Harjumaa Harku vald Vääna-Jõesuu küla Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse detailplaneeringu kooskõlastsmine

1

2

3

4

1

5

6

7

8

2K

2K

2K

2K

2K

2K

2K

2K

2K

2K

2K

2K

1K

2K

2K

2K

2K

2K

2K

2K

2K

2K

III kat. kaitsealune fauna (KLO9137378) Tetrastes bonasia (laanepüü)

III kat. kaitsealune fauna (KLO9137377) Caprimulgus europaeus (öösorr)

III kat. kaitsealune fauna (KLO9137379) Caprimulgus europaeus (öösorr)

VEP nr 213088

VEP nr 205865

VEP nr 205866

VEP nr 205866

VEP nr 206699

VEP nr 206700

VEP nr 206701

VEP nr 205865

VEP nr 205865

VEP nr 205865

VEP nr 213088

VEP nr 206700

11390 Tallin n-Rannamõisa-Kloogaranna m

aantee

11390 Tallinn-R annam

õisa-K loogaranna m

aantee

Rannasüdame tee

Rannasüdam e tee Pä

äs te

ja am

a te

e

Päästejaama tee

Põhjaranna tee

Põhjaranna tee

Rehe tee

R eh

e põ

ik

N õm

m er

oh u

te e

11390 Tallin n-Rannamõisa-Kloogaranna m

aantee

Rannasüdame tee

Pä äs

te ja

am a

te e

Märkused: 1. Andmed naaberplaneeringute kohta on antud 03.06.2025 seisuga. 2. ALUSKAART: Maa-ameti hübriidkaart 03.06.2025.

1

2

3

4

S

N

W E

Vääna-Jõesuu puhkeranna detailplaneering (010911_950) kehtestatud 19.06.2003 vallavolikogu otsusega nr 52

Vääna-Jõesuu külas Päästejaama tee 6 maaüksuse ja lähiala detailplaneering (140609_17) kehtestatud 18.01.2016 vallavalitsuse korraldusega nr 31

Vääna-Jõesuu külas Heiniku tee 6 maaüksuse ja lähiala detailplaneering (140213_4) kehtestatud 18.04.2023 vallavalitsuse korraldusega nr 233

Vääna-Jõesuu külas Jõekalda maaüksuse detailplaneering (030715_594) kehtestatud 17.02.2005 vallavolikogu otsusega nr 17

Projekti nimi:

Objekti asukoht:

Joonise nimi:

Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:

22130_Kontaktvöönd.dwg

Koostatud:Faili nimi: 10.11.2025

K-Projekt Aktsiaselts Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 [email protected] reg kood 12203754

22130

Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Harju maakond, Harku vald, Vääna-Jõesuu küla

DP

Planeeritud maa-ala kontaktvöönd

DP-2 1:2000

Projektijuht J. Mirme

Planeerija M. Mustkivi

TINGMÄRGID Planeeringuala piir

Kontaktvööndi piir

Kehtestatud detailplaneeringu piir

Katastriüksuse piir

Planeeritud krundi piir

Planeeritud autoliikluse ala

Olemasolev teerada

Üldplaneeringu järgne perspektiivne jalg- ja jalgrattatee

Planeeritud hoonestusala korruselisusega

Korduva üleujutusega ala

Ranna / kalda piiranguvööndi piir

Ranna / kalda ehituskeeluvööndi piir

Veekaitsevööndi piir

Kallasrada

Vääna jõe hoiuala (KLO2000346) / Natura 2000 loodusala (RAH0000613) / III kat. kaitsealune fauna (Cobitis taenia (hink) (KLO9102646) ja Cottus gobio (võldas) (KLO9102647))

III kategooria kaitsealune fauna

Harju maakonnaplaneering 2030+ järgne rohevõrgustiku tuumala

Üldplaneeringu järgne supelranna ala

Üldplaneeringu järgne rohevõrgustiku koridor

Vääriselupaik

Tee kaitsevööndi piir 30 m

Bussipeatus

2K

5 Vääna-Jõesuu külas Liivanurme ja Suur-Ranna maaüksuste detailplaneering (051025_1651) kehtestatud 28.05.2009 vallavolikogu otsusega nr 49

6 Vääna-Jõesuu külas Rehe põik 1 maaüksuse detailplaneering (050412_574) kehtestatud 28.05.2009 vallavolikogu otsusega nr 50

7 Vääna-Jõesuu külas Ranna maaüksuse maatüki I detailplaneering (021203_1097) kehtestatud 22.04.2004 vallavolikogu otsusega nr 28

8 Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi detailplaneering (021128_99) kehtestatud 28.11.2002 vallavolikogu otsusega nr 99

Planeeringuala asukoht

VÄLJAVÕTE LÄHIALA KINNISTUTE MAAKASUTUSOTSTARVETEST (allikas: Maa- ja Ruumiamet 04.06.2025)

Planeeringuala lähiala kruntide sihtotstarbed

Elamumaa

Maatulundusmaa

Üldkasutatav maa

Ärimaa

Planeeringuala kruntide planeeritud sihtotstarbed

Elamumaa

Tootmismaa

Üldkasutatav maa

Transpordimaa

Sihtotstarbeta maa

Transpordimaa

PK

PK

PK

PK

PK

PK

PK

PK

PK

PK

PK

PK

m² P -

1 EP

9m; 5m 2/-1; 1

550 550

1; 1

3659 3

m² P -

13 LT

_ _

_ _

_

10623 -

m² P -

14 HL

3 m 1

20 _ 1 (AJ)

40927 -

m² P -

2 EP

9m; 5m 2/-1; 1

550 550

1; 1

3781 3

m² P -

3 EP

9m; 5m 2/-1; 1

550 550

1; 1

3923 3

m² P -

4 EP

9m; 5m 2/-1; 1

550 550

1; 1

5643 3

m² P -

5 EP

9m; 5m 2/-1; 1

550 550

1; 1

5887 3

m² P -

6 EP

9m; 5m 2/-1; 1

550 550

1; 1

4626 3

m² P -

7 EP

9m; 5m 2/-1; 1

550 550

1; 1

3770 3

m² P -

8 EP

9m; 5m 2/-1; 1

550 550

1; 1

3698 3

m² P -

9 EP

9m; 5m 2/-1; 1

420 420

1; 1

2865 3

m² P -

10 EP

9m; 5m 2/-1; 1

380 380

1; 1

2589 3

m² P -

11 EP

9m; 5m 2/-1; 1

370 370

1; 1

2484 3

m² P -

12 EP

9m; 5m 2/-1; 1

340 340

1; 1

2233 3

m² P -

15 HL

_ _

_ _

_

17692 -

m² P -

16 OE

4 m 1

20 _ 1

74 -

m² P -

17 OV

4 m 1

20 _ 1

591 -

m² P -

18 OK

_ _

_ _

_

60 -

Vääriselupaik nr 205866

Vääriselupaik nr 205865

Vääriselupaik nr 205865

11390 Tallin na-Rannamõisa-Kloogaranna tee

P la

ne er

itu d

ki nn

is tu

p iir

Planeeritud tee ristlõige Lõige 1-1

P la

ne er

itu d

ki nn

is tu

p iir

3

4

1

2

7

6

5

10

8

9

11

12

14

15

13

19

16 17

18

20

22

21

2324

25

26

27

28

29

30 31

32

33

34

35

3637

38

39

40

41

4243 44

45

46 4748

49

50

51

52

53

54

55

56 57

58

59

60

61

62

63

64

65

66

6768

69

70

71

72 73

74

75

7677

78

79

80

81

82 83

84

85

86

89

88

87

91 92

90

93

94

95 96

97

98

99

100 101

102

103

104

105

106 107

108

109

110

111

112

113

114

115 116

117

118

119120121

122

123

123

123

126 127

128

129

130

131

132133

134 135

136137

138 139

140

141 142143

144145 146

147148

149 150

151

151

152

153

154

155

156 157 158

159160

161

162

164

163

165 166

167168169170

171172173

174 175

176 177 178

179180 181

182183184 185

186 187

188

189

191 190192

193 194

195

196 197198

199 200

201202

203 204

205

206

207

208

209 210 211

212 213

214

215

216

217

218

219

220

221

222

223

224

225

226 229 230

231

232

234

233

235 236

237

238 239

227

228

240

241

242 243

244 245

246

247

248

249250

251

252253

254 255

256 257

258259 260

274

261

262

263

264

265

266267

268 269

272

270 271

273

275

276

277

278

279

280

4, 6

R30,0

R10,0

Haljasala 2.50

Sõidutee 4.60

Teemaa 12.50

0.500.501.003.50 1.00

Haljasala 5.40

LN1=190 m

LN1=190 m

LN 2=

7 m

40 ,0

26,6

25,3

25,3

28 ,0

33 ,1

4, 0

5,0

8,5

10 ,0

39,0

43,6

10 ,0

5,0

31 ,4

30,0

10 ,0

5,0

10 ,0

17,3

43,3

56,0

10 ,0

30,0

5, 0

5,0

83,5

94,2

18,5

14 ,4

5, 0

25 ,0

44,9

50,0

45,0

17 ,0

25,0

19,8

4, 0

5,0

26 ,0

50,0

17 ,0

5,0

4, 0

15,6

11,6

20 ,0

50,0

19 ,0

48,0

19 ,0

5,0

4, 0 9,0

5,2

5,0

5, 0

37 ,2

25,0

5, 0

8, 0

18,9

22,2

36,4

16,3

9,2

12 ,0

5,0

34 ,725,0

12,5

4,6

12 ,5

4, 6

12,5

4,6

50,0

25 ,0

4, 0

14 ,0

5,0

34,2

29,2

3.402.60

30,0

22 ,0

4, 0

5,0

29 ,2

30,1

33,3

5,0

5,0

5,0

5, 0

5, 0

18,5

18,5

Märkused: 1. Teede ja parkimise lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektide koostamisel. 2. Joonisel kajastatud hoonete suurused ja asukohad on illustratiivsed ning täpsustuvad ehitusprojektide koostamisel. 3. Likvideeritava kõrghaljastuse maht selgub ehitusprojektides. Planeeringualal kasvavat olemasolevat kõrghaljastust tuleb säilitada

võimalikult suures mahus ning hoonete ja rajatiste ehitamise vajadusest tingituna likvideeritav kõrghaljastus tuleb kompenseerida. 4. Kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga hoonete arv ja ehitisealune pind kuuluvad planeeringuga määratud ehitusõiguse koosseisu

(ehitisealune pind ja abihoonete arv). 5. Puittaimestiku haljastusliku hinnangu koostasid K-Projekt AS maastikuarhitektid Britt Mäekuusk ja Elina Koel detsembris 2024. 6. Katastriüksuste piirid: Maa -ja Ruumiamet 26.08.2025.

Projekti nimi:

Objekti asukoht:

Joonise nimi:

Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:

Geoalus: Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:

22130_DP.dwg

Koostatud:Faili nimi: 10.11.2025

Kõrgussüsteem:

K-Projekt Aktsiaselts Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 [email protected] reg kood 12203754

Koordinaatsüsteem:

22130

Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Harju maakond, Harku vald, Vääna-Jõesuu küla

DP

Põhijoonis

DP-4 1:1000

Juhataja R. Annusver

Projektijuht J. Mirme

Konsultant Ü. Kadak

Planeerija M. Mustkivi

K-Projekt Aktsiaselts 22130GEO 08.2025

EH2000 L-EST 97

TINGMÄRGID Planeeringuala piir

Katastriüksuse piir

Planeeritud krundi piir

Krundi positsiooni number

Krundi ehitusõigus

EP Üksikelamu maa

HL Looduslik maa

LT Tee ja tänava maa

OE Elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa

OV Vee tootmise ja jaotamise ehitise maa

OK Kanalisatsiooni ja reoveepuhastuse ehitise maa

Planeeritud hoonestusala

Planeeritud hoone võimalik asukoht

Varemed

Olemasolev autoliikluse ala

Planeeritud autoliikluse ala

Olemasolevad säilivad pinnasteed / metsarajad

Üldplaneeringu järgne perspektiivne jalg- ja jalgrattatee

Autode võimalik juurdepääs krundile

Planeeritud võimalik lumeladustamise ala

Planeeritud ristmiku nähtavuskolmnurk

Prügikonteineri võimalik asukoht

Säilitatav II klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga

Säilitatav III klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga

Säilitatav IV klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga

Säilitatav V klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga

Likvideeritavad II / III / IV / V klassi puud või puude rühmad (Likvideeritav haljastus on illustratiivne ning täpsustub iga konkreetse hoone ehitusprojektis sõltuvalt krundisisesest lahendusest)

Haljasala

Harju maakonnaplaneering 2030+ järgne rohevõrgustiku tuumala T9

Vääriselupaik

Maantee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m

Planeeritud tee kaitsevööndi piir tee maaüksuse piirist 5 m

Tee perspektiivne sanitaarkaitsevöönd 200 m vastavalt Harku valla üldplaneeringule

Elektriõhuliini kaitsevööndi piir mõlemal pool liini telge 10 m

Olemasolevate maa-aluste tehnovõrkude kaitsevöönd

Likvideeritud puurkaev PRK000063 kaitsetsooniga 1 m

Planeeritud puurkaev

Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala 30 m

Planeeritud reoveekanalisatsiooni pumpla

Reoveekanalisatsiooni pumpla kuja 10 m

Planeeritud trafoalajaam

Planeeritud alajaama kaitsevöönd 2 m

Tehnovõrguservituudi vajadusega ala

Juurdepääsuservituudi vajadusega ala

Likvideeritav objekt

Likvideeritav haljastus

1 KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE

(põhih.; abih.) KÕRGUS (m)

KORRUSELISUS SUURIM

KRUNDI SUURUS

ARV KRUNDIL HOONETE

PIND MAAPEAL EHITISEALUNE

PIND MAA-ALL EHITISEALUNE

P - krundil

(põhi.; abih.)

(põhih.; abih.)

PK

0

0

0

0

Planeeritud veetöötlushoone ca 20 m2

Vt edasi kontaktvööndi joonis

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu küla Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Majandustegevuse registri EEP002309, EPE001096, EEP003399, EEO003543, EPE000728, EEO002677, EEH005991, majandustegevusteated nr EEP003313, EPE001021, ELK000017, EEG000274, EEK000863, TEL001831, TGP000255 K-Projekt Aktsiaselts rg-kood 12203754 Ahtri tn 6a, 10151 TALLINN tel 626 4100 fax 626 4101 e-mail: [email protected]

TÖÖ nr: 22130

TELLIJA: Harku Vallavalitsus +372 600 3848 | [email protected]

HUVITATUD ISIK aktsiaselts VALLIKRAAVI KINNISVARA +371 741 3285 | [email protected]

ASUKOHT: HARKU VALD, VÄÄNA-JÕESUU KÜLA

Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja

lähiala detailplaneering

Juhataja Siim Rõõmus

Konsultant (Kutsetunnistus 163358, Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kehtiv 03.11.2027) Ülle Kadak

Projektijuht Jüri Mirme

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu küla Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

KÖITE SISUKORD I MENETLUSDOKUMENDID

1 2018.10.31 algatamise taotlus ja algatamise eelne eskiis 2 2018.11.21 Algatamise taotluse teade Harku Valla Teatajas 3 2023.11.17 Seisukoha küsimine KSH osas ja ettepanekute küsimine lähteseisukohtadele ja

KSH VTK-le KKA 4 2023.11.17 Seisukoha küsimine KSH osas ja ettepanekute küsimine lähteseisukohtadele ja

KSH VTK-le PA 5 2023.11.17 Seisukoha küsimine KSH osas ja ettepanekute küsimine lähteseisukohtadele ja

KSH VTK-le RUPO 6 2023.12.14 Päästeameti vastus 7 2023.12.15 Keskkonnaameti vastus 8 2023.12.18 Vastamise tähtaja pikendamine RUPO 9 2023.12.21 RUPO vastus 10 2024.03.26 Leping algatamise eelne 11 2024.05.02 Algatamise otsus nr 28 12 2024.05.02 KSH algatamata jätmise otsus nr 29 13 2024.05.10 Algatamise ja KSH algatamata jätmise teade planeerija, huvitatud isik 14 2024.05.13 Algatamise ja KSH algatamata jätmise teade Keskkonnaamet 15 2024.05.13 Algatamise ja KSH algatamata jätmise teade MailChimp 16 2024.05.13 Algatamise ja KSH algatamata jätmise teade RUPO 17 2024.05.13 Algatamise ja KSH algatamata jätmise teade veebileht 18 2024.05.13 Algatamise teade AT 19 2024.05.13 KSH algatamata jätmise teade AT 20 2024.05.15 Algatamise teade ja lähteseisukohtade küsimine piirinaabritele 21 2024.05.15 Algatamise teade ja lähteseisukohtade küsimine Vääna-Jõesuu külaselts 22 2024.05.17 Algatamise teade ja lähteseisukohtade küsimine piirinaabritele e-postiga 23 2024.05.17 Algatamise teade ja lähteseisukohtade küsimine Vääna-Jõesuu külaseltsile e-

postiga 24 2024.05.21 Vastuskiri seisukoha küsimisele RMK 25 2024.05.23 Algatamise ja KSH algatamata jätmise teade HVT 26 2024.05.24 Algatamise ja KSH algatamata jätmise teade HE 27 2024.07.24 Eelnõu (eskiislahenduse) avalik väljapanek ja selle tulemuse arutelu teade

planeerija, huvitatud isikud 28 2024.08.02 Eelnõu (eskiislahenduse) avalik väljapanek ja selle tulemuse arutelu teade HE 29 2024.08.06 Eelnõu (eskiislahenduse) avalik väljapanek ja selle tulemuse arutelu teade

MailChimp 30 2024.08.07 Eelnõu (eskiislahenduse) avalik väljapanek ja selle tulemuse arutelu teade

piirinaabritele 31 2024.08.07 Eelnõu (eskiislahenduse) avalik väljapanek ja selle tulemuse arutelu teade

veebileht 32 2024.08.08 Eelnõu (eskiislahenduse) avalik väljapanek ja selle tulemuse arutelu teade

ametiasutustele e-postiga 33 2024.08.08 Eelnõu (eskiislahenduse) avalik väljapanek ja selle tulemuse arutelu teade

ametiasutustele 34 2024.08.08 Eelnõu (eskiislahenduse) avalik väljapanek ja selle tulemuse arutelu teade HVT

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu küla Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

35 2024.08.08 Eelnõu (eskiislahenduse) avalik väljapanek ja selle tulemuse arutelu teade piirinaabritele e-postiga

36 2024.09.03 RMK kiri 37 2024.09.19 Keskkonnaameti kiri 38 2024.11.07 Eelnõu (eskiislahenduse) avaliku arutelu protokoll 39 2024.11.07 Eelnõu (eskiislahenduse) avaliku arutelu protokoll Lisa 1_Märkused eskiisile 40 2024.11.07 Eelnõu (eskiislahenduse) avaliku arutelu protokoll Lisa 2 RMK kiri 41 2024.11.07 Eelnõu (eskiislahenduse) avaliku arutelu protokoll Lisa 3 Keskkonnaameti kiri

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu küla Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

II SELETUSKIRI .................................................................................................................... 1 1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED, LÄHTEDOKUMENDID JA

TEOSTATUD UURINGUD .................................................................................................. 1 2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ...................................................... 1 3 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS .................................................................... 1

3.1 MAAOMAND PLANEERITAVAL ALAL ..................................................................... 2 3.2 HALJASTUS .................................................................................................................... 2

4 PLANEERINGUS KAVANDATU ....................................................................................... 4 4.1 RUUMILINE ANALÜÜS ................................................................................................ 4

4.1.1 Vastavus üldplaneeringule ja vastavus Harju maakonnaplaneeringule ning üldplaneeringu muutmise ettepanek .......................................................................... 4

4.1.2 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi seosed ja üldised arhitektuurinõuded ............... 8 4.1.3 Kavandatud kruntide ehitusõigus ja kasutamise tingimused.................................... 10

4.2 TÄNAVAVÕRK JA LIIKLUSKORRALDUS .............................................................. 10 4.3 KESKKONNAKAITSEALASED ETTEPANEKUD JA PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD ........................................................................... 12

4.3.1 Detailplaneeringu elluviimisega kaasnev mõju erinevatele keskkonnateguritele ja detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad sotsiaalsed, majanduslikud, kultuurilised ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud. ................................................................. 12

4.3.2 Haljastus ja heakord ................................................................................................. 13 4.3.3 Müra ......................................................................................................................... 14 4.3.4 Jäätmekäitlus ............................................................................................................ 14 4.3.5 Soojavarustuse põhimõtted ...................................................................................... 14 4.3.6 Radoon ..................................................................................................................... 15 4.3.7 Reostus ..................................................................................................................... 15

4.4 TULEOHUTUSNÕUDED ............................................................................................. 16 4.5 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ............... 16 4.6 PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA ...................................................................... 16 4.7 PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA ............................................................................................................................... 17

5 TEHNOVÕRGUD ............................................................................................................... 17 5.1 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON .................................................................. 18

5.1.1 Üldosa....................................................................................................................... 18 5.1.2 Veevarustus .............................................................................................................. 18 5.1.3 Kanalisatsioon .......................................................................................................... 19

5.2 ELEKTRIVARUSTUS JA TÄNAVAVALGUSTUS .................................................... 20 5.3 SIDEVARUSTUS ........................................................................................................... 21 5.4 SOOJUSVARUSTUS ..................................................................................................... 22 5.5 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS TEHNOVÕRKUDE OSAS ......... 23

III LISAD 1 Tehnilised tingimused:

o Elektrilevi OÜ nr 470675, 02.04.2024 o Osaühing Strantum, 22.03.2023 o Telia Eesti AS nr 38823960, 25.04.2024

2 Planeeringulahenduse illustratsioon 3 Dendroloogia

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu küla Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

4 Pinnase niiskusrežiimi uuring 5 Puurkaevu eksperthinnang ja puurkaevu likvideerimise teatis 6 Reostusuuring IV JOONISED 1 Asukohaskeem DP-1 2 Kontaktvööndi joonis DP-2 3 Tugiplaan DP-3 4 Põhijoonis DP-4 5 Tehnovõrkude koondplaan DP-5 6 Tehnovõrkude skeem DP-6 V KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

1

II SELETUSKIRI 1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED, LÄHTEDOKUMENDID JA

TEOSTATUD UURINGUD Detailplaneeringu koostamise alused:  Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla

ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneering;

 Planeerimisseadus;  Detailplaneeringu algatamise otsus;  Taotlus detailplaneeringu koostamise algatamiseks, 31.10.2018. Detailplaneeringu lähtedokumendid:  Harku valla kehtiv üldplaneering (kehtestatud Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega

nr 138);  Piirkonnas kehtestatud planeeringud;  09.04.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju

maakonnaplaneering 2030+;  Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;  Harku valla jäätmehoolduseeskiri;  Ja teised kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid. 2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on varasemalt kehtestatud Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi (end. Eesti Raudtee pioneerilaager) detailplaneeringu ümberplaneerimine Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse osas. Detailplaneeringuga on alale kavandatud 12 elamumaa krunti, üks transpordimaa krunt, kolm tootmismaa krunti ning kaks ühiskondliku haljasmaa krunti. Kavandatavatele elamumaa kruntidele on määratud ehitusõigus ühe üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks. Transpordimaa krunt ja ühiskondliku haljasmaa krundid võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine. 3 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS Planeeritav ala, suurusega u 11,59 ha, paikneb Vääna-Jõesuu külas 11390 Tallinn- Rannamõisa-Kloogaranna maantee ja mere vahelisel alal, piirnedes edelast, läänest, loodest, põhjast ja kirdest Keila metskond 28 (katastritunnus 19801:001:4425) riigiomandisse kuuluva maatulundusmaaga, idast Männipargi (katastritunnus 19801:001:3331) munitsipaalomandisse kuuluva üldkasutatava maaga ning kagust ja lõunast Männiääre (katastritunnus 19801:001:3982) riigiomandisse kuuluva maatulundusmaaga. Maaüksuse kasutamist kitsendavad elektripaigaldise kaitsevöönd ning vääriselupaik. Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksus, suurusega 115051 m2, on 80% ühiskondlike ehitiste maa ja 20% elamumaa sihtotstarbega. Ehitisregistri andmetel paiknevad maaüksusel endise lastelaagri hooned. Tegelikkuses paiknevad maaüksusel endiste

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

2

laagrihoonete vundamentide jäänukid ning maaüksus on kogu ulatuses kaetud kõrghaljastusega. Planeeritaval alal paiknes ajalooliselt Vääna-Jõesuu laager, mis esimese Eesti Vabariigi ajal oli skaudilaager ja Nõukogude Liidu perioodil oli üks suuremaid pioneerilaagreid Eestis, kus asus ka Eesti Raudtee muuseumi filiaal. Juurdepääs maaüksusele on Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteelt läbi riigi omandis oleva Männiääre maaüksuse. Olemasolev olukord on kajastatud tugiplaanil DP-3, millele on kantud kõik kehtivad kitsendused. 3.1 MAAOMAND PLANEERITAVAL ALAL Planeeritaval maa-alal asuvad järgmised katastriüksused:

Nr Aadress Pindala m²

Registriosa nr

Katastritunnus Sihtotstarve Omanik

1 Vääna- Jõesuu puhkehoonet e kompleks

115051 9983302 19801:011:0523 Elamumaa 20% / Ühiskondlike ehitiste maa 80%

aktsiaselts VALLIKRA AVI KINNISVAR A

2 Puhkehoone alajaam

74 12164502 19801:011:0101 Tootmismaa osaühing Jaotusvõrk

3 Männiääre 50942 20425250 19801:001:3982 Maatulundus maa

Eesti Vabariik

3.2 HALJASTUS Planeeritava ala on valdavalt kõrghaljastusega kaetud, mille vahel kulgevad vanad asfaltteed ja asfaltteede ääres asuvad hoonete varemed. Alale on koostanud haljastuse hinnangu maastikuarhitekt Britt Mäekuusk ning see on lisatud Lisa 3 alla. Dendroloogilise inventeerimise alal hinnati 280 haljastuslikku objekti. Dendroloogilise uuringu alal kasvavate puude tervislik seisund ning dekoratiivsus on hea. Väärtuslikke ja olulisi puid märgiti 82% kogu hinnatud puittaimede hulgast. Puud on heas seisukorras. Madalamasse väärtusklassi hinnatud puud on enamasti küpsesse ikka jõudnud lühiealised puud või loodusliku isekülviga väheväärtustlikud puud. Põõsarindes leidus alal suurt läätspuud ja ungari sirelit. Väärtuslike puude hulgas on selges ülekaalus okaspuud (harilik mänd). Mitmetel okaspuudel on tüve vigastused (võõrkeha, seenkehad, õõnsused jne). Kaitsealuseid taimeliike alal ei identifitseeritud.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

3

Fotod planeeritud alal olevatele asfaltteedele ja hoonete varemetele:

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

4

4 PLANEERINGUS KAVANDATU Detailplaneeringus on planeeritav maa-ala ümber krunditud ja moodustatud elamumaa, transpordimaa, tootmismaa ja üldkasutatava maa sihtotstarbega krundid ning määratud ehitusõigus 12 üksikelamu ehitamiseks. Planeeritud elamumaa kruntidele on määratud ehitusõigus ühe üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks. Transpordimaa krunt ja ühiskondliku haljasmaa krundid võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Elamukruntide suurused on kavandatud kooskõlas Harku valla üldplaneeringule vahemikus 2233 m2 – 5887 m2 vahemikus. Lisaks on kavandatud üldiste maakasutustingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine. 4.1 RUUMILINE ANALÜÜS 4.1.1 Vastavus üldplaneeringule ja vastavus Harju maakonnaplaneeringule ning

üldplaneeringu muutmise ettepanek Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala tiheasustusalal, u 7,71 ha suurune ala paikneb elamumaa juhtfunktsiooniga alal, u 1,9 ha suurune ala paikneb tee perspektiivses sanitaarkaitsevööndis, kus maakasutuse juhtotstarbeks on määratud leebe režiimiga looduslik haljasmaa ning u 1,9 ha suurune ala paikneb range režiimiga rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalal. Rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalana on määratletud ka kogu planeeringuala ümbritsev maa-ala. Planeerimisseaduse § 6 punkti 9 kohaselt on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale või kvartalile edaspidise maakasutuse põhisuunad. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 1.1.2. kohaselt on üldplaneeringu põhiülesanne määratleda omavalitsuse ruumilised arengusuunad, võttes aluseks olemasolevate väärtuste parima kastusuviisi. Selleks säilitati üldplaneeringu koostamisel osade maa-alade senine kasutusfunktsioon ning osadele maa-aladele kavandati uus funktsioon. Üldplaneeringus määratud juhtotstarve annab ette kohaliku omavalitsuse nägemuse maa-ala arendusvõimalusest, maaomanik saab aga maa-ala kasutada senisel sihtotstarbel ja funktsioonil, kuni tema seda soovib. Reaalne arendus- ja ehitustegevus toimub detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel läbi detailplaneeringute või õigusaktides sätestatud juhtudel läbi projekteerimistingimuste. Üldplaneeringuga on määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks elamumaadel, mis asuvad kompaktse hoonestusega aladel nn tihehoonestusaladel ning detailplaneeringu koostamise tingimused hajaasustuse põhimõttel arendataval väikeelamumaa looduslikul haljasmaal. Üldplaneeringus on loodusliku haljasmaana tähistatud valdav osa valla territooriumist, s.o ala, mille sihtotstarbeks on enamasti maatulundusmaa. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.7 kohaselt on leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbe peamine kasutusviis maatulunduslik kasutus, s.o põllumaad kasutatakse põllu harimiseks, metsamaad

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

5

metsa kasvatamiseks ja loopealseid niitusid niidetakse. Leebe režiimiga looduslikul haljasmaal on võimalik eluasemekohtade rajamine hajaasustuse põhimõttel vastavalt üldplaneeringu seletuskirja punktile 2.1.2 seatud tingimustel, mida on täpsustatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu seletuskirja punktis 3.3 määratud tingimustega. Teemaplaneeringu seletuskirja punkti 3.3 alapunkti „Tingimused elamute, suvilate ja aiamajadega seonduvate detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks hajaasustusalal (sh nõuded elamute ja nende abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks leebe režiimiga looduslikul haljasmaal)“ on märgitud muuhulgas järgmist: - hajaasustusalal on lubatud üksikelamute (sh taluelamud), suvilate, aiamajade ja nende juurde kuuluvate abihoonete ja rajatiste püstitamine (üldjuhul hajali paigutusega, kompaktsem hoonete paigutus võib olla elamu või talu hoovialal elamu ja abihoonete grupi osas). Hajaasutusaladele ei ole lubatud püstitada kaksikelamuid, ridaelamuid ja korterelamuid; - ühe uue elamumaa sihtotstarbega krundi või maaüksuse pindala peab olema vahemikus 2 000 kuni 3 000 m² ja selle juurde peab kuuluma lisaks maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksus, mis koos elamumaaga peab olema vähemalt 20 000 m² suurune. Eelmärgitud vähemalt 20 000 m² suuruse ala nõudest on erandiks olukord, kui on tagatud elamute vahekaugus 150 m, mis on vajalik hoonete hajusalt paigutumiseks. Kokkuvõtvalt võib öelda, et ehitusõiguse kavandamise lubamine looduslikele haljasmaadele peab olema põhjendatud ning ratsionaalne. Leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarve ei näe otsesesõnu ette muu hoonestuse kui elamute rajamist eeldusel, et see on põhjendatud ning sellega ei kaasne negatiivseid mõjusid keskkonnale ega ebamõistlikke kulutusi vallale. Harku valla üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.7 „Looduslik haljasmaa“ on range režiimiga loodusliku haljasmaa osas märgitud järgmist: - käesolevas üldplaneeringus tähistab looduslik haljasmaa looduslikke alasid ja põllumaid (valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega alasid). Eristatud on range režiimiga looduslikud haljasmaad, kus ehitustegevust ette ei nähta ning leebe režiimiga looduslik haljasmaa, kus on võimalik kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel ehitustegevuse lubamine hajaasustuse põhimõttel; - range režiimiga looduslikud haljasmaad kattuvad suures osas rohevõrgustiku tuumaladega ning kaitsealadega; - range režiimiga looduslikul haljasmaal on ehitustegevus keelatud va tehniliste kommunikatsioonide rajamine; - valdavas osas rohevõrgustiku tuumaladest ja koridoridest (range režiimiga looduslikul haljasmaal) ei ole üldplaneeringuga ette nähtud täiendavat hoonestust. Üldplaneeringu seletuskirja jaotise 2.17 alajaotises „Tuumalade ja koridoride funktsioon ning kasutustingimused“ on kitsamalt Vääna-Jõesuu tuumala osas märgitud, et Vääna-Jõesuu tuumala on ligikaudu 750 ha suurune metsamassiiv, mis on oluline suurulukite elupaik. Tuumala teljeks on seda läbiv Vääna jõgi, mis on ka lõheliste elupaik. Tuumala roll on oluline nii elustiku populatsioonide toetajana kui ka lähedalasuvatest tiheasustusaladest lähtuva inimmõju puhverdaja ja inimestele puhkevõimaluste pakkujana. Tulundusmetsa majandamisel vältida üle 2 ha lageraielanke ning majade lähedusse jäävates metsades ei tohi metsa alumist rinnet välja raiuda ja sellega vähendada loomade varjevõimalusi. Planeeritavast alast u 1,9 ha suurune maa-ala asub ka 09.04.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) kohasel rohevõrgustiku tuumalal. Harju maakonnaplaneering 2030+

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

6

seletuskirja punkti nr 3.3.1 kohaselt ei ole rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks ulatuslike “roheliste alade” määramine ja nende majandustegevusest välja jätmine. Eelkõige on sihiks loodus ja keskkonnakaitseliselt väärtusliku ruumistruktuuri säilitamine, tuginedes sealjuures erinevatele arengusuundumustele, asustuse ja taristute paiknemise ja vajaduste analüüsile. Maakonnaplaneering seab rohelise võrgustiku tuumaladele ja koridoridele üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise. Rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal juhul arvestada seda, et roheline võrgustik jääks toimima. Võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tuumalas langeda alla 90%. Ehitusalade valik peab lähtuma rohelisest võrgustikust. Oluline on jälgida just kohaliku tasandi planeeringutes, et kavandatav asustus ei häiriks rohelise võrgustiku funktsionaalset toimimist. Rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine on erandjuhul lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine. Uute hoonete kavandamine rohelise võrgustiku aladele on võimalik kompaktselt olemasoleva hoonekompleksi juurde sama kinnistu piires. Seni hoonestamata maa-alale on uusi hooneid võimalik kavandada juhul, kui majapidamiste omavaheline kaugus on vähemalt 500 m, kui üldplaneeringuga ei ole seda täpsustatud. Harku valla üldplaneeringuga ega ka teemaplaneeringuga ei ole täpsustatud Vääna-Jõesuu tuumalas ehitamise võimalust, kuid algatatava detailplaneeringuga tehakse ettepanek kavandada Vääna-Jõesuus tuumalale jäävale maaüksuse osale ühiskondliku haljasmaa krunt. Sellise lahendusega on tagatud rohelise võrgustiku funktsioneerimiseks vajaliku loodusliku ala säilimine. Säilitamaks suures ulatuses reljeefset kõrghaljastusega kaetud maastikku tehakse käesoleva detailplaneeringuga ettepanek üldplaneeringu muutmiseks kavandades kompaktse asustuse põhimõttel elamumaa krundid maaüksust läbiva asfaltkattega tee äärde, kus paikevad ka endise lastelaagri hoonete vundamendid. Kaks ühiskondliku haljasmaa krunt suurustega 17692 ja 40927 m2 kavandatakse alale, kus puudub varasem hoonestus (üldplaneeringu kohaselt elamumaa juhtfunktsiooniga alale). Üldplaneeringu muudatus seisneb käsitletaval juhul maakasutuse juhtotstarbe muutmises kavandades kompaktse asustuse põhimõttel elamumaa krundid osaliselt leebe režiimiga haljasmaa juhtfunktsiooniga alale ning ühiskondlik haljasmaa kavandatakse üldplaneeringu kohasele elamumaa juhtfunktsiooniga alale. Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Sama lõike punktide 1 ja 2 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine, määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine. Üldplaneeringu põhilahenduste detailplaneeringuga muutmine peab olema põhjendatud nii era- kui ka avaliku huvi seisukohalt. Avalik huvi väljendub planeerimisseaduse §-s 12 määratletud otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtte järgimises. Nimetatud põhimõtte kohaselt: - peab planeerimisel võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist; - peab asustuse planeerimisel tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb asjaolust, et lastelaager ei tegutse antud alal juba palju aastaid ning kohalik omavalitsus ei soovi ka alale varasemalt kehtestatud detailplaneeringu realiseerimist. Varasemalt kehtestatud detailplaneeringuga

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

7

määrati alale ehitusõigus, mis ei ole kohaliku omavalitsuse hinnangul piirkonda sobilik ning on keskkonda liigselt koormav. Lisaks võimaldab kehtiv detailplaneering sulgeda piirdeaiaga kogu Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi 11,51 ha suuruse maaüksuse. Harku Vallavolikogu hinnangul on üldplaneeringu muutmine antud asukohas põhjendatud, kuna tegemist on olemasoleva laagri territooriumiga, mille senine sihtotstarbe kohane kasutuselevõtt ei ole enam majanduslikult otstarbekas ning varasemalt alale kehtestatud detailplaneeringuga määratud ehitusõiguse realiseerimine ei ole kohalikule omavalitsuse vastuvõetav. Planeerimisseaduse § 140 lõike 7 kohaselt tuleb detailplaneeringu muutmiseks koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering ning lõike 8 kohaselt muutub uue detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. Seega on kohaliku omavalitsuse hinnangul põhjendatud algatada Vääna-Jõesuus puhkehoonete kompleksi maaüksusel sellise detailplaneeringu koostamine, mis käsitleb tasakaalustatult varasemalt ehitatud keskkonda ja olemasolevat roheala ning arvestab sealjuures ka asukohast tulenevaid asjaolusid. Detailplaneeringus kavandatakse Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksusele 2 ühiskondliku haljasmaa krunti, mis moodustavad kogu üle 50 %. Üks u 40927 m2 suurune ühiskondliku haljasmaa krunt kavandatakse kõrghaljastusega kaetud reljeefse maastikuga alale (üldplaneeringu kohaselt elamumaa juhtfunktsiooniga alale) ning teine 17692 m2 suurusega ühiskondliku haljasmaa krunt moodustatakse üldplaneeringu kohasele rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalale. 12 elamumaa krunti kavandatakse alale, kus paiknevad endise laagri juurdepääsutee ja hoonete vundamendid. Osaliselt kavandatakse hoonestus ka maaüksuse osale, mis paikneb tee perspektiivses sanitaarkaitsevööndis. Samas on kogu Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksus ja seda ümbritsev ala kaetud kõrghaljastusega ning elamud on võimalik püstitada selliselt, et perspektiivsete elamute ja maantee vahelisel alal säilib metsaala u 100 m ulatuses. Harku Vallavolikogu hinnangul saab kavandatava elamumaa ja maantee vahelisel alal paiknevat kõrghaljastust käsitleda kaitsehaljastusena maanteelt tulenevate keskkonnahäiringute (maanteel olevast liiklusest põhjustatud müra ja õhusaastega kaasnev negatiivne mõju) leevendamiseks. PlanS § 8 kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Volikogu hinnangul arvestab detailplaneeringu lahendus eelnimetatud elukeskkonna parendamise põhimõtetega ning soodustab varem kasutuses olnud ja ebapiisavalt kasutatud ala otstarbekamat kasutamist. Harku Vallavolikogu hinnangul on vajalik varasemalt alale kehtestatud detailplaneeringu ümberplaneerimine, et tagada võimalikult suures ulatuses ala avalik kasutus piirkonnas elavatele inimestele. Samuti peab kohalik omavalitsus ruumilise planeerimise kaudu looma eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Eeltoodut arvestades on detailplaneeringus lisaks 12 elamumaa krundile alale kavandatud ka kaks ühiskondliku haljasmaa krunti, millest üks krunt on suurusega 40927 m² ja teine krunt suurusega 17692 m2. Seega moodustab ühiskondlik haljasala üle 50% planeeritavast alast. Täisväärtuslikuks eluks vajab inimene lisaks tehnilisele ja sotsiaalsele infrastruktuurile ka rohelist infrastruktuuri, mille põhieesmärk on ühelt poolt säilitada bioloogilist mitmekesisust ja teiselt poolt tekitada inimestes huvi tervislike eluviiside, looduses liikumise ja puhkamise

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

8

vahel. Arvestades olemasolevat olukorda, alale varasemalt kehtestatud detailplaneeringuga määratud ehitusõigust ning asukohast tulenevaid asjaolusid soodustab Harku Vallavolikogu hinnangul planeeritavast alast üle 50 % suuruse ühiskondliku haljasmaa ja kuni 12 elamumaa krundi kavandamine ala otstarbekamat kasutamist ning käsitleb tasakaalustatult ehitatud keskkonda ja olemasolevat roheala. Ülaltoodust tulenevalt on antud asukohas üldplaneeringu muutmine põhjendatud, sest üldplaneeringujärgsel elamualale luuakse avaliku kasutusega üldmaa krundid kokku suurusega 58619 m2 ning vanade hoone varemete ja vundamentide alale kavandatakse üksikelamud kompaktse asustuse põhimõttel. Väljavõte kehtivast ÜP-st: ÜP muutmise ettepanek:

4.1.2 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi seosed ja üldised arhitektuurinõuded Käesolev planeeringuala paikneb Vääna-Jõesuu külas 11390 Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna maantee ja mere vahelisel alal olles ümbritsetud metsaalaga ning teistest hoonetest eraldatud. Vääna-Jõesuu keskuse ala paikneb planeeritud alast 900 m kaugusel, kus asuvad ka piirkonna teenindusasutused. Katusekalle: 0-5º Maksimaalne kõrgus maapinnast: põhihoone lubatud korruselisus on kuni 2 korrust ja kõrgus kuni 9 m, abihoone lubatud korruselisus on 1 korrus ja kõrgus on kuni 5 m. Katusematerjal: rullmaterjal, profiilplekk või kivi. Välisviimistlus: kavandada kombineerituna erinevatest materjalidest. Materjalid ja tonaalsus valida selliselt, mis sobituvad olemasoleva männimetsaga. Hoonetel kavandada valdavalt tumedaid tonaalsuseid ja looduslikke värve. Soovituslikud välisviimistlusmaterjalid: kivi, puit, betoon. Ümarpalkhoonete (sh freespalk) ja väliste risttappidega palkhoonete ehitamine ei ole lubatud. Piirded: kuni 1,5 m kõrgused. Tänavaäärsed piirded peavad sobituma hoone arhitektuuriga, näiteks puitlaudis, metall, kivi või need omavahel kombineerituna. Keelatud on sokliga piirdeaedade rajamine. Kruntidevahelised/külgmised ja tagaaia piirded võivad olla

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

9

keevisvõrgust. Keelatud on läbipaistmatute plankpiirete rajamine. Piirdeaedade rajamisel tuleb arvestada Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu (kehtestatud Harku Vallavolikogu 31.05.2018 otsusega nr 51) peatükis 3.14 toodud tingimusi. Üldised nõuded ehitusprojekti koostamiseks:  Juurdepääsutee ehitusprojekt kooskõlastatakse RMK halduses oleva maa osas RMKga

täiendavalt.  Krundil on lageraie keelatud. Väljaspool hoonestusala peab säilitama 70 % ulatuses

kõrghaljastust ning hoonestusala see tuleb säilitada väärtuslikumad ja dekoratiivsemad puud. Hoonestusala hiljem projekteerimistingimustega muuta ei saa, sest hoonestusalad on määratud väikesed ja selliselt põhimõttega, et säilitada kõrghaljastust.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

10

4.1.3 Kavandatud kruntide ehitusõigus ja kasutamise tingimused KRUNTIDE KASUTAMISE TINGIMUSED

maapealne maa-alune põhihoone abihoone põhioone abihoone maapealne maa-alune norma- tiivne

kavan- datud

115125 5970 5910 Kokku: 6060 5910 36 36

- HL 100% Üm 100% - - - -

Pos nr

Krundi planeeritud

suurus

[m2]

Hoonete ehitisealune

pind [m2] Suurim lubatud

korruselisus Hoonete

arv krundil (põhih.;

abihoone)

Krundi kasutamise sihtotstarve ja

osakaalu protsent (detailplaneeringu

liikide alusel)

Maa sihtotstarve ja osakaalu protsent (katastriüksuse liikide kaupa)

15 17692 - - - - -

3,0 -

2/-1

2/-1 1

EP 100% E 100%1 3

Suletud brutopind katastriüksuse

sihtotstarvete kaupa [m2] Parkimiskohtade

arv

3 3

500 550 3

550500

1 alajaam HL 100% Üm 100% 20 -

3E 100%

1; 1 EP 100% E 100% 500

3

3 3

500 550

- -

550

2/-1

14 40927 20 - 1 -

2/-1 1 9,0 5,0

4

3 3923 550 550

3

9,0 5,0 1; 1

5643 550 550

1 3659 550 550

2 3781 550 550 E 100%9,0 5,0 1; 1 EP 100%

1 9,0 5,0 1; 1 EP 100%

3

32/-1 1 9,0 5,0 1; 1 EP 100% E 100% 500 550

3

550 550 2/-1 1 9,0

5 5887 550 550

1; 1 EP 100% E 100% 500 550

7 3770 550 550 2/-1 1 9,0 5,0 1; 1 EP 100% E 100% 500 550

6 4626

8 3698 550 550 2/-1 1 9,0 5,0 1; 1 EP 100% E 100% 500 550

3 3

3 3

9 2865 420 420 2/-1 1 9,0 5,0

EP 100% E 100% 500 380

3 3

10 2589 380 380 2/-1 1 9,0 5,0

1; 1 EP 100% E 100% 500 420

3

3 3

11 2484 370 370 2/-1 1 9,0 5,0 3

1; 1

2233 340 340 2/-1 1 9,0

1; 1 EP 100% E 100% 500 370

3 31; 1 EP 100% E 100% 500 340

- -13 10623 - - - - - - - LT 100% L 100% - -

1 alajaam OE 100% T 100% 20 - - -

-

5,0

5,0

-

Hoone kõrgus maapinnast [m]

17 591 20 - 1 - 4,0 -

16 74 20 - 1 - 4,0

12

1 veetööt- lushoone

OV 100% T 100% 20 - - -

18 60 - - - - - - - OK 100% T 100% - - - -

Kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga hoonete arv ja ehitisealune pind kuuluvad planeeringuga määratud ehitusõiguse koosseisu (ehitisealune pind ja abihoonete arv). Lisaks võib üksikelamu krundile rajada kuni 1 max 5 meetri kõrguse rajatise, nagu näiteks autode varjualune, lehtla või varikatusega väliköök. Rajatise rajamine on lubatud hoonestusalale. Naaberkinnistute ehitiste vahel tuleb tagada vähemalt 8 m tuleohutuskuja. Rajatise ehitisealune pind kuulub planeeringuga määratud ehitisealuse pinna koosseisu. Kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga rajatiste arv ja ehitisealune pind kuuluvad samuti planeeringuga määratud ehitusõiguse koosseisu (ehitisealune pind ja rajatiste arv). Rajatise ehitamisel tuleb lähtuda põhihoone arhitektuurinõuetest. 4.2 TÄNAVAVÕRK JA LIIKLUSKORRALDUS Juurdepääs planeeritavale alale toimub 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteelt olemasoleva mahasõidu kaudu läbi riigi omandis oleva Männiääre maaüksuse.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

11

Detailplaneeringus on arvestatud alal oleva vana asfalttee paiknemist ning pos 13 sõidutee on planeeritud olemasoleva asfalttee asukohta. Kuna planeeritud ala sõidutee ei ole läbiv ja seda kasutavad valdavalt ainult ala idapoolse osa 5 üksikelamut ja läänepoolse osa 7 üksikelamut, siis on ala ette nähtud hoovialaks ning täiendavat kõnniteed alale ei ole kavandatud. Täiendavalt on liikluse rahustamiseks ette nähtud liiklust rahustavad kohad vastavalt EVS 843:2016 pt.8.2 teemaa pikemate sirgete keskele (pos 2 juures ja pos 8 ja 9 vahel), et oleks tagatud aeglane autode liiklemiskiirus alal. Jalakäijate ühendus riigitee 11390 Tallinn- Rannamõisa-Kloogaranna teel paiknevasse bussipeatusesse on tagatud planeeringuala edelapoolsest otsast pos 13 transpordimaa krundilt olemasoleva jalakäijate ühendustee kaudu mööda Rannasüdame teed. Ehitusseadustiku § 71 lõike (2) kohaselt on tee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 meetrit. Käesolevas detailplaneeringus on tehtud ettepanek planeeritud pos 13 tee kaitsevööndi vähendamiseks 5 meetrile tee maaüksuse piirist, kuna tegu on ainult juurdepääsuteega 12 üksikelamule, tee on ette nähtud õuealaks kus ja jagatud liiklusega alaks ning reaalne vajadus planeeritud teel 30 m kaitsevööndiks puudub. 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee kaitsevööndi ulatus on 30 m (Euroopa teedevõrgu maantee kaitsevööndi laius on 50 m, aga kuna tegu ei ole Euroopa teedevõrgu osa maanteega, siis kehtib antud alal 30 m kaitsevöönd) ning seda ei ole ette nähtud vähendada. Planeeritud sõidutee otstest pos 1 ja pos 12 juurest on tagatud jalakäijatele läbipääsud ning tee ühildumine olemasolevate metsaradadega. Planeeritud liiklusruumi aluseks on Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad. Parkimine on lahendatud oma kruntidel ja kõikidele üksikelamu kruntidele on tagatud kolm autokohta oma krundil. Planeeringu parkimiskohtade arv vastab Eesti Standard EVS 843:2016 normidele. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:  Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada, et 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna

maantee kaitsevööndis tegutsemisel tuleb eelnevalt taotleda teeomaniku nõusolek.  Mahasõidule tuleb koostada teeprojekt. Teeprojekti võib koostada teehoiutööde

tegevusluba omav projekteerija. Projekteerimise tehnilised nõuded väljastab Transpordiamet vastava taotluse esitamisel. Mahasõidu projekteerimine ja väljaehitamine on arendaja kohustus.

 Maantee maa-alale võrkude ehitusprojekti koostamiseks taotleda Transpordiametilt tehnilised tingimused ning ehitusprojekt kooskõlastada Transpordiametiga.

 Kõik riigitee alusel maaüksusel ning riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

 Ristumiskoha rajamiseks tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

 Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel, tuleb Transpordiamet kaasata menetlusse juhul, kui kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis.

 Ehitusprojekti koostamisel lähtuda EVS 843:2016 Linnatänavad või ehitusloa taotlemise hetkel kehtivast standard.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

12

4.3 KESKKONNAKAITSEALASED ETTEPANEKUD JA PLANEERINGU

ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD

4.3.1 Detailplaneeringu elluviimisega kaasnev mõju erinevatele keskkonnateguritele ja

detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad sotsiaalsed, majanduslikud, kultuurilised ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud.

Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad sotsiaalsed mõjud on positiivsed, sest alale on kavandatud 12 üksikelamu krunti valdavalt alal olevate vundamentide asukohtadesse ning ka juurdepääsutee on kavandatud alal oleva asfalttee asukohta ja seega on planeeritud ala kasutus käesoleva planeeringuga oluliselt mõistlikum, kui realiseerida alal kehtiva detailplaneeringu alusel ette nähtud palju suuremamahulisem elamu- ja sotsiaalhoonestus, millega on alale määratud ehitusõigus 35-le hoonele ehitisealuse pinnaga 15370 m2. Seega väheneb käesoleva detailplaneeringuga tunduvalt ka ala hoonestustihedus võrreldes alal kehtiva detailplaneeringuga ning seega on mõju positiivne. Analüüsides planeeringu majanduslikust aspektist st detailplaneeringu realiseerimisega tehtavaid kulutusi milleks on alale rajatavate hoonete tarbeks teede- ja kommunikatsioonide väljaehitamine, alal moodustatavate suurte haljasala kruntide ja transpordimaa kruntide tasuta vallale võõrandamine, saab lugeda majanduslikult põhjendatuks 12 üksikelamu krundi kavandamisega, mis võimaldab arendusega kaasnevad kulutused katta. Seega on tagatud nii arendaja huvi kui ka avalik huvi millega tagatakse siis praegu vanade vundamentidega eravalduses olevast territooriumist üle 5,8 ha suurune metsaala avalikuks kasutuseks. Alale olevate amortiseerunud hoonete likvideerimisega ja uushoonestuse rajamisel muutub piirkonda ka turvalisemaks ja seega kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivset mõju planeeringu realiseerimisel. Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse üle otsustamiseks on koostatud eelhinnang vastavalt KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud nõuetele ning arvestades Riin Kutsari poolt koostatud juhendmaterjali „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“. Koostatud eelhinnang on lisatud detailplaneeringu menetlusdokumentidesse. Eelhinnangu kokkuvõtte kohaselt ei avalda kavandatud tegevus olulist mõju, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara, kuid kavandatava tegevusega kaasneb keskkonna pöördumatu muutumine. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Planeeringuala põhjapoolsem ala on mägise reljeefiga ning väärtuslikuma kõrghaljastusega. Planeeritava ala lõunapoolsem ala on tasane. Käesolevaks ajaks on terve maa-ala kasutamata ja seega on lagunenud hoonete asemel uute eluhoonete rajamine õigustatud.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

13

Võrreldes praeguse seisuga muutub detailplaneeringu lahenduse elluviimisel kindlasti ala maakasutus efektiivsemaks, kuna praeguse kasutusest väljas oleval alal kasutatakse maad ja muid ressursse senisest otstarbekamalt. Paraneb ala arhitektuurne ilme. Samuti luuakse planeeringu realiseerimisega piirkonda uusi elukohti. Praegu alal olevad lagunenud hoonete asemel rajatakse uued üksikelamud ning väärtuslikuma kõrghaljastusega alast moodustatakse suur ühiskondliku maa krunt, mis on avalikus kasutuseks ja valla inimestele vabalt kasutatav. Uute hoonete rajamise tagajärjel müra- ja välisõhusaaste suurenemist ei ole ette näha. Mõningaid ebamugavusi (tolm, müra, vibratsioon, ehitusmaterjalide vedu, jne) lähialal on oodata eelkõige ajutiselt uue hoonestuse ja kommunikatsioonide rajamise ajal. Ehitamine toimub aga konkreetse projekti alusel ning tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse-, tuletõrje-, keskkonnakaitse- ja tervisekaitsenõuetest. Juhul kui edasistes projekteerimis- ja ehitusstaadiumites ning hoonete ekspluatatsioonil tagatakse kõikidest kehtivatest keskkonnakaitselistest nõuetest ja headest tavadest kinnipidamine, antud detailplaneeringu realiseerimisel ei halvene ümbruskonna keskkonnaseisund. 4.3.2 Haljastus ja heakord Planeeringualal kasvavast kõrghaljastusest moodustavad enamuse männid. Vähesemal määral on kuuski ja lehtpuid. Järgnevalt soovitused ja nõuded täiendavaks haljastuseks ning ehitusprojektide koostamiseks:  Kruntidel on lageraia keelatud. Väljaspool hoonestusala peab säilitama 70 % ulatuses

kõrghaljastust ning hoonestusala sees tuleb säilitada väärtuslikumad ja dekoratiivsemad puud. Seejuures võib läbi viia valik- ja hooldusraied ning rajada uut kõrghaljastust väheväärtusliku haljastuse asemele. Asendusistutuse peab tagama maaomanik vastavalt kehtivale korrale. Hoonestusala hiljem projekteerimistingimustega muuta ei saa, sest hoonestusalad on määratud väikesed ja sellise põhimõttega, et säilitada kõrghaljastust.

 Olemasoleva haljastuse säilitamiseks, hooldamiseks ja täiendamiseks juhinduda kehtivatest dokumentidest (EVS 939-3:2020 ja EVS 939-4:2020).

 Säilitada väärtuslikud (II klassi) puittaimed, võimalusel mitte kahjustada ka III väärtusklassi hinnatud puude seisundit või kasvukohatingimusi.

 Säilivatel puudel teha hoolduslõikust, jälgida, et puudel säiliks liigiomane võra. Vahtratel ajastada hoolduslõikused väljapoole varakevadist mahlajooksu aega. Puude kärpimised ja kujunduslõikused peab läbi viima kogemustega ja kutsetunnistusega arborist.

 Säilivate puude võrade all tuleb kaevetöödel ja mehhanismidega sõites võimalikult vältida puude maapinnalähedaste juurte kahjustamist. Soovitav on kasutada juurestiku kaitseks ajutistel sõiduteedel kas kilpe või rajada ajutised killustikteed.

 Võimalikult tuleb säilitada puude jämedamaid kui 25 mm läbimõõduga juuri, sest jämedamate juurte läbikaevamisel võivad puud muutuda tormihellaks ja nakkuda suure lõikehaava kaudu kergesti juuremädanikest. Kaevetööd säilitatavate puude juurte piirkonnas tuleb teostada võimalusel kombineeritult kopaga ja käsitsi labidaga, et võimalikult vähe vigastada juuri.

 Kaevetööde ajal tuleb vältida säilitatavate puude tüvede vigastamist, selleks tuleb lehtpuude tüved katta vähemalt 2 meetri kõrguste kaitselaudadega.

 Puuliikidest on sobivam harilik mänd, mis sobib hinnatud piirkonda. Põõsastest on soovituslik projekteeritud tuhkpuud, pukspuud, viirpuud.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

14

 Haljastus lahendada hoonete ehitusprojektide mahus. 4.3.3 Müra Müra taset reguleerib Atmosfääriõhu kaitse seadus ja Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Käesoleva detailplaneeringu alale ehitatavad eluhooned asetsevad Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna maanteest üle 150 m kaugusel ning seega ei ole ette näha liiklusmürast lähtuvaid negatiivseid mõjusid planeeritavatele hoonetele. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:  Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed,

ventilatsioon, generaator jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.

4.3.4 Jäätmekäitlus Harku valla haldusterritooriumil määrab jäätmehoolduse korra kohustuslikult kõikidele juriidilistele ning füüsilistele isikutele Harku valla jäätmehoolduseeskiri. Olmejäätmeid on ette nähtud koguda liikide kaupa sorteeritult eraldi mahutitesse. Olmejäätmete kogumise konteinerid on kavandatud oma krundile. 4.3.5 Soojavarustuse põhimõtted Kuna planeeringuala läheduses kaugküttevõrk puudub, siis lahendatakse soojavarustus elektri (soojuspump, päikesepaneelid vms) baasil. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:  Hoonete rajamisel järgida energiasäästupõhimõtet kasutades hoonete rajamisel

kvaliteetseid materjale ning ehituslahendusi, mis aitavad tagada hoonete väiksemat soojavajadust ja energiatarbimist.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

15

4.3.6 Radoon Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile asub planeeritud ala osaliselt kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega pinnasega (30 – 50 kBq/m³) alal.

Tingimused hoonete projekteerimiseks:  Hoonete projekteerimisel arvestada radooniohuga, tagada korralik ehituskvaliteet,

kasutada vähese poorsusega tihedat betooni või ehitusmaterjale hoonete vundamentide ehitamisel. Kasutada vundamentide katmisel bituumeni põhiseid isolatsioonimaterjale. Tagada hoonetes korrusel korralik ventilatsioon. Teostada omaniku järelevalvet, et oleks tagatud hea ehituskvaliteet.

 Hoonete projekteerimise ja ehitamisel lähtuda Eesti Standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

4.3.7 Reostus Detailplaneeringuala reostusuuringu on koostanud Pinnaseuuringud OÜ ja selle terviktekst on lisatud Lisa 6 alla. 2024 a. tehtud ala pinnase niiskusrežiimi hindamise uuringu, töö nr: 2024-11-04 käigus tuvastati ühes puuraugus olfaktsiooni teel kerge naftasaaduste reostus. Seoses sellega oli käesoleva uuringu eesmärgiks määrata võimaliku reostuse suurus ja ulatus. Välitööd tehti objektil 12. mail 2025. aastal. Välitööd ja proovitamine – Alale tehti 4 puurauku. Üks kontrollpuurauk sinna, kust varasema uuringu käigus tuvastati naftasaaduste lõhn ning 3 puurauku selle ümber erinevates suunades. Proovid võeti pinnastest, kus oli olfaktsiooni teel tunda, et pinnases võib naftasaaduseid esineda. Kokku võeti pinnasest 2 proovi naftasaaduste sisalduse määramiseks. Laborianalüüs tehti Eesti Standardiameti akrediteerimistunnistust omavas OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Laboris EVS-EN ISO 16703 meetodi alusel. Naftasaaduste (süsivesinikud C10–C40, summa) sisaldus jäi mõlemas pinnaseproovis alla 20 mg/kg. Kehtestatud sihtarv* on 100 mg/kg. Piirarv** elutsoonis on 500 mg/kg ning piirarv tööstustsoonis 5000 mg/kg. Võetud proovide naftasaaduste sisaldus jääb kehtestatud sihtarvu alla ning seega on pinnase seisund hea. *Sihtarv - Sihtarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millega võrdse või väiksema väärtuse korral loetakse pinnase seisund heaks.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

16

**Piirarv - Piirarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millest suurema väärtuse korral loetakse pinnas saastunuks. 4.4 TULEOHUTUSNÕUDED Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Planeeritud ala välistulekustutusvee vajadus on 10 l/s kolme tunni jooksul, mis saadetakse planeeritud tuletõrjeveemahuti baasil. Juhul kui vee vajadus on suurem, tuleb see tagada omal kinnistul. Alale on planeeritud 3 kuivhüdranti mis asuvad pumpla kõrval, pos 4 kõrval ja pos 8 kõrval. Detailplaneeringu veevarustuse lahendus on kirjeldatud p. 5.1.2 veevarustuse osas ning tähistatud graafiliselt tehnovõrkude koondplaanil. Ehitusprojekti koostamiseks on määratud järgmised nõuded:  Arvestada SiM määrusele 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“  Tagada päästemeeskonna juurdepääsutee võimalused. Kustutustööde ja päästetööde

tegemiseks peab juurdepääsutee olema vähemalt 3,5 m laiune sõidutee. Umbtee puhul peab tee lõpus olema päästesõidukite ümberpööramise võimalus, mis arvestab päästesõidukite pöörderaadiusi (EVS 812-7).

 Projekteerimisel arvestada Eesti Standard EVS 812-7:2018 toodud nõuetega.  Projekteerimisel arvestada Eesti Standard EVS 812-6:2012+A1:2013 toodud nõuetega.  Hooned võib projekteerida TP-3 tulepüsivusklassile vastavaks.  Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs

ettenähtud päästevahenditega.  Ehitusprojekt kooskõlastada Päästeametiga. 4.5 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Kuritegevuse ennetamine on reguleeritud Eesti Standardis EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmise ettepanekud:  Planeeringuga kavandatud linnaehituslikud muudatused loovad lähiala sotsiaalse

keskkonna ja võrgustiku, mis loob iseenesest turvalisema keskkonna.  Rajooni valmimisel soovitatav rakendada naabrivalve kontseptsiooni.  Soovitav on projekteerida krundile välisvalgustus, sissepääsud hoonesse valgustada;  Ala heakorrastada. 4.6 PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA  Arendusega seotud riigitee ristmik tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused

(istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Enne teedevõrgu ehitamist ei ole

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

17

võimalik tagada arendusala hoonete ehitamiseks ohutut juurdepääsu. Vastavalt EhS § 8 peab ehitamine ja ehitamisega seonduv muu tegevus olema ohutu ega tohi põhjustada ohtu inimestele, varale ega keskkonnale.

 Katastriüksuse sihtotstarvete määramine vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele.

 Planeeringujärgsete servituutide seadmine.  Pärast servituutide seadmist võõrandatakse vallale tasuta transpordimaa ja üldkasutatava

maa krundid: pos 14 suurusega 40927 m2, pos 15 suurusega 17692 m2, pos 13 suurusega 10623 m2.

 Detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine detailplaneeringu realiseerimisest huvitatud isiku finantseerimisel. Tehnovõrgud ja –rajatised ehitatakse olemasolevatest liitumispunktidest kuni eraomandisse jääva krundi kavandatud liitumispunktideni.

 Pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringuga kavandatud krundi ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringuga kavandatud hoonete ehitusõiguse realiseerimist sellel maaüksusel. Kinnistu omanikul on kohustus mitte alustada või lubada kinnistul hoonete ehitustegevust seni, kuni kinnistuni on rajatud kinnistu suhtes kehtivale Detailplaneeringule vastavad tehnovõrgud ja rajatised ning neile on väljastatud kasutusload.

4.7 PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE

KAHJUDE HÜVITAJA Planeeringu elluviimisega kaasnevad võimalikud kahjud kolmandatele isikutele hüvitab krundi igakordne omanik. Selleks tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkruntide kasutamisvõimalusi (kaasa arvatud haljastust) ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt. 5 TEHNOVÕRGUD Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis tehnovõrkude valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Tehnovõrkude servituudi vajadusega alad on detailplaneeringu joonistel tähistatud ja detailplaneeringu põhijoonisel kruntide ehitusõiguse ning piirangute tabelis kirjeldatud. Järgnevateks projekteerimisstaadiumiteks tellida võrguvaldajatelt tehnilised tingimused ning kooskõlastada ehitusprojektid kõigi võrguvaldajatega.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

18

5.1 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 5.1.1 Üldosa Kruntide vee- ja kanalisatsioonivarustuse lahenduse aluseks on Osaühingu Strantum 22.03.2023 väljastatud tehnilised tingimused. Projekteerimisel on arvestatud järgmisi norme ja nõudeid:  Eesti Standard EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk;  Eesti Standard EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk;  Eesti Standard EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus;  Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad;  Siseministri määrus 18.02.2021 nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. Planeeritud kinnistute kaupa tarbimine majandus-joogivesi ja oleme reovesi: Pos nr ja sihtotstarve

Vee tarbimine m3/d Reovee ärajuhtimine m3/d

1 (üksikelamu) 0,3 0,3

2 (üksikelamu) 0,3 0,3

3 (üksikelamu) 0,3 0,3

4 (üksikelamu) 0,3 0,3

5 (üksikelamu) 0,3 0,3

6 (üksikelamu) 0,3 0,3

7 (üksikelamu) 0,3 0,3

8 (üksikelamu) 0,3 0,3

9 (üksikelamu) 0,3 0,3

10 (üksikelamu) 0,3 0,3

11 (üksikelamu) 0,3 0,3

12 (üksikelamu) 0,3 0,3

SUMMA: 3,6 m3/d, kokku 12 ühikut. 5.1.2 Veevarustus Planeeringuala veevarustuse allikaks on planeeritud puurkaev mis paikneb krundil pos 17.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

19

Puurkaevu sanitaarkaitsevööndiks on määratud 30 m. Puurkaevu kõrvale paigaldatakse veemahuti koos pumbaga ja kuivhüdrant. Täpne lahendus antakse ehitusprojektis. Planeeritud üksikelamute De32 mm veeühendused ja liitumispunktid on planeeritud pos 13 tänavamaale kuni 1 m kaugusele elamumaa krundi piirist. Igale krundile on tagatud veekogus Q = 0,3 m3/d. Planeeritud ala välistulekustutusvee vajadus on 10 l/s kolme tunni jooksul, mis saadetakse planeeritud tuletõrjeveemahuti baasil. Juhul kui vee vajadus on suurem, tuleb see tagada omal kinnistul. Alale on planeeritud 3 kuivhüdranti mis asuvad pumpla kõrval, pos 4 kõrval ja pos 8 kõrval. Planeeringuala majandus-joogivee vajadus ning veeühenduste läbimõõdud täpsustada ehitusprojekti staadiumis. Krundisisese veevarustuse välisvõrgu lahendus töötatakse välja ehitusprojekti staadiumis. Krundil pos 7 olnud puurkaev on käesolevaks ajaks tamponeeritud. 5.1.3 Kanalisatsioon Planeeringuala reovee kanalisatsiooni eelvooluks on Pundelepa kinnistul (19801:001:2949) Klooga mnt ja Luige tee ristmiku läheduses paiknev De315 isevoolse reoveetorustiku olemasolev kaev. Planeeringuala reoveekanalisatsioon on planeeritud juhtida surveliselt, arvestades ÜVK arengukava järgese Naage piirkonna reovee survetrassiga. Planeeritud reoveepumpla kujaga 10 m on kavandatud planeeringuala keskossa krundile pos 18 millele on tagatud juurdepääs pos 13 transpordimaa krundilt. Planeeritavate kruntide reovee ärajuhtimiseks pumplani on kavandatud isevoolne De160mm reoveetorustik. Planeeritud üksikelamute reoveeühendused ja liitumispunktid asuvad kavandatud tänavamaal pos 13, 1 m kaugusel väljapool elamukrundi piiri. Ühe krundi ärajuhitav reoveekogus on Q = 0,3 m3/d. Alal olemasolevad kasutusest väljajäävad kanalisatsioonitorud likvideeritakse. Planeeringuala reovee arvutusäravool, pumpla tehnilised näitajad ning reoveeühenduste läbimõõdud täpsustada ehitusprojekti staadiumis. Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine Detailplaneeringus on ette nähtud hoonete katustelt sademevee kokku kogumine kastmisvee otstarbel ning selle kasutamine kastmisveeks ning kogumist üle jääv vesi immutatakse pinnasesse enda kinnistu piires. Detailplaneeringuala pinnase niiskusrežiimi uuringu on koostanud Pinnaseuuringud OÜ geoloogiainsener (tase 8) R. Kübar ja selle terviktekst on lisatud Lisa 4 alla. Teostatud uuringust selgub, et planeeritud ala jääb mattunud ürgoru kohale Vääna jõe suudmealale. Ürgorg on täitunud mereliste liivade ja sügavamal jääjärveliste savidega.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

20

Pinnakatte paksuseks on ürgoru keskel mõõdetud kuni 150 m. Ürgoru nõlvadel pinnakatte paksuses vähenevad. Aluspõhjaks on Kambriumi ladestu Lontova kihistu savid ja Edicara ladestu liivakivid ja aleuroliitne savi. Maapinna reljeef langeb loode suunas, maapinna absoluutkõrgused uuringupunktides on 6,30 - 7,10 m vahemikus. Pinnasevee ehk põhjavee esimese veekihi tase ilmus uurimistööde ajal (27.11.24. a.) puuraukudes maapinnast 4,0...5,4 m sügavusel, absoluutkõrgusel 1,7...2,3 m. Mõõdetud veetase on lähedane aastasele keskmisele. Üleujutuse maksimaalseks absoluutkõrguseks on määratud 1,36 m ja selle veetase kinnistuni ei ulatu. Vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes on suhteliselt hea või väga hea. Nõuded sademevee kogumiseks ja vertikaalplaneerimiseks:  Vertikaalplaneerimise lahenduse koostamisel arvestada, et maapinna kõrgus peab olema

kooskõlas naaberaladega ning sademevesi ei tohi valguda naaberkruntidele.  Vertikaalplaneerimisega juhitakse sademevesi hoonetest eemale ning immutatakse

pinnasesse oma krundi piires.  Ette näha katustelt sademevee kogumine kogumismahutitesse, et seda saaks kasutada

kastmisveeks. 5.2 ELEKTRIVARUSTUS JA TÄNAVAVALGUSTUS Detailplaneeringu projekti elektrivarustuse osa lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ poolt 02.04.2024 välja antud tehnilised tingimused nr 470675. Elektrikoormuste tabel

Pos nr.

Nimetus Arvutuslik elektrikoormus planeeritud alajaama baasil, Pa/Ia (kW/A)

Planeeritud liitumine

1 Üksikelamu 25 /40

Liitumiskilp kinnistu piiril

2 Üksikelamu 25 /40

3 Üksikelamu 25 /40

4 Üksikelamu 25 /40

5 Üksikelamu 25 /40

6 Üksikelamu 25 /40

7 Üksikelamu 25 /40

8 Üksikelamu 25 /40

9 Üksikelamu 25 /40

10 Üksikelamu 25 /40

11 Üksikelamu 25 /40

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

21

12 Üksikelamu 25 /40

- Tänavavalgustus 20 /32

- Kanalisatsiooni pumpla 20 /32

- Puurkaevu pumpla 20 /32

Planeeritud ala tarbijad kokku (koos eriaegsusega)

360 /600

Detailplaneeringu ala tarbijate elektrivarustus on ette nähtud uue 10/0.4kV komplektalajaama baasil (10/0.4kV trafod kuni 2x1000kVA). Planeeritud alajaama 10kV elektrivarustus on ette nähtud maakaabelliiniga sisselõikega olemasolevasse keskpinge maakaablisse 15616. Kesk- ja madalpinge toitevõrgud ehitatakse kaabelliinidena. Planeeritud alajaamani peab olema tagatud vaba juurdepääs, sh ka raske veo- ja tõstetehnikaga tagamaks võimalust teostada alajaama seadmete hooldustöid ning vajadusel ka seadmete vahetust. Käesolev lahendus on põhimõtteline. Konkreetsete objektide elektrivarustuse ehitusprojekti koostamine (ka 10/0.4 kV alajaama projekteerimine) toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Vastavalt tehnilistele tingimustele kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks tuleb pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Välisvalgustus Detailplaneeringu alas oleva tee äärde on ettenähtud uus tänavavalgustuse koridor. Tänavavalgustuse planeerimisel on lähtutud EVS 843:2016 Linnatänavad nõuetest. Käesolev lahendus on põhimõtteline. Tänavavalgustuse mastide täpsed asukohad määratakse ehitusprojektis. Konkreetsete objekti tänavavalgustuse projekti koostamine toimub võrguvaldajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Ehitusprojekti koostamiseks on määratud järgmised nõuded:  Enne tänavavalgustuse projekteerimist taotleda Harku Vallavalitsuselt tänavavalgustuse

tehnilised tingimused. 5.3 SIDEVARUSTUS Detailplaneeringu sidevarustuse planeerimisel on aluseks võetud Telia Eesti AS telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 38823960, 25.04.2024. Planeeritud hoonete sidekanalisatsioon/multitorustiku põhitrass on ette nähtud ehitada lähtuvana sidekaevust VVI-001. Detailplaneeringu ala piires ehitatakse sidekanalisatsioon plasttorudest 100mm läbimõõduga, igale kinnistule on ette nähtud individuaalne sidekanalisatsiooni sisestus. Sidekanalisatsiooni hargnemistel kasutatakse r/b sidekaevusid.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

22

Kaablitorude normide kohane paigaldussügavus sõidutee all on minimaalselt 1.0m, väljaspool sõiduteed 0.7m maapinnast. Ehitustööde teostamise käigus tuleb tagada olemasolevate Telia Eesti AS sideehitiste säilivus. Sidekaablite maht ja sidekaablite paigaldamine juurdepääsuvõrgu osas lahendatakse ehitusprojekti mahus. Sidevarustuse ehitusprojekti koostamine toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Telia siderajatistega ühendamine on lubatud teostada ainult sidetööde litsentsi omaval firmal ja Telia poolt väljastatud tööloa alusel. Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda järgmistest dokumentidest:

 Majandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016.a. määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“;

 Telia dokument „Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele uurimistöödele“;  Telia dokument „Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine. v4.“;  Telia dokument „Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning

ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis“. 5.4 SOOJUSVARUSTUS Planeeritud hoonete soojusvarustus täpsustub ehitusprojekti staadiumis ning lahendatakse elektri baasil. Soojusvarustuses tuleb eelistada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi ning soodustada taastuvenergia kasutamist. Selleks võib kasutada soojusvarustuse lahendamisel ka päikesepaneele või maakütte pinnasekollektorid. Üheks levinumaks praktikaks soojusvarustuse lahendamisel on maasoojuspuuraukude kasutamine. Eelistatud oleks soojuspuuraukude rajamine, sest soojuspuuraugu eeliseks on suurem kasutegur, need on vastupidavamad, saab paigaldada kruntidele nii, et ei kahjustata haljastust. Kuna maapinna all on temperatuur talvel kõrgem kui õhutemperatuur või temperatuur maapinnast 1 m sügavusel, siis on tagatud ka parim soojuspumba kasutegur. Enamasti kasutatakse suletud süsteemiga soojuspuurauke. Puurimissügavus otsustatakse peamiselt soojuskoormuse järgi mis määratakse ehitusprojektis. Soojuspumpade välisosad on lubatud paigaldada maapinnale, fassaadi lähedusse või katusele. Soojuspumba paigaldamisel maapinnale või fassaadi lähedusse peab soojuspumba välisosa olema varjestatud nii, et see ei ole visuaalselt domineeriv ning on kooskõlas hoone arhitektuuriga. Soojuspumpade välisosade värvitoon peab ühtima selle asukohast lähtuva varjestuse, fassaadi või katuse värvitooniga. Maasoojuspuuraukusid võib kavandada ainult hoonestusalale, et mitte kahjustada kõrghaljastust. Päikesepaneelide paigaldamine on lubatud ainult hoone konstruktsiooni osana. Päikesepaneele ei ole lubatud paigaldada maapinnale, sh ei ole lubatud päikesepaneele paigaldada piirdeaiana.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

23

5.5 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS TEHNOVÕRKUDE OSAS Ventilatsiooni- ja jahutusseadmed:  Ventilatsiooni- ja jahutusseadmeid on lubatud paigaldada hoone katusele. Ventilatsiooni-

ja jahutusseadmed peavad olema varjestatud nii, et need ei ole visuaalselt domineerivad ja on kooskõlas hoone arhitektuuriga. Ventilatsiooni- ja jahutusseadmete värvitoon peab ühtima katuse ja varjestuse värvitooniga.

Sidevarustus:  Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada

sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS § 70 ja § 78 nõuetele.  Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest,

MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest.

 Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks. Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist.

Elektrivarustus:  Vastavalt täpsustatud koormustele tellida tööjooniste teostamiseks uued tehnilised

tingimused Elektrilevi OÜlt.  Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga.  Isikliku kasutusõiguse küsimused lahendada tööprojekti koostamise käigus. Veevarustus ja kanalisatsioon:  Vastavalt täpsustatud koormustele tellida tööjooniste teostamiseks uued tehnilised

tingimused.  Järgnevate projekteerimisstaadiumite (hoonete vk- ehitusprojektide) koostamiseks

taotleda Osaühing Strantum tehnilised tingimused.  DP ala planeeritud reoveesüsteem on võimalik rajada peale reoveesüsteemi eesvoolu

(Naage – Vääna-Jõesuu reovee survetorustik) rajamist. Eesvoolu rajamiseks vajalikud tegevused ja/või sellega kaasnevad kulud täpsustatakse järgmises etapis peale DP kehtestamist ÜVK laiendamise Tehniliste Tingimustega ja DP ala ÜVK liitumislepinguga.

 Detailplaneeringu alale kohalduvad ÜVK arendus- ja liitumistasud, mis täpsustatakse ÜVK liitumislepingus.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

V Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

Jrk nr

Kooskõlastav organisatsioon

Kooskõlastuse nr ja kuupäev

Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse originaali asukoht

Märkus

1 2 3 4 5 6 1 Telia Eesti AS 12.08.2024

Nr 39081638 Projekt kooskõlastatakse märkustega: Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS § 70 ja § 78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale- maaomanikule/juhendid Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks. Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Allkirjastatud digitaalselt /Dmitri Kirsanov/ volitatud esindaja

Kiri (saadud digitaalselt) Seletuskiri Joonised DP-4 ja DP-5

Tingimused on lisatud seletuskirja punkti 5.5.

2 Elektrilevi OÜ 14.08.2024 Nr 6332291313

Kooskõlastatud tingimustel:  Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Allkirjastatud digitaalselt /Marge Kasenurm/ volitatud esindaja

Kiri (saadud digitaalselt) Seletuskiri Joonised DP-3 ja DP-4

Tingimused on lisatud seletuskirja punkti 5.5.

3 Osaühingu Strantum 24.04.2025 OÜ Strantum kooskõlastab esitatud Detailplaneeringu järgmiste märkustega:

Kiri Tingimused on lisatud seletuskirja

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

1. DP ala planeeritud reoveesüsteem on võimalik rajada peale reoveesüsteemi eesvoolu (Naage – Vääna-Jõesuu reovee survetorustik) rajamist. Eesvoolu rajamiseks vajalikud tegevused ja/või sellega kaasnevad kulud täpsustatakse järgmises etapis peale DP kehtestamist ÜVK laiendamise Tehniliste Tingimustega ja DP ala ÜVK liitumislepinguga. Detailplaneeringu alale kohalduvad ÜVK arendus- ja liitumistasud, mis täpsustatakse ÜVK liitumislepingus. Kooskõlastus kehtib üks aasta või kuni DP lahenduses kavandatud ÜVK ja sademeveelahenduse muutmiseni. Toomas Tutt Omanikujärelevalve spetsialist Osaühing Strantum

punkti 5.5.

4 Kinnistu omaniku kooskõlastus aktsiaselts VALLIKRAAVI KINNISVARA

10.06.2025 Digiallkirjastatud põhijoonis. Indrek Rentel

Digidok

5 Riigimetsa Majandamise Keskus

29.09.2025 nr 3- 1.1/2024/3298

Olete oma 25.09.2025 kirjaga RMKle esitanud kooskõlastamiseks Vääna-Jõesuu külas Vääna- Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu. Planeeringualasse on juurdepääsutee osas kaasatud ka riigile kuuluv kinnistu Männiääre (19801:001:3982), millise riigivara volitatud asutus on RMK. Juurdepääsutee kasutusõigus on kavandatud lahendada

Digidok

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

servituudiga. RMK kooskõlastab detailplaneeringu tingimusel, et kavandatava juurdepääsutee ehitusprojekt kooskõlastatakse RMKga täiendavalt. Juhime tähelepanu, et planeeringu seletuskirja punktis 4.3.3. toodud lause Käesoleva detailplaneeringu alale ehitatavad eluhooned asetsevad Tallinn- Rannamõisa-Kloogaranna maanteest üle 150 m kaugusel, maantee ja planeeritud elamute vahelisel ala kasvab mets ning seega ei ole ette näha liiklusmürast lähtuvaid negatiivseid mõjusid planeeritavatele hoonetele on eksitav. Selgitame, et antud piirkonnas on tegu vana, laasunud tüvedega hõreda männikuga, mille müra summutav mõju on marginaalne. Antud piirkonna kasvukohtadele omase männi heli summutava ja vaadet varjava mõju maksimum avaldub noore ja keskealise metsa arenguetapis. Selle saavutamiseks on aga vajalik tegeleda antud piirkonna metsade järjepideva uuendamisega. Jürgen Kusmin RMK Kinnisvaraosakond Planeeringute spetsialist

P.4.3.3 lause sõnastus muudetud.

6 Maa- ja Ruumiamet 22.10.2025 nr 6- 3/25/14819-2

Vt. tervikkiri. Võttes aluseks PlanS § 142 lõike 4 ja arvestades Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatut, ei pea MaRu vajalikuks detailplaneeringule määrata täiendavaid koostöötegijaid ega kaasatavaid.

Digidok Seletuskirja p. 4.1.1 täpsustatud, et elamumaa planeeritakse kompaktse asustuse põhimõttel.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Tõnis Arjus teenistuse direktor (riigiarhitekt) Strateegilise ruumiplaneerimise teenistus

7 Päästeamet 23.10.2025 nr 7.2-3.1/5961-1

Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse detailplaneeringus käsitletud välistulekustutusvee vajadus on 10 l/s kolme tunni jooksul. Juhul kui vee vajadus on suurem, tuleb see tagada omal kinnistul. Kirill Nimtšuk Ohutusjärelevalve büroo inspektor Põhja päästekeskus

Digidok Vastav täiendus lisatud p. 4.4 alla (teine lõik).

8 Transpordiamet 05.11.2025 nr 7.2-2/25/2000-4

Vt. tervikkiri. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) jätame planeeringu kooskõlastamata järgmistel põhjustel. Planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomiseks vajab täpsustamist (PlanS §126 lg 1 punkt 7) planeeringu liikluskorralduse põhimõtted järgnevalt. 1. Planeeringuala juurdepääs riigitee 11390 km 20,22 on amortiseerunud. Palume täiendada planeeringu seletuskirjas toodud elluviimise kava, et arendusega seotud riigitee ristmik tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Enne teedevõrgu ehitamist ei ole võimalik tagada arendusala hoonete ehitamiseks ohutut juurdepääsu. Vastavalt EhS § 8 peab ehitamine ja ehitamisega seonduv muu tegevus olema

Digidok 1. Vastav tingimus on lisatud seletuskirja p. 4.6 DP elluviimise kava esimeseks punktiks.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

ohutu ega tohi põhjustada ohtu inimestele, varale ega keskkonnale. 2. Planeeringuala juurdepääs riigitee 11390 km 20,22 on amortiseerunud. Palume täiendada planeeringu seletuskirjas toodud elluviimise kava, et arendusega seotud riigitee ristmik tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Enne teedevõrgu ehitamist ei ole võimalik tagada arendusala hoonete ehitamiseks ohutut juurdepääsu. Vastavalt EhS § 8 peab ehitamine ja ehitamisega seonduv muu tegevus olema ohutu ega tohi põhjustada ohtu inimestele, varale ega keskkonnale. 3. Juhime tähelepanu, et koostamisel olevas Harku valla teede teemaplaneeringuga on riigitee 11390 äärde kavandatud kergliiklustee. Palume teha koostööd kohaliku omavalitsusega ja võimalusel määrata perspektiivse kergliiklustee asukoht eraldatud sõiduteest ohutusribaga, mille minimaalse laiuse valikul lähtuda kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ lisa 1 tabelist 41. Palume planeeringut täiendada ja esitada Transpordiametile kooskõlastamiseks. Krista Einama peaspetsialist

2. Joonistel (põhijoonis ja kontaktvööndi joonis) on täiendavalt tähistatud olemasolevad kõnniteed planeeringu alalt bussipeatusesse. Need olemasolevad teed on kajastatud ka MaRu kaardirakenduses. 3. Haru Valla üldplaneeringujärgne kergliiklustee on kajastatud eraldi tingmärgiga põhijoonisel ja kontaktvööndi joonisel.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Projektijuht Jüri Mirme

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Laine Vain

Harku Vallavalitsus

[email protected]

Kallaste tn 12

76901, Harju maakond, Harku vald,

Tabasalu alevik

Teie 03.11.2025 nr 12-1/269-30

Meie 05.11.2025 nr 7.2-2/25/2000-4

Harku vald Vääna-Jõesuu küla Vääna-Jõesuu

puhkehoonete kompleksi maaüksuse

detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Harku vald Vääna-Jõesuu küla Vääna-Jõesuu

puhkehoonete kompleksi maaüksuse detailplaneeringule (katastritunnus 19801:011:0523,

edaspidi planeering). Planeeringuga soovitakse luua eeldused elamuala ja seotud taristu

rajamiseks. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev. Planeeringuala paikneb väljapool riigitee

kaitsevööndit, juurdepääs alale on riigitee 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee

ristumiskohast km 20,22.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) jätame planeeringu

kooskõlastamata järgmistel põhjustel.

Planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomiseks vajab täpsustamist (PlanS §126 lg 1 punkt

7) planeeringu liikluskorralduse põhimõtted järgnevalt.

1. Planeeringuala juurdepääs riigitee 11390 km 20,22 on amortiseerunud. Palume täiendada

planeeringu seletuskirjas toodud elluviimise kava, et arendusega seotud riigitee ristmik tuleb

rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

Enne teedevõrgu ehitamist ei ole võimalik tagada arendusala hoonete ehitamiseks ohutut

juurdepääsu. Vastavalt EhS § 8 peab ehitamine ja ehitamisega seonduv muu tegevus olema

ohutu ega tohi põhjustada ohtu inimestele, varale ega keskkonnale.

2. Täpsustamist vajab kavandatava elamuala jalakäijate ohutu liikuvuse tagamine ja ühendamine

kergliiklusteede võrguga (sh tõmbepunktidega) – bussipeatustega. Elamuala kavandamisel

tuleb arvestada Vabariigi Valitsuse 07.07.2025 määruse nr 52 „Nõuded statsionaarse õppega

üldhariduskooli õppekeskkonnale, terviseriskide ohjamisele ja riskitegurite vähendamisele

õppekeskkonnas ning õppe ja kasvatuse korraldamisele“ § 4. Õpilase ohutu kooli ja tagasi

jõudmise korraldamine .

3. Juhime tähelepanu, et koostamisel olevas Harku valla teede teemaplaneeringuga on riigitee

11390 äärde kavandatud kergliiklustee. Palume teha koostööd kohaliku omavalitsusega ja

võimalusel määrata perspektiivse kergliiklustee asukoht eraldatud sõiduteest ohutusribaga,

mille minimaalse laiuse valikul lähtuda kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

2 (2)

projekteerimise normid“ lisa 1 tabelist 41.

Palume planeeringut täiendada ja esitada Transpordiametile kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Krista Einama

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Rita Źereen

5120275, [email protected]

1

2

3

4

1

5

6

7

8

2K

2K

2K

2K

2K

2K

2K

2K

2K

2K

2K

2K

1K

2K

2K

2K

2K

2K

2K

2K

2K

2K

III kat. kaitsealune fauna (KLO9137378) Tetrastes bonasia (laanepüü)

III kat. kaitsealune fauna (KLO9137377) Caprimulgus europaeus (öösorr)

III kat. kaitsealune fauna (KLO9137379) Caprimulgus europaeus (öösorr)

VEP nr 213088

VEP nr 205865

VEP nr 205866

VEP nr 205866

VEP nr 206699

VEP nr 206700

VEP nr 206701

VEP nr 205865

VEP nr 205865

VEP nr 205865

VEP nr 213088

VEP nr 206700

11390 Tallin n-Rannamõisa-Kloogaranna m

aantee

11390 Tallinn-R annam

õisa-K loogaranna m

aantee

Rannasüdame tee

Rannasüdam e tee Pä

äs te

ja am

a te

e

Päästejaama tee

Põhjaranna tee

Põhjaranna tee

Rehe tee

R eh

e põ

ik

N õm

m er

oh u

te e

11390 Tallin n-Rannamõisa-Kloogaranna m

aantee

Rannasüdame tee

Pä äs

te ja

am a

te e

Märkused: 1. Andmed naaberplaneeringute kohta on antud 03.06.2025 seisuga. 2. ALUSKAART: Maa-ameti hübriidkaart 03.06.2025.

1

2

3

4

S

N

W E

Vääna-Jõesuu puhkeranna detailplaneering (010911_950) kehtestatud 19.06.2003 vallavolikogu otsusega nr 52

Vääna-Jõesuu külas Päästejaama tee 6 maaüksuse ja lähiala detailplaneering (140609_17) kehtestatud 18.01.2016 vallavalitsuse korraldusega nr 31

Vääna-Jõesuu külas Heiniku tee 6 maaüksuse ja lähiala detailplaneering (140213_4) kehtestatud 18.04.2023 vallavalitsuse korraldusega nr 233

Vääna-Jõesuu külas Jõekalda maaüksuse detailplaneering (030715_594) kehtestatud 17.02.2005 vallavolikogu otsusega nr 17

Projekti nimi:

Objekti asukoht:

Joonise nimi:

Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:

22130_Kontaktvöönd.dwg

Koostatud:Faili nimi: 10.11.2025

K-Projekt Aktsiaselts Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 [email protected] reg kood 12203754

22130

Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Harju maakond, Harku vald, Vääna-Jõesuu küla

DP

Planeeritud maa-ala kontaktvöönd

DP-2 1:2000

Projektijuht J. Mirme

Planeerija M. Mustkivi

TINGMÄRGID Planeeringuala piir

Kontaktvööndi piir

Kehtestatud detailplaneeringu piir

Katastriüksuse piir

Planeeritud krundi piir

Planeeritud autoliikluse ala

Olemasolev teerada

Üldplaneeringu järgne perspektiivne jalg- ja jalgrattatee

Planeeritud hoonestusala korruselisusega

Korduva üleujutusega ala

Ranna / kalda piiranguvööndi piir

Ranna / kalda ehituskeeluvööndi piir

Veekaitsevööndi piir

Kallasrada

Vääna jõe hoiuala (KLO2000346) / Natura 2000 loodusala (RAH0000613) / III kat. kaitsealune fauna (Cobitis taenia (hink) (KLO9102646) ja Cottus gobio (võldas) (KLO9102647))

III kategooria kaitsealune fauna

Harju maakonnaplaneering 2030+ järgne rohevõrgustiku tuumala

Üldplaneeringu järgne supelranna ala

Üldplaneeringu järgne rohevõrgustiku koridor

Vääriselupaik

Tee kaitsevööndi piir 30 m

Bussipeatus

2K

5 Vääna-Jõesuu külas Liivanurme ja Suur-Ranna maaüksuste detailplaneering (051025_1651) kehtestatud 28.05.2009 vallavolikogu otsusega nr 49

6 Vääna-Jõesuu külas Rehe põik 1 maaüksuse detailplaneering (050412_574) kehtestatud 28.05.2009 vallavolikogu otsusega nr 50

7 Vääna-Jõesuu külas Ranna maaüksuse maatüki I detailplaneering (021203_1097) kehtestatud 22.04.2004 vallavolikogu otsusega nr 28

8 Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi detailplaneering (021128_99) kehtestatud 28.11.2002 vallavolikogu otsusega nr 99

Planeeringuala asukoht

VÄLJAVÕTE LÄHIALA KINNISTUTE MAAKASUTUSOTSTARVETEST (allikas: Maa- ja Ruumiamet 04.06.2025)

Planeeringuala lähiala kruntide sihtotstarbed

Elamumaa

Maatulundusmaa

Üldkasutatav maa

Ärimaa

Planeeringuala kruntide planeeritud sihtotstarbed

Elamumaa

Tootmismaa

Üldkasutatav maa

Transpordimaa

Sihtotstarbeta maa

Transpordimaa

PK

PK

PK

PK

PK

PK

PK

PK

PK

PK

PK

PK

m² P -

1 EP

9m; 5m 2/-1; 1

550 550

1; 1

3659 3

m² P -

13 LT

_ _

_ _

_

10623 -

m² P -

14 HL

3 m 1

20 _ 1 (AJ)

40927 -

m² P -

2 EP

9m; 5m 2/-1; 1

550 550

1; 1

3781 3

m² P -

3 EP

9m; 5m 2/-1; 1

550 550

1; 1

3923 3

m² P -

4 EP

9m; 5m 2/-1; 1

550 550

1; 1

5643 3

m² P -

5 EP

9m; 5m 2/-1; 1

550 550

1; 1

5887 3

m² P -

6 EP

9m; 5m 2/-1; 1

550 550

1; 1

4626 3

m² P -

7 EP

9m; 5m 2/-1; 1

550 550

1; 1

3770 3

m² P -

8 EP

9m; 5m 2/-1; 1

550 550

1; 1

3698 3

m² P -

9 EP

9m; 5m 2/-1; 1

420 420

1; 1

2865 3

m² P -

10 EP

9m; 5m 2/-1; 1

380 380

1; 1

2589 3

m² P -

11 EP

9m; 5m 2/-1; 1

370 370

1; 1

2484 3

m² P -

12 EP

9m; 5m 2/-1; 1

340 340

1; 1

2233 3

m² P -

15 HL

_ _

_ _

_

17692 -

m² P -

16 OE

4 m 1

20 _ 1

74 -

m² P -

17 OV

4 m 1

20 _ 1

591 -

m² P -

18 OK

_ _

_ _

_

60 -

Vääriselupaik nr 205866

Vääriselupaik nr 205865

Vääriselupaik nr 205865

11390 Tallin na-Rannamõisa-Kloogaranna tee

P la

ne er

itu d

ki nn

is tu

p iir

Planeeritud tee ristlõige Lõige 1-1

P la

ne er

itu d

ki nn

is tu

p iir

3

4

1

2

7

6

5

10

8

9

11

12

14

15

13

19

16 17

18

20

22

21

2324

25

26

27

28

29

30 31

32

33

34

35

3637

38

39

40

41

4243 44

45

46 4748

49

50

51

52

53

54

55

56 57

58

59

60

61

62

63

64

65

66

6768

69

70

71

72 73

74

75

7677

78

79

80

81

82 83

84

85

86

89

88

87

91 92

90

93

94

95 96

97

98

99

100 101

102

103

104

105

106 107

108

109

110

111

112

113

114

115 116

117

118

119120121

122

123

123

123

126 127

128

129

130

131

132133

134 135

136137

138 139

140

141 142143

144145 146

147148

149 150

151

151

152

153

154

155

156 157 158

159160

161

162

164

163

165 166

167168169170

171172173

174 175

176 177 178

179180 181

182183184 185

186 187

188

189

191 190192

193 194

195

196 197198

199 200

201202

203 204

205

206

207

208

209 210 211

212 213

214

215

216

217

218

219

220

221

222

223

224

225

226 229 230

231

232

234

233

235 236

237

238 239

227

228

240

241

242 243

244 245

246

247

248

249250

251

252253

254 255

256 257

258259 260

274

261

262

263

264

265

266267

268 269

272

270 271

273

275

276

277

278

279

280

4, 6

R30,0

R10,0

Haljasala 2.50

Sõidutee 4.60

Teemaa 12.50

0.500.501.003.50 1.00

Haljasala 5.40

LN1=190 m

LN1=190 m

LN 2=

7 m

40 ,0

26,6

25,3

25,3

28 ,0

33 ,1

4, 0

5,0

8,5

10 ,0

39,0

43,6

10 ,0

5,0

31 ,4

30,0

10 ,0

5,0

10 ,0

17,3

43,3

56,0

10 ,0

30,0

5, 0

5,0

83,5

94,2

18,5

14 ,4

5, 0

25 ,0

44,9

50,0

45,0

17 ,0

25,0

19,8

4, 0

5,0

26 ,0

50,0

17 ,0

5,0

4, 0

15,6

11,6

20 ,0

50,0

19 ,0

48,0

19 ,0

5,0

4, 0 9,0

5,2

5,0

5, 0

37 ,2

25,0

5, 0

8, 0

18,9

22,2

36,4

16,3

9,2

12 ,0

5,0

34 ,725,0

12,5

4,6

12 ,5

4, 6

12,5

4,6

50,0

25 ,0

4, 0

14 ,0

5,0

34,2

29,2

3.402.60

30,0

22 ,0

4, 0

5,0

29 ,2

30,1

33,3

5,0

5,0

5,0

5, 0

5, 0

18,5

18,5

Märkused: 1. Teede ja parkimise lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektide koostamisel. 2. Joonisel kajastatud hoonete suurused ja asukohad on illustratiivsed ning täpsustuvad ehitusprojektide koostamisel. 3. Likvideeritava kõrghaljastuse maht selgub ehitusprojektides. Planeeringualal kasvavat olemasolevat kõrghaljastust tuleb säilitada

võimalikult suures mahus ning hoonete ja rajatiste ehitamise vajadusest tingituna likvideeritav kõrghaljastus tuleb kompenseerida. 4. Kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga hoonete arv ja ehitisealune pind kuuluvad planeeringuga määratud ehitusõiguse koosseisu

(ehitisealune pind ja abihoonete arv). 5. Puittaimestiku haljastusliku hinnangu koostasid K-Projekt AS maastikuarhitektid Britt Mäekuusk ja Elina Koel detsembris 2024. 6. Katastriüksuste piirid: Maa -ja Ruumiamet 26.08.2025.

Projekti nimi:

Objekti asukoht:

Joonise nimi:

Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:

Geoalus: Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:

22130_DP.dwg

Koostatud:Faili nimi: 10.11.2025

Kõrgussüsteem:

K-Projekt Aktsiaselts Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 [email protected] reg kood 12203754

Koordinaatsüsteem:

22130

Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Harju maakond, Harku vald, Vääna-Jõesuu küla

DP

Põhijoonis

DP-4 1:1000

Juhataja R. Annusver

Projektijuht J. Mirme

Konsultant Ü. Kadak

Planeerija M. Mustkivi

K-Projekt Aktsiaselts 22130GEO 08.2025

EH2000 L-EST 97

TINGMÄRGID Planeeringuala piir

Katastriüksuse piir

Planeeritud krundi piir

Krundi positsiooni number

Krundi ehitusõigus

EP Üksikelamu maa

HL Looduslik maa

LT Tee ja tänava maa

OE Elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa

OV Vee tootmise ja jaotamise ehitise maa

OK Kanalisatsiooni ja reoveepuhastuse ehitise maa

Planeeritud hoonestusala

Planeeritud hoone võimalik asukoht

Varemed

Olemasolev autoliikluse ala

Planeeritud autoliikluse ala

Olemasolevad säilivad pinnasteed / metsarajad

Üldplaneeringu järgne perspektiivne jalg- ja jalgrattatee

Autode võimalik juurdepääs krundile

Planeeritud võimalik lumeladustamise ala

Planeeritud ristmiku nähtavuskolmnurk

Prügikonteineri võimalik asukoht

Säilitatav II klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga

Säilitatav III klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga

Säilitatav IV klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga

Säilitatav V klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga

Likvideeritavad II / III / IV / V klassi puud või puude rühmad (Likvideeritav haljastus on illustratiivne ning täpsustub iga konkreetse hoone ehitusprojektis sõltuvalt krundisisesest lahendusest)

Haljasala

Harju maakonnaplaneering 2030+ järgne rohevõrgustiku tuumala T9

Vääriselupaik

Maantee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m

Planeeritud tee kaitsevööndi piir tee maaüksuse piirist 5 m

Tee perspektiivne sanitaarkaitsevöönd 200 m vastavalt Harku valla üldplaneeringule

Elektriõhuliini kaitsevööndi piir mõlemal pool liini telge 10 m

Olemasolevate maa-aluste tehnovõrkude kaitsevöönd

Likvideeritud puurkaev PRK000063 kaitsetsooniga 1 m

Planeeritud puurkaev

Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala 30 m

Planeeritud reoveekanalisatsiooni pumpla

Reoveekanalisatsiooni pumpla kuja 10 m

Planeeritud trafoalajaam

Planeeritud alajaama kaitsevöönd 2 m

Tehnovõrguservituudi vajadusega ala

Juurdepääsuservituudi vajadusega ala

Likvideeritav objekt

Likvideeritav haljastus

1 KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE

(põhih.; abih.) KÕRGUS (m)

KORRUSELISUS SUURIM

KRUNDI SUURUS

ARV KRUNDIL HOONETE

PIND MAAPEAL EHITISEALUNE

PIND MAA-ALL EHITISEALUNE

P - krundil

(põhi.; abih.)

(põhih.; abih.)

PK

0

0

0

0

Planeeritud veetöötlushoone ca 20 m2

Vt edasi kontaktvööndi joonis

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu küla Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Majandustegevuse registri EEP002309, EPE001096, EEP003399, EEO003543, EPE000728, EEO002677, EEH005991, majandustegevusteated nr EEP003313, EPE001021, ELK000017, EEG000274, EEK000863, TEL001831, TGP000255 K-Projekt Aktsiaselts rg-kood 12203754 Ahtri tn 6a, 10151 TALLINN tel 626 4100 fax 626 4101 e-mail: [email protected]

TÖÖ nr: 22130

TELLIJA: Harku Vallavalitsus +372 600 3848 | [email protected]

HUVITATUD ISIK aktsiaselts VALLIKRAAVI KINNISVARA +371 741 3285 | [email protected]

ASUKOHT: HARKU VALD, VÄÄNA-JÕESUU KÜLA

Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja

lähiala detailplaneering

Juhataja Siim Rõõmus

Konsultant (Kutsetunnistus 163358, Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kehtiv 03.11.2027) Ülle Kadak

Projektijuht Jüri Mirme

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu küla Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

KÖITE SISUKORD I MENETLUSDOKUMENDID

1 2018.10.31 algatamise taotlus ja algatamise eelne eskiis 2 2018.11.21 Algatamise taotluse teade Harku Valla Teatajas 3 2023.11.17 Seisukoha küsimine KSH osas ja ettepanekute küsimine lähteseisukohtadele ja

KSH VTK-le KKA 4 2023.11.17 Seisukoha küsimine KSH osas ja ettepanekute küsimine lähteseisukohtadele ja

KSH VTK-le PA 5 2023.11.17 Seisukoha küsimine KSH osas ja ettepanekute küsimine lähteseisukohtadele ja

KSH VTK-le RUPO 6 2023.12.14 Päästeameti vastus 7 2023.12.15 Keskkonnaameti vastus 8 2023.12.18 Vastamise tähtaja pikendamine RUPO 9 2023.12.21 RUPO vastus 10 2024.03.26 Leping algatamise eelne 11 2024.05.02 Algatamise otsus nr 28 12 2024.05.02 KSH algatamata jätmise otsus nr 29 13 2024.05.10 Algatamise ja KSH algatamata jätmise teade planeerija, huvitatud isik 14 2024.05.13 Algatamise ja KSH algatamata jätmise teade Keskkonnaamet 15 2024.05.13 Algatamise ja KSH algatamata jätmise teade MailChimp 16 2024.05.13 Algatamise ja KSH algatamata jätmise teade RUPO 17 2024.05.13 Algatamise ja KSH algatamata jätmise teade veebileht 18 2024.05.13 Algatamise teade AT 19 2024.05.13 KSH algatamata jätmise teade AT 20 2024.05.15 Algatamise teade ja lähteseisukohtade küsimine piirinaabritele 21 2024.05.15 Algatamise teade ja lähteseisukohtade küsimine Vääna-Jõesuu külaselts 22 2024.05.17 Algatamise teade ja lähteseisukohtade küsimine piirinaabritele e-postiga 23 2024.05.17 Algatamise teade ja lähteseisukohtade küsimine Vääna-Jõesuu külaseltsile e-

postiga 24 2024.05.21 Vastuskiri seisukoha küsimisele RMK 25 2024.05.23 Algatamise ja KSH algatamata jätmise teade HVT 26 2024.05.24 Algatamise ja KSH algatamata jätmise teade HE 27 2024.07.24 Eelnõu (eskiislahenduse) avalik väljapanek ja selle tulemuse arutelu teade

planeerija, huvitatud isikud 28 2024.08.02 Eelnõu (eskiislahenduse) avalik väljapanek ja selle tulemuse arutelu teade HE 29 2024.08.06 Eelnõu (eskiislahenduse) avalik väljapanek ja selle tulemuse arutelu teade

MailChimp 30 2024.08.07 Eelnõu (eskiislahenduse) avalik väljapanek ja selle tulemuse arutelu teade

piirinaabritele 31 2024.08.07 Eelnõu (eskiislahenduse) avalik väljapanek ja selle tulemuse arutelu teade

veebileht 32 2024.08.08 Eelnõu (eskiislahenduse) avalik väljapanek ja selle tulemuse arutelu teade

ametiasutustele e-postiga 33 2024.08.08 Eelnõu (eskiislahenduse) avalik väljapanek ja selle tulemuse arutelu teade

ametiasutustele 34 2024.08.08 Eelnõu (eskiislahenduse) avalik väljapanek ja selle tulemuse arutelu teade HVT

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu küla Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

35 2024.08.08 Eelnõu (eskiislahenduse) avalik väljapanek ja selle tulemuse arutelu teade piirinaabritele e-postiga

36 2024.09.03 RMK kiri 37 2024.09.19 Keskkonnaameti kiri 38 2024.11.07 Eelnõu (eskiislahenduse) avaliku arutelu protokoll 39 2024.11.07 Eelnõu (eskiislahenduse) avaliku arutelu protokoll Lisa 1_Märkused eskiisile 40 2024.11.07 Eelnõu (eskiislahenduse) avaliku arutelu protokoll Lisa 2 RMK kiri 41 2024.11.07 Eelnõu (eskiislahenduse) avaliku arutelu protokoll Lisa 3 Keskkonnaameti kiri

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu küla Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

II SELETUSKIRI .................................................................................................................... 1 1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED, LÄHTEDOKUMENDID JA

TEOSTATUD UURINGUD .................................................................................................. 1 2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ...................................................... 1 3 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS .................................................................... 1

3.1 MAAOMAND PLANEERITAVAL ALAL ..................................................................... 2 3.2 HALJASTUS .................................................................................................................... 2

4 PLANEERINGUS KAVANDATU ....................................................................................... 4 4.1 RUUMILINE ANALÜÜS ................................................................................................ 4

4.1.1 Vastavus üldplaneeringule ja vastavus Harju maakonnaplaneeringule ning üldplaneeringu muutmise ettepanek .......................................................................... 4

4.1.2 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi seosed ja üldised arhitektuurinõuded ............... 8 4.1.3 Kavandatud kruntide ehitusõigus ja kasutamise tingimused.................................... 10

4.2 TÄNAVAVÕRK JA LIIKLUSKORRALDUS .............................................................. 10 4.3 KESKKONNAKAITSEALASED ETTEPANEKUD JA PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD ........................................................................... 12

4.3.1 Detailplaneeringu elluviimisega kaasnev mõju erinevatele keskkonnateguritele ja detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad sotsiaalsed, majanduslikud, kultuurilised ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud. ................................................................. 12

4.3.2 Haljastus ja heakord ................................................................................................. 13 4.3.3 Müra ......................................................................................................................... 14 4.3.4 Jäätmekäitlus ............................................................................................................ 14 4.3.5 Soojavarustuse põhimõtted ...................................................................................... 14 4.3.6 Radoon ..................................................................................................................... 15 4.3.7 Reostus ..................................................................................................................... 15

4.4 TULEOHUTUSNÕUDED ............................................................................................. 16 4.5 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED ............... 16 4.6 PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA ...................................................................... 16 4.7 PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA ............................................................................................................................... 17

5 TEHNOVÕRGUD ............................................................................................................... 17 5.1 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON .................................................................. 18

5.1.1 Üldosa....................................................................................................................... 18 5.1.2 Veevarustus .............................................................................................................. 18 5.1.3 Kanalisatsioon .......................................................................................................... 19

5.2 ELEKTRIVARUSTUS JA TÄNAVAVALGUSTUS .................................................... 20 5.3 SIDEVARUSTUS ........................................................................................................... 21 5.4 SOOJUSVARUSTUS ..................................................................................................... 22 5.5 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS TEHNOVÕRKUDE OSAS ......... 23

III LISAD 1 Tehnilised tingimused:

o Elektrilevi OÜ nr 470675, 02.04.2024 o Osaühing Strantum, 22.03.2023 o Telia Eesti AS nr 38823960, 25.04.2024

2 Planeeringulahenduse illustratsioon 3 Dendroloogia

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu küla Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

4 Pinnase niiskusrežiimi uuring 5 Puurkaevu eksperthinnang ja puurkaevu likvideerimise teatis 6 Reostusuuring IV JOONISED 1 Asukohaskeem DP-1 2 Kontaktvööndi joonis DP-2 3 Tugiplaan DP-3 4 Põhijoonis DP-4 5 Tehnovõrkude koondplaan DP-5 6 Tehnovõrkude skeem DP-6 V KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

1

II SELETUSKIRI 1 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED, LÄHTEDOKUMENDID JA

TEOSTATUD UURINGUD Detailplaneeringu koostamise alused:  Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla

ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneering;

 Planeerimisseadus;  Detailplaneeringu algatamise otsus;  Taotlus detailplaneeringu koostamise algatamiseks, 31.10.2018. Detailplaneeringu lähtedokumendid:  Harku valla kehtiv üldplaneering (kehtestatud Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega

nr 138);  Piirkonnas kehtestatud planeeringud;  09.04.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju

maakonnaplaneering 2030+;  Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;  Harku valla jäätmehoolduseeskiri;  Ja teised kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid. 2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on varasemalt kehtestatud Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi (end. Eesti Raudtee pioneerilaager) detailplaneeringu ümberplaneerimine Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse osas. Detailplaneeringuga on alale kavandatud 12 elamumaa krunti, üks transpordimaa krunt, kolm tootmismaa krunti ning kaks ühiskondliku haljasmaa krunti. Kavandatavatele elamumaa kruntidele on määratud ehitusõigus ühe üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks. Transpordimaa krunt ja ühiskondliku haljasmaa krundid võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine. 3 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS Planeeritav ala, suurusega u 11,59 ha, paikneb Vääna-Jõesuu külas 11390 Tallinn- Rannamõisa-Kloogaranna maantee ja mere vahelisel alal, piirnedes edelast, läänest, loodest, põhjast ja kirdest Keila metskond 28 (katastritunnus 19801:001:4425) riigiomandisse kuuluva maatulundusmaaga, idast Männipargi (katastritunnus 19801:001:3331) munitsipaalomandisse kuuluva üldkasutatava maaga ning kagust ja lõunast Männiääre (katastritunnus 19801:001:3982) riigiomandisse kuuluva maatulundusmaaga. Maaüksuse kasutamist kitsendavad elektripaigaldise kaitsevöönd ning vääriselupaik. Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksus, suurusega 115051 m2, on 80% ühiskondlike ehitiste maa ja 20% elamumaa sihtotstarbega. Ehitisregistri andmetel paiknevad maaüksusel endise lastelaagri hooned. Tegelikkuses paiknevad maaüksusel endiste

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

2

laagrihoonete vundamentide jäänukid ning maaüksus on kogu ulatuses kaetud kõrghaljastusega. Planeeritaval alal paiknes ajalooliselt Vääna-Jõesuu laager, mis esimese Eesti Vabariigi ajal oli skaudilaager ja Nõukogude Liidu perioodil oli üks suuremaid pioneerilaagreid Eestis, kus asus ka Eesti Raudtee muuseumi filiaal. Juurdepääs maaüksusele on Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteelt läbi riigi omandis oleva Männiääre maaüksuse. Olemasolev olukord on kajastatud tugiplaanil DP-3, millele on kantud kõik kehtivad kitsendused. 3.1 MAAOMAND PLANEERITAVAL ALAL Planeeritaval maa-alal asuvad järgmised katastriüksused:

Nr Aadress Pindala m²

Registriosa nr

Katastritunnus Sihtotstarve Omanik

1 Vääna- Jõesuu puhkehoonet e kompleks

115051 9983302 19801:011:0523 Elamumaa 20% / Ühiskondlike ehitiste maa 80%

aktsiaselts VALLIKRA AVI KINNISVAR A

2 Puhkehoone alajaam

74 12164502 19801:011:0101 Tootmismaa osaühing Jaotusvõrk

3 Männiääre 50942 20425250 19801:001:3982 Maatulundus maa

Eesti Vabariik

3.2 HALJASTUS Planeeritava ala on valdavalt kõrghaljastusega kaetud, mille vahel kulgevad vanad asfaltteed ja asfaltteede ääres asuvad hoonete varemed. Alale on koostanud haljastuse hinnangu maastikuarhitekt Britt Mäekuusk ning see on lisatud Lisa 3 alla. Dendroloogilise inventeerimise alal hinnati 280 haljastuslikku objekti. Dendroloogilise uuringu alal kasvavate puude tervislik seisund ning dekoratiivsus on hea. Väärtuslikke ja olulisi puid märgiti 82% kogu hinnatud puittaimede hulgast. Puud on heas seisukorras. Madalamasse väärtusklassi hinnatud puud on enamasti küpsesse ikka jõudnud lühiealised puud või loodusliku isekülviga väheväärtustlikud puud. Põõsarindes leidus alal suurt läätspuud ja ungari sirelit. Väärtuslike puude hulgas on selges ülekaalus okaspuud (harilik mänd). Mitmetel okaspuudel on tüve vigastused (võõrkeha, seenkehad, õõnsused jne). Kaitsealuseid taimeliike alal ei identifitseeritud.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

3

Fotod planeeritud alal olevatele asfaltteedele ja hoonete varemetele:

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

4

4 PLANEERINGUS KAVANDATU Detailplaneeringus on planeeritav maa-ala ümber krunditud ja moodustatud elamumaa, transpordimaa, tootmismaa ja üldkasutatava maa sihtotstarbega krundid ning määratud ehitusõigus 12 üksikelamu ehitamiseks. Planeeritud elamumaa kruntidele on määratud ehitusõigus ühe üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks. Transpordimaa krunt ja ühiskondliku haljasmaa krundid võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Elamukruntide suurused on kavandatud kooskõlas Harku valla üldplaneeringule vahemikus 2233 m2 – 5887 m2 vahemikus. Lisaks on kavandatud üldiste maakasutustingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine. 4.1 RUUMILINE ANALÜÜS 4.1.1 Vastavus üldplaneeringule ja vastavus Harju maakonnaplaneeringule ning

üldplaneeringu muutmise ettepanek Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala tiheasustusalal, u 7,71 ha suurune ala paikneb elamumaa juhtfunktsiooniga alal, u 1,9 ha suurune ala paikneb tee perspektiivses sanitaarkaitsevööndis, kus maakasutuse juhtotstarbeks on määratud leebe režiimiga looduslik haljasmaa ning u 1,9 ha suurune ala paikneb range režiimiga rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalal. Rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalana on määratletud ka kogu planeeringuala ümbritsev maa-ala. Planeerimisseaduse § 6 punkti 9 kohaselt on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale või kvartalile edaspidise maakasutuse põhisuunad. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 1.1.2. kohaselt on üldplaneeringu põhiülesanne määratleda omavalitsuse ruumilised arengusuunad, võttes aluseks olemasolevate väärtuste parima kastusuviisi. Selleks säilitati üldplaneeringu koostamisel osade maa-alade senine kasutusfunktsioon ning osadele maa-aladele kavandati uus funktsioon. Üldplaneeringus määratud juhtotstarve annab ette kohaliku omavalitsuse nägemuse maa-ala arendusvõimalusest, maaomanik saab aga maa-ala kasutada senisel sihtotstarbel ja funktsioonil, kuni tema seda soovib. Reaalne arendus- ja ehitustegevus toimub detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel läbi detailplaneeringute või õigusaktides sätestatud juhtudel läbi projekteerimistingimuste. Üldplaneeringuga on määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks elamumaadel, mis asuvad kompaktse hoonestusega aladel nn tihehoonestusaladel ning detailplaneeringu koostamise tingimused hajaasustuse põhimõttel arendataval väikeelamumaa looduslikul haljasmaal. Üldplaneeringus on loodusliku haljasmaana tähistatud valdav osa valla territooriumist, s.o ala, mille sihtotstarbeks on enamasti maatulundusmaa. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.7 kohaselt on leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbe peamine kasutusviis maatulunduslik kasutus, s.o põllumaad kasutatakse põllu harimiseks, metsamaad

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

5

metsa kasvatamiseks ja loopealseid niitusid niidetakse. Leebe režiimiga looduslikul haljasmaal on võimalik eluasemekohtade rajamine hajaasustuse põhimõttel vastavalt üldplaneeringu seletuskirja punktile 2.1.2 seatud tingimustel, mida on täpsustatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu seletuskirja punktis 3.3 määratud tingimustega. Teemaplaneeringu seletuskirja punkti 3.3 alapunkti „Tingimused elamute, suvilate ja aiamajadega seonduvate detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks hajaasustusalal (sh nõuded elamute ja nende abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks leebe režiimiga looduslikul haljasmaal)“ on märgitud muuhulgas järgmist: - hajaasustusalal on lubatud üksikelamute (sh taluelamud), suvilate, aiamajade ja nende juurde kuuluvate abihoonete ja rajatiste püstitamine (üldjuhul hajali paigutusega, kompaktsem hoonete paigutus võib olla elamu või talu hoovialal elamu ja abihoonete grupi osas). Hajaasutusaladele ei ole lubatud püstitada kaksikelamuid, ridaelamuid ja korterelamuid; - ühe uue elamumaa sihtotstarbega krundi või maaüksuse pindala peab olema vahemikus 2 000 kuni 3 000 m² ja selle juurde peab kuuluma lisaks maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksus, mis koos elamumaaga peab olema vähemalt 20 000 m² suurune. Eelmärgitud vähemalt 20 000 m² suuruse ala nõudest on erandiks olukord, kui on tagatud elamute vahekaugus 150 m, mis on vajalik hoonete hajusalt paigutumiseks. Kokkuvõtvalt võib öelda, et ehitusõiguse kavandamise lubamine looduslikele haljasmaadele peab olema põhjendatud ning ratsionaalne. Leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarve ei näe otsesesõnu ette muu hoonestuse kui elamute rajamist eeldusel, et see on põhjendatud ning sellega ei kaasne negatiivseid mõjusid keskkonnale ega ebamõistlikke kulutusi vallale. Harku valla üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.7 „Looduslik haljasmaa“ on range režiimiga loodusliku haljasmaa osas märgitud järgmist: - käesolevas üldplaneeringus tähistab looduslik haljasmaa looduslikke alasid ja põllumaid (valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega alasid). Eristatud on range režiimiga looduslikud haljasmaad, kus ehitustegevust ette ei nähta ning leebe režiimiga looduslik haljasmaa, kus on võimalik kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel ehitustegevuse lubamine hajaasustuse põhimõttel; - range režiimiga looduslikud haljasmaad kattuvad suures osas rohevõrgustiku tuumaladega ning kaitsealadega; - range režiimiga looduslikul haljasmaal on ehitustegevus keelatud va tehniliste kommunikatsioonide rajamine; - valdavas osas rohevõrgustiku tuumaladest ja koridoridest (range režiimiga looduslikul haljasmaal) ei ole üldplaneeringuga ette nähtud täiendavat hoonestust. Üldplaneeringu seletuskirja jaotise 2.17 alajaotises „Tuumalade ja koridoride funktsioon ning kasutustingimused“ on kitsamalt Vääna-Jõesuu tuumala osas märgitud, et Vääna-Jõesuu tuumala on ligikaudu 750 ha suurune metsamassiiv, mis on oluline suurulukite elupaik. Tuumala teljeks on seda läbiv Vääna jõgi, mis on ka lõheliste elupaik. Tuumala roll on oluline nii elustiku populatsioonide toetajana kui ka lähedalasuvatest tiheasustusaladest lähtuva inimmõju puhverdaja ja inimestele puhkevõimaluste pakkujana. Tulundusmetsa majandamisel vältida üle 2 ha lageraielanke ning majade lähedusse jäävates metsades ei tohi metsa alumist rinnet välja raiuda ja sellega vähendada loomade varjevõimalusi. Planeeritavast alast u 1,9 ha suurune maa-ala asub ka 09.04.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) kohasel rohevõrgustiku tuumalal. Harju maakonnaplaneering 2030+

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

6

seletuskirja punkti nr 3.3.1 kohaselt ei ole rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks ulatuslike “roheliste alade” määramine ja nende majandustegevusest välja jätmine. Eelkõige on sihiks loodus ja keskkonnakaitseliselt väärtusliku ruumistruktuuri säilitamine, tuginedes sealjuures erinevatele arengusuundumustele, asustuse ja taristute paiknemise ja vajaduste analüüsile. Maakonnaplaneering seab rohelise võrgustiku tuumaladele ja koridoridele üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise. Rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal juhul arvestada seda, et roheline võrgustik jääks toimima. Võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi looduslike alade osatähtsus tuumalas langeda alla 90%. Ehitusalade valik peab lähtuma rohelisest võrgustikust. Oluline on jälgida just kohaliku tasandi planeeringutes, et kavandatav asustus ei häiriks rohelise võrgustiku funktsionaalset toimimist. Rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine on erandjuhul lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine. Uute hoonete kavandamine rohelise võrgustiku aladele on võimalik kompaktselt olemasoleva hoonekompleksi juurde sama kinnistu piires. Seni hoonestamata maa-alale on uusi hooneid võimalik kavandada juhul, kui majapidamiste omavaheline kaugus on vähemalt 500 m, kui üldplaneeringuga ei ole seda täpsustatud. Harku valla üldplaneeringuga ega ka teemaplaneeringuga ei ole täpsustatud Vääna-Jõesuu tuumalas ehitamise võimalust, kuid algatatava detailplaneeringuga tehakse ettepanek kavandada Vääna-Jõesuus tuumalale jäävale maaüksuse osale ühiskondliku haljasmaa krunt. Sellise lahendusega on tagatud rohelise võrgustiku funktsioneerimiseks vajaliku loodusliku ala säilimine. Säilitamaks suures ulatuses reljeefset kõrghaljastusega kaetud maastikku tehakse käesoleva detailplaneeringuga ettepanek üldplaneeringu muutmiseks kavandades kompaktse asustuse põhimõttel elamumaa krundid maaüksust läbiva asfaltkattega tee äärde, kus paikevad ka endise lastelaagri hoonete vundamendid. Kaks ühiskondliku haljasmaa krunt suurustega 17692 ja 40927 m2 kavandatakse alale, kus puudub varasem hoonestus (üldplaneeringu kohaselt elamumaa juhtfunktsiooniga alale). Üldplaneeringu muudatus seisneb käsitletaval juhul maakasutuse juhtotstarbe muutmises kavandades kompaktse asustuse põhimõttel elamumaa krundid osaliselt leebe režiimiga haljasmaa juhtfunktsiooniga alale ning ühiskondlik haljasmaa kavandatakse üldplaneeringu kohasele elamumaa juhtfunktsiooniga alale. Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Sama lõike punktide 1 ja 2 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine, määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine. Üldplaneeringu põhilahenduste detailplaneeringuga muutmine peab olema põhjendatud nii era- kui ka avaliku huvi seisukohalt. Avalik huvi väljendub planeerimisseaduse §-s 12 määratletud otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtte järgimises. Nimetatud põhimõtte kohaselt: - peab planeerimisel võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist; - peab asustuse planeerimisel tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb asjaolust, et lastelaager ei tegutse antud alal juba palju aastaid ning kohalik omavalitsus ei soovi ka alale varasemalt kehtestatud detailplaneeringu realiseerimist. Varasemalt kehtestatud detailplaneeringuga

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

7

määrati alale ehitusõigus, mis ei ole kohaliku omavalitsuse hinnangul piirkonda sobilik ning on keskkonda liigselt koormav. Lisaks võimaldab kehtiv detailplaneering sulgeda piirdeaiaga kogu Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi 11,51 ha suuruse maaüksuse. Harku Vallavolikogu hinnangul on üldplaneeringu muutmine antud asukohas põhjendatud, kuna tegemist on olemasoleva laagri territooriumiga, mille senine sihtotstarbe kohane kasutuselevõtt ei ole enam majanduslikult otstarbekas ning varasemalt alale kehtestatud detailplaneeringuga määratud ehitusõiguse realiseerimine ei ole kohalikule omavalitsuse vastuvõetav. Planeerimisseaduse § 140 lõike 7 kohaselt tuleb detailplaneeringu muutmiseks koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering ning lõike 8 kohaselt muutub uue detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. Seega on kohaliku omavalitsuse hinnangul põhjendatud algatada Vääna-Jõesuus puhkehoonete kompleksi maaüksusel sellise detailplaneeringu koostamine, mis käsitleb tasakaalustatult varasemalt ehitatud keskkonda ja olemasolevat roheala ning arvestab sealjuures ka asukohast tulenevaid asjaolusid. Detailplaneeringus kavandatakse Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksusele 2 ühiskondliku haljasmaa krunti, mis moodustavad kogu üle 50 %. Üks u 40927 m2 suurune ühiskondliku haljasmaa krunt kavandatakse kõrghaljastusega kaetud reljeefse maastikuga alale (üldplaneeringu kohaselt elamumaa juhtfunktsiooniga alale) ning teine 17692 m2 suurusega ühiskondliku haljasmaa krunt moodustatakse üldplaneeringu kohasele rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalale. 12 elamumaa krunti kavandatakse alale, kus paiknevad endise laagri juurdepääsutee ja hoonete vundamendid. Osaliselt kavandatakse hoonestus ka maaüksuse osale, mis paikneb tee perspektiivses sanitaarkaitsevööndis. Samas on kogu Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksus ja seda ümbritsev ala kaetud kõrghaljastusega ning elamud on võimalik püstitada selliselt, et perspektiivsete elamute ja maantee vahelisel alal säilib metsaala u 100 m ulatuses. Harku Vallavolikogu hinnangul saab kavandatava elamumaa ja maantee vahelisel alal paiknevat kõrghaljastust käsitleda kaitsehaljastusena maanteelt tulenevate keskkonnahäiringute (maanteel olevast liiklusest põhjustatud müra ja õhusaastega kaasnev negatiivne mõju) leevendamiseks. PlanS § 8 kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Volikogu hinnangul arvestab detailplaneeringu lahendus eelnimetatud elukeskkonna parendamise põhimõtetega ning soodustab varem kasutuses olnud ja ebapiisavalt kasutatud ala otstarbekamat kasutamist. Harku Vallavolikogu hinnangul on vajalik varasemalt alale kehtestatud detailplaneeringu ümberplaneerimine, et tagada võimalikult suures ulatuses ala avalik kasutus piirkonnas elavatele inimestele. Samuti peab kohalik omavalitsus ruumilise planeerimise kaudu looma eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Eeltoodut arvestades on detailplaneeringus lisaks 12 elamumaa krundile alale kavandatud ka kaks ühiskondliku haljasmaa krunti, millest üks krunt on suurusega 40927 m² ja teine krunt suurusega 17692 m2. Seega moodustab ühiskondlik haljasala üle 50% planeeritavast alast. Täisväärtuslikuks eluks vajab inimene lisaks tehnilisele ja sotsiaalsele infrastruktuurile ka rohelist infrastruktuuri, mille põhieesmärk on ühelt poolt säilitada bioloogilist mitmekesisust ja teiselt poolt tekitada inimestes huvi tervislike eluviiside, looduses liikumise ja puhkamise

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

8

vahel. Arvestades olemasolevat olukorda, alale varasemalt kehtestatud detailplaneeringuga määratud ehitusõigust ning asukohast tulenevaid asjaolusid soodustab Harku Vallavolikogu hinnangul planeeritavast alast üle 50 % suuruse ühiskondliku haljasmaa ja kuni 12 elamumaa krundi kavandamine ala otstarbekamat kasutamist ning käsitleb tasakaalustatult ehitatud keskkonda ja olemasolevat roheala. Ülaltoodust tulenevalt on antud asukohas üldplaneeringu muutmine põhjendatud, sest üldplaneeringujärgsel elamualale luuakse avaliku kasutusega üldmaa krundid kokku suurusega 58619 m2 ning vanade hoone varemete ja vundamentide alale kavandatakse üksikelamud kompaktse asustuse põhimõttel. Väljavõte kehtivast ÜP-st: ÜP muutmise ettepanek:

4.1.2 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi seosed ja üldised arhitektuurinõuded Käesolev planeeringuala paikneb Vääna-Jõesuu külas 11390 Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna maantee ja mere vahelisel alal olles ümbritsetud metsaalaga ning teistest hoonetest eraldatud. Vääna-Jõesuu keskuse ala paikneb planeeritud alast 900 m kaugusel, kus asuvad ka piirkonna teenindusasutused. Katusekalle: 0-5º Maksimaalne kõrgus maapinnast: põhihoone lubatud korruselisus on kuni 2 korrust ja kõrgus kuni 9 m, abihoone lubatud korruselisus on 1 korrus ja kõrgus on kuni 5 m. Katusematerjal: rullmaterjal, profiilplekk või kivi. Välisviimistlus: kavandada kombineerituna erinevatest materjalidest. Materjalid ja tonaalsus valida selliselt, mis sobituvad olemasoleva männimetsaga. Hoonetel kavandada valdavalt tumedaid tonaalsuseid ja looduslikke värve. Soovituslikud välisviimistlusmaterjalid: kivi, puit, betoon. Ümarpalkhoonete (sh freespalk) ja väliste risttappidega palkhoonete ehitamine ei ole lubatud. Piirded: kuni 1,5 m kõrgused. Tänavaäärsed piirded peavad sobituma hoone arhitektuuriga, näiteks puitlaudis, metall, kivi või need omavahel kombineerituna. Keelatud on sokliga piirdeaedade rajamine. Kruntidevahelised/külgmised ja tagaaia piirded võivad olla

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

9

keevisvõrgust. Keelatud on läbipaistmatute plankpiirete rajamine. Piirdeaedade rajamisel tuleb arvestada Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu (kehtestatud Harku Vallavolikogu 31.05.2018 otsusega nr 51) peatükis 3.14 toodud tingimusi. Üldised nõuded ehitusprojekti koostamiseks:  Juurdepääsutee ehitusprojekt kooskõlastatakse RMK halduses oleva maa osas RMKga

täiendavalt.  Krundil on lageraie keelatud. Väljaspool hoonestusala peab säilitama 70 % ulatuses

kõrghaljastust ning hoonestusala see tuleb säilitada väärtuslikumad ja dekoratiivsemad puud. Hoonestusala hiljem projekteerimistingimustega muuta ei saa, sest hoonestusalad on määratud väikesed ja selliselt põhimõttega, et säilitada kõrghaljastust.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

10

4.1.3 Kavandatud kruntide ehitusõigus ja kasutamise tingimused KRUNTIDE KASUTAMISE TINGIMUSED

maapealne maa-alune põhihoone abihoone põhioone abihoone maapealne maa-alune norma- tiivne

kavan- datud

115125 5970 5910 Kokku: 6060 5910 36 36

- HL 100% Üm 100% - - - -

Pos nr

Krundi planeeritud

suurus

[m2]

Hoonete ehitisealune

pind [m2] Suurim lubatud

korruselisus Hoonete

arv krundil (põhih.;

abihoone)

Krundi kasutamise sihtotstarve ja

osakaalu protsent (detailplaneeringu

liikide alusel)

Maa sihtotstarve ja osakaalu protsent (katastriüksuse liikide kaupa)

15 17692 - - - - -

3,0 -

2/-1

2/-1 1

EP 100% E 100%1 3

Suletud brutopind katastriüksuse

sihtotstarvete kaupa [m2] Parkimiskohtade

arv

3 3

500 550 3

550500

1 alajaam HL 100% Üm 100% 20 -

3E 100%

1; 1 EP 100% E 100% 500

3

3 3

500 550

- -

550

2/-1

14 40927 20 - 1 -

2/-1 1 9,0 5,0

4

3 3923 550 550

3

9,0 5,0 1; 1

5643 550 550

1 3659 550 550

2 3781 550 550 E 100%9,0 5,0 1; 1 EP 100%

1 9,0 5,0 1; 1 EP 100%

3

32/-1 1 9,0 5,0 1; 1 EP 100% E 100% 500 550

3

550 550 2/-1 1 9,0

5 5887 550 550

1; 1 EP 100% E 100% 500 550

7 3770 550 550 2/-1 1 9,0 5,0 1; 1 EP 100% E 100% 500 550

6 4626

8 3698 550 550 2/-1 1 9,0 5,0 1; 1 EP 100% E 100% 500 550

3 3

3 3

9 2865 420 420 2/-1 1 9,0 5,0

EP 100% E 100% 500 380

3 3

10 2589 380 380 2/-1 1 9,0 5,0

1; 1 EP 100% E 100% 500 420

3

3 3

11 2484 370 370 2/-1 1 9,0 5,0 3

1; 1

2233 340 340 2/-1 1 9,0

1; 1 EP 100% E 100% 500 370

3 31; 1 EP 100% E 100% 500 340

- -13 10623 - - - - - - - LT 100% L 100% - -

1 alajaam OE 100% T 100% 20 - - -

-

5,0

5,0

-

Hoone kõrgus maapinnast [m]

17 591 20 - 1 - 4,0 -

16 74 20 - 1 - 4,0

12

1 veetööt- lushoone

OV 100% T 100% 20 - - -

18 60 - - - - - - - OK 100% T 100% - - - -

Kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga hoonete arv ja ehitisealune pind kuuluvad planeeringuga määratud ehitusõiguse koosseisu (ehitisealune pind ja abihoonete arv). Lisaks võib üksikelamu krundile rajada kuni 1 max 5 meetri kõrguse rajatise, nagu näiteks autode varjualune, lehtla või varikatusega väliköök. Rajatise rajamine on lubatud hoonestusalale. Naaberkinnistute ehitiste vahel tuleb tagada vähemalt 8 m tuleohutuskuja. Rajatise ehitisealune pind kuulub planeeringuga määratud ehitisealuse pinna koosseisu. Kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga rajatiste arv ja ehitisealune pind kuuluvad samuti planeeringuga määratud ehitusõiguse koosseisu (ehitisealune pind ja rajatiste arv). Rajatise ehitamisel tuleb lähtuda põhihoone arhitektuurinõuetest. 4.2 TÄNAVAVÕRK JA LIIKLUSKORRALDUS Juurdepääs planeeritavale alale toimub 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteelt olemasoleva mahasõidu kaudu läbi riigi omandis oleva Männiääre maaüksuse.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

11

Detailplaneeringus on arvestatud alal oleva vana asfalttee paiknemist ning pos 13 sõidutee on planeeritud olemasoleva asfalttee asukohta. Kuna planeeritud ala sõidutee ei ole läbiv ja seda kasutavad valdavalt ainult ala idapoolse osa 5 üksikelamut ja läänepoolse osa 7 üksikelamut, siis on ala ette nähtud hoovialaks ning täiendavat kõnniteed alale ei ole kavandatud. Täiendavalt on liikluse rahustamiseks ette nähtud liiklust rahustavad kohad vastavalt EVS 843:2016 pt.8.2 teemaa pikemate sirgete keskele (pos 2 juures ja pos 8 ja 9 vahel), et oleks tagatud aeglane autode liiklemiskiirus alal. Jalakäijate ühendus riigitee 11390 Tallinn- Rannamõisa-Kloogaranna teel paiknevasse bussipeatusesse on tagatud planeeringuala edelapoolsest otsast pos 13 transpordimaa krundilt olemasoleva jalakäijate ühendustee kaudu mööda Rannasüdame teed. Ehitusseadustiku § 71 lõike (2) kohaselt on tee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 meetrit. Käesolevas detailplaneeringus on tehtud ettepanek planeeritud pos 13 tee kaitsevööndi vähendamiseks 5 meetrile tee maaüksuse piirist, kuna tegu on ainult juurdepääsuteega 12 üksikelamule, tee on ette nähtud õuealaks kus ja jagatud liiklusega alaks ning reaalne vajadus planeeritud teel 30 m kaitsevööndiks puudub. 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee kaitsevööndi ulatus on 30 m (Euroopa teedevõrgu maantee kaitsevööndi laius on 50 m, aga kuna tegu ei ole Euroopa teedevõrgu osa maanteega, siis kehtib antud alal 30 m kaitsevöönd) ning seda ei ole ette nähtud vähendada. Planeeritud sõidutee otstest pos 1 ja pos 12 juurest on tagatud jalakäijatele läbipääsud ning tee ühildumine olemasolevate metsaradadega. Planeeritud liiklusruumi aluseks on Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad. Parkimine on lahendatud oma kruntidel ja kõikidele üksikelamu kruntidele on tagatud kolm autokohta oma krundil. Planeeringu parkimiskohtade arv vastab Eesti Standard EVS 843:2016 normidele. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:  Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada, et 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna

maantee kaitsevööndis tegutsemisel tuleb eelnevalt taotleda teeomaniku nõusolek.  Mahasõidule tuleb koostada teeprojekt. Teeprojekti võib koostada teehoiutööde

tegevusluba omav projekteerija. Projekteerimise tehnilised nõuded väljastab Transpordiamet vastava taotluse esitamisel. Mahasõidu projekteerimine ja väljaehitamine on arendaja kohustus.

 Maantee maa-alale võrkude ehitusprojekti koostamiseks taotleda Transpordiametilt tehnilised tingimused ning ehitusprojekt kooskõlastada Transpordiametiga.

 Kõik riigitee alusel maaüksusel ning riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

 Ristumiskoha rajamiseks tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

 Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel, tuleb Transpordiamet kaasata menetlusse juhul, kui kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis.

 Ehitusprojekti koostamisel lähtuda EVS 843:2016 Linnatänavad või ehitusloa taotlemise hetkel kehtivast standard.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

12

4.3 KESKKONNAKAITSEALASED ETTEPANEKUD JA PLANEERINGU

ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD

4.3.1 Detailplaneeringu elluviimisega kaasnev mõju erinevatele keskkonnateguritele ja

detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad sotsiaalsed, majanduslikud, kultuurilised ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud.

Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad sotsiaalsed mõjud on positiivsed, sest alale on kavandatud 12 üksikelamu krunti valdavalt alal olevate vundamentide asukohtadesse ning ka juurdepääsutee on kavandatud alal oleva asfalttee asukohta ja seega on planeeritud ala kasutus käesoleva planeeringuga oluliselt mõistlikum, kui realiseerida alal kehtiva detailplaneeringu alusel ette nähtud palju suuremamahulisem elamu- ja sotsiaalhoonestus, millega on alale määratud ehitusõigus 35-le hoonele ehitisealuse pinnaga 15370 m2. Seega väheneb käesoleva detailplaneeringuga tunduvalt ka ala hoonestustihedus võrreldes alal kehtiva detailplaneeringuga ning seega on mõju positiivne. Analüüsides planeeringu majanduslikust aspektist st detailplaneeringu realiseerimisega tehtavaid kulutusi milleks on alale rajatavate hoonete tarbeks teede- ja kommunikatsioonide väljaehitamine, alal moodustatavate suurte haljasala kruntide ja transpordimaa kruntide tasuta vallale võõrandamine, saab lugeda majanduslikult põhjendatuks 12 üksikelamu krundi kavandamisega, mis võimaldab arendusega kaasnevad kulutused katta. Seega on tagatud nii arendaja huvi kui ka avalik huvi millega tagatakse siis praegu vanade vundamentidega eravalduses olevast territooriumist üle 5,8 ha suurune metsaala avalikuks kasutuseks. Alale olevate amortiseerunud hoonete likvideerimisega ja uushoonestuse rajamisel muutub piirkonda ka turvalisemaks ja seega kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivset mõju planeeringu realiseerimisel. Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse üle otsustamiseks on koostatud eelhinnang vastavalt KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud nõuetele ning arvestades Riin Kutsari poolt koostatud juhendmaterjali „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“. Koostatud eelhinnang on lisatud detailplaneeringu menetlusdokumentidesse. Eelhinnangu kokkuvõtte kohaselt ei avalda kavandatud tegevus olulist mõju, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara, kuid kavandatava tegevusega kaasneb keskkonna pöördumatu muutumine. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Planeeringuala põhjapoolsem ala on mägise reljeefiga ning väärtuslikuma kõrghaljastusega. Planeeritava ala lõunapoolsem ala on tasane. Käesolevaks ajaks on terve maa-ala kasutamata ja seega on lagunenud hoonete asemel uute eluhoonete rajamine õigustatud.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

13

Võrreldes praeguse seisuga muutub detailplaneeringu lahenduse elluviimisel kindlasti ala maakasutus efektiivsemaks, kuna praeguse kasutusest väljas oleval alal kasutatakse maad ja muid ressursse senisest otstarbekamalt. Paraneb ala arhitektuurne ilme. Samuti luuakse planeeringu realiseerimisega piirkonda uusi elukohti. Praegu alal olevad lagunenud hoonete asemel rajatakse uued üksikelamud ning väärtuslikuma kõrghaljastusega alast moodustatakse suur ühiskondliku maa krunt, mis on avalikus kasutuseks ja valla inimestele vabalt kasutatav. Uute hoonete rajamise tagajärjel müra- ja välisõhusaaste suurenemist ei ole ette näha. Mõningaid ebamugavusi (tolm, müra, vibratsioon, ehitusmaterjalide vedu, jne) lähialal on oodata eelkõige ajutiselt uue hoonestuse ja kommunikatsioonide rajamise ajal. Ehitamine toimub aga konkreetse projekti alusel ning tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse-, tuletõrje-, keskkonnakaitse- ja tervisekaitsenõuetest. Juhul kui edasistes projekteerimis- ja ehitusstaadiumites ning hoonete ekspluatatsioonil tagatakse kõikidest kehtivatest keskkonnakaitselistest nõuetest ja headest tavadest kinnipidamine, antud detailplaneeringu realiseerimisel ei halvene ümbruskonna keskkonnaseisund. 4.3.2 Haljastus ja heakord Planeeringualal kasvavast kõrghaljastusest moodustavad enamuse männid. Vähesemal määral on kuuski ja lehtpuid. Järgnevalt soovitused ja nõuded täiendavaks haljastuseks ning ehitusprojektide koostamiseks:  Kruntidel on lageraia keelatud. Väljaspool hoonestusala peab säilitama 70 % ulatuses

kõrghaljastust ning hoonestusala sees tuleb säilitada väärtuslikumad ja dekoratiivsemad puud. Seejuures võib läbi viia valik- ja hooldusraied ning rajada uut kõrghaljastust väheväärtusliku haljastuse asemele. Asendusistutuse peab tagama maaomanik vastavalt kehtivale korrale. Hoonestusala hiljem projekteerimistingimustega muuta ei saa, sest hoonestusalad on määratud väikesed ja sellise põhimõttega, et säilitada kõrghaljastust.

 Olemasoleva haljastuse säilitamiseks, hooldamiseks ja täiendamiseks juhinduda kehtivatest dokumentidest (EVS 939-3:2020 ja EVS 939-4:2020).

 Säilitada väärtuslikud (II klassi) puittaimed, võimalusel mitte kahjustada ka III väärtusklassi hinnatud puude seisundit või kasvukohatingimusi.

 Säilivatel puudel teha hoolduslõikust, jälgida, et puudel säiliks liigiomane võra. Vahtratel ajastada hoolduslõikused väljapoole varakevadist mahlajooksu aega. Puude kärpimised ja kujunduslõikused peab läbi viima kogemustega ja kutsetunnistusega arborist.

 Säilivate puude võrade all tuleb kaevetöödel ja mehhanismidega sõites võimalikult vältida puude maapinnalähedaste juurte kahjustamist. Soovitav on kasutada juurestiku kaitseks ajutistel sõiduteedel kas kilpe või rajada ajutised killustikteed.

 Võimalikult tuleb säilitada puude jämedamaid kui 25 mm läbimõõduga juuri, sest jämedamate juurte läbikaevamisel võivad puud muutuda tormihellaks ja nakkuda suure lõikehaava kaudu kergesti juuremädanikest. Kaevetööd säilitatavate puude juurte piirkonnas tuleb teostada võimalusel kombineeritult kopaga ja käsitsi labidaga, et võimalikult vähe vigastada juuri.

 Kaevetööde ajal tuleb vältida säilitatavate puude tüvede vigastamist, selleks tuleb lehtpuude tüved katta vähemalt 2 meetri kõrguste kaitselaudadega.

 Puuliikidest on sobivam harilik mänd, mis sobib hinnatud piirkonda. Põõsastest on soovituslik projekteeritud tuhkpuud, pukspuud, viirpuud.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

14

 Haljastus lahendada hoonete ehitusprojektide mahus. 4.3.3 Müra Müra taset reguleerib Atmosfääriõhu kaitse seadus ja Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Käesoleva detailplaneeringu alale ehitatavad eluhooned asetsevad Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna maanteest üle 150 m kaugusel ning seega ei ole ette näha liiklusmürast lähtuvaid negatiivseid mõjusid planeeritavatele hoonetele. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:  Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed,

ventilatsioon, generaator jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.

4.3.4 Jäätmekäitlus Harku valla haldusterritooriumil määrab jäätmehoolduse korra kohustuslikult kõikidele juriidilistele ning füüsilistele isikutele Harku valla jäätmehoolduseeskiri. Olmejäätmeid on ette nähtud koguda liikide kaupa sorteeritult eraldi mahutitesse. Olmejäätmete kogumise konteinerid on kavandatud oma krundile. 4.3.5 Soojavarustuse põhimõtted Kuna planeeringuala läheduses kaugküttevõrk puudub, siis lahendatakse soojavarustus elektri (soojuspump, päikesepaneelid vms) baasil. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:  Hoonete rajamisel järgida energiasäästupõhimõtet kasutades hoonete rajamisel

kvaliteetseid materjale ning ehituslahendusi, mis aitavad tagada hoonete väiksemat soojavajadust ja energiatarbimist.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

15

4.3.6 Radoon Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile asub planeeritud ala osaliselt kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega pinnasega (30 – 50 kBq/m³) alal.

Tingimused hoonete projekteerimiseks:  Hoonete projekteerimisel arvestada radooniohuga, tagada korralik ehituskvaliteet,

kasutada vähese poorsusega tihedat betooni või ehitusmaterjale hoonete vundamentide ehitamisel. Kasutada vundamentide katmisel bituumeni põhiseid isolatsioonimaterjale. Tagada hoonetes korrusel korralik ventilatsioon. Teostada omaniku järelevalvet, et oleks tagatud hea ehituskvaliteet.

 Hoonete projekteerimise ja ehitamisel lähtuda Eesti Standardist EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

4.3.7 Reostus Detailplaneeringuala reostusuuringu on koostanud Pinnaseuuringud OÜ ja selle terviktekst on lisatud Lisa 6 alla. 2024 a. tehtud ala pinnase niiskusrežiimi hindamise uuringu, töö nr: 2024-11-04 käigus tuvastati ühes puuraugus olfaktsiooni teel kerge naftasaaduste reostus. Seoses sellega oli käesoleva uuringu eesmärgiks määrata võimaliku reostuse suurus ja ulatus. Välitööd tehti objektil 12. mail 2025. aastal. Välitööd ja proovitamine – Alale tehti 4 puurauku. Üks kontrollpuurauk sinna, kust varasema uuringu käigus tuvastati naftasaaduste lõhn ning 3 puurauku selle ümber erinevates suunades. Proovid võeti pinnastest, kus oli olfaktsiooni teel tunda, et pinnases võib naftasaaduseid esineda. Kokku võeti pinnasest 2 proovi naftasaaduste sisalduse määramiseks. Laborianalüüs tehti Eesti Standardiameti akrediteerimistunnistust omavas OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Laboris EVS-EN ISO 16703 meetodi alusel. Naftasaaduste (süsivesinikud C10–C40, summa) sisaldus jäi mõlemas pinnaseproovis alla 20 mg/kg. Kehtestatud sihtarv* on 100 mg/kg. Piirarv** elutsoonis on 500 mg/kg ning piirarv tööstustsoonis 5000 mg/kg. Võetud proovide naftasaaduste sisaldus jääb kehtestatud sihtarvu alla ning seega on pinnase seisund hea. *Sihtarv - Sihtarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millega võrdse või väiksema väärtuse korral loetakse pinnase seisund heaks.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

16

**Piirarv - Piirarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millest suurema väärtuse korral loetakse pinnas saastunuks. 4.4 TULEOHUTUSNÕUDED Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Planeeritud ala välistulekustutusvee vajadus on 10 l/s kolme tunni jooksul, mis saadetakse planeeritud tuletõrjeveemahuti baasil. Juhul kui vee vajadus on suurem, tuleb see tagada omal kinnistul. Alale on planeeritud 3 kuivhüdranti mis asuvad pumpla kõrval, pos 4 kõrval ja pos 8 kõrval. Detailplaneeringu veevarustuse lahendus on kirjeldatud p. 5.1.2 veevarustuse osas ning tähistatud graafiliselt tehnovõrkude koondplaanil. Ehitusprojekti koostamiseks on määratud järgmised nõuded:  Arvestada SiM määrusele 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“  Tagada päästemeeskonna juurdepääsutee võimalused. Kustutustööde ja päästetööde

tegemiseks peab juurdepääsutee olema vähemalt 3,5 m laiune sõidutee. Umbtee puhul peab tee lõpus olema päästesõidukite ümberpööramise võimalus, mis arvestab päästesõidukite pöörderaadiusi (EVS 812-7).

 Projekteerimisel arvestada Eesti Standard EVS 812-7:2018 toodud nõuetega.  Projekteerimisel arvestada Eesti Standard EVS 812-6:2012+A1:2013 toodud nõuetega.  Hooned võib projekteerida TP-3 tulepüsivusklassile vastavaks.  Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs

ettenähtud päästevahenditega.  Ehitusprojekt kooskõlastada Päästeametiga. 4.5 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Kuritegevuse ennetamine on reguleeritud Eesti Standardis EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmise ettepanekud:  Planeeringuga kavandatud linnaehituslikud muudatused loovad lähiala sotsiaalse

keskkonna ja võrgustiku, mis loob iseenesest turvalisema keskkonna.  Rajooni valmimisel soovitatav rakendada naabrivalve kontseptsiooni.  Soovitav on projekteerida krundile välisvalgustus, sissepääsud hoonesse valgustada;  Ala heakorrastada. 4.6 PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA  Arendusega seotud riigitee ristmik tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused

(istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Enne teedevõrgu ehitamist ei ole

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

17

võimalik tagada arendusala hoonete ehitamiseks ohutut juurdepääsu. Vastavalt EhS § 8 peab ehitamine ja ehitamisega seonduv muu tegevus olema ohutu ega tohi põhjustada ohtu inimestele, varale ega keskkonnale.

 Katastriüksuse sihtotstarvete määramine vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele.

 Planeeringujärgsete servituutide seadmine.  Pärast servituutide seadmist võõrandatakse vallale tasuta transpordimaa ja üldkasutatava

maa krundid: pos 14 suurusega 40927 m2, pos 15 suurusega 17692 m2, pos 13 suurusega 10623 m2.

 Detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine detailplaneeringu realiseerimisest huvitatud isiku finantseerimisel. Tehnovõrgud ja –rajatised ehitatakse olemasolevatest liitumispunktidest kuni eraomandisse jääva krundi kavandatud liitumispunktideni.

 Pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringuga kavandatud krundi ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringuga kavandatud hoonete ehitusõiguse realiseerimist sellel maaüksusel. Kinnistu omanikul on kohustus mitte alustada või lubada kinnistul hoonete ehitustegevust seni, kuni kinnistuni on rajatud kinnistu suhtes kehtivale Detailplaneeringule vastavad tehnovõrgud ja rajatised ning neile on väljastatud kasutusload.

4.7 PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE

KAHJUDE HÜVITAJA Planeeringu elluviimisega kaasnevad võimalikud kahjud kolmandatele isikutele hüvitab krundi igakordne omanik. Selleks tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkruntide kasutamisvõimalusi (kaasa arvatud haljastust) ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt. 5 TEHNOVÕRGUD Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis tehnovõrkude valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Tehnovõrkude servituudi vajadusega alad on detailplaneeringu joonistel tähistatud ja detailplaneeringu põhijoonisel kruntide ehitusõiguse ning piirangute tabelis kirjeldatud. Järgnevateks projekteerimisstaadiumiteks tellida võrguvaldajatelt tehnilised tingimused ning kooskõlastada ehitusprojektid kõigi võrguvaldajatega.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

18

5.1 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 5.1.1 Üldosa Kruntide vee- ja kanalisatsioonivarustuse lahenduse aluseks on Osaühingu Strantum 22.03.2023 väljastatud tehnilised tingimused. Projekteerimisel on arvestatud järgmisi norme ja nõudeid:  Eesti Standard EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk;  Eesti Standard EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk;  Eesti Standard EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus;  Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad;  Siseministri määrus 18.02.2021 nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. Planeeritud kinnistute kaupa tarbimine majandus-joogivesi ja oleme reovesi: Pos nr ja sihtotstarve

Vee tarbimine m3/d Reovee ärajuhtimine m3/d

1 (üksikelamu) 0,3 0,3

2 (üksikelamu) 0,3 0,3

3 (üksikelamu) 0,3 0,3

4 (üksikelamu) 0,3 0,3

5 (üksikelamu) 0,3 0,3

6 (üksikelamu) 0,3 0,3

7 (üksikelamu) 0,3 0,3

8 (üksikelamu) 0,3 0,3

9 (üksikelamu) 0,3 0,3

10 (üksikelamu) 0,3 0,3

11 (üksikelamu) 0,3 0,3

12 (üksikelamu) 0,3 0,3

SUMMA: 3,6 m3/d, kokku 12 ühikut. 5.1.2 Veevarustus Planeeringuala veevarustuse allikaks on planeeritud puurkaev mis paikneb krundil pos 17.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

19

Puurkaevu sanitaarkaitsevööndiks on määratud 30 m. Puurkaevu kõrvale paigaldatakse veemahuti koos pumbaga ja kuivhüdrant. Täpne lahendus antakse ehitusprojektis. Planeeritud üksikelamute De32 mm veeühendused ja liitumispunktid on planeeritud pos 13 tänavamaale kuni 1 m kaugusele elamumaa krundi piirist. Igale krundile on tagatud veekogus Q = 0,3 m3/d. Planeeritud ala välistulekustutusvee vajadus on 10 l/s kolme tunni jooksul, mis saadetakse planeeritud tuletõrjeveemahuti baasil. Juhul kui vee vajadus on suurem, tuleb see tagada omal kinnistul. Alale on planeeritud 3 kuivhüdranti mis asuvad pumpla kõrval, pos 4 kõrval ja pos 8 kõrval. Planeeringuala majandus-joogivee vajadus ning veeühenduste läbimõõdud täpsustada ehitusprojekti staadiumis. Krundisisese veevarustuse välisvõrgu lahendus töötatakse välja ehitusprojekti staadiumis. Krundil pos 7 olnud puurkaev on käesolevaks ajaks tamponeeritud. 5.1.3 Kanalisatsioon Planeeringuala reovee kanalisatsiooni eelvooluks on Pundelepa kinnistul (19801:001:2949) Klooga mnt ja Luige tee ristmiku läheduses paiknev De315 isevoolse reoveetorustiku olemasolev kaev. Planeeringuala reoveekanalisatsioon on planeeritud juhtida surveliselt, arvestades ÜVK arengukava järgese Naage piirkonna reovee survetrassiga. Planeeritud reoveepumpla kujaga 10 m on kavandatud planeeringuala keskossa krundile pos 18 millele on tagatud juurdepääs pos 13 transpordimaa krundilt. Planeeritavate kruntide reovee ärajuhtimiseks pumplani on kavandatud isevoolne De160mm reoveetorustik. Planeeritud üksikelamute reoveeühendused ja liitumispunktid asuvad kavandatud tänavamaal pos 13, 1 m kaugusel väljapool elamukrundi piiri. Ühe krundi ärajuhitav reoveekogus on Q = 0,3 m3/d. Alal olemasolevad kasutusest väljajäävad kanalisatsioonitorud likvideeritakse. Planeeringuala reovee arvutusäravool, pumpla tehnilised näitajad ning reoveeühenduste läbimõõdud täpsustada ehitusprojekti staadiumis. Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine Detailplaneeringus on ette nähtud hoonete katustelt sademevee kokku kogumine kastmisvee otstarbel ning selle kasutamine kastmisveeks ning kogumist üle jääv vesi immutatakse pinnasesse enda kinnistu piires. Detailplaneeringuala pinnase niiskusrežiimi uuringu on koostanud Pinnaseuuringud OÜ geoloogiainsener (tase 8) R. Kübar ja selle terviktekst on lisatud Lisa 4 alla. Teostatud uuringust selgub, et planeeritud ala jääb mattunud ürgoru kohale Vääna jõe suudmealale. Ürgorg on täitunud mereliste liivade ja sügavamal jääjärveliste savidega.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

20

Pinnakatte paksuseks on ürgoru keskel mõõdetud kuni 150 m. Ürgoru nõlvadel pinnakatte paksuses vähenevad. Aluspõhjaks on Kambriumi ladestu Lontova kihistu savid ja Edicara ladestu liivakivid ja aleuroliitne savi. Maapinna reljeef langeb loode suunas, maapinna absoluutkõrgused uuringupunktides on 6,30 - 7,10 m vahemikus. Pinnasevee ehk põhjavee esimese veekihi tase ilmus uurimistööde ajal (27.11.24. a.) puuraukudes maapinnast 4,0...5,4 m sügavusel, absoluutkõrgusel 1,7...2,3 m. Mõõdetud veetase on lähedane aastasele keskmisele. Üleujutuse maksimaalseks absoluutkõrguseks on määratud 1,36 m ja selle veetase kinnistuni ei ulatu. Vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes on suhteliselt hea või väga hea. Nõuded sademevee kogumiseks ja vertikaalplaneerimiseks:  Vertikaalplaneerimise lahenduse koostamisel arvestada, et maapinna kõrgus peab olema

kooskõlas naaberaladega ning sademevesi ei tohi valguda naaberkruntidele.  Vertikaalplaneerimisega juhitakse sademevesi hoonetest eemale ning immutatakse

pinnasesse oma krundi piires.  Ette näha katustelt sademevee kogumine kogumismahutitesse, et seda saaks kasutada

kastmisveeks. 5.2 ELEKTRIVARUSTUS JA TÄNAVAVALGUSTUS Detailplaneeringu projekti elektrivarustuse osa lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ poolt 02.04.2024 välja antud tehnilised tingimused nr 470675. Elektrikoormuste tabel

Pos nr.

Nimetus Arvutuslik elektrikoormus planeeritud alajaama baasil, Pa/Ia (kW/A)

Planeeritud liitumine

1 Üksikelamu 25 /40

Liitumiskilp kinnistu piiril

2 Üksikelamu 25 /40

3 Üksikelamu 25 /40

4 Üksikelamu 25 /40

5 Üksikelamu 25 /40

6 Üksikelamu 25 /40

7 Üksikelamu 25 /40

8 Üksikelamu 25 /40

9 Üksikelamu 25 /40

10 Üksikelamu 25 /40

11 Üksikelamu 25 /40

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

21

12 Üksikelamu 25 /40

- Tänavavalgustus 20 /32

- Kanalisatsiooni pumpla 20 /32

- Puurkaevu pumpla 20 /32

Planeeritud ala tarbijad kokku (koos eriaegsusega)

360 /600

Detailplaneeringu ala tarbijate elektrivarustus on ette nähtud uue 10/0.4kV komplektalajaama baasil (10/0.4kV trafod kuni 2x1000kVA). Planeeritud alajaama 10kV elektrivarustus on ette nähtud maakaabelliiniga sisselõikega olemasolevasse keskpinge maakaablisse 15616. Kesk- ja madalpinge toitevõrgud ehitatakse kaabelliinidena. Planeeritud alajaamani peab olema tagatud vaba juurdepääs, sh ka raske veo- ja tõstetehnikaga tagamaks võimalust teostada alajaama seadmete hooldustöid ning vajadusel ka seadmete vahetust. Käesolev lahendus on põhimõtteline. Konkreetsete objektide elektrivarustuse ehitusprojekti koostamine (ka 10/0.4 kV alajaama projekteerimine) toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Vastavalt tehnilistele tingimustele kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks tuleb pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Välisvalgustus Detailplaneeringu alas oleva tee äärde on ettenähtud uus tänavavalgustuse koridor. Tänavavalgustuse planeerimisel on lähtutud EVS 843:2016 Linnatänavad nõuetest. Käesolev lahendus on põhimõtteline. Tänavavalgustuse mastide täpsed asukohad määratakse ehitusprojektis. Konkreetsete objekti tänavavalgustuse projekti koostamine toimub võrguvaldajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Ehitusprojekti koostamiseks on määratud järgmised nõuded:  Enne tänavavalgustuse projekteerimist taotleda Harku Vallavalitsuselt tänavavalgustuse

tehnilised tingimused. 5.3 SIDEVARUSTUS Detailplaneeringu sidevarustuse planeerimisel on aluseks võetud Telia Eesti AS telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 38823960, 25.04.2024. Planeeritud hoonete sidekanalisatsioon/multitorustiku põhitrass on ette nähtud ehitada lähtuvana sidekaevust VVI-001. Detailplaneeringu ala piires ehitatakse sidekanalisatsioon plasttorudest 100mm läbimõõduga, igale kinnistule on ette nähtud individuaalne sidekanalisatsiooni sisestus. Sidekanalisatsiooni hargnemistel kasutatakse r/b sidekaevusid.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

22

Kaablitorude normide kohane paigaldussügavus sõidutee all on minimaalselt 1.0m, väljaspool sõiduteed 0.7m maapinnast. Ehitustööde teostamise käigus tuleb tagada olemasolevate Telia Eesti AS sideehitiste säilivus. Sidekaablite maht ja sidekaablite paigaldamine juurdepääsuvõrgu osas lahendatakse ehitusprojekti mahus. Sidevarustuse ehitusprojekti koostamine toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Telia siderajatistega ühendamine on lubatud teostada ainult sidetööde litsentsi omaval firmal ja Telia poolt väljastatud tööloa alusel. Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda järgmistest dokumentidest:

 Majandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016.a. määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“;

 Telia dokument „Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele uurimistöödele“;  Telia dokument „Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine. v4.“;  Telia dokument „Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning

ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis“. 5.4 SOOJUSVARUSTUS Planeeritud hoonete soojusvarustus täpsustub ehitusprojekti staadiumis ning lahendatakse elektri baasil. Soojusvarustuses tuleb eelistada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi ning soodustada taastuvenergia kasutamist. Selleks võib kasutada soojusvarustuse lahendamisel ka päikesepaneele või maakütte pinnasekollektorid. Üheks levinumaks praktikaks soojusvarustuse lahendamisel on maasoojuspuuraukude kasutamine. Eelistatud oleks soojuspuuraukude rajamine, sest soojuspuuraugu eeliseks on suurem kasutegur, need on vastupidavamad, saab paigaldada kruntidele nii, et ei kahjustata haljastust. Kuna maapinna all on temperatuur talvel kõrgem kui õhutemperatuur või temperatuur maapinnast 1 m sügavusel, siis on tagatud ka parim soojuspumba kasutegur. Enamasti kasutatakse suletud süsteemiga soojuspuurauke. Puurimissügavus otsustatakse peamiselt soojuskoormuse järgi mis määratakse ehitusprojektis. Soojuspumpade välisosad on lubatud paigaldada maapinnale, fassaadi lähedusse või katusele. Soojuspumba paigaldamisel maapinnale või fassaadi lähedusse peab soojuspumba välisosa olema varjestatud nii, et see ei ole visuaalselt domineeriv ning on kooskõlas hoone arhitektuuriga. Soojuspumpade välisosade värvitoon peab ühtima selle asukohast lähtuva varjestuse, fassaadi või katuse värvitooniga. Maasoojuspuuraukusid võib kavandada ainult hoonestusalale, et mitte kahjustada kõrghaljastust. Päikesepaneelide paigaldamine on lubatud ainult hoone konstruktsiooni osana. Päikesepaneele ei ole lubatud paigaldada maapinnale, sh ei ole lubatud päikesepaneele paigaldada piirdeaiana.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

23

5.5 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS TEHNOVÕRKUDE OSAS Ventilatsiooni- ja jahutusseadmed:  Ventilatsiooni- ja jahutusseadmeid on lubatud paigaldada hoone katusele. Ventilatsiooni-

ja jahutusseadmed peavad olema varjestatud nii, et need ei ole visuaalselt domineerivad ja on kooskõlas hoone arhitektuuriga. Ventilatsiooni- ja jahutusseadmete värvitoon peab ühtima katuse ja varjestuse värvitooniga.

Sidevarustus:  Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada

sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS § 70 ja § 78 nõuetele.  Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest,

MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest.

 Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks. Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist.

Elektrivarustus:  Vastavalt täpsustatud koormustele tellida tööjooniste teostamiseks uued tehnilised

tingimused Elektrilevi OÜlt.  Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga.  Isikliku kasutusõiguse küsimused lahendada tööprojekti koostamise käigus. Veevarustus ja kanalisatsioon:  Vastavalt täpsustatud koormustele tellida tööjooniste teostamiseks uued tehnilised

tingimused.  Järgnevate projekteerimisstaadiumite (hoonete vk- ehitusprojektide) koostamiseks

taotleda Osaühing Strantum tehnilised tingimused.  DP ala planeeritud reoveesüsteem on võimalik rajada peale reoveesüsteemi eesvoolu

(Naage – Vääna-Jõesuu reovee survetorustik) rajamist. Eesvoolu rajamiseks vajalikud tegevused ja/või sellega kaasnevad kulud täpsustatakse järgmises etapis peale DP kehtestamist ÜVK laiendamise Tehniliste Tingimustega ja DP ala ÜVK liitumislepinguga.

 Detailplaneeringu alale kohalduvad ÜVK arendus- ja liitumistasud, mis täpsustatakse ÜVK liitumislepingus.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

V Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

Jrk nr

Kooskõlastav organisatsioon

Kooskõlastuse nr ja kuupäev

Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse originaali asukoht

Märkus

1 2 3 4 5 6 1 Telia Eesti AS 12.08.2024

Nr 39081638 Projekt kooskõlastatakse märkustega: Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS § 70 ja § 78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale- maaomanikule/juhendid Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks. Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Allkirjastatud digitaalselt /Dmitri Kirsanov/ volitatud esindaja

Kiri (saadud digitaalselt) Seletuskiri Joonised DP-4 ja DP-5

Tingimused on lisatud seletuskirja punkti 5.5.

2 Elektrilevi OÜ 14.08.2024 Nr 6332291313

Kooskõlastatud tingimustel:  Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Allkirjastatud digitaalselt /Marge Kasenurm/ volitatud esindaja

Kiri (saadud digitaalselt) Seletuskiri Joonised DP-3 ja DP-4

Tingimused on lisatud seletuskirja punkti 5.5.

3 Osaühingu Strantum 24.04.2025 OÜ Strantum kooskõlastab esitatud Detailplaneeringu järgmiste märkustega:

Kiri Tingimused on lisatud seletuskirja

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

1. DP ala planeeritud reoveesüsteem on võimalik rajada peale reoveesüsteemi eesvoolu (Naage – Vääna-Jõesuu reovee survetorustik) rajamist. Eesvoolu rajamiseks vajalikud tegevused ja/või sellega kaasnevad kulud täpsustatakse järgmises etapis peale DP kehtestamist ÜVK laiendamise Tehniliste Tingimustega ja DP ala ÜVK liitumislepinguga. Detailplaneeringu alale kohalduvad ÜVK arendus- ja liitumistasud, mis täpsustatakse ÜVK liitumislepingus. Kooskõlastus kehtib üks aasta või kuni DP lahenduses kavandatud ÜVK ja sademeveelahenduse muutmiseni. Toomas Tutt Omanikujärelevalve spetsialist Osaühing Strantum

punkti 5.5.

4 Kinnistu omaniku kooskõlastus aktsiaselts VALLIKRAAVI KINNISVARA

10.06.2025 Digiallkirjastatud põhijoonis. Indrek Rentel

Digidok

5 Riigimetsa Majandamise Keskus

29.09.2025 nr 3- 1.1/2024/3298

Olete oma 25.09.2025 kirjaga RMKle esitanud kooskõlastamiseks Vääna-Jõesuu külas Vääna- Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu. Planeeringualasse on juurdepääsutee osas kaasatud ka riigile kuuluv kinnistu Männiääre (19801:001:3982), millise riigivara volitatud asutus on RMK. Juurdepääsutee kasutusõigus on kavandatud lahendada

Digidok

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

servituudiga. RMK kooskõlastab detailplaneeringu tingimusel, et kavandatava juurdepääsutee ehitusprojekt kooskõlastatakse RMKga täiendavalt. Juhime tähelepanu, et planeeringu seletuskirja punktis 4.3.3. toodud lause Käesoleva detailplaneeringu alale ehitatavad eluhooned asetsevad Tallinn- Rannamõisa-Kloogaranna maanteest üle 150 m kaugusel, maantee ja planeeritud elamute vahelisel ala kasvab mets ning seega ei ole ette näha liiklusmürast lähtuvaid negatiivseid mõjusid planeeritavatele hoonetele on eksitav. Selgitame, et antud piirkonnas on tegu vana, laasunud tüvedega hõreda männikuga, mille müra summutav mõju on marginaalne. Antud piirkonna kasvukohtadele omase männi heli summutava ja vaadet varjava mõju maksimum avaldub noore ja keskealise metsa arenguetapis. Selle saavutamiseks on aga vajalik tegeleda antud piirkonna metsade järjepideva uuendamisega. Jürgen Kusmin RMK Kinnisvaraosakond Planeeringute spetsialist

P.4.3.3 lause sõnastus muudetud.

6 Maa- ja Ruumiamet 22.10.2025 nr 6- 3/25/14819-2

Vt. tervikkiri. Võttes aluseks PlanS § 142 lõike 4 ja arvestades Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ sätestatut, ei pea MaRu vajalikuks detailplaneeringule määrata täiendavaid koostöötegijaid ega kaasatavaid.

Digidok Seletuskirja p. 4.1.1 täpsustatud, et elamumaa planeeritakse kompaktse asustuse põhimõttel.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Tõnis Arjus teenistuse direktor (riigiarhitekt) Strateegilise ruumiplaneerimise teenistus

7 Päästeamet 23.10.2025 nr 7.2-3.1/5961-1

Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse detailplaneeringus käsitletud välistulekustutusvee vajadus on 10 l/s kolme tunni jooksul. Juhul kui vee vajadus on suurem, tuleb see tagada omal kinnistul. Kirill Nimtšuk Ohutusjärelevalve büroo inspektor Põhja päästekeskus

Digidok Vastav täiendus lisatud p. 4.4 alla (teine lõik).

8 Transpordiamet 05.11.2025 nr 7.2-2/25/2000-4

Vt. tervikkiri. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) jätame planeeringu kooskõlastamata järgmistel põhjustel. Planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomiseks vajab täpsustamist (PlanS §126 lg 1 punkt 7) planeeringu liikluskorralduse põhimõtted järgnevalt. 1. Planeeringuala juurdepääs riigitee 11390 km 20,22 on amortiseerunud. Palume täiendada planeeringu seletuskirjas toodud elluviimise kava, et arendusega seotud riigitee ristmik tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Enne teedevõrgu ehitamist ei ole võimalik tagada arendusala hoonete ehitamiseks ohutut juurdepääsu. Vastavalt EhS § 8 peab ehitamine ja ehitamisega seonduv muu tegevus olema

Digidok 1. Vastav tingimus on lisatud seletuskirja p. 4.6 DP elluviimise kava esimeseks punktiks.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

ohutu ega tohi põhjustada ohtu inimestele, varale ega keskkonnale. 2. Planeeringuala juurdepääs riigitee 11390 km 20,22 on amortiseerunud. Palume täiendada planeeringu seletuskirjas toodud elluviimise kava, et arendusega seotud riigitee ristmik tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Enne teedevõrgu ehitamist ei ole võimalik tagada arendusala hoonete ehitamiseks ohutut juurdepääsu. Vastavalt EhS § 8 peab ehitamine ja ehitamisega seonduv muu tegevus olema ohutu ega tohi põhjustada ohtu inimestele, varale ega keskkonnale. 3. Juhime tähelepanu, et koostamisel olevas Harku valla teede teemaplaneeringuga on riigitee 11390 äärde kavandatud kergliiklustee. Palume teha koostööd kohaliku omavalitsusega ja võimalusel määrata perspektiivse kergliiklustee asukoht eraldatud sõiduteest ohutusribaga, mille minimaalse laiuse valikul lähtuda kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ lisa 1 tabelist 41. Palume planeeringut täiendada ja esitada Transpordiametile kooskõlastamiseks. Krista Einama peaspetsialist

2. Joonistel (põhijoonis ja kontaktvööndi joonis) on täiendavalt tähistatud olemasolevad kõnniteed planeeringu alalt bussipeatusesse. Need olemasolevad teed on kajastatud ka MaRu kaardirakenduses. 3. Haru Valla üldplaneeringujärgne kergliiklustee on kajastatud eraldi tingmärgiga põhijoonisel ja kontaktvööndi joonisel.

K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 22130 Harku vald, Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneering

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Projektijuht Jüri Mirme

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Laine Vain

Harku Vallavalitsus

[email protected]

Kallaste tn 12

76901, Harju maakond, Harku vald,

Tabasalu alevik

Teie 03.11.2025 nr 12-1/269-30

Meie 05.11.2025 nr 7.2-2/25/2000-4

Harku vald Vääna-Jõesuu küla Vääna-Jõesuu

puhkehoonete kompleksi maaüksuse

detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Harku vald Vääna-Jõesuu küla Vääna-Jõesuu

puhkehoonete kompleksi maaüksuse detailplaneeringule (katastritunnus 19801:011:0523,

edaspidi planeering). Planeeringuga soovitakse luua eeldused elamuala ja seotud taristu

rajamiseks. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev. Planeeringuala paikneb väljapool riigitee

kaitsevööndit, juurdepääs alale on riigitee 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee

ristumiskohast km 20,22.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) jätame planeeringu

kooskõlastamata järgmistel põhjustel.

Planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomiseks vajab täpsustamist (PlanS §126 lg 1 punkt

7) planeeringu liikluskorralduse põhimõtted järgnevalt.

1. Planeeringuala juurdepääs riigitee 11390 km 20,22 on amortiseerunud. Palume täiendada

planeeringu seletuskirjas toodud elluviimise kava, et arendusega seotud riigitee ristmik tuleb

rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

Enne teedevõrgu ehitamist ei ole võimalik tagada arendusala hoonete ehitamiseks ohutut

juurdepääsu. Vastavalt EhS § 8 peab ehitamine ja ehitamisega seonduv muu tegevus olema

ohutu ega tohi põhjustada ohtu inimestele, varale ega keskkonnale.

2. Täpsustamist vajab kavandatava elamuala jalakäijate ohutu liikuvuse tagamine ja ühendamine

kergliiklusteede võrguga (sh tõmbepunktidega) – bussipeatustega. Elamuala kavandamisel

tuleb arvestada Vabariigi Valitsuse 07.07.2025 määruse nr 52 „Nõuded statsionaarse õppega

üldhariduskooli õppekeskkonnale, terviseriskide ohjamisele ja riskitegurite vähendamisele

õppekeskkonnas ning õppe ja kasvatuse korraldamisele“ § 4. Õpilase ohutu kooli ja tagasi

jõudmise korraldamine .

3. Juhime tähelepanu, et koostamisel olevas Harku valla teede teemaplaneeringuga on riigitee

11390 äärde kavandatud kergliiklustee. Palume teha koostööd kohaliku omavalitsusega ja

võimalusel määrata perspektiivse kergliiklustee asukoht eraldatud sõiduteest ohutusribaga,

mille minimaalse laiuse valikul lähtuda kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

2 (2)

projekteerimise normid“ lisa 1 tabelist 41.

Palume planeeringut täiendada ja esitada Transpordiametile kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Krista Einama

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Rita Źereen

5120275, [email protected]