1

O T S U S

Tabasalu 24. september 2026 nr 90

Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu

puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja

lähiala detailplaneeringu kehtestamine

Harku Vallavolikogule on esitatud kehtestamiseks Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu

puhkehoonete kompleksi (katastritunnus 19801:011:0523) ja Puhkehoone alajaama

(katastritunnus 19801:011:0101) maaüksuste ning lähiala detailplaneering vastavalt K-Projekt

Aktsiaselts poolt (rg-kood 12203754) koostatud tööle nr 22130.

A. Planeeritava ala kirjeldus

Planeeritav ala, suurusega u 11,51 ha, paikneb Vääna-Jõesuu külas 11390 Tallinn-Rannamõisa-

Kloogaranna maantee ja mere vahelisel alal, piirnedes edelast, läänest, loodest, põhjast ja kirdest

Keila metskond 28 (katastritunnus 19801:001:4425) riigiomandisse kuuluva maatulundusmaaga,

idast Männipargi (katastritunnus 19801:001:3331) munitsipaalomandisse kuuluva üldkasutatava

maaga ning kagust ja lõunast Männiääre (katastritunnus 19801:001:3982) riigiomandisse kuuluva

maatulundusmaaga. Juurdepääs planeeritavale alale on Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna

maanteelt läbi riigiomandis oleva Männiääre maaüksuse. Maaüksuse kasutamist kitsendavad

elektripaigaldiste kaitsevööndid, 3,92 m² ulatuses vääriselupaik (VEP nr.205865) ja 1,17 m²

ulatuses kohaliku omavalitsuse kaitstav loodusobjekt Vääna-Jõesuu metsa maastikukaitseala.

Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleks maaüksus, suurusega 115051 m², on 80% ühiskondlike

ehitiste maa ja 20% elamumaa sihtotstarbega. Ehitisregistri andmetel paiknevad maaüksusel

endise lastelaagri hooned. Tegelikkuses paiknevad maaüksusel endiste laagrihoonete

vundamentide jäänukid ning maaüksus on kogu ulatuses kaetud kõrghaljastusega. Planeeritaval

alal paiknes ajalooliselt Vääna-Jõesuu laager, mis esimese Eesti Vabariigi ajal oli skaudilaager ja

Nõukogude Liidu perioodil oli üks suuremaid pioneerilaagreid Eestis, kus asus ka Eesti Raudtee

muuseumi filiaal.

Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleks, 80% ühiskondlike ehitiste maa ja 20% elamumaa

sihtotstarbega, maaüksus on moodustatud Harku Vallavolikogu 28.11.2002 otsusega nr 99

kehtestatud Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi (end. Eesti Raudtee

pioneerilaager) detailplaneeringu (AS Entec töö nr 279) alusel. Detailplaneeringuga moodustati

põhijoonise kohaselt üks krunt (pos nr 1), mille sihtotstarbeks määrati 2% transpordimaa, 20%

elamumaa ja 78% sotsiaalmaa. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt määrati krundi pos nr 1

sihtotstarbeks 50% ärimaa, 45% ühiskondlike hoonete maa ja 5% elamumaa. Detailplaneeringu

seletuskirja kohaselt määrati krundile pos nr 1 ehitusõigus kuni 50 (põhijoonisel on suurimaks

ehitiste arvuks määratud 35) kuni kahekorruselise hoone püstitamiseks. Lubatud

täisehitusprotsendiks määrati 10%, suurimaks ehitusaluseks pinnaks määrati 17730 m²

2

(põhijoonise kohaselt 15370 m²). Lisaks kavandati üks sotsiaalmaa sihtotstarbega krunt pos nr 3

(munitsipaalomandis olev Männipargi maaüksus), üks maatulundusmaa sihtotstarbega krunt pos

nr 4 (riigiomandis olev Männiääre maaüksus), üks tootmismaa krunt pos nr 2 alajaama tarvis

(eraomandis olev Puhkehoone alajaama maaüksus). Kehtiva detailplaneeringu seletuskirjas on

planeeringulahenduse osas kirjutatud: „Hoonestusalad kavandati hajutatult krundil ja on osaliselt

määratud olemasoleva hoonestuse juurde. Uued hoonestusalad on vajalikud neljast-viiest

kämpingust koosneva grupi, kämpingu ja telkimisala sanitaarruumide rajamiseks. Lisaks on vaja

rajada staadion ja parkla. Olemasolevad renoveeritavad elamukorpused, rajatavad kämpingud ja

telkimisala on ette nähtud kuni 500 laagris viibiva elaniku majutamiseks. Maa-ala teepoolsele

osale on planeeritud 112-kohaline sõiduautode parkla. Ülejäänud osa krundist on looduslik

metsaala, kus on võimalik rajada terviserada ja jalutusrajad. Käesolevas planeeringus käsitletav

krunt 1 on vajalik aiaga terviklikult piirata, et tagada laagri turvalisus. Piirdeaia rajamisel peab

arvestama ümbritseva loodusega ning seepärast peab aed olema tagasihoidliku kujundusega ja

sulama sisse ümbritsevasse olustikku. Krundile on keelatud rajada piirdeaedadena kõrgeid,

massiivseid kiviaedu ja plankaedu, soovitav oleks rajada võrkaed.“

B. Detailplaneeringu eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on varasemalt kehtestatud Vääna-Jõesuu külas Vääna-

Jõesuu puhkehoonete kompleks (end. Eesti Raudtee pioneerilaager) detailplaneeringu

ümberplaneerimine Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleks maaüksuse osas. Detailplaneeringu

lahenduse kohaselt soovitakse alale kavandada 12 elamumaa krunti, kolm tootmismaa krunti, üks

transpordimaa krunt ning kaks ühiskondliku haljasmaa krunti. Kavandatavatele elamumaa

kruntidele soovitakse määrata ehitusõigus ühe üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete

püstitamiseks. Tootmismaa kruntidele määratakse ehitusõigus ala teenindavate tehnohoonete ja –

rajatiste püstitamiseks. Transpordimaa krunt ja ühiskondliku haljasmaa krundid võõrandatakse

tasuta kohalikule omavalitsusele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks

juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine.

C. Kehtestamisele esitatud detailplaneeringu sisu

Kehtestamiseks esitatud detailplaneeringuga moodustatakse ühiskondlike ehitiste maa ja

elamumaa sihtotstarbega maaüksusest 12 elamumaa, 3 tootmismaa, 2 üldkasutatava maa ja 1

transpordimaa krunti. Vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele määratakse kompaktse asustuse

põhimõttel elamumaa kruntide (pos nr 1 – pos nr 12) suuruseks 2233 - 5887 m², tootmismaa

kruntide (pos nr 16 – pos nr 18) suuruseks 60 - 591 m² , üldkasutatava maa kruntide (pos nr 14 ja

pos nr 15) suuruseks 40927 m² ja 17692 m² ja transpordimaa krundi (pos nr 13) suuruseks 10623

m².

Elamumaa kruntidele pos nr 1 – pos nr 12 vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele määratakse

ehitusõigus ühe üksikelamu ja ühe abihoone püstitamiseks ehitisealuse pinnaga kokku kuni 340 –

550 m². Üksikelamu suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 9 m, 2

maapealset korrust ja üks maa-alune korrus. Abihoone suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast

on planeeritud kuni 5 m ja 1 maapealne korrus. Lubatud katuse kalle on määratud vahemikus 0-

5º.

Tootmismaa kruntidele pos nr 16 ja pos nr 17 vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele määratakse

ehitusõigus vastavalt 1 alajaama ja 1 veetöötlushoone püstitamiseks mõlemad ehitisealuse pinnaga

kuni 20 m². Tootmishoone suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 4 m ja 1

maapealne korrus. Lubatud katuse kalle on määratud vahemikus 0-5º. Tootmismaa krundile pos

nr 18 ehitusõigust ei määrata, krundi moodustamise eesmärk on rajada maaüksusele

reoveekanalisatsiooni pumpla.

3

Üldkasutatava maa krundid pos nr 14 ja pos nr 15 ja transpordimaa krunt pos nr 13 vastavalt

detailplaneeringu põhijoonisele võõrandatakse tasuta vallale.

Juurdepääs planeeritavale alale on lahendatud Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteelt läbi

riigiomandis oleva Männiääre maaüksuse, millele seatakse juurdepääsuservituut.

Planeeringuala veevarustus on kavandatud lahendada planeeritava puurkaevu baasil, sest alal

puudub tehniliselt mõistlik liitumisvõimalus olemasoleva või perspektiivse OÜ Strantum

ühisveevärgiga. Peale ÜVK kohase veetrassi väljaehitamist piirkonda on maaüksuste igakordne

omanik kohustatud 2 aasta jooksul veetrassi väljaehitamisest arvates liituma veetrassiga vee-

ettevõtja poolt seatavatel tingimustel, sh tasuma liitumistasu liitumise hetkel kehtiva hinnakirja

alusel. Pärast tsentraalse veetrassiga liitumist tuleb puurkaev lammutada. Ehitusseadustiku § 128

lg 1 alusel on puurkaevu või -augu omanik või maaomanik kohustatud lammutama kasutusotstarbe

kaotanud puurkaevu. Ehitusseadustiku § 129 kohaselt puurkaevu või -augu omanik või

maaomanik on kohustatud konserveerima üle ühe aasta kasutusest väljas olnud puurkaevu või -

augu, teavitades sellest Keskkonnaametit ja kohaliku omavalitsuse üksust.

Kanalisatsioon on lahendatud ühiskanalisatsioonibaasil. Planeeringuala reovee kanalisatsiooni

eelvooluks on Pundelepa kinnistul (19801:001:2949) Klooga mnt ja Luige tee ristmiku läheduses

paiknev De315 isevoolse reoveetorustiku olemasolev kaev.

D. Vastavus kehtivale Harku valla üldplaneeringule

Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku

Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,

miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava

teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala tiheasustusalal, u 7,71 ha suurune ala paikneb

elamumaa juhtfunktsiooniga alal, u 1,9 ha suurune ala paikneb tee perspektiivses

sanitaarkaitsevööndis, kus maakasutuse juhtotstarbeks on määratud leebe režiimiga looduslik

haljasmaa ning u 1,9 ha suurune ala paikneb range režiimiga rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu

tuumalal. Rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalana on määratletud ka kogu planeeringuala

ümbritsev maa-ala.

Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral

sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Sama lõike punktide

1 ja 2 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine üldplaneeringuga

määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine, määratud hoonestuse kõrguspiirangu

ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude

muutmine.

Üldplaneeringu põhilahenduste detailplaneeringuga muutmine peab olema põhjendatud nii era-

kui ka avaliku huvi seisukohalt. Avalik huvi väljendub planeerimisseaduse §-s 12 määratletud

otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtte järgimises.

Nimetatud põhimõtte kohaselt:

- peab planeerimisel võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt

kasutatud alade otstarbekamat kasutamist;

- peab asustuse planeerimisel tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja looduskeskkonda,

arvestades olemasolevast keskkonnast ning asukohast tulenevaid asjaolusid;

Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb asjaolust, et lastelaager ei

tegutse antud alal juba palju aastaid ning kohalik omavalitsus ei soovi ka alale varasemalt

kehtestatud detailplaneeringu realiseerimist. Varasemalt kehtestatud detailplaneeringuga määrati

alale ehitusõigus, mis ei ole kohaliku omavalitsuse hinnangul piirkonda sobilik ning on keskkonda

liigselt koormav. Lisaks võimaldab kehtiv detailplaneering sulgeda piirdeaiaga kogu Vääna-

4

Jõesuu puhkehoonete kompleks 11,51 ha suuruse maaüksuse. Harku Vallavolikogu hinnangul on

üldplaneeringu muutmine antud asukohas põhjendatud, kuna tegemist on olemasoleva laagri

territooriumiga, mille senine sihtotstarbe kohane kasutuselevõtt ei ole enam majanduslikult

otstarbekas ning varasemalt alale kehtestatud detailplaneeringuga määratud ehitusõiguse

realiseerimine ei ole kohalikule omavalitsuse vastuvõetav.

Planeerimisseaduse § 140 lõike 7 kohaselt tuleb detailplaneeringu muutmiseks koostada uus sama

planeeringuala hõlmav detailplaneering ning lõike 8 kohaselt muutub uue detailplaneeringu

kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. Seega

on kohaliku omavalitsuse hinnangul põhjendatud algatada Vääna-Jõesuus puhkehoonete

kompleks maaüksusel sellise detailplaneeringu koostamine, mis käsitleb tasakaalustatult

varasemalt ehitatud keskkonda ja olemasolevat roheala ning arvestab sealjuures ka asukohast

tulenevaid asjaolusid. Detailplaneeringu algatamise taotluse juurde esitatud eskiislahenduse

kohaselt kavandatakse Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleks maaüksusele 2 ühiskondliku

haljasmaa krunti, mis moodustavad kogu alast 51 %. Üks u 42998 m² suurune ühiskondliku

haljasmaa krunt kavandatakse kõrghaljastusega kaetud reljeefse maastikuga alale (üldplaneeringu

kohaselt elamumaa juhtfunktsiooniga alale) ning teine 18002 m² suurusega ühiskondliku

haljasmaa krunt moodustatakse üldplaneeringu kohasele rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalale.

12 elamumaa krunti kavandatakse alale, kus paiknevad endise laagri juurdepääsutee ja hoonete

vundamendid. Osaliselt kavandatakse hoonestus ka maaüksuse osale, mis paikneb tee

perspektiivses sanitaarkaitsevööndis. Samas on kogu Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi

maaüksus ja seda ümbritsev ala kaetud kõrghaljastusega ning elamud on võimalik püstitada

selliselt, et perspektiivsete elamute ja maantee vahelisel alal säilib metsaala u 100 m ulatuses.

Harku Vallavolikogu hinnangul saab kavandatava elamumaa ja maantee vahelisel alal paiknevat

kõrghaljastust käsitleda kaitsehaljastusena maanteelt tulenevate keskkonnahäiringute (maanteel

olevast liiklusest põhjustatud müra ja õhusaastega kaasnev negatiivne mõju) leevendamiseks.

Planeerimisseaduse § 8 kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning

turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja

säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Volikogu

hinnangul arvestab detailplaneeringu algatamise taotluse juurde esitatud planeerimisettepanek

eelnimetatud elukeskkonna parendamise põhimõtetega ning soodustab varem kasutuses olnud ja

ebapiisavalt kasutatud ala otstarbekamat kasutamist. Volikogu leiab, et planeeringu koostamisel

on kindlasti oluline pöörata tähelepanu asjaolule, et kogu planeeritav ala on kaetud männimetsaga,

mille võimalikult suures osas säilitamisega tuleb planeeringus ka arvestada. Planeeringuala on

eriilmelise reljeefiga, seal on tasast maad ja künkaid. Säilitamaks ala omanäolist reljeefi ja

kõrghaljastust tuleb detailplaneeringu käigus alal läbi viia maastikuvormide ja dendroloogiline

hindamine kinnistu piiride ja võimalike hoonestusalade määramiseks. Kuna tegemist on

männimetsa elamute püstitamisega, siis tuleb tagada maksimaalselt kõrghaljastuse säilitamine.

Harku Vallavolikogu hinnangul on vajalik varasemalt alale kehtestatud detailplaneeringu

ümberplaneerimine, et tagada võimalikult suures ulatuses ala avalik kasutus piirkonnas elavatele

inimestele. Samuti peab kohalik omavalitsus ruumilise planeerimise kaudu looma eeldused

ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse,

kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning

majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Eeltoodut arvestades on

detailplaneeringu algatamise taotluse juurde lisatud eskiislahenduses näha, et lisaks 12 elamumaa

krundile on alale kavandatud ka kaks ühiskondliku haljasmaa krunti, millest üks krunt on

suurusega 42998 m² ja teine krunt suurusega 18002 m². Seega moodustab ühiskondlik haljasala

53 % planeeritavast alast. Täisväärtuslikuks eluks vajab inimene lisaks tehnilisele ja sotsiaalsele

infrastruktuurile ka rohelist infrastruktuuri, mille põhieesmärk on ühelt poolt säilitada bioloogilist

mitmekesisust ja teiselt poolt tekitada inimestes huvi tervislike eluviiside, looduses liikumise ja

5

puhkamise vahel. Arvestades olemasolevat olukorda, alale varasemalt kehtestatud

detailplaneeringuga määratud ehitusõigust ning asukohast tulenevaid asjaolusid soodustab Harku

Vallavolikogu hinnangul planeeritavast alast u 53 % suuruse ühiskondliku haljasmaa ja kuni 12

elamumaa krundi kavandamine ala otstarbekamat kasutamist ning käsitleb tasakaalustatult

ehitatud keskkonda ja olemasolevat roheala.

E. Detailplaneeringu menetluse käik kuni vastuvõtmiseni

Harku Vallavolikogu algatas detailplaneeringu koostamise 02. mai 2024 otsusega nr 28.

Harku Vallavolikogu 02. mai 2024 otsusega nr 29 jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline

hindamine.

Detailplaneeringu eelnõu (eskiislahenduse) avalik väljapanek toimus 23. august 2024-23.

september 2024. Detailplaneeringu eelnõu (eskiislahenduse) ja avaliku väljapaneku tulemusi

tutvustav avalik arutelu toimus Harku vallamajas 07. novembril 2024. Avaliku väljapaneku ajal

avaldasid detailplaneeringule arvamust Keskkonnaamet ja Riigimetsa Majandamise Keskus.

Vastavalt esitatud märkustele korrigeeriti eskiislahendust.

Harku Vallavalitsus edastas üldplaneeringu muudatusettepanekut sisaldava detailplaneeringu 26.

september 2025 kaaskirjaga nr 12-1/269-32 planeerimisseaduse § 142 lõike 4 alusel Maa- ja

Ruumiametile (edaspidi MaRu) täiendavate asutuste ja isikute määramiseks, kellega tuleb

detailplaneeringu koostamise käigus teha koostööd või keda kaasata detailplaneeringu

koostamisse.

MaRu tagastas 22. oktoobril 2025 kaaskirjaga nr 6-3/25/14819-2 detailplaneeringu, paludes

üldplaneeringu muutmise ettepanekut selgelt sõnastada, selle vajadust kaaluda ja põhjendada ning

detailplaneeringut vastavalt täiendada. Täiendavaid koostöötegijaid ega kaasatavaid ei pidanud

MaRu vajalikuks detailplaneeringule määrata. MaRu palus kohalikul omavalitsusel tagada, et

detailplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik isikud, kelle õigusi võib planeeritava

tegevuse elluviimine puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud planeeringu

koostamisel.

Detailplaneeringut täiendati vastavalt Maa- ja Ruumiameti poolt esitatud ettepanekutele.

Harku Vallavolikogu võttis detailplaneeringu vastu 29. jaanuar 2026 otsusega nr 14.

F. Detailplaneeringu avalik väljapanek, avalikustamise käigus esitatud ettepanekud ja

vastuväited

Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 13.03.2026-13.04.2026 Harku

vallamajas (Teenuste tn 2, Tabasalu alevik), Vääna-Jõesuu kohvikus The Greenhouse Cafe

(Vääna-Jõesuu külas Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee ääres Hiie tee ja Puraviku tee

vahelisel alal), veebilehel, detailplaneeringute kaardirakenduses ja otselingil

kaart.harku.ee/DP/181031_269/avalik.

Detailplaneeringu lahenduse kohta avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi ega

ettepanekuid ei esitatud.

G. Detailplaneeringu järelevalve

Harku Vallavolikogu kehtestas Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi

maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu 25.06.2026 otsusega nr 65. Pärast otsuse vastuvõtmist

selgus, et detailplaneering jäeti ekslikult enne kehtestamist Maa- ja Ruumiametile heakskiidu

andmiseks esitamata ning lähtuvalt sellest on eeltoodud otsus õigusvastane.

6

Harku Vallavalitsus esitas detailplaneeringu planeerimisseaduse § 138 lõike 1 alusel heakskiidu

saamiseks Maa- ja Ruumiametile 10.07.2026 kaaskirjaga nr 12-1/269-47.

Lähtudes esitatud materjalidest, planeerimisseaduse § 90 lõigetest 2 ja 3 ning kaaskirjas toodud

asjaoludest ja kaalutlustest, andis Maa- ja Ruumiamet 19.08.2026 kirjaga nr 6-3/25/14819-5

heakskiidu Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala

detailplaneeringule ning tagastas planeeringu kohalikule omavalitsusele kehtestamise üle

otsustamiseks.

H. Kokkuvõte

Harku Vallavolikogu hinnangul on Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala

detailplaneeringuga kavandatud tegevus ja ehitusmaht sobiv antud piirkonda ning kavandatav

tegevus ei avalda negatiivset ruumilist mõju piirkonnale ega sea takistusi üldplaneeringu edasisel

elluviimisel.

Planeerimisseaduse § 12 lg 2 kohaselt peab asustuse planeerimisel tasakaalustatult käsitlema

ehitatud keskkonda ja looduskeskkonda, arvestades olemasolevast keskkonnast ning asukohast

tulenevaid asjaolusid. Harku Vallavolikogu hinnangul ei avalda kavandatud tegevus olulist mõju,

ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara, kuid kavandatava tegevusega

kaasneb keskkonna pöördumatu muutumine. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline

ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning

taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub.

Harku Vallavolikogu leiab, et detailplaneering vastab õigusaktidele ja on koostatud võimalikult

paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid silmas pidades, tagades säästva ja tasakaalustatud

ruumilise arengu.

Harku Vallavolikogu on seisukohal, et detailplaneeringu kehtestamisega ei rikuta avalikkuse või

kellegi kolmanda osapoole huve ega riivata neid määral, et need kaaluksid üles detailplaneeringust

huvitatud isiku õiguse enda kinnisasja vabaks kasutamiseks.

Detailplaneeringu kehtestamisele eelnevalt on planeeringust huvitatud isik sõlminud Harku

Vallavalitsusega 21.05.2026 notariaalse lepingu, milles on fikseeritud osapoolte kohustused ning

nende täitmise garantiid.

Lisaks detailplaneeringu kehtestamisele tunnistatakse õigusselguse huvides edasiulatuvalt

kehtetuks Harku Vallavolikogu 25.06.2026 otsus nr 65 Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu

puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine

Kõike eelpool toodut arvestades ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22

lõike 2, planeerimisseaduse § 3 lõike 5, § 124 lõike 10, § 139 lõike 1, § 142 lõike 1,

haldusmenetluse seaduse § 64 lõike 1 ja § 68 lõike 2 ning Harku Vallavolikogu 25.05.2017

määruse nr 21 „Harku valla ehitusmäärus” § 5 lõike 1 punkti 2 alusel Harku Vallavolikogu

otsustab:

1. Kehtestada Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi (katastritunnus

19801:011:0523) maaüksuse ja lähiala detailplaneering vastavalt K-Projekt Aktsiaselts poolt

(rg-kood 12203754) koostatud tööle nr 22130.

2. Otsuse punktis 1 nimetatud detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud kohustuslikud tegevused

on järgmised:

7

1) katastriüksuste moodustamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt

detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele;

2) planeeringujärgsete servituutide osas notariaalse kokkuleppe sõlmimine ja servituudi

kandmine kinnistusraamatusse;

3) transpordimaa sihtotstarbega krundi pos nr 13 suurusega 10623 m² ja üldkasutatava maa

sihtotstarbega kruntide pos nr 14 suurusega 40927 m² ja pos nr 15 suurusega 17692 m2

tasuta võõrandamine vallale;

4) detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine. Tehnovõrgud ja –

rajatised ehitatakse olemasolevatest liitumispunktidest kuni eraomandisse jääva krundi

kavandatud liitumispunktideni;

5) alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringuga kavandatud

krundi ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringuga kavandatud

hoonete ehitusõiguse realiseerimist sellel maaüksusel1;

3. Planeeringu koostamise korraldajal on õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada või

keelduda planeeringualal ehitusloa andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole

täitnud 21.05.2026 sõlmitud notariaalses lepingus võetud kohustusi.

4. Tunnistada kehtetuks Harku Vallavolikogu 25.06.2026 otsus nr 65 „Vääna-Jõesuu külas

Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleks maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine“.

5. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest arvates, esitades

vaide Harku Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna

Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

6. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Katrin Graverson

vallavolikogu esimees

1 Kinnistu omanikul on kohustus mitte alustada või lubada kinnistul hoonete ehitustegevust seni, kuni kinnistuni on

rajatud kinnistu suhtes kehtivale Detailplaneeringule vastavad tehnovõrgud ja -rajatised ning neile on väljastatud

kasutusload.

1

O T S U S

Tabasalu 24. september 2026 nr 90

Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu

puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja

lähiala detailplaneeringu kehtestamine

Harku Vallavolikogule on esitatud kehtestamiseks Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu

puhkehoonete kompleksi (katastritunnus 19801:011:0523) ja Puhkehoone alajaama

(katastritunnus 19801:011:0101) maaüksuste ning lähiala detailplaneering vastavalt K-Projekt

Aktsiaselts poolt (rg-kood 12203754) koostatud tööle nr 22130.

A. Planeeritava ala kirjeldus

Planeeritav ala, suurusega u 11,51 ha, paikneb Vääna-Jõesuu külas 11390 Tallinn-Rannamõisa-

Kloogaranna maantee ja mere vahelisel alal, piirnedes edelast, läänest, loodest, põhjast ja kirdest

Keila metskond 28 (katastritunnus 19801:001:4425) riigiomandisse kuuluva maatulundusmaaga,

idast Männipargi (katastritunnus 19801:001:3331) munitsipaalomandisse kuuluva üldkasutatava

maaga ning kagust ja lõunast Männiääre (katastritunnus 19801:001:3982) riigiomandisse kuuluva

maatulundusmaaga. Juurdepääs planeeritavale alale on Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna

maanteelt läbi riigiomandis oleva Männiääre maaüksuse. Maaüksuse kasutamist kitsendavad

elektripaigaldiste kaitsevööndid, 3,92 m² ulatuses vääriselupaik (VEP nr.205865) ja 1,17 m²

ulatuses kohaliku omavalitsuse kaitstav loodusobjekt Vääna-Jõesuu metsa maastikukaitseala.

Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleks maaüksus, suurusega 115051 m², on 80% ühiskondlike

ehitiste maa ja 20% elamumaa sihtotstarbega. Ehitisregistri andmetel paiknevad maaüksusel

endise lastelaagri hooned. Tegelikkuses paiknevad maaüksusel endiste laagrihoonete

vundamentide jäänukid ning maaüksus on kogu ulatuses kaetud kõrghaljastusega. Planeeritaval

alal paiknes ajalooliselt Vääna-Jõesuu laager, mis esimese Eesti Vabariigi ajal oli skaudilaager ja

Nõukogude Liidu perioodil oli üks suuremaid pioneerilaagreid Eestis, kus asus ka Eesti Raudtee

muuseumi filiaal.

Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleks, 80% ühiskondlike ehitiste maa ja 20% elamumaa

sihtotstarbega, maaüksus on moodustatud Harku Vallavolikogu 28.11.2002 otsusega nr 99

kehtestatud Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi (end. Eesti Raudtee

pioneerilaager) detailplaneeringu (AS Entec töö nr 279) alusel. Detailplaneeringuga moodustati

põhijoonise kohaselt üks krunt (pos nr 1), mille sihtotstarbeks määrati 2% transpordimaa, 20%

elamumaa ja 78% sotsiaalmaa. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt määrati krundi pos nr 1

sihtotstarbeks 50% ärimaa, 45% ühiskondlike hoonete maa ja 5% elamumaa. Detailplaneeringu

seletuskirja kohaselt määrati krundile pos nr 1 ehitusõigus kuni 50 (põhijoonisel on suurimaks

ehitiste arvuks määratud 35) kuni kahekorruselise hoone püstitamiseks. Lubatud

täisehitusprotsendiks määrati 10%, suurimaks ehitusaluseks pinnaks määrati 17730 m²

2

(põhijoonise kohaselt 15370 m²). Lisaks kavandati üks sotsiaalmaa sihtotstarbega krunt pos nr 3

(munitsipaalomandis olev Männipargi maaüksus), üks maatulundusmaa sihtotstarbega krunt pos

nr 4 (riigiomandis olev Männiääre maaüksus), üks tootmismaa krunt pos nr 2 alajaama tarvis

(eraomandis olev Puhkehoone alajaama maaüksus). Kehtiva detailplaneeringu seletuskirjas on

planeeringulahenduse osas kirjutatud: „Hoonestusalad kavandati hajutatult krundil ja on osaliselt

määratud olemasoleva hoonestuse juurde. Uued hoonestusalad on vajalikud neljast-viiest

kämpingust koosneva grupi, kämpingu ja telkimisala sanitaarruumide rajamiseks. Lisaks on vaja

rajada staadion ja parkla. Olemasolevad renoveeritavad elamukorpused, rajatavad kämpingud ja

telkimisala on ette nähtud kuni 500 laagris viibiva elaniku majutamiseks. Maa-ala teepoolsele

osale on planeeritud 112-kohaline sõiduautode parkla. Ülejäänud osa krundist on looduslik

metsaala, kus on võimalik rajada terviserada ja jalutusrajad. Käesolevas planeeringus käsitletav

krunt 1 on vajalik aiaga terviklikult piirata, et tagada laagri turvalisus. Piirdeaia rajamisel peab

arvestama ümbritseva loodusega ning seepärast peab aed olema tagasihoidliku kujundusega ja

sulama sisse ümbritsevasse olustikku. Krundile on keelatud rajada piirdeaedadena kõrgeid,

massiivseid kiviaedu ja plankaedu, soovitav oleks rajada võrkaed.“

B. Detailplaneeringu eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on varasemalt kehtestatud Vääna-Jõesuu külas Vääna-

Jõesuu puhkehoonete kompleks (end. Eesti Raudtee pioneerilaager) detailplaneeringu

ümberplaneerimine Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleks maaüksuse osas. Detailplaneeringu

lahenduse kohaselt soovitakse alale kavandada 12 elamumaa krunti, kolm tootmismaa krunti, üks

transpordimaa krunt ning kaks ühiskondliku haljasmaa krunti. Kavandatavatele elamumaa

kruntidele soovitakse määrata ehitusõigus ühe üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete

püstitamiseks. Tootmismaa kruntidele määratakse ehitusõigus ala teenindavate tehnohoonete ja –

rajatiste püstitamiseks. Transpordimaa krunt ja ühiskondliku haljasmaa krundid võõrandatakse

tasuta kohalikule omavalitsusele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks

juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine.

C. Kehtestamisele esitatud detailplaneeringu sisu

Kehtestamiseks esitatud detailplaneeringuga moodustatakse ühiskondlike ehitiste maa ja

elamumaa sihtotstarbega maaüksusest 12 elamumaa, 3 tootmismaa, 2 üldkasutatava maa ja 1

transpordimaa krunti. Vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele määratakse kompaktse asustuse

põhimõttel elamumaa kruntide (pos nr 1 – pos nr 12) suuruseks 2233 - 5887 m², tootmismaa

kruntide (pos nr 16 – pos nr 18) suuruseks 60 - 591 m² , üldkasutatava maa kruntide (pos nr 14 ja

pos nr 15) suuruseks 40927 m² ja 17692 m² ja transpordimaa krundi (pos nr 13) suuruseks 10623

m².

Elamumaa kruntidele pos nr 1 – pos nr 12 vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele määratakse

ehitusõigus ühe üksikelamu ja ühe abihoone püstitamiseks ehitisealuse pinnaga kokku kuni 340 –

550 m². Üksikelamu suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 9 m, 2

maapealset korrust ja üks maa-alune korrus. Abihoone suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast

on planeeritud kuni 5 m ja 1 maapealne korrus. Lubatud katuse kalle on määratud vahemikus 0-

5º.

Tootmismaa kruntidele pos nr 16 ja pos nr 17 vastavalt detailplaneeringu põhijoonisele määratakse

ehitusõigus vastavalt 1 alajaama ja 1 veetöötlushoone püstitamiseks mõlemad ehitisealuse pinnaga

kuni 20 m². Tootmishoone suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni 4 m ja 1

maapealne korrus. Lubatud katuse kalle on määratud vahemikus 0-5º. Tootmismaa krundile pos

nr 18 ehitusõigust ei määrata, krundi moodustamise eesmärk on rajada maaüksusele

reoveekanalisatsiooni pumpla.

3

Üldkasutatava maa krundid pos nr 14 ja pos nr 15 ja transpordimaa krunt pos nr 13 vastavalt

detailplaneeringu põhijoonisele võõrandatakse tasuta vallale.

Juurdepääs planeeritavale alale on lahendatud Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteelt läbi

riigiomandis oleva Männiääre maaüksuse, millele seatakse juurdepääsuservituut.

Planeeringuala veevarustus on kavandatud lahendada planeeritava puurkaevu baasil, sest alal

puudub tehniliselt mõistlik liitumisvõimalus olemasoleva või perspektiivse OÜ Strantum

ühisveevärgiga. Peale ÜVK kohase veetrassi väljaehitamist piirkonda on maaüksuste igakordne

omanik kohustatud 2 aasta jooksul veetrassi väljaehitamisest arvates liituma veetrassiga vee-

ettevõtja poolt seatavatel tingimustel, sh tasuma liitumistasu liitumise hetkel kehtiva hinnakirja

alusel. Pärast tsentraalse veetrassiga liitumist tuleb puurkaev lammutada. Ehitusseadustiku § 128

lg 1 alusel on puurkaevu või -augu omanik või maaomanik kohustatud lammutama kasutusotstarbe

kaotanud puurkaevu. Ehitusseadustiku § 129 kohaselt puurkaevu või -augu omanik või

maaomanik on kohustatud konserveerima üle ühe aasta kasutusest väljas olnud puurkaevu või -

augu, teavitades sellest Keskkonnaametit ja kohaliku omavalitsuse üksust.

Kanalisatsioon on lahendatud ühiskanalisatsioonibaasil. Planeeringuala reovee kanalisatsiooni

eelvooluks on Pundelepa kinnistul (19801:001:2949) Klooga mnt ja Luige tee ristmiku läheduses

paiknev De315 isevoolse reoveetorustiku olemasolev kaev.

D. Vastavus kehtivale Harku valla üldplaneeringule

Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku

Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,

miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava

teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala tiheasustusalal, u 7,71 ha suurune ala paikneb

elamumaa juhtfunktsiooniga alal, u 1,9 ha suurune ala paikneb tee perspektiivses

sanitaarkaitsevööndis, kus maakasutuse juhtotstarbeks on määratud leebe režiimiga looduslik

haljasmaa ning u 1,9 ha suurune ala paikneb range režiimiga rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu

tuumalal. Rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalana on määratletud ka kogu planeeringuala

ümbritsev maa-ala.

Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral

sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Sama lõike punktide

1 ja 2 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine üldplaneeringuga

määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine, määratud hoonestuse kõrguspiirangu

ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude

muutmine.

Üldplaneeringu põhilahenduste detailplaneeringuga muutmine peab olema põhjendatud nii era-

kui ka avaliku huvi seisukohalt. Avalik huvi väljendub planeerimisseaduse §-s 12 määratletud

otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtte järgimises.

Nimetatud põhimõtte kohaselt:

- peab planeerimisel võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt

kasutatud alade otstarbekamat kasutamist;

- peab asustuse planeerimisel tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja looduskeskkonda,

arvestades olemasolevast keskkonnast ning asukohast tulenevaid asjaolusid;

Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb asjaolust, et lastelaager ei

tegutse antud alal juba palju aastaid ning kohalik omavalitsus ei soovi ka alale varasemalt

kehtestatud detailplaneeringu realiseerimist. Varasemalt kehtestatud detailplaneeringuga määrati

alale ehitusõigus, mis ei ole kohaliku omavalitsuse hinnangul piirkonda sobilik ning on keskkonda

liigselt koormav. Lisaks võimaldab kehtiv detailplaneering sulgeda piirdeaiaga kogu Vääna-

4

Jõesuu puhkehoonete kompleks 11,51 ha suuruse maaüksuse. Harku Vallavolikogu hinnangul on

üldplaneeringu muutmine antud asukohas põhjendatud, kuna tegemist on olemasoleva laagri

territooriumiga, mille senine sihtotstarbe kohane kasutuselevõtt ei ole enam majanduslikult

otstarbekas ning varasemalt alale kehtestatud detailplaneeringuga määratud ehitusõiguse

realiseerimine ei ole kohalikule omavalitsuse vastuvõetav.

Planeerimisseaduse § 140 lõike 7 kohaselt tuleb detailplaneeringu muutmiseks koostada uus sama

planeeringuala hõlmav detailplaneering ning lõike 8 kohaselt muutub uue detailplaneeringu

kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. Seega

on kohaliku omavalitsuse hinnangul põhjendatud algatada Vääna-Jõesuus puhkehoonete

kompleks maaüksusel sellise detailplaneeringu koostamine, mis käsitleb tasakaalustatult

varasemalt ehitatud keskkonda ja olemasolevat roheala ning arvestab sealjuures ka asukohast

tulenevaid asjaolusid. Detailplaneeringu algatamise taotluse juurde esitatud eskiislahenduse

kohaselt kavandatakse Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleks maaüksusele 2 ühiskondliku

haljasmaa krunti, mis moodustavad kogu alast 51 %. Üks u 42998 m² suurune ühiskondliku

haljasmaa krunt kavandatakse kõrghaljastusega kaetud reljeefse maastikuga alale (üldplaneeringu

kohaselt elamumaa juhtfunktsiooniga alale) ning teine 18002 m² suurusega ühiskondliku

haljasmaa krunt moodustatakse üldplaneeringu kohasele rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalale.

12 elamumaa krunti kavandatakse alale, kus paiknevad endise laagri juurdepääsutee ja hoonete

vundamendid. Osaliselt kavandatakse hoonestus ka maaüksuse osale, mis paikneb tee

perspektiivses sanitaarkaitsevööndis. Samas on kogu Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi

maaüksus ja seda ümbritsev ala kaetud kõrghaljastusega ning elamud on võimalik püstitada

selliselt, et perspektiivsete elamute ja maantee vahelisel alal säilib metsaala u 100 m ulatuses.

Harku Vallavolikogu hinnangul saab kavandatava elamumaa ja maantee vahelisel alal paiknevat

kõrghaljastust käsitleda kaitsehaljastusena maanteelt tulenevate keskkonnahäiringute (maanteel

olevast liiklusest põhjustatud müra ja õhusaastega kaasnev negatiivne mõju) leevendamiseks.

Planeerimisseaduse § 8 kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning

turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja

säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Volikogu

hinnangul arvestab detailplaneeringu algatamise taotluse juurde esitatud planeerimisettepanek

eelnimetatud elukeskkonna parendamise põhimõtetega ning soodustab varem kasutuses olnud ja

ebapiisavalt kasutatud ala otstarbekamat kasutamist. Volikogu leiab, et planeeringu koostamisel

on kindlasti oluline pöörata tähelepanu asjaolule, et kogu planeeritav ala on kaetud männimetsaga,

mille võimalikult suures osas säilitamisega tuleb planeeringus ka arvestada. Planeeringuala on

eriilmelise reljeefiga, seal on tasast maad ja künkaid. Säilitamaks ala omanäolist reljeefi ja

kõrghaljastust tuleb detailplaneeringu käigus alal läbi viia maastikuvormide ja dendroloogiline

hindamine kinnistu piiride ja võimalike hoonestusalade määramiseks. Kuna tegemist on

männimetsa elamute püstitamisega, siis tuleb tagada maksimaalselt kõrghaljastuse säilitamine.

Harku Vallavolikogu hinnangul on vajalik varasemalt alale kehtestatud detailplaneeringu

ümberplaneerimine, et tagada võimalikult suures ulatuses ala avalik kasutus piirkonnas elavatele

inimestele. Samuti peab kohalik omavalitsus ruumilise planeerimise kaudu looma eeldused

ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse,

kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning

majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Eeltoodut arvestades on

detailplaneeringu algatamise taotluse juurde lisatud eskiislahenduses näha, et lisaks 12 elamumaa

krundile on alale kavandatud ka kaks ühiskondliku haljasmaa krunti, millest üks krunt on

suurusega 42998 m² ja teine krunt suurusega 18002 m². Seega moodustab ühiskondlik haljasala

53 % planeeritavast alast. Täisväärtuslikuks eluks vajab inimene lisaks tehnilisele ja sotsiaalsele

infrastruktuurile ka rohelist infrastruktuuri, mille põhieesmärk on ühelt poolt säilitada bioloogilist

mitmekesisust ja teiselt poolt tekitada inimestes huvi tervislike eluviiside, looduses liikumise ja

5

puhkamise vahel. Arvestades olemasolevat olukorda, alale varasemalt kehtestatud

detailplaneeringuga määratud ehitusõigust ning asukohast tulenevaid asjaolusid soodustab Harku

Vallavolikogu hinnangul planeeritavast alast u 53 % suuruse ühiskondliku haljasmaa ja kuni 12

elamumaa krundi kavandamine ala otstarbekamat kasutamist ning käsitleb tasakaalustatult

ehitatud keskkonda ja olemasolevat roheala.

E. Detailplaneeringu menetluse käik kuni vastuvõtmiseni

Harku Vallavolikogu algatas detailplaneeringu koostamise 02. mai 2024 otsusega nr 28.

Harku Vallavolikogu 02. mai 2024 otsusega nr 29 jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline

hindamine.

Detailplaneeringu eelnõu (eskiislahenduse) avalik väljapanek toimus 23. august 2024-23.

september 2024. Detailplaneeringu eelnõu (eskiislahenduse) ja avaliku väljapaneku tulemusi

tutvustav avalik arutelu toimus Harku vallamajas 07. novembril 2024. Avaliku väljapaneku ajal

avaldasid detailplaneeringule arvamust Keskkonnaamet ja Riigimetsa Majandamise Keskus.

Vastavalt esitatud märkustele korrigeeriti eskiislahendust.

Harku Vallavalitsus edastas üldplaneeringu muudatusettepanekut sisaldava detailplaneeringu 26.

september 2025 kaaskirjaga nr 12-1/269-32 planeerimisseaduse § 142 lõike 4 alusel Maa- ja

Ruumiametile (edaspidi MaRu) täiendavate asutuste ja isikute määramiseks, kellega tuleb

detailplaneeringu koostamise käigus teha koostööd või keda kaasata detailplaneeringu

koostamisse.

MaRu tagastas 22. oktoobril 2025 kaaskirjaga nr 6-3/25/14819-2 detailplaneeringu, paludes

üldplaneeringu muutmise ettepanekut selgelt sõnastada, selle vajadust kaaluda ja põhjendada ning

detailplaneeringut vastavalt täiendada. Täiendavaid koostöötegijaid ega kaasatavaid ei pidanud

MaRu vajalikuks detailplaneeringule määrata. MaRu palus kohalikul omavalitsusel tagada, et

detailplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik isikud, kelle õigusi võib planeeritava

tegevuse elluviimine puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud planeeringu

koostamisel.

Detailplaneeringut täiendati vastavalt Maa- ja Ruumiameti poolt esitatud ettepanekutele.

Harku Vallavolikogu võttis detailplaneeringu vastu 29. jaanuar 2026 otsusega nr 14.

F. Detailplaneeringu avalik väljapanek, avalikustamise käigus esitatud ettepanekud ja

vastuväited

Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 13.03.2026-13.04.2026 Harku

vallamajas (Teenuste tn 2, Tabasalu alevik), Vääna-Jõesuu kohvikus The Greenhouse Cafe

(Vääna-Jõesuu külas Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee ääres Hiie tee ja Puraviku tee

vahelisel alal), veebilehel, detailplaneeringute kaardirakenduses ja otselingil

kaart.harku.ee/DP/181031_269/avalik.

Detailplaneeringu lahenduse kohta avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi ega

ettepanekuid ei esitatud.

G. Detailplaneeringu järelevalve

Harku Vallavolikogu kehtestas Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi

maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu 25.06.2026 otsusega nr 65. Pärast otsuse vastuvõtmist

selgus, et detailplaneering jäeti ekslikult enne kehtestamist Maa- ja Ruumiametile heakskiidu

andmiseks esitamata ning lähtuvalt sellest on eeltoodud otsus õigusvastane.

6

Harku Vallavalitsus esitas detailplaneeringu planeerimisseaduse § 138 lõike 1 alusel heakskiidu

saamiseks Maa- ja Ruumiametile 10.07.2026 kaaskirjaga nr 12-1/269-47.

Lähtudes esitatud materjalidest, planeerimisseaduse § 90 lõigetest 2 ja 3 ning kaaskirjas toodud

asjaoludest ja kaalutlustest, andis Maa- ja Ruumiamet 19.08.2026 kirjaga nr 6-3/25/14819-5

heakskiidu Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala

detailplaneeringule ning tagastas planeeringu kohalikule omavalitsusele kehtestamise üle

otsustamiseks.

H. Kokkuvõte

Harku Vallavolikogu hinnangul on Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala

detailplaneeringuga kavandatud tegevus ja ehitusmaht sobiv antud piirkonda ning kavandatav

tegevus ei avalda negatiivset ruumilist mõju piirkonnale ega sea takistusi üldplaneeringu edasisel

elluviimisel.

Planeerimisseaduse § 12 lg 2 kohaselt peab asustuse planeerimisel tasakaalustatult käsitlema

ehitatud keskkonda ja looduskeskkonda, arvestades olemasolevast keskkonnast ning asukohast

tulenevaid asjaolusid. Harku Vallavolikogu hinnangul ei avalda kavandatud tegevus olulist mõju,

ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara, kuid kavandatava tegevusega

kaasneb keskkonna pöördumatu muutumine. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline

ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning

taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub.

Harku Vallavolikogu leiab, et detailplaneering vastab õigusaktidele ja on koostatud võimalikult

paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid silmas pidades, tagades säästva ja tasakaalustatud

ruumilise arengu.

Harku Vallavolikogu on seisukohal, et detailplaneeringu kehtestamisega ei rikuta avalikkuse või

kellegi kolmanda osapoole huve ega riivata neid määral, et need kaaluksid üles detailplaneeringust

huvitatud isiku õiguse enda kinnisasja vabaks kasutamiseks.

Detailplaneeringu kehtestamisele eelnevalt on planeeringust huvitatud isik sõlminud Harku

Vallavalitsusega 21.05.2026 notariaalse lepingu, milles on fikseeritud osapoolte kohustused ning

nende täitmise garantiid.

Lisaks detailplaneeringu kehtestamisele tunnistatakse õigusselguse huvides edasiulatuvalt

kehtetuks Harku Vallavolikogu 25.06.2026 otsus nr 65 Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu

puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine

Kõike eelpool toodut arvestades ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, § 22

lõike 2, planeerimisseaduse § 3 lõike 5, § 124 lõike 10, § 139 lõike 1, § 142 lõike 1,

haldusmenetluse seaduse § 64 lõike 1 ja § 68 lõike 2 ning Harku Vallavolikogu 25.05.2017

määruse nr 21 „Harku valla ehitusmäärus” § 5 lõike 1 punkti 2 alusel Harku Vallavolikogu

otsustab:

1. Kehtestada Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi (katastritunnus

19801:011:0523) maaüksuse ja lähiala detailplaneering vastavalt K-Projekt Aktsiaselts poolt

(rg-kood 12203754) koostatud tööle nr 22130.

2. Otsuse punktis 1 nimetatud detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud kohustuslikud tegevused

on järgmised:

7

1) katastriüksuste moodustamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt

detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele;

2) planeeringujärgsete servituutide osas notariaalse kokkuleppe sõlmimine ja servituudi

kandmine kinnistusraamatusse;

3) transpordimaa sihtotstarbega krundi pos nr 13 suurusega 10623 m² ja üldkasutatava maa

sihtotstarbega kruntide pos nr 14 suurusega 40927 m² ja pos nr 15 suurusega 17692 m2

tasuta võõrandamine vallale;

4) detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine. Tehnovõrgud ja –

rajatised ehitatakse olemasolevatest liitumispunktidest kuni eraomandisse jääva krundi

kavandatud liitumispunktideni;

5) alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringuga kavandatud

krundi ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringuga kavandatud

hoonete ehitusõiguse realiseerimist sellel maaüksusel1;

3. Planeeringu koostamise korraldajal on õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada või

keelduda planeeringualal ehitusloa andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole

täitnud 21.05.2026 sõlmitud notariaalses lepingus võetud kohustusi.

4. Tunnistada kehtetuks Harku Vallavolikogu 25.06.2026 otsus nr 65 „Vääna-Jõesuu külas

Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleks maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine“.

5. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavakstegemisest arvates, esitades

vaide Harku Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna

Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

6. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Katrin Graverson

vallavolikogu esimees

1 Kinnistu omanikul on kohustus mitte alustada või lubada kinnistul hoonete ehitustegevust seni, kuni kinnistuni on

rajatud kinnistu suhtes kehtivale Detailplaneeringule vastavad tehnovõrgud ja -rajatised ning neile on väljastatud

kasutusload.