Truubi läbilaskevõime.  Truubi täituvust, vooluhulka ja voolukiirust läbi maantee truubi mõjutab enim Tõstamaa jõgi ja sellel olev paisutus koos truubi taga oleva settehunnikuga - süsteem toimib sisuliselt ühendatud anumate seaduse alusel. Tankla kinnistult tulev sademeveehulk  on mõeldud lühiajaliselt mahtuma kinnistu ääres olevatesse kraavidesse. Kõrgeim arvutuslik veetase truubist ülesvoolu jääb u 1,6m madalamale maantee servast ning veetasemete vahe kahel pool teemullet on väike(kuni 0,5m), mistõttu teemulde ärauhtumist infiltreerumise tõttu ei ole vaja karta. Projektis on ette nähtud maanteetruubi väljavoolu ees olev sete puhastada - ilma sette puhastamiseta võib truubiotste vahel tekkida survete erinevus u 1,5m (ka ilma tankla lisandumiseta), mistõttu kiire ehitustöö vastupidi eemaldab tänased maantee mulde riskid, mis on tekkinud, kuna truubi väljavoolu ei ole piisavalt tihti puhastatud.

Suurte sademete korral hakkab tööle maanteega risti olev kraav(Laagisoo eesvool), mis on sisuliselt lõputu mahuti, mille juures tankla pindalalt tulevad vee hulgad (kraavide mahuga võrreldes) on imepisikesed.  Lisa paisutust sisuliselt ei teki ning mingitel aegadel voolab vesi truubis üldse vastupidi. Tõstamaa jõe põhjakõrgusmärk on u 10...20 cm kõrgemal, kui maanteetruubi sissevoolu ots, mistõttu truubi isepuhastusvõimet ei saa tagada. Kuivõrd tankla katendite kokkuvooluaeg ja ülesvoolu jäävatelt põldudelt tuleneva vee kokkuvooluaeg on suurusjärgu võrra erinev siis tõenäoliste lühiajaliste valingvihmade veed jõuavad enne juba ära voolata, kui need põldudelt kraavi üldse jõuavad. Kuivõrd konkreetne kinnistu on esimene enne truupi ja üks esimesi enne jõge, siis antud juhul ei ole asjakohane vee kinnistusisene kinnihoidmine. Hüdrauliliselt on mõistlik vesi kohe ja kiiresti kraavi juhtida, et see jõuaks ära voolata enne põldudelt kogunevat vett - ka see vähendab maantee riske.  Ka läbi õlipüüduri voolav vesi juhitakse ära võimalikult kiiresti sama loogika alusel. Sademevee väljavool on projekteeritud staadiumikohaselt. Sademevee toru uputus on lühiajaline ning jõgede üleujutuspiirkondades muudmoodi lahendada ei oleks ka mõeldav. 

Eelduslik valingvihmaaegne vooluhulk ei ületa Qmax3% vooluhulka, mille alusel on projektlahendus koostatud ning läbilaskevõimed kontrollitud.

Ülekäigurada. Täpsustame ülekäigukoha kujutuse (sh madaldatud äärekiviga ülekäik) niipea, kui korrigeeritud teostusmõõdistus on käes; kinnistu ehitustegevust see ei mõjuta.

Truubi läbilaskevõime.  Truubi täituvust, vooluhulka ja voolukiirust läbi maantee truubi mõjutab enim Tõstamaa jõgi ja sellel olev paisutus koos truubi taga oleva settehunnikuga - süsteem toimib sisuliselt ühendatud anumate seaduse alusel. Tankla kinnistult tulev sademeveehulk  on mõeldud lühiajaliselt mahtuma kinnistu ääres olevatesse kraavidesse. Kõrgeim arvutuslik veetase truubist ülesvoolu jääb u 1,6m madalamale maantee servast ning veetasemete vahe kahel pool teemullet on väike(kuni 0,5m), mistõttu teemulde ärauhtumist infiltreerumise tõttu ei ole vaja karta. Projektis on ette nähtud maanteetruubi väljavoolu ees olev sete puhastada - ilma sette puhastamiseta võib truubiotste vahel tekkida survete erinevus u 1,5m (ka ilma tankla lisandumiseta), mistõttu kiire ehitustöö vastupidi eemaldab tänased maantee mulde riskid, mis on tekkinud, kuna truubi väljavoolu ei ole piisavalt tihti puhastatud.

Suurte sademete korral hakkab tööle maanteega risti olev kraav(Laagisoo eesvool), mis on sisuliselt lõputu mahuti, mille juures tankla pindalalt tulevad vee hulgad (kraavide mahuga võrreldes) on imepisikesed.  Lisa paisutust sisuliselt ei teki ning mingitel aegadel voolab vesi truubis üldse vastupidi. Tõstamaa jõe põhjakõrgusmärk on u 10...20 cm kõrgemal, kui maanteetruubi sissevoolu ots, mistõttu truubi isepuhastusvõimet ei saa tagada. Kuivõrd tankla katendite kokkuvooluaeg ja ülesvoolu jäävatelt põldudelt tuleneva vee kokkuvooluaeg on suurusjärgu võrra erinev siis tõenäoliste lühiajaliste valingvihmade veed jõuavad enne juba ära voolata, kui need põldudelt kraavi üldse jõuavad. Kuivõrd konkreetne kinnistu on esimene enne truupi ja üks esimesi enne jõge, siis antud juhul ei ole asjakohane vee kinnistusisene kinnihoidmine. Hüdrauliliselt on mõistlik vesi kohe ja kiiresti kraavi juhtida, et see jõuaks ära voolata enne põldudelt kogunevat vett - ka see vähendab maantee riske.  Ka läbi õlipüüduri voolav vesi juhitakse ära võimalikult kiiresti sama loogika alusel. Sademevee väljavool on projekteeritud staadiumikohaselt. Sademevee toru uputus on lühiajaline ning jõgede üleujutuspiirkondades muudmoodi lahendada ei oleks ka mõeldav. 

Eelduslik valingvihmaaegne vooluhulk ei ületa Qmax3% vooluhulka, mille alusel on projektlahendus koostatud ning läbilaskevõimed kontrollitud.

Ülekäigurada. Täpsustame ülekäigukoha kujutuse (sh madaldatud äärekiviga ülekäik) niipea, kui korrigeeritud teostusmõõdistus on käes; kinnistu ehitustegevust see ei mõjuta.