| Dokumendiregister | Terviseamet |
| Viit | 9.3-1/26/7065-3 |
| Registreeritud | 08.10.2026 |
| Sünkroonitud | 09.10.2026 |
| Liik | Väljaminev dokument |
| Funktsioon | 9.3 Teenuste terviseohutus |
| Sari | 9.3-1 Ehitusprojekti või detailplaneeringu terviseohutuse hinnangud või kooskõlastused |
| Toimik | 9.3-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Kuusalu Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Kuusalu Vallavalitsus |
| Vastutaja | Kristiina Seiton (TA, Peadirektori asetäitja (2) vastutusvaldkond, Põhja regionaalosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803
Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574
Kuusalu Vallavalitsus
Teie 10.09.2026 nr 7-1/3008
Meie 08.10.2026 nr 9.3-1/26/7065-3
Ilmastalu küla Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5,
7, Metsaääre tee ja Metsaserva
kinnistute detailplaneering
Kuusalu Vallavalitsus esitas Terviseametile (edaspidi amet) kooskõlastamiseks Ilmastalu küla
Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7, Metsaääre tee ja Metsaserva kinnistute detailplaneeringu.
Planeeringuga tehakse ettepanek Metsaääre tee 1, 2, 3, 4, 5, 7 ümber kruntimiseks ja jagamiseks
12 üksikelamu krundiks ning kaheks sõidutee maa-ala krundiks. Alale jääb varem kehtestatud
detailplaneeringuga moodustatud 1,3 ha suurune loodusliku haljasala krunt, mille suurus ja
sihtotstarve ei muutu. Planeeringusse on haaratud ka Kupu tee ala ca 3630 m2 suurune lõik.
Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt asub kinnistu hajaasustuses, osaliselt perspektiivsel
elamualal ning osaliselt nn valgel alal. Esitatud detailplaneeringu algatamise taotlus on kehtivat
üldplaneeringut muutev kavandatavate kruntide suuruste ja naaberkruntidel paiknevate elamute
omavaheliste kauguste osas.
Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning märgib järgmist:
1. Planeeritavale alale rakenduvad keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus
leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“
(edaspidi KeM määrus nr 71) toodud II mürakategooria normtasemed. Planeeritavale alale
levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada päeval 60 dBA (müratundliku hoone teepoolsel
küljel 65 dBA) ja öösel 55 dBA (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dBA). Liiklusmüra
maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dBA ja
öösel 75 dBA (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). Tööstusmüra tasemed planeeritaval alal ei tohi
ületada päeval 60 dBA ja öösel 45 dBA; äri- ja kaubandustegevusest leviv müra ei tohi
ületada päeval 50 dBA ja öösel 40 dBA. Maksimaalne müratase ei tohi ületada tööstusmüra
korral 70 dBA ja öösel 55 dBA (KeM määrus nr 71 § 6 lg 2).
2. Esitatud materjalides on liiklusmüra prognoosimine detailplaneeringu alal (Terviseameti
Rahvatervise labor, töö nr 6/4-6-2/2534, 2026a, edaspidi mürahinnang). Käesoleva uuringu
eesmärgiks on arvutada liiklusmüra tasemed, lähtudes olemasolevatest (2025a) ja
prognoositavatest (2040a) liiklustingimustest.
Mürahinnangust selgub, et planeeritavale alale levib olemasolevas olukorras päeval kuni 65
dB (müratundliku hoone teepoolsele küljele kuni 57,5 dB), öösel kuni 55 dB (müratundliku
hoone teepoolsele küljele kuni 49,9 dB); perspektiivses olukorras päeval kuni 65 dB
(müratundliku hoone teepoolsele küljele kuni 58,1 dB), öösel kuni 55 dB (müratundliku
hoone teepoolsele küljele kuni 50,5 dB).
2(3)
Planeeritaval maa-alal ületatakse päeval KeM määruses nr 71 lisas 1 sätestatud
liiklusmüra piirväärtust. Öösel maa-alale ning päeval ja öösel müratundliku hoonete
teepoolsetele külgedele leviv müratase vastab KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud
normtasemetele.
Esitatud materjalides selgub, et planeeritavale alale kavandatakse ca 2,5m kõrgune
looduslik vall, kuid esitatud mürahinnangust ei selgu, kas saadud müratasemed on
koos või ilma vallita. Juhul kui saadud müratasemed on koos valliga, siis ei ole
kavandatav meede piisav, kuna maa-alale leviv müratase ületab KeM määruses nr 71
lisas 1 sätestatud päevast normtaset. Müraleevendava meetme kavandamisel tuleb
hinnata selle tõhusust eriti olukorras, kus alale leviv müratase on kõrgem kui
piirväärtus ette näeb.
Amet juhib tähelepanu, et KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud liiklusmüra normtasemed on
sätestatud vastava mürakategooriaga maa-alale ja erisus on tehtud müratundliku hoone
teepoolsele küljele. Seega isegi kui hoone teepoolsel küljel on müratasemed normi piires,
siis peavad müratasemed vastama ka alal, kuhu kavandatakse müratundlike hooneid,
sätestatud müra normtasemetele. Seda eriti olukorras, kus müratasemete ületused esinevad
müratundlike hoonete juures.
3. Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud järgnev: „Alal kehtiva detailplaneeringu
raames koostati Terviseameti Kesklabori poolt 22.04.2016 mürahinnang Töö nr 6/4-6-
2/1234 (lisa nr 3). Selles uuringus hinnati rajatavate meetmete tõhusust neljas variandis
(vallita ja metsata, valliga, metsaga ning valliga ja metsaga). Metsa all mõeldi selles
mürauuringus hekki.“
Ametile esitatud materjalides eelnimetatud tööd ei ole. Amet juhib tähelepanu, et 2016a töös
kasutatud lähteandmed ei pruugi olla ajakohased. Seetõttu tuleks edaspidi müraolukorra
hindamisel ja leevendavate meetmete kavandamisel lähtuda värskemast
mürahinnangust.
4. Mürahinnangus on välja toodud järgnev: „Kuusalu liivakarjääri mõju müratasemele
detailplaneeringuga hõlmatud elamualal käesoleva töö raames ei käsitleta, kuna
liivakarjääri tööstusmüra prognoos ja hinnang on täielikult esitatud Hendrikson & Ko OÜ
poolt 2017. aastal teostatud KMH töös nr 2752/17.“
Esitatud materjalides ei ole eelnimetatud tööd. Edaspidi tuleks hinnata, kas 2017a
teostatud hinnang on ajakohane ning kas tööstusmüra olukord on vahepeal muutunud
või mitte.
5. Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud järgnev: „Üldkasutatava haljastatud krundi
pos nr 15 on kehtiva detailplaneeringuga ette nähtud kujundada looduslikuks rohealaks,
mille haljastus koosneb erinevat liiki puudest ja põõsastest. Soovitusliku elemendina on
krundile kavandatud kunstlik veekogu, tiik, millesse suunatakse vajadusel kruntidele ja tee
aladele kogunevad liigsed sajuveed.“
Amet palub edaspidi täpsustada, kas pos nr 15 kavandatakse müratundlikku funktsiooni.
Mürahinnangus olevatele mürakaartidele ei olnud märgitud pos nr 15 kuigi ala kuulub
põhijoonise järgi planeeringualasse. Juhul kui pos nr 15 kavandatakse müratundlikku
funktsiooni, siis tuleb arvestada, et müratundlikele aladele leviv müra ei tohi ületada KeM
määruses nr 71 sätestatud normtasemeid.
6. Alajaamast levivad müratasemed planeeritaval alal ei tohi ületada KeM määruses nr 71
toodud normtasemeid.
3(3)
7. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00
ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena
rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat
tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.
8. Vibratsioonitasemed (sh ehitusaegsed) ei tohi ületada sotsiaalministri 01.10.2025 määruses
nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni
hindamise kord“ toodud piirväärtuseid.
9. Projekteerimisel juhinduda mh standardist EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded.
Kaitse müra eest“, tagamaks ehituslike võtetega müra normväärtuste täitmine siseruumides
vastavalt sotsiaalministri 12.11.2025 määrusele nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja
infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise
meetodid“.
10. Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega
aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega
aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtusi.
11. Hoonetes tuleb tagada piisav insolatsioon, võttes aluseks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi insolatsiooni kestuse arvutamise juhendi ning standard
EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“
12. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised
radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“
toodule. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt
jaotunud.
13. Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende
ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.
Mürahinnangust selgub, et planeeritaval alal ületatakse päeval KeM määruses nr 71 lisas
1 sätestatud normtaset. Seetõttu ei kooskõlasta amet esitatud detailplaneeringu lahendust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristiina Seiton
vaneminspektor (keskkonnatervis)
Põhja regionaalosakond
Kristiina Seiton
51966484 [email protected]