajastavad avalike alade planeerimise põhimõtteid, planeeritud kitsendusi ning planeeringu elluviimist.

TPR

3. Tellija kinnitus hooldus- ja remondikohtuste kohta lisatud koostöö tabeli lahtrisse nr 46. OK. OK.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

Palume täiendada seletuskirja ja lisada planeeringu elluviimise tegevuskava, milles tuua välja ettepanekud avalikuks kasutamiseks määratud alade avaliku kasutamise tagamiseks sõlmitavate kokkulepete kohta koos tänaste omanike ja tulevaste valitsejate tingimustega. Lisatud seletuskirja p. 4.1.9 alla. 2. Põhijoonisel on avalikke alasid kajastatud vasturääkivalt, nt transpordimaa krundid pos 58-62, 64, 66 ning üldkasutatava maa krunt pos 29 on määratud avalikuks kasutamiseks, kuid transpordimaa kruntidele pos 33-38 ning üldkasutatava maa krundile pos 63 on määratud linna kasuks isiklik kasutusõigus. Kas krundid pos 33-38 ja 63 ei määrata avalikuks kasutamiseks ning milleks siis ikõ? Jah, Paljasaare tee laienduseks moodustatud krundi tähistaud avaliku kasutusega ja need lähevad linnale üle ning sisetänava (see on avalikkusele avatud, st piirdeid, tõkkepuid ei ole kavandatud) ja promenaadi krundid jäävad huvitatud isikule. Ning promenaadi alale on määratud avalik kasutus (IKÕ) linna kasuks, et oleks tagatud promenaadi avalik kasutamine. IKÕ seatakse sellepärast, et KeKo ei soovi promenaadi ala endale võtta, sest omandiga kaasneks ka selle hooldus ja remondikohustus mida linn ei soovi. Kuidas tagatakse avalik kasutus kruntidel pos 58-62, 64, 66 ja 29? Huvitatud isiku vastav kinnitus lisatud ja see kajastatud seletuskirja p. 4.1.9 viimases lõigus. Teeme ettepaneku koostada planeeringu juurde eraldi „avalike alade skeem“, millelt on võimalik hinnata, kas avalikuks kasutamiseks määratud aladest moodustub koos olemas-olevate avalike aladega ühendatud terviklik võrgustik ehk kas alade avalikuks kasutamiseks määramine on põhjendatud. Tehtud eraldi avalike alade skeem ka.

Vastavalt estatud märkustele planeeringu materjalid täiendatud ning sisseviidud täiendused kirjeldatud ka märkuste järel kaldkirjas ära.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

3. Põhjakalda kaartide failis (https://tpr.tallinn.ee/Link/File/499382) on teemakaardil Planeeritud avalik taristu tähistatud mänguväljakud ja lasteaed. Kas teed ja haljasalad ei ole avalik taristu? Need on eraomandus, aga avalikkusele avatud, st piirdeaedu ei ole kavandatud. Vastavalt kirjeldatud p. 4.1.9 viimases lõigus. Teemakaardi Liikuvus: planeeritud sõidutee ja ühistransport kohaselt on planeeritud ala läbima ühistransport. Põhijoonisel määratud kruntide kitsendused ei kajasta, et ühistransport on planeeritud, sest vastavaid kitsendusi (avalik kasutus) ei ole ühistranspordi kasutuses olevale transpordimaale planeeritud. Paljsassaare tee ja planeeritud kvartali sisetänava vahelise ala pikkus on 50m, et seega pole vajalik 50m kauguses olevale paralleeltänavale täiendava ühistranspordiliin kavandamiseks ning samal seisukohal on ka Tallinna Transpordiamet, et Paljassaare tee peatuste teenindusraadiused tagavad juurdepääsu kõikidele kavandatavatele kinnistutele. Seega pole sisetänavale ka vastavat kitsendust määratud. 4. Linnavaraamet ei saa nõustuda põhijoonise märkusega 6, mille kohaselt Paljassaare tee, sh haljastus (kaasa arvatud kõrghaljastus), lahendatakse täpsemalt järgmistes projekteerimise staadiumites, milles selgub ka tee ehitamiseks kruntide võõrandamise või isikliku kasutus¬õiguse seadmise vajadus. Paljassaare tee laiendamiseks vajalike kruntide linnale tasuta võõrandamise kokkulepe peab olema maaomanikega sõlmitud enne detailplaneeringu kehtestamist. Märkus kustutatud ja huvitatud isiku nõusolek lisatud. 5. Põhijoonise märkuse 5 kohaselt on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti nõusolekul võimalik promenaadile

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

püstitada hooajalisi paviljone, mis ei ole maapinnaga püsivalt ühendatud. Kas promenaadi ala isikliku kasutusõiguse tulevane valitseja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet? Linnavaraameti hinnangul saab avaliku kasutuse tagamiseks sõlmitavat isiklikku kasutusõigust kitsendavaid nõusolekuid anda ja/või muid tingimusi kooskõlastada kasutus-õiguse tulevane valitseja. Palume selgitada välja tulevase valitseja seisukoht. Vastav märkus kustutatud. 6. Teeme ettepaneku põhijoonisel tingmärgi selgitus „isikliku kasutusõigusega ala“ asendada selgitusega „avalikuks kasutamiseks määratud ala“, sest avalikuks kasutamiseks määramine on põhjus, miks isiklik kasutusõigus seatakse. Lisaks palume kaaluda, kas tingmärgi kasutamine on vajalik, kui avalikuks kasutamiseks määratakse terve krunt. Ala tähistamine tingmärgiga oleks põhjendatud, kui avalikuks kasutamiseks määratakse näiteks ainult kergliiklusala. Tingmärgi nimetus muudetud ja ala ulatust vähendatud. 7. Põhijoonisel on tabelis Kruntide ehitusõigus ja piirangud määratud kruntidele pos 33-37 määratud kitsendus Promenaadile seatakse isiklik kasutusõigus Tallinna linna kasuks. Juhime tähelepanu, et põhijoonisel tingmärki „Promenaad“ ei ole. Kas promenaadi all on silmas peetud mereäärset kergliiklusala või lisaks kergliiklusalale ka segaliiklusala, haljasalasid ning parkimiskohti? Teeme ettepaneku loetleda üles, millised konkreetsed rajatised avalikuks kasutamiseks määratakse või kui avalikuks kasutamiseks määrataksegi kõik krundile planeeritud rajatised, siis üldistatult kõik krundile pos x planeeritud rajatised määratakse avalikuks kasutamiseks. Lisatud eraldi tingmärgiga promenaadi ala ulatus joonisele. 8. Tuua planeeringu elluviimise tegevuskavas välja

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

planeeringualale planeeritud munitsipaal-lasteaia ehitamiseks vajaliku krundi pos 16 linnale tasuta võõrandamise tingimused (omanik OÜ BOLTON REALESTATE). Lisatud p. 4.1.9 viimasesse peatükki ja huvitatud isiku kinnituskiri lisatud kooskõlastuste tabeli lahtrisse nr 46. 9. Kavandatavale munitsipaallasteaia krundile peab olema tagatud juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Teeme ettepaneku määrata lasteaiale juurdepääsu tagamiseks kruntidele pos 55, 57 linna kasuks tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus (tähistada joonisel avalikult kasutatav ala ja tuua välja kitsenduste lahtris ala orienteeruv pindala). Kokkulepe sõlmitakse enne detailplaneeringu kehtestamist. Palume hiljemalt enne detailplaneeringu vastu¬võtmiseks esitamist lisada planeeringu materjalidele maaomaniku seisukoht. Lasteaed kavandatud TLPA nõudel pos 7 ja IKÕ seal tähistatud. Maris Koert planeeringute spetsialist maatoimingute osakond projektide ja planeeringute menetlemise sektor

45 TLPA Ruumiloome osakond

19.08.2025 Märkused planeeringulahenduse parandamiseks esitatud arendajale 13.08.25 toimunud koosolekul. Mihkel Kõrvits

TPR Täiendatud DP materjalid sisestatud TPR-i

46 Tallinna Transpordiamet

21.08.2025

Koostöö käigus läbiarutatud täiendusettepanekud: Kogujatee/ jaotustänav: Detailplaneeringuga kavandatavale lasteaiale tuleb tagada juurdepääs. Planeering võimaldab juurdepääsu (sõidukid + kergliiklejad) pos 33 kaudu. Arvestades suuremahulise elamuarendusega ja sealjuures lasteaiale juurdepääsu vajadusega /mõlemalt poolt/ on otstarbekas Paljassaare teega

TPR

Esitatud ettepanekud on DP- sse sisse viidud ning ettepanekute järel kaldkirjas DP-sse sisseviidud täiendused ka kõrvalolevas lahtris ära kirjeldatud.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

paralleelne nö „kogujatee“ kavandada kogu pikkuses avaliku kasutusega. Ok, tee kavandatud avaliku kasutusega. Muudele tänavatele ja jalakäijate pääsudele mereäärse promenaadi suunas on otstarbekas lisada märge avalikult kasutatav eratee. Osades kohtades kavandatud avalik kasutus ja teistes on hoonetavahelised teed avalikkusele kasutatavad erateed ning see kajastatud seletuskirja p. 4.1.9 lk 34 avalike alade alapeatükis. Ehitusprojektis tänavate projekteerimisel lähtuda 9-tänavatüübi parameetritest. Tingimus kajastatud seletuskirja p.4.3 lõpus olevate nõuete all ehitusprojektide koostamiseks. Parkimiskohtade vajaduse osa, olenemata arvutuslikust tulemusest, on planeeritavale alale maksimaalne lubatav parkimiskohtade arv sb/200. Haridusasutuse parkimisnormatiiv on sb/300 ja mitte rohkem kui 20 – arvestab töötajate parkimiskohtade vajadusega, drop- off kohad rajatakse üldjuhul tänavamaale kellaajaliselt piiratud lühiajaliste parkimiskohtadena Vastavalt DP-s kajastatud ning täiendav vastav kirjeldus lisatud ka seletuskirja p.3.4. Liikluskorraldus. Ühistransport

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

13.01.2025

Parkimishoone on piirkonda teenindav ette nähtud avalikkusele avatuks, st parla on tasuline ja avatud kõigile 24/7. Vastavalt kajastud lk 27. Detailplaneeringu elluviimisel on eelduseks igas ehitusetapis pendelrände vähendamiseks 15- minuti linna tingimuste tagamine. Teenuste kättesaadavusena on vajalik ka lähialal (põhi-) kooli ja lasteaia kohtade olemasolu. Kajastatud p. 4.1.9 skeemi all. Planeeringualale on ette nähtud juurdepääsud planeeringualaga läänest külgnevalt Paljassaare teelt, kuhu on perspektiivse liikluskoormuse tõttu ette nähtud trammitee ning 2+2 läbivat rada, mida saab välja ehitada etappide kaupa. 2+2, millest 1+1 on ühistranspordi (sh trammi) rajad. Varasem liikluskorraldus nägi ette trammitee ja/ või muu ühistranspordikoridori rajamise tänava keskele, ehk ooteplatvormid tänava keskel liikumisruumis. Tingimus kajastatud seletuskirja p. 4.3 lk 39 viimane lõik. Inna Teras planeeringute juhtivspetsialist Tallinna Transpordiamet Põhja-Tallinna ÜP raames koostatud liikuvuse analüüsi kohaselt arenduste elluviimisel sõidukite lisandumine põhjustab tänavate ja ristmike läbilaskvuse ammendumise ja ühendust teiste linnaosad ega ei ole võimalik tagada.

TPR

Vastavalt estatud märkustele planeeringu materjalid täiendatud ning sisseviidud täiendused kirjeldatud ka

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

Viide 15- minuti linnale ei saa olla perspektiivsete teenustega vaid samaaegselt peab olema tagatud igas ehitusetapis esimeste hoonete valmimisega. Jah, lisatud täiendus seletuskirja p. 4.3 enne tabelit, et igas arendusetapis peab olema tagatud äri/elamu/avaliku funktsiooni hoonestus, et oleks tegu 15min linnaosaga. Äri/elamu sihtotstarbed ka kajastatud põhijoonisel ning avaliku funktsiooniga hooned lisatud viidetena hoonestusakava joonisele. Detailplaneeringus mahus esitatud parkimiskohtade arvutus on meelevaldne ja ei vasta olemasolevale kehtivale ega kavandatavale normatiivi parkimisarvutuse põhimõtetele. Põhja-Tallinna linnaosas keskuste alal (15-minuti linna põhimõttel) peame vajalikuks parkimiskohtade vähendamist ja keskuse alal peame vajalikuks rakendada südalinna normatiivi, sealjuures detailplaneeringu menetlemise staadiumis kogu suletud bruto/200 eristamata, kas tegemist on äride või korteritega. Ehitusprojekti koostamisel peab lähtuma ehitusloa taotlemise hetkel kehtivast normatiivist. Parkimine kavandatud bruto/200 ja parkimise kavandamise lisatingimus ehitusprojektide koostamisel lisatud p. 4.3 lõppu. Parkimismajades ja hoonetesse kavandatavatel parkimiskorrustel parkimiskohad kavandada korteriomandiga sidumata, ilma servituudi põhimõtete rakendamata nö (lühi või pikemaajaliste) rendiparkimiskohtadena, mis võimaldab parkimiskohtade ristkasutuse ning parkimiskohtade 24/7 parema kasutuse. Lisatud p. 4.3 lõppu.

märkuste järel kaldkirjas ära.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

Sõiduki jagamise teenuse kavandamisel jääb parkimiskohtade arv arvutusliku normatiivi piiridesse, lisakohti mitte kavandada. Lisatud p. 4.3 lõppu. Bussipeatustega seonduvalt, bussipeatuste juurde tuleb kavandada jalgrataste pargi ja reisi võimaldamiseks rattahoidikud, mitte sõiduautode jagamisteenuseks parkimismajad. Tähistatud tingmärgina joonisel ja lisatud täiendav vastav tingimus ka p. 4.3 lõppu. Esitada jalgrataste parkimiskohtade arvutus. Jalgrataste parkimiskohtade arv ja taristu peavad vastama tallinna rattastrateegia 2018 – 2027.a. nõuetele. Jalgrataste parkimiskohtade arvutus lisatud p. 4.3 parkise tabeli järel ning vastav täiendav tingimus lisatud p.4.3 lõppu ehitusprojektide koostamiseks. Ühistranspordi osas on eksitavad skeemid (Põhjakalda kaardid), kus ühistransport on viidud ka kvartalisisesele paralleelteele. Siinkohal juhin tähelepanu – ühistransport jääb Paljassaare teele. Paljassaare tee peatuste teenindusraadiused (400m) tagavad juurdepääsu kõikidele kavandatavatele kinnistutele. Põhijoonisel ei ole sisetänavale ühistransporti kavandatud ja need illustreerivad skeemid eemaldatud. Paljassaare tee äärsete kinnistute hoonestamise eelduseks on piirkonna teeninduseks vajaliku taristu, sh Paljassaare tee (ühistranspordipeatuste, eraldatud jalgratta- ja jalgteedega) ning Sitsi mäe eritasandilise liiklussõlme väljaehitamine. Sitsi ristmiku rajamiseks sõlmib huvitatud isik enne planeeringu kehtestamist kaasfinantseerimise lepingu. Teed, parkimiskohad jm liiklusrajatised peavad vastama

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele. Vastav nõue lisatud p.4.3 lõppu.

47 Huvitatud isik - OÜ BOLTON REALESTATE

19.06.2025 BOLTON REALESTATE OÜ („Huvitatud isik“) kinnitab Paljassaare tee 18,20…32d detailplaneeringuga seonduvalt järgnevat, lähtudes soovist tagada kogu ala terviklahendus ja detailplaneeringu kiire menetlus: • Huvitatud isik on nõus tasuta võõrandama Tallinna linnale Paljassaare tee laienduseks ettenähtud detailplaneeringu pos 30,40,41 ja 43 ja tagama antud alade valmisehitamise enne linnale üleandmist. Peale valmisehitamist ja linnale üle andmist lähevad üleantavate alade hooldus- ja remondikohustus üle Tallinna linnale. • Huvitatud isik on nõus tasuta võõrandama detailplaneeringu pos 7 kavandatud munitsipaallasteaia krundi Tallinna linnale. Munitsipaallasteaia ehitusse panustab Huvitatud isik linnaga sõlmitava kaasfinantseerimise lepingu alusel. • Huvitatud isik tagab planeeritud rannapromenaadil detailplaneeringu pos 29,31,38 ja 45 ning lasteaia juurdepääsutee krundil pos 33 tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmise Tallinna linna kasuks. Anutud alade remondi- ja hoolduskohustus jääb peale alade valmisehitamist Huvitatud isiku kanda. • Kvartalisse planeeritud siseteed ja haljasalad jäävad Huvitatud isiku omandisse ning viidatud alade hooldus- ja remondikohustus Huvitatud isiku kanda. MIRJAM-MARI MARASTU juhatuse liige / member of the management board +374 5118892 [email protected]

TPR

48 Paljassaare tee 20 omaniku kooskõlastus

15.09.2025 Digiallkirjastatud dp põhijoonis. Seaside Development OÜ

TPR

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

Juhatuse liige Mehis Rump

49 Paljassaare tee 28c omaniku kooskõlastus

17.09.2025 Digiallkirjastatud dp põhijoonis. BP-Icon OÜ Asutaja ja ainuomanik Rami Sakari Virtanen

TPR

50 Kaitseministeerium 12.12.2025 nr 12-1/25/432

Vt. tervikkiri. Kaitseministeerium on varasemalt sama detailplaneeringu kooskõlastanud 2010. aastal ja 2017. aastal. Kaitseministeerium kooskõlastab Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 punkti 1 alusel Tallinna linna Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kinnistute ja lähiala detailplaneeringu. Angelica Tikk Innovatsiooni osakonna juhataja

TPR

51 Transpordiamet 15.12.2025 nr 7.2- 4/25/13724-5

Vt. tervikkiri. Oleme läbi vaadanud Teie taotluse kooskõlastada Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kinnistute ja lähiala detailplaneering ja kooskõlastame selle tingimustel, et Transpordiametiga kooskõlastatakse: 1) ehitised, mille kõrgus ületab 45 m (vt lennundusseadus § 35 lg 4) ning üle 45 m kõrguse ehitustehnika kasutamise aja ja tingimused; 2) ehitustegevused, mis võivad häirida laevaliiklust või navigatsioonimärkide tööd (meresõiduohutuse seadus § 48 lg 1, lg 2 ja lg 4).

TPR Esitatud lisatingimused ehitusprojektide koostamiseks on kajastatud detailplaneeringu seletuskirja p. 4.1.2 all nõuetena ehitusprojektide koostamiseks.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

Kert Süsmalainen juhataja laevateede ja sadamate osakond

52 Keskkonnaamet 17.12.2025 nr 6-5/25/15922- 5

Vt.tervikkiri Keskkonnaamet on esialgse detailplaneeringu versiooni kooskõlastanud tingimuslikult 26.11.2013 kirjaga nr HJR 6-5/13/28805-7. Täiendatud detailplaneeringule oleme arvamust avaldanud avalikustamisel olnud Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kinnistute ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluses 18.09.2025 kirjaga nr 6-5/25/15922-2. Keskkonnaamet on tutvunud kooskõlastamiseks esitatud detailplaneeringu ja teiste menetlusdokumentidega. Detailplaneeringus on arvestatud Keskkonnaameti 18.09.2025 kirjas toodud ettepanekutega. Eeltoodust tulenevalt kooskõlastab Keskkonnaamet PlanS 133 lg 1 alusel Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kinnistute ja lähiala detailplaneeringu täiendavate märkusteta. Ester Pindmaa peaspetsialist juhataja ülesannetes keskkonnakorralduse büroo

TPR

53 Maa- ja Ruumiamet 18.05.2026 nr 6-3/25/12528- 5

Edastasite 20.04.2026 kirjaga nr 10-11/2609 - 1 Maa- ja Ruumiametile (edaspidi MaRu) Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d kinnistute ja lähiala detailplaneering avalik väljapaneku teate. Planeeringualale jääb kaks riikliku kõrgusvõrgu geodeetilist märki: 511 (GPA ID 203581; 63-941- 90511; riiklik

TPR Geodeetilised märgid on tähistatud detailplaneeringu tugiplaaninil ja põhijoonisel ning kirjeldatud ka seletuskirja p. 3.3 kitsenduste peatükis. Täiendavalt on

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

kõrgusvõrk) ja 8087 (GPA ID 216313; 63-941-98087; riiklik kõrgusvõrk) Geodeetiliste märgite kaitsevöönd on 0,5 m ehitise pinnast horisontaalsuunas ning 3,2 m vertikaalsuunas. Ruumiandmete seaduse (edaspidi RAS) § 25 sätestab, et geodeetilise märgi kaitsevöönd on geodeetilist märki ümbritsev ala, kus geodeetilise märgi kaitse ja kasutamise vajadusest tulenevalt kitsendatakse inimtegevust. RAS § 26 lg 1 sätestab üheselt, et geodeetilise märgi kaitsevööndis on ilma geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust, mh löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning künni- või mullatööde tegemine. Geodeetiliste tööde tegemisel tuleb juhinduda keskkonnaministri 28.06.2013 määrusest nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“. Riikliku kõrgusvõrgu märgid tuleb võimalusel säilitada praeguses asukohas. Kui nimetatud geodeetilist märki ei ole võimalik säilitada ning edaspidi on raskendatud märgi sihtotstarbeline kasutamine, tuleb see vastavalt geodeetiliste tööde korra § 9 lõikele 3 teisaldada sobivasse asukohta ning asendada samaväärse (sh mõõtmismetoodikate seisukohalt) geodeetilise märgiga. Planeeringualale jäävad kohaliku võrgu märgid nr 2621, 3575, 10328. Vastavalt keskkonnaministri 28.06.2013 määruse nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ § 2 lõikele 1 on kohaliku geodeetilise töö korraldajaks kohalik omavalitsusüksus. Palume kohalikul

lisatud seletuskirja p. 4.2.1 nõuete alla ehitusprojektide koostamiseks ning põhijoonisele märkus nr 9 alla, et: Riikliku kõrgusvõrgu märgid tuleb võimalusel säilitada praeguses asukohas. Kui nimetatud geodeetilist märki ei ole võimalik säilitada ning edaspidi on raskendatud märgi sihtotstarbeline kasutamine, tuleb see vastavalt geodeetiliste tööde korra § 9 lõikele 3 teisaldada sobivasse asukohta ning asendada samaväärse (sh mõõtmismetoodikate seisukohalt) geodeetilise märgiga.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 07142 Tallinn, Põhja-Tallinn Paljassaare sadama-ala detailplaneering U:\OBJEKTID DP\JÜRI\07142 Paljassaare sadam\07142 Seletuskiri.doc/24.09.2026 10:49

omavalitsusel kujundada seisukoht geodeetiliste märkide kaitsmise, kontrollmõõtmise, teisaldamise või kõrvaldamise tingimuste osas. MaRu geodeetilise töö korraldajana nõustub detailplaneeringuga tingimusega, et arvestatakse käesolevas kirjas toodud märkustega. Märgime, et antud seisukoht on käsitletav üksnes MaRu kui geodeetilise võrgu haldaja seisukohast. Kuna tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, siis MaRu planeeringute osakond kui heakskiitmise üle otsustaja esitab planeerimisseaduse kohase arvamuse eraldi kirjaga. Liisi Kaleva peaspetsialist Geodeesia ja kaugseire osakond

Projektijuht Jüri Mirme