EHITUSÕIGUSE TABEL

4.0

4.0

20.0

10hooldusala

60

salvkaevu kaitsevöönd

Krundi kasutamise sihtotstarve: elamumaa

Krundi pindala: 2237 m2

Hoonete lubatud

maksimaalne suht. kõrgus:

8,0 m

Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind:

125 m2

Hoonete suurim lubatud

arv krundil: 1 5

R5

R5 3,5

8,5

1 19.2

Objekt: Aadress:

Joonis: Töö nr:

Joonise nr:Tellija:

Koostas:

Kontrollis:

Staadium: Formaat:

Põhijoonis tehnovõrkudega (s.h kitsendused ja maakasutus)

EVOX OÜ Leetpõõsa 16 Vahi alevik Tartu vald Tel: 5233943 Reg.nr. 14390312 EEP004076

5

DP A4

M 1:500

DP-EX260126

Tartu maakond, Kambja vald, Kodijärve küla, Parrise

Parrise maaüksuse detailplaneering

Kaie Metsaots Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7. Diplom MD00454

Geodeetiline alusplaan: Mäger Poegadega OÜ, Saekoja 36A, Tartu, 50107. Töö nr: MP1556/26G, 30.03.2026.a. Koordinaatide süsteem L-Est'97. Kõrguste süsteem EH2000

Planeeringuala

Katastriüksuse piir

Katastriüksuse sihtotstarve ja pindala

Katastriüksuse aadress/tunnus

Olemasolev tee

Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd

Olemasolev veekogu

Olemasolev sideehitis ja selle kaitsevöönd

Olemasolev haljastus

Planeeritav hoonestusala

Planeeritav üksikelamu

Planeeritav juurdepääsutee

Planeeritav purustatud kruusast teepeenar

Planeeritav juurdepääs krundile

Planeeritav salvkaevu asukoht

Planeeritav kogumismahuti asukoht

Liitumisnähtavuse kolmnurk

Peatumisnähtavuse kolmnurk

Planeeritav mp.kaabel

Planeeritav liitumiskilp

TINGMÄRGID

4.0

Elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 517361, koostatud 19.06.2026, kehtivusega kuni 19.06.2028. Tarbimiskoht: 28201:008:0020, Parris, Kodijärve küla, Kambja vald, Tartu maakond.

04.08.2026

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kambja Vallavalitsus

[email protected]

Pargi tn 2

61714, Tartu maakond, Kambja vald,

Ülenurme alevik

Teie 08.09.2026 nr 6-1/242-10

Meie 25.09.2026 nr 7.2-2/26/13967-4

Kambja vallas Parrise maaüksuse ja lähiala

detailplaneeringu kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Tartu maakonnas Kambja vallas Kodijärve külas

asuva Parrise maaüksuse ja lähiala detailplaneeringule (katastritunnus 28201:008:0020, edaspidi

planeering). Planeeringuga soovitakse luua eeldused elamu rajamiseks.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

1.1. Ristumiskoha rajamiseks tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded

ristumiskoha projekti koostamiseks.

1.2. Põhijoonisel on elektrikaabel kavandatud riigitee transpordimaale. Seletuskirja punkti 7.5

kohaselt ei ole elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed tee muldkeha piires lubatud.

Punkti 7 kohaselt täpsustatakse lahendust projekteerimise käigus. Kuna riigitee

transpordimaa on kitsas, siis tõenäoliselt me ei nõustu tehnovõrkude kavandamisega

teemaale. Tehnovõrkude kavandamiseks teemaale või kaitsevööndisse tuleb taotleda EhS

§ 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded.

1.3. Transpordiamet ei vastuta kaitsevööndisse rajatud puurkaevu vee kvaliteedile avalduva

võimaliku kahjuliku mõju eest, mis võib tuleneda riigitee liiklusest ja tee kasutamisega

seotud asjaoludest (sh liiklusõnnetused, tee ehitamine, remontimine ja hooldamine,

libeduse- ja tolmutõrje jmt). Kaaluda puurkaevu rajamist teekaitsevööndist väljapoole.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Kuuse

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. JN100_Pohijoonis

2. SK100_Seletuskiri

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]

Planeeringu korraldaja: Kambja Vallavalitsus

Huvitatud isik: Ralf Pallum

Koostaja:

TÖÖ NR: DP-EX200625

Evox OÜ

Leetpõõsa 16 Vahi alevik Tartu vald

[email protected]

Mob 53739326

Planeeringu vastutav isik:

Kaie Metsaots

Diplomeeritud maastikuarhitekt, tase 7.

Diplom MD00454

Kambja vallas Kodijärve külas Parrise maaüksuse ja

lähiala detailplaneering

Katastritunnus 28201:008:0020

Tartu

04.06.2026

Kambja vallas Kodijärve külas Parrise maaüksuse ja lähiala detailplaneering

2 / 19

Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: DP-EX200625, kuupäev 04.08.2026

TÖÖ KOOSTAJAD :

Planeerija: Aivar Lääne, loodusteadused magistrikraad (MSc) Maastikukaitse- ja

hooldus

• Projekti üldjuhtimine

• Planeerimislahendus

• Maakasutus

Evox OÜ

Maastikuarhitekt: Kaie Metsaots. Diplom MD00454.

• Projekti üldjuhtimine

• Planeerimislahendus

Kambja vallas Kodijärve külas Parrise maaüksuse ja lähiala detailplaneering

3 / 19

Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: DP-EX200625, kuupäev 04.08.2026

SELETUSKIRI

Sisukord 1. Planeeringu koostamise alus ....................................................................................................... 5

2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk, andmed planeeringuala kohta ..................................... 5

3. Detailplaneeringu lähtedokumendid ........................................................................................... 5

4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks ............................................................................... 6

5. Planeerimisettepanek .................................................................................................................. 6

5.1 Olemasoleva olukorra analüüs ................................................................................................ 6

5.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................................ 7

5.3. Planeeringulahenduse vastavus üldplaneeringule ja maakonnaplaneeringule ............................. 8

6. Detailplaneeringu planeerimisettepanek ..................................................................................... 9

6.1. Üldplaneeringu muutmise ettepanekud ja põhjendused .............................................................. 9

6.2. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ......................................................................................... 9

6.3. Kavandatav ehitusõigus ............................................................................................................. 10

6.4. Likvideeritavad objektid ............................................................................................................ 11

6.5. Ehitistevahelised kujad .............................................................................................................. 11

6.6. Arhitektuurinõuded ehitistele .................................................................................................... 11

6.7. Tänavate maa-alad ja liikluskorraldus ....................................................................................... 12

6.8. Haljastus, vertikaalplaneerimine ja piirded................................................................................ 13

7. Tehnovõrgud ............................................................................................................................. 13

7.1. Veevarustus ................................................................................................................................ 13

7.2. Reoveekanalisatsioon ................................................................................................................. 13

7.3. Sadeveekanalisatsioon ............................................................................................................... 14

7.4. Soojusvarustus ........................................................................................................................... 14

7.5. Elektrivarustus ........................................................................................................................... 14

7.6. Telekommunikatsioonivõrk ....................................................................................................... 15

7.7. Müra ........................................................................................................................................... 15

7.8. Tuleohutus ja tuletõrje veevarustus ........................................................................................... 15

8. Keskkonnakaitse, kultuuriväärtused ......................................................................................... 16

9. Piirangud ................................................................................................................................... 17

10. Kuritegevuse riskide vähendamine ........................................................................................... 18

Kambja vallas Kodijärve külas Parrise maaüksuse ja lähiala detailplaneering

4 / 19

Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: DP-EX200625, kuupäev 04.08.2026

11. Planeeringu rakendumine ......................................................................................................... 19

12. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine ....................................

19

Joonised

DP1272_asukohaskeem

JN100_Pohijoonis ML105_Situatsiooniskeem ML106_Olemasolev olukord RI100_Illustreeriv joonis UU603_Kontaktvoond

Kambja vallas Kodijärve külas Parrise maaüksuse ja lähiala detailplaneering

5 / 19

Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: DP-EX200625, kuupäev 04.08.2026

1. Planeeringu koostamise alus

Käesoleva detailplaneeringu algatamise taotlejaks on Ralf Pallum ning detailplaneeringu

korraldajaks on Kambja Vallavalitsus. Detailplaneeringu koostamine Parrise maaüksusele on

algatatud Kambja Vallavolikogu 24. septembri 2025 otsusega nr 73 „Kodijärve külas asuva

Parrise maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning lähteseisukohtade

kinnitamine”. Sama otsusega otsustati keskkonnamõju strateegilist hindamist mitte algatada.

Käesolev planeering on koostatud kinnistu sihtotstarbe muutmiseks 100% elamumaaks ning

krundile üksikelamu ehitusõiguse määramiseks.

2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk, andmed planeeringuala kohta

Detailplaneeringu eesmärk on Parrise kinnistu muuta 100% maatulundusmaa sihtotstarbega

maaüksusest elamumaa sihtotstarbega krundiks ning uuele krundile ehitusõiguse määramine

üksikelamu projekteerimiseks ja ehitamiseks. Detailplaneeringuga antakse lahendus ka

planeeringuala tehnovõrkudega varustamiseks, juurdepääsu rajamiseks, parkimiskorralduse

lahendamiseks, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu

elluviimiseks.

Planeeringualaks on Kodijärve külas Parrise (28201:008:0020) maaüksus, pindalaga 2237

m². Parrise kinnistu on 100% maatulundusmaa. Juurdepääs kinnistule on tagatud avalikult

kasutatavalt 22186 Pangodi-Kodijärve teelt.

3. Detailplaneeringu lähtedokumendid

• Tartu maakonnaplaneering (kehtestatud riigihaldusministri 27.02.2019.a käskkirjaga nr

1.1 4/29); 3.2.

• Kambja valla üldplaneering (endine Kambja vald) (kehtestatud Kambja Vallavolikogu

04.09.2007 määrusega nr 40);

• Pangodi maastikukaitseala üldplaneering (kehtestatud Kambja Vallavolikogu 02.03.2006

otsusega nr 28);

• Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne;

• Kambja Vallavolikogu otsus 24.09.2025 nr 73 „Kodijärve külas asuva Parrise maaüksuse

ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine”;

• Kambja Vallavalitsuse 10.08.2017 korraldusega nr 1242 kehtestatud Parripõllu

detailplaneering;

• Kambja Vallavolikogu 18.12.2018 määrus nr 47 „Eratee avalikes huvides omandamise ja

avalikuks kasutamiseks määramise kord“;

• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“;

Kambja vallas Kodijärve külas Parrise maaüksuse ja lähiala detailplaneering

6 / 19

Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: DP-EX200625, kuupäev 04.08.2026

• Keskkonnaameti seisukoht detailplaneeringu koostamise algatamisele (05.09.2025 nr 7

9/25/16222-2);

• Transpordiameti seisukoht detailplaneeringu koostamise algatamisele (03.09.2025 nr 7.2

2/25/13967-2);

• Keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil

planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“

• Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“;

• Keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil

planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“;

• Kambja valla energia- ja kliimakava;

• Kambja valla jäätmehoolduskava;

• Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3; jõustunud 01.07.2015);

• Jt kehtivad õigusaktid ja normid.

• EX07112025_ParriseDP_Maastikuanalüüs_07-11-2025, koostaja Evox OÜ. 2025a.

4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on võetud 30.03.2026.a. koostatud Parrise

katastriüksuse geodeetiline mõõdistus täpsusega M 1:500, koostaja Mäger Poegadega OÜ

töö nr MP1556/26G

5. Planeerimisettepanek

5.1 Olemasoleva olukorra analüüs

Maakasutus: Maa- ja Ruumiameti infosüsteemi kaardirakenduse kohaselt on Parrise kinnistu

100% maatulundusmaa (vt joonis 1). Kinnistu pindala on 2237 m², sellest 440 m² on

looduslik rohumaa ja 1797 m² muu maa. Planeeringualal pole olemasolevaid hooned, kuid

on tehnovõrgud. Planeeringualale ulatub avalikult kasutatava tee kaitsevöönd 30 meetrit,

sideehitise kaitsevöönd ning Pangodi maastikukaitseala piiranguvöönd. Juurdepääs

kinnistule on tagatud lõunapoolsest küljest, avalikult kasutatavalt 22186 Pangodi-Kodijärve

teelt. Parrise maa-ala reljeef on kõrge, kuid valdavalt tasane. Maastiku kõrguste vahe on

122,0-127,0 m. Elamu ehitamiseks pole vaja muuta kinnistu üldist reljeefi. Planeeringuala

keskkonnaseisundit võib lugeda heaks. Planeeringuala asub hajaasustuses mitmete

hoonestamata maatulundusmaa ja hoonestatud elamumaa sihtotstarbega kinnistute vahel.

Kambja vallas Kodijärve külas Parrise maaüksuse ja lähiala detailplaneering

7 / 19

Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: DP-EX200625, kuupäev 04.08.2026

Joonis 1. Planeeringuala. Planeeringuala markeeritud sinise joonega (allikas: Maa- ja

Ruumiamet)

Planeeritav ala piirneb:

• Põhjast ja läänest Rehe kinnistuga (28301:001:1427) 100% elamumaa (pindala 16,1 ha, s.h.

haritav maa 11,4 ha, looduslik rohumaa 16429 m², metsamaa 10384 m2, õuemaa 4254 m2 ja

muu maa 15238 m²). Kinnistu on hoonestatud.

• Idast Kodijärve kinnistuga (28201:008:0168) 100% maatulundusmaa (pindala 9,4 ha s.h.

haritav maa 6,9 ha, loodulik rohumaa 6556 m2 ja muu maa 1,8 ha. Kinnistu pole hoonestatud.

• Lõunast 22186 Pangodi-Kodijärve tee (28201:008:0021) 100% transpordimaa (pindala 3,9

ha s.h. haritav maa 7230 m2, 4766 m2 looduslik rohumaa, 2510 m2 metsamaa, 1515 m2

õuemaa ja 2,3 ha muu maa.)

5.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringuala paikneb hajaasustus piirkonnas, Kambja vallas, Kodijärve külas, ca 20 km

kaugusel Tartu linna piirist. Planeeritav ala paikneb Pangodi maastikukaitsealal

(KLO1000288). Planeeringualal pole olemasolevaid hooned, kuid on tehnovõrgud. Ala on

kaetud osaliselt rohumaaga. Planeeringuala asub hajaasustuses mitmete hoonestatud ja

hoonestamata maatulundusmaa ning elamumaa sihtotstarbega kinnistute vahel.

Planeeringuala lähedases piirkonnas asuva elamupiirkonna hoonestus on valdavalt viil- ja

kaldkatustega ühekorruselised üksikelamud ning nende abihooned. Läheduses asuvad ka

talukompleksid ning Kodijärve hooldekodu kompleks. Lähim bussipeatus „Kodijärve“ asub

ca 400 m kaugusel planeeringualast, Tatra-Otepää-Sangaste maanteel. Lähim kauplus asub

Kambja vallas Kodijärve külas Parrise maaüksuse ja lähiala detailplaneering

8 / 19

Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: DP-EX200625, kuupäev 04.08.2026

Nõuni külas, planeeritavast alast ca 7,2 km kaugusel. Lähim kool asub Pangodi külas,

planeeringualast ca 2,7 km kaugusel. Lähim lasteaed asub Elva linnas, planeeringualast ca

11 km kaugusel. Elva linnas asuvad lisaks ka perearst, apteek, raamatukogu, kauplused, kool,

kohvik, raudteejaam, bensiinijaam ja mitmed muud teenused. Planeeringualast ca 3 km

kaugusel asub Pangodi kalarestoran.

Joonis 2. Väljavõte Maa- ja Ruumiameti fotolao lehelt. (allikas: Maa- ja Ruumiamet)

5.3. Planeeringulahenduse vastavus üldplaneeringule ja maakonnaplaneeringule

Kambja valla üldplaneering endise Kambja valla maa-ala osas (kehtestatud 04.09.2007

Kambja Vallavolikogu määrusega nr 40) kohaselt asub Parrise kinnistu Pangodi

maastikukaitsealal, seega miljööväärtuslikul hoonestusalal.

Miljööväärtuslike piirkondadena käsitletakse üldplaneeringus alasid, kus miljööd kujundav

arhitektuur, haljastus, tänava- või teedevõrk, krundijaotus on hästi säilinud ja üldmulje

harmooniline ning mille kvalitatiivne tase väärib säilitamist. Sageli tähendab see seda, et

väärtuslik pole niivõrd iga hoone üksinda, kui neist kujunev ansambel või kooslus. Seetõttu

tuleb uute hoonete ehitamisel vältida silmatorkavalt suuremate hoonete rajamist kui on

ümbruskonnas ja ka ehitusmaterjale, mis olemasoleva arhitektuuriga ei haaku.

Ümberkaudsed kinnistud on valdavalt hoonestamata maatulundusmaad ja üks hoonestatud

elamumaa, seega ei avaldaks ühe elamu rajamine olulist negatiivset mõju üldplaneeringuga

määratud maastikukaitseala toimimisele. Planeeringuala läheduses asub 2013. aastal

valminud Kodijärve hooldekodu ja kõrval talukompleks. Seega sobituks Parrise kinnistu

detailplaneeringuga kavandatav krunt keskkonda.

Kambja vallas Kodijärve külas Parrise maaüksuse ja lähiala detailplaneering

9 / 19

Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: DP-EX200625, kuupäev 04.08.2026

Vastavalt Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringule asub planeeritav ala hajaasustus alal.

Pangodi järv koos ümbritseva maastikuga kuulub Tartumaa rohelise võrgustiku tuumalasse.

Teemaplaneeringuga „Tartumaa väärtuslikud maastikud“ on Pangodi maastikukaitseala

määratletud Tartumaa riikliku tähtsusega väärtuslikuks maastikuks. Pangodi ümbruse

väärtusliku maastiku väärtustena on nimetatud vana asustusstruktuuri, säilinud ajaloolist

mosaiikset maakasutust, suurepäraseid vaateid ja vahelduvat reljeefi, säilinud ja arendatavat

talutüüpi hoonestust, populaarset kokkutulekute kohta, supluskohta, eelistatud paika

maakodude rajamiseks.

Planeeringualal kehtib Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29 kehtestatud

Tartu maakonnaplaneering 2030+. Maakonnaplaneeringus jääb Parrise kinnistu Tartumaa

väärtuslikku kultuurmaastiku alasse.

6. Detailplaneeringu planeerimisettepanek

6.1. Üldplaneeringu muutmise ettepanekud ja põhjendused

Kambja valla üldplaneeringu punktis 2.5 on sätestatud, et Pangodi maastikukaitseala piires

kehtestatud Pangodi maastikukaitseala üldplaneering on Kambja valla üldplaneeringust

suurema detailsusega. Üldplaneeringud täiendavad teineteist; vastuolu korral tuleb

maastikukaitseala piires aluseks võtta Pangodi maastikukaitseala üldplaneering ning

reguleerimata küsimustes Kambja valla üldplaneering.

Kambja Vallavolikogu 24.09.2025 otsuses nr 73 on selgitatud, et Kambja valla üldplaneering

ei määra planeeringualale maakasutuse juhtotstarvet ehk säilib olemasolev maakasutus.

Parrise maaüksus asub Pangodi maastikukaitseala Pangodi piiranguvööndis, kus kohaldub

suurema detailsusega Pangodi maastikukaitseala üldplaneering.

Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringu ja algatamise otsuse kohaselt on Parrise

maaüksusele osaliselt määratud elamumaa juhtotstarve E1 ning konkreetsed arhitektuurilised

ehitustingimused. E1 alale on lubatud kavandada üks hoone suurima ehitisealuse pindalaga

125 m². Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringu punktis 4.4 on kogu üldplaneeringu ala

määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks.

Detailplaneeringuga täpsustatakse kehtivate üldplaneeringute alusel Parrise maaüksuse

maakasutus ja ehitusõigus: üks üksikelamu, suurim lubatud ehitisealune pind 125 m² ning

suurim lubatud kõrgus 8 m. Katastriüksuse sihtotstarbe muutmine elamumaaks lahendatakse

detailplaneeringuga ega muuda üldplaneeringu põhilahendust.

Üldplaneeringu muutmise ettepanekut ei tehta, sest:

• detailplaneeringu koostamise kohustus tuleneb Pangodi maastikukaitseala

üldplaneeringu punktist 4.4;

• kavandatav üksikelamu vastab E1 tingimustele ja arhitektuurinõuetele;

Kambja vallas Kodijärve külas Parrise maaüksuse ja lähiala detailplaneering

10 / 19

Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: DP-EX200625, kuupäev 04.08.2026

• detailplaneering täpsustab kehtiva üldplaneeringu tingimusi ega muuda selle

põhilahendust.

6.2. Planeeritava ala kruntideks jaotamine

Kehtiva Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse

juhtotstarbeks määratud maatulundusmaa ja osaliselt elamumaa – E1, mille kohta on

täpsustatud, et alale on lubatud ehitada 1 hoone (hoone suurimaks ehitusaluseks pindalaks

on 125 m2). Detailplaneering määrab moodustatavale krundile kasutamise sihtotstarbe.

Olemasoleval kinnistul muudetakse sihtotstarvet. Positsioonile nr 1 moodustatakse 2237 m²

suurune 100% üksikelamumaa sihtotstarbega krunt.

Tabel 1. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus

Positsiooni number Pindala Sihtotstarve

Pos 1 2237 Elamumaa

6.3. Kavandatav ehitusõigus

Krundi ehitusõigusega (tabel 2, lk 10) on määratud: 1) planeeringujärgne sihtotstarve; 2)

katastrijärgne sihtotstarve; 3) hoonete suurim lubatud maksimaalne kõrgus maapinnast; 4)

hoonete suurim lubatud arv krundil; 5) hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala.

Tabel 2. Krundi ehitusõigus

K ru

n d i

n im

i

K ru

n d i

p in

d al

a

P la

n ee

ri n g u jä

rg n

e

si h to

ts ta

rv e

K at

as tr

iü k su

se

si h to

ts ta

rv e

L u b at

u d m

ax

k õ rg

u s

m aa

p in

n as

t

el am

u l

H o o n et

e lu

b at

u d

ar v k

ru n d il

K at

u se

k al

le

k ra

ad id

es

M ax

e h it

u sa

lu n e

p in

d

K o rr

u se

li su

s

el am

u *

Parrise 2237 m² Üksikelamumaa

100% (EP)

Elamumaa

100%

8,0 1 elamu 40-47 125 2*

* teine korrus katusealune

Ehitusõiguse kohaselt nähakse Pos 1 krundil ette üksikelamu ehitamine. Hoonete lubatud

kasutamise otstarve on üksikelamu (11101). Parrise maaüksuse kasutamise sihtotstarve on

üksikelamu maa (EP) ja sellele vastav katastriüksuse sihtotstarve on elamumaa.

Krundile on lubatud rajada üks üksikelamu. Abihooneid, sealhulgas vabaehituslikke

hooneid, ei ole lubatud rajada. Kõik ehitised, vaatamata ehitusloa olemasolu kohustus-

likkusest, peavad jääma hoonestusala sisse, arvestades tuleohutuskujasid. Väljaspoole

hoonestusala on ehitiste (sealhulgas kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga ehitised) püstitamine

Kambja vallas Kodijärve külas Parrise maaüksuse ja lähiala detailplaneering

11 / 19

Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: DP-EX200625, kuupäev 04.08.2026

keelatud. Hoonestusalast väljapoole on lubatud püstitada võreseinu, lastekiike, koerakuute

jm sarnaseid väikeseid rajatisi.

6.4. Likvideeritavad objektid

Likvideeritavad objektid kinnistul on osaliselt kõrghaljastus, mis jääb hoonete ehitusele

ette. Peatumis- ja liitumisnähtavuse tõttu pole kõrghaljastust vaja eemaldada.

6.5. Ehitistevahelised kujad

Tulenevalt Siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“ on määratud hoonestusala 4 m (hoonete vaheline kuja 8 m) kaugusele

krundi piirist, et takistada tule levikut naaberkinnistutel asuvatele hoonetele. Kuja nõue

kehtib ka rajatistele, mis võimaldavad tule levikut. Abihooneid ei ole lubatud rajada.

6.6. Arhitektuurinõuded ehitistele

Uue hoonestuse kavandamisel tuleb silmas pidada piirkonnale iseloomulike joonte säilimist

hoonestusmahtude ja olemasolevate katusekallete osas. Hooned peavad sobima

ümbritsevasse keskkonda. Detailplaneeringuga on määratud krundi planeeritud

hoonestusala.

Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada Pangodi maastikukaitseala

üldplaneeringu punktis 4.3.2. toodud arhitektuursete tingimustega ning järgida ajaloolist

asustusstruktuuri, hoonegruppide paiknemise ning õuealade paigutusmustrit, väljakujunenud

asustustihedust, traditsioonilisi ehitusmahtusid, ehitusmaterjale ning arhitektuurseid

lahendusi (katusekalded, korruselisus, välisviimistlusmaterjalid jne), et säiliksid

väljakujunenud piirkondlikud iseärasused. Katusekattematerjalid ja hoone

välisviimistlusmaterjalid peavad sobima hoone arhitektuurilahendusega ja välisilmega.

Elamu peab arhitektuurselt ja paigutuselt moodustama ühtse talu(õue) põhimõtte. Pangodi

maastikukaitseala üldplaneeringu p 4.3.2 kohaselt oli talu tähtsaim ja suurim ehitis

rehielamu, mis oli pööratud esiküljega õue poole ning paiknes sageli õue tagaküljel. Elamu

paigutamisel tuleb arvestada eespool kirjeldatud hoone asetuse põhimõtetega.

Arhitektuurilistest ehitustingimustest on määratud:

• lubatud korruselisus: kuni 2 korrust (teine korrus katusealune);

• katusematerjal: pilbas, laast, sindel ja kimmkatus (materjaliks tuleb kasutada ainult

puitu) ning mati värviga värvitud valtsplekk, kivi;

• katusekalle: kahepoolne kalle 40-47 kraadi;

• välisviimistlusmaterjalid: laudis, kooritud ümarpalk, maakivi. Plast, metall, betoon ja

kivi (va maakivi) on keelatud;

• avatäited: plast- ja metallraamidega aknad on keelatud. Katusaknad on keelatud, välja

arvatud katuse väljaehituses või otsaseintes;

• piirded: piirded peavad olema avadega ja looduslikest materjalidest (puit), kuni 1,0

m kõrged. Piirete ja hekkide rajamisel ei tohi sulgeda vaateid maastikule ja järvedele;

Kambja vallas Kodijärve külas Parrise maaüksuse ja lähiala detailplaneering

12 / 19

Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: DP-EX200625, kuupäev 04.08.2026

• värv: maastikukaitsealal paiknevate hoonete sobiva ja tasakaalustatud

värvilahenduste saavutamiseks tuleb kõikidele kavandatavatele hoonetele ja

olemasolevatele rekonstrueeritavatele hoonetele koostada värvipassid;

• Kohustuslikku ehitusjoont ei ole otstarbekas määrata;

• Pangodi maastikukaitseala ÜP p 4.3.2tingimus: Talu tähtsaim ja suurim ehitis-

rehielamu-oli pöörataud esiküljega õue poole ning paiknes sageli õue tagaküljel.

Elamu paigutamisel tuleb arvestada eelpool kirjeldatud hoonete asetust.

6.7. Tänavate maa-alad ja liikluskorraldus

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 22186 Pangodi Kodijärve km 3,23-3,27. Riigitee

keskmine ööpäevane liiklussagedus on 74 autot. Juurdepääs on kavandatud kinnistu

keskosast, so riigitee km 3,25. Täiendavaid riigitee ristumiskohti ei planeerita. Tee

kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest

võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Kruusakattega

teede kaitsevööndis esineb olulisi mõjusid (tolm, õhusaaste jne). Elukondlik hoonestus

kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud

hoonestusjoon. Hoonestusala tuleb kavandada riigitee kaitsevööndist väljapoole. Riigitee

kaitsevööndis on keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning

ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja

üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele. Arendusega seotud

teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele

ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone

ehitusloa väljastamist. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi

planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb kruuskattega riigiteega, tuleb planeeringu

koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega

(müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb

hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra

piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada

planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh

keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra

normtasemete tagamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus

kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku

saamiseks.

Normikohane parkimine, soovituslikult vähemalt kolm kohta leibkonnale, on ette nähtud

planeeritaval elamukrundil. Vastavalt tulevase hoone vajadustele võib parkimiskohtade

arvu suurendada. Parkimine arvutada vastavalt standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“

tabel nr 9.2. Tee lahendust, täpset asukohta ning kõiki tee elemente on lubatud täpsustada

Kambja vallas Kodijärve külas Parrise maaüksuse ja lähiala detailplaneering

13 / 19

Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: DP-EX200625, kuupäev 04.08.2026

projekteerimise faasis. Sõidusuunad ja planeeritud juurdepääs kinnistule on näidatud

põhijoonisel.

6.8. Haljastus, vertikaalplaneerimine ja piirded

Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted:

• olemasolevat kõrghaljastust säilitada elamumaa sihtotstarbega maaüksusel

minimaalselt 50% ulatuses;

• planeeritav kõrg- ja madalhaljastus lahendada planeeringuga, minimaalselt 10%

kinnistust katta kõrghaljastusega;

Krundi piirded (materjal, kõrgus, tüüp):

• piirded peavad olema avadega ja looduslikest materjalidest (puit), kuni 1,0 m kõrged.

Piirete ja hekkide rajamisel ei tohi sulgeda vaateid maastikule ja järvedele; Tarastada

lubatud ainult hoonestusala ulatuses;

Vertikaalplaneerimise põhimõtted (maapinna kõrguse muutmine, sademevee ärajuhtimine

jmt) on esitatud all järgenavalt.

Maapinna tõstmine lubatud kuni 0,5 m hoonestusalal. Täpne vertikaalplaneerimine tuleb

lahendada projekteerimise käigus tulenevalt hoonestuse asukohast. Vertikaalplaneerimisel

arvestada, et sademevesi ei valguks naaberkinnistutele ning teede alale.

7. Tehnovõrgud

Detailplaneeringu ala kõrval, maantee servas asub sidekaabel. Planeeringualale on

kavandatud elamukompleks, mis vajab elektri- ja veeühendust ning tagatud peab olema

reovee kogumine ning sademevee kogumine/immutamine.

Tehnovõrkude lahendus on kajastatud Joonisel 4. Põhijoonis tehnovõrkudega (s.h

kitsendused ja maakasutus). Planeeritud lahendus on põhimõtteline, mida täpsustatakse

projekteerimise käigus.

7.1. Veevarustus

Planeeringuala piirkonnas puudub ühisveevärk. Planeeritud elamukompleksi veelahendus

tuleb kavandada lokaalselt. Veevajadus on arvestatud ca 100 l inimese kohta. Arvestades 4

inimest krundi kohta, teeb see ööpäevaseks veevajaduseks üldjuhul/keskmiselt ca 0,4 m³ (0,1

m³ x 4 in). Veevõtukohana on planeeritud rajada salvkaev, mille hooldusala on 10 meetrit.

7.2. Reoveekanalisatsioon

Planeeringuala piirkonnas puudub ühiskanalisatsioonisüsteem. Kanalisatsioonilahendus

tuleb kavandada lokaalselt. Põhjavesi on piirkonnas väga hästi kaitstud (reostusohtlikkuse

tase on madal). Reoveekäitluse lahenduseks on planeeritud kogumismahuti.

Kambja vallas Kodijärve külas Parrise maaüksuse ja lähiala detailplaneering

14 / 19

Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: DP-EX200625, kuupäev 04.08.2026

Projekteerimisel tuleb arvestada, et:

• Kogumismahuti asukoht ja tehniline lahendus täpsustatakse projekteerimise käigus

vastavalt kehtivatele nõuetele;

Joonisel 4. Põhijoonis tehnovõrkudega (s.h kitsendused ja maakasutus) on näidatud

veevõtukoha ja omapuhasti süsteemi võimalik asukoht.

7.3. Sadeveekanalisatsioon

Sadeveekanalisatsiooni ei kavandata. Kuna planeeringualal suuri kõvakattega pindu ei

planeerita, puudub vajadus sademevee kogumiseks ja suunamiseks. Sademevee pinnasesse

imbumine tuleb võimaldada krundi piires ja/või koguda see kokku ning taaskasutada.

Sademevee juhtimine naabermaaüksustele ja tee maa-alale on keelatud.

7.4. Soojusvarustus

Soojavarustus lahendatakse lokaalselt. Soovitatav on kasutada kaasaegseid ning

keskkonnasäästlikke lahendusi, näiteks soojuspumpade baasil toimivaid. Lubatud on ka

muud kütteallikad, kuid mitte kasutada eriti keskkonda saastavad kütteliike nagu otsene

elektriküte, kivisüsi, õli. Eelistatud lahendus oleks maasoojuspumbad. Õhk-õhk või õhk-vesi

soojuspumpade paigaldamisel tuleb rakendada õigeid ehituslikke võtteid, et pumba

töötamine oma maja elanikke ei häiriks. Õhksoojuspump tuleks seada et see ei häiriks

naabreid.

7.5. Elektrivarustus

Elektrivarustus lahendatakse uue kavandatava liitumise baasil. Väljastatud Tehnilised

tingimused 517361 koostatud: 19.06.2026, kehtib kuni: 19.06.2028

Kliendi tegevused:

*Näeb ette elektritoite Kodijärve:(Elva) alajaama fiider F3 õhuliinist.- Elektrikaablite

planeerimine piki sõiduteed tee muldkeha piires ei ole lubatud. Täpsemad nõuded on leitavad

Transpordiameti veebist.- Üldjuhul ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone

elektrikaablite kaitsevööndisse.

*Näeb tarbimiskohale ette õhuliinist 0,4 kV maakaabelliini.- Tarbimiskoha võrguühendusele

näha ette kinnistu piirile liitumiskilp.- Liitumiskilp tuleb planeerida ligipääsetavasse

asukohta eelistatult kinnistu piirile juurdepääsutee lähedusse.

* Tagab Elektrilevi tehnorajatiste maakasutusõiguse servituudialana

* Jätab kõikide planeeritavate tänavate äärde perspektiivsete maakaablite paigaldamiseks

vajaliku koridori.

* Näeb detailplaneeringu projektis ette ka väljaspool detailplaneeringu ala kulgema

hakkavate kaablite trasside servituudi alad.

Projekti Kooskõlastuse nr 7347279435 kuupäev 26.06.2026

Kambja vallas Kodijärve külas Parrise maaüksuse ja lähiala detailplaneering

15 / 19

Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: DP-EX200625, kuupäev 04.08.2026

Kooskõlastatud tingimusel

* Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

Lubatud on kasutada ka taastuvenergia lahendusi, näiteks päikesepaneele.

7.6. Telekommunikatsioonivõrk

Sideühendus on kavandatud mobiil- või raadioside näol.

7.7. Müra

Projekteeritavates hoonetes tuleks järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 "Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest". Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb

avalikult kasutatava teega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja

perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee

liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu koostamisel hinnata vastavalt

keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel

kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute, sealhulgas keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete, tagamiseks.

Leevendavad meetmed:

• Kõrghaljastus;

• Looduslikud mürabarjäärid – kaitsehaljastuse rajamine;

• Hoonete heliisolatsiooni parandamine – kui ei ole tehniliselt võimalik/praktiline

mürataseme piiramine hoonete välisterritooriumil, tuleb tagada head akustilised

tingimused hoonete siseruumides.

Tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete

rakendamiseks ning vajadusel peab meetmed ette nägema planeeringu koostamisest

huvitatud isik.

7.8. Tuleohutus ja tuletõrje veevarustus

Tuleohutuse käsitlemisel on lähtutud järgmistest normdokumentidest:

- Siseministri määrus 18.02.2021 nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“

- EVS 812-3:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“

- EVS 812-7:2018 „Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

Tuleohutuse tagamise põhimõtted

Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei või ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist

majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Selle täitmiseks peab naaberkinnistute hoonete

vaheline kuja olema 8 meetrit. Kui kuja on väiksem, tuleb tule levikut piirata ehituslike või

muude abinõudega. Ettenähtud ehitiste vähimaks tuleohutusklassiks on TP3. Täpsed

tuleohutuskujad ning ehitiste tulepüsivusklassid määrata ehitusprojekti käigus igale

konkreetsele hoonele eraldi. Planeeringualale on tagatud päästetehnika vaba juurdepääs.

Kambja vallas Kodijärve külas Parrise maaüksuse ja lähiala detailplaneering

16 / 19

Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: DP-EX200625, kuupäev 04.08.2026

Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala

Ehitise tuleohutusklass: TP3.

Ehitise kasutusviisi klass: I (elamud ja eluruumid)

Hoonete kõrgus elamul kuni 8,0 m. Krundil lubatud suurim hoonete ehitusalune pind 125

m2. Hoonete suurim lubatud arv krundil 1. Lubatud on vaid üks eluhoone.

Hoonete korruselisus: elamul kuni 2 korrust.

Tulekustutusvesi

Lähim tuletõrje veevõtukoht asub ca 600 m kaugusel, veevõtukoht VID 1982. Tagatud on

tuletõrjevee vajalik vooluhulk 10 l/sek 3 h jooksul, mis teeb arvutuslikuks koguseks 108 m³.

Juurdepääsuteede kandevõime 20 t, pöörderaadius 12 m ja laius 3,5 m. Tuletõrje

veevõtukohtadele on tagatud aastaringne juurdepääs, kasutamise valmidus ja tulekahju

kustutamiseks vajalik veekogus või vooluhulk ning tähistatus vastavalt tehnilisele normile

või õigusaktile.

.

Joonis 3. Tuletõrje veevarustuse asukohaskeem. Sinise ikooniga märgitud veevõtukoht ning

sinise joonega Parrise kinnistu. (Allikas: Maa- ja Ruumiamet)

8. Keskkonnakaitse, kultuuriväärtused

Planeeringuala asub Pangodi maastikukaitsealal. Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS)

andmetel pole planeeringuala kaitsekategooriate taimeliikide kasvukohaks. Planeeringuala

vahetus läheduses asub Kivijärv. Planeeringuala ja Kivijärve vahele jääb Pangodi-Kodijärve

tee, seega on reostuse tekkimise oht minimaalne.

Kambja vallas Kodijärve külas Parrise maaüksuse ja lähiala detailplaneering

17 / 19

Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: DP-EX200625, kuupäev 04.08.2026

Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis võiksid põhjustada negatiivset

keskkonnamõju, ega objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine.

Planeeringualal tehtava ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt planeeringuala

keskkonnatingimused eeldatavalt ei halvene. Käesolev detailplaneering tuleb ellu viia

võimalikult keskkonnasõbralikult ja kehtivatele normidele vastavalt. Võimaluse korral tuleb

kahjustatud haljastus taastada. Ehitustegevuse ajal on võimalik ajutiselt suuremas koguses

jäätmete teke. Planeeringualal tekkivate jäätmete sorteerimine ja kogumine toimub vastavalt

Kambja valla jäätmekavale ja Kambja valla jäätmehoolduseeskirjale. Ehitamisel tekkivad

jäätmed tuleb ehitusplatsil sorteerida, viia ära või taaskasutada. Eraldi tuleb sorteerida: puit;

kiletamata paber ja papp; metall (eraldi must- ja värviline metall); mineraalsed jäätmed (kivid,

ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); raudbetoon- ja betoondetailid.

Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle isikule,

kellel puudub sellekohane jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete käitlejana registreeritud.

Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmete valdaja kontrollima, et isikul, kellele

jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Kõigi

utiliseeritud jäätmete osas peab olema ette näidata jäätmeõiend. Hoone kasutamise perioodil

tuleb jäätmed koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Kinnistu sissesõidu juurde on

ette nähtud paigaldada prügikonteiner(id), mida tühjendavad kommunaalteenuste korras

jäätmeluba omavad ettevõtted. Kõik ohtlikud jäätmed tuleb koguda vastavalt kehtivatele

eeskirjadele. Orgaanilised jäätmed on soovitav komposteerida krundil. Keelatud on jäätmete

ja olmeprügi põletamine kinnistul.

9. Piirangud

Planeeringualal on:

• Sideehitise kaitsevöönd

• Tee avaliku kasutuse ala

• Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd

• Pangodi kaitseala piiranguvöönd

Kitsendused näidatud Joonisel 4. Põhijoonis tehnovõrkudega (s.h kitsendused ja maakasutus)

Planeeringu joonistele on kantud teekaitsevöönd vastavalt EhS § 71 nõuetele.

Teekaitsevööndis on keelatud ehitada mistahes ehitusloakohustuslikku ehitist (EhS § 70 lg 1)

ja lisaks sellele:

1) paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit;

2) korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust;

3) kaevandada maavara ja maa-ainest;

4) teha metsa lageraiet;

5) teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd.

Kambja vallas Kodijärve külas Parrise maaüksuse ja lähiala detailplaneering

18 / 19

Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: DP-EX200625, kuupäev 04.08.2026

Nähtavuskolmnurga alale on keelatud rajada kõrghaljastust, püstitada nähtavust piiravaid

reklaame või muid rajatisi. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale

kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

Planeeringu joonistele on kantud sideehitise kaitsevöönd vastavalt EhS § 78 nõuetele.

Sideehitise kaitsevööndis on keelatud:

1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja

maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada tuleohtlikke

materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning põhjustada

oma tegevusega sideehitise korrosiooni;

2) ronida raadiomasti ja kinnitada raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide

külge asju;

3) teha süvendustöid, ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide, logide,

traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda

jääd – vees paikneva sideehitise kaitsevööndis;

4) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma

selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis;

5) töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada

transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui

0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise

kaitsevööndis.

Planeeritavad piirangud:

Projekteeritav salvkaev – hooldusala 10,0 meetrit.

Reovee immutamise keeluala 50,0 m hooldusalast (kokku 60,0 meetrit).

10. Kuritegevuse riskide vähendamine

Planeeringut koostades on erinevad välisruumid kavandatud selliselt, et on arvestatud

erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud:

• teede ja hoonete vaheline hea nähtavus ja valgustatus;

• konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud;

• erineva kasutusega alade selgepiiriline ruumiline eristamine, st. avalik ja eramaa.

• jälgitavus (videovalve, naabrivalve);

• valdusele sissepääsu piiramine.

Kambja vallas Kodijärve külas Parrise maaüksuse ja lähiala detailplaneering

19 / 19

Töö koostaja Evox OÜ, Töö nr: DP-EX200625, kuupäev 04.08.2026

11. Planeeringu rakendumine

Krundile jäävate juurdepääsuteede, haljastuse jms väljaehitamise kohustus on vastava krundi

valdajal. Planeeringu elluviimise kava:

• katastriüksuse sihtotstarbe määramine vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud

maakasutuse otstarbele;

• detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine detailplaneeringu

realiseerimisest huvitatud isiku finantseerimisel; tehnovõrgud ja –rajatised ehitatakse

olemasolevatest liitumispunktidest kuni eraomandisse jääva krundi kavandatud

liitumispunktideni;

• planeeringujärgsed juurdepääsud peavad olema välja ehitatud enne hoonetele ehituslubade

väljastamist;

• servituutide planeerimise korral peavad vajalikud servituudid olema enne ehituslubade

väljastamist kinnistusraamatusse kantud;

• alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringuga kavandatud

krundi ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringuga kavandatud hoonete

ehitusõiguse realiseerimist sellel maaüksusel1.

12. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine

Käesoleva planeeringu kehtestamisega ei kaasne kohalikule omavalitsusele ega

eraomanikele hüvitamisele kuuluvaid kahjusid. Planeeringuga ei tohi kolmandatele

osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks

naaberkruntide kasutamise võimalusi (k.a haljastus) ei ehitamise ega kasutamise käigus.

Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub

kahju hüvitama krundi igakordne omanik. Tehnovõrgud ehitatakse välja vastavalt

tehnilistele tingimustele liitumislepingute alusel, kus näidatakse tehnovõrkude

väljaehitamise ulatus. Planeeringualal oleva haljastuse rajamine ja likvideerimine toimub

igakordse krundiomaniku kulul. Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks

planeeringualal edaspidi teostatavatele ehitusprojektidele.

1 Kinnistu omanikul on kohustus mitte alustada või lubada kinnistul hoonete ehitustegevust seni, kuni kinnistuni

on rajatud kinnistu suhtes kehtivale Detailplaneeringule vastavad tehnovõrgud ja -rajatised ning neile on

väljastatud kasutusload.