Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saaremaa Vallavalitsus

[email protected]

Tallinna tn 10

93819, Kuressaare, Saare maakond

Teie 31.07.2026 nr 5-2/3733-1

Meie 17.08.2026 nr 7.2-2/26/20378-4

Teeääre kinnistu detailplaneeringu

kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Saia külas Teeääre kinnistu detailplaneeringule

(katastritunnus 34801:002:0336, edaspidi planeering).

Planeeringuga eesmärgiks on ehitusõiguse määramine tootmis-, tööstus- ja laohoonete

ehitamiseks.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega ehitiste projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3

alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: Teeaare_dp_31.07.2026.asice

58581095, [email protected]

90

120

150

180

210

240

270

300

330

0

30

60

W E

S

N

80

70

50

4O

20

10 350

320

310

290

280

260

250

230

220

200

190 170

160

140

130

110

100

340

PROJEKT BÜROO

Reg.kood 11217547

Rohu 5, Kuressaare

Tel +372 4545491

DP Projektbüroo OÜ

EEP000710, 26.04.2006

Joonise nimetus

Mõõt

DP3 3 Töö nr Joonis Jooniseid

04-26-DP

Töö nimetus ja aadress

Saaremaa vald, Saia küla, Teeääre

Huvitatud isik

1:500 Staadium

eskiis

Teeääre detailplaneering

OÜ Hensar

Põhijoonis tehnovõrkudega Koostajad: Alar Oll

Kuupäev: 31.07.2026

Janika Jürgenson

Märkused: 1) Geodeetilise alusplaani on koostatud DP Projektbüroo OÜ 04.03.2026.a, töö nr 05-26-G. 2) Koordinaadid L-Est `97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis. 3) Detailplaneeringu seletuskiri kuulub lahutamatu lisana joonise juurde. 4) Planeeritavate tehnovõrkude asukohad täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus. Detailplaneeringus on esitatud põhimõtteline lahendus.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja Saaremaa Vallavalitsus

1

0

3

0

1

0

5

0

, 0

0

1

0

,

0

0

5

,

0

0

KRUNTIDE EHITUSÕIGUS

po s n

r.

kr un

di a

ad re

ss v

õi aa

dr es

si e

tte pa

ne k

kr un

di p

la ne

er itu

d su

ur us

( m ²)

ho on

et e

su ur

im eh

iti se

al un

e pi

nd (m

²)

lu ba

tu d

ho on

et e

ko rr

us el

is us

ho on

et e

su ur

im k

õr gu

s m

aa pi

nn as

t ( m

)

ho on

et e

su ur

im lu

ba tu

d ar

v

kr un

di k

as ut

am is

e si

ht ot

st ar

ve ja

o sa

ka al

tu le

pü si

vu s

ki ts

en du

se d

1 Teeääre 7429 2000 2 8,9 2 TT 70 %, ÄV 30 % TP3 1. Madalpingekaabli kaitsevöönd 1 m kaabli teljest 2. Riigitee kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja servast 3. Puurkaevu hoolduslala 4. Kanalisatsioonirajatiste kaitsevöönd

2 Teeääre 19027 - - - - MP 100 % - 1. Riigitee kaitsevöönd 30 m äärmise sõiduraja servast 2. Kanalisatsioonirajatiste kaitsevöönd 3. Servituudi seadmise vajadus- juurdepääsutee

PLANEERINGUALA ANDMED Katastriüksuse

nimetus Katastritunnus Huvitatud isik Allkiri Kuupäev

Teeääre 34801:002:0336 Hensar OÜ

5

0

, 0

0

MP 100 %

19027 m²

2

- -

-

- -

-

1

0

0

1

0

0

1

5

8 , 5 1

8

9

,

9

0

4

4

4

,

6

4 , 5

3

1

,

5

9

5

,

0

0

1

3

,

3

4

9

,

7

5

1

1

,

1

7

1

1

1

220008,9 2 7429 m

2

MAX HOONEALUNE PIND

KRUNDI PIND HOONE MAX KÕRGUS MAAPINNAST

HOONETE ARV KRUNDIL

KRUNDI EHITUSÕIGUS

22000 HOONE MAX KORRUSELISUS

SIHTOTSTARVE 1

POS NR

8,9 2

TT 70%, ÄV 30%

7492 m

2

TT 70%, ÄV 30%

Tingmärgid

Väljavõte Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse X-GIS põhikaardist (aprill 2026)

Teeääre detailplaneeringu planeeringuala

PROJEKT BÜROO

Koostajad: Alar Oll

Reg.kood 11217547

Rohu 5, Kuressaare

Tel. +372 4545491

DP Projektbüroo OÜ

Kuupäev: 26.05.2026

Asendiskeem

Mõõtkava

1:10000

EEP000710, 26.04.2006

Janika Jürgenson

Planeeringu koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus

Töö nimetus ja aadress

Joonise nimetus

Töö nr

04-26-DP

Staadium

eskiis

Joonis

DP1

Jooniseid

3

Teeääre detailplaneering

Saia küla, Saaremaa vald, Saare maakond

Teeääre katastriüksus

Detailplaneeringu koostamise huvitatud isik: Hensar OÜ

90

120

150

180

210

240

270

300

330

0

30

60

W E

S

N

80

70

50

4O

20

10 350

320

310

290

280

260

250

230

220

200

190 170

160

140

130

110

100

340

PROJEKT BÜROO

Reg.kood 11217547

Rohu 5, Kuressaare

Tel +372 4545491

DP Projektbüroo OÜ

EEP000710, 26.04.2006

Joonise nimetus

Mõõt

DP2 3 Töö nr Joonis Jooniseid

04-26-DP

Töö nimetus ja aadress

Saaremaa vald, Saia küla, Teeääre

Huvitatud isik

1:500 Staadium

eskiis

Teeääre detailplaneering

OÜ Hensar

Tugijoonis Koostajad: Alar Oll

Kuupäev: 13.04.2026

Janika Jürgenson

Märkused: 1) Geodeetilise alusplaani on koostatud DP Projektbüroo OÜ 04.03.2026.a, töö nr 05-26-G. 2) Koordinaadid L-Est `97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis. 3) Detailplaneeringu seletuskiri kuulub lahutamatu lisana joonise juurde. 4) Planeeritavate tehnovõrkude asukohad täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus. Detailplaneeringus on esitatud põhimõtteline lahendus.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja Saaremaa Vallavalitsus

1

0

3

0

PLANEERINGUALA ANDMED Katastriüksuse

nimetus Katastritunnus Huvitatud isik Allkiri Kuupäev

Teeääre 34801:002:0336 Hensar OÜ

Osaühing DP Projektbüroo

Reg.kood 11217547

EEP000710 (26.04.2006)

Planeeringu koostamise korraldaja: Saaremaa Vallavalitsus

Tallinna tn 10 Kuressaare

Saaremaa vald 93819

Huvitatud isik: Hensar OÜ

Raudtee tn 37, Kuressaare linn, Saare maakond 93811

Planeerija: DP Projektbüroo OÜ

Rohu tn 5, Kuressaare linn, Saare maakond 93819

SAARE MAAKOND, SAAREMAA VALD, SAIA KÜLA, TEEÄÄRE

Kat.tunnus 34801:002:0336

Teeääre detailplaneering TÖÖ NR 04-26-DP

Algatatud 25.11.2025.a Saaremaa Vallavalitsuse korraldusega nr 2-3/1113

Koostajad: Alar Oll

Janika Jürgenson

TT diplom MB 007012,

arhitektuurimagistri kraad

Versiooni kuupäev: 31.07.2026

KURESSAARE 2026

Osaühing DP Projektbüroo e-post: [email protected]

Rohu 5 Kuressaare 93819 tel:+3724545491

Osaühing DP Projektbüroo 04-26-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Saia küla, Teeääre detailplaneering 2

SISUKORD

I Seletuskiri

1. Detailplaneeringu koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud uuringud ................... 3 1.1. Detailplaneeringu koostamise alused ............................................................................................ 3 1.2. Detailplaneeringu lähtedokumendid ............................................................................................. 3 1.3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ......................................................................................... 4

2. Planeeritava maa-ala asukoht ja olemasoleva ruumi kirjeldus .............................................. 4 2.1. Maa-ala asukoht ........................................................................................................................... 4 2.2. Olemasoleva ruumi kirjeldus ........................................................................................................ 5 2.3. Olemasoleva katastriüksuse struktuuri, omandi ja kehtivate kitsenduste kirjeldus ...................... 5

2.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning ruumilise arengu eesmärgid .................................5

2.5 Planeeringu vastavus Saare maakonnaplaneeringule 2030+ ........................................................6

2.6. Detailplaneeringu vastavus üldplaneeringule ................................................................................ 6

3. Planeeringuga kavandatu ........................................................................................................... 8 3.1. Planeeritaval alal kruntide moodustamine .................................................................................... 8 3.2. Projekteerimispõhimõtted ja ehitusõigus ...................................................................................... 9 3.3. Liikluskorraldus, krundile pääs ja parkimine ................................................................................ 9 3.4. Tuleohutusnõuded ....................................................................................................................... 11

3.5. Piirded, haljastus ja heakord........................................................................................................11

3.6. Vertikaalplaneerimine.................................................................................................................12

3.7. Keskkonnakaitselised tingimused ............................................................................................... 12

4. Tehnovõrkude lahendus ............................................................................................................ 13 4.1. Elektrivarustus ............................................................................................................................. 13 4.2. Sidevarustus ................................................................................................................................ 13 4.3. Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademeveekanalisatsioon ................................................ 14 4.4. Soojavarustus .............................................................................................................................. 15

5. Servituudid ja isiklikud kasutusõigused .................................................................................. 15

6. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. ......................................................... 16

7. Planeeringu elluviimine ............................................................................................................. 16

8. Kruntide ehitusõigus .................................................................................................................17

II Joonised

DP1 Asendiskeem M 1:10000

DP2 Tugijoonis M 1:500

DP3 Põhijoonis tehnovõrkudega M 1:500

III Lisad

Ruumiline illustratsioon

Osaühing DP Projektbüroo 04-26-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Saia küla, Teeääre detailplaneering 3

1. Detailplaneeringu koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud

uuringud

1.1. Detailplaneeringu koostamise alused

- Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3);

- Detailplaneeringu algatamise taotlus (06.10.2025);

- Saaremaa Vallavalitsuse 25.11.2025. a korraldus nr 2-3/1113, Saia külas Teeääre

detailplaneeringu algatamine koos lisadega

1.2. Detailplaneeringu lähtedokumendid

- Geodeetiline alusplaan: DP Projektbüroo OÜ töö nr 05-26-G;

- Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1);

- Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87);

- Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258);

- Veeseadus (RT I, 22.02.2019, 1);

- Maakatastriseadus (RT I 1994, 74, 1324);

- Maakorraldusseadus (RT I 1995, 14, 169);

- Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590);

- Seadme ohutuse seadus (RT I, 23.03.2015,4);

- Kaarma valla üldplaneering, kehtestatud Kaarma Vallavolikogu 7. juuli 2010. a määrusega

nr 9;

- Saare maakonnaplaneering 2030+;

- Saaremaa Vallavolikogu 26.08.2022 määrus nr 26 “Saaremaa valla

jäätmehoolduseeskiri”;

- Saare maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“;

- Siseministri 01.03.2021 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

- Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele

vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”;

- Saaremaa Vallavalitsuse 04.06.2019 määrus nr 9 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri

Saaremaa vallas“;

- Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 14 „Detailplaneeringu algatamise

taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“;

- Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“;

- Transpordiamet 02.12.2025 nr 7.2-2/25/20378-2, „Seisukohtade väljastamine Teeääre

kinnistu detailplaneeringu koostamiseks“;

- Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 514805, 23.04.2026;

- Muud kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja eesti Standardid (EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine“ jne.

Osaühing DP Projektbüroo 04-26-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Saia küla, Teeääre detailplaneering 4

1.3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on ehitusõiguse määramine tootmis-, tööstus- ja

laohoonete ehitamiseks. Planeeringuala ligikaudne suurus on 2,6 ha.

2. Planeeritava maa-ala asukoht ja olemasoleva ruumi kirjeldus

2.1. Maa-ala asukoht

Joonis 1. Planeeringuala asendiskeem (Alus: Maa- ja Ruumiameti X-Gis kaardiserver)

Planeeringuala asub Saia küla keskosas Kuressaare-Võhma-Panga tee vahetus läheduses. Aste

alevik jääb planeeringualast ca 1,5 km kaugusele. Kuressaare linn jääb planeeringualast ca 7,5 km

kaugusele.

Teeääre katastriüksus (kat.tunnus 34801:002:0336) pindalaga 26456 m 2 ja sihtotstarbega

maatulundusmaa 100% piirneb hoonestatud tootmismaa sihtotstarbega Lao (katastritunnus

34801:002:0719) ja Toodangu (katastritunnus 34801:002:0720) katastriüksustega, hoonestatud

maatulundusmaa sihtotstarbega Välja (katastritunnus 4801:002:0577) ja Tootmise (katastritunnus

34801:002:0730) katastriüksustega, transpordimaa sihtotstarbega 86 Kuressaare- Võhma-Panga tee

katastriüksusega (katastritunnus 34801:002:0583) ning hoonestamata maatulundusmaa

sihtotstarbega Tonni (katastritunnus 34801:002:0729) ja Aasa (katastritunnus 34801:002:0677)

katastriüksustega.

Osaühing DP Projektbüroo 04-26-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Saia küla, Teeääre detailplaneering 5

2.2. Olemasoleva ruumi kirjeldus

Kõlvikuliselt koosseisult on planeeringuala 25698 m 2 haritav maa, 184 m

2 metsamaa, 526 m

2 muu

maa ja 48 m 2 looduslik rohumaa. Planeeringuala on hoonestamata, kehtiv detailplaneering puudub

ja EHR andmetel ehitised ning rajatised puuduvad. Planeeringuala läänepoolsele osale on

registreeritud asjaõigusega seotud mõjuala hoonestusõiguse seadmiseks. Olemasoleva põllumaa

osas on eemaldatud kasvupinnas ca 5000 m 2 suuruse ala ulatuses ja ala ümber on osaliselt kuhjatud

vallid. Haritava maana on kasutuses ca 1,8 ha. Planeeringualale on juurdepääs tagatud avalikult

Kuressaare-Võhma-Panga teelt.

2.3. Olemasoleva katastriüksuse struktuuri, omandi ja kehtivate kitsenduste kirjeldus

Aadress Omandivorm Pindala Sihtotstarve Kat.tunnus Kinnistu nr

Teeääre Eraomand 26456 m² Maatulundusmaa

100%

34801:002:0336 2375734

Tabel 1. Andmed planeeritava katastriüksuse kohta

Planeeringualal ei asu vääriselupaiku, Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitsealuseid

loodusobjekte, samuti puuduvad muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised.

Planeeringualal asub osaliselt 86 Kuressaare-Võhma-Panga tee teekaitsevööndis 30 m äärmise

sõiduraja servast.

2.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning ruumilise arengu eesmärgid

Planeeringuala piirneb põhja poolt olemasolevate tootmishoonetega hoonestatud tootmismaa

sihtotstarbega katastriüksustega. Planeeritud hoonestus on kavandatud olemasolevate

tootmishoonete vahetusse lähedusse moodustades visuaalselt ühtse terviku, mistõttu on põhjendatud

tootmisala laiendamine põllumaale. Enamus Teeääre katastriüksusest jääb kasutusse põllumaana.

Ruumilise arengu mõistes jääb planeeringuala koos olemaolevate tootmishoonetega kompaktseks

tootmisüksuseks, mida ümbritsevad valdavalt haritavad maad. Planeeritava tootmistegevuse

logistikat ja transpordiühendusi arvestades asub planeeringuala tootmiseks sobivas kohas.

Positiivsed aspektid on Kuressaare linna lähedus ja olemasolev riigiteede võrgustik. Lähim elamu

asub planeeritavast hoonestusalast ca 200 m kaugusel loode suunas Välja katastriüksusel

(34801:002:0577). Planeeringualast ca 110 m kirde suunas jääb Saia kalmistu kinnismälestise

kaitsevöönd, kalmistu maa-ala jääb ca 180 m kaugusele. Saia kalmistu ja planeeringuala vahele jääb

kõrghaljastus, millest tulenevalt võimalikud häiringud tootmisalalt kalmistule ei kandu. Visuaalsete

häiringute leevendamiseks avalikult kasutatavalt Kuressaare-Võhma-Panga teelt, võimalike

mürahäiringute leevendamiseks ja tuulte tõkestamiseks planeeritakse hoonestusala lääne- ja

lõunapoolsele küljele kõrghaljastatud haljastusvöönd.

Planeerimislahenduse koostamisel on arvestatud järgmiste avalikust ruumist tulenevate

seisukohtadega:

Osaühing DP Projektbüroo 04-26-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Saia küla, Teeääre detailplaneering 6

• Planeeringuga kavandatakse tootmis- ja äritegevust, millega ei kaasne negatiivset mõju (müra,

häiringud, õhusaaste) väljapoole planeeringuala piire. Mõjud põhja poole jäävatele elamualadele on

minimaalsed.

• Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust

(tootmisehitiste püstitamine, tootmistegevus, äritegevus) ka oluline strateegiline mõju maakondliku

või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.

• Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad positiivsed majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud.

Tootmis- ja äritegevusega elavdatakse piirkonna ettevõtlust ja võimaldatakse töökohtade teket.

Saaremaa vald soovib arengukava 2025-2035 elluviimisega parandada saarlaste elukvaliteeti ning

muuta Saaremaa investoritele ja külalistele senisest veelgi atraktiivsemaks. Kavandatav tegevus

toetab arengukavas esitatud seisukohti ja valla ruumilist arengut.

Arvestades lähipiirkonna väljakujunenud struktuuri, olemasolevat ruumilahendust naabruses

asuvatel Lao, Toodangu ja Tootmise katastriüksustel ning käesolevat planeerimislahendust, kujuneb

planeeringuala koos kontaktvööndiga kompaktseks tootmipiirkonnaks.

2.5 Planeeringu vastavus Saare maakonnaplaneeringule 2030+

Riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94 kehtestatud „Saare maakonnaplaneeringu

2030+“ kohaselt on Saare maavanema 28.04.2008 korraldusega nr 474 kehtestatud „Asustust ja

maakasutust suunavad keskkonnatingimused jäetud kehtima Saare maakonnaplaneeringu 2030+

lisadena. Saare maakonnaplaneeringu 2030+ ruumiliste väärtuste kaardi alusel asub planeeringuala

väärtuslikul põllumajandusmaal. Teemaplaneeringu elluviimine toimub peamiselt läbi

üldplaneeringute ja üldplaneeringu alusel koostatud detailplaneeringute. Saare maakonnas loetakse

väärtuslikuks põllumajandusmaaks haritava maa, püsirohumaa ja püsikultuuride all olev maa-ala,

mis moodustab ühtse põllumajandusmaa massiivi, mille boniteet on võrdne või suurem Saare

maakonna kaalutud keskmisest boniteedist, milleks on 35 hindepunkti.

Väärtuslike põllumaade kaitse- ja kasutamistingimused:

- Väärtuslikke põllumaid üldjuhul ei hoonestata.

- Kõrge viljelusväärtusega põllumaad hoitakse kasutuses haritava maana.

- Hoida maad avatuna (vältida võsa teket, niita), eriti maanteedega külgnevaid ja külade

vahetus läheduses asuvaid põlde.

- Vältida põldude struktuuri lihtsustamist, säilitada metsatukad, üksikud puud, kiviaiad ja –

vared.

Planeeritav ehitustegevus (pos 1) hõlmab Teeääre katastriüksusest ca 30% maa-ala ja seetõttu on

võimalik suuremas osas planeeringualast kasutada jätkuvalt põllumajandusmaana. Olemasoleva

põllumaa osas on osaliselt eemaldatud kasvupinnas ja hoonestus planeeritakse ainult sellele alale.

2.6 Detailplaneeringu vastavus üldplaneeringule

Planeeringualal kehtib Kaarma valla üldplaneering (ÜP), kehtestatud Kaarma Vallavolikogu 7. juuli

2010. a määrusega nr 9. Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse kaardile asub planeeringuala

Osaühing DP Projektbüroo 04-26-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Saia küla, Teeääre detailplaneering 7

maatulundusala juhtotstarbega alal. Üldplaneeringu kohaselt sihtotstarvete määramine ja muutmine

nendel aladel ei ole üldplaneeringu muutmise aluseks. Maatulundusala on põllumajanduse ja

metsamajanduse ning sellega seonduvate ehitiste püstitamiseks ette nähtud ala. Maatulundusala

võib vaadelda kui senist kasutamisotstarvet säilitavat ala (valdav maakasutus on maatulundusmaa).

Sihtotstarvete määramine ja muutmine nendel aladel ei ole üldplaneeringu muutmise aluseks.

Üldplaneeringu kohaselt on tegemist põllumaaga, mille majandamine on vajalik ranna- ning

külamaastike ajalooliste, esteetiliste ja looduslike väärtuste säilitamiseks. Detailplaneeringuga

kavandatakse tootmishoonete ehitamist. Üldplaneeringuga on kirjeldatud tootmisala juhtotstarvet

kui tööstuse, mäetööstus jt tootmisehitiste ja neid teenindavate infrastruktuuride ehitamiseks ette

nähtud ala ning nendest tulenevad mõjualad. Soovitav on olemasolevad tootmishooned (nagu

endiste kolhooside tootmishoonete ja -rajatiste alad) kasutusele võtta enne uute, varem tootmisest

puutumatute, alade hoonestamist. Tootmisaladel on kohustus vähemalt 30% planeeritud

tootmisalast haljastada (eelkõige puhvervööndi rajamiseks ala piirile, leevendamaks tootmisega

kaasnevaid mõjusid naaberaladele). Planeerimislahendusega kavandatav kõrghaljastatud

haljastusvöönd ja haljasala (esitatud joonisel DP3) moodustavad tootmisalast ca 35%.

Tootmishoonete rajamisel, laiendamisel ning taaskasutusele võtmisel peab arvestama, et

laiendatav/rajatav ettevõte mahuks tootmisalasse ära koos temaga kaasneva mõjuvööndiga.

Tootmisettevõttega kaasnev ülenormatiivne reostus (s.h valgus, müra, lõhn, jmt) ei tohi levida

väljapoole tootmisettevõttele kuuluvat maa-ala. Nimetatud reostust planeerimislahenduse

elluviimisel eeldatavalt ei teki, kuna tootmisega seotud tegevus jääb tootmisruumidesse.

Tootmismaa planeerimisel arvestatakse ÜP seletuskirja p.2.1.3 Tootmisalad maakasutus- ja

ehitustingimustega.

Planeeringuala läbib ÜP maakasutuse kaardile kantud perspektiivne kergliiklustee. Teeääre

detailplaneeringu elluviimine ei sea takistusi ega piiranguid võimalikuks kergliiklustee rajamiseks.

Planeeringu realiseerumisel kasutatakse tööjõuna kohalikku kogukonda, tootmine on

keskkonnasõbralik ja jäätmekäitlus reguleeritud.

Kavandatav tegevus on kooskõlas kehtiva Kaarma valla üldplaneeringuga.

Osaühing DP Projektbüroo 04-26-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Saia küla, Teeääre detailplaneering 8

Joonis 2. Väljavõte Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse Kaarma valla üldplaneeringu

maakasutuse kaardist.

Planeeringuala asukoht.

3. Planeeringuga kavandatu

3.1. Planeeritaval alal kruntide moodustamine

Detailplaneeringuga käsitletav maa-ala asub Teeääre (34801:002:0336) katastriüksusel.

Planeerimislahenduse tulemusel moodustatakse kaks krunti vastavalt põhijoonisele tehnovõrkudega

(joonis DP3).

Planeeringu-

järgse krundi

nimetus, pos nr

Pindala

(m 2 )

Katastriüksuse sihtotstarve Krundi kasutamise sihtotstarve

Teeääre, pos 1 7429 Tootmismaa T 70%, äri-

maa Ä 30%

Tootmishoone maa TT 70%,

väikeettevõtluse hoone ja -

tootmise hoone maa ÄV 30%

Teeääre, pos 2 19027 M 100% maatulundusmaa Põllumajandusmaa, MP 100%

Tabel 2. Planeeringujärgsed krundid

Osaühing DP Projektbüroo 04-26-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Saia küla, Teeääre detailplaneering 9

3.2. Projekteerimispõhimõtted ja ehitusõigus

Ehtisregistri andmete alusel Teeääre katastriüksusel ehitised puuduvad.

Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada väljakujunenud ruumistruktuuri, haljastuse, piirete, teede

jm ruumielementidega. Projekteeritavad hooned peavad harmoniseeruma lähipiirkonna olemasoleva

ja varem planeeritud hoonestusega, moodustama ühtse terviku ning sobituma omavahel

katusekallete, välisviimistlusmaterjalide ja ja muu oluliste parameetrite osas. Hoonete

välisviimistlus- eelistatult betoon- või metallsandwich, kergemad ka (PVC) viihallid (kaarhallid

keelatud). Katusteks lame- või madala viiluga väikesekaldelised viilkatused.

Naaberkatastriüksustele on ehitatud lamekatustega ja madalate viilkatustega tootmishooned,

katuseharja suurim kõrgus 7,1 m. Teeääre krundile pos 1 planeeritakse vastavalt maa-alal

kehtivatele piirangutele ja huvitatud isiku soovile hoonestusala tootmis- ja äritegevuse hoonestus.

Planeerimislahenduse näeb ette kahe kuni 1000 m 2 hoone rajamise ja soovitav on hoonete mahtusid

liigendada. Hoonete teenindamiseks tuleb tagada nõuetekohased juurdepääsuteed,

manööverdusplatsid ning parkimiskohad. Ehitiste ja rajatiste projekteerimisel peab arvestama

planeeritud kõrghaljastuse ning haljastusvööndi mahtudega. Tootmis- ja äritegevuse põhiline

kavandatav suund on toiduainete ja põllumajandussaaduste töötlemine ning turustamine.

Hoonestusala moodustab planeeringualast 18%.

Kruntide ehitusõigus.

Teeääre, pos 1

Krundi pind: 7429 m 2

Hoonete lubatud arv krundil: 2 (sh 0 - 60 m 2 ehitisealuse pinnaga hooned)

Hoonete lubatud suurim ehitisealune pind: 2000 m 2 (üks hoone kuni 1000 m

2 )

Hoonete lubatud suurim kõrgus maapinnast on 8,9 m

Hoonete lubatud korruselisus: kuni 2

Katusekalle: vaba

Harjajoon: vaba

Krundi kasutamise sihtotstarve: tootmishoone maa TT 70%

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ÄV 30%

Teeääre, pos 2

Krundi pind: 19027 m 2

Ehituõigust ei planeerita

Krundi kasutamise sihtotstarve: põllumajandusmaa MP 100 %

3.3. Liikluskorraldus, krundile pääs ja parkimine

Transpordiamet on väljastanud 02.12.2025 seisukohad nr 7.2-2/25/20378-2 Teeääre katastriüksuse

detailplaneeringu koostamiseks. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 86 Kuressaare-Võhma-Panga

tee km 7,112-7,231. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1291 autot. Juurdepääsuna

planeeringualale kasutatakse olemasolevat ristumiskohta riigitee km 7,225. Täiendavaid riigitee

Osaühing DP Projektbüroo 04-26-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Saia küla, Teeääre detailplaneering 10

ristumiskohti ei planeerita. Planeeringuala asub osaliselt 86 Kuressaare-Võhma-Panga tee

teekaitsevööndis 30 m äärmise sõiduraja servast.

Planeeringu põhijoonisel on esitatud ristumiskoha nähtavuskolmnurgad ja riigiteele vajalik

külgnähtavus vastavalt kliimaministri määrusele 17.11.2023 nr 71 „Tee projekteerimise normid“

lisa 2 joonisele 8. Iga ristmikule läheneva sõiduki juht peab nägema ristmiku teistelt harudelt

lähenevaid sõidukeid õigeaegselt, et oleks võimalik ära hoida kokkupõrget. Nähtavusalas ei tohi

paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise

likvideerimine.

Maanteeliiklusest põhjustatud mürataseme piirnormide tagamiseks tuleb hoonete projekteerimisel

võtta aluseks „Atmosfääriõhu kaitse seadus“ 2.pt, 3.jagu „Välisõhus leviv müra“. Tee omanik

(Transpordiamet) on teavitanud riigiteeliiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta

endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigiteeliiklusest põhjustatud häiringute

leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab

arendaja. Visuaalsete häiringute leevendamiseks avalikult kasutatavalt Kuressaare-Võhma-Panga

teelt, võimalike mürahäiringute leevendamiseks ja tuulte tõkestamiseks planeeritakse hoonestusala

lääne- ja lõunapoolsele küljele kõrghaljastatud haljastusvöönd.

Kõik arendusalaga seotud tehnilised projektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigimaantee

tee kaitsevööndis tuleb kooskõlastada Transpordiametiga. Riigitee kaitsevööndis on keelatud

tegevused vastavalt EhS § 70 lg-le 2 ja §-le 72. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt

endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis,

tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid

vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega ühendamise või ristumiskoha

ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Transpordiamet ja riigitee aluse

katastriüksuse piires väljastab tee ehitusloa Transpordiamet.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha

veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast

kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee

alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu,

tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim.

Planeeritav juurdepääsutee laiusega 4,5 m, manööverdusplats ja parkimisala peavad omama

rasketehnikaga liiklemiseks vastavat kandevõimet ja võimaldama korraldada hooldus-, avarii- ning

päästetöid. Olemasolevale kruuskattega juurdepääsuteele laiusega ca 4,6 m Teeääre katastriüksusel

esitatakse servituudi seadmise ettepanek Lao, Toodangu ja Tootmise katastriüksuste kasuks

vastavalt joonisele DP3 ja seletuskirja tabelile 3. Juurdepääsuteed ja manööverdusplats peavad

omama tolmuvaba katet. Sademevete käitlemisel lähtuda määrusest „Nõuded reovee puhastamise

ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele

vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“. Kõvakatte (asfaltkate)

paigaldamisel kasutada sademevete puhastamiseks õli- ja liivapüüdurit ning heitvesi suunata

imbväljakule. Parkimisalale paigaldada soovitavalt kärgkivi kate. Olemasolev juurdepääsutee on

liiklemiseks piisava laiuse ja kandeõimega. Manööverdusplatsi gabariidid peavad võimaldama

veokite manööverdamise vastavalt nende pöörderaadiustele.

Osaühing DP Projektbüroo 04-26-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Saia küla, Teeääre detailplaneering 11

Transpodivahendite (sõiduautode) parkimine lahendatakse krundil pos 1 vastavalt EVS 843:2016

Linnatänavad tabelis 9.1 esitatule. Veokite parkimist ei planeerita. Riigiteel parkimist ja

tagurdamist mitte ette näha.

Planeeringuala liikluskorraldus, parkimiskohtade täpne arv ja paigutus esitatakse ehitusprojekti

koosseisus. Juurdepääsuteede, manööverdusplatside ja parkimiskohtade asukohtade ning suuruste

projekteerimisel peab arvestama planeeritud kõrghaljastuse ja haljastusvööndi mahtudega.

3.4. Tuleohutusnõuded

Hoone projekteerimisel lähtuda siseministri 01.03.2021 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“ ja EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega

põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Planeeritava alaga piirnevatel

katastriüksustel on tagatud minimaalne hoonetevaheline kaugus, mis on 8 m. Hoonetevaheline kuja

peab takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla

8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Planeeritavate hoonete

minimaalne tulepüsivusklass on TP3, mida täpsustatakse ehitusprojektiga. Hoonete kasutusviis on

VI.

Planeeringuala väline tuletõrje kustutusvesi tagada vastavalt Siseministri 18.02.2021 määrusele nr

10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord". Planeeritavate hoonete suurim tuletõkkesektsiooni

eripõlemiskoormus on 0-600 MJ/m². Tulekustutamiseks vajalik veevooluhulk 10 l/s 3 tunni jooksul.

Lähim tuletõrje veevõtukoht nr 3250 paikneb Toodangu katastriüksusel (34801:002:0720),

planeeringualast mööda sõidetavaid teid ca 160 m kaugusel.

3.5. Piirded, haljastus ja heakord

Piirded rajada vajadusel ümber hoonestusala kõrgusega kuni 1,6 m. Eelistatud on hoonestusala

haljastuspuhvriga piiramine. Läbipaistmatuid plankaedu pole lubatud rajada. Piirete täpne lahendus

esitatakse hoonete ehitusprojektide koosseisus.

Kõrghaljastus planeeringualal puudub. Visuaalsete häiringute leevendamiseks avalikult kasutatavalt

Kuressaare-Võhma-Panga teelt, võimalike mürahäiringute leevendamiseks ja tuulte tõkestamiseks

planeeritakse hoonestusala lääne- ja lõunapoolsele küljele kõrghaljastatud haljastusvöönd.

Kõrghaljastuse rajamisel valida piirkonnale omased puuliigid. Haljastusvööndi laiusest, kõrgusest ja

taimeliikidest sõltub haljastuse müra eraldav, õhku puhastav mõju ja visuaalsete häiringute

leevendamise mõju. Hoonestuse projekteerimisel arvestada ohutu vahemaaga planeeritavast

haljastusvööndist.

Hoonestusalal esinevad pinnase kuhilad teisaldatatakse, nende maa-ala tasandatakse. Hoonestusest

ja platsidest välja jääv ala haljastatakse, rajatakse muru. Joonisel DP3 planeeritud haljastuse täpne

lahendus esitatakse ehitusprojektiga.

Jäätmekäitlus lahendatakse lähtuvalt kehivast Saaremaa valla jäätmehoolduseeskirjast. Tagatud

peab olema jäätmete liigiti kogumine nii ehitustegevuse käigus kui ka katastriüksuse

kasutuselevõtul. Soovitav on kompostida biolagunevad jäätmed katastriüksusel kohapeal.

Osaühing DP Projektbüroo 04-26-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Saia küla, Teeääre detailplaneering 12

Katastriüksusel asuvate jäätmekonteinerite regulaarseks teenindamiseks peab olema aastaringselt

tagatud piisava laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane juurdepääsutee umbes 26

tonnisele jäätmeveokile soovitavalt koos jäätmeveoki ümberpööramisvõimalusega, kui mahutid

asuvad katastriüksusel suuremast teest eemal tupiktee lõpus. Kui katastriüksuse kasutuselevõtt

toimub olukorras, kus nõuetekohane juurdepääsutee koos ümberpööramisvõimalusega on välja

ehitamata, tuleb jäätmekonteinerid tühjendamiseks suurema tee äärde välja tuua. Ehitustegevuse

käigus tekkivad suuremõõtmelised jm ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale –

võimalusel suunata taaskasutusse. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda märkimisväärselt

jäätmete teket piirkonnas. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata, millest tulenevalt ei tekitata

olulist negatiivset mõju keskkonnale. Kavandatava tootmistegevusega ohtlikke jäätmeid ja

erikäitlust vajavaid jäätmeid ei teki, kuna tootmistegevus on suunatud toiduainete ja

põllumajandussaaduste töötlemisele. Samuti ei kavandata planeeringualal lenduvate jäätmete või

materjalide hoiustamist. Planeerimislahenduse elluviimisel normatiive ületavat müra eeldatavalt ei

teki, kuna tootmisega seotud tegevus jääb tootmisruumidesse. Mürahäiringud öisel ajal puuduvad,

kuna tootmistegevus toimub tööpäevadel siseruumides. Täpne jäätmekäitluse lahendus esitatakse

ehitusprojektiga.

3.6. Vertikaalplaneerimine

Hoonestus, juurdepääsutee, manööverdusplatsid ja parkimisala kavandatakse kooritud pinnasega

alale, mis planeeritakse ümbritseva maapinnaga samale kõrgusele. Teede ja platside kallete

määramisel arvestada sademevete immutamise võimalusega haljasaladel. Sademevete käitlemisel

lähtuda määrusest „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja

jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning

saasteainesisalduse piirväärtused“. Kõvakatte (asfaltkate) paigaldamisel kasutada sademevete

puhastamiseks õli- ja liivapüüdurit ning heitvesi immutada haljasalal. Olemasolevad pinnase

kuhilad teisaldatakse ja kasutatakse osaliselt krundi pos 1 haljastamisel. Planeeritavate hoonete ±

0.00 (puhta põranda absoluutkõrgus) on ca 14.50 m, soklite kõrgused maapinnast ca 0,2 - 0,5 m.

Vertikaalplaneerimise täpne lahendus esitatakse ehitusprojektiga.

3.7. Keskkonnakaitselised tingimused

Kaitsealuseid loodusobjekte planeeringualal ei esine, samuti puuduvad muinsuskaitsealased

objektid ning kultuurimälestised. Planeeringualal ei esine üldist ega lokaalset keskkonnareostust.

Planeeringualale ei ole plaanis rajada keskkonnaohtlikke või keskkonda reostavaid objekte, millest

tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle senise maakasutuse piiride.

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise

keskkonnamõjuga tegevuste loetellu ega kavandata KeHJS § 6 lõike 2 nimetatud valdkonda

kuuluvat tegevust. Samuti ei kuulu tegevus KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt tegevuste hulka, mille

puhul tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust ja anda selle

kohta eelhinnang.

Osaühing DP Projektbüroo 04-26-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Saia küla, Teeääre detailplaneering 13

Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda ehitustöödel tekkiva õnnetuse käigus kemikaalide/kütuste

lekkimisel põhjavette. Oluline keskkonnamõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda maapinnale

ladestatud või maetud keskkonnaohtlike jäätmete tõttu.

Eesti looduse infosüsteemi andmetel ei leidu planeeringualal maardlaid ega kaevandamisväärseid

maavarasid. Planeeringuga kavandavate tegevustega ei kaasne maa-ainese ega maavarade otsest

arvestatavat kaevandamist. Tegevusi, mis otseselt mõjutaksid maavarade kasutamist, käesoleva

detailplaneeringu raames ei kavandata. Erinevate ehitustööde käigus kooritavat pinnast võib ära

kasutada katastriüksuse piires. Väljaspool katastriüksust maa-ainese kasutamiseks on vajalik

Keskkonnaameti luba.

Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega ei kaasne. Mõningane mõju

välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol. Peamine mõju

välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude ehitamise etapis, kuid see on ajutise

iseloomuga. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust suure tõenäosusega

ei ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja

sisepõlemismootorite tööst.

Tagada tuleb müra normtaseme järgimine lähedalasuvatel elamukinnistutel, vajadusel võtta

kasutusele müratõkestatavad meetmed. Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb vältida

öiseid ehitustöid (v.a. hoonesisesed ehitustööd, mis ei põhjusta müraemissiooni välis-

territooriumile). Ehitustegevuse ajal tuleb hoida müra normtaseme piirides, seega tuleb rakendada

müra vähendamise meetmeid nagu näiteks välja lülitada masinad, mida hetkel ei kasutata, kõik

masinad ja seadmed hoida heas korras ning vajadusel varustada summutiga.

Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja Saaremaa valla

jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele.

Detailplaneeringu elluviimisel ei ole oodata niisuguseid negatiivseid mõjusid, mis võiksid avaldada

mõju lähipiirkonnale.

4. Tehnovõrkude lahendus

4.1. Elektrivarustus

Planeeringuala elektrivarustuseks on Elektrilevi OÜ 23.04.2026 väljastanud tehnilised tingimused

nr 514805. Krundi elektrivarustus on planeeritud Toodangu:(Valjala) alajaama F2 0,4 kV fiidri

baasil. Tarbimiskoha võrguühendusele nähakse ette Teeääre katsastriüksuse piiri lähedusse

kirdenurka 0,4 kV liitumiskilp ning Toodangu katastriüksusel asuva liitumiskilbi kõrvale jaotuskilp.

Liitumiskilbile peab olema tagatud vaba juurdepääs. Elektritoide 3x63 A liitumiskilbist objektideni

näha ette maakaabliga. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana.

Alternatiivse variandina elektrivarustuseks on võimalik kasutada taastuvenergiat, võttes kasutusele

näiteks keskkonnasõbralikud päikeseenergia lahendused. Päikesepaneelide paigaldus on lubatud

hoonete katustele. Elektrivarustuse täpne lahendus esitatakse eraldi ehitusprojektiga.

4.2. Sidevarustus

Sidevarustuse telefoni- ja internetiühendus planeeritaval alal lahendatakse mobiilse interneti kaudu.

Osaühing DP Projektbüroo 04-26-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Saia küla, Teeääre detailplaneering 14

4.3. Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademeveekanalisatsioon

Veevarustus

Planeeritava krundi veevarustus lahendatakse lokaalse puurkaevu baasil. Puurkaevu rajamisel tuleb

järgida veeseadusest ja ehitusseadustikust tulenevaid nõudeid. Puurkaevu rajamise esimeseks

sammuks on puurkaevu asukoha kooskõlastamise taotluse esitamine Saaremaa Vallavalitsusele.

Veeseaduse §148 lõike 2 kohaselt ei moodustata põhjaveehaarde ümber sanitaarkaitseala juhul, kui

võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne kuupmeetri

ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse Veeseaduse § 154 kohane

hooldusala ulatusega 10 m. Olemasolevate ja planeeritavate kanalisatsiooni imbväljakute asukoha

piirang 50 m veehaarde hoolusalast on täidetud.

Kanalisatsioon

Planeeritava krundi kanalisatsioon lahendatakse lokaalse omapuhasti ja imbväljaku baasil. Lubatud

on rajada ka nõuetekohane kogumismahuti. Sõltuvalt tootmistegevuse liigist tuleb reovete

puhastamisel kasutada eelkäitlust, rasva- või õlipüüdurit. Kavandatav tootmistegevuse suund on

toiduainete käitlemine, kus tööstusreovett, ohtlikke aineid ja kemikaale eeldatavalt ei teki.

Keskkonnaloa taotlemise vajadus määratakse konkreetse tootmistegevuse kavandamisel.

Kanalisatsiooni täpne lahendus esitatakse ehitusprojekti menetluses.

OÜ Eesti Geoloogiakeskus koostatud põhjavee kaitstuse kaardile tuginedes on põhjavesi piirkonnas

pinnaselt tuleneva reostuse suhtes kaitsmata ehk väga kõrge reostusohtlikkusega. Need on alad,

mille pinnakate on 2–10 m paksune moreen filtratsioonimooduliga 0,01–0,5 m ööp, alasid, mille

pinnakate on alla 2 m paksune savi- või liivsavikiht filtratsioonimooduliga 0,0001–0,005 m ööp ja

alasid, mille pinnakate on 20–40 m paksune liiva- või kruusakiht filtratsiooni-mooduliga 1–5

meetrit ööpäevas.

Kohtades, kus on pinnakatteks alla 2 m paksune savi- või liivsavikiht või on alla 10 m paksune

moreenikiht või on alla 40 m paksune liiva- või kruusakiht võib kohapeal pinnasesse immutada vaid

vähemalt bioloogiliselt puhastatud heitvett.

Heitvee immutussügavus pinnases peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee

kõrgeimat taset ning vähemalt 1,2 m aluspõhjakivimist.

Imbsüsteemi rajamine on lubatud, kui järgitakse esitatud nõudeid.

Omapuhasti parima asukoha leidmisel tuleks jälgida, et:

• kuja (kaitsevöönd) oleks vähemalt 10 m (va pealt kinnine puhasti, millel on 5 m);

• tagatud oleks puurkaevu hooldusala või sanitaarkaitseala piirist 50 meetrine kuja (heitvee

pinnasesse immutamise keeluala).

• Kui suublaks on pinnas, võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada kuni 10 m³ ööpäevas

kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist.

Silmas tuleb täiendavalt pidada, et bioloogilisel puhastusel põhinevat omapuhastit saab kavandada

vaid juhul, kui kinnistu reoveeteke on piisav puhasti tõrgeteta tööks - kui kinnistu reoveeteke on

hooajaline või väga ebaühtlane ei ole bioloogiline puhasti sobiv.

Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal

ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest,

millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust.

Imbsüsteemist tulenev joogiveekaevu rajamise piiranguga ala naaberkatastriüksustele ei ulatu.

Osaühing DP Projektbüroo 04-26-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Saia küla, Teeääre detailplaneering 15

Projekteerimisel peab kinni pidama omapuhastile ning puurkaevule esitatavatest nõuetest.

Paigaldada on lubatud vaid sertifitseeritud/CE märgisega puhastit või mahutit.

Sademevesi

20 minutit kestva ja 1 kord aastas sadava vihma koguse arvutamiseks on võetud aluseks EVS

848:2021 “Väliskanalisatsioonivõrk”. Arvutusliku sademevee vooluhulk planeeringualal on 76 l/s

ha kohta. Katuste ja tolmuvaba katendite orienteeruvateks pinnaks on arvestatud ca 2500 m² ja

vooluhulk 38 l/s ha kohta. Katuste, teede ja platside sademeveed suunatakse maapinna kalletega

krundi haljasalale ja immutatakse pinnasesse. Parkimisalal kasutada sademevett läbilaskvat katendit

(näit kärgkivi parklakatet). Kõvakatte (asfaltkate) paigaldamisel kasutada sademevete

puhastamiseks õli- ja liivapüüdurit ning heitvesi immutada haljasalal. Teedelt ja kõva kattega

platsidelt sademevett kogudes lähtuda „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-,

kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise

meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused (vastu võetud 08.11.2019 nr 61)“ määrusest.

Sademeveed ei tohi valguda hoone suunas ning keelatud on sademevete juhtimine

naaberkatastriüksustele ja teedele. Hoonestusala pinna tõstmine on lubatud kooritud maapinnale

kallete andmiseks. Sademevete täpne lahendus esitatakse ehitusprojektiga.

4.4. Soojavarustus

Planeeringuga nähakse ette lokaalne küte, mille täpne liik selgub hoonete projekteerimise

koosseisus. Variandid on maa-, elektri-, vedel- või tahkeküte. Alternatiivküttena võib

kombineeritult kasutada õhk-vesi soojuspumpa ja hoone katusele paigaldatud päikesepaneele.

Seega on küttena lubatud kasutada üksnes looduslikke ja taastuvaid energiaallikaid ning keelatud on

kasutada loodust reostavaid küttematerjale (nt kivisüsi). Ehitusõiguse taotlemisel tuleb hoonete

küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energia- tõhususest. Hoonete projekteerimisel

lähtuda „Hoone energiatõhususe miinimumnõudetest“.

5. Servituudid ja isiklikud kasutusõigused

Servituutide alad on esitatud joonisel DP3 Põhijoonis tehnovõrkudega. Servituutide täpne ulatus ja

tingimused lepitakse kokku notariaalsete servituudilepingute sõlmimisel.

Teeniv kinnisasi/

krunt, millele

esitatakse ettepanek

seada servituut

Valitsev

kinnisasi/krunt või

asutus, mille kasuks

on esitatud ettepanek

seada servituut

Servituuti

tüüp

Sisu ja ruumiline ulatus

Teeääre, pos 2 Lao, Toodangu ja

Tootmise

Reaalservituut Juurdepääsutee kasutamiseks,

laiusega 4,5 m

Teeääre, pos 2 Teeääre, pos 1 Reaalservituut Juurdepääsutee kasutamiseks,

laiusega 4,5 m

Toodangu Elektrilevi OÜ,

Teeääre, pos 1

Isiklik

kasutusõigus

Liitumiskilbi ja maakaabelliini

teenindamiseks 1 m rajatisest

Tabel 3. Servituutide määramise vajadus

Osaühing DP Projektbüroo 04-26-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Saia küla, Teeääre detailplaneering 16

6. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.

Alus: EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:

Linnaplaneerimine.

Korrashoid on üks tähtsamaid tegureid. Korrastatud keskonnas on meeldiv viibida ja selles tekib

turvatunne. Seega tuleb ehitustegevuse lõppedes alad koheselt korrastada ja lõplikult viimistleda, nii

on ala kahjustamise tõenäosus palju väiksem. Prügiladustamisel kasutada süttimatust materjalist

suletavaid prügianumaid, süttiv prügi kiirelt eemaldada.

Juurdepääs, selle nähtavus ja vaateväli. Korrektselt väljaehitatud ja selgelt eristatud juurdepääs koos

piisava valgustusega vähendavad kuritegevuse riske.

Turvalisust tõstab ka turvateenuseid pakkuva firmaga valvelepingu sõlmimine.

Vargused ja vandalism. Pimedad nurgatagused ja hoov tekitavad järelvalveta tunde ning

hõlbustavad kuritegevust. Jälgida tuleb ka hoonete tagumisi sissepääse, mis ei ole tänavalt

nähtavad, paigaldades neile liikumisanduriga varustatud valgustid.

Hoonete sisenemisruumid varustada turvalukkudega, aknad-uksed ehitada tugevate raamide ja

klaasidega.

7. Planeeringu elluviimine

Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord:

1. Teeääre katastriüksuse jagamine ning vastavalt detailplaneeringule sihtotstarvete määramine

2. Juurdepääsutee servituutide seadmine.

3. Hoonete ja rajatiste ehitusprojektide koostamine, ehitusloa taotlemine/ehitusteatise esitamine

vastavalt kehtivale ehitusseadustikule, juurdepääsutee, manööverdusala ja parkimisala rajamine,

hoonete ehitus, tehnovõrkude rajamine, kõrghaljastuse rajamine. Piiratud asjaõiguste (isiklikud

kasutusõigused) seadmine.

4. Hoonetele ja rajatistele kasutuslubade taotlemine / kasutusteatise esitamine vastavalt kehtivale

ehitusseadustikule. Hoonete kasutamiseks vajalikud teed ja tehnorajatised peavad olema valmis

ja kasutusele võetud hiljemalt hoonetele kasutusteatiste esitamise või kasutuslubade taotlemise

ajaks.

Osaühing DP Projektbüroo 04-26-DP

Saare maakond, Saaremaa vald, Saia küla, Teeääre detailplaneering 17

8. Krundi ehitusõigus

Teeääre, pos 1

Krundi pind: 7429 m 2

Hoonete lubatud arv krundil: 2 (sh 0 - 60 m 2 ehitisealuse pinnaga hooned)

Hoonete lubatud suurim ehitisealune pind: 2000 m 2 (üks hoone kuni 1000 m

2 )

Hoonete lubatud suurim kõrgus maapinnast on 8,9 m

Hoonete lubatud korruselisus: kuni 2

Katusekalle: vaba

Harjajoon: vaba

Krundi kasutamise sihtotstarve: tootmishoone maa TT 70 %

väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa ÄV 30%

Teeääre, pos 2

Krundi pind: 19027 m 2

Ehituõigust ei planeerita.

Krundi kasutamise sihtotstarve: põllumajandusmaa MP 100 %