| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 8-3/25-086/5104-3 |
| Registreeritud | 05.10.2026 |
| Sünkroonitud | 09.10.2026 |
| Liik | Valjaminev kiri |
| Funktsioon | 8 TEETARISTU EHITAMINE JA REMONTIMINE |
| Sari | 8-3 Teemaade omandamise ja võõrandamise alane kirjavahetus |
| Toimik | 8-3/25-086 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Maa- ja Ruumiamet |
| Saabumis/saatmisviis | Maa- ja Ruumiamet |
| Vastutaja | Agne Mägi (Users, Teehoiuteenistus, Maade osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
1
EKSPERTHINNANG
Hinnatav kinnisvara: Hoonestamata kinnistu (reg osa nr 2123137) Aadress: Ristiku, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Eksperthinnang nr: 2601-10675-10/IV Väärtuse kuupäev: 19.01.2026 Hindamisaruande kuupäev:
07.03.2026
Tellija: Transpordiamet
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu (reg osa nr 2123137) Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Ristiku, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-10/IV
2
Sisukord
Kokkuvõte 3
1. Hinnatav kinnisvara, hindamise eesmärk ja eeldused 5 1.1. Hinnatav kinnisvara ja hindamise eesmärk 5 1.2. Hindamise eeldused 5 1.3. Algandmed ja kinnisvara ülevaatus 6
2. Hinnatava vara kirjeldus 7 2.1. Asukoht 7 2.2. Omandisuhted ja vara dokumentatsioon 8 2.3. Maakasutus 10
3. Turuülevaade 12 3.1. Majandus ja kinnisvaraturg 12 3.2. Eesti põllumajandusmaa turg 15 3.3. Märjamaa valla haritava maa turg 19 3.4. Turustatavuse analüüs 21
4. Hindamine hüvitamise eesmärgil 22 4.1. Parim kasutus 22 4.2. Hindamise metoodiline alus ja põhimõtted 22 4.3. Haritava maa hindamine 23 4.4. Kinnisasjast tehtava äralõike omandamise mõju omanikule alles jäävale kinnisasjale 26 4.5. Äralõike väärtuse, kaasneva kahju ja saamata jääva tulu hindamine 26
Lisa 1. Fotod 27
Lisa 2. Kinnistusregistri väljavõte 28
Lisa 3. Kitsendused 30
Lisa 4. Vastavuskinnitus Eesti varahindamise standardite EVS 875 nõuetele 31
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu (reg osa nr 2123137) Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Ristiku, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-10/IV
3
Kokkuvõte HINNATAVATE VARADE KOONDANDMED
Hinnatav vara Hoonestamata kinnistu (reg osa nr 2123137) Aadress Ristiku, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Katastritunnus 88402:001:0046 Katastriüksuse pindala 37 126 m² Omanik Raikküla Farmer OÜ (registrikood 10078842) Omandivorm Kinnisasi Äralõike pindala 4 136 m2 Maakasutuse sihtotstarve Maatulundusmaa 100%
Kinnistu hoonestus Hoonestamata
Üldplaneering Kehtiv üldplaneering puudub ja uue üldplaneeringu koostamine on algusjärgus Detailplaneering Puudub HINDAMISARUANDE KOONDANDMED
Hinnangu eesmärk Kinnisasja hindamine hüvitamise eesmärgil kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 4 lõige 1 punkt 7 alusel
Ülevaatuse kuupäev 19.01.2026
Väärtuse kuupäev 19.01.2026 Hindamisaruande kuupäev
07.03.2026
Tellija Transpordiamet
Tellimusleping Töövõtuleping nr 3.2-2/25/1690-1 sõlmitud 28.11.2025
Hindamise eeldused
Hindaja saatis 13.01.2026 e-kirja maaomanikule. Omanik e-kirjale hindamisaruande kuupäeva seisuga vastanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt pole teada kasutuslepingute info, lähimineviku parenduste info jms ning parema alternatiivi puudumisel on lähtutud seisukohast, et kasutuslepinguid pole ning parendusi äralõike alale tehtud ei ole.
Hinnang likviidsusele
Müügiperioodi pikkuseks tervik kinnistu puhul võib väärtuse kuupäeva turusituatsioonis prognoosida hinnatud turuväärtuse juures hetkeseisukorras kuni 1 aasta. Kuna äralõige ei ole oma kujult eraldiseisvalt kasutatav, siis äralõike likviidsus on madal
Hindamistulemuse täpsus ±20%
Käibemaks Hindamistulemus ei sisalda käibemaksu VASTUOLUD ALGANDMETES
Hinnangu koostamisel kasutatud algandmetes ei esine vastuolusid.
KOMMENTAARID
Äralõige moodustab katastriüksuse pindalast 11%. Kuna äralõike võrra vähenedes jääb katastriüksuse pindala endisega võrreldes sarnasesse suurusjärku ja on endiselt haritava maana kasutatav (säilib varasemaga sarnane kuju), piirdub äralõike tegemise mõju kinnistu väärtusele äralõike väärtuse ja sellega seonduva saamata jääva tuluga.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu (reg osa nr 2123137) Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Ristiku, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-10/IV
4
HINDAMISTULEMUS Aadressil Ristiku, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond asuvast katastriüksusest tehtava 4 136 m² suuruse äralõike hüvitamisele kuuluv turuväärtus (väärtus) on väärtuse kuupäeval 2 026,64 € (kaks tuhat kakskümmend kuus koma kuuskümmend neli) (0,49 €/m2). Kaasnevat kahju ja saamata jäävat tulu hindaja hinnangul ei esine.
Koostaja: / Allkirjastatud digitaalselt /
Ing Vatter
Kinnisvaraekspert OÜ hindaja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige Kutseline hindaja, vara hindaja, 7. tase (kutsetunnistus nr. 202932)
Kinnitaja: / Allkirjastatud digitaalselt /
Aivar Tomson, MRICS
Kinnisvaraekspert OÜ hindamisosakonna juhataja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige Kutseline hindaja, vara hindaja, 7. tase (kutsetunnistus nr. 218863)
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu (reg osa nr 2123137) Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Ristiku, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-10/IV
5
1. Hinnatav kinnisvara, hindamise eesmärk ja eeldused
1.1. Hinnatav kinnisvara ja hindamise eesmärk
Hinnatavaks varaks on aadressil Ristiku, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond asuvast katastriüksusest tehtav 4 136 m2 suurune äralõige. Hindamise eesmärk on kinnisasja hindamine hüvitamise eesmärgil kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 4 lõige 1 punkt 7 alusel. Hinnangu andmisel on lähtutud kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusest (KAHOS), kinnisasja erakorralise hindamise korrast, Eesti varahindamise standarditest EVS 875 ja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu heade tavade koodeksist. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) §11 lõike 1 kohaselt peab kinnisasja omandaja kinnisasja omandamise korral maksma kinnisasja omanikule tasu. Vastavalt sama seaduse §11 lõikele 2 koosneb tasu kinnisasja väärtusest ja hüvitisest kinnisasja omandamisega otseselt kaasneva varalise kahju ja saamata jääva tulu eest. KAHOS-e §12 lõike 3 kohaselt viiakse kinnisasja omandamisel läbi hindamine hüvitamise eesmärgil, kusjuures kahju hüvitamisena käsitletakse tegevust, mille eesmärk on kahju kannatava isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui omandamise asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt KAHOS-e §-le 12 on hinnatavaks väärtuseks üldjuhul turuväärtus. Turuväärtus (market value) on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks väärtuse kuupäeval minema üle tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas tehingus pärast kõikidele nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud teadlikult, kaalutletult ja ilma sunduseta. (EVS 875-1:2015, p. 3.1.11) Väärtuse kuupäev on kuupäev, mille seisuga hindamistulemus (väärtus) on esitatud. (EVS 875-1:2015, p. 3.2.4)
1.2. Hindamise eeldused
Hindaja saatis 13.01.2026 e-kirja maaomanikule. Omanik e-kirjale hindamisaruande kuupäeva seisuga vastanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt pole teada kasutuslepingute info, lähimineviku parenduste info jms ning parema alternatiivi puudumisel on lähtutud seisukohast, et kasutuslepinguid pole ning parendusi äralõike alale tehtud ei ole. Hinnang kehtib eeldusel, et hindajale esitatud andmed ja informatsioon on tõesed ning on täidetud kõiki hinnangu kehtivuse tingimusi. Hindaja ei vastuta nende hinnangus olevate valeandmete eest, mis on hindajale esitatud ja mille õigsuse kontrollimiseks eksperthinnangu koostamise käigus hindajal puudub võimalus või põhjendatud vajadus. Hindaja ei ole teinud mingeid uuringuid saastatuse või saastuse ohu kohta ega saa seega esitada kindlat seisukohta, missugune võiks olla nende võimalik mõju hindamistulemusele. Hindamisel on lähtutud
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu (reg osa nr 2123137) Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Ristiku, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-10/IV
6
eeldusest, et hinnataval varal ja selle läheduses ei ole saastatust ega saastuse ohtu. Igasugune saastatuse ja saastuse ohu avastamine võib vara väärtust märgatavalt mõjutada. (EVS 875-4:2024, p. 7.4.10)
1.3. Algandmed ja kinnisvara ülevaatus
Hindamist puudutavad algandmed on saadud: e-kinnistusraamatust 14.02.2026; Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusest 16.01.2026 ning Maa- ja Ruumiameti tehingute
andmebaasist seisuga 16.12.2025; kinnisvaraportaalist kv.ee 14.01.2026; Märjamaa valla koduleheküljelt 17.01.2026; Turuülevaadetes kasutatud algallikad on esitatud turuülevaadete juures.
Hindaja Inga Vatter tegi hinnatava vara ülevaatuse 19.01.2026. Tehti visuaalne ülevaatus. Ülevaatus tehti juuresolijateta. Omaniku esindajale pakuti 13.01.2026 saadetud e-kirjas võimalust viibida ülevaatuse juures, kuid esindaja selleks soovi ei avaldanud. Hinnangu koostamisel kasutatud algandmetes ei ole vastuolusid ning need on hindamise eesmärki ja täpsust silmas pidades piisava usaldusväärsusega.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu (reg osa nr 2123137) Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Ristiku, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-10/IV
7
2. Hinnatava vara kirjeldus
2.1. Asukoht
Aadress
Maakond Rapla maakond
Omavalitsus Märjamaa vald
Asustusüksus Palase küla
Lähiaadress Ristiku
Makroasukoht
Kirjeldus Hinnatav katastriüksus asub Märjamaa vallas Palase külas
Kaugus keskusest Pärnu linnast ca 40 km kaugusel, Märjamaa alevi piirist ca 18 km kaugusel
Allikas: Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus; hinnatav vara on tähistatud oranži tähisega
Mikroasukoht
Kirjeldus
Ümbruses valdavalt põllumaa, metsamaa ning üksikud hajali paiknevad elamud. Kinnistu piirneb läänepoolsest küljest riigiomandis oleva Tallinna-Pärnu-Ikla teega (tee nr 4, edaspidi Pärnu mnt) ja lõunapoolsest küljest munitsipaalomandis Palase tee L1-ga (kruuskattega tee).
Juurdepääs Mahasõit Tallinn-Pärnu-Ikla teelt puudub, juurdepääs katastriüksusele toimub Palase teelt, millega hinnatav kinnistu piirneb.
Kommunikatsioonid Kinnistut läbib elektriõhuliin, kuid elektriühendust loodud ei ole.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu (reg osa nr 2123137) Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Ristiku, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-10/IV
8
Allikas: Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus; hinnatav katastriüksus on piiritletud sinise joonega
2.2. Omandisuhted ja vara dokumentatsioon1
Omandisuhted
Kinnistu registriosa nr
2123137
Omandivorm Kinnisasi
Omanik Raikküla Farmer OÜ (registrikood 10078842)
Kanded ja märkused kinnistusraamatu kolmandas jaos
Kinnistusraamatu III jaoks on järgmine kanne:
Eelmärge omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks OÜ Metetra (registrikood 11087748) kasuks. Kanne asub järjekohas IV jao kandest nr 2 tagapool.
Eelmärge omandisõiguse üleandmiseks on seotud kinnistu ostu-müügilepingus sisalduva müüja tagasiostuõigusega (lepingu punkt 6). Tagasiostuõigus kehtis kuni 18.06.2024. Kuna tagasiostuõiguse tähtaeg on saabunud, ei kehti see enam ega seetõttu vara turuväärtusele olulist mõju.
1 Kinnisasja registriosa väljavõte on lisatud eksperthinnangu lisasse nr 2.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu (reg osa nr 2123137) Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Ristiku, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-10/IV
9
Kitsendused
Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse kitsenduste kaardil on katastriüksuse kohta märgitud:
elektripaigaldise kaitsevöönd (elektriõhuliin) 3 083 m²;
maaparandushoiu-ala 37 096 m²;
uuringu ala 37 126 m²;
eesvoolu kaitsevöönd (kuivenduskraav) 3 868 m²;
ranna või kalda veekaitsevöönd (kuivenduskraav) 405 m²;
avalikult kasutatava tee (Pärnu mnt) kaitsevöönd 7 023 m2. Äralõike ala jääb suuremal ja vähemal kõikide olemasolevate kitsenduste alale. Eelnimetatud kitsendused ei mõjuta hinnatava vara väärtust, kuivõrd ei takista katastriüksuse sihipärast kasutamist haritava maana. Kitsenduste kaart on esitatud lisas 3.
Hüpoteegid
Kinnistusraamatu IV jaos on järgmine kanne:
Hüpoteek summas 1 000 000,00 eurot AS SEB Pank (registrikood 10004252) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistud: 18537; 94537; 98237; 189137; 379137; 1822937; 2019337; 2123237; 2126137; 2173637; 2274550; 2347637; 2997137; 3316437; 3451537; 3470937; 3538437; 3884850; 5134750; 5201850; 5249650; 6867750; 7615950; 8750450; 9661850; 9661950; 12848650; 13257750; 14869750; 15634550; 16604950; 18249750.
Kuna kinnistut koormavate hüpoteekidega tagatud kohustused kinnistu müügi käigus tavapäraselt realiseeritakse, siis hindamisel hüpoteekidega ei arvestata.
Maaomaniku teavitamine ja tema seisukohad
Hindaja saatis 13.01.2026 e-kirja maaomanikule. Omanik e-kirjale hindamisaruande kuupäeva seisuga vastanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt pole teada kasutuslepingute info, lähimineviku parenduste info jms ning parema alternatiivi puudumisel on lähtutud seisukohast, et kasutuslepinguid pole ning parendusi äralõike alale tehtud ei ole.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu (reg osa nr 2123137) Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Ristiku, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-10/IV
10
2.3. Maakasutus
Maakasutuse peamised näitajad
Allikas: Maa- ja Ruumiameti avalik teenus; hinnatav katastriüksus on piiritletud sinise joonega
Aadress Ristiku, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond
Katastritunnus 88402:001:0046
Pindala 37 126 m²
Äralõike plaan
Allikas: Transpordiamet
Äralõike pindala 4 136 m2
Äralõike kirjeldus
Äralõige tehakse katastriüksuse läänepoolsest küljest, tegemist on tugevalt välja venitatud enamuses haritava maa kõlvikuga ristküliku kujulise maaüksusega.
Äralõige teostatakse katastriüksuse läänepoolsest küljest
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu (reg osa nr 2123137) Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Ristiku, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-10/IV
11
Maakasutuse sihtotstarve
Maatulundusmaa 100%
Kõlvikud Haritav maa 35 276 m² ja muu maa 1 850 m². Äralõige asub enamuse ulatuses haritava maa kõlvikul.
Kirjeldus
Kinnistu on ruudukujuline ja pea kogu ulatuses põllumaana kasutuses. Kinnistu lõunapoolsel serval kasvavad madalamad puud ja põõsad, kinnistu keskosas kasvab üksik puu. Kinnistu loodepoolset nurka läbib elektriõhuliin. Kinnistu reljeef on tasane, kui jätta välja kinnistu lõunaserval ja pooles ulatuses läänepoolsel serval asuv kuivenduskraav.
Üldplaneering Kehtiv üldplaneering puudub, uue Märjamaa valla üldplaneeringu koostamine on algusjärgus.
Detailplaneering Puudub
Mullastik Kogu ulatuses koreserikas leostunud muld ja leostunud gleimuld (Gor;Go), reaalboniteet 26
PRIA põllumassiivide register
Registreeritud PRIA põllumassiivide registris põllukultuuridena, põllumassiivi nr 52451099604
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu (reg osa nr 2123137) Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Ristiku, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-10/IV
12
3. Turuülevaade
3.1. Majandus ja kinnisvaraturg
3. Ülevaade majanduslikust taustsüsteemist
SKP
Statistikaameti andmetel langes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aastal 2023. aastaga võrreldes 0,3%. Majandus kasvas 2025. aasta III võrreldes eelmise aasta sama ajaga 0,9%. Jooksevhindades moodustas SKP kolmandas kvartalis 10,5 miljardit eurot. Majanduskasv jätkus eelmise kvartali tempos. Eesti Panga majandusprognoosi kohaselt (avalikustatud 23.09.2025) prognoositakse 2025. aastal majanduskasvuks 0,6%, 2026. aastal 3,2% ja 2027. aastal 3,5%.
SKP kasv Eestis
2025.-2027. aasta andmete puhul on tegemist Eesti Panga majandusprognoosiga (avalikustatud 23.09.2025) Allikad: Statistikaamet, Eesti Pank
THI
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2024. aastal 2023. aasta keskmisega võrreldes 3,5%. Tarbijahinnaindeksi muutust mõjutasid 2024. aastal kõige rohkem toidu ja mittealkohoolsete jookidega seotud hinnatõusud, mis moodustasid kokku kogutõusust 23,7%. Toidukaupadest kallinesid enim oliivõli (44%) ning mahlad ja siirupid (36,7%). Samas odavnesid märgatavalt suhkur (18%) ja värske köögivili (11,6%). Bensiin oli 2,7% ja diislikütus 4,4% odavam. Tarbijahinnaindeks langes 2025. aasta novembris võrreldes oktoobriga 0,2% ning tõusis mulluse novembriga võrreldes 4,9%. Eelmise aasta novembriga võrreldes olid kaubad 2,9% ja teenused 7,9% kallimad. Eesti Panga majandusprognoosi (avalikustatud 23.09.2025) kohaselt on tarbijahinnaindeksi muutus 2025. aastal 5,3%, 2026. aastal 3,1% ja 2027. aastal 2,3%.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu (reg osa nr 2123137) Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Ristiku, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-10/IV
13
Tarbijahinnaindeks Eestis
2025.-2027. aasta andmete puhul on tegemist Eesti Panga majandusprognoosiga (avalikustatud 23.09.2025) Allikad: Statistikaamet, Eesti Pank
Tööturg
2024. aastal oli töötuse määr 7,6%, tööhõive määr 68,9% ja tööjõus osalemise määr 74,6%. Viimaste aastate kõrgeim töötuse tase oli 2021. aasta aprillis ulatudes 8,8%-ni. Seejärel hakkas töötus tasapisi langema, kuid alates 2023. aasta II kvartalist pöördus taas kasvule. 2025. aasta III kvartalis oli töötuse määr 7,1%, tööhõive määr 69,7% ja tööjõus osalemise määr 75,1%. Eesti Panga majandusprognoosi (avalikustatud 23.09.2025) kohaselt on töötuse määr 2025. aastal 7,8%, 2026. aastal 7,2% ning 2027. aastal 6,4%.
Kinnisvaraturg
Üldinfo Eesti kinnisvaraturg on selgelt Tallinna ja Harjumaa keskne – sinna on koondunud ca 2/3 kogu kinnisvaraturu mahust.
Kinnisvaraturu dünaamika Eestis
Allikas: Statistikaamet, Maa- ja Ruumiamet
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu (reg osa nr 2123137) Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Ristiku, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-10/IV
14
Kinnisvaraturu aktiivsus ja maht
Viimaste kuude euribori langus on mõnevõrra tehinguaktiivsust kasvatanud ning võrreldes aastataguse ajaga on alates 2024. aasta septembrist kinnisvaratehingute arv olnud võrreldes aastataguse ajaga suurem. 2022. aastal tehti 49 807 müügitehingut koguväärtusega 5,3 miljardit €, mis näitas tehinguaktiivsuse langust 2020. aasta tasemele. Samal ajal tehingute koguväärtus tõusis 2020. aastaga võrreldes 43%. 2023. aastal tehti ca 20% vähem tehinguid kui 2022. aastal (kokku 40 580 tehingut), mille koguväärtus oli ca 17% madalam kui 2022. aastal (4,4 miljardit €). Viimati toimus nii vähe tehinguid 2013. aastal. 2024. aastal toimunud tehingute arv oli samal tasemel, mis 2023. aastal, samas tehingute koguväärtus kasvas 13%. 2025. aasta esimesel kümnel kuul toimus 2% võrra rohkem tehinguid kui 2024. aasta samal perioodil, kuid vähem võrreldes 2019. – 2023. aasta sama perioodiga.
Kinnisvaratehingute arv Eestis
Allikas: Maa- ja Ruumiamet
Laenuturg
Eluaseme- laenud ja pikaajalised laenud ettevõtetele
Eluasemelaenude käive hakkas hoogsalt tõusma 2020. a IV kvartalist alates ning oli kõrge kuni 2022. aasta IV kvartalini. 2023. aasta I kvartalis langes laenukäive 2019. aastaga sarnasele tasemele. Ettevõtete pikaajaliste laenude käive tõusis 2021. aasta IV kvartalis tavapärasest kõrgemale ning jäi kõrgemaks 2022. aasta IV kvartalini. 2023. aasta I kvartalis langes sarnaselt eluasemelaenudele ka ettevõtete laenukäive. 2023. aasta II kvartalis tõusis laenude käive taas 2022. aastaga sarnasele tasemele ning oli suhteliselt stabiilselt sarnasel tasemel 2023. aasta IV kvartalini. 2024. aasta I kvartalis langes laenude käive taas mõnevõrra, kuid 2024. aasta II kvartalist alates on eluasemelaenude osas laenukäive tõusnud. See oli viimati nii kõrge 2022. aasta III kvartalis kui euribor alles tõusma hakkas. Ettevõtete laenude käive on 2025. aastal olnud kõrge, kuid nagu tavapäraselt, oli I kvartali puhul tegemist mõnevõrra väiksema käibega. Eluasemelaenude käive on samuti viimaste aastate kõrgeimaid. Laenude keskmine intressimäär hakkas tõusma 2022. aasta III kvartalist ning tõusis 2023. aasta III kvartaliks eluasemelaenude osas 5-6% tasemele ja ettevõtete laenude osas 6-7% tasemele. Viimati enne seda oli laenude keskmine intressimäär üle 5% 2007. aasta I kvartalist kuni 2008. aasta IV kvartalini. Intressid on 2024. aastast alates hakanud vähehaaval langema nii eluasemelaenude kui ka ettevõtete laenude osas. Eluaseme laenude intressimäär oli 2025. aasta III kvartalis 3,7% ja ettevõtete pikaajaliste laenude intressimäär 4,54%.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu (reg osa nr 2123137) Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Ristiku, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-10/IV
15
Laenude käive ja intress
Allikas: Eesti Pank
3.2. Eesti põllumajandusmaa turg2
Haritav maa ja looduslik rohumaa
Üldist
Hoonestamata maatulundusmaa turu võib tinglikult jaotada kolmeks: haritav maa koos loodusliku rohumaaga, millel on üksnes põllumajanduslik
potentsiaal; metsamaa, millel on üksnes metsamajanduslik potentsiaal; ehituslikku potentsiaali omav maatulundusmaa, mille puhul konkreetne
kõlvik ning põllu- ja metsamajanduslik potentsiaal ei ole määrava tähtsusega.
2 Turuülevaates on lähtutud Maa- ja Ruumiameti poolt koostatud haritava maa 2017. ja 2021. aasta (väärtust müjutavate tegurite analüüs) turuülevaatest ning 2023. aasta turuülevaatest. Kvalitatiivne analüüs põhineb samuti Maa- ja Ruumiameti turuülevaatel, kuid sellele on lisatud hindaja seisukohti. Graafikud on koostatud Maa- ja Ruumiameti turuülevaatest ja päringukeskkonnast saadud andmete põhjal.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu (reg osa nr 2123137) Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Ristiku, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-10/IV
16
Haritava maa väärtust mõjutavad tegurid
Pindala o Maa- ja Ruumiamet on oma 2021. aasta haritava maa turuülevaates
analüüsinud pindala ning ühikuhinna vahelist seost ning leidnud, et haritava maa pindala kasv 1 hektari võrra tõstab hinda keskmiselt 0,7%. Seose tugevus on suhteliselt madal, kuid seos on statistiliselt oluline ja positiivse suunaga. Ehk mida suurem pindala, seda suurem keskmine haritava maa väärtus. Oluline on seejuures, et kahe muutuja vaheline seos ei pruugi alati väljenduda lineaarselt. Nii on ka pindala ja hinna vahelise seose puhul, kus kõige suurem erisus on see, et suurte pindalade juures (alates 15 ha) pindala mõju hinnale tasandub ja jõuab tavaliselt platoole, kus mõju hinnale enam pole.
Boniteet o Üheks haritava maa hinda mõjutavaks teguriks on mulla viljakus,
mida väljendatakse boniteedina. Boniteet on mulla suhteline viljelusväärtus, mis näitab mulla koostisest, omadustest, režiimidest jms tulenevat võimalikku tootlikkust.
Asukoht (sh juurdepääs) o Maa- ja Ruumiamet on analüüsinud oma varasemates haritava maa
turuülevaadetes juurdepääsu olemasolu mõju maa hinnale ning leidnud, et nende maade hektari mediaanhind oli 9,7% kallim kui nendel maadel, kuhu juurdepääsu ei olnud.
PRIA registreering o Lisaks maatüki pindalale ja boniteedile määrab hinda ka see, kas
maa on registreeritud PRIA põllumassiivide registris. See võimaldab haritavale maatükile taotleda toetusi. Sealjuures on võimalik maa kanda PRIA registrisse täielikult või osaliselt. Võrreldes maatükkide hindu arvestades, kui suur osa nendest on PRIA põllumassiivide registrisse kantud, nähtub, et mida suurem osa maatükist on registreeritud, seda kõrgem on hektari mediaanhind. Kui vaadelda hinna ja registrisse kandmise mahu suhet lähemalt, selgub, et iga 1 lisaprotsendi kohta registris tõuseb maa hektari mediaanhind keskmiselt 1,5% võrra. Mõningane erisus tuleneb ka sellest, kas tegemist põllukultuuride kasvatamiseks mõeldud või rohumaatüübilise maaga, aga seejuures tuleb tähele panna, et rohumaatüübilised maad paiknevad samal ajal enamjaolt madalama viljakusega muldadel.
Tehingute arv ja koguväärtus
Haritava maaga tehti nii 2024. kui 2025. aastal 1 071 müügitehingut, mis oli pisut enam kui 2023. aastal (998). Haritava maa tehingute koguväärtus oli 2025. aastal 78,1 miljonit € ja see oli pisut vähem võrreldes 2024. aastaga (81,0 miljonit €) .
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu (reg osa nr 2123137) Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Ristiku, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-10/IV
17
Haritava maa müügitehingute arv maakonniti
Allikas: Maa- ja Ruumiameti päringukeskkond
Keskmine pindala Viimastel aastatel on müüdud haritava maa keskmine pindala Eestis tervikuna jäänud vahemikku 10- 12 hektarit, mediaan on samal ajal sllest mõnevõrra väiksem.
Müüdud haritava maa üksuste keskmine pindala, ha
Allikas: Maa- ja Ruumiameti päringukeskkond
Sesoonsus Kevadel on tavapäraselt aasta algusega võrreldes enam tehinguid, suvel tehingute arv langeb ning sügisel taas kasvab ning aasta kõrgeimad näitajad on enamjaolt detsembris.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu (reg osa nr 2123137) Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Ristiku, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-10/IV
18
Ostjad ja müüjad
Haritava maa ostjatest moodustavad enamuse juriidilised isikud. Hulganisti on põllumajandusliku maa ostjate hulgas neid, kes seda ise ei kasuta. See tekitab kohati põhjendatud pingeid põlluharijate hulgas, kuid samas tihendab konkurentsi ning muudab turu efektiivsemaks ka sellistes piirkondades, kus varasemalt võis olla tegemist monopoolses seisundis oleva ostjaga. Ühtlasi on see elavdanud haritava maa renditurgu, kuhu riigi kõrval on maaomanikena sisenenud erainvestorid. Mõningase ohuna võib näha seda, et tekivad investoritest suuromanikud, kes võivad oma suurt turuosa kasutada maaharijate suhtes kurjasti ära.
Tehingute jagunemine maakonniti
Tavapäraselt on aktiivsemad piirkonnad, kus on Eesti parimate omadustega mullad. Samas võib olla haritav maa sõltuvalt asukohast ja omadustelt spekulatiivseks või arendustegevuse huviobjektis ning esile võivad kerkida maakonnad, mis ei ole eelpool toodud tingimustelt esikohal. 2025. aastal toimus enim tehinguid Tartu maakonnas (132 tehingut), sellele järgnesid Võru ja Jõgeva maakonnad (mõlemas 108 tehingut). Rahas mõõdetuna oli suurimaks Tartu maakond, kus kogumaht oli 12,0 miljonit €, järgnes Jõgeva maakond 10,8 miljoni €-ga.
Mediaanhinnad3
Haritava maa mediaanhinnad
Haritava maa hektari mediaanhind on olnud pidevas kasvus. Hektari mediaanhind oli 2024. aastal 6 350 €/ha ja 2025. aastal 6 970 €/ha. Mediaanhind on viie aasta 2021- 2025) jooksul 81%. 2024. aastal oli kõrgeim mediaanhind Jõgeva (8 749 €/ha) ja Tartu (8 221 €/ha) maakondades.
Haritava maa mediaanhinnad, €/ha
Allikas: Maa- ja Ruumiameti päringukeskkond
3 Maa- ja Ruumiameti hinnastatistika kajastab müügitehinguid, mille hulgast on välja jäetud vabaturu tingimustele mittevastavad tehingud. Lisaks on välja jäetud tehingud, mis asukohast tulenevalt omavad arendusperspektiivi ning ei vasta hinnatasemelt haritava maa kasutusele.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu (reg osa nr 2123137) Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Ristiku, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-10/IV
19
Haritava maa ja loodusliku rohumaa hinnaerinevus
Haritava maa ja loodusliku rohumaa hinnaerinevus on tingitud suuresti erinevustest mullaviljakuses ja maa sobilikkusest põllukultuuride kasvatamiseks. Looduslikud rohumaad on enamjaolt madalama viljakusega ja neid saab tavaliselt kasutada vaid rohumaana. Samas pindalatoetuste süsteem on ajapikku hinnaerinevusi pigem vähendanud ja looduslik rohumaa on haritavast maast vaid umbes 30-40% odavam.
Prognoos 2026. aastal on oodata 2025. aastaga sarnast tehinguaktiivsust ja mõõdukat hinnatõusu.
3.3. Märjamaa valla haritava maa turg
Haritava maa müügitehingud
Viimastel aastatel on Märjamaa valla haritava maa mediaanhind teinud läbi kiire ja suhteliselt stabiilse kasvu. Neil aastatel toimus üleüldine kiire hinnakasv, mis puudutas kõiki turusektoreid.
Pindala, ha Tehingu summa, € Pinnaühiku hind, €/ha
Arv Keskm Kokku Min Maks Min Maks Mediaan Keskm
2018 23 11,0 623 082 4 000 129 184 955 3 430 2 593 2 461
2019 60 15,9 2 997 268 4 800 402 000 1 117 4 948 3 131 3 039
2020 43 10,8 1 451 334 1 000 176 900 258 6 120 3 459 3 021
2021 57 14,6 3 432 678 5 000 331 045 323 5 776 4 032 3 884
2022 39 8,4 1 640 338 4 480 145 320 1 589 8 425 5 527 5 483
2023 32 11,9 2 228 401 20 475 410 000 2 622 10 795 4 701 5 532
2024 33 10,4 2 000 560 5 000 319 900 529 10 000 5 663 5 635
dets.25 27 6,6 1 143 408 11 190 116 000 4 244 12 337 6 118 6 346
Allikas: Maa- ja Ruumiameti päringukeskkond
Haritava maa tehingute arv ja mediaanhind (€/ha) Märjamaa vallas
Allikas: Kinnisvaraekspert, Maa- ja Ruumiameti päringukeskkond
0
10
20
30
40
50
60
70
0
1 000
2 000
3 000
4 000
5 000
6 000
7 000
2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
Arv, parem skaala Mediaan, vasak skaala
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu (reg osa nr 2123137) Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Ristiku, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-10/IV
20
Märjamaa vallas asuva haritava maa müügitehingud 2025. aastal4
Küla Kuupäev Tehingu- hind, €
Pindala, ha
Tehinguhi nd ha kohta, €
Haritava maa osakaal Kommentaar
Naistevalla küla 05.02.2025 59 940 8,6002 6 970 88,2% Haritav maa, osaliselt metsaga
Pajaka küla 21.02.2025 37 194 8,7631 4 244 96,0% Haritav maa, asub Märjamaa valla
põhjapoolses otsas
Pajaka küla 21.02.2025 50 869 12,5644 4 049 87,5% Haritav maa, kinnistut läbib oja ja sellel
asub osaliselt mets, asub Märjamaa valla põhjapoolses osas
Tolli küla 26.02.2025 30 000 3,1424 9 547 82,7% Haritav maa, Kasari jõgi jääb osaliselt
kinnistu läänepoolsele piirile
Kirna küla 19.03.2025 21 000 2,6898 7 807 97,6% Haritav maa, asub suurematest teedest
kaugemal, tehingus koos järgnevaga
Kirna küla 19.03.2025 116 000 13,586 8 538 98,8% Haritav maa, asub suurematest teedest
kaugemal, tehingus koos eelnevaga
Soosalu küla 13.05.2025 15 392 2,8529 5 395 100,0% Katastriüksust ei eksisteeri enam
Soosalu küla 13.05.2025 12 608 2,337 5 395 97,8% Haritav maa, asub suurematest teedest
kaugemal
Sõtke küla 21.05.2025 80 950 16,7417 4 835 91,1%
Haritav maa, asub suurematest teedest kaugemal, moodustab osa suuremast
põllumassiivist, juurdepääsutee puudub, maaüksusel vähesel määral metsa
Tolli küla 21.05.2025 21 200 4,2151 5 030 95,6% Haritav maa, asub suurematest teedest
kaugemal, moodustab osa suuremast põllumassiivist
Kunsu küla 23.05.2025 63 000 13,026 4 836 96,7% Haritav maa, asub suurematest teedest
kaugemal, moodustab osa suuremast põllumassiivist
Võeva küla 10.06.2025 67 500 10,3957 6 493 87,3% Moodustab osa suuremast põllumassiivist,
vähesel määral metsaga, maaüksuse põhjapoolne piir ulatub Velise jõe keskossa
Rangu küla 13.06.2025 12 000 2,0534 5 844 95,7% Moodustab osa suuremast
põllumassiivist
Jädivere küla 13.06.2025 50 000 7,4741 6 690 99,4% Moodustab osa suuremast põllumassiivist,
paikneb Pärnu mnt ääres
Varbola küla 19.06.2025 11 190 2,0909 5 352 99,3% Asub põllumajanduslike tootmishoonete
piirkonnas, Märjamaa valla põhjapoolses osas
Mõisamaa küla 08.07.2025 43 550 6,9129 6 300 97,8% Tugevalt pikliku kujuga, moodustab osa
suuremast põllumassiivist
Moka küla 09.07.2025 43 520 6,8091 6 391 99,3% Iseseisev haritava maa massiiv, paikneb
Märjamaa aleviku lähedal
Naravere küla 24.07.2025 40 000 7,2222 5 538 92,1% Kivi-Vigala küla tiheasustuse lähinaabruses
asuv põllumaa
Rangu küla 18.08.2025 22 000 4,4098 4 989 99,7% Moodustab osa suuremast
põllumassiivist, Märjamaa aleviku lähedal
Mõisamaa küla 25.09.2025 50 000 6,8047 7 348 97,9% Moodustab osa suuremast põllumassiivist
Laukna küla 10.10.2025 68 600 11,1277 6 165 93,8% Moodustab enamuse suuremast
põllumassiivist
Rangu küla 13.10.2025 109 500 12,5036 8 757 94,4% Kogu ulatuses haritav maa, maaüksusel
asub väiksemaid puudesalusid, mis raskendab maaharimist
Jõeääre küla 13.10.2025 45 100 5,1533 8 752 94,9% Tugevalt pikliku kujuga, moodustab osa
suuremast põllumassiivist
4 Tehinguinfo pärineb Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasist. Valimisse on võetud hoonestamata maatulundusmaa müügitehingud Märjamaa vallas, mille pindala on vähemalt 2 ha ning mille kõlvikuks on vähemalt 80% ulatuses haritav maa. Valimist on välja jäetud tehingud, mille puhul hindajale teadaolevalt ei ole tegemist vabaturutehinguga. Esitatud tehingute tausta ei ole siiski detailsemalt kontrollitud ja tehingute hulgas võib olla selliseid, mida ei saa käsitleda vabaturutehingutena. Kohandamisel kasutatavad tehingud on esitatud paksus kirjas. 2025. aasta tehingud on esitatud 16.12 seisuga. Tabelis toodud tehingute hinnad ei sisalda käibemaksu.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu (reg osa nr 2123137) Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Ristiku, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-10/IV
21
Sõtke küla 13.10.2025 94 700 10,8188 8 753 87,8% Iseseisev haritava maa massiiv,
maaüksusel veidi metsamaad
Sõtke küla 13.10.2025 228 900 26,1421 8 756 87,2% Iseseisev haritava maa massiiv,
maaüksusel veidi raiutud metsaga metsamaad
Pallika küla 06.11.2025 85 100 16,8757 5 043 82,7%
Moodustab osa suuremast metsamassiivist, juurdepääs puudub, maaüksusel veidi
metsamaad, tehingus koos järgneva katastriüksusega
Pallika küla 06.11.2025 20 670 4,5518 4 541 94,3% Tugevalt pikliku kujuga, moodustab osa
suuremast põllumassiivist, tehingus koos eelneva katastriüksusega
Märjamaa vallas asuvate maatulundusmaade müügipakkumised (14.01.2026 seisuga)
Vald/linn Küla/ alevik Müügihind, € Maaüksuse pindala, ha
Hind, €/ha Kommentaarid
Märjamaa vald Luiste 39 100 6,68 5 900 Kogu ulatuses haritav maa, müüakse oksjoni keskkonnas
Märjamaa vald Mõraste 77 000 12,72 6 100 Kogu ulatuses haritav maa, müüakse oksjoni keskkonnas
Märjamaa vald Vilta 42 900 7,23 5 900 Kogu ulatuses haritav maa, müüakse oksjoni keskkonnas
Märjamaa vald Männiku 65 000 8,29 7 800 Kogu ulatuses haritav maa, rendilepinguga
Allikas: kv.ee
3.4. Turustatavuse analüüs5
Vara lõppkasutaja Vara lõppkasutajaks on põllumajandusettevõtted.
Lõppkasutajaid iseloomustavad tunnused
Vara lõppkasutajad on kohalikud põllumajandusettevõtted.
Vastavus turusegmendi nõuetele
Tulenevalt hinnatava vara olemusest, on tegemist pigem atraktiivse varaga.
Lõppkasutajate hulk, kes soovivad ja saavad hinnatavat vara soetada
Lõppkasutajate hulk on tulenevalt vara olemusest ja väärtusklassist keskmine.
Konkureeriv pakkumine Kinnisvaraportaalis kv on väärtuse kuupäeva seisuga konkureerivaid pakkumisi Märjamaa vallas piisaval hulgal.
Müügiperiood (likviidsus) Piiratud pakkumise tingimustes on tegemist likviidse varaga. Eeldatav müügiperiood kuni 1 aasta.
Alternatiivsed kasutused Hindaja hinnangul alternatiivsed kasutused puuduvad.
5 Turustatavuse analüüs on esitatud kinnisasja kui terviku kohta, sest äralõige pole kujust ja pindalast tulenevalt eraldiseisvalt kasutatav.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu (reg osa nr 2123137) Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Ristiku, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-10/IV
22
4. Hindamine hüvitamise eesmärgil
4.1. Parim kasutus
Vara parim kasutus – vara kõige tõenäolisem kasutus, mis on füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, õiguslikult lubatav, finantsmajanduslikult teostatav ning mille tulemusena hinnatav vara omandab kõrgeima väärtuse. (EVS 875-1:2015, p. 7.1.2.) Hindamisele kuuluv katastriüksus on maakatastris registreeritud kui maatulundusmaa, selle pindala on 37 126 m² ja sellest tehtav äralõige 4 136 m2. Katastriüksuse kõlvikuline koosseis on enamuse ulatuses haritav maa ja vähesel määral muu maa. Äralõige jääb samuti enamuse ulatuses haritavale maale ja vähesel määral muule maale. Kehtiv Palase küla hõlmav üldplaneering puudub, uue Märjamaa üldplaneeringu koostamine on algusjärgus. Kehtiv detailplaneering samuti puudub. Ümbruses on põllumaa, metsamaa ja üksikud hajali paiknevad hooned. Tulenevalt hinnatava vara asukohast ja olemasolevast kasutusest ning nõudlusest olemasolevas kasutuses oleva maa järele, on katastriüksuse kui terviku parimaks kasutuseks kasutus maatulundusmaana, sh äralõike parim kasutus maatulundusmaana (haritava maa).
4.2. Hindamise metoodiline alus ja põhimõtted
Turuväärtuse hindamiseks kasutatakse võrdlusmeetodit, kuna võrdlusmeetod on soosituim turuväärtuse hindamisel ja turul on piisavalt palju tehinguid, mille kohta on usaldusväärne info. Vastavalt KAHOS-e § 12 lõikele 4 hinnatakse äralõiget kui võimalikku müügiobjekti, kui omandamisele kuuluv kinnisasjast tehtav äralõige on iseseisvalt kasutatav. Kui äralõige ei ole iseseisvalt kasutatav, on hindamise aluseks kinnisasja kui terviku turuväärtuse vähenemine, mis on põhjustatud kinnisasjast tehtavast äralõikest ja ümbritseva keskkonna muutusest. Äralõige on korrapärase kujuga, kuid haritava maana kasutamiseks liiga väikese pindalaga (5 167 m²), mistõttu ei ole seda haritava maa kontekstis võimalik käsitleda eraldiseisva müügiobjektina. Sellest tulenevalt lähtutakse äralõike hindamisel omanikule allesjääva osa väärtuse vähenemisest. Äralõike turuväärtus leitakse kinnisasja kui terviku ühikuväärtuse põhjal ning see iseloomustabki omanikule alles jääva osa väärtuse vähenemist. Võrdlusmeetodi ehk turupõhise käsitluse korral võrreldakse hinnatavat vara sarnaste müüdud varade hindadega, kasutades selleks erinevaid võtteid. Turuväärtuse hindamisel on meetodi aluseks asenduspõhimõte: potentsiaalne ostja ei ole valmis maksma vara eest rohkem, kui sarnaste varade eest tavaliselt turul makstakse. Võrdlusmeetodil leitakse hinnatava objekti väärtus sarnaste objektidega toimunud tehingute analüüsimisel. Piisavalt aktiivse turu olemasolul võib seda meetodit pidada turuväärtuse hindamiseks sobivaimaks ja täpseimaks. Turuväärtuseni jõutakse võrdlusmeetodi rakendamisel juhul, kui kõik hindamisel aluseks olevad võrdlustehingud on tehtud vaba turu tingimustes. (EVS 875-1:2015, p. 9.4.2) Hindamisel kasutatakse võrdluskõlbulike kinnistutega tehtud tehinguid. Võrreldavate tehingute ja varade erisuste arvesse võtmiseks kasutatakse võrdluselementide kohandamist.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu (reg osa nr 2123137) Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Ristiku, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-10/IV
23
4.3. Haritava maa hindamine
Võrdlustehingute ja võrdluselementide valik ning kohandamise põhimõtted
Võrdlus- tehingute valik
Punktis 3.3 esitatud tehingutest on võrdlustehinguteks valitud hinnatava varaga võimalikult lähemas minevikus võimalikult sarnaste varadega toimunud tehingud. Kohandamisel kasutatavate võrdlustehingute valikul on arvestatud maaüksuse asukohta (Märjamaa vald), tehingu toimumise aega ning kõlvikulist koosseisu. Kõigi kohandamisel kasutatavate maaüksuste puhul on kontrollitud müügitehingute tausta.
Asukoht Kuupäev Tehingu- summa, €
Tehingu- summa, €/ha
Pindala, ha Käibemaksu sisaldumine hinnas
Märjamaa vald, Mõisamaa küla
08.07.2025 43 550 6 300 6,9129 Ei
Märjamaa vald, Rangu küla
13.06.2025 12 000 5 844 2,0534 Ei
Märjamaa vald, Rangu küla
18.08.2025 22 000 4 989 4,4098 Ei
Võrdlusühiku valik
Kuna taoliste varade puhul teevad turuosalised oma otsuseid lähtuvalt ühikuhinnast, siis on võrdlusühikuks valitud tehinguhind taandatuna maaüksuse pindalale (€/ha).
Tehingute ajaldamine
Tehingute toimumise ajast väärtuse kuupäevani ei saa välja tuua olulist muutust turusituatsioonis ning sellest tulenevalt tehinguhindu ajaldatud ei ole.
Võrdluselementideks on valitud tulenevalt hinnatava vara iseärasustest järgmised enim vara väärtust mõjutavad tegurid:
Makroasukoht o Hinnad on üle Eesti mandriosa suhteliselt sarnased ja piirkondlikud
erinevused on tingitud pigem muudest asjaoludest nagu näiteks mullaviljakus. Seega makroasukoha mõju on enamjaolt väike
Mikroasukoht ja juurdepääs o Analüüsitakse paiknemist eelkõige suuremate teede suhtes ja
juurdepääsu. Enamjaolt suuri erinevusi ei esine ja kohandused on sellest tulenevalt pigem väikesed.
Maatüki suurus o Kui enamjaolt mõjutab kinnisvara hindu mastaabiefekt, siis haritava maa
puhul see ei kehti. Kuna ostuhuvilisteks on valdavalt suurtootjad, siis tihtipeale eelistatakse suuri maatükke ja mõju on vastupidine, st suuremate maatükkide puhul on ühikuhind kõrgem. Mõju suurus ei ületa tavaliselt 5-10%. Maa- ja Ruumiamet on 2021. aasta haritava maa turuülevaates analüüsinud haritava maa ühikuhinna ja pindala seost ning jõudnud järeldusele, et haritava maa pindala kasv 1 ha võrra lisab hinnale keskmiselt 28 eurot. Suurte pindalade juures (alates 15 ha) mõju hinnale tasandub.
Kõlvikuline koosseis o Kui haritava maa ja metsamaa keskmised hinnad on tavaliselt samas
suurusjärgus, siis looduslik rohumaa ja muu maa on haritava maaga võrreldes tavaliselt odavamad.
PRIA põllumassiivide register
Võrdlus- elementide valik ja kohandamise põhimõtted
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu (reg osa nr 2123137) Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Ristiku, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-10/IV
24
o PRIA põllumassiivide registris registreerimine tagab pindalatoetuse saamise ja see mõjutab positiivselt maatüki väärtust. Kuna enamik maaüksustest on PRIA registris registreeritud, siis praktikas puudub tavaliselt vajadus kohanduste tegemiseks
Mullastik ja viljakus o Mullaviljakus sõltub mullastikust ja niiskusrežiimist. 2001. aasta maa
maksustamisväärtused on leitud silmas pidades mullaviljakust, kuid erinevused maksustamisväärtuses ei kajastu üksüheselt turuväärtuses ja seda on olulisel määral mõjutanud just pindalapõhine toetuste süsteem. On siiski tavapärane, et kõrgema viljakusega maa eest makstakse kõrgemat hinda. Tuleb silmas pidada, et teatud muldade (näiteks madalsoomullad) puhul on kasutus oluliselt piiratum, mis omakorda väljendub ka hindades.
Kitsendused, kuju ja reljeef o Kitsendused, kuju ja reljeef on olulised väärtust mõjutavad tegurid, kuid
mõjutavad väärtust eelkõige siiski vaid olukorras, kui tegemist on oluliste kõrvalekalletega. Tavaliselt on maatükid suhteliselt kompaktsed ja reljeefilt tasased ning vajadus kohanduste järgi puudub. Vara sihipärast kasutust takistavatel kitsendustel on negatiivne mõju vara väärtusele.
Hinnatav vara Võrreldav vara nr 1 Võrreldav vara nr 2 Võrreldav vara nr 3
Märjamaa vald Märjamaa vald Märjamaa vald Märjamaa vald
Palase küla Mõisamaa küla Rangu küla Rangu küla
Ristiku
Tehinguhind, €
43 550 12 000 22 000
Tehinguhind, €/ha 6 300 5 844 4 989
Tehingu aeg 08.07.2025 13.06.2025 18.08.2025
Kohandus 0% 0% 0%
Ajaldatud
tehinguhind, €/ha 6 300 5 844 4 989
Makroasukoht
Märjamaa alevi piirist nö
linnulennul ca 18 km,
Pärnu linnast ca 40 km
Märjamaa alevi piirist nö
linnulennul ca 6 km,
Pärnu linnast ca 56 km
Märjamaa alevi piirist nö
linnulennul ca 0,9 km,
Pärnu linnast nö
linnulennul ca 57 km
Märjamaa alevi piirist nö
linnulennul ca 1,6 km,
Pärnu linnast ca 57 km
Kommentaar Sarnane Sarnane Sarnane
Kohandus 0% 0% 0%
Mikroasukoht ja
juurdepääs
Ümbruses valdavalt
põllumaa, metsamaa ning
üksikud hajali paiknevad
elamud, piirneb Pärnu
mnt-ga ja Palase teega,
juurdepääs Palase teelt
(munitsipaalomandis).
Valdavalt on
ümbruskonnas haritav
maa, metsamaa ja
üksikud hajali paiknevad
elamud. Juurdepääs
munitsipaalomandis
kruuskattega teelt.
Valdavalt on
lähiümbruskonnas haritav
maa, metsamaa ja
üksikud hajali paiknevad
elamud. Juurdepääs
munitsipaalomandis
kruuskattega teelt ja
asfaltkattega riigiomandis
teelt.
Valdavalt on
lähiümbruskonnas
haritav maa, metsamaa
ja üksikud hajali
paiknevad elamud.
Juurdepääs
munitsipaalomandis
asfaltkattega teelt ja
asfaltkattega
riigiomandis teelt.
Kommentaar Sarnane Sarnane Sarnane
Kohandus 0% 0% 0%
Maatüki suurus,
ha 3,71 6,91 2,05 4,41
Kommentaar Sarnane Sarnane Sarnane
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu (reg osa nr 2123137) Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Ristiku, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-10/IV
25
Kohandus 0% 0% 0%
Kõlvikuline
koosseis
Enamuses haritav
maaga, vähemal määral
muu maa
Haritav maa 95,5%, muu
maa 4,5%
Haritav maa 95,5%, muu
maa 4,5%
Haritav maa ca 99,7%,
muu maa 0,3%
Kommentaar Sarnane Sarnane Sarnane
Kohandus 0% 0% 0%
Mullastik,
niiskusrežiim ja
viljakus
Kogu ulatuses Gor;Go;
reaalboniteet 26
Enamuses K;Ko, väga
väheses ulatuses Ko;
reaalboniteet 45
Pea kogu ulatuses K,
väga vähesel määral Ko;
mullaviljakuse
reaalboniteet 48
Ligikaudu 2/3 ulatuses
K, ülejäänu osas Ko;
reaalboniteet 51
Kommentaar Parem Parem Parem
Kohandus -15% -15% -15%
PRIA
põllumassiivide
register
Registreeritud kogu
ulatuses PRIA
põllumassiivide registris
põllukultuuridena
Registreeritud kogu
ulatuses PRIA
põllumassiivide registris
põllukultuuridena
Registreeritud pea kogu
ulatuses PRIA
põllumassiivide registris
põllukultuuridena
Registreeritud pea kogu
ulatuses PRIA
põllumassiivide registris
põllukultuuridena
Kommentaar Sarnane Sarnane Sarnane
Kohandus 0% 0% 0%
Kuju, reljeef ja
kitsendused
Kinnistu on ruudukujuline.
Valdavalt tasane reljeef.
Väärtust mõjutavad
kitsendused puuduvad.
Välja venitatud kujuga
ristkülik, mille idapoolsest
küljest on elamualaga
ristkülik välja lõigatud.
Valdavalt tasane reljeef.
Väärtust mõjutavad
kitsendused puuduvad.
Hulknurkne, kompaktne,
tasane reljeef. Maa
harimist takistavad
kitsendused puuduvad
Valdavas osas
kompaktne korrapärane
hulknurk. Valdavalt
tasane reljeef. Väärtust
mõjutavad kitsendused
puuduvad.
Kommentaar Kehvem Sarnane Sarnane
Kohandus 10% 0% 0%
Summaarne
kohandus
-5% -15% -15%
Summaarne
kohandus, €/ha -314,99 -876,59 -748,33
Kohandatud
tehinguhind, €/ha 5 985 4 967 4 241
Kohanduste
absoluutväärtuste
summa
25% 15% 15%
Kaalud 0,20 0,40 0,40
Kaalutud
keskmine
tehinguhind, €/ha
4 880,14 1 197 1 987 1 696
Kaalutud
keskmine
tehinguhind, €/m² 0,49
Pindala, m2 Turuväärtus, €
Äralõige 4 136 2 026,64
Transpordiameti tarbeks tehtava 4 136 m2 suuruse äralõike turuväärtus on 2 026,64 € (0,49 €/m2). Leitud turuväärtust saab kasutada kinnisasjade vahetamisel.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu (reg osa nr 2123137) Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Ristiku, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-10/IV
26
4.4. Kinnisasjast tehtava äralõike omandamise mõju omanikule alles jäävale kinnisasjale
Vastavalt KAHOS § 12 lg 3 viiakse kinnisasja omandamisel hindamine läbi hüvitamise eesmärgil. Kahju hüvitamine on tegevus, mille eesmärk on kahju kannatava isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui omandamise asjaolu ei oleks esinenud. Äralõige moodustab katastriüksuse pindalast 11%. Kuna äralõike võrra vähenedes jääb katastriüksuse pindala endisega võrreldes sarnasesse suurusjärku ja on endiselt haritava maana kasutatav (säilib varasemaga sarnane kuju), piirdub äralõike tegemise mõju kinnistu väärtusele äralõike väärtuse ja sellega seonduva saamata jääva tuluga.
4.5. Äralõike väärtuse, kaasneva kahju ja saamata jääva tulu hindamine
Otseselt kaasneva varalise kahjuna hinnatakse kahju, mis ei sisaldu omandatava kinnisasja või sellest tehtava äralõike väärtuses, kinnisasja kui terviku väärtuse vähenemises ega saamata jäävas tulus. Hinnatakse selgelt tuvastatud ja tõendatud otseselt kaasnevat varalist kahju, kusjuures tulenevalt olukorrast võib tõendamise kohustus lasuda maaomanikul või kolmandal isikul. (EVS 875-12:2024, p. 7.1.1) Kinnisasjast äralõike tegemisega kaasneva kahju hindamisel analüüsitakse kinnisasja tükeldumisest, suuruse vähenemisest, kuju ebaotstarbekamaks muutumisest, senise kasutusotstarbe muutmisest, kitsenduste suurenemisest ja muust sellisest tagajärjest tulenevat mõju allesjääva kinnisasja turuväärtusele. (EVS 875-12:2024, p. 7.3.2) Saamata jääva tuluna hinnatakse kasu, mis ei sisaldu omandatava kinnisasja või sellest tehtava äralõike väärtuses ega kaasnevas kahjus ning mida isik oleks enda tehtud ettevalmistuste tõttu tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu poleks ilmnenud. (EVS 875-12:2024, p. 8.1.1) KAHOS § 13 käsitleb otseselt kaasneva varalise kahjuna eelkõige kinnisasja omanikule alles jääva kinnisasjaga seonduvat järgmist kahju: 1) ehitise likvideerimine või kasutuks muutumine, samuti muude parenduste kasutuks muutumine; 2) detailplaneeringu elluviimise võimaluse kaotamine või ehitusvõimaluse vähenemine või kaotamine; 3) metsa, muu taimestiku ja istanduse hävimine; 4) kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu likvideerimine või pikenemine. 1) Ehitiste likvideerimist või kasutuks muutumist äralõike tõttu ei esine ning ülevaatuse käigus kinnisasjale tehtud parendusi ei tuvastatud. 2) Detailplaneeringu elluviimise võimalus ja ehitusvõimalus ei kao. 3) Metsa või muu taimestiku hävinemist ei esine. 4) Kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele juurdepääsutee ei pikene ning seda ei likvideerita. Hindaja hinnangul kaasnevat kahju ega saamata jäävat tulu ei esine.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu (reg osa nr 2123137) Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Ristiku, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-10/IV
27
Lisa 1. Fotod
Vaade äralõikele Vaade katastriüksusele tervikuna
Vaade katastriüksuse lõunapoolsele küljele ja Palase teele
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu (reg osa nr 2123137) Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Ristiku, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-10/IV
28
Lisa 2. Kinnistusregistri väljavõte
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu (reg osa nr 2123137) Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Ristiku, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-10/IV
29
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu (reg osa nr 2123137) Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Ristiku, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-10/IV
30
Lisa 3. Kitsendused
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu (reg osa nr 2123137) Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Ristiku, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-10/IV
31
Lisa 4. Vastavuskinnitus Eesti varahindamise standardite EVS 875 nõuetele
Selle hindamisaruande koostanud ja kogu hindamistoimingu läbi viinud hindaja kutsealane pädevus on piisav hindamistellimuse täitmiseks. See hindamisaruanne ja kogu hindamistoiming vastab Eesti kinnisvara hindamise standardite seeria EVS 875 nõuetele, sh hindamise headele tavadele. Mitte keegi peale hindamisaruandes nimetatud isikute ei ole hindajat hindamistoimingus abistanud. Hindaja ei avalda hindamistoimingu käigus kogutud infot ja hindamistulemusi mitte kellelegi peale tellijaga kokkulepitud isikute, v.a juhud, kui seadus seda nõuab või kui see on vajalik kindlateks hindamise kutsealaga seotud toiminguteks. Hindaja on tegutsenud sõltumatu hindajana erapooletult ilma mingite isiklike huvideta hindamistoimingu suhtes ning hindaja poolt hindamistoimingu eest saadav tasu ei ole seotud hindamistulemusega. Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud andmed on hindajale teadaolevalt tõesed ja korrektsed. Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud analüüsid ja järeldused on kitsendatud ainult hindamisaruandes esitatud eelduste ja piiravate tingimustega.
Koostaja: / Allkirjastatud digitaalselt /
Inga Vatter
Kinnisvaraekspert OÜ hindaja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige Kutseline hindaja, vara hindaja, 7. tase (kutsetunnistus nr. 202932)
Kinnitaja: / Allkirjastatud digitaalselt /
Aivar Tomson, MRICS
Kinnisvaraekspert OÜ hindamisosakonna juhataja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige Kutseline hindaja, vara hindaja, 7. tase (kutsetunnistus nr. 218863)
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu (reg osa nr 2123137) Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Ristiku, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-10/IV
32
Tallinn Järve tn 2-3 Tallinn, 11314 +372 626 4250 Pärnu Pikk tn 12 Pärnu, 80010 +372 442 0700
1
EKSPERTHINNANG
Hinnatav kinnisvara: Hoonestamata kinnistu nr 2018837 Aadress: Õle, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Eksperthinnang nr: 2601-10675-12/IV Väärtuse kuupäev: 19.01.2026 Hindamisaruande kuupäev:
07.03.2026
Tellija: Transpordiamet
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2018837 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Õle, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-12/IV
2
Sisukord
Kokkuvõte 3
1. Hinnatav kinnisvara, hindamise eesmärk ja eeldused 5 1.1. Hinnatav kinnisvara ja hindamise eesmärk 5 1.2. Hindamise eeldused 5 1.3. Algandmed ja kinnisvara ülevaatus 6
2. Hinnatava vara kirjeldus 7 2.1. Asukoht 7 2.2. Omandisuhted ja vara dokumentatsioon 8 2.3. Maakasutus 10
3. Turuülevaade 12 3.1. Majandus ja kinnisvaraturg 12 3.2. Eesti põllumajandusmaa turg 15 3.3. Märjamaa valla haritava maa turg 19 3.4. Turustatavuse analüüs 21
4. Hindamine hüvitamise eesmärgil 22 4.1. Parim kasutus 22 4.2. Hindamise metoodiline alus ja põhimõtted 22 4.3. Haritava maa hindamine 23 4.4. Kinnisasjast tehtava äralõike omandamise mõju omanikule alles jäävale kinnisasjale 26 4.5. Äralõike väärtuse, kaasneva kahju ja saamata jääva tulu hindamine 26
Lisa 1. Fotod 27
Lisa 2. Kinnistusregistri väljavõte 28
Lisa 3. Kitsendused 30
Lisa 4. Vastavuskinnitus Eesti varahindamise standardite EVS 875 nõuetele 31
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2018837 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Õle, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-12/IV
3
Kokkuvõte HINNATAVATE VARADE KOONDANDMED
Hinnatav vara Hoonestamata kinnistu nr 2018837 Aadress Õle, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Katastriüksus 88402:001:0045 Katastriüksuse pindala 64 549 m² Omanik Metetra OÜ (registrikood 11087748) Omandivorm Kinnisasi Äralõike pindala 4 972 m2 ja 2 665 m² Maakasutuse sihtotstarve Maatulundusmaa 100%
Kinnistu hoonestus Hoonestamata
Üldplaneering Kehtiv üldplaneering puudub ja uue üldplaneeringu koostamine on algusjärgus Detailplaneering Puudub HINDAMISARUANDE KOONDANDMED
Hinnangu eesmärk Kinnisasja hindamine hüvitamise eesmärgil kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 4 lõige 1 punkt 7 alusel
Ülevaatuse kuupäev 19.01.2026
Väärtuse kuupäev 19.01.2026 Hindamisaruande kuupäev
07.03.2026
Tellija Transpordiamet
Tellimusleping Töövõtuleping nr 3.2-2/25/1690-1 sõlmitud 28.11.2025
Hindamise eeldused
Hindaja saatis 13.01.2026 e-kirja maaomanikule. Omanik e-kirjale hindamisaruande kuupäeva seisuga vastanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt pole teada kasutuslepingute info, lähimineviku parenduste info jms ning parema alternatiivi puudumisel on lähtutud seisukohast, et kasutuslepinguid pole ning parendusi äralõike alale tehtud ei ole.
Hinnang likviidsusele
Müügiperioodi pikkuseks tervik kinnistu puhul võib väärtuse kuupäeva turusituatsioonis prognoosida hinnatud turuväärtuse juures hetkeseisukorras kuni 1 aasta. Kuna äralõige ei ole oma kujult eraldiseisvalt kasutatav, siis äralõike likviidsus on madal
Hindamistulemuse täpsus ±20%
Käibemaks Hindamistulemus ei sisalda käibemaksu VASTUOLUD ALGANDMETES
Hinnangu koostamisel kasutatud algandmetes ei esine vastuolusid.
KOMMENTAARID
Äralõiked moodustavad katastriüksuse pindalast kokku 12%. Äralõiked asuvad kinnistu läänepoolses servas kõrvuti ja on pindalaga kokku 0,76 ha, seejuures on pärast äralõigete tegemist kinnistu haritava maana nii pindala kui kuju mõttes sama efektiivselt edasi kasutatav. Seetõttu piirdub äralõike tegemise mõju kinnistu väärtusele äralõike väärtusega.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2018837 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Õle, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-12/IV
4
HINDAMISTULEMUS Aadressil Õle, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond asuvast katastriüksusest tehtava 4 972 m² suuruse äralõike hüvitamisele kuuluv turuväärtus (väärtus) on väärtuse kuupäeval 2 386,56 € (kaks tuhat kolmsada kaheksakümmend kuus koma viiskümmend kuus) ja 2 665 m² suuruse äralõike hüvitamisele kuuluv turuväärtus on väärtuse kuupäeval 1 279,20 € (üks tuhat kakssada seitsekümmend üheksa koma kakskümmend) (0,48 €/m2). Äralõigete hüvitamisele kuuluv turuväärtus on kokku 3 665,76 € (kolm tuhat kuussada kuuskümmend viis koma seitsekümmend kuus) (0,48 €/m2). Otseselt kaasnevat varalist kahju ja saamata jäävat tulu hindaja hinnangul ei esine.
Koostaja: / Allkirjastatud digitaalselt /
Ing Vatter
Kinnisvaraekspert OÜ hindaja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige Kutseline hindaja, vara hindaja, 7. tase (kutsetunnistus nr. 202932)
Kinnitaja: / Allkirjastatud digitaalselt /
Aivar Tomson, MRICS
Kinnisvaraekspert OÜ hindamisosakonna juhataja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige Kutseline hindaja, vara hindaja, 7. tase (kutsetunnistus nr. 218863)
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2018837 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Õle, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-12/IV
5
1. Hinnatav kinnisvara, hindamise eesmärk ja eeldused
1.1. Hinnatav kinnisvara ja hindamise eesmärk
Hinnatavaks varaks on aadressil Õle, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond asuvast katastriüksusest tehtav 4 972 m² ja 2 665 m² suurune äralõige. Hindamise eesmärk on kinnisasja hindamine hüvitamise eesmärgil kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 4 lõige 1 punkt 7 alusel. Hinnangu andmisel on lähtutud kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusest (KAHOS), kinnisasja erakorralise hindamise korrast, Eesti varahindamise standarditest EVS 875 ja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu heade tavade koodeksist. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) §11 lõike 1 kohaselt peab kinnisasja omandaja kinnisasja omandamise korral maksma kinnisasja omanikule tasu. Vastavalt sama seaduse §11 lõikele 2 koosneb tasu kinnisasja väärtusest ja hüvitisest kinnisasja omandamisega otseselt kaasneva varalise kahju ja saamata jääva tulu eest. KAHOS-e §12 lõike 3 kohaselt viiakse kinnisasja omandamisel läbi hindamine hüvitamise eesmärgil, kusjuures kahju hüvitamisena käsitletakse tegevust, mille eesmärk on kahju kannatava isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui omandamise asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt KAHOS-e §-le 12 on hinnatavaks väärtuseks üldjuhul turuväärtus. Turuväärtus (market value) on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks väärtuse kuupäeval minema üle tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas tehingus pärast kõikidele nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud teadlikult, kaalutletult ja ilma sunduseta. (EVS 875-1:2015, p. 3.1.11) Väärtuse kuupäev on kuupäev, mille seisuga hindamistulemus (väärtus) on esitatud. (EVS 875-1:2015, p. 3.2.4)
1.2. Hindamise eeldused
Hindaja saatis 13.01.2026 e-kirja maaomanikule. Omanik e-kirjale hindamisaruande kuupäeva seisuga vastanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt pole teada kasutuslepingute info, lähimineviku parenduste info jms ning parema alternatiivi puudumisel on lähtutud seisukohast, et kasutuslepinguid pole ning parendusi äralõike alale tehtud ei ole. Hinnang kehtib eeldusel, et hindajale esitatud andmed ja informatsioon on tõesed ning on täidetud kõiki hinnangu kehtivuse tingimusi. Hindaja ei vastuta nende hinnangus olevate valeandmete eest, mis on hindajale esitatud ja mille õigsuse kontrollimiseks eksperthinnangu koostamise käigus hindajal puudub võimalus või põhjendatud vajadus. Hindaja ei ole teinud mingeid uuringuid saastatuse või saastuse ohu kohta ega saa seega esitada kindlat seisukohta, missugune võiks olla nende võimalik mõju hindamistulemusele. Hindamisel on lähtutud
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2018837 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Õle, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-12/IV
6
eeldusest, et hinnataval varal ja selle läheduses ei ole saastatust ega saastuse ohtu. Igasugune saastatuse ja saastuse ohu avastamine võib vara väärtust märgatavalt mõjutada. (EVS 875-4:2024, p. 7.4.10)
1.3. Algandmed ja kinnisvara ülevaatus
Hindamist puudutavad algandmed on saadud: e-kinnistusraamatust 14.01.2026; Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusest 16.01.2026 ning Maa- ja Ruumiameti tehingute
andmebaasist seisuga 16.12.2025; kinnisvaraportaalist kv.ee 14.01.2026; Märjamaa valla koduleheküljelt 17.01.2026; Turuülevaadetes kasutatud algallikad on esitatud turuülevaadete juures.
Hindaja Inga Vatter tegi hinnatava vara ülevaatuse 19.01.2026. Tehti visuaalne ülevaatus. Ülevaatus tehti juuresolijateta. Omaniku esindajale pakuti 13.01.2026 saadetud e-kirjas võimalust viibida ülevaatuse juures, kuid esindaja selleks soovi ei avaldanud. Hinnangu koostamisel kasutatud algandmetes ei ole vastuolusid ning need on hindamise eesmärki ja täpsust silmas pidades piisava usaldusväärsusega.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2018837 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Õle, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-12/IV
7
2. Hinnatava vara kirjeldus
2.1. Asukoht
Aadress
Maakond Rapla maakond
Omavalitsus Märjamaa vald
Asustusüksus Palase küla
Lähiaadress Õle
Makroasukoht
Kirjeldus Hinnatav katastriüksus asub Märjamaa vallas Palase külas
Kaugus keskusest Pärnu linnast ca 40 km kaugusel, Märjamaa alevi piirist ca 18 km kaugusel
Allikas: Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus; hinnatav vara on tähistatud oranži tähisega
Mikroasukoht
Kirjeldus
Ümbruses valdavalt põllumaa, metsamaa ning üksikud hajali paiknevad elamud. Kinnistu piirneb läänepoolsest küljest riigiomandis oleva Tallinna-Pärnu-Ikla teega (tee nr 4, edaspidi Pärnu mnt) ja põhjapoolsest küljest munitsipaalomandis Palase tee L1-ga (kruuskattega tee) ning asub nimetatud teede ristumise ääres. Kinnistu moodustab osa suuremast põllumassiivist.
Juurdepääs Mahasõit Tallinn-Pärnu-Ikla teelt puudub, kuid on olemas Palase teelt.
Tehnovõrgud Puuduvad
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2018837 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Õle, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-12/IV
8
Allikas: Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus; hinnatav katastriüksus on piiritletud sinise joonega
2.2. Omandisuhted ja vara dokumentatsioon1
Omandisuhted
Kinnistu registriosa nr
2018837
Omandivorm Kinnisasi
Omanik Metetra OÜ (registrikood 11087748)
Kanded ja märkused kinnistusraamatu kolmandas jaos
Kinnistusraamatu III jaos kanded puuduvad.
Kitsendused
Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse kitsenduste kaardil on katastriüksuse kohta märgitud:
maaparandushoiu-ala 64 410 m²;
uuringu ala 64 549 m²;
eesvoolu kaitsevöönd (maaparandussüsteemi eesvool kuni 10 km²) 217 m²;
avalikult kasutatava tee (Pärnu-Ikla tee) kaitsevöönd 9 047 m2. Äralõigete alad jäävad kõikide eeltoodud kitsenduste alale. Eelnimetatud kitsendused ei mõjuta hinnatava vara väärtust, kuivõrd ei takista katastriüksuse sihipärast kasutamist haritava maana. Kitsenduste kaart on esitatud lisas 3.
1 Kinnisasja registriosa väljavõte on lisatud eksperthinnangu lisasse nr 2.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2018837 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Õle, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-12/IV
9
Hüpoteegid
Kinnistusraamatu IV jakku on järgitud järgmised hüpoteegid:
Hüpoteek summas 845 000,00 eurot AS SEB Pank (registrikood 10004252) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistud: 22437; 89537; 121537; 207737; 463250; 1223037; 1460837; 1784137; 1852337; 1894337; 1894637; 1894737; 2075437; 2077837; 2114937; 2185937; 2222737; 2339837; 2339937; 2340037; 2340137; 2402137; 2426250; 2510337; 2549137; 2731337; 3024137; 3052337; 3193950; 3228850; 3435137; 3499437; 3512737; 3513337; 3519537; 3523737; 3524237; 3529737; 3530637; 3538037; 3546537; 3549537;
Hüpoteek summas 3 500 000,00 eurot AS SEB Pank (registrikood 10004252) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistud: 22437; 47237; 47537; 89537; 121537; 207737; 463250; 647937; 716337; 1027137; 1121137; 1223037; 1439137; 1460837; 1460937; 1784137; 1852337; 1894337; 1894537; 1894637; 1894737; 1953237; 2075437; 2077837; 2114937; 2145937; 2185937; 2222737; 2235237; 2284837; 2299937; 2339837; 2339937; 2340037; 2340137; 2340237; 2340337; 2402137; 2426250; 2446637; 2510337; 2516537; 2522837; 2549137; 2599737; 2695537; 2695637; 2731337; 2754437; 2762637; 2822337; 2848850; 2935337; 2989337; 2989437; 3024137; 3024437; 3027137; 3052337; 3068237; 3068337; 3094437; 3094937; 3113237; 3113337; 3113437; 3113537; 3113637; 3113737; 3113837; 3113937; 3117137; 3193950; 3228850; 3248437; 3267737; 3267837; 3267937; 3296637; 3296937; 3297237; 3297437; 3297537; 3297737; 3297837; 3316937; 3317937; 3333937; 3358237; 3362237; 3371737; 3383037; 3393237; 3399637; 3405637; 3410637; 3435137; 3436937; 3475337; 3494637; 3498437; 3499437; 3512737; 3513337; 3519537; 3523737; 3524237; 3529737; 3530637; 3538037; 3546537; 3549537.
Kuna kinnistut koormavate hüpoteekidega tagatud kohustused kinnistu müügi käigus tavapäraselt realiseeritakse, siis hindamisel hüpoteekidega ei arvestata.
Maaomaniku teavitamine ja tema seisukohad
Hindaja saatis 13.01.2026 e-kirja maaomanikule. Omanik e-kirjale hindamisaruande kuupäeva seisuga vastanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt pole teada kasutuslepingute info, lähimineviku parenduste info jms ning parema alternatiivi puudumisel on lähtutud seisukohast, et kasutuslepinguid pole ning parendusi äralõike alale tehtud ei ole.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2018837 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Õle, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-12/IV
10
2.3. Maakasutus
Maakasutuse peamised näitajad
Allikas: Maa- ja Ruumiameti avalik teenus; hinnatav katastriüksus on piiritletud sinise joonega
Aadress Õle, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond
Katastritunnus 88402:001:0045
Pindala 64 549 m²
Äralõike plaan ja pindala
Läänepoolne äralõige 4 972 m²
Läänepoolne äralõige 2 665 m²
Allikas: Transpordiamet
Äralõiked teostatakse katastriüksuse läänepoolsest küljest
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2018837 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Õle, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-12/IV
11
Äralõike kirjeldus
Äralõiked tehakse katastriüksuse läänepoolsest küljest, seejuures asuvad äralõiked kõrvuti ja piirnevad Pärnu mnt-ga ja ulatuvad maantee ääres kuivenduskraavi keskosani. Äralõiked on enamuses kasutusel haritava maana.
Maakasutuse sihtotstarve
Maatulundusmaa 100%
Kõlvikud Haritav maa 63 665 m² ja muu maa 884 m²; äralõiked asuvad 88% ulatuses haritava maa kõlvikul ja 12% ulatuses muu maa kõlvikul.
Kirjeldus Kinnistu on ruudukujuline, seejuures on lõunapoolne külg veidi pikem. Kinnistu põhjapoolsel piiril paikneb kuivenduskraav. Maaüksus on tasase reljeefiga.
Üldplaneering Kehtiv üldplaneering puudub, uue Märjamaa valla üldplaneeringu koostamine on algusjärgus.
Detailplaneering Puudub
Mullastik Kogu ulatuses koreserikas leostunud gleimuld ja leostunud gleimuld (Gor;Go), reaalboniteet 26
PRIA põllumassiivide register
Kinnistust kogu haritav maa on registreeritud PRIA põllumassiivide registris põllukultuuridena (põllumassiiv nr 52451086149).
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2018837 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Õle, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-12/IV
12
3. Turuülevaade
3.1. Majandus ja kinnisvaraturg
3. Ülevaade majanduslikust taustsüsteemist
SKP
Statistikaameti andmetel langes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aastal 2023. aastaga võrreldes 0,3%. Majandus kasvas 2025. aasta III võrreldes eelmise aasta sama ajaga 0,9%. Jooksevhindades moodustas SKP kolmandas kvartalis 10,5 miljardit eurot. Majanduskasv jätkus eelmise kvartali tempos. Eesti Panga majandusprognoosi kohaselt (avalikustatud 19.12.2025) prognoositakse 2025. aastal majanduskasvuks 0,7%, 2026. aastal 3,6% ja 2027. aastal 2,8%.
SKP kasv Eestis
2025.-2027. aasta andmete puhul on tegemist Eesti Panga majandusprognoosiga (avalikustatud 19.12.2025)
Allikad: Statistikaamet, Eesti Pank
THI
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2025. aastal 2024. aasta keskmisega võrreldes 4,8%. Tarbijahinnaindeksi muutust mõjutasid 2025. aastal kõige rohkem toidu ja mittealkohoolsete jookidega seotud hinnatõusud, mis kallinesid aastaga 6,9%. Toidukaupadest kallinesid enim šokolaad (31,5%), kohv (31%), linnuliha (15,2%) ning värsked puuviljad ja marjad (12,7%). Samas odavnesid suhkur (17,1%), kartul (5,7%), värske või jahutatud kala (3,9%) ning töödeldud puuvili (3,9%). Bensiin oli 6,8% ja diislikütus 6,6% odavam. Tarbijahinnaindeks jätkas 2025. aasta detsembris kuises võrdluses langustrendi, olles novembriga võrreldes 0,6% madalam. Võrreldes 2024. aasta detsembriga oli tõus siiski 4,1%. Kaubad kallinesid detsembris aastaga 2% ning teenused 7,2%. 2025. aasta detsembris mõjutas tarbijahinnaindeksit 2024. aasta sama kuuga võrreldes samuti enim toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnamuutus. Eesti Panga majandusprognoosi (avalikustatud 19.12.2025) kohaselt on tarbijahinnaindeksi muutus 2026. aastal 2,9% ja 2027. aastal 2,4%.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2018837 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Õle, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-12/IV
13
Tarbijahinnaindeks Eestis
2026.-2027. aasta andmete puhul on tegemist Eesti Panga majandusprognoosiga (avalikustatud 19.12.2025)
Allikad: Statistikaamet, Eesti Pank
Tööturg
Viimaste aastate kõrgeim töötuse tase oli 2021. aasta aprillis ulatudes 8,8%- ni. Seejärel hakkas töötus tasapisi langema, kuid alates 2023. aasta II kvartalist pöördus taas kasvule. 2025. aasta III kvartalis oli töötuse määr 7,1%, tööhõive määr 69,7% ja tööjõus osalemise määr 75,1%. Eesti Panga majandusprognoosi (avalikustatud 19.12.2025) kohaselt on tööpuuduse määr 2025. aastal 7,6%, 2026. aastal 6,6% ning 2027. aastal 6,2%.
Kinnisvaraturg
Üldinfo Eesti kinnisvaraturg on selgelt Tallinna ja Harjumaa keskne – sinna on koondunud ca 2/3 kogu kinnisvaraturu mahust.
Kinnisvaraturu dünaamika Eestis
Allikas: Statistikaamet, Maa- ja Ruumiamet
Kinnisvaraturu aktiivsus ja maht
Kolme viimase aasta kinnisvaratehingute arv on püsinud sarnasel tasemel. Samas on see olnud olulisetl väiksem võrreldes pikaajalise keskmisega (ca 41 000 tehingut aastas võrreldes ca 49 000 tehinguga sellele eelneval 10-aastasel perioodil (2013- 2022). Tehingute koguväärtus on kahel viimasel aastal siiski kasvanud. Sellest ei saa järeldada üldist hinnatõusu, vaid areng on olnud turusektorite kaupa erinev.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2018837 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Õle, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-12/IV
14
Kinnisvaratehingute arv Eestis
Allikas: Maa- ja Ruumiamet
Laenuturg
Eluaseme- laenud ja pikaajalised laenud ettevõtetele
Eluasemelaenude käive hakkas hoogsalt tõusma 2020. a IV kvartalist alates ning oli kõrge kuni 2022. aasta IV kvartalini. 2023. aasta I kvartalis langes laenukäive 2019. aastaga sarnasele tasemele. Ettevõtete pikaajaliste laenude käive tõusis 2021. aasta IV kvartalis tavapärasest kõrgemale ning jäi kõrgemaks 2022. aasta IV kvartalini. 2023. aasta I kvartalis langes sarnaselt eluasemelaenudele ka ettevõtete laenukäive. 2023. aasta II kvartalis tõusis laenude käive taas 2022. aastaga sarnasele tasemele ning oli suhteliselt stabiilselt sarnasel tasemel 2023. aasta IV kvartalini. 2024. aasta I kvartalis langes laenude käive taas mõnevõrra, kuid 2024. aasta II kvartalist alates on eluasemelaenude osas laenukäive tõusnud. See oli viimati nii kõrge 2022. aasta III kvartalis kui euribor alles tõusma hakkas. Ettevõtete laenude käive on 2025. aastal olnud kõrge, kuid nagu tavapäraselt, oli I kvartali puhul tegemist mõnevõrra väiksema käibega. Eluasemelaenude käive on samuti viimaste aastate kõrgeimaid.
Laenude keskmine intressimäär hakkas tõusma 2022. aasta III kvartalist ning tõusis 2023. aasta III kvartaliks eluasemelaenude osas 5-6% tasemele ja ettevõtete laenude osas 6-7% tasemele. Viimati enne seda oli laenude keskmine intressimäär üle 5% 2007. aasta I kvartalist kuni 2008. aasta IV kvartalini. Intressid on 2024. aastast alates hakanud vähehaaval langema nii eluasemelaenude kui ka ettevõtete laenude osas. Eluaseme laenude intressimäär oli 2025. aasta III kvartalis 3,7% ja ettevõtete pikaajaliste laenude intressimäär 4,54%.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2018837 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Õle, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-12/IV
15
Laenude käive ja intress
Allikas: Eesti Pank
3.2. Eesti põllumajandusmaa turg2
Haritav maa ja looduslik rohumaa
Üldist
Hoonestamata maatulundusmaa turu võib tinglikult jaotada kolmeks: haritav maa koos loodusliku rohumaaga, millel on üksnes põllumajanduslik
potentsiaal; metsamaa, millel on üksnes metsamajanduslik potentsiaal; ehituslikku potentsiaali omav maatulundusmaa, mille puhul konkreetne
kõlvik ning põllu- ja metsamajanduslik potentsiaal ei ole määrava tähtsusega.
2 Turuülevaates on lähtutud Maa- ja Ruumiameti poolt koostatud haritava maa 2017. ja 2021. aasta (väärtust müjutavate tegurite analüüs) turuülevaatest ning 2023. aasta turuülevaatest. Kvalitatiivne analüüs põhineb samuti Maa- ja Ruumiameti turuülevaatel, kuid sellele on lisatud hindaja seisukohti. Graafikud on koostatud Maa- ja Ruumiameti turuülevaatest ja päringukeskkonnast saadud andmete põhjal.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2018837 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Õle, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-12/IV
16
Haritava maa väärtust mõjutavad tegurid
Pindala o Maa- ja Ruumiamet on oma 2021. aasta haritava maa turuülevaates
analüüsinud pindala ning ühikuhinna vahelist seost ning leidnud, et haritava maa pindala kasv 1 hektari võrra tõstab hinda keskmiselt 0,7%. Seose tugevus on suhteliselt madal, kuid seos on statistiliselt oluline ja positiivse suunaga. Ehk mida suurem pindala, seda suurem keskmine haritava maa väärtus. Oluline on seejuures, et kahe muutuja vaheline seos ei pruugi alati väljenduda lineaarselt. Nii on ka pindala ja hinna vahelise seose puhul, kus kõige suurem erisus on see, et suurte pindalade juures (alates 15 ha) pindala mõju hinnale tasandub ja jõuab tavaliselt platoole, kus mõju hinnale enam pole.
Boniteet o Üheks haritava maa hinda mõjutavaks teguriks on mulla viljakus,
mida väljendatakse boniteedina. Boniteet on mulla suhteline viljelusväärtus, mis näitab mulla koostisest, omadustest, režiimidest jms tulenevat võimalikku tootlikkust.
Asukoht (sh juurdepääs) o Maa- ja Ruumiamet on analüüsinud oma varasemates haritava maa
turuülevaadetes juurdepääsu olemasolu mõju maa hinnale ning leidnud, et nende maade hektari mediaanhind oli 9,7% kallim kui nendel maadel, kuhu juurdepääsu ei olnud.
PRIA registreering o Lisaks maatüki pindalale ja boniteedile määrab hinda ka see, kas
maa on registreeritud PRIA põllumassiivide registris. See võimaldab haritavale maatükile taotleda toetusi. Sealjuures on võimalik maa kanda PRIA registrisse täielikult või osaliselt. Võrreldes maatükkide hindu arvestades, kui suur osa nendest on PRIA põllumassiivide registrisse kantud, nähtub, et mida suurem osa maatükist on registreeritud, seda kõrgem on hektari mediaanhind. Kui vaadelda hinna ja registrisse kandmise mahu suhet lähemalt, selgub, et iga 1 lisaprotsendi kohta registris tõuseb maa hektari mediaanhind keskmiselt 1,5% võrra. Mõningane erisus tuleneb ka sellest, kas tegemist põllukultuuride kasvatamiseks mõeldud või rohumaatüübilise maaga, aga seejuures tuleb tähele panna, et rohumaatüübilised maad paiknevad samal ajal enamjaolt madalama viljakusega muldadel.
Tehingute arv ja koguväärtus
Haritava maaga tehti nii 2024. kui 2025. aastal 1 071 müügitehingut, mis oli pisut enam kui 2023. aastal (998). Haritava maa tehingute koguväärtus oli 2025. aastal 78,1 miljonit € ja see oli pisut vähem võrreldes 2024. aastaga (81,0 miljonit €) .
Haritava maa müügitehingute arv maakonniti
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2018837 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Õle, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-12/IV
17
Allikas: Maa- ja Ruumiameti päringukeskkond
Keskmine pindala Viimastel aastatel on müüdud haritava maa keskmine pindala Eestis tervikuna jäänud vahemikku 10- 12 hektarit, mediaan on samal ajal sllest mõnevõrra väiksem.
Müüdud haritava maa üksuste keskmine pindala, ha
Allikas: Maa- ja Ruumiameti päringukeskkond
Sesoonsus Kevadel on tavapäraselt aasta algusega võrreldes enam tehinguid, suvel tehingute arv langeb ning sügisel taas kasvab ning aasta kõrgeimad näitajad on enamjaolt detsembris.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2018837 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Õle, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-12/IV
18
Ostjad ja müüjad
Haritava maa ostjatest moodustavad enamuse juriidilised isikud. Hulganisti on põllumajandusliku maa ostjate hulgas neid, kes seda ise ei kasuta. See tekitab kohati põhjendatud pingeid põlluharijate hulgas, kuid samas tihendab konkurentsi ning muudab turu efektiivsemaks ka sellistes piirkondades, kus varasemalt võis olla tegemist monopoolses seisundis oleva ostjaga. Ühtlasi on see elavdanud haritava maa renditurgu, kuhu riigi kõrval on maaomanikena sisenenud erainvestorid. Mõningase ohuna võib näha seda, et tekivad investoritest suuromanikud, kes võivad oma suurt turuosa kasutada maaharijate suhtes kurjasti ära.
Tehingute jagunemine maakonniti
Tavapäraselt on aktiivsemad piirkonnad, kus on Eesti parimate omadustega mullad. Samas võib olla haritav maa sõltuvalt asukohast ja omadustelt spekulatiivseks või arendustegevuse huviobjektis ning esile võivad kerkida maakonnad, mis ei ole eelpool toodud tingimustelt esikohal. 2025. aastal toimus enim tehinguid Tartu maakonnas (132 tehingut), sellele järgnesid Võru ja Jõgeva maakonnad (mõlemas 108 tehingut). Rahas mõõdetuna oli suurimaks Tartu maakond, kus kogumaht oli 12,0 miljonit €, järgnes Jõgeva maakond 10,8 miljoni €-ga.
Mediaanhinnad3
Haritava maa mediaanhinnad
Haritava maa hektari mediaanhind on olnud pidevas kasvus. Hektari mediaanhind oli 2024. aastal 6 350 €/ha ja 2025. aastal 6 970 €/ha. Mediaanhind on viie aasta 2021- 2025) jooksul 81%. 2024. aastal oli kõrgeim mediaanhind Jõgeva (8 749 €/ha) ja Tartu (8 221 €/ha) maakondades.
Haritava maa mediaanhinnad, €/ha
Allikas: Maa- ja Ruumiameti päringukeskkond
3 Maa- ja Ruumiameti hinnastatistika kajastab müügitehinguid, mille hulgast on välja jäetud vabaturu tingimustele mittevastavad tehingud. Lisaks on välja jäetud tehingud, mis asukohast tulenevalt omavad arendusperspektiivi ning ei vasta hinnatasemelt haritava maa kasutusele.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2018837 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Õle, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-12/IV
19
Haritava maa ja loodusliku rohumaa hinnaerinevus
Haritava maa ja loodusliku rohumaa hinnaerinevus on tingitud suuresti erinevustest mullaviljakuses ja maa sobilikkusest põllukultuuride kasvatamiseks. Looduslikud rohumaad on enamjaolt madalama viljakusega ja neid saab tavaliselt kasutada vaid rohumaana. Samas pindalatoetuste süsteem on ajapikku hinnaerinevusi pigem vähendanud ja looduslik rohumaa on haritavast maast vaid umbes 30-40% odavam.
Prognoos 2026. aastal on oodata 2025. aastaga sarnast tehinguaktiivsust ja mõõdukat hinnatõusu.
3.3. Märjamaa valla haritava maa turg
Haritava maa müügitehingud
Viimastel aastatel on Märjamaa valla haritava maa mediaanhind teinud läbi kiire ja suhteliselt stabiilse kasvu. Neil aastatel toimus üleüldine kiire hinnakasv, mis puudutas kõiki turusektoreid.
Pindala, ha Tehingu summa, € Pinnaühiku hind, €/ha
Arv Keskm Kokku Min Maks Min Maks Mediaan Keskm
2018 23 11,0 623 082 4 000 129 184 955 3 430 2 593 2 461
2019 60 15,9 2 997 268 4 800 402 000 1 117 4 948 3 131 3 039
2020 43 10,8 1 451 334 1 000 176 900 258 6 120 3 459 3 021
2021 57 14,6 3 432 678 5 000 331 045 323 5 776 4 032 3 884
2022 39 8,4 1 640 338 4 480 145 320 1 589 8 425 5 527 5 483
2023 32 11,9 2 228 401 20 475 410 000 2 622 10 795 4 701 5 532
2024 33 10,4 2 000 560 5 000 319 900 529 10 000 5 663 5 635
dets.25 27 6,6 1 143 408 11 190 116 000 4 244 12 337 6 118 6 346
Allikas: Maa- ja Ruumiameti päringukeskkond
Haritava maa tehingute arv ja mediaanhind (€/ha) Märjamaa vallas
Allikas: Kinnisvaraekspert, Maa- ja Ruumiameti päringukeskkond
0
10
20
30
40
50
60
70
0
1 000
2 000
3 000
4 000
5 000
6 000
7 000
2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
Arv, parem skaala Mediaan, vasak skaala
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2018837 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Õle, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-12/IV
20
Märjamaa vallas asuva haritava maa müügitehingud 2025. aastal4
Küla Kuupäev Tehingu- hind, €
Pindala, ha
Tehinguhi nd ha kohta, €
Haritava maa osakaal Kommentaar
Naistevalla küla 05.02.2025 59 940 8,6002 6 970 88,2% Haritav maa, osaliselt metsaga
Pajaka küla 21.02.2025 37 194 8,7631 4 244 96,0% Haritav maa, asub Märjamaa valla
põhjapoolses otsas
Pajaka küla 21.02.2025 50 869 12,5644 4 049 87,5% Haritav maa, kinnistut läbib oja ja sellel
asub osaliselt mets, asub Märjamaa valla põhjapoolses osas
Tolli küla 26.02.2025 30 000 3,1424 9 547 82,7% Haritav maa, Kasari jõgi jääb osaliselt
kinnistu läänepoolsele piirile
Kirna küla 19.03.2025 21 000 2,6898 7 807 97,6% Haritav maa, asub suurematest teedest
kaugemal, tehingus koos järgnevaga
Kirna küla 19.03.2025 116 000 13,586 8 538 98,8% Haritav maa, asub suurematest teedest
kaugemal, tehingus koos eelnevaga
Soosalu küla 13.05.2025 15 392 2,8529 5 395 100,0% Katastriüksust ei eksisteeri enam
Soosalu küla 13.05.2025 12 608 2,337 5 395 97,8% Haritav maa, asub suurematest teedest
kaugemal
Sõtke küla 21.05.2025 80 950 16,7417 4 835 91,1%
Haritav maa, asub suurematest teedest kaugemal, moodustab osa suuremast
põllumassiivist, juurdepääsutee puudub, maaüksusel vähesel määral metsa
Tolli küla 21.05.2025 21 200 4,2151 5 030 95,6% Haritav maa, asub suurematest teedest
kaugemal, moodustab osa suuremast põllumassiivist
Kunsu küla 23.05.2025 63 000 13,026 4 836 96,7% Haritav maa, asub suurematest teedest
kaugemal, moodustab osa suuremast põllumassiivist
Võeva küla 10.06.2025 67 500 10,3957 6 493 87,3% Moodustab osa suuremast põllumassiivist,
vähesel määral metsaga, maaüksuse põhjapoolne piir ulatub Velise jõe keskossa
Rangu küla 13.06.2025 12 000 2,0534 5 844 95,7% Moodustab osa suuremast
põllumassiivist
Jädivere küla 13.06.2025 50 000 7,4741 6 690 99,4% Moodustab osa suuremast põllumassiivist,
paikneb Pärnu mnt ääres
Varbola küla 19.06.2025 11 190 2,0909 5 352 99,3% Asub põllumajanduslike tootmishoonete
piirkonnas, Märjamaa valla põhjapoolses osas
Mõisamaa küla 08.07.2025 43 550 6,9129 6 300 97,8% Tugevalt pikliku kujuga, moodustab osa
suuremast põllumassiivist
Moka küla 09.07.2025 43 520 6,8091 6 391 99,3% Iseseisev haritava maa massiiv, paikneb
Märjamaa aleviku lähedal
Naravere küla 24.07.2025 40 000 7,2222 5 538 92,1% Kivi-Vigala küla tiheasustuse lähinaabruses
asuv põllumaa
Rangu küla 18.08.2025 22 000 4,4098 4 989 99,7% Moodustab osa suuremast
põllumassiivist, Märjamaa aleviku lähedal
Mõisamaa küla 25.09.2025 50 000 6,8047 7 348 97,9% Moodustab osa suuremast põllumassiivist
Laukna küla 10.10.2025 68 600 11,1277 6 165 93,8% Moodustab enamuse suuremast
põllumassiivist
Rangu küla 13.10.2025 109 500 12,5036 8 757 94,4% Kogu ulatuses haritav maa, maaüksusel
asub väiksemaid puudesalusid, mis raskendab maaharimist
Jõeääre küla 13.10.2025 45 100 5,1533 8 752 94,9% Tugevalt pikliku kujuga, moodustab osa
suuremast põllumassiivist
4 Tehinguinfo pärineb Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasist. Valimisse on võetud hoonestamata maatulundusmaa müügitehingud Märjamaa vallas, mille pindala on vähemalt 2 ha ning mille kõlvikuks on vähemalt 80% ulatuses haritav maa. Valimist on välja jäetud tehingud, mille puhul hindajale teadaolevalt ei ole tegemist vabaturutehinguga. Esitatud tehingute tausta ei ole siiski detailsemalt kontrollitud ja tehingute hulgas võib olla selliseid, mida ei saa käsitleda vabaturutehingutena. Kohandamisel kasutatavad tehingud on esitatud paksus kirjas. 2025. aasta tehingud on esitatud 16.12 seisuga. Tabelis toodud tehingute hinnad ei sisalda käibemaksu.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2018837 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Õle, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-12/IV
21
Sõtke küla 13.10.2025 94 700 10,8188 8 753 87,8% Iseseisev haritava maa massiiv,
maaüksusel veidi metsamaad
Sõtke küla 13.10.2025 228 900 26,1421 8 756 87,2% Iseseisev haritava maa massiiv,
maaüksusel veidi raiutud metsaga metsamaad
Pallika küla 06.11.2025 85 100 16,8757 5 043 82,7%
Moodustab osa suuremast metsamassiivist, juurdepääs puudub, maaüksusel veidi
metsamaad, tehingus koos järgneva katastriüksusega
Pallika küla 06.11.2025 20 670 4,5518 4 541 94,3% Tugevalt pikliku kujuga, moodustab osa
suuremast põllumassiivist, tehingus koos eelneva katastriüksusega
Märjamaa vallas asuvate maatulundusmaade müügipakkumised (14.01.2026 seisuga)
Vald/linn Küla/ alevik Müügihind, € Maaüksuse pindala, ha
Hind, €/ha Kommentaarid
Märjamaa vald Luiste 39 100 6,68 5 900 Kogu ulatuses haritav maa, müüakse oksjoni keskkonnas
Märjamaa vald Mõraste 77 000 12,72 6 100 Kogu ulatuses haritav maa, müüakse oksjoni keskkonnas
Märjamaa vald Vilta 42 900 7,23 5 900 Kogu ulatuses haritav maa, müüakse oksjoni keskkonnas
Märjamaa vald Männiku 65 000 8,29 7 800 Kogu ulatuses haritav maa, rendilepinguga
Allikas: kv.ee
3.4. Turustatavuse analüüs5
Vara lõppkasutaja Vara lõppkasutajaks on põllumajandusettevõtted.
Lõppkasutajaid iseloomustavad tunnused
Vara lõppkasutajad on kohalikud põllumajandusettevõtted.
Vastavus turusegmendi nõuetele
Tulenevalt hinnatava vara olemusest, on tegemist pigem atraktiivse varaga.
Lõppkasutajate hulk, kes soovivad ja saavad hinnatavat vara soetada
Lõppkasutajate hulk on tulenevalt vara olemusest ja väärtusklassist keskmine.
Konkureeriv pakkumine Kinnisvaraportaalis kv on väärtuse kuupäeva seisuga konkureerivaid pakkumisi Märjamaa vallas piisaval hulgal.
Müügiperiood (likviidsus) Piiratud pakkumise tingimustes on tegemist likviidse varaga. Eeldatav müügiperiood kuni 1 aasta.
Alternatiivsed kasutused Hindaja hinnangul alternatiivsed kasutused puuduvad.
5 Turustatavuse analüüs on esitatud kinnisasja kui terviku kohta, sest äralõiked pole kujust ja pindalast tulenevalt eraldiseisvalt kasutatavad.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2018837 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Õle, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-12/IV
22
4. Hindamine hüvitamise eesmärgil
4.1. Parim kasutus
Vara parim kasutus – vara kõige tõenäolisem kasutus, mis on füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, õiguslikult lubatav, finantsmajanduslikult teostatav ning mille tulemusena hinnatav vara omandab kõrgeima väärtuse. (EVS 875-1:2015, p. 7.1.2.) Hindamisele kuuluv katastriüksus on maakatastris registreeritud kui maatulundusmaa, selle pindala on 64 549 m² ja sellest tehtavad äralõiked 4 972 m² ja 2 665 m2. Haritav maa 63 665 m² ja muu maa 884 m²; mõlemad äralõiked asuvad enamuse ulatuses haritava maa kõlvikul. Katastriüksusel olev haritav maa on kasutusel põllumaana ja on sellisena ka PRIA põllumassiivide registris registreeritud. Kehtiv Palase küla hõlmav üldplaneering puudub, uue Märjamaa üldplaneeringu koostamine on algusjärgus. Kehtiv detailplaneering samuti puudub. Ümbruses on põllumaa ja metsamaa, teisele poole Tallinna Pärnu mnt-d jääb tihedam hajaasustus. Tulenevalt hinnatava vara asukohast ja olemasolevast kasutusest ning nõudlusest olemasolevas kasutuses oleva maa järele, on katastriüksuse kui terviku parimaks kasutuseks kasutus maatulundusmaana, sh äralõike parim kasutus haritava maana.
4.2. Hindamise metoodiline alus ja põhimõtted
Turuväärtuse hindamiseks kasutatakse võrdlusmeetodit, kuna võrdlusmeetod on soosituim turuväärtuse hindamisel ja turul on piisavalt palju tehinguid, mille kohta on usaldusväärne info. Vastavalt KAHOS-e § 12 lõikele 4 hinnatakse äralõiget kui võimalikku müügiobjekti, kui omandamisele kuuluv kinnisasjast tehtav äralõige on iseseisvalt kasutatav. Kui äralõige ei ole iseseisvalt kasutatav, on hindamise aluseks kinnisasja kui terviku turuväärtuse vähenemine, mis on põhjustatud kinnisasjast tehtavast äralõikest ja ümbritseva keskkonna muutusest. Äralõige on korrapärase kujuga, kuid haritava maana kasutamiseks liiga väikese pindalaga (5 167 m²), mistõttu ei ole seda haritava maa kontekstis võimalik käsitleda eraldiseisva müügiobjektina. Sellest tulenevalt lähtutakse äralõike hindamisel omanikule allesjääva osa väärtuse vähenemisest. Äralõike turuväärtus leitakse kinnisasja kui terviku ühikuväärtuse põhjal ning see iseloomustabki omanikule alles jääva osa väärtuse vähenemist. Võrdlusmeetodi ehk turupõhise käsitluse korral võrreldakse hinnatavat vara sarnaste müüdud varade hindadega, kasutades selleks erinevaid võtteid. Turuväärtuse hindamisel on meetodi aluseks asenduspõhimõte: potentsiaalne ostja ei ole valmis maksma vara eest rohkem, kui sarnaste varade eest tavaliselt turul makstakse. Võrdlusmeetodil leitakse hinnatava objekti väärtus sarnaste objektidega toimunud tehingute analüüsimisel. Piisavalt aktiivse turu olemasolul võib seda meetodit pidada turuväärtuse hindamiseks sobivaimaks ja täpseimaks. Turuväärtuseni jõutakse võrdlusmeetodi rakendamisel juhul, kui kõik hindamisel aluseks olevad võrdlustehingud on tehtud vaba turu tingimustes. (EVS 875-1:2015, p. 9.4.2) Hindamisel kasutatakse võrdluskõlbulike kinnistutega tehtud tehinguid. Võrreldavate tehingute ja varade erisuste arvesse võtmiseks kasutatakse võrdluselementide kohandamist.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2018837 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Õle, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-12/IV
23
4.3. Haritava maa hindamine
Võrdlustehingute ja võrdluselementide valik ning kohandamise põhimõtted
Võrdlus- tehingute valik
Punktis 3.3 esitatud tehingutest on võrdlustehinguteks valitud hinnatava varaga võimalikult lähemas minevikus võimalikult sarnaste varadega toimunud tehingud. Kohandamisel kasutatavate võrdlustehingute valikul on arvestatud maaüksuse asukohta (Märjamaa vald), tehingu toimumise aega ning kõlvikulist koosseisu, aga ka tehingu osapoolte omavahelise seose puudumist ja plokktehingus osalemise välistust. Kõigi kohandamisel kasutatavate maaüksuste puhul on kontrollitud müügitehingute tausta.
Asukoht Kuupäev Tehingu- summa, €
Tehingu- summa, €/ha
Pindala, ha Käibemaksu sisaldumine hinnas
Märjamaa vald, Mõisamaa küla
08.07.2025 43 550 6 300 6,9129 Ei
Märjamaa vald, Rangu küla
13.06.2025 12 000 5 844 2,0534 Ei
Märjamaa vald, Rangu küla
18.08.2025 22 000 4 989 4,4098 Ei
Võrdlusühiku valik
Kuna taoliste varade puhul teevad turuosalised oma otsuseid lähtuvalt ühikuhinnast, siis on võrdlusühikuks valitud tehinguhind taandatuna maaüksuse pindalale (€/ha).
Tehingute ajaldamine
Tehingute toimumise ajast väärtuse kuupäevani ei saa välja tuua olulist muutust turusituatsioonis ning sellest tulenevalt tehinguhindu ajaldatud ei ole.
Võrdluselementideks on valitud tulenevalt hinnatava vara iseärasustest järgmised enim vara väärtust mõjutavad tegurid:
Makroasukoht o Hinnad on üle Eesti mandriosa suhteliselt sarnased ja piirkondlikud
erinevused on tingitud pigem muudest asjaoludest nagu näiteks mullaviljakus. Seega makroasukoha mõju on enamjaolt väike.
Mikroasukoht ja juurdepääs o Analüüsitakse paiknemist eelkõige suuremate teede suhtes ja
juurdepääsu. Enamjaolt suuri erinevusi ei esine ja kohandused on sellest tulenevalt pigem väikesed.
Maatüki suurus o Kui enamjaolt mõjutab kinnisvara hindu mastaabiefekt, siis haritava maa
puhul see ei kehti. Kuna ostuhuvilisteks on valdavalt suurtootjad, siis tihtipeale eelistatakse suuri maatükke ja mõju on vastupidine, st suuremate maatükkide puhul on ühikuhind kõrgem. Mõju suurus ei ületa tavaliselt 5-10%. Maa- ja Ruumiamet on 2021. aasta haritava maa turuülevaates analüüsinud haritava maa ühikuhinna ja pindala seost ning jõudnud järeldusele, et haritava maa pindala kasv 1 ha võrra lisab hinnale keskmiselt 28 eurot. Suurte pindalade juures (alates 15 ha) mõju hinnale tasandub.
Kõlvikuline koosseis o Kui haritava maa ja metsamaa keskmised hinnad on tavaliselt samas
suurusjärgus, siis looduslik rohumaa ja muu maa on haritava maaga võrreldes tavaliselt odavamad.
Võrdlus- elementide valik ja kohandamise põhimõtted
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2018837 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Õle, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-12/IV
24
PRIA põllumassiivide register o PRIA põllumassiivide registris registreerimine tagab pindalatoetuse
saamise ja see mõjutab positiivselt maatüki väärtust. Kuna enamik maaüksustest on PRIA registris registreeritud, siis praktikas puudub tavaliselt vajadus kohanduste tegemiseks
Mullastik ja viljakus o Mullaviljakus sõltub mullastikust ja niiskusrežiimist. On siiski tavapärane,
et kõrgema viljakusega maa eest makstakse kõrgemat hinda. Tuleb silmas pidada, et teatud muldade (näiteks madalsoomullad) puhul on kasutus oluliselt piiratum, mis omakorda väljendub ka hindades.
Kitsendused, kuju ja reljeef o Kitsendused, kuju ja reljeef on olulised väärtust mõjutavad tegurid, kuid
mõjutavad väärtust eelkõige siiski vaid olukorras, kui tegemist on oluliste kõrvalekalletega. Tavaliselt on maatükid suhteliselt kompaktsed ja reljeefilt tasased ning vajadus kohanduste järgi puudub. Vara sihipärast kasutust takistavatel kitsendustel on negatiivne mõju vara väärtusele.
Hinnatav vara Võrreldav vara nr 1 Võrreldav vara nr 2 Võrreldav vara nr 3
Märjamaa vald Märjamaa vald Märjamaa vald Märjamaa vald
Palase küla Mõisamaa küla Rangu küla Rangu küla
Õle
Tehinguhind, €
43 550 12 000 22 000
Tehinguhind, €/ha 6 300 5 844 4 989
Tehingu aeg 08.07.2025 13.06.2025 18.08.2025
Kohandus 0% 0% 0%
Ajaldatud
tehinguhind, €/ha 6 300 5 844 4 989
Makroasukoht
Märjamaa alevi piirist nö
linnulennul ca 18 km,
Pärnu linnast ca 40 km
Märjamaa alevi piirist nö
linnulennul ca 6 km,
Pärnu linnast ca 56 km
Märjamaa alevi piirist nö
linnulennul ca 0,9 km,
Pärnu linnast nö
linnulennul ca 57 km
Märjamaa alevi piirist nö
linnulennul ca 1,6 km,
Pärnu linnast ca 57 km
Kommentaar Sarnane Sarnane Sarnane
Kohandus 0% 0% 0%
Mikroasukoht ja
juurdepääs
Ümbruses valdavalt
põllumaa, metsamaa ja
hajali paiknevad elamud,
piirneb Pärnu mnt-ga ja
Palase teega.
Juurdepääs võimalik
kõvakattega teelt
(munitsipaalomandis).
Valdavalt on
ümbruskonnas haritav
maa, metsamaa ja
üksikud hajali paiknevad
elamud. Juurdepääs
munitsipaalomandis
kruuskattega teelt.
Valdavalt on
lähiümbruskonnas haritav
maa, metsamaa ja
üksikud hajali paiknevad
elamud. Juurdepääs
munitsipaalomandis
kruuskattega teelt ja
asfaltkattega riigiomandis
teelt.
Valdavalt on
lähiümbruskonnas
haritav maa, metsamaa
ja üksikud hajali
paiknevad elamud.
Juurdepääs
munitsipaalomandis
asfaltkattega teelt ja
asfaltkattega
riigiomandis teelt.
Kommentaar Sarnane Sarnane Sarnane
Kohandus 0% 0% 0%
Maatüki suurus,
ha 6,45 6,91 2,05 4,41
Kommentaar Sarnane Väiksem Sarnane
Kohandus 0% 5% 0%
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2018837 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Õle, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-12/IV
25
Äralõike
kõlvikuline
koosseis
Haritav maa 88% ja muu
maa 12%
Haritav maa 95,5%, muu
maa 4,5%
Haritav maa 95,5%, muu
maa 4,5%
Haritav maa ca 99,7%,
muu maa 0,3%
Kommentaar Parem Parem Parem
Kohandus -5% -5% -5%
Mullastik,
niiskusrežiim ja
viljakus
Kogu ulatuses Gor;Go;
reaalboniteet 26
Enamuses K;Ko, väga
väheses ulatuses Ko;
reaalboniteet 45
Pea kogu ulatuses K,
väga vähesel määral Ko;
mullaviljakuse
reaalboniteet 48
Ligikaudu 2/3 ulatuses
K, ülejäänu osas Ko;
reaalboniteet 51
Kommentaar Parem Parem Parem
Kohandus -15% -15% -15%
PRIA
põllumassiivide
register
Registreeritud kogu
ulatuses PRIA
põllumassiivide registris
põllukultuuridena
Registreeritud kogu
ulatuses PRIA
põllumassiivide registris
põllukultuuridena
Registreeritud pea kogu
ulatuses PRIA
põllumassiivide registris
põllukultuuridena
Registreeritud kogu
haritava maa ulatuses
PRIA põllumassiivide
registris
põllukultuuridena
Kommentaar Sarnane Sarnane Sarnane
Kohandus 0% 0% 0%
Kuju, reljeef ja
kitsendused
Kompaktne ristkülik.
Kinnistu põhjapoolsel
piiril paikneb
kuivenduskraav, muus
osas tasane reljeef.
Väärtust mõjutavad
kitsendused puuduvad.
Välja venitatud kujuga
ristkülik, mille idapoolsest
küljest on elamualaga
ristkülik välja lõigatud.
Valdavalt tasane reljeef.
Väärtust mõjutavad
kitsendused puuduvad.
Hulknurkne, kompaktne,
tasane reljeef. Maa
harimist takistavad
kitsendused puuduvad
Valdavas osas
kompaktne korrapärane
hulknurk. Valdavalt
tasane reljeef. Väärtust
mõjutavad kitsendused
puuduvad.
Kommentaar Kehvem Sarnane Sarnane
Kohandus 10% 0% 0%
Summaarne
kohandus
-10% -15% -20%
Summaarne
kohandus, €/ha -629,98 -876,59 -997,78
Kohandatud
tehinguhind, €/ha 5 670 4 967 3 991
Kohanduste
absoluutväärtuste
summa
30% 25% 20%
Kaalud 0,25 0,35 0,40
Kaalutud
keskmine
tehinguhind, €/ha
4 752,48 1 417 1 739 1 596
Kaalutud
keskmine
tehinguhind, €/m² 0,48
Pindala, m2 Turuväärtus, €
Äralõige 4 972 2 386,56
Äralõige 2 665 1 279,20
Kokku 7 637 3 665,76
Transpordiameti tarbeks tehtava 4 972 m2 suuruse äralõike turuväärtus on 2 386,56 € (0,48 €/m2) ja 2 665 m² suuruse äralõike turuväärtus on 1 279,20 € (0,48 €/m²). Äralõigete turuväärtus on kokku 3 665,76 €. Leitud hindamistulemust saab kasutada kinnisasjade vahetamisel.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2018837 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Õle, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-12/IV
26
4.4. Kinnisasjast tehtava äralõike omandamise mõju omanikule alles jäävale kinnisasjale
Vastavalt KAHOS § 12 lg 3 viiakse kinnisasja omandamisel hindamine läbi hüvitamise eesmärgil. Kahju hüvitamine on tegevus, mille eesmärk on kahju kannatava isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui omandamise asjaolu ei oleks esinenud. Äralõiked moodustavad katastriüksuse pindalast kokku 12%. Äralõiked asuvad kinnistu läänepoolses servas kõrvuti ja on pindalaga kokku 0,76 ha, seejuures on pärast äralõigete tegemist kinnistu haritava maana nii pindala kui kuju mõttes sama efektiivselt edasi kasutatav. Seetõttu piirdub äralõike tegemise mõju kinnistu väärtusele äralõike väärtusega.
4.5. Äralõike väärtuse, kaasneva kahju ja saamata jääva tulu hindamine
Otseselt kaasneva varalise kahjuna hinnatakse kahju, mis ei sisaldu omandatava kinnisasja või sellest tehtava äralõike väärtuses, kinnisasja kui terviku väärtuse vähenemises ega saamata jäävas tulus. Hinnatakse selgelt tuvastatud ja tõendatud otseselt kaasnevat varalist kahju, kusjuures tulenevalt olukorrast võib tõendamise kohustus lasuda maaomanikul või kolmandal isikul. (EVS 875-12:2024, p. 7.1.1) Kinnisasjast äralõike tegemisega kaasneva kahju hindamisel analüüsitakse kinnisasja tükeldumisest, suuruse vähenemisest, kuju ebaotstarbekamaks muutumisest, senise kasutusotstarbe muutmisest, kitsenduste suurenemisest ja muust sellisest tagajärjest tulenevat mõju allesjääva kinnisasja turuväärtusele. (EVS 875-12:2024, p. 7.3.2) Saamata jääva tuluna hinnatakse kasu, mis ei sisaldu omandatava kinnisasja või sellest tehtava äralõike väärtuses ega kaasnevas kahjus ning mida isik oleks enda tehtud ettevalmistuste tõttu tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu poleks ilmnenud. (EVS 875-12:2024, p. 8.1.1) KAHOS § 13 käsitleb otseselt kaasneva varalise kahjuna eelkõige kinnisasja omanikule alles jääva kinnisasjaga seonduvat järgmist kahju: 1) ehitise likvideerimine või kasutuks muutumine, samuti muude parenduste kasutuks muutumine; 2) detailplaneeringu elluviimise võimaluse kaotamine või ehitusvõimaluse vähenemine või kaotamine; 3) metsa, muu taimestiku ja istanduse hävimine; 4) kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu likvideerimine või pikenemine. 1) Ehitiste likvideerimist või kasutuks muutumist äralõike tõttu ei esine ning ülevaatuse käigus kinnisasjale tehtud parendusi ei tuvastatud. 2) Detailplaneeringu elluviimise võimalus ja ehitusvõimalus ei kao. 3) Metsa või muu taimestiku hävinemist ei esine. 4) Kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele juurdepääsutee ei pikene ning seda ei likvideerita. Hindaja hinnangul otseselt kaasnevat varalist kahju ja saamata jäävat tulu ei esine.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2018837 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Õle, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-12/IV
27
Lisa 1. Fotod
Vaade äralõikele Vaade katastriüksusele tervikuna
Vaade katastriüksuse lõunapoolsele küljele
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2018837 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Õle, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-12/IV
28
Lisa 2. Kinnistusregistri väljavõte
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2018837 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Õle, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-12/IV
29
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2018837 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Õle, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-12/IV
30
Lisa 3. Kitsendused
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2018837 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Õle, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-12/IV
31
Lisa 4. Vastavuskinnitus Eesti varahindamise standardite EVS 875 nõuetele
Selle hindamisaruande koostanud ja kogu hindamistoimingu läbi viinud hindaja kutsealane pädevus on piisav hindamistellimuse täitmiseks. See hindamisaruanne ja kogu hindamistoiming vastab Eesti kinnisvara hindamise standardite seeria EVS 875 nõuetele, sh hindamise headele tavadele. Mitte keegi peale hindamisaruandes nimetatud isikute ei ole hindajat hindamistoimingus abistanud. Hindaja ei avalda hindamistoimingu käigus kogutud infot ja hindamistulemusi mitte kellelegi peale tellijaga kokkulepitud isikute, v.a juhud, kui seadus seda nõuab või kui see on vajalik kindlateks hindamise kutsealaga seotud toiminguteks. Hindaja on tegutsenud sõltumatu hindajana erapooletult ilma mingite isiklike huvideta hindamistoimingu suhtes ning hindaja poolt hindamistoimingu eest saadav tasu ei ole seotud hindamistulemusega. Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud andmed on hindajale teadaolevalt tõesed ja korrektsed. Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud analüüsid ja järeldused on kitsendatud ainult hindamisaruandes esitatud eelduste ja piiravate tingimustega.
Koostaja: / Allkirjastatud digitaalselt /
Inga Vatter
Kinnisvaraekspert OÜ hindaja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige Kutseline hindaja, vara hindaja, 7. tase (kutsetunnistus nr. 202932)
Kinnitaja: / Allkirjastatud digitaalselt /
Aivar Tomson, MRICS
Kinnisvaraekspert OÜ hindamisosakonna juhataja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige Kutseline hindaja, vara hindaja, 7. tase (kutsetunnistus nr. 218863)
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2018837 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Õle, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-12/IV
32
Tallinn Järve tn 2-3 Tallinn, 11314 +372 626 4250 Pärnu Pikk tn 12 Pärnu, 80010 +372 442 0700
1
EKSPERTHINNANG
Hinnatav kinnisvara: Hoonestamata kinnistu nr 2299937 Aadress: Sireli, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Eksperthinnang nr: 2601-10675-7/IV Väärtuse kuupäev: 19.01.2026 Hindamisaruande kuupäev:
07.03.2026
Tellija: Transpordiamet
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2299937 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Sireli, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-7/IV
2
Sisukord
Kokkuvõte 3
1. Hinnatav kinnisvara, hindamise eesmärk ja eeldused 5 1.1. Hinnatav kinnisvara ja hindamise eesmärk 5 1.2. Hindamise eeldused 5 1.3. Algandmed ja kinnisvara ülevaatus 6
2. Hinnatava vara kirjeldus 7 2.1. Asukoht 7 2.2. Omandisuhted ja vara dokumentatsioon 8 2.3. Maakasutus 10
3. Turuülevaade 12 3.1. Majandus ja kinnisvaraturg 12 3.2. Eesti põllumajandusmaa turg 15 3.3. Märjamaa valla haritava maa turg 19 3.4. Turustatavuse analüüs 21
4. Hindamine hüvitamise eesmärgil 22 4.1. Parim kasutus 22 4.2. Hindamise metoodiline alus ja põhimõtted 22 4.3. Haritava maa hindamine 23 4.4. Kinnisasjast tehtava äralõike omandamise mõju omanikule alles jäävale kinnisasjale 26 4.5. Äralõike väärtuse, kaasneva kahju ja saamata jääva tulu hindamine 26
Lisa 1. Fotod 27
Lisa 2. Kinnistusregistri väljavõte 28
Lisa 3. Kitsendused 30
Lisa 4. Vastavuskinnitus Eesti varahindamise standardite EVS 875 nõuetele 31
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2299937 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Sireli, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-7/IV
3
Kokkuvõte HINNATAVATE VARADE KOONDANDMED
Hinnatav vara Hoonestamata kinnistu nr 2299937 Aadress Sireli, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Katastriüksus 88402:001:0169 Katastriüksuse pindala 38 284 m² Omanik Metetra OÜ (registrikood 11087748) Omandivorm Kinnisasi Äralõike pindala 2 081 m2 ja 3 779 m² Maakasutuse sihtotstarve Maatulundusmaa 100%
Kinnistu hoonestus Hoonestamata
Üldplaneering Kehtiv üldplaneering puudub ja uue üldplaneeringu koostamine on algusjärgus Detailplaneering Puudub HINDAMISARUANDE KOONDANDMED
Hinnangu eesmärk Kinnisasja hindamine hüvitamise eesmärgil kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 4 lõige 1 punkt 7 alusel
Ülevaatuse kuupäev 19.01.2026
Väärtuse kuupäev 19.01.2026 Hindamisaruande kuupäev
07.03.2026
Tellija Transpordiamet
Tellimusleping Töövõtuleping nr 3.2-2/25/1690-1 sõlmitud 28.11.2025
Hindamise eeldused
Hindaja saatis 13.01.2026 e-kirja maaomanikule. Omanik e-kirjale hindamisaruande kuupäeva seisuga vastanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt pole teada kasutuslepingute info, lähimineviku parenduste info jms ning parema alternatiivi puudumisel on lähtutud seisukohast, et kasutuslepinguid pole ning parendusi äralõike alale tehtud ei ole.
Hinnang likviidsusele
Müügiperioodi pikkuseks tervik kinnistu puhul võib väärtuse kuupäeva turusituatsioonis prognoosida hinnatud turuväärtuse juures hetkeseisukorras kuni 1 aasta. Kuna äralõige ei ole oma kujult eraldiseisvalt kasutatav, siis äralõike likviidsus on madal
Hindamistulemuse täpsus ±20%
Käibemaks Hindamistulemus ei sisalda käibemaksu VASTUOLUD ALGANDMETES
Hinnangu koostamisel kasutatud algandmetes ei esine vastuolusid.
KOMMENTAARID
Äralõiked moodustavad katastriüksuse pindalast kokku 15%. Äralõiked asuvad kinnistu vastasservades, on pindalaga kokku 0,59 ha ning pärast äralõigete tegemist on kinnistu haritava maana nii pindala kui kuju mõttes sama efektiivselt edasi kasutatav. Sellega seonduvalt piirdub äralõike tegemise mõju kinnistu väärtusele äralõike väärtuse ja sellega seonduva saamata jääva tuluga.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2299937 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Sireli, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-7/IV
4
HINDAMISTULEMUS Aadressil Sireli, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond asuvast katastriüksusest tehtava 2 081 m² suuruse äralõike hüvitamisele kuuluv turuväärtus (väärtus) on väärtuse kuupäeval 957,26 € (üheksasada viiskümmend seitse koma kakskümmend kuus) (0,46 €/m2) ja 3 779 m² suuruse äralõike hüvitamisele kuuluv turuväärtus on väärtuse kuupäeval 1 738,34 € (üks tuhat seitsesada kolmkümmend kaheksa koma kolmkümmend neli) (0,46 €/m2). Äralõigete hüvitamisele kuuluv turuväärtus on kokku 2 695,60 € (kaks tuhat kuussada üheksakümmend viis koma kuuskümmend). Otseselt kaasnevat varalist kahju ja saamata jäävat tulu hindaja hinnangul ei esine.
Koostaja: / Allkirjastatud digitaalselt /
Ing Vatter
Kinnisvaraekspert OÜ hindaja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige Kutseline hindaja, vara hindaja, 7. tase (kutsetunnistus nr. 202932)
Kinnitaja: / Allkirjastatud digitaalselt /
Aivar Tomson, MRICS
Kinnisvaraekspert OÜ hindamisosakonna juhataja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige Kutseline hindaja, vara hindaja, 7. tase (kutsetunnistus nr. 218863)
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2299937 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Sireli, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-7/IV
5
1. Hinnatav kinnisvara, hindamise eesmärk ja eeldused
1.1. Hinnatav kinnisvara ja hindamise eesmärk
Hinnatavaks varaks on aadressil Sireli, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond asuvast katastriüksusest tehtav 2 081 m² ja 3 779 m² suurune äralõige. Hindamise eesmärk on kinnisasja hindamine hüvitamise eesmärgil kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 4 lõige 1 punkt 7 alusel. Hinnangu andmisel on lähtutud kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusest (KAHOS), kinnisasja erakorralise hindamise korrast, Eesti varahindamise standarditest EVS 875 ja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu heade tavade koodeksist. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) §11 lõike 1 kohaselt peab kinnisasja omandaja kinnisasja omandamise korral maksma kinnisasja omanikule tasu. Vastavalt sama seaduse §11 lõikele 2 koosneb tasu kinnisasja väärtusest ja hüvitisest kinnisasja omandamisega otseselt kaasneva varalise kahju ja saamata jääva tulu eest. KAHOS-e §12 lõike 3 kohaselt viiakse kinnisasja omandamisel läbi hindamine hüvitamise eesmärgil, kusjuures kahju hüvitamisena käsitletakse tegevust, mille eesmärk on kahju kannatava isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui omandamise asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt KAHOS-e §-le 12 on hinnatavaks väärtuseks üldjuhul turuväärtus. Turuväärtus (market value) on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks väärtuse kuupäeval minema üle tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas tehingus pärast kõikidele nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud teadlikult, kaalutletult ja ilma sunduseta. (EVS 875-1:2015, p. 3.1.11) Väärtuse kuupäev on kuupäev, mille seisuga hindamistulemus (väärtus) on esitatud. (EVS 875-1:2015, p. 3.2.4)
1.2. Hindamise eeldused
Hindaja saatis 13.01.2026 e-kirja maaomanikule. Omanik e-kirjale hindamisaruande kuupäeva seisuga vastanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt pole teada kasutuslepingute info, lähimineviku parenduste info jms ning parema alternatiivi puudumisel on lähtutud seisukohast, et kasutuslepinguid pole ning parendusi äralõike alale tehtud ei ole. Hinnang kehtib eeldusel, et hindajale esitatud andmed ja informatsioon on tõesed ning on täidetud kõiki hinnangu kehtivuse tingimusi. Hindaja ei vastuta nende hinnangus olevate valeandmete eest, mis on hindajale esitatud ja mille õigsuse kontrollimiseks eksperthinnangu koostamise käigus hindajal puudub võimalus või põhjendatud vajadus. Hindaja ei ole teinud mingeid uuringuid saastatuse või saastuse ohu kohta ega saa seega esitada kindlat seisukohta, missugune võiks olla nende võimalik mõju hindamistulemusele. Hindamisel on lähtutud
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2299937 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Sireli, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-7/IV
6
eeldusest, et hinnataval varal ja selle läheduses ei ole saastatust ega saastuse ohtu. Igasugune saastatuse ja saastuse ohu avastamine võib vara väärtust märgatavalt mõjutada. (EVS 875-4:2024, p. 7.4.10)
1.3. Algandmed ja kinnisvara ülevaatus
Hindamist puudutavad algandmed on saadud: e-kinnistusraamatust 14.02.2026; Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusest 16.01.2026 ning Maa- ja Ruumiameti tehingute
andmebaasist seisuga 16.12.2025; kinnisvaraportaalist kv.ee 14.01.2026; Märjamaa valla koduleheküljelt 17.01.2025; Turuülevaadetes kasutatud algallikad on esitatud turuülevaadete juures.
Hindaja Inga Vatter tegi hinnatava vara ülevaatuse 19.01.2026. Tehti visuaalne ülevaatus. Ülevaatus tehti juuresolijateta. Omaniku esindajale pakuti 13.01.2026 saadetud e-kirjas võimalust viibida ülevaatuse juures, kuid esindaja selleks soovi ei avaldanud. Hinnangu koostamisel kasutatud algandmetes ei ole vastuolusid ning need on hindamise eesmärki ja täpsust silmas pidades piisava usaldusväärsusega.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2299937 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Sireli, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-7/IV
7
2. Hinnatava vara kirjeldus
2.1. Asukoht
Aadress
Maakond Rapla maakond
Omavalitsus Märjamaa vald
Asustusüksus Päärdu küla
Lähiaadress Sireli
Makroasukoht
Kirjeldus Hinnatav katastriüksus asub Märjamaa vallas Päärdu külas
Kaugus keskusest Pärnu linnast ca 45 km kaugusel, Märjamaa alevi piirist ca 15 km kaugusel
Allikas: Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus; hinnatav vara on tähistatud oranži tähisega
Mikroasukoht
Kirjeldus
Ümbruses valdavalt põllumaa ja metsamaa, teisele poole Tallinna-Pärnu-Ikla teed (tee nr 4, edaspidi Pärnu mnt) jääb tihedam hajaasustus. Kinnistu piirneb läänepoolsest küljest riigiomandis oleva Pärnu mnt-ga ning lõunapoolsest küljest elamumaa kinnistuga ja riigiomandis Raikküla-Päärdu teega. Kinnistu naabrusesse jääb Velise jõgi.
Juurdepääs Mahasõit Tallinn-Pärnu-Ikla teelt puudub, kuid on olemas Raikküla-Päärdu teelt.
Tehnovõrgud Kinnistut läbib kolm elektriõhuliini, kuid elektri ühendusi loodud ei ole.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2299937 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Sireli, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-7/IV
8
Allikas: Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus; hinnatav katastriüksus on piiritletud sinise joonega
2.2. Omandisuhted ja vara dokumentatsioon1
Omandisuhted
Kinnistu registriosa nr
2299937
Omandivorm Kinnisasi
Omanik Metetra OÜ (registrikood 11087748)
Kanded ja märkused kinnistusraamatu kolmandas jaos
Kinnistusraamatu III jaos kanded puuduvad.
1 Kinnisasja registriosa väljavõte on lisatud eksperthinnangu lisasse nr 2.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2299937 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Sireli, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-7/IV
9
Kitsendused
Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse kitsenduste kaardil on katastriüksuse kohta märgitud:
elektripaigaldise kaitsevöönd 7 363 m²;
ranna või kalda veekaitsevöönd (maaparandussüsteemi eesvool kuni 10 km²) 217 m²;
eesvoolu kaitsevöönd (maaparandussüsteemi eesvool kuni 10 km²) 2 342 m²;
maaparandushoiu-ala 38 277 m²;
uuringu ala 38 284 m²;
avalikult kasutatava tee (Pärnu-Ikla tee ja Päärdu-Leibre tee) kaitsevöönd 7 927 m2.
Äralõigete alad jäävad Pärnu mnt äärses osas avalikult kasutatava tee kaitsevööndisse ja elektripaigaldise kaitsevööndisse ning kinnistu vastasküljel elektripaigaldise kaitsevööndisse, ranna või kalda veekaitsevööndisse ja eesvoolu kaitsevööndisse. Eelnimetatud kitsendused ei mõjuta hinnatava vara väärtust, kuivõrd ei takista katastriüksuse sihipärast kasutamist haritava maana. Kitsenduste kaart on esitatud lisas 3.
Hüpoteegid
Kinnistu on koormatud järgmiste hüpoteekidega:
Hüpoteek summas 200 000,00 eurot AS SEB Pank (registrikood 10004252) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistud: 47537; 647937; 2235237; 2446637; 2599737; 2822337; 3333937; 3358237; 3362237; 3410637; 3436937; 3475337; 3494637; 3498437;
Hüpoteek summas 3 500 000,00 eurot AS SEB Pank (registrikood 10004252) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistud: 22437; 47237; 47537; 89537; 121537; 207737; 463250; 647937; 716337; 1027137; 1121137; 1223037; 1439137; 1460837; 1460937; 1784137; 1852337; 1894337; 1894537; 1894637; 1894737; 1953237; 2018837; 2075437; 2077837; 2114937; 2145937; 2185937; 2222737; 2235237; 2284837; 2339837; 2339937; 2340037; 2340137; 2340237; 2340337; 2402137; 2426250; 2446637; 2510337; 2516537; 2522837; 2549137; 2599737; 2695537; 2695637; 2731337; 2754437; 2762637; 2822337; 2848850; 2935337; 2989337; 2989437; 3024137; 3024437; 3027137; 3052337; 3068237; 3068337; 3094437; 3094937; 3113237; 3113337; 3113437; 3113537; 3113637; 3113737; 3113837; 3113937; 3117137; 3193950; 3228850; 3248437; 3267737; 3267837; 3267937; 3296637; 3296937; 3297237; 3297437; 3297537; 3297737; 3297837; 3316937; 3317937; 3333937; 3358237; 3362237; 3371737; 3383037; 3393237; 3399637; 3405637; 3410637; 3435137; 3436937; 3475337; 3494637; 3498437; 3499437; 3512737; 3513337; 3519537; 3523737; 3524237; 3529737; 3530637; 3538037; 3546537; 3549537.
Kuna kinnistut koormavate hüpoteekidega tagatud kohustused kinnistu müügi käigus tavapäraselt realiseeritakse, siis hindamisel hüpoteekidega ei arvestata.
Maaomaniku teavitamine ja tema seisukohad
Hindaja saatis 13.01.2026 e-kirja maaomanikule. Omanik e-kirjale hindamisaruande kuupäeva seisuga vastanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt pole teada kasutuslepingute info, lähimineviku parenduste info jms ning parema alternatiivi puudumisel on lähtutud seisukohast, et kasutuslepinguid pole ning parendusi äralõike alale tehtud ei ole.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2299937 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Sireli, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-7/IV
10
2.3. Maakasutus
Maakasutuse peamised näitajad
Allikas: Maa- ja Ruumiameti avalik teenus; hinnatav katastriüksus on piiritletud sinise joonega
Aadress Sireli, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond
Katastritunnus 88402:001:0169
Pindala 38 284 m²
Äralõike plaan ja pindala
Idapoolne äralõige 3 779 m²
Läänepoolne äralõige 2 081 m²
Allikas: Transpordiamet
Äralõiked teostatakse katastriüksuse ida- ja läänepoolsetest külgedest
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2299937 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Sireli, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-7/IV
11
Äralõike kirjeldus
Äralõiked tehakse katastriüksuse ida- ja läänepoolsetest külgedest. Mõlemad äralõiked on väljavenitatud ristküliku kujuga ja tasase reljeefiga, kasutuses haritava maana.
Maakasutuse sihtotstarve
Maatulundusmaa 100%
Kõlvikud Haritav maa 36 921 m², metsamaa 365 m² ja muu maa 998 m²; mõlemad äralõiked asuvad kogu ulatuses haritava maa kõlvikul.
Kirjeldus
Kinnistu on nö suures plaanis L-tähe kujuga, korrapärane ja haritava maana kasutatav. Kinnistu läänepoolsel piiril ja lõunapoolses osas paiknevad kuivenduskraavid. Kinnistu idapoolses osas kasvab üksikult ja väikeste saludena puid, mis kohati maa harimist raskendavad. Maaüksust läbib selle keskosas ida-lääne ning põhja-lõuna suunaliselt kaks elektriõhuliini ning lõunapoolses osas ida-lääne- suunaliselt üks elektriõhuliin. Maaüksus on tasase reljeefiga.
Üldplaneering Kehtiv üldplaneering puudub, uue Märjamaa valla üldplaneeringu koostamine on algusjärgus.
Detailplaneering Puudub
Mullastik Veidi enam kui poole kinnistu ulatuses hästikuivendatud kerged gleimullad (LkG) ja veidi vähem kui poole ulatuses hästi kuivendatud keskmise raskusega gleimullad (LPG), reaalboniteet 26
PRIA põllumassiivide register
Kinnistust kogu haritav maa on registreeritud PRIA põllumassiivide registris püsirohumaana (põllumassiiv nr 52451440315 ja 52451359138).
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2299937 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Sireli, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-7/IV
12
3. Turuülevaade
3.1. Majandus ja kinnisvaraturg
3. Ülevaade majanduslikust taustsüsteemist
SKP
Statistikaameti andmetel langes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aastal 2023. aastaga võrreldes 0,3%. Majandus kasvas 2025. aasta III võrreldes eelmise aasta sama ajaga 0,9%. Jooksevhindades moodustas SKP kolmandas kvartalis 10,5 miljardit eurot. Majanduskasv jätkus eelmise kvartali tempos. Eesti Panga majandusprognoosi kohaselt (avalikustatud 19.12.2025) prognoositakse 2025. aastal majanduskasvuks 0,7%, 2026. aastal 3,6% ja 2027. aastal 2,8%.
SKP kasv Eestis
2025.-2027. aasta andmete puhul on tegemist Eesti Panga majandusprognoosiga (avalikustatud 19.12.2025)
Allikad: Statistikaamet, Eesti Pank
THI
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2025. aastal 2024. aasta keskmisega võrreldes 4,8%. Tarbijahinnaindeksi muutust mõjutasid 2025. aastal kõige rohkem toidu ja mittealkohoolsete jookidega seotud hinnatõusud, mis kallinesid aastaga 6,9%. Toidukaupadest kallinesid enim šokolaad (31,5%), kohv (31%), linnuliha (15,2%) ning värsked puuviljad ja marjad (12,7%). Samas odavnesid suhkur (17,1%), kartul (5,7%), värske või jahutatud kala (3,9%) ning töödeldud puuvili (3,9%). Bensiin oli 6,8% ja diislikütus 6,6% odavam. Tarbijahinnaindeks jätkas 2025. aasta detsembris kuises võrdluses langustrendi, olles novembriga võrreldes 0,6% madalam. Võrreldes 2024. aasta detsembriga oli tõus siiski 4,1%. Kaubad kallinesid detsembris aastaga 2% ning teenused 7,2%. 2025. aasta detsembris mõjutas tarbijahinnaindeksit 2024. aasta sama kuuga võrreldes samuti enim toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnamuutus. Eesti Panga majandusprognoosi (avalikustatud 19.12.2025) kohaselt on tarbijahinnaindeksi muutus 2026. aastal 2,9% ja 2027. aastal 2,4%.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2299937 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Sireli, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-7/IV
13
Tarbijahinnaindeks Eestis
2026.-2027. aasta andmete puhul on tegemist Eesti Panga majandusprognoosiga (avalikustatud 19.12.2025)
Allikad: Statistikaamet, Eesti Pank
Tööturg
Viimaste aastate kõrgeim töötuse tase oli 2021. aasta aprillis ulatudes 8,8%- ni. Seejärel hakkas töötus tasapisi langema, kuid alates 2023. aasta II kvartalist pöördus taas kasvule. 2025. aasta III kvartalis oli töötuse määr 7,1%, tööhõive määr 69,7% ja tööjõus osalemise määr 75,1%. Eesti Panga majandusprognoosi (avalikustatud 19.12.2025) kohaselt on tööpuuduse määr 2025. aastal 7,6%, 2026. aastal 6,6% ning 2027. aastal 6,2%.
Kinnisvaraturg
Üldinfo Eesti kinnisvaraturg on selgelt Tallinna ja Harjumaa keskne – sinna on koondunud ca 2/3 kogu kinnisvaraturu mahust.
Kinnisvaraturu dünaamika Eestis
Allikas: Statistikaamet, Maa- ja Ruumiamet
Kinnisvaraturu aktiivsus ja maht
Kolme viimase aasta kinnisvaratehingute arv on püsinud sarnasel tasemel. Samas on see olnud olulisetl väiksem võrreldes pikaajalise keskmisega (ca 41 000 tehingut aastas võrreldes ca 49 000 tehinguga sellele eelneval 10-aastasel perioodil (2013- 2022). Tehingute koguväärtus on kahel viimasel aastal siiski kasvanud. Sellest ei saa järeldada üldist hinnatõusu, vaid areng on olnud turusektorite kaupa erinev.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2299937 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Sireli, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-7/IV
14
Kinnisvaratehingute arv Eestis
Allikas: Maa- ja Ruumiamet
Laenuturg
Eluaseme- laenud ja pikaajalised laenud ettevõtetele
Eluasemelaenude käive hakkas hoogsalt tõusma 2020. a IV kvartalist alates ning oli kõrge kuni 2022. aasta IV kvartalini. 2023. aasta I kvartalis langes laenukäive 2019. aastaga sarnasele tasemele. Ettevõtete pikaajaliste laenude käive tõusis 2021. aasta IV kvartalis tavapärasest kõrgemale ning jäi kõrgemaks 2022. aasta IV kvartalini. 2023. aasta I kvartalis langes sarnaselt eluasemelaenudele ka ettevõtete laenukäive. 2023. aasta II kvartalis tõusis laenude käive taas 2022. aastaga sarnasele tasemele ning oli suhteliselt stabiilselt sarnasel tasemel 2023. aasta IV kvartalini. 2024. aasta I kvartalis langes laenude käive taas mõnevõrra, kuid 2024. aasta II kvartalist alates on eluasemelaenude osas laenukäive tõusnud. See oli viimati nii kõrge 2022. aasta III kvartalis kui euribor alles tõusma hakkas. Ettevõtete laenude käive on 2025. aastal olnud kõrge, kuid nagu tavapäraselt, oli I kvartali puhul tegemist mõnevõrra väiksema käibega. Eluasemelaenude käive on samuti viimaste aastate kõrgeimaid.
Laenude keskmine intressimäär hakkas tõusma 2022. aasta III kvartalist ning tõusis 2023. aasta III kvartaliks eluasemelaenude osas 5-6% tasemele ja ettevõtete laenude osas 6-7% tasemele. Viimati enne seda oli laenude keskmine intressimäär üle 5% 2007. aasta I kvartalist kuni 2008. aasta IV kvartalini. Intressid on 2024. aastast alates hakanud vähehaaval langema nii eluasemelaenude kui ka ettevõtete laenude osas. Eluaseme laenude intressimäär oli 2025. aasta III kvartalis 3,7% ja ettevõtete pikaajaliste laenude intressimäär 4,54%.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2299937 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Sireli, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-7/IV
15
Laenude käive ja intress
Allikas: Eesti Pank
3.2. Eesti põllumajandusmaa turg2
Haritav maa ja looduslik rohumaa
Üldist
Hoonestamata maatulundusmaa turu võib tinglikult jaotada kolmeks: haritav maa koos loodusliku rohumaaga, millel on üksnes põllumajanduslik
potentsiaal; metsamaa, millel on üksnes metsamajanduslik potentsiaal; ehituslikku potentsiaali omav maatulundusmaa, mille puhul konkreetne
kõlvik ning põllu- ja metsamajanduslik potentsiaal ei ole määrava tähtsusega.
2 Turuülevaates on lähtutud Maa- ja Ruumiameti poolt koostatud haritava maa 2017. ja 2021. aasta (väärtust müjutavate tegurite analüüs) turuülevaatest ning 2023. aasta turuülevaatest. Kvalitatiivne analüüs põhineb samuti Maa- ja Ruumiameti turuülevaatel, kuid sellele on lisatud hindaja seisukohti. Graafikud on koostatud Maa- ja Ruumiameti turuülevaatest ja päringukeskkonnast saadud andmete põhjal.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2299937 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Sireli, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-7/IV
16
Haritava maa väärtust mõjutavad tegurid
Pindala o Maa- ja Ruumiamet on oma 2021. aasta haritava maa turuülevaates
analüüsinud pindala ning ühikuhinna vahelist seost ning leidnud, et haritava maa pindala kasv 1 hektari võrra tõstab hinda keskmiselt 0,7%. Seose tugevus on suhteliselt madal, kuid seos on statistiliselt oluline ja positiivse suunaga. Ehk mida suurem pindala, seda suurem keskmine haritava maa väärtus. Oluline on seejuures, et kahe muutuja vaheline seos ei pruugi alati väljenduda lineaarselt. Nii on ka pindala ja hinna vahelise seose puhul, kus kõige suurem erisus on see, et suurte pindalade juures (alates 15 ha) pindala mõju hinnale tasandub ja jõuab tavaliselt platoole, kus mõju hinnale enam pole.
Boniteet o Üheks haritava maa hinda mõjutavaks teguriks on mulla viljakus,
mida väljendatakse boniteedina. Boniteet on mulla suhteline viljelusväärtus, mis näitab mulla koostisest, omadustest, režiimidest jms tulenevat võimalikku tootlikkust.
Asukoht (sh juurdepääs) o Maa- ja Ruumiamet on analüüsinud oma varasemates haritava maa
turuülevaadetes juurdepääsu olemasolu mõju maa hinnale ning leidnud, et nende maade hektari mediaanhind oli 9,7% kallim kui nendel maadel, kuhu juurdepääsu ei olnud.
PRIA registreering o Lisaks maatüki pindalale ja boniteedile määrab hinda ka see, kas
maa on registreeritud PRIA põllumassiivide registris. See võimaldab haritavale maatükile taotleda toetusi. Sealjuures on võimalik maa kanda PRIA registrisse täielikult või osaliselt. Võrreldes maatükkide hindu arvestades, kui suur osa nendest on PRIA põllumassiivide registrisse kantud, nähtub, et mida suurem osa maatükist on registreeritud, seda kõrgem on hektari mediaanhind. Kui vaadelda hinna ja registrisse kandmise mahu suhet lähemalt, selgub, et iga 1 lisaprotsendi kohta registris tõuseb maa hektari mediaanhind keskmiselt 1,5% võrra. Mõningane erisus tuleneb ka sellest, kas tegemist põllukultuuride kasvatamiseks mõeldud või rohumaatüübilise maaga, aga seejuures tuleb tähele panna, et rohumaatüübilised maad paiknevad samal ajal enamjaolt madalama viljakusega muldadel.
Tehingute arv ja koguväärtus
Haritava maaga tehti nii 2024. kui 2025. aastal 1 071 müügitehingut, mis oli pisut enam kui 2023. aastal (998). Haritava maa tehingute koguväärtus oli 2025. aastal 78,1 miljonit € ja see oli pisut vähem võrreldes 2024. aastaga (81,0 miljonit €) .
Haritava maa müügitehingute arv maakonniti
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2299937 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Sireli, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-7/IV
17
Allikas: Maa- ja Ruumiameti päringukeskkond
Keskmine pindala Viimastel aastatel on müüdud haritava maa keskmine pindala Eestis tervikuna jäänud vahemikku 10- 12 hektarit, mediaan on samal ajal sllest mõnevõrra väiksem.
Müüdud haritava maa üksuste keskmine pindala, ha
Allikas: Maa- ja Ruumiameti päringukeskkond
Sesoonsus Kevadel on tavapäraselt aasta algusega võrreldes enam tehinguid, suvel tehingute arv langeb ning sügisel taas kasvab ning aasta kõrgeimad näitajad on enamjaolt detsembris.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2299937 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Sireli, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-7/IV
18
Ostjad ja müüjad
Haritava maa ostjatest moodustavad enamuse juriidilised isikud. Hulganisti on põllumajandusliku maa ostjate hulgas neid, kes seda ise ei kasuta. See tekitab kohati põhjendatud pingeid põlluharijate hulgas, kuid samas tihendab konkurentsi ning muudab turu efektiivsemaks ka sellistes piirkondades, kus varasemalt võis olla tegemist monopoolses seisundis oleva ostjaga. Ühtlasi on see elavdanud haritava maa renditurgu, kuhu riigi kõrval on maaomanikena sisenenud erainvestorid. Mõningase ohuna võib näha seda, et tekivad investoritest suuromanikud, kes võivad oma suurt turuosa kasutada maaharijate suhtes kurjasti ära.
Tehingute jagunemine maakonniti
Tavapäraselt on aktiivsemad piirkonnad, kus on Eesti parimate omadustega mullad. Samas võib olla haritav maa sõltuvalt asukohast ja omadustelt spekulatiivseks või arendustegevuse huviobjektis ning esile võivad kerkida maakonnad, mis ei ole eelpool toodud tingimustelt esikohal. 2025. aastal toimus enim tehinguid Tartu maakonnas (132 tehingut), sellele järgnesid Võru ja Jõgeva maakonnad (mõlemas 108 tehingut). Rahas mõõdetuna oli suurimaks Tartu maakond, kus kogumaht oli 12,0 miljonit €, järgnes Jõgeva maakond 10,8 miljoni €-ga.
Mediaanhinnad3
Haritava maa mediaanhinnad
Haritava maa hektari mediaanhind on olnud pidevas kasvus. Hektari mediaanhind oli 2024. aastal 6 350 €/ha ja 2025. aastal 6 970 €/ha. Mediaanhind on viie aasta 2021- 2025) jooksul 81%. 2024. aastal oli kõrgeim mediaanhind Jõgeva (8 749 €/ha) ja Tartu (8 221 €/ha) maakondades.
Haritava maa mediaanhinnad, €/ha
Allikas: Maa- ja Ruumiameti päringukeskkond
3 Maa- ja Ruumiameti hinnastatistika kajastab müügitehinguid, mille hulgast on välja jäetud vabaturu tingimustele mittevastavad tehingud. Lisaks on välja jäetud tehingud, mis asukohast tulenevalt omavad arendusperspektiivi ning ei vasta hinnatasemelt haritava maa kasutusele.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2299937 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Sireli, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-7/IV
19
Haritava maa ja loodusliku rohumaa hinnaerinevus
Haritava maa ja loodusliku rohumaa hinnaerinevus on tingitud suuresti erinevustest mullaviljakuses ja maa sobilikkusest põllukultuuride kasvatamiseks. Looduslikud rohumaad on enamjaolt madalama viljakusega ja neid saab tavaliselt kasutada vaid rohumaana. Samas pindalatoetuste süsteem on ajapikku hinnaerinevusi pigem vähendanud ja looduslik rohumaa on haritavast maast vaid umbes 30-40% odavam.
Prognoos 2026. aastal on oodata 2025. aastaga sarnast tehinguaktiivsust ja mõõdukat hinnatõusu.
3.3. Märjamaa valla haritava maa turg
Haritava maa müügitehingud
Viimastel aastatel on Märjamaa valla haritava maa mediaanhind teinud läbi kiire ja suhteliselt stabiilse kasvu. Neil aastatel toimus üleüldine kiire hinnakasv, mis puudutas kõiki turusektoreid.
Pindala, ha Tehingu summa, € Pinnaühiku hind, €/ha
Arv Keskm Kokku Min Maks Min Maks Mediaan Keskm
2018 23 11,0 623 082 4 000 129 184 955 3 430 2 593 2 461
2019 60 15,9 2 997 268 4 800 402 000 1 117 4 948 3 131 3 039
2020 43 10,8 1 451 334 1 000 176 900 258 6 120 3 459 3 021
2021 57 14,6 3 432 678 5 000 331 045 323 5 776 4 032 3 884
2022 39 8,4 1 640 338 4 480 145 320 1 589 8 425 5 527 5 483
2023 32 11,9 2 228 401 20 475 410 000 2 622 10 795 4 701 5 532
2024 33 10,4 2 000 560 5 000 319 900 529 10 000 5 663 5 635
dets.25 27 6,6 1 143 408 11 190 116 000 4 244 12 337 6 118 6 346
Allikas: Maa- ja Ruumiameti päringukeskkond
Haritava maa tehingute arv ja mediaanhind (€/ha) Märjamaa vallas
Allikas: Kinnisvaraekspert, Maa- ja Ruumiameti päringukeskkond
0
10
20
30
40
50
60
70
0
1 000
2 000
3 000
4 000
5 000
6 000
7 000
2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
Arv, parem skaala Mediaan, vasak skaala
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2299937 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Sireli, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-7/IV
20
Märjamaa vallas asuva haritava maa müügitehingud 2025. aastal4
Küla Kuupäev Tehingu- hind, €
Pindala, ha
Tehinguhi nd ha kohta, €
Haritava maa osakaal Kommentaar
Naistevalla küla 05.02.2025 59 940 8,6002 6 970 88,2% Haritav maa, osaliselt metsaga
Pajaka küla 21.02.2025 37 194 8,7631 4 244 96,0% Haritav maa, asub Märjamaa valla
põhjapoolses otsas
Pajaka küla 21.02.2025 50 869 12,5644 4 049 87,5% Haritav maa, kinnistut läbib oja ja sellel
asub osaliselt mets, asub Märjamaa valla põhjapoolses osas
Tolli küla 26.02.2025 30 000 3,1424 9 547 82,7% Haritav maa, Kasari jõgi jääb osaliselt
kinnistu läänepoolsele piirile
Kirna küla 19.03.2025 21 000 2,6898 7 807 97,6% Haritav maa, asub suurematest teedest
kaugemal, tehingus koos järgnevaga
Kirna küla 19.03.2025 116 000 13,586 8 538 98,8% Haritav maa, asub suurematest teedest
kaugemal, tehingus koos eelnevaga
Soosalu küla 13.05.2025 15 392 2,8529 5 395 100,0% Katastriüksust ei eksisteeri enam
Soosalu küla 13.05.2025 12 608 2,337 5 395 97,8% Haritav maa, asub suurematest teedest
kaugemal
Sõtke küla 21.05.2025 80 950 16,7417 4 835 91,1%
Haritav maa, asub suurematest teedest kaugemal, moodustab osa suuremast
põllumassiivist, juurdepääsutee puudub, maaüksusel vähesel määral metsa
Tolli küla 21.05.2025 21 200 4,2151 5 030 95,6% Haritav maa, asub suurematest teedest
kaugemal, moodustab osa suuremast põllumassiivist
Kunsu küla 23.05.2025 63 000 13,026 4 836 96,7% Haritav maa, asub suurematest teedest
kaugemal, moodustab osa suuremast põllumassiivist
Võeva küla 10.06.2025 67 500 10,3957 6 493 87,3% Moodustab osa suuremast põllumassiivist,
vähesel määral metsaga, maaüksuse põhjapoolne piir ulatub Velise jõe keskossa
Rangu küla 13.06.2025 12 000 2,0534 5 844 95,7% Moodustab osa suuremast
põllumassiivist
Jädivere küla 13.06.2025 50 000 7,4741 6 690 99,4% Moodustab osa suuremast põllumassiivist,
paikneb Pärnu mnt ääres
Varbola küla 19.06.2025 11 190 2,0909 5 352 99,3% Asub põllumajanduslike tootmishoonete
piirkonnas, Märjamaa valla põhjapoolses osas
Mõisamaa küla 08.07.2025 43 550 6,9129 6 300 97,8% Tugevalt pikliku kujuga, moodustab osa
suuremast põllumassiivist
Moka küla 09.07.2025 43 520 6,8091 6 391 99,3% Iseseisev haritava maa massiiv, paikneb
Märjamaa aleviku lähedal
Naravere küla 24.07.2025 40 000 7,2222 5 538 92,1% Kivi-Vigala küla tiheasustuse lähinaabruses
asuv põllumaa
Rangu küla 18.08.2025 22 000 4,4098 4 989 99,7% Moodustab osa suuremast
põllumassiivist, Märjamaa aleviku lähedal
Mõisamaa küla 25.09.2025 50 000 6,8047 7 348 97,9% Moodustab osa suuremast põllumassiivist
Laukna küla 10.10.2025 68 600 11,1277 6 165 93,8% Moodustab enamuse suuremast
põllumassiivist
Rangu küla 13.10.2025 109 500 12,5036 8 757 94,4% Kogu ulatuses haritav maa, maaüksusel
asub väiksemaid puudesalusid, mis raskendab maaharimist
Jõeääre küla 13.10.2025 45 100 5,1533 8 752 94,9% Tugevalt pikliku kujuga, moodustab osa
suuremast põllumassiivist
4 Tehinguinfo pärineb Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasist. Valimisse on võetud hoonestamata maatulundusmaa müügitehingud Märjamaa vallas, mille pindala on vähemalt 2 ha ning mille kõlvikuks on vähemalt 80% ulatuses haritav maa. Valimist on välja jäetud tehingud, mille puhul hindajale teadaolevalt ei ole tegemist vabaturutehinguga. Esitatud tehingute tausta ei ole siiski detailsemalt kontrollitud ja tehingute hulgas võib olla selliseid, mida ei saa käsitleda vabaturutehingutena. Kohandamisel kasutatavad tehingud on esitatud paksus kirjas. 2025. aasta tehingud on esitatud 16.12 seisuga. Tabelis toodud tehingute hinnad ei sisalda käibemaksu.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2299937 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Sireli, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-7/IV
21
Sõtke küla 13.10.2025 94 700 10,8188 8 753 87,8% Iseseisev haritava maa massiiv,
maaüksusel veidi metsamaad
Sõtke küla 13.10.2025 228 900 26,1421 8 756 87,2% Iseseisev haritava maa massiiv,
maaüksusel veidi raiutud metsaga metsamaad
Pallika küla 06.11.2025 85 100 16,8757 5 043 82,7%
Moodustab osa suuremast metsamassiivist, juurdepääs puudub, maaüksusel veidi
metsamaad, tehingus koos järgneva katastriüksusega
Pallika küla 06.11.2025 20 670 4,5518 4 541 94,3% Tugevalt pikliku kujuga, moodustab osa
suuremast põllumassiivist, tehingus koos eelneva katastriüksusega
Märjamaa vallas asuvate maatulundusmaade müügipakkumised (14.01.2026 seisuga)
Vald/linn Küla/ alevik Müügihind, € Maaüksuse pindala, ha
Hind, €/ha Kommentaarid
Märjamaa vald Luiste 39 100 6,68 5 900 Kogu ulatuses haritav maa, müüakse oksjoni keskkonnas
Märjamaa vald Mõraste 77 000 12,72 6 100 Kogu ulatuses haritav maa, müüakse oksjoni keskkonnas
Märjamaa vald Vilta 42 900 7,23 5 900 Kogu ulatuses haritav maa, müüakse oksjoni keskkonnas
Märjamaa vald Männiku 65 000 8,29 7 800 Kogu ulatuses haritav maa, rendilepinguga
Allikas: kv.ee
3.4. Turustatavuse analüüs5
Vara lõppkasutaja Vara lõppkasutajaks on põllumajandusettevõtted.
Lõppkasutajaid iseloomustavad tunnused
Vara lõppkasutajad on kohalikud põllumajandusettevõtted.
Vastavus turusegmendi nõuetele
Tulenevalt hinnatava vara olemusest, on tegemist pigem atraktiivse varaga.
Lõppkasutajate hulk, kes soovivad ja saavad hinnatavat vara soetada
Lõppkasutajate hulk on tulenevalt vara olemusest ja väärtusklassist keskmine.
Konkureeriv pakkumine Kinnisvaraportaalis kv on väärtuse kuupäeva seisuga konkureerivaid pakkumisi Märjamaa vallas piisaval hulgal.
Müügiperiood (likviidsus) Piiratud pakkumise tingimustes on tegemist likviidse varaga. Eeldatav müügiperiood kuni 1 aasta.
Alternatiivsed kasutused Hindaja hinnangul alternatiivsed kasutused puuduvad.
5 Turustatavuse analüüs on esitatud kinnisasja kui terviku kohta, sest äralõiked pole kujust ja pindalast tulenevalt eraldiseisvalt kasutatavad.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2299937 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Sireli, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-7/IV
22
4. Hindamine hüvitamise eesmärgil
4.1. Parim kasutus
Vara parim kasutus – vara kõige tõenäolisem kasutus, mis on füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, õiguslikult lubatav, finantsmajanduslikult teostatav ning mille tulemusena hinnatav vara omandab kõrgeima väärtuse. (EVS 875-1:2015, p. 7.1.2.) Hindamisele kuuluv katastriüksus on maakatastris registreeritud kui maatulundusmaa, selle pindala on 38 284 m² ja sellest tehtavad äralõiked 2 081 m² ja 3 779 m2. Haritav maa 36 921 m², metsamaa 365 m² ja muu maa 998 m²; mõlemad äralõiked asuvad kogu ulatuses haritava maa kõlvikul. Katastriüksusel olev haritav maa on kasutusel loodusliku rohumaana ja on sellisena ka PRIA põllumassiivide registris registreeritud. Kehtiv Päärdu küla hõlmav üldplaneering puudub, uue Märjamaa üldplaneeringu koostamine on algusjärgus. Kehtiv detailplaneering samuti puudub. Ümbruses on põllumaa ja metsamaa, teisele poole Tallinna Pärnu mnt-d jääb tihedam hajaasustus. Tulenevalt hinnatava vara asukohast ja olemasolevast kasutusest ning nõudlusest olemasolevas kasutuses oleva maa järele, on katastriüksuse kui terviku parimaks kasutuseks kasutus maatulundusmaana, sh äralõike parim kasutus haritava maana.
4.2. Hindamise metoodiline alus ja põhimõtted
Turuväärtuse hindamiseks kasutatakse võrdlusmeetodit, kuna võrdlusmeetod on soosituim turuväärtuse hindamisel ja turul on piisavalt palju tehinguid, mille kohta on usaldusväärne info. Vastavalt KAHOS-e § 12 lõikele 4 hinnatakse äralõiget kui võimalikku müügiobjekti, kui omandamisele kuuluv kinnisasjast tehtav äralõige on iseseisvalt kasutatav. Kui äralõige ei ole iseseisvalt kasutatav, on hindamise aluseks kinnisasja kui terviku turuväärtuse vähenemine, mis on põhjustatud kinnisasjast tehtavast äralõikest ja ümbritseva keskkonna muutusest. Äralõige on korrapärase kujuga, kuid haritava maana kasutamiseks liiga väikese pindalaga (5 167 m²), mistõttu ei ole seda haritava maa kontekstis võimalik käsitleda eraldiseisva müügiobjektina. Sellest tulenevalt lähtutakse äralõike hindamisel omanikule allesjääva osa väärtuse vähenemisest. Äralõike turuväärtus leitakse kinnisasja kui terviku ühikuväärtuse põhjal ning see iseloomustabki omanikule alles jääva osa väärtuse vähenemist. Võrdlusmeetodi ehk turupõhise käsitluse korral võrreldakse hinnatavat vara sarnaste müüdud varade hindadega, kasutades selleks erinevaid võtteid. Turuväärtuse hindamisel on meetodi aluseks asenduspõhimõte: potentsiaalne ostja ei ole valmis maksma vara eest rohkem, kui sarnaste varade eest tavaliselt turul makstakse. Võrdlusmeetodil leitakse hinnatava objekti väärtus sarnaste objektidega toimunud tehingute analüüsimisel. Piisavalt aktiivse turu olemasolul võib seda meetodit pidada turuväärtuse hindamiseks sobivaimaks ja täpseimaks. Turuväärtuseni jõutakse võrdlusmeetodi rakendamisel juhul, kui kõik hindamisel aluseks olevad võrdlustehingud on tehtud vaba turu tingimustes. (EVS 875-1:2015, p. 9.4.2) Hindamisel kasutatakse võrdluskõlbulike kinnistutega tehtud tehinguid. Võrreldavate tehingute ja varade erisuste arvesse võtmiseks kasutatakse võrdluselementide kohandamist.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2299937 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Sireli, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-7/IV
23
4.3. Haritava maa hindamine
Võrdlustehingute ja võrdluselementide valik ning kohandamise põhimõtted
Võrdlus- tehingute valik
Punktis 3.3 esitatud tehingutest on võrdlustehinguteks valitud hinnatava varaga võimalikult lähemas minevikus võimalikult sarnaste varadega toimunud tehingud. Kohandamisel kasutatavate võrdlustehingute valikul on arvestatud maaüksuse asukohta (Märjamaa vald), tehingu toimumise aega ning kõlvikulist koosseisu, aga ka tehingu osapoolte omavahelise seose puudumist ja plokktehingus osalemise välistust. Kõigi kohandamisel kasutatavate maaüksuste puhul on kontrollitud müügitehingute tausta.
Asukoht Kuupäev Tehingu- summa, €
Tehingu- summa, €/ha
Pindala, ha Käibemaksu sisaldumine hinnas
Märjamaa vald, Mõisamaa küla
08.07.2025 43 550 6 300 6,9129 Ei
Märjamaa vald, Rangu küla
13.06.2025 12 000 5 844 2,0534 Ei
Märjamaa vald, Rangu küla
18.08.2025 22 000 4 989 4,4098 Ei
Võrdlusühiku valik
Kuna taoliste varade puhul teevad turuosalised oma otsuseid lähtuvalt ühikuhinnast, siis on võrdlusühikuks valitud tehinguhind taandatuna maaüksuse pindalale (€/ha).
Tehingute ajaldamine
Tehingute toimumise ajast väärtuse kuupäevani ei saa välja tuua olulist muutust turusituatsioonis ning sellest tulenevalt tehinguhindu ajaldatud ei ole.
Võrdluselementideks on valitud tulenevalt hinnatava vara iseärasustest järgmised enim vara väärtust mõjutavad tegurid:
Makroasukoht o Hinnad on üle Eesti mandriosa suhteliselt sarnased ja piirkondlikud
erinevused on tingitud pigem muudest asjaoludest nagu näiteks mullaviljakus. Seega makroasukoha mõju on enamjaolt väike.
Mikroasukoht ja juurdepääs o Analüüsitakse paiknemist eelkõige suuremate teede suhtes ja
juurdepääsu. Enamjaolt suuri erinevusi ei esine ja kohandused on sellest tulenevalt pigem väikesed.
Maatüki suurus o Kui enamjaolt mõjutab kinnisvara hindu mastaabiefekt, siis haritava maa
puhul see ei kehti. Kuna ostuhuvilisteks on valdavalt suurtootjad, siis tihtipeale eelistatakse suuri maatükke ja mõju on vastupidine, st suuremate maatükkide puhul on ühikuhind kõrgem. Mõju suurus ei ületa tavaliselt 5-10%. Maa- ja Ruumiamet on 2021. aasta haritava maa turuülevaates analüüsinud haritava maa ühikuhinna ja pindala seost ning jõudnud järeldusele, et haritava maa pindala kasv 1 ha võrra lisab hinnale keskmiselt 28 eurot. Suurte pindalade juures (alates 15 ha) mõju hinnale tasandub.
Kõlvikuline koosseis o Kui haritava maa ja metsamaa keskmised hinnad on tavaliselt samas
suurusjärgus, siis looduslik rohumaa ja muu maa on haritava maaga võrreldes tavaliselt odavamad.
Võrdlus- elementide valik ja kohandamise põhimõtted
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2299937 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Sireli, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-7/IV
24
PRIA põllumassiivide register o PRIA põllumassiivide registris registreerimine tagab pindalatoetuse
saamise ja see mõjutab positiivselt maatüki väärtust. Kuna enamik maaüksustest on PRIA registris registreeritud, siis praktikas puudub tavaliselt vajadus kohanduste tegemiseks
Mullastik ja viljakus o Mullaviljakus sõltub mullastikust ja niiskusrežiimist. On siiski tavapärane,
et kõrgema viljakusega maa eest makstakse kõrgemat hinda. Tuleb silmas pidada, et teatud muldade (näiteks madalsoomullad) puhul on kasutus oluliselt piiratum, mis omakorda väljendub ka hindades.
Kitsendused, kuju ja reljeef o Kitsendused, kuju ja reljeef on olulised väärtust mõjutavad tegurid, kuid
mõjutavad väärtust eelkõige siiski vaid olukorras, kui tegemist on oluliste kõrvalekalletega. Tavaliselt on maatükid suhteliselt kompaktsed ja reljeefilt tasased ning vajadus kohanduste järgi puudub. Vara sihipärast kasutust takistavatel kitsendustel on negatiivne mõju vara väärtusele.
Hinnatav vara Võrreldav vara nr 1 Võrreldav vara nr 2 Võrreldav vara nr 3
Märjamaa vald Märjamaa vald Märjamaa vald Märjamaa vald
Päärdu küla Mõisamaa küla Rangu küla Rangu küla
Sireli
Tehinguhind, €
43 550 12 000 22 000
Tehinguhind, €/ha 6 300 5 844 4 989
Tehingu aeg 08.07.2025 13.06.2025 18.08.2025
Kohandus 0% 0% 0%
Ajaldatud
tehinguhind, €/ha 6 300 5 844 4 989
Makroasukoht
Märjamaa alevi piirist nö
linnulennul ca 15 km,
Pärnu linnast ca 40 km
Märjamaa alevi piirist nö
linnulennul ca 6 km,
Pärnu linnast ca 56 km
Märjamaa alevi piirist nö
linnulennul ca 0,9 km,
Pärnu linnast nö
linnulennul ca 57 km
Märjamaa alevi piirist nö
linnulennul ca 1,6 km,
Pärnu linnast ca 57 km
Kommentaar Sarnane Sarnane Sarnane
Kohandus 0% 0% 0%
Mikroasukoht ja
juurdepääs
Ümbruses valdavalt
põllumaa ja metsamaa,
teisele poole Pärnu mnt-d
jääb tihedam
hajaasustus, piirneb
Pärnu mnt-ga ja
Raikküla-Päärdu teega.
Juurdepääs võimalik
kõvakattega teelt
(riigiomandis).
Valdavalt on
ümbruskonnas haritav
maa, metsamaa ja
üksikud hajali paiknevad
elamud. Juurdepääs
munitsipaalomandis
kruuskattega teelt.
Valdavalt on
lähiümbruskonnas haritav
maa, metsamaa ja
üksikud hajali paiknevad
elamud. Juurdepääs
munitsipaalomandis
kruuskattega teelt ja
asfaltkattega riigiomandis
teelt.
Valdavalt on
lähiümbruskonnas
haritav maa, metsamaa
ja üksikud hajali
paiknevad elamud.
Juurdepääs
munitsipaalomandis
asfaltkattega teelt ja
asfaltkattega
riigiomandis teelt.
Kommentaar Sarnane Sarnane Sarnane
Kohandus 0% 0% 0%
Maatüki suurus,
ha 3,83 6,91 2,05 4,41
Kommentaar Sarnane Sarnane Sarnane
Kohandus 0% 0% 0%
Kõlvikuline
koosseis
Haritav maa kogu
ulatuses
Haritav maa 97,8%, muu
maa 2,2%
Haritav maa 95,5%, muu
maa 4,5%
Haritav maa ca 99,7%,
muu maa 0,3%
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2299937 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Sireli, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-7/IV
25
Kommentaar Sarnane Sarnane Sarnane
Kohandus 0% 0% 0%
Mullastik,
niiskusrežiim ja
viljakus
Veidi enam kui poole
ulatuses LkG ja veidi
vähem kui poole ulatuses
LPG; reaalboniteet 26
Enamuses K;Ko, väga
väheses ulatuses Ko;
reaalboniteet 45
Pea kogu ulatuses K,
väga vähesel määral Ko;
mullaviljakuse
reaalboniteet 48
Ligikaudu 2/3 ulatuses
K, ülejäänu osas Ko;
reaalboniteet 51
Kommentaar Parem Parem Parem
Kohandus -15% -15% -15%
PRIA
põllumassiivide
register
Registreeritud kogu
ulatuses PRIA
põllumassiivide registris
püsirohumaana
Registreeritud kogu
ulatuses PRIA
põllumassiivide registris
põllukultuuridena
Registreeritud pea kogu
ulatuses PRIA
põllumassiivide registris
põllukultuuridena
Registreeritud kogu
haritava maa ulatuses
PRIA põllumassiivide
registris
põllukultuuridena
Kommentaar Parem Parem Parem
Kohandus -5% -5% -5%
Kuju, reljeef ja
kitsendused
Kompaktne korrapärane
hulknurk. Kinnistu
läänepoolsel piiril ja
lõunapoolses osas
paiknevad
kuivenduskraavid, muus
osas tasane reljeef.
Maaüksust läbib kolm
elektriõhuliini. Väärtust
mõjutavad kitsendused
puuduvad.
Välja venitatud kujuga
ristkülik, mille idapoolsest
küljest on elamualaga
ristkülik välja lõigatud.
Valdavalt tasane reljeef.
Väärtust mõjutavad
kitsendused puuduvad.
Hulknurkne, kompaktne,
tasane reljeef. Maa
harimist takistavad
kitsendused puuduvad
Valdavas osas
kompaktne korrapärane
hulknurk. Valdavalt
tasane reljeef. Väärtust
mõjutavad kitsendused
puuduvad.
Kommentaar Kehvem Sarnane Sarnane
Kohandus 10% 0% 0%
Summaarne
kohandus
-10% -20% -20%
Summaarne
kohandus, €/ha -629,98 -1168,79 -997,78
Kohandatud
tehinguhind, €/ha 5 670 4 675 3 991
Kohanduste
absoluutväärtuste
summa
30% 20% 20%
Kaalud 0,20 0,40 0,40
Kaalutud
keskmine
tehinguhind, €/ha
4 600,48 1 134 1 870 1 596
Kaalutud
keskmine
tehinguhind, €/m² 0,46
Pindala, m2 Turuväärtus, €
Äralõige 2 081 957,26
Äralõige 3 779 1 738,34
Kokku 5 860 2 695,60
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2299937 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Sireli, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-7/IV
26
Transpordiameti tarbeks tehtava 2 081 m2 suuruse äralõike turuväärtus on 957,26 € (0,46 €/m2) ja 3 779 m² suuruse äralõike turuväärtus on 1 738,34 € (0,46 €/m²), kokku 2 695,60 €. Leitud hindamistulemused ei sisalda käibemaksu. Leitud turuväärtust saab kasutada kinnistute vahetamise eesmärgil.
4.4. Kinnisasjast tehtava äralõike omandamise mõju omanikule alles jäävale kinnisasjale
Vastavalt KAHOS § 12 lg 3 viiakse kinnisasja omandamisel hindamine läbi hüvitamise eesmärgil. Kahju hüvitamine on tegevus, mille eesmärk on kahju kannatava isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui omandamise asjaolu ei oleks esinenud. Äralõiked moodustavad katastriüksuse pindalast kokku 15%. Äralõiked asuvad kinnistu vastasservades, on pindalaga kokku 0,59 ha ning pärast äralõigete tegemist on kinnistu haritava maana nii pindala kui kuju mõttes sama efektiivselt edasi kasutatav. Sellega seonduvalt piirdub äralõike tegemise mõju kinnistu väärtusele äralõike väärtuse ja sellega seonduva saamata jääva tuluga.
4.5. Äralõike väärtuse, kaasneva kahju ja saamata jääva tulu hindamine
Otseselt kaasneva varalise kahjuna hinnatakse kahju, mis ei sisaldu omandatava kinnisasja või sellest tehtava äralõike väärtuses, kinnisasja kui terviku väärtuse vähenemises ega saamata jäävas tulus. Hinnatakse selgelt tuvastatud ja tõendatud otseselt kaasnevat varalist kahju, kusjuures tulenevalt olukorrast võib tõendamise kohustus lasuda maaomanikul või kolmandal isikul. (EVS 875-12:2024, p. 7.1.1) Kinnisasjast äralõike tegemisega kaasneva kahju hindamisel analüüsitakse kinnisasja tükeldumisest, suuruse vähenemisest, kuju ebaotstarbekamaks muutumisest, senise kasutusotstarbe muutmisest, kitsenduste suurenemisest ja muust sellisest tagajärjest tulenevat mõju allesjääva kinnisasja turuväärtusele. (EVS 875-12:2024, p. 7.3.2) Saamata jääva tuluna hinnatakse kasu, mis ei sisaldu omandatava kinnisasja või sellest tehtava äralõike väärtuses ega kaasnevas kahjus ning mida isik oleks enda tehtud ettevalmistuste tõttu tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu poleks ilmnenud. (EVS 875-12:2024, p. 8.1.1) KAHOS § 13 käsitleb otseselt kaasneva varalise kahjuna eelkõige kinnisasja omanikule alles jääva kinnisasjaga seonduvat järgmist kahju: 1) ehitise likvideerimine või kasutuks muutumine, samuti muude parenduste kasutuks muutumine; 2) detailplaneeringu elluviimise võimaluse kaotamine või ehitusvõimaluse vähenemine või kaotamine; 3) metsa, muu taimestiku ja istanduse hävimine; 4) kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu likvideerimine või pikenemine. 1) Ehitiste likvideerimist või kasutuks muutumist äralõike tõttu ei esine ning ülevaatuse käigus kinnisasjale tehtud parendusi ei tuvastatud. 2) Detailplaneeringu elluviimise võimalus ja ehitusvõimalus ei kao. 3) Metsa või muu taimestiku hävinemist ei esine. 4) Kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele juurdepääsutee ei pikene ning seda ei likvideerita. Hindaja hinnangul kaasnevat kahju ja saamata jäävat tulu ei esine.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2299937 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Sireli, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-7/IV
27
Lisa 1. Fotod
Vaade läänepoolsele äralõikele Vaade idapoolsele äralõikele
Vaade katastriüksusele tervikuna Vaade Raikküla-Päärdu teele ja hinnatava
katastriüksuse läänepoolsele küljele
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2299937 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Sireli, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-7/IV
28
Lisa 2. Kinnistusregistri väljavõte
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2299937 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Sireli, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-7/IV
29
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2299937 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Sireli, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-7/IV
30
Lisa 3. Kitsendused
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2299937 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Sireli, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-7/IV
31
Lisa 4. Vastavuskinnitus Eesti varahindamise standardite EVS 875 nõuetele
Selle hindamisaruande koostanud ja kogu hindamistoimingu läbi viinud hindaja kutsealane pädevus on piisav hindamistellimuse täitmiseks. See hindamisaruanne ja kogu hindamistoiming vastab Eesti kinnisvara hindamise standardite seeria EVS 875 nõuetele, sh hindamise headele tavadele. Mitte keegi peale hindamisaruandes nimetatud isikute ei ole hindajat hindamistoimingus abistanud. Hindaja ei avalda hindamistoimingu käigus kogutud infot ja hindamistulemusi mitte kellelegi peale tellijaga kokkulepitud isikute, v.a juhud, kui seadus seda nõuab või kui see on vajalik kindlateks hindamise kutsealaga seotud toiminguteks. Hindaja on tegutsenud sõltumatu hindajana erapooletult ilma mingite isiklike huvideta hindamistoimingu suhtes ning hindaja poolt hindamistoimingu eest saadav tasu ei ole seotud hindamistulemusega. Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud andmed on hindajale teadaolevalt tõesed ja korrektsed. Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud analüüsid ja järeldused on kitsendatud ainult hindamisaruandes esitatud eelduste ja piiravate tingimustega.
Koostaja: / Allkirjastatud digitaalselt /
Inga Vatter
Kinnisvaraekspert OÜ hindaja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige Kutseline hindaja, vara hindaja, 7. tase (kutsetunnistus nr. 202932)
Kinnitaja: / Allkirjastatud digitaalselt /
Aivar Tomson, MRICS
Kinnisvaraekspert OÜ hindamisosakonna juhataja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige Kutseline hindaja, vara hindaja, 7. tase (kutsetunnistus nr. 218863)
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2299937 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Sireli, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-7/IV
32
Tallinn Järve tn 2-3 Tallinn, 11314 +372 626 4250 Pärnu Pikk tn 12 Pärnu, 80010 +372 442 0700
1
EKSPERTHINNANG
Hinnatav kinnisvara: Hoonestamata kinnistu nr 2123237 Aadress: Heina, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Eksperthinnang nr: 2501-10675-8/IV Väärtuse kuupäev: 19.01.2026 Hindamisaruande kuupäev:
07.03.2026
Tellija: Transpordiamet
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2123237 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Heina, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-8/IV
2
Sisukord
Kokkuvõte 3
1. Hinnatav kinnisvara, hindamise eesmärk ja eeldused 5 1.1. Hinnatav kinnisvara ja hindamise eesmärk 5 1.2. Hindamise eeldused 5 1.3. Algandmed ja kinnisvara ülevaatus 6
2. Hinnatava vara kirjeldus 7 2.1. Asukoht 7 2.2. Omandisuhted ja vara dokumentatsioon 8 2.3. Maakasutus 10
3. Turuülevaade 12 3.1. Majandus ja kinnisvaraturg 12 3.2. Eesti põllumajandusmaa turg 15 3.3. Märjamaa valla haritava maa turg 19 3.4. Turustatavuse analüüs 21
4. Hindamine hüvitamise eesmärgil 22 4.1. Parim kasutus 22 4.2. Hindamise metoodiline alus ja põhimõtted 22 4.3. Haritava maa hindamine 23 4.4. Kinnisasjast tehtava äralõike omandamise mõju omanikule alles jäävale kinnisasjale 26 4.5. Äralõike väärtuse, saamata jääva tulu ja kaasneva kahju hindamine 26
Lisa 1. Fotod 28
Lisa 2. Kinnistusregistri väljavõte 29
Lisa 3. Kitsendused 31
Lisa 4. Vastavuskinnitus Eesti varahindamise standardite EVS 875 nõuetele 32
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2123237 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Heina, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-8/IV
3
Kokkuvõte HINNATAVATE VARADE KOONDANDMED
Hinnatav vara Hoonestamata kinnistu nr 2123237 Aadress Männa, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Katastriüksuse tunnus 88402:001:0044 Katastriüksuse pindala 127 109 m² Omanik Raikküla Farmer OÜ (registrikood 10078842) Omandivorm Kinnisasi Äralõike pindala 5 657 m2 Maakasutuse sihtotstarve Maatulundusmaa 100%
Kinnistu hoonestus Hoonestamata
Üldplaneering Kehtiv üldplaneering puudub ja uue üldplaneeringu koostamine on algusjärgus.
Detailplaneering Puudub HINDAMISARUANDE KOONDANDMED
Hinnangu eesmärk Kinnisasja hindamine hüvitamise eesmärgil kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 4 lõige 1 punkt 7 alusel
Ülevaatuse kuupäev 19.01.2026
Väärtuse kuupäev 19.01.2026 Hindamisaruande kuupäev
07.03.2026
Tellija Transpordiamet
Tellimusleping Töövõtuleping nr 3.2-2/25/1690-1
Hindamise eeldused
Hindaja saatis 13.01.2026 e-kirja maaomanikule. Omanik e-kirjale hindamisaruande kuupäeva seisuga vastanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt pole teada kasutuslepingute info, lähimineviku parenduste info jms ning parema alternatiivi puudumisel on lähtutud seisukohast, et kasutuslepinguid pole ning parendusi äralõike alale tehtud ei ole.
Hinnang likviidsusele
Müügiperioodi pikkuseks tervik kinnistu puhul võib väärtuse kuupäeva turusituatsioonis prognoosida hinnatud turuväärtuse juures hetkeseisukorras kuni 1 aasta. Kuna äralõige ei ole oma kujult eraldiseisvalt kasutatav, siis äralõike likviidsus on madal
Hindamistulemuse täpsus ±20%
Käibemaks Hindamistulemus ei sisalda käibemaksu VASTUOLUD ALGANDMETES
Hinnangu koostamisel kasutatud algandmetes ei esine vastuolusid.
KOMMENTAARID
Äralõige moodustab katastriüksuse pindalast 4% ja see tehakse katastriüksuse läänepoolsest Tallinn- Pärnu-Ikla teega servast kogu serva ulatuses. Tulenevalt äralõike väiksusest ja asukohast kinnistu küljel, mistõttu säilib katastriüksuse kasutatavus haritava maana sama efektiivsena ka pärast äralõike tegemist, piirdub äralõike tegemise mõju äralõike väärtusega.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2123237 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Heina, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-8/IV
4
HINDAMISTULEMUS Aadressil Heina, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond asuvast katastriüksusest tehtava 5 657 m² suuruse äralõike hüvitamisele kuuluv turuväärtus (väärtus) on väärtuse kuupäeval 3 167,92 € (kolm tuhat ükssada kuuskümmend seitse koma üheksakümmend kaks) (0,56 €/m2). Otseselt kaasnevat varalist kahju ja saamata jäävat tulu hindaja hinnangul ei esine.
Koostaja: / Allkirjastatud digitaalselt /
Ing Vatter
Kinnisvaraekspert OÜ hindaja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige Kutseline hindaja, vara hindaja, 7. tase (kutsetunnistus nr. 202932)
Kinnitaja: / Allkirjastatud digitaalselt /
Aivar Tomson, MRICS
Kinnisvaraekspert OÜ hindamisosakonna juhataja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige Kutseline hindaja, vara hindaja, 7. tase (kutsetunnistus nr. 218863)
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2123237 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Heina, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-8/IV
5
1. Hinnatav kinnisvara, hindamise eesmärk ja eeldused
1.1. Hinnatav kinnisvara ja hindamise eesmärk
Hinnatavaks varaks on aadressil Heina, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond asuvast katastriüksusest tehtav 5 657 m2 suurune äralõige. Hindamise eesmärk on kinnisasja hindamine hüvitamise eesmärgil kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 4 lõige 1 punkt 7 alusel. Hinnangu andmisel on lähtutud kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusest (KAHOS), kinnisasja erakorralise hindamise korrast, Eesti varahindamise standarditest EVS 875 ja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu heade tavade koodeksist. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) §11 lõike 1 kohaselt peab kinnisasja omandaja kinnisasja omandamise korral maksma kinnisasja omanikule tasu. Vastavalt sama seaduse §11 lõikele 2 koosneb tasu kinnisasja väärtusest ja hüvitisest kinnisasja omandamisega otseselt kaasneva varalise kahju ja saamata jääva tulu eest. KAHOS-e §12 lõike 3 kohaselt viiakse kinnisasja omandamisel läbi hindamine hüvitamise eesmärgil, kusjuures kahju hüvitamisena käsitletakse tegevust, mille eesmärk on kahju kannatava isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui omandamise asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt KAHOS-e §-le 12 on hinnatavaks väärtuseks üldjuhul turuväärtus. Turuväärtus (market value) on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks väärtuse kuupäeval minema üle tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas tehingus pärast kõikidele nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud teadlikult, kaalutletult ja ilma sunduseta. (EVS 875-1:2015, p. 3.1.11) Väärtuse kuupäev on kuupäev, mille seisuga hindamistulemus (väärtus) on esitatud. (EVS 875-1:2015, p. 3.2.4)
1.2. Hindamise eeldused
Hindaja saatis 13.01.2026 e-kirja maaomanikule. Omanik e-kirjale hindamisaruande kuupäeva seisuga vastanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt pole teada kasutuslepingute info, lähimineviku parenduste info jms ning parema alternatiivi puudumisel on lähtutud seisukohast, et kasutuslepinguid pole ning parendusi äralõike alale tehtud ei ole. Hinnang kehtib eeldusel, et hindajale esitatud andmed ja informatsioon on tõesed ning on täidetud kõiki hinnangu kehtivuse tingimusi. Hindaja ei vastuta nende hinnangus olevate valeandmete eest, mis on hindajale esitatud ja mille õigsuse kontrollimiseks eksperthinnangu koostamise käigus hindajal puudub võimalus või põhjendatud vajadus. Hindaja ei ole teinud mingeid uuringuid saastatuse või saastuse ohu kohta ega saa seega esitada kindlat seisukohta, missugune võiks olla nende võimalik mõju hindamistulemusele. Hindamisel on lähtutud
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2123237 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Heina, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-8/IV
6
eeldusest, et hinnataval varal ja selle läheduses ei ole saastatust ega saastuse ohtu. Igasugune saastatuse ja saastuse ohu avastamine võib vara väärtust märgatavalt mõjutada. (EVS 875-4:2024, p. 7.4.10)
1.3. Algandmed ja kinnisvara ülevaatus
Hindamist puudutavad algandmed on saadud: e-kinnistusraamatust 04.02.2026; Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusest 16.01.2026 ning Maa- ja Ruumiameti tehingute
andmebaasist seisuga 16.12.2025; kinnisvaraportaalist kv.ee 14.01.2026; Märjamaa valla koduleheküljelt 17.01.2026; Turuülevaadetes kasutatud algallikad on esitatud turuülevaadete juures.
Hindaja Inga Vatter tegi hinnatava vara ülevaatuse 19.01.2026. Tehti visuaalne ülevaatus. Ülevaatus tehti juuresolijateta. Omaniku esindajale pakuti 13.01.2026 saadetud e-kirjas võimalust viibida ülevaatuse juures, kuid esindaja selleks soovi ei avaldanud. Hinnangu koostamisel kasutatud algandmetes ei ole vastuolusid ning need on hindamise eesmärki ja täpsust silmas pidades piisava usaldusväärsusega.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2123237 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Heina, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-8/IV
7
2. Hinnatava vara kirjeldus
2.1. Asukoht
Aadress
Maakond Rapla maakond
Omavalitsus Märjamaa vald
Asustusüksus Palase küla
Lähiaadress Heina
Makroasukoht
Kirjeldus Hinnatav katastriüksus asub Märjamaa vallas Palase külas
Kaugus keskusest Pärnu linnast ca 40 km kaugusel, Märjamaa alevi piirist ca 18 km kaugusel
Allikas: Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus; hinnatav vara on tähistatud oranži tähisega
Mikroasukoht
Kirjeldus Ümbruses valdavalt põllumaa, metsamaa ning üksikud hajali paiknevad elamud. Maaüksus paikneb riigiomandis oleva Tallinn-Pärnu-Ikla tee (edaspidi Pärnu mnt) ääres. Kinnistu moodustab osa suuremast põllumassiivist.
Juurdepääs Juurdepääs kinnistule toimub Pärnu mnt-lt.
Tehnovõrgud Elektriõhuliin läbib maaüksuse idapoolset osa, kuid elektriühendust hinnatavale maaüksusele tehtud ei ole.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2123237 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Heina, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-8/IV
8
Allikas: Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus; hinnatav katastriüksus on piiritletud sinise joonega.
2.2. Omandisuhted ja vara dokumentatsioon1
Omandisuhted
Kinnistu registriosa nr
2123237
Omandivorm Kinnisasi
Omanik Raikküla Farmer OÜ (registrikood 10078842)
Kanded ja märkused kinnistusraamatu kolmandas jaos
Kinnistusraamatu III jaos on järgmine kanne:
Eelmärge omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks OÜ Metetra (registrikood 11087748) kasuks. Kanne asub järjekohas IV jao kandest nr 2 tagapool.
Eelmärge omandisõiguse üleandmiseks on seotud kinnistu ostu-müügilepingus sisalduva müüja tagasiostuõigusega (lepingu punkt 6). Tagasiostuõigus kehtis kuni 18.06.2024. Kuna tagasiostuõiguse tähtaeg on saabunud, ei kehti see enam ega seetõttu vara turuväärtusele olulist mõju.
1 Kinnisasja registriosa väljavõte on lisatud eksperthinnangu lisasse nr 2.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2123237 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Heina, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-8/IV
9
Kitsendused
Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse kitsenduste kaardil on katastriüksuse kohta märgitud:
eesvoolu kaitsevöönd (Suurejõe oja ja kuivenduskraav, edaspidi maaparandussüsteemid) 9 063 m²;
ranna või kalda (maaparandussüsteemid) veekaitsevöönd 1 726 m²;
elektripaigaldise (elektriõhuliin) kaitsevöönd 2 311 m²;
maaparandushoiu-ala 91 743 m²;
uuringu ala 102 606 m²;
sideehitise kaitsevöönd 2 m²;
ranna või kalda (maaparandussüsteemid) ehituskeeluvöönd 2 657 m²;
ranna või kalda (maaparandussüsteemid) piiranguvöönd 5 197 m²;
avalikult kasutatava tee (Päärdu-Leibre tee) kaitsevöönd 8 203 m2 ulatuses. Äralõike ala jääb enamuse ulatuses elektripaigaldise kaitsevööndisse ning kogu ulatuses maaparandushoiu-alale ja uuringualale. Eelnimetatud kitsendused ei mõjuta hinnatava vara väärtust, kuivõrd ei takista katastriüksuse sihipärast kasutamist haritava maana. Kitsenduste kaart on esitatud lisas 3.
Hüpoteegid
Kinnistusraamatu IV jaos on järgmine kanne:
Hüpoteek summas 1 000 000,00 eurot AS SEB Pank (registrikood 10004252) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistud: 18537; 94537; 98237; 189137; 379137; 1822937; 2019337; 2123137; 2126137; 2173637; 2274550; 2347637; 2997137; 3316437; 3451537; 3470937; 3538437; 3884850; 5134750; 5201850; 5249650; 6867750; 7615950; 8750450; 9661850; 9661950; 12848650; 13257750; 14869750; 15634550; 16604950; 18249750.
Kuna kinnistut koormavate hüpoteekidega tagatud kohustused kinnistu müügi käigus tavapäraselt realiseeritakse, siis hindamisel hüpoteekidega ei arvestata.
Maaomaniku teavitamine ja tema seisukohad
Hindaja saatis 13.01.2026 e-kirja maaomanikule. Omanik e-kirjale hindamisaruande kuupäeva seisuga vastanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt pole teada kasutuslepingute info, lähimineviku parenduste info jms ning parema alternatiivi puudumisel on lähtutud seisukohast, et kasutuslepinguid pole ning parendusi äralõike alale tehtud ei ole.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2123237 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Heina, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-8/IV
10
2.3. Maakasutus
Maakasutuse peamised näitajad
Allikas: Maa- ja Ruumiameti avalik teenus; hinnatav katastriüksus on piiritletud sinise joonega
Aadress Heina, Päärdu küla, Märjamaa vald, Rapla maakond
Katastritunnus 88402:001:0044
Pindala 127 109 m²
Äralõike plaan
Allikas: Transpordiamet
Äralõike pindala 5 657 m2
Äralõike kirjeldus
Äralõige tehakse katastriüksuse läänepoolsest küljest, tegemist on kogu ulatuses tasase reljeefiga haritava maaga
Äralõige teostatakse katastriüksuse idapoolsest küljest
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2123237 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Heina, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-8/IV
11
Maakasutuse sihtotstarve
Maatulundusmaa 100%
Kõlvikud Haritav maa 126 475 m² ja muu maa 634 m², äralõige jääb kogu ulatuses haritava maa kõlvikule.
Kirjeldus
Kuju on ebakorrapärase hulknurga kujuga, kuid siiski kompaktne ja suure pindala tõttu on haritava maana kasutatav. Maaüksus on pea kogu ulatuses kasutuses põllumaana. Maaüksuse lõunapoolset osa läbib elektriõhuliin. Kinnistu on valdavas osas tasase reljeefiga.
Üldplaneering Kehtiv üldplaneering puudub, uue Märjamaa valla üldplaneeringu koostamine on algusjärgus.
Detailplaneering Puudub
Mullastik Valdavas enamuses koreserikas leostunud muld ja leostunud gleimuld (Gor;Go), väiksemas osas leostunud gleimuld ja gleistunud koreserikas leostunud muld (Go ja Korg), reaalboniteet 27
PRIA põllumassiivide register
Maaüksus on registreeritud PRIA põllumassiivide registris põllukultuuridena (põllumassiiv nr 52451172748).
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2123237 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Heina, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-8/IV
12
3. Turuülevaade
3.1. Majandus ja kinnisvaraturg
3. Ülevaade majanduslikust taustsüsteemist
SKP
Statistikaameti andmetel langes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2024. aastal 2023. aastaga võrreldes 0,3%. Majandus kasvas 2025. aasta III võrreldes eelmise aasta sama ajaga 0,9%. Jooksevhindades moodustas SKP kolmandas kvartalis 10,5 miljardit eurot. Majanduskasv jätkus eelmise kvartali tempos. Eesti Panga majandusprognoosi kohaselt (avalikustatud 19.12.2025) prognoositakse 2025. aastal majanduskasvuks 0,7%, 2026. aastal 3,6% ja 2027. aastal 2,8%.
SKP kasv Eestis
2025.-2027. aasta andmete puhul on tegemist Eesti Panga majandusprognoosiga (avalikustatud 19.12.2025)
Allikad: Statistikaamet, Eesti Pank
THI
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2025. aastal 2024. aasta keskmisega võrreldes 4,8%. Tarbijahinnaindeksi muutust mõjutasid 2025. aastal kõige rohkem toidu ja mittealkohoolsete jookidega seotud hinnatõusud, mis kallinesid aastaga 6,9%. Toidukaupadest kallinesid enim šokolaad (31,5%), kohv (31%), linnuliha (15,2%) ning värsked puuviljad ja marjad (12,7%). Samas odavnesid suhkur (17,1%), kartul (5,7%), värske või jahutatud kala (3,9%) ning töödeldud puuvili (3,9%). Bensiin oli 6,8% ja diislikütus 6,6% odavam. Tarbijahinnaindeks jätkas 2025. aasta detsembris kuises võrdluses langustrendi, olles novembriga võrreldes 0,6% madalam. Võrreldes 2024. aasta detsembriga oli tõus siiski 4,1%. Kaubad kallinesid detsembris aastaga 2% ning teenused 7,2%. 2025. aasta detsembris mõjutas tarbijahinnaindeksit 2024. aasta sama kuuga võrreldes samuti enim toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnamuutus. Eesti Panga majandusprognoosi (avalikustatud 19.12.2025) kohaselt on tarbijahinnaindeksi muutus 2026. aastal 2,9% ja 2027. aastal 2,4%.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2123237 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Heina, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-8/IV
13
Tarbijahinnaindeks Eestis
2026.-2027. aasta andmete puhul on tegemist Eesti Panga majandusprognoosiga (avalikustatud 19.12.2025)
Allikad: Statistikaamet, Eesti Pank
Tööturg
Viimaste aastate kõrgeim töötuse tase oli 2021. aasta aprillis ulatudes 8,8%- ni. Seejärel hakkas töötus tasapisi langema, kuid alates 2023. aasta II kvartalist pöördus taas kasvule. 2025. aasta III kvartalis oli töötuse määr 7,1%, tööhõive määr 69,7% ja tööjõus osalemise määr 75,1%. Eesti Panga majandusprognoosi (avalikustatud 19.12.2025) kohaselt on tööpuuduse määr 2025. aastal 7,6%, 2026. aastal 6,6% ning 2027. aastal 6,2%.
Kinnisvaraturg
Üldinfo Eesti kinnisvaraturg on selgelt Tallinna ja Harjumaa keskne – sinna on koondunud ca 2/3 kogu kinnisvaraturu mahust.
Kinnisvaraturu dünaamika Eestis
Allikas: Statistikaamet, Maa- ja Ruumiamet
Kinnisvaraturu aktiivsus ja maht
Kolme viimase aasta kinnisvaratehingute arv on püsinud sarnasel tasemel. Samas on see olnud olulisetl väiksem võrreldes pikaajalise keskmisega (ca 41 000 tehingut aastas võrreldes ca 49 000 tehinguga sellele eelneval 10-aastasel perioodil (2013- 2022). Tehingute koguväärtus on kahel viimasel aastal siiski kasvanud. Sellest ei saa järeldada üldist hinnatõusu, vaid areng on olnud turusektorite kaupa erinev.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2123237 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Heina, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-8/IV
14
Kinnisvaratehingute arv Eestis
Allikas: Maa- ja Ruumiamet
Laenuturg
Eluaseme- laenud ja pikaajalised laenud ettevõtetele
Eluasemelaenude käive hakkas hoogsalt tõusma 2020. a IV kvartalist alates ning oli kõrge kuni 2022. aasta IV kvartalini. 2023. aasta I kvartalis langes laenukäive 2019. aastaga sarnasele tasemele. Ettevõtete pikaajaliste laenude käive tõusis 2021. aasta IV kvartalis tavapärasest kõrgemale ning jäi kõrgemaks 2022. aasta IV kvartalini. 2023. aasta I kvartalis langes sarnaselt eluasemelaenudele ka ettevõtete laenukäive. 2023. aasta II kvartalis tõusis laenude käive taas 2022. aastaga sarnasele tasemele ning oli suhteliselt stabiilselt sarnasel tasemel 2023. aasta IV kvartalini. 2024. aasta I kvartalis langes laenude käive taas mõnevõrra, kuid 2024. aasta II kvartalist alates on eluasemelaenude osas laenukäive tõusnud. See oli viimati nii kõrge 2022. aasta III kvartalis kui euribor alles tõusma hakkas. Ettevõtete laenude käive on 2025. aastal olnud kõrge, kuid nagu tavapäraselt, oli I kvartali puhul tegemist mõnevõrra väiksema käibega. Eluasemelaenude käive on samuti viimaste aastate kõrgeimaid.
Laenude keskmine intressimäär hakkas tõusma 2022. aasta III kvartalist ning tõusis 2023. aasta III kvartaliks eluasemelaenude osas 5-6% tasemele ja ettevõtete laenude osas 6-7% tasemele. Viimati enne seda oli laenude keskmine intressimäär üle 5% 2007. aasta I kvartalist kuni 2008. aasta IV kvartalini. Intressid on 2024. aastast alates hakanud vähehaaval langema nii eluasemelaenude kui ka ettevõtete laenude osas. Eluaseme laenude intressimäär oli 2025. aasta III kvartalis 3,7% ja ettevõtete pikaajaliste laenude intressimäär 4,54%.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2123237 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Heina, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-8/IV
15
Laenude käive ja intress
Allikas: Eesti Pank
3.2. Eesti põllumajandusmaa turg2
Haritav maa ja looduslik rohumaa
Üldist
Hoonestamata maatulundusmaa turu võib tinglikult jaotada kolmeks: haritav maa koos loodusliku rohumaaga, millel on üksnes põllumajanduslik
potentsiaal; metsamaa, millel on üksnes metsamajanduslik potentsiaal; ehituslikku potentsiaali omav maatulundusmaa, mille puhul konkreetne
kõlvik ning põllu- ja metsamajanduslik potentsiaal ei ole määrava tähtsusega.
2 Turuülevaates on lähtutud Maa- ja Ruumiameti poolt koostatud haritava maa 2017. ja 2021. aasta (väärtust müjutavate tegurite analüüs) turuülevaatest ning 2023. aasta turuülevaatest. Kvalitatiivne analüüs põhineb samuti Maa- ja Ruumiameti turuülevaatel, kuid sellele on lisatud hindaja seisukohti. Graafikud on koostatud Maa- ja Ruumiameti turuülevaatest ja päringukeskkonnast saadud andmete põhjal.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2123237 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Heina, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-8/IV
16
Haritava maa väärtust mõjutavad tegurid
Pindala o Maa- ja Ruumiamet on oma 2021. aasta haritava maa turuülevaates
analüüsinud pindala ning ühikuhinna vahelist seost ning leidnud, et haritava maa pindala kasv 1 hektari võrra tõstab hinda keskmiselt 0,7%. Seose tugevus on suhteliselt madal, kuid seos on statistiliselt oluline ja positiivse suunaga. Ehk mida suurem pindala, seda suurem keskmine haritava maa väärtus. Oluline on seejuures, et kahe muutuja vaheline seos ei pruugi alati väljenduda lineaarselt. Nii on ka pindala ja hinna vahelise seose puhul, kus kõige suurem erisus on see, et suurte pindalade juures (alates 15 ha) pindala mõju hinnale tasandub ja jõuab tavaliselt platoole, kus mõju hinnale enam pole.
Boniteet o Üheks haritava maa hinda mõjutavaks teguriks on mulla viljakus,
mida väljendatakse boniteedina. Boniteet on mulla suhteline viljelusväärtus, mis näitab mulla koostisest, omadustest, režiimidest jms tulenevat võimalikku tootlikkust.
Asukoht (sh juurdepääs) o Maa- ja Ruumiamet on analüüsinud oma varasemates haritava maa
turuülevaadetes juurdepääsu olemasolu mõju maa hinnale ning leidnud, et nende maade hektari mediaanhind oli 9,7% kallim kui nendel maadel, kuhu juurdepääsu ei olnud.
PRIA registreering o Lisaks maatüki pindalale ja boniteedile määrab hinda ka see, kas
maa on registreeritud PRIA põllumassiivide registris. See võimaldab haritavale maatükile taotleda toetusi. Sealjuures on võimalik maa kanda PRIA registrisse täielikult või osaliselt. Võrreldes maatükkide hindu arvestades, kui suur osa nendest on PRIA põllumassiivide registrisse kantud, nähtub, et mida suurem osa maatükist on registreeritud, seda kõrgem on hektari mediaanhind. Kui vaadelda hinna ja registrisse kandmise mahu suhet lähemalt, selgub, et iga 1 lisaprotsendi kohta registris tõuseb maa hektari mediaanhind keskmiselt 1,5% võrra. Mõningane erisus tuleneb ka sellest, kas tegemist põllukultuuride kasvatamiseks mõeldud või rohumaatüübilise maaga, aga seejuures tuleb tähele panna, et rohumaatüübilised maad paiknevad samal ajal enamjaolt madalama viljakusega muldadel.
Tehingute arv ja koguväärtus
Haritava maaga tehti nii 2024. kui 2025. aastal 1 071 müügitehingut, mis oli pisut enam kui 2023. aastal (998). Haritava maa tehingute koguväärtus oli 2025. aastal 78,1 miljonit € ja see oli pisut vähem võrreldes 2024. aastaga (81,0 miljonit €) .
Haritava maa müügitehingute arv maakonniti
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2123237 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Heina, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-8/IV
17
Allikas: Maa- ja Ruumiameti päringukeskkond
Keskmine pindala Viimastel aastatel on müüdud haritava maa keskmine pindala Eestis tervikuna jäänud vahemikku 10- 12 hektarit, mediaan on samal ajal sllest mõnevõrra väiksem.
Müüdud haritava maa üksuste keskmine pindala, ha
Allikas: Maa- ja Ruumiameti päringukeskkond
Sesoonsus Kevadel on tavapäraselt aasta algusega võrreldes enam tehinguid, suvel tehingute arv langeb ning sügisel taas kasvab ning aasta kõrgeimad näitajad on enamjaolt detsembris.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2123237 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Heina, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-8/IV
18
Ostjad ja müüjad
Haritava maa ostjatest moodustavad enamuse juriidilised isikud. Hulganisti on põllumajandusliku maa ostjate hulgas neid, kes seda ise ei kasuta. See tekitab kohati põhjendatud pingeid põlluharijate hulgas, kuid samas tihendab konkurentsi ning muudab turu efektiivsemaks ka sellistes piirkondades, kus varasemalt võis olla tegemist monopoolses seisundis oleva ostjaga. Ühtlasi on see elavdanud haritava maa renditurgu, kuhu riigi kõrval on maaomanikena sisenenud erainvestorid. Mõningase ohuna võib näha seda, et tekivad investoritest suuromanikud, kes võivad oma suurt turuosa kasutada maaharijate suhtes kurjasti ära.
Tehingute jagunemine maakonniti
Tavapäraselt on aktiivsemad piirkonnad, kus on Eesti parimate omadustega mullad. Samas võib olla haritav maa sõltuvalt asukohast ja omadustelt spekulatiivseks või arendustegevuse huviobjektis ning esile võivad kerkida maakonnad, mis ei ole eelpool toodud tingimustelt esikohal. 2025. aastal toimus enim tehinguid Tartu maakonnas (132 tehingut), sellele järgnesid Võru ja Jõgeva maakonnad (mõlemas 108 tehingut). Rahas mõõdetuna oli suurimaks Tartu maakond, kus kogumaht oli 12,0 miljonit €, järgnes Jõgeva maakond 10,8 miljoni €-ga.
Mediaanhinnad3
Haritava maa mediaanhinnad
Haritava maa hektari mediaanhind on olnud pidevas kasvus. Hektari mediaanhind oli 2024. aastal 6 350 €/ha ja 2025. aastal 6 970 €/ha. Mediaanhind on viie aasta 2021- 2025) jooksul 81%. 2024. aastal oli kõrgeim mediaanhind Jõgeva (8 749 €/ha) ja Tartu (8 221 €/ha) maakondades.
Haritava maa mediaanhinnad, €/ha
Allikas: Maa- ja Ruumiameti päringukeskkond
3 Maa- ja Ruumiameti hinnastatistika kajastab müügitehinguid, mille hulgast on välja jäetud vabaturu tingimustele mittevastavad tehingud. Lisaks on välja jäetud tehingud, mis asukohast tulenevalt omavad arendusperspektiivi ning ei vasta hinnatasemelt haritava maa kasutusele.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2123237 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Heina, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-8/IV
19
Haritava maa ja loodusliku rohumaa hinnaerinevus
Haritava maa ja loodusliku rohumaa hinnaerinevus on tingitud suuresti erinevustest mullaviljakuses ja maa sobilikkusest põllukultuuride kasvatamiseks. Looduslikud rohumaad on enamjaolt madalama viljakusega ja neid saab tavaliselt kasutada vaid rohumaana. Samas pindalatoetuste süsteem on ajapikku hinnaerinevusi pigem vähendanud ja looduslik rohumaa on haritavast maast vaid umbes 30-40% odavam.
Prognoos 2026. aastal on oodata 2025. aastaga sarnast tehinguaktiivsust ja mõõdukat hinnatõusu.
3.3. Märjamaa valla haritava maa turg
Haritava maa müügitehingud
Viimastel aastatel on Märjamaa valla haritava maa mediaanhind teinud läbi kiire ja suhteliselt stabiilse kasvu. Neil aastatel toimus üleüldine kiire hinnakasv, mis puudutas kõiki turusektoreid.
Pindala, ha Tehingu summa, € Pinnaühiku hind, €/ha
Arv Keskm Kokku Min Maks Min Maks Mediaan Keskm
2018 23 11,0 623 082 4 000 129 184 955 3 430 2 593 2 461
2019 60 15,9 2 997 268 4 800 402 000 1 117 4 948 3 131 3 039
2020 43 10,8 1 451 334 1 000 176 900 258 6 120 3 459 3 021
2021 57 14,6 3 432 678 5 000 331 045 323 5 776 4 032 3 884
2022 39 8,4 1 640 338 4 480 145 320 1 589 8 425 5 527 5 483
2023 32 11,9 2 228 401 20 475 410 000 2 622 10 795 4 701 5 532
2024 33 10,4 2 000 560 5 000 319 900 529 10 000 5 663 5 635
dets.25 27 6,6 1 143 408 11 190 116 000 4 244 12 337 6 118 6 346
Allikas: Maa- ja Ruumiameti päringukeskkond
Haritava maa tehingute arv ja mediaanhind (€/ha) Märjamaa vallas
Allikas: Kinnisvaraekspert, Maa- ja Ruumiameti päringukeskkond
0
10
20
30
40
50
60
70
0
1 000
2 000
3 000
4 000
5 000
6 000
7 000
2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025
Arv, parem skaala Mediaan, vasak skaala
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2123237 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Heina, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-8/IV
20
Märjamaa vallas asuva haritava maa müügitehingud 2025. aastal4
Küla Kuupäev Tehingu- hind, €
Pindala, ha
Tehinguhi nd ha kohta, €
Haritava maa osakaal Kommentaar
Naistevalla küla 05.02.2025 59 940 8,6002 6 970 88,2% Haritav maa, osaliselt metsaga
Pajaka küla 21.02.2025 37 194 8,7631 4 244 96,0% Haritav maa, asub Märjamaa valla
põhjapoolses otsas
Pajaka küla 21.02.2025 50 869 12,5644 4 049 87,5% Haritav maa, kinnistut läbib oja ja sellel
asub osaliselt mets, asub Märjamaa valla põhjapoolses osas
Tolli küla 26.02.2025 30 000 3,1424 9 547 82,7% Haritav maa, Kasari jõgi jääb osaliselt
kinnistu läänepoolsele piirile
Kirna küla 19.03.2025 21 000 2,6898 7 807 97,6% Haritav maa, asub suurematest teedest
kaugemal, tehingus koos järgnevaga
Kirna küla 19.03.2025 116 000 13,586 8 538 98,8% Haritav maa, asub suurematest teedest
kaugemal, tehingus koos eelnevaga
Soosalu küla 13.05.2025 15 392 2,8529 5 395 100,0% Katastriüksust ei eksisteeri enam
Soosalu küla 13.05.2025 12 608 2,337 5 395 97,8% Haritav maa, asub suurematest teedest
kaugemal
Sõtke küla 21.05.2025 80 950 16,7417 4 835 91,1%
Haritav maa, asub suurematest teedest kaugemal, moodustab osa suuremast
põllumassiivist, juurdepääsutee puudub, maaüksusel vähesel määral metsa
Tolli küla 21.05.2025 21 200 4,2151 5 030 95,6% Haritav maa, asub suurematest teedest
kaugemal, moodustab osa suuremast põllumassiivist
Kunsu küla 23.05.2025 63 000 13,026 4 836 96,7% Haritav maa, asub suurematest teedest
kaugemal, moodustab osa suuremast põllumassiivist
Võeva küla 10.06.2025 67 500 10,3957 6 493 87,3% Moodustab osa suuremast põllumassiivist,
vähesel määral metsaga, maaüksuse põhjapoolne piir ulatub Velise jõe keskossa
Rangu küla 13.06.2025 12 000 2,0534 5 844 95,7% Moodustab osa suuremast
põllumassiivist
Jädivere küla 13.06.2025 50 000 7,4741 6 690 99,4% Moodustab osa suuremast põllumassiivist,
paikneb Pärnu mnt ääres
Varbola küla 19.06.2025 11 190 2,0909 5 352 99,3% Asub põllumajanduslike tootmishoonete
piirkonnas, Märjamaa valla põhjapoolses osas
Mõisamaa küla 08.07.2025 43 550 6,9129 6 300 97,8% Tugevalt pikliku kujuga, moodustab osa
suuremast põllumassiivist
Moka küla 09.07.2025 43 520 6,8091 6 391 99,3% Iseseisev haritava maa massiiv, paikneb
Märjamaa aleviku lähedal
Naravere küla 24.07.2025 40 000 7,2222 5 538 92,1% Kivi-Vigala küla tiheasustuse lähinaabruses
asuv põllumaa
Rangu küla 18.08.2025 22 000 4,4098 4 989 99,7% Moodustab osa suuremast
põllumassiivist, Märjamaa aleviku lähedal
Mõisamaa küla 25.09.2025 50 000 6,8047 7 348 97,9% Moodustab osa suuremast põllumassiivist
Laukna küla 10.10.2025 68 600 11,1277 6 165 93,8% Moodustab enamuse suuremast
põllumassiivist
Rangu küla 13.10.2025 109 500 12,5036 8 757 94,4% Kogu ulatuses haritav maa, maaüksusel
asub väiksemaid puudesalusid, mis raskendab maaharimist
Jõeääre küla 13.10.2025 45 100 5,1533 8 752 94,9% Tugevalt pikliku kujuga, moodustab osa
suuremast põllumassiivist
4 Tehinguinfo pärineb Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaasist. Valimisse on võetud hoonestamata maatulundusmaa müügitehingud Märjamaa vallas, mille pindala on vähemalt 2 ha ning mille kõlvikuks on vähemalt 80% ulatuses haritav maa. Valimist on välja jäetud tehingud, mille puhul hindajale teadaolevalt ei ole tegemist vabaturutehinguga. Esitatud tehingute tausta ei ole siiski detailsemalt kontrollitud ja tehingute hulgas võib olla selliseid, mida ei saa käsitleda vabaturutehingutena. Kohandamisel kasutatavad tehingud on esitatud paksus kirjas. 2025. aasta tehingud on esitatud 16.12 seisuga. Tabelis toodud tehingute hinnad ei sisalda käibemaksu.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2123237 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Heina, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-8/IV
21
Sõtke küla 13.10.2025 94 700 10,8188 8 753 87,8% Iseseisev haritava maa massiiv,
maaüksusel veidi metsamaad
Sõtke küla 13.10.2025 228 900 26,1421 8 756 87,2% Iseseisev haritava maa massiiv,
maaüksusel veidi raiutud metsaga metsamaad
Pallika küla 06.11.2025 85 100 16,8757 5 043 82,7%
Moodustab osa suuremast metsamassiivist, juurdepääs puudub, maaüksusel veidi
metsamaad, tehingus koos järgneva katastriüksusega
Pallika küla 06.11.2025 20 670 4,5518 4 541 94,3% Tugevalt pikliku kujuga, moodustab osa
suuremast põllumassiivist, tehingus koos eelneva katastriüksusega
Märjamaa vallas asuvate maatulundusmaade müügipakkumised (14.01.2026 seisuga)
Vald/linn Küla/ alevik Müügihind KM-ta, €
Maaüksuse pindala, ha
Hind, €/ha Kommentaarid
Märjamaa vald Luiste 39 100 6,68 5 900 Kogu ulatuses haritav maa, müüakse oksjoni keskkonnas
Märjamaa vald Mõraste 77 000 12,72 6 100 Kogu ulatuses haritav maa, müüakse oksjoni keskkonnas
Märjamaa vald Vilta 42 900 7,23 5 900 Kogu ulatuses haritav maa, müüakse oksjoni keskkonnas
Märjamaa vald Männiku 65 000 8,29 7 800 Kogu ulatuses haritav maa, rendilepinguga
Allikas: kv.ee
3.4. Turustatavuse analüüs5
Vara lõppkasutaja Vara lõppkasutajaks on põllumajandusettevõtted.
Lõppkasutajaid iseloomustavad tunnused
Vara lõppkasutajad on kohalikud keskmise suurusega ja suuremad põllumajandusettevõtted.
Vastavus turusegmendi nõuetele
Tulenevalt hinnatava vara olemusest, on tegemist pigem atraktiivse varaga.
Lõppkasutajate hulk, kes soovivad ja saavad hinnatavat vara soetada
Lõppkasutajate hulk on tulenevalt vara olemusest ja väärtusklassist keskmine.
Konkureeriv pakkumine Kinnisvaraportaalis kv on väärtuse kuupäeva seisuga Märjamaa vallas konkureerivaid pakkumisi piisaval hulgal.
Müügiperiood (likviidsus) Piiratud pakkumise tingimustes on tegemist likviidse varaga. Eeldatav müügiperiood kuni 1 aasta.
Alternatiivsed kasutused Hindaja hinnangul alternatiivsed kasutused puuduvad.
5 Turustatavuse analüüs on esitatud kinnisasja kui terviku kohta, sest äralõige pole kujust ja pindalast tulenevalt eraldiseisvalt kasutatav.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2123237 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Heina, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-8/IV
22
4. Hindamine hüvitamise eesmärgil
4.1. Parim kasutus
Vara parim kasutus – vara kõige tõenäolisem kasutus, mis on füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, õiguslikult lubatav, finantsmajanduslikult teostatav ning mille tulemusena hinnatav vara omandab kõrgeima väärtuse. (EVS 875-1:2015, p. 7.1.2.) Hindamisele kuuluv katastriüksus on maakatastris registreeritud kui maatulundusmaa, selle pindala on 127 109 m² ja sellest tehtav äralõige 5 657 m2. Katastriüksuse kõlvikuline koosseis on haritav maa 126 475 m² ja muu maa 634 m², äralõige jääb kogu ulatuses haritava maa kõlvikule. Kehtiv Palase küla hõlmav üldplaneering puudub, uue Märjamaa üldplaneeringu koostamine on algusjärgus. Kehtiv detailplaneering samuti puudub. Ümbruses on põllumaa, metsamaa ja hajaasustus. Kinnistu paikneb Pärnu mnt ääres ja moodustab osa suuremast põllumassiivist. Tulenevalt hinnatava vara asukohast ja olemasolevast kasutusest ning nõudlusest olemasolevas kasutuses oleva maa järele, on katastriüksuse kui terviku parimaks kasutuseks kasutus maatulundusmaana (haritav maa) ja äralõike parim kasutus on kasutus samuti maatulundusmaana (haritava maa).
4.2. Hindamise metoodiline alus ja põhimõtted
Turuväärtuse hindamiseks kasutatakse võrdlusmeetodit, kuna võrdlusmeetod on soosituim turuväärtuse hindamisel ja turul on piisavalt palju tehinguid, mille kohta on usaldusväärne info. Vastavalt KAHOS-e § 12 lõikele 4 hinnatakse äralõiget kui võimalikku müügiobjekti, kui omandamisele kuuluv kinnisasjast tehtav äralõige on iseseisvalt kasutatav. Kui äralõige ei ole iseseisvalt kasutatav, on hindamise aluseks kinnisasja kui terviku turuväärtuse vähenemine, mis on põhjustatud kinnisasjast tehtavast äralõikest ja ümbritseva keskkonna muutusest. Äralõige on korrapärase kujuga, kuid haritava maana kasutamiseks liiga väikese pindalaga, mistõttu ei ole seda haritava maa kontekstis võimalik käsitleda eraldiseisva müügiobjektina. Sellest tulenevalt lähtutakse äralõike hindamisel omanikule allesjääva osa väärtuse vähenemisest. Äralõike turuväärtus leitakse kinnisasja kui terviku ühikuväärtuse põhjal ning see iseloomustabki omanikule alles jääva osa väärtuse vähenemist. Võrdlusmeetodi ehk turupõhise käsitluse korral võrreldakse hinnatavat vara sarnaste müüdud varade hindadega, kasutades selleks erinevaid võtteid. Turuväärtuse hindamisel on meetodi aluseks asenduspõhimõte: potentsiaalne ostja ei ole valmis maksma vara eest rohkem, kui sarnaste varade eest tavaliselt turul makstakse. Võrdlusmeetodil leitakse hinnatava objekti väärtus sarnaste objektidega toimunud tehingute analüüsimisel. Piisavalt aktiivse turu olemasolul võib seda meetodit pidada turuväärtuse hindamiseks sobivaimaks ja täpseimaks. Turuväärtuseni jõutakse võrdlusmeetodi rakendamisel juhul, kui kõik hindamisel aluseks olevad võrdlustehingud on tehtud vaba turu tingimustes. (EVS 875-1:2015, p. 9.4.2) Hindamisel kasutatakse võrdluskõlbulike kinnistutega tehtud tehinguid. Võrreldavate tehingute ja varade erisuste arvesse võtmiseks kasutatakse võrdluselementide kohandamist.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2123237 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Heina, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-8/IV
23
4.3. Haritava maa hindamine
Võrdlustehingute ja võrdluselementide valik ning kohandamise põhimõtted
Võrdlus- tehingute valik
Punktis 3.3 esitatud tehingutest on võrdlustehinguteks valitud hinnatava varaga võimalikult lähemas minevikus võimalikult sarnaste varadega toimunud tehingud. Kohandamisel kasutatavate võrdlustehingute valikul on arvestatud maaüksuse asukohta (Märjamaa vald), tehingu toimumise aega ning kõlvikulist koosseisu, aga ka tehingu osapoolte omavahelise seose puudumist ja plokktehingus osalemise välistust. Kõigi kohandamisel kasutatavate maaüksuste puhul on kontrollitud müügitehingute tausta. Hinnatav äralõige paikneb Päärdu-Tõnumaa tee ääres, Velise jõgi aga kinnistu vastasküljel ca 200 m kaugusel. Kuna äralõike ala on kasutuses haritava maana ja jõgi koos jääb alast kaugemale, siis ei mõjuta jõe olemasolu haritava maa väärtust ja võrdlustehingutena kasutatakse tehinguid kinnistutega, millel puudub piir jõega.
Asukoht Kuupäev Tehingu- summa, €
Tehingu- summa, €/ha
Pindala, ha Käibemaksu sisaldumine hinnas
Märjamaa vald, Mõisamaa küla
08.07.2025 43 550 6 300 6,9129 Ei
Märjamaa vald, Rangu küla
13.06.2025 12 000 5 844 2,0534 Ei
Märjamaa vald, Rangu küla
18.08.2025 22 000 4 989 4,4098 Ei
Võrdlusühiku valik
Kuna taoliste varade puhul teevad turuosalised oma otsuseid lähtuvalt ühikuhinnast, siis on võrdlusühikuks valitud tehinguhind taandatuna maaüksuse pindalale (€/ha).
Tehingute ajaldamine
Tehingute toimumise ajast väärtuse kuupäevani ei saa välja tuua olulist muutust turusituatsioonis ning sellest tulenevalt tehinguhindu ajaldatud ei ole.
Võrdluselementideks on valitud tulenevalt hinnatava vara iseärasustest järgmised enim vara väärtust mõjutavad tegurid:
Makroasukoht o Hinnad on üle Eesti mandriosa suhteliselt sarnased ja piirkondlikud
erinevused on tingitud pigem muudest asjaoludest nagu näiteks mullaviljakus. Seega makroasukoha mõju on enamjaolt väike.
Mikroasukoht ja juurdepääs o Analüüsitakse paiknemist eelkõige suuremate teede suhtes ja
juurdepääsu. Enamjaolt suuri erinevusi ei esine ja kohandused on sellest tulenevalt pigem väikesed.
Maatüki suurus o Kui enamjaolt mõjutab kinnisvara hindu mastaabiefekt, siis haritava maa
puhul see ei kehti. Kuna ostuhuvilisteks on valdavalt suurtootjad, siis tihtipeale eelistatakse suuri maatükke ja mõju on vastupidine, st suuremate maatükkide puhul on ühikuhind kõrgem. Mõju suurus ei ületa tavaliselt 5-10%. Maa-amet on 2021. aasta haritava maa turuülevaates analüüsinud haritava maa ühikuhinna ja pindala seost ning jõudnud järeldusele, et haritava maa pindala kasv 1 ha võrra lisab hinnale keskmiselt 28 eurot. Suurte pindalade juures (alates 15 ha) mõju hinnale tasandub.
Võrdlus- elementide valik ja kohandamise põhimõtted
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2123237 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Heina, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-8/IV
24
Kõlvikuline koosseis o Kui haritava maa ja metsamaa keskmised hinnad on tavaliselt samas
suurusjärgus, siis looduslik rohumaa ja muu maa on haritava maaga võrreldes tavaliselt odavamad.
PRIA põllumassiivide register o PRIA põllumassiivide registris registreerimine tagab pindalatoetuse
saamise ja see mõjutab positiivselt maatüki väärtust. Kuna enamik maaüksustest on PRIA registris registreeritud, siis praktikas puudub tavaliselt vajadus kohanduste tegemiseks
Mullastik ja viljakus o Mullaviljakus sõltub mullastikust ja niiskusrežiimist. On siiski tavapärane,
et kõrgema viljakusega maa eest makstakse kõrgemat hinda. Tuleb silmas pidada, et teatud muldade (näiteks madalsoomullad) puhul on kasutus oluliselt piiratum, mis omakorda väljendub ka hindades.
Kitsendused, kuju ja reljeef o Kitsendused, kuju ja reljeef on olulised väärtust mõjutavad tegurid, kuid
mõjutavad väärtust eelkõige siiski vaid olukorras, kui tegemist on oluliste kõrvalekalletega. Tavaliselt on maatükid suhteliselt kompaktsed ja reljeefilt tasased ning vajadus kohanduste järgi puudub. Vara sihipärast kasutust takistavatel kitsendustel on negatiivne mõju vara väärtusele.
Hinnatav vara Võrreldav vara nr 1 Võrreldav vara nr 2 Võrreldav vara nr 3
Märjamaa vald Märjamaa vald Märjamaa vald Märjamaa vald
Palase küla Mõisamaa küla Rangu küla Rangu küla
Heina
Tehinguhind, €
43 550 12 000 22 000
Tehinguhind, €/ha 6 300 5 844 4 989
Tehingu aeg 08.07.2025 13.06.2025 18.08.2025
Kohandus 0% 0% 0%
Ajaldatud
tehinguhind, €/ha 6 300 5 844 4 989
Makroasukoht
Märjamaa alevi piirist nö
linnulennul ca 18 km,
Pärnu linnast ca 40 km
Märjamaa alevi piirist nö
linnulennul ca 6 km,
Pärnu linnast ca 56 km
Märjamaa alevi piirist nö
linnulennul ca 0,9 km,
Pärnu linnast nö
linnulennul ca 57 km
Märjamaa alevi piirist
nö linnulennul ca 1,6
km, Pärnu linnast ca 57
km
Kommentaar Sarnane Sarnane Sarnane
Kohandus 0% 0% 0%
Mikroasukoht ja
juurdepääs
Ümbruses valdavalt
põllumaa, metsamaa ning
üksikud hajali paiknevad
elamud. Piirneb Pärnu
mnt-ga. Juurdepääs
kõvakattega teelt
(riigiomandis).
Valdavalt on
ümbruskonnas haritav
maa, metsamaa ja
üksikud hajali paiknevad
elamud. Juurdepääs
munitsipaalomandis
kruuskattega teelt.
Valdavalt on
lähiümbruskonnas haritav
maa, metsamaa ja
üksikud hajali paiknevad
elamud. Juurdepääs
munitsipaalomandis
kruuskattega teelt ja
asfaltkattega riigiomandis
teelt.
Valdavalt on
lähiümbruskonnas
haritav maa, metsamaa
ja üksikud hajali
paiknevad elamud.
Juurdepääs
munitsipaalomandis
asfaltkattega teelt ja
asfaltkattega
riigiomandis teelt.
Kommentaar Sarnane Sarnane Sarnane
Kohandus 0% 0% 0%
Maatüki suurus,
ha 12,71 6,91 2,05 4,41
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2123237 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Heina, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-8/IV
25
Kommentaar Väiksem Väiksemn Väiksem
Kohandus 10% 15% 10%
Kõlvikuline
koosseis
Haritav maa 99,5% ja
muu maa 0,5%; äralõike
puhul on tegemist
haritava maaga;
hindamisel arvestatakse
äralõike kõlvikulise
jaotusega
Haritav maa 97,8%, muu
maa 2,2%
Haritav maa 95,5%, muu
maa 4,5%
Haritav maa ca 99,7%,
muu maa 0,3%
Kommentaar Sarnane Sarnane Sarnane
Kohandus 0% 0% 0%
Mullastik,
niiskusrežiim ja
viljakus
Valdavas enamuses
Gor;Go, väiksemas osas
Go ja Korg; reaalboniteet
27
Enamuses K;Ko, väga
väheses ulatuses Ko;
reaalboniteet 45
Pea kogu ulatuses K,
väga vähesel määral Ko;
mullaviljakuse
reaalboniteet 48
Ligikaudu 2/3 ulatuses
K, ülejäänu osas Ko;
reaalboniteet 51
Kommentaar Parem Parem Parem
Kohandus -15% -15% -15%
PRIA
põllumassiivide
register
Registreeritud kogu
ulatuses PRIA
põllumassiivide registris
põllukultuuridena
Registreeritud kogu
ulatuses PRIA
põllumassiivide registris
põllukultuuridena
Registreeritud pea kogu
ulatuses PRIA
põllumassiivide registris
põllukultuuridena
Registreeritud pea kogu
ulatuses PRIA
põllumassiivide registris
põllukultuuridena
Kommentaar Sarnane Sarnane Sarnane
Kohandus 0% 0% 0%
Kuju, reljeef ja
kitsendused
Kompaktne
ebakorrapärane
hulknurkne kuju, kuid
suure pindala tõtti
haritava maana
kasutatav. Maaüksuse
reljeef on tasane.
Väärtust mõjutavad
kitsendused puuduvad.
Välja venitatud kujuga
ristkülik, mille idapoolsest
küljest on elamualaga
ristkülik välja lõigatud.
Valdavalt tasane reljeef.
Väärtust mõjutavad
kitsendused puuduvad.
Hulknurkne, kompaktne,
tasane reljeef. Maa
harimist takistavad
kitsendused puuduvad
Valdavas osas
kompaktne korrapärane
hulknurk. Valdavalt
tasane reljeef. Väärtust
mõjutavad kitsendused
puuduvad.
Kommentaar Kehvem Sarnane Sarnane
Kohandus 10% 0% 0%
Summaarne
kohandus
5% 0% -5%
Summaarne
kohandus, €/ha 314,99 0,00 -249,44
Kohandatud
tehinguhind, €/ha 6 615 5 844 4 739
Kohanduste
absoluutväärtuste
summa
35% 30% 25%
Kaalud 0,25 0,35 0,40
Kaalutud
keskmine
tehinguhind, €/ha
5 594,87 1 654 2 045 1 896
Kaalutud
keskmine
tehinguhind, €/m² 0,56
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2123237 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Heina, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-8/IV
26
Pindala, m2 Turuväärtus, €
Äralõige 5 657 3 167,92
Transpordiameti tarbeks tehtava 5 657 m2 suuruse äralõike turuväärtus on 3 167,92 € (0,56 €/m2). Leitud turuväärtus ei sisalda käibemaksu. Hindamistulemust saab kasutada kinnisasjade vahetamisel.
4.4. Kinnisasjast tehtava äralõike omandamise mõju omanikule alles jäävale kinnisasjale
Vastavalt KAHOS § 12 lg 3 viiakse kinnisasja omandamisel hindamine läbi hüvitamise eesmärgil. Kahju hüvitamine on tegevus, mille eesmärk on kahju kannatava isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui omandamise asjaolu ei oleks esinenud. Äralõige moodustab katastriüksuse pindalast 4% ja see tehakse katastriüksuse läänepoolsest Tallinn- Pärnu-Ikla teega servast kogu serva ulatuses. Tulenevalt äralõike väiksusest ja asukohast kinnistu küljel, mistõttu säilib katastriüksuse kasutatavus haritava maana sama efektiivsena ka pärast äralõike tegemist, piirdub äralõike tegemise mõju äralõike väärtusega.
4.5. Äralõike väärtuse, saamata jääva tulu ja kaasneva kahju hindamine
Otseselt kaasneva varalise kahjuna hinnatakse kahju, mis ei sisaldu omandatava kinnisasja või sellest tehtava äralõike väärtuses, kinnisasja kui terviku väärtuse vähenemises ega saamata jäävas tulus. Hinnatakse selgelt tuvastatud ja tõendatud otseselt kaasnevat varalist kahju, kusjuures tulenevalt olukorrast võib tõendamise kohustus lasuda maaomanikul või kolmandal isikul. (EVS 875-12:2024, p. 7.1.1) Kinnisasjast äralõike tegemisega kaasneva kahju hindamisel analüüsitakse kinnisasja tükeldumisest, suuruse vähenemisest, kuju ebaotstarbekamaks muutumisest, senise kasutusotstarbe muutmisest, kitsenduste suurenemisest ja muust sellisest tagajärjest tulenevat mõju allesjääva kinnisasja turuväärtusele. (EVS 875-12:2024, p. 7.3.2) Saamata jääva tuluna hinnatakse kasu, mis ei sisaldu omandatava kinnisasja või sellest tehtava äralõike väärtuses ega kaasnevas kahjus ning mida isik oleks enda tehtud ettevalmistuste tõttu tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu poleks ilmnenud. (EVS 875-12:2024, p. 8.1.1) KAHOS § 13 käsitleb otseselt kaasneva varalise kahjuna eelkõige kinnisasja omanikule alles jääva kinnisasjaga seonduvat järgmist kahju: 1) ehitise likvideerimine või kasutuks muutumine, samuti muude parenduste kasutuks muutumine; 2) detailplaneeringu elluviimise võimaluse kaotamine või ehitusvõimaluse vähenemine või kaotamine; 3) metsa, muu taimestiku ja istanduse hävimine; 4) kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu likvideerimine või pikenemine. 1) Ehitiste likvideerimist või kasutuks muutumist äralõike tõttu ei esine ning ülevaatuse käigus kinnisasjale tehtud parendusi ei tuvastatud. 2) Detailplaneeringu elluviimise võimalus ja ehitusvõimalus ei kao.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2123237 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Heina, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-8/IV
27
3) Metsa või muu taimestiku hävinemist ei esine. 4) Kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele juurdepääsutee ei pikene ning seda ei likvideerita. Hindaja hinnangul otseselt kaasnevat varalist kahju ja saamata jäävat tulu ei esine.
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2123237 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Heina, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-8/IV
28
Lisa 1. Fotod
Vaade äralõikele Vaade katastriüksusele tervikuna
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2123237 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Heina, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-8/IV
29
Lisa 2. Kinnistusregistri väljavõte
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2123237 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Heina, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-8/IV
30
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2123237 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Heina, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-8/IV
31
Lisa 3. Kitsendused
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2123237 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Heina, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-8/IV
32
Lisa 4. Vastavuskinnitus Eesti varahindamise standardite EVS 875 nõuetele
Selle hindamisaruande koostanud ja kogu hindamistoimingu läbi viinud hindaja kutsealane pädevus on piisav hindamistellimuse täitmiseks. See hindamisaruanne ja kogu hindamistoiming vastab Eesti kinnisvara hindamise standardite seeria EVS 875 nõuetele, sh hindamise headele tavadele. Mitte keegi peale hindamisaruandes nimetatud isikute ei ole hindajat hindamistoimingus abistanud. Hindaja ei avalda hindamistoimingu käigus kogutud infot ja hindamistulemusi mitte kellelegi peale tellijaga kokkulepitud isikute, v.a juhud, kui seadus seda nõuab või kui see on vajalik kindlateks hindamise kutsealaga seotud toiminguteks. Hindaja on tegutsenud sõltumatu hindajana erapooletult ilma mingite isiklike huvideta hindamistoimingu suhtes ning hindaja poolt hindamistoimingu eest saadav tasu ei ole seotud hindamistulemusega. Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud andmed on hindajale teadaolevalt tõesed ja korrektsed. Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud analüüsid ja järeldused on kitsendatud ainult hindamisaruandes esitatud eelduste ja piiravate tingimustega.
Koostaja: / Allkirjastatud digitaalselt /
Inga Vatter
Kinnisvaraekspert OÜ hindaja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige Kutseline hindaja, vara hindaja, 7. tase (kutsetunnistus nr. 202932)
Kinnitaja: / Allkirjastatud digitaalselt /
Aivar Tomson, MRICS
Kinnisvaraekspert OÜ hindamisosakonna juhataja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige Kutseline hindaja, vara hindaja, 7. tase (kutsetunnistus nr. 218863)
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) Hoonestamata kinnistu nr 2123237 Järve tn 2-3, 11314 Tallinn Heina, Palase küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Inga Vatter, +372 626 4250 Eksperthinnang nr.: 2601-10675-8/IV
33
Tallinn Järve tn 2-3 Tallinn, 11314 +372 626 4250 Pärnu Pikk tn 12 Pärnu, 80010 +372 442 0700
Eksperthinnang nr 260619-104- 68663
Tellija Transpordiamet
Aadressid Tõnni, Lipa küla, Rapla vald, Rapla maakond
Hinnatav vara Kinnisasi (reg osa nr 3366837), mille koosseisu kuulub hoonestamata maatulundusmaa,
pindalaga 97 994 m², kõlvik haritav maa 100%
Eesmärk Maa hindamine Tõnni kinnisasjale maade vahetamise eesmärgil hariliku väärtuse (turuväärtuse)
leidmiseks.
Turuväärtus väärtuse kuupäeva seisuga
66 000 (kuuskümmend kuus tuhat) eurot ehk 6735 €/ha (ca 0,67 €/m2) taandatuna maatüki
pinnale.
Turuväärtus ei sisalda ja sellele ei lisandu käibemaksu.
Seos Kinnitame, et Pindi Kinnisvara OÜ ei ole seotud hinnatava vara tehingu ega omandisuhtega.
Hindamisaruande kuupäev
19.06.2026. 07.09.2026 seisuga on hindamisaruandes muudetud väärtuse kuupäeva (19.01.2026), et viia hinnatava vara väärtuse kuupäev vastavusse vahetatava maatüki hindamisaruande väärtuse kuupäevaga.
Andres Teder Hindaja, kutseline hindaja
vara hindaja, tase 7
kutsetunnistuse nr 176331
+372 507 2216
/allkirjastatud digitaalselt/
2
Sisukord
1 Hinnatav vara, hindamise eesmärk, alused, eeldused ja piiravad tingimused .......................................................... 5
1.1 Hinnatav vara .................................................................................................................................................... 5
1.2 Hindamise eesmärk........................................................................................................................................... 5
1.3 Hindamise alused .............................................................................................................................................. 5
1.4 Hindamisel kasutatavad mõisted ...................................................................................................................... 5
1.5 Hindamise eeldused ja piiravad tingimused ...................................................................................................... 5
2 Hindamise algandmed ja hinnatava vara ülevaatus .................................................................................................. 6
3 Hinnatava vara iseloomustus ..................................................................................................................................... 7
3.1 Õigussuhete kirjeldus, kinnistusraamatu andmed ............................................................................................ 7
3.2 Kolmandate isikute õigustega seotud andmestik .............................................................................................. 8
3.3 Asukoht ja keskkond ......................................................................................................................................... 8
3.4 Katastriüksus ................................................................................................................................................... 10
3.5 Kestlikkus ........................................................................................................................................................ 14
4 Turuanalüüs ............................................................................................................................................................. 15
4.1 Makromajanduse ülevaade ............................................................................................................................. 15
4.2 Haritava maa turg ............................................................................................................................................ 17
4.3 Konkureeriva pakkumise ülevaade ................................................................................................................. 20
4.4 Turustatavuse analüüs .................................................................................................................................... 22
5 Hindamine ................................................................................................................................................................ 22
5.1 Parim kasutus .................................................................................................................................................. 22
5.2 Meetodi valik ................................................................................................................................................... 23
5.3 Vara turuväärtus .............................................................................................................................................. 23
6 Hindamistulemus ..................................................................................................................................................... 27
Lisa 1 Asukoha plaan ja fotod hinnatavast varast........................................................................................................... 28
Lisa 2 Kinnistusraamatu registriosa väljavõte, toodud eraldi lisana digikonteineris ....................................................... 29
Lisa 3 RIIGIVARA RENDILEPING nr 7-8/25/622, toodud eraldi lisana digikonteineris .................................................. 29
Lisa 4 Vastavuskinnitus standardile EVS 875 ................................................................................................................. 30
3
Hindamisaruande kokkuvõte
Hinnatava vara koondandmed
Hinnatav vara Kinnisasi (reg osa nr 3366837), mille koosseisu kuulub hoonestamata
maatulundusmaa, pindalaga 97 994 m², kõlvik haritav maa 100% .
Aadress Tõnni, Lipa küla, Rapla vald, Rapla maakond
Kinnistu liik Kinnisasi
Omanik Eesti Vabariik (valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, volitatud
asutus Maa- ja Ruumiamet)
Katastritunnus 66801:001:1822
Kinnistu pindala 97 994 m2
Riigi kinnisvararegistri kood KV41376
Detailplaneering ja ehitusõigus Puuduvad
Hindamistulemust mõjutada
võivad vastuolud andmetes
Vastuolusid andmetes ei ole.
Hindamisaruande koondandmed
Hinnangu eesmärk Maa hindamine Tõnni kinnisasjale maade vahetamise eesmärgil hariliku väärtuse
(turuväärtuse) leidmiseks.
Seos Kinnitame, et Pindi Kinnisvara OÜ ei ole seotud hinnatava vara tehingu ega
omandisuhtega.
Ülevaatuse kuupäev 15.06.2026
Väärtuse kuupäev 19.01.2026
Hindamisaruande kuupäev 19.06.2026, täiendatud 07.09.2026
Tellija Transpordiamet
Tellimusleping TÖÖVÕTULEPING nr 3.2-2/26/875-1.
Tellitavaks tööks on hindamisaruande koostamine hinnatava kinnisasja hariliku
väärtuse (turuväärtuse) kohta maade vahetamise eesmärgil.
Hindamise eeldused Hindamise tavapraktikast väljuvad eeldused puuduvad.
Turuväärtus väärtuse kuupäeva
seisuga
66 000 (kuuskümmend kuus tuhat) eurot ehk 6735 €/ha (ca 0,67 €/m2)
taandatuna maatüki pinnale.
Hinnang likviidsusele Müügiperioodi pikkuseks väärtuse kuupäeva turusituatsioonis prognoosime
hinnatud turuväärtuse juures kuni 12 kuud.
Hindamistulemuse täpsus Saadud tulemuse täpsuseks hindame +/-15%, tegemist on sarnaste varade
keskmise täpsusega.
Käibemaks Hinnatud turuväärtus ei sisalda ja sellele ei lisandu käibemaksu.
Kommentaarid Täiendavad kommentaarid puuduvad.
4
Hindamistulemus
Hinnatava vara, kinnisasi (reg osa nr 3366837), mille koosseisu kuulub hoonestamata maatulundusmaa, pindalaga
97 994 m², kõlvik haritav maa 100%, asukohaga Tõnni, Lipa küla, Rapla vald, Rapla maakond, turuväärtus väärtuse
kuupäeva seisuga on 66 000 (kuuskümmend kuus tuhat) eurot ehk 6735 €/ha (ca 0,67 €/m2) taandatuna maatüki
pinnale taandatuna maatüki pinnale.
Andres Teder Hindaja, kutseline hindaja
vara hindaja, tase 7
kutsetunnistuse nr 176331
+372 507 2216
/allkirjastatud digitaalselt/
5
1 Hinnatav vara, hindamise eesmärk, alused, eeldused ja piiravad tingimused
1.1 Hinnatav vara
Kinnisasi (reg osa nr 3366837), mille koosseisu kuulub hoonestamata maatulundusmaa, pindalaga 97 994 m², kõlvik
haritav maa 100%.
1.2 Hindamise eesmärk
Maa hindamine Tõnni kinnisasjale maade vahetamise eesmärgil hariliku väärtuse (turuväärtuse) leidmiseks.
1.3 Hindamise alused
1.3.1 Eesti Vabariigi seadusandlus
1.3.2 Eesti vara hindamise standardisari EVS 875
1.3.3 EKHÜ Heade Tavade Koodeks
1.4 Hindamisel kasutatavad mõisted
1.4.1 Turuväärtus (market value) on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks väärtuse kuupäeval minema
üle tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas
tehingus pärast kõigile nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud teadlikult, kaalutletult ning
ilma sunduseta. (EVS 875:1)
1.4.2 Parimkasutus (highest and best use) on vara kõige tõenäolisem kasutus, mis on füüsiliselt võimalik, vajalikult
põhjendatud, õiguslikult lubatav, finantsmajanduslikult otstarbekas ning mille tulemusena hinnatav vara omandab
kõrgeima väärtuse. (EVS 875:1)
1.4.3 Hindamisaruande kuupäev (date of valuation report) on kuupäev, millal hindamisaruanne on allkirjastatud. (EVS
875:1)
1.4.4 Väärtuse kuupäev (date of valuation) on kuupäev, mille seisuga hindamistulemus (väärtus) on esitatud. (EVS
875:1)
1.4.5 Ülevaatuse kuupäev (inspection date) on kuupäev, millal tehti hinnatava vara ülevaatus. (EVS 875:1)
1.5 Hindamise eeldused ja piiravad tingimused
1.5.1 Hindamise tavapraktikast väljuvad eeldused puuduvad.
1.5.2 Hindaja on tegutsenud hinnangut andes sõltumatult ning kõik eksperthinnangus sisalduvad andmed on tõesed
ning esitatud kolmandate isikute huvidest sõltumatult. Hinnang kehtib eeldusel, et hindajale esitatud andmed ja
informatsioon on tõesed ning on täidetud kõiki hinnangu kehtivuse tingimusi. Hindaja ei vastuta nende hinnangus
olevate valeandmete eest, mis on hindajale esitatud ja mille õigsuse kontrollimiseks eksperthinnangu koostamise käigus
hindajal puudub võimalus või põhjendatud vajadus.
1.5.3 Hinnatava vara turuväärtus on leitud eeldusel, et varal ei lasu hüpoteeke ega teisi füüsiliste ja/või juriidiliste
isikute õigusi (nt üürileping, eluaegse kasutamise õigus jms). Nimetatud eeldus on esitatud tuginedes turuosaliste poolt
tehtavatele eeldustele, et vara üle minemisel müüjalt ostjale hüpoteegid on kustutatud või kustutatakse tehingu käigus
ja kolmandate isikute õigused puuduvad. Kui kolmandate isikute õigustega on hindamisel arvestatud, siis on see
käesolevas eksperthinnangus ka selgelt välja toodud.
1.5.4 Käesolevat hindamisaruannet ega mingit selle osa, samuti mitte mingeid viiteid käesolevale aruandele ei tohi
ilma hindaja kirjaliku nõusolekuta avalikustada üheski dokumendis, kirjas ega avalduses, samuti mitte kirjastada v.a
juhud mis on Tellija poolt seotud otseselt hindamise eesmärgiga (maade vahetus). Juhul, kui käesolevat
hindamisaruannet soovitakse avaldada muus kontekstis, tuleb avaldamise vormis ja kontekstis hindajaga eelnevalt
kirjalikult kokku leppida.
6
1.5.5 Käesolev eksperthinnang on esitatud konfidentsiaalselt tellijale ainult eespool avaldatud ja selleks ettenähtud
eesmärgil. Hindaja ei saa võtta endale mingit vastutust juhul, kui seda kasutab keegi kolmas isik või kui seda tehakse
selleks mitte ettenähtud eesmärgil.
1.5.6 Hindaja ei ole teinud ehitiste, rajatiste ja tehnosüsteemide põhjalikku ehitus-tehnilist ekspertiisi ega
inspekteeritud vara neid osasid, mis on kaetud, varjatud või ligipääsmatud. Andmed on fikseeritud esitatud
informatsiooni, teostatud visuaalse vaatluse ja hindaja tööpraktikast tulenevate kogemuste põhjal. Hindaja ei saa
avaldada mingit arvamust ehitiste, rajatiste ja tehnosüsteemide kohta, mida ei ole inspekteeritud ja käesolev
hindamisaruanne ei kinnita ehitiste, rajatiste ja tehnosüsteemide kaetud, varjatud või ligipääsmatute osade laitmatust.
1.5.7 Käesoleva töö teostamisel on hindaja lähtunud eeldusest, et mingit saastatust või saastuse ohtu ei ole või et
saaste / saastusohu kõrvaldamistööde maksumus ei ole väärtuse jaoks oluline. Hindajat ei ole teavitatud mingitest
uurimistulemustest, mis viitaksid saastatuse või saastusohu olemasolule. Hindaja ei ole uurinud hinnataval varal ja
selle läheduses paiknevatel varadel tehtud ega tehtavat tegevust, et teha kindlaks, kas need tegevused või seal asuv
maa võib olla või on olnud hinnatavale varale saastav. Hindajal ei pea olema saastatuse või saastuseohu avastamiseks
vajalikke oskusi ja teadmisi, seega ei võta hindaja endale mingit vastutust ükskõik missuguse saastatuse või saastuse
ohu olemasolu eest. Kui pärast hindamist ilmneb, et hinnatavat vara või selle läheduses paiknevaid varasid on kasutatud
viisil, mis võib kaasa tuua saastumise, võib see vähendada hindamisaruandes esitatud väärtust.
1.5.8 Hindaja ei ole teinud mingeid uuringuid saastatuse või saastuse olemasolu kohta ega saa seega esitada mingit
kindlat seisukohta, missugune võiks olla nende võimalik mõju hindamistulemusele. Hindamisel on lähtutud eeldusest,
et hinnataval varal ja selle läheduses ei ole saastatust ega saastuse ohtu. Igasugune saastatuse ja saastuse ohu
avastamine võib vara väärtust märgatavalt mõjutada.
2 Hindamise algandmed ja hinnatava vara ülevaatus
Tellija Transpordiamet
Hindaja Andres Teder
Pindi Kinnisvara OÜ
Aadress: Tartu mnt. 16, 10117,Tallinn
Reg.nr: 10677258
Tellimusleping TÖÖVÕTULEPING nr 3.2-2/26/875-1.
Tellitavaks tööks on hindamisaruande koostamine hinnatava kinnisasja hariliku
väärtuse (turuväärtuse) kohta maade vahetamise eesmärgil.
Andmeallikad Kinnistusraamatu registriosa väljavõte 15.06.2026
Päring ehitisregistrist www.ehr.ee 15.06.2026
Päring Maa- ja Ruumiametist geoportal.maaamet.ee 15.06.2026
Päring KV.ee müügiportaalidest seisuga 06.04.2026
Kliimaministeerium.ee/Harjumaa radooniriski kaart 15.06.2026
Keskkonnaportaal 15.06.2026
PRIA veekaart https://kls.pria.ee/kaart/ 15.06.2026
Riigi kinnisvararegister https://riigivara.fin.ee/rkvr-frontend/ 15.06.2026
Pindi Kinnisvara OÜ tehingute andmebaas ja Maa- ja Ruumiameti kinnisvara tehingute
andmebaas (seisuga 15.06.2026)
Pindi Kinnisvara OÜ turuanalüüsid (seisuga 15.06.2026)
Rapla valla koduleht seisuga 15.06.2026
7
RIIGIVARA RENDILEPING nr 7-8/25/622
Hindamistulemust mõjutada
võivad vastuolud andmetes
Vastuolusid andmetes ei ole.
Ülevaatuse kuupäev 15.06.2026
Väärtuse kuupäev 15.06.2026
Ülevaatuse ulatus Teostatud on maaüksuse ja lähiümbruse ülevaatus.
Ülevaatuse põhjalikkus Visuaalne vaatlus. Teostatud ei ole ehitustehnilist ekspertiisi või kasutatud
erivahendeid.
Ülevaatusel osalesid Pindi Kinnisvara OÜ kutseline hindaja Andres Teder.
Ülevaatuse teostas Pindi Kinnisvara OÜ kutseline hindaja Andres Teder.
Kokkuvõte kirjavahetusest ja
vestlusest omaniku
esindajaga
Hindaja poolt on Tellija poolt edastatud omaniku esindajat Marin Must (Maa- ja
Ruumiameti peaspetsialist, riigimaa strateegia osakond) teavitanud hindamise
teostamisest ja pakutud võimalust osaleda ülevaatusel ning anda selgitusi
12.06.2026 e-kirjaga.
Marin Must teavitas 12.06.2026.a vastuses, et ei soovi osaleda ülevaatuse juures ning
edastas 15.06.2026 hinnatava vara osa sõlmitud rendilepingu ning täpsustas
täiendavas vastuses hindaja päringule, et Maa- ja Ruumiamet ei ole andnud rentnikule
nõusolekut tavapärast korrashoidu ületavate muudatuste ja parenduste tegemiseks
ega ka nõusolekut allrendile andmiseks.
3 Hinnatava vara iseloomustus
3.1 Õigussuhete kirjeldus, kinnistusraamatu andmed
Reg osa nr 13341802
Katastritunnused 66801:001:1822
Sihtotstarve Maatulundusmaa 100%
Aadress Tõnni, Lipa küla, Rapla vald, Rapla maakond
Kinnistu nimi -
Vara liik Kinnisasi
Kinnistu igakordse omaniku
kasuks seatud piiratud
asjaõigused
Kehtivad kanded puuduvad
Omanik Eesti Vabariik (valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, volitatud asutus
Maa- ja Ruumiamet)
Koormatised ja kitsendused Kehtivad kanded puuduvad
Hüpoteegid Kehtivad kanded puuduvad
Seadustest ja lepingutest
tulenevad kinnistus -
raamatusse mittekantud
õigused ja kohustused
Hindajale teadaolevatel andmetel ei lasu hinnataval varal teisi seadustest ja
lepingutest tulenevaid kinnistusraamatusse mittekantud õigusi ja kohustusi, mis
võiksid mõjutada selle väärtust. Selliste asjaolude ilmnemine võib muuta vara
käesolevas eksperthinnangus toodud turuväärtust.
8
3.2 Kolmandate isikute õigustega seotud andmestik
Hinnatav vara on Maa- ja Ruumiameti maaparanduse ja riigimaade teenistuse direktori 10.10.2025 korralduse nr 1-
17/25/1625 "Avaliku enampakkumise tulemuste kinnitamine" alusel koormatud riigivara rendilepinguga nr 7-8/25/622
(leping toodud eraldi lisana digikonteineris).
Rentnikuks Pajo Group OÜ, registrikood 12856812. Leping on sõlmitud tähtajaga 01.10.2030, rendisumma 3000 eurot
aastas (ca 306 €/ha aastas), maksetena kaks korda aastas ettemaksetena hiljemalt 1. jaanuariks ja 1. juuliks
ettemaksuna järgmise poolaasta eest.
Rendileandja võib Lepingu erakorraliselt üles öelda, teatades Rentnikule sellest kirjalikult ette vähemalt üks aasta, kui
Lepingu ese on vajalik riigile riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil, sh juhul, kui maardla alale jääva
kinnisasja kohta on tehtud maavara kaevandamise loa andmise otsus. Lepingu võib üles öelda selliselt, et leping lõpeb
1. aprillil või 1. oktoobril. Erakorralise ülesütlemise tõttu rentnikule tekkinud kahju hüvitab riik seaduses sätestatud
korras.
Rentnikul on õigus taotleda Rendileandja nõusolekul Lepingu eseme parendamiseks tehtud kulutuste hüvitamist
vastavalt lepingu punktis 4.1.5 sätestatule (Rendileandjal on õigus anda Rentnikule kirjalik nõusolek Lepingu eseme
tavapärast korrashoidu ületavate muudatuste ja parenduste tegemiseks või keelduda sellest. Rendileandja otsustab
muudatuste ja parenduste tegemiseks nõusoleku andmisel kulutuste hüvitamise ulatuse. Rendileandja nõusolekul
tehtud põhjendatud kulutused hüvitatakse Rentnikule Rendileandja otsusel tasaarvestamise teel pärast seda, kui
Rentnik on parendused teinud ja esitanud Rendileandjale vastavad kuludokumendid. Hüvitatav summa arvatakse maha
parenduste tegemisele järgneva(te) perioodi(de) eest tasumisele kuuluvast renditasust);
Rentnikul on õigus Rendileandja kirjalikul nõusolekul Lepingu ese allrendile.
Rendileping on hetkel lõpetatav seisuga 01.10.2027, kui vara on vajalik riigile riigivõimu teostamiseks ning kuna
vastavalt esitatud infole Maa- ja Ruumiamet ei ole andnud rentnikule nõusolekut tavapärast korrashoidu ületavate
muudatuste ja parenduste tegemiseks ega ka nõusolekut allrendile andmiseks, siis täiendavat kulutusi rendilepingu
lõpetamisega ei kaasne.
Hindaja hinnangul olemasolev rendileping vara turuväärtust oluliselt ei mõjuta, rendileping on sõlmitud turutasemel
(enampakkumise tulemusena, on pigem rendihindade ülemisel piiril), varad on tihti müüdud kehtivate või suusõnaliste
rendilepingutega ja rendilepingu aastane kestvus ei ole tehingutes vara turuväärtust mõjutanud.
3.3 Asukoht ja keskkond
Asukoht piirkonna siseselt Hinnatav vara asub Raplamaal, Rapla vallas, Lipa külas. Rapla kesklinnast u 13 km
kaugusel ja Raikküla aleviku keskusest u 4,7 km kaugusel. Asukoht piirkonna siseselt
on rahuldav, põllumajanduslikult aktiivne piirkond.
9
allikas: regio.delfi.ee
Piirkonna hoonestus Hajaasustus, lähim hoonestus ca 140 m põhjapiirist, muidu hoonestus koondunud
kuldade keskustesse. Piirkonnas haritavad maad ja väiksemad metsamassiivid.
Veekogud ja nendega seotud
positiivsed ja negatiivsed
tegurid
Veekogud lähiümbruses puuduvad. Negatiivsed ja positiivsed tegurid puuduvad.
Õhu saastatus ja müra Õhu saastatuse ja müra tase on hinnanguliselt madalad. Piirkonnas mürakaardil
andmed puuduvad.
Põhjaveekogumi seisukord
Vastavalt Maa- ja Ruumiameti veemajanduskava (2022-2027) kaardile paikneb
hinnatav vara halvas seisukorras Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumi,
10
ohustatud Kambriumi-Vendi põhjaveekogumi ja heas seisundis Ordoviitsiumi-
Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas aladel.
Mõju turuväärtusele ei ole täheldatav.
Hinnatav vara ei paikne vee-ettevõtte teeninduspiirkonnas ja reovee kogumise alas.
Ohtlikud käitised Maa- ja Ruumiameti ohtlike käitiste kaardirakenduse andmetel ohtlikud käitised
läheduses puuduvad.
Radoon Hinnatav vara paikneb alal kus täpsemaid mõõtmisi ei ole tehtud, KOV tasemel on
tegemist madala või keskmise radoonisisaldusega pinnase territooriumiga.
Metsatulekahju oht Hinnatav kinnistu asub piirkonnas, kus metsatulekahjude riski ei esine (piirkonna
naabruses puuduvad suured metsamassiivid).
Maardlad Maa- ja Ruumiameti maardlate kaardirakenduse andmetel ei paikne hinnatav vara
maardlate maa-alal (piirkonda hõlmab küll üldine uuringu ala).
Jääkreostus Hinnatava vara läheduses jääkreostusega alad Keskkonnaportaali kaardirakenduse
põhjal puuduvad
Juurdepääsu tee
Piirkonna juurdepääs on hea: riigi kõrvalmaanteedelt Raikküla-Päärdu tee või Lipa-
Mõisamaa tee (kõvakattega), edasi Lipa - Põlma teelt (pinnatud), kuid viimases lõigus
juurdepääs puudub (läbi naaberkinnistu).
allikas: geoportaal.maaamet.ee
3.4 Katastriüksus
Katastritunnus 66801:001:1822
11
allikas: geoportaal.maaamet.ee
Sihtotstarve 100% maatulundusmaa
Pindala 97994.0 m²
Kõlvikuline koosseis
Haritav maa 97994.0 m²
allikas: minu.kataster.ee
Allikas: Kasutuses haritava maana, haritud.
Maksustamishind
allikas: minu.kataster.ee
Haritava maa mullaviljakus,
toetuskõlbulikkus, mullastik
Mullastiku kaardi andmete põhjal on hinnatava vara mullastik erinev, mullastiku
komponentideks Ko (leostunud muld) ja K (rähkmuld).
12
allikas: xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/mullakaart
Maa korralise hindamise mudeli järgselt on mullaviljakus 49, liigniiskete muldade
osakaal (0%).
Mullastiku kaardirakenduse järgselt on perspektiivne boniteet 48.
Maatükk on 9,79 ha ehk kogu ulatuses deklareeritud PRIAS kui põllukultuurid,
põllumassiivi nr 54152955664.
allikas: https://kls.pria.ee/kaart/
13
Kinnisasjal paiknevad
ehitised
Ehitisregistri järgselt ja visuaalselt puuduvad.
Tehnovõrgud Puuduvad.
Muud piirangud ja nende
mõju turuväärtusele
Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardirakenduse andmetel ulatuvad maatükile
järgmised kitsendused: uuringu ala (Rapla- ja Pärnu maavarade uuringuruum,
üldgeoloogiline uurimistöö), mõju hinnatavale varale puudub. Olemasoleva Maa- ja
Ruumiameti maardlate kaardirakenduse järgselt lähinaabruses maardlad puuduvad.
allikas: kitsendused.kataster.ee/public
Üldplaneering Hinnatav vara asub kehtiva endise Raikküla valla üldplaneeringu (kehtestatud
17.06.2002, vallavolikogu määrus nr 63) alal, maakasutusplaanil hajaasastuse ala.
Hajaasustuses üldjuhul üldplaneeringutes maa juhtostarvet ei määrata.
allikas: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/9KaDNmMK
14
Uue Rapla valla üldplaneeringu koostamine algatati Rapla Vallavolikogu 20.12.2018
otsusega nr 92.
Menetluses ülplaneeringu ei ole maakasutusplaanil ei ole juhtotstarvet määratud.
allikas: https://rapla.ee/wp-content/uploads/2026/05/2026-05-14-Maakasutusplaan.pdf
Detailplaneering ja
ehitusõigus
Kinnistule ei ole Maa- ja Ruumiameti planeeringute kaardirakenduse põhjal
kehtestatud detailplaneeringut ega määratud ehitusõigust.
3.5 Kestlikkus
Kestlikkus ehk jätkusuutlikkus (sustainability) on ressursside kasutamise viis inimeste vajaduste rahuldamiseks,
säilitades keskkonda sellisel moel, et vajaduste rahuldamine oleks võimalik mitte ainult praegu, vaid ka määramatus
tulevikus. Kogu kestlikkuse valdkond koosneb kolmest osast: keskkonna, majanduse ja sotsiaalpoliitiline kestlikkus.
Kestlikkuse kontekstis arendatud kinnisvara eesmärkide oluline tunnus on suunatus püsivuse ja jätkumise
kindlustamisele, kasutades ressursse säästlikult ning vähendades tegevuskulusid (EVS 875-10).
Kuna kinnisasja osa ei ole hoonestatud ja puuduvad tõendid, mis viitavad võimalikule hoonestamisele, siis hindamisel kestlikkust ei käsitleta.
15
4 Turuanalüüs
4.1 Makromajanduse ülevaade
SKP muutus
Statistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2025. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2024.
aasta sama ajaga 0,7% ja 2025. aastal kokku võrreldes aasta varasemaga 0,6%. Jooksevhindades moodustas SKP
eelmise aasta viimases kvartalis 11 miljardit eurot ja 2025. aastal kokku 41,6 miljardit eurot. 2025. aasta oli Eesti
majanduses viimase kolme aasta parim. 2025. aasta neljandas kvartalis oli suurim positiivne mõju majandusele
töötleval tööstusel ning info ja side tegevusala, negatiivne mõju oli kaubanduse tegevusalal. 1
Ehitus
Statistikaameti esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2025. aastal Eestis ja välisriikides kokku 1,5%
vähem kui aasta varem. Ehitusmaht vähenes neljandat aastat järjest. Võrreldes 2024. aastaga ehitati hooneid 1% ja
rajatisi 2% vähem. Kohalikul ehitusturul suurenes hoonete ehitusmaht 1,9% eelkõige uute hoonete ehitamise tõttu.
Ehitisregistri andmetel lubati 2025. aastal kasutusse 6059 uut eluruumi ehk 4% rohkem kui aasta varem. Kuigi suurem
osa uutest eluruumidest asub korterelamutes, on juba teist aastat kasvanud eramute osakaal. Populaarseim
elamutüüp oli jätkuvalt kolme- kuni viiekorruseline korterelamu, kus asub ligi kolmandik uutest eluruumidest. Enim oli
vastvalminud eluruumide hulgas neljatoalisi, järgnesid kolme- ja kahetoalised. Uute eluruumide keskmine suurus oli
2025. aastal 95,7 m2. Enamik valminud eluruumidest asuvad Tallinnas, järgnevad Tallinna lähiümbruse vallad ja
Tartumaa. 2025. aastal nõudlus uute eluruumide järele kasvas pärast neli aastat kestnud madalseisu. Ehitusluba
väljastati 6695 eluruumi ehitamiseks, mida on enam kui kolmandiku võrra rohkem kui 2024. aastal. Endiselt oli
levinuim elamutüüp korterelamu. 2025. aastal lubati kasutusse 1199 mitteelamut, kus kasulikku pinda on 973 000 m2.
Enim lisandus uut büroo-, lao-, tööstushoonete pinda. Võrreldes aasta varasemaga suurenes nii kasutusse lubatud
mitteelamute pind kui ka maht. 2
Joonis 1. Eluruumide ehitus- ja kasutuslubade väljastamise arv (allikas Statistikaamet)
Keskmine palk, tarbijate kulutused ja tööhõive
Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta keskmine brutokuupalk 2092 eurot, mis on 5,6% kõrgem kui aasta varem.
2025. aasta neljandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk 2155 eurot, mis on 4,5% kõrgem kui 2024. aastal samal
perioodil. Kuigi palgakasv ei olnud 2025. aastal enam nii suur kui eelnevatel aastatel, tõusis brutokuupalk siiski
kõikides maakondades. Kõige suuremat kasvu oli näha Valga-, Põlva- ja Raplamaal. Keskmine palk oli jätkuvalt
kõrgeim info ja side tegevusalal. 3
16
Tarbijate kindlustunde indikaatori näitaja oli 2026. aasta aprillis -33, mis on 12 punkti võrra kõrgem madalaimast
tasemest 2022. aasta septembris ning 47 punkti võrra madalam kui 2006.-2007. aasta majandusbuumi ajal. Näitaja
on viimased kuud taas languses olnud.
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks aprillis võrreldes märtsiga 0,8% ja võrreldes 2025. aasta sama
ajaga 3,4%. Eelmise aasta aprilliga võrreldes olid kaubad 3,8% ja teenused 2,8% kallimad. Lähis-Ida sõjaliste
konfliktide tõttu jätkus diislikütuse ja bensiini kiire hinnatõus, millel oli suur mõju ka aprilli tarbijahinnaindeksile.
Võrreldes 2025. aasta aprilliga mõjutasid tarbijahinnaindeksi tõusu enim transpordi ning eluasemega seotud kulutuste
kallinemine – eluasemekulude hinnatõusu vedasid peamiselt elektri ja veevarustuse kallinemine. Võrreldes märtsiga
mõjutas aprillis tarbijahinnaindeksit enim diislikütuse ja bensiini kallinemine, vastupidist mõju avaldas elektri
hinnalangus. 4
Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta neljandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku
8553 vaba ametikohta. Kõige enam vabu ametikohti oli hariduse ning hulgi- ja jaekaubanduse tegevusaladel. Tööle
võeti 2025. aasta viimases kvartalis 35 833 inimest, mis on üle 1500 inimese rohkem kui 2024. aasta neljandas
kvartalis. Töölt lahkunute arv võrreldes möödunud aasta sama ajaga mõnevõrra vähenes. Tööandja algatusel töölt
lahkunud inimeste arv (6074) oli 631 võrra madalam kui 2024. aasta neljandas kvartalis. Ligikaudu kolmveerand ehk
75,4% kõikidest vabadest ametikohtadest oli möödunud aasta viimases kvartalis Harju maakonnas. Tartu maakonnas
oli vabu ametikohti 8,3%, Pärnu maakonnas 3,8% ning Ida-Virumaal 2,4%. 5
Kinnisvara hinnatrendid
Kui 2022. aastal olid kinnisvara hinnatrendid kasvutempos – korterite turul ületasid tehingusummad ja tehinguaktiivsus
suuremates keskustes uusarenduste toel kunagise buumiaja tasemeid –, siis alates 2023. aastast kasv pidurdus ning
2024. aastast on turg stabiliseerunud. 2026. aasta veebruari seisuga oli Pindi Kinnisvara Eesti 17 linna arvestuse
hinnaindeks 12% madalam viimaste aastate kõrgeimast tasemest (detsember 2023) ning 70% kõrgem kunagise
buumiaja kõrgeimast hinnast.
Laenumahud ja intressimäärad
2026. aasta jaanuari seisuga oli 6 kuu EURIBOR-i määr 2,1%, pankade üldine intressimäär eraisikutele 3,6% ning
ettevõtetele 4,5%.
Joonis 2. Eluasemelaenude ja mittefinantsettevõtete pikaajaliste eurolaenude kaalutud keskmine intressimäär ja kuue kuu EURIBOR (allikas Eesti
Pank)
2026. aasta jaanuaris olid laenukäive ja laenujääk suuremad kui 2025. aasta jaanuaris.
17
Joonis 3. Residentidest mittefinantsettevõtetele antud pikaajaliste laenude jääk ja käive (allikas Eesti Pank)
Eesti Panga majandusprognoosi kohaselt on Eesti majandus taastumas. 2026. aastal toetavad majanduse elavnemist
eelkõige välisturgude kosumine ja riigipoolsed sammud. Tulumaksumuudatused jätavad inimestele rohkem raha kätte
ja riigi kulutuste kasv suunab Eesti majandusse täiendavat raha. Eesti majanduse väljavaadet parandavad ka alanenud
intressimäärad, hea ligipääs pangalaenule ja aeglustuv hinnatõus. 2026. aastal kasvab Eesti majandus prognoosi
kohaselt 3,6% ja eelarvestiimuli taandudes aeglustub majanduskasv 2028. aastaks 2,5%ni. Majanduse väljavaadet
varjutavad siiski endiselt keeruline geopoliitiline olukord ja ebakindlus tuleviku suhtes, seal hulgas teadmatus, millised
lahendused leitakse taastamaks riigi rahanduse kestlikkus.6
Eesti Panga viimase finantsstabiilsuse ülevaate kohaselt on finantssektor üldiselt tugevas seisus ja riske aitab
maandada majanduse tasapisi paranev olukord. Sellega koos on hoogustunud ka laenuvõtmine, eelkõige ärikinnisvara
ja eluasemete ostmisel. Ettevaates on oluline jälgida, et juba mõnda aega kestnud kiire laenukasvu käigus ei toimuks
finantssektoris erinevate riskide kuhjumist ja pangad säilitaksid võime pakkuda laene ka siis, kui millalgi tulevikus peaks
majandusolukord halvenema. 7
Allikad:
[1] Statistikaameti pressiteade, 02.03.2026 - 2025. aasta oli Eesti majanduses viimase kolme aasta parim
[2] Statistikaameti pressiteade, 20.02.2026 - Eelmisel aastal ehitati 1,5% vähem
[3] Statistikaameti pressiteade, 05.03.2026 - Keskmine palk tõusis aastaga 5,6%
[4] Statistikaameti pressiteade, 06.03.2026 - Tarbijahinnaindeks tõusis veebruaris aastaga 3,1%
[5] Statistikaameti pressiteade, 10.03.2026 - Kõige rohkem vabu ametikohti on hariduses ning hulgi- ja jaekaubanduses
[6] Eesti Panga pressiteade, 19.12.2025 - PROGNOOS. Majanduse elavnemine tuleb suurema riigivõla hinnaga
[7] Eesti Panga pressiteade, 26.11.2025 - FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE. Majanduse paranev olukord leevendab riske finantssektoris
4.2 Haritava maa turg
TRENDID JA PROGNOOS
• Haritava maa hinnakasvu tempo on olnud viimastel aastatel olnud ühtlase tõusuga, kuid 2025. a ühikuhinna
kasv oli võrreldes 2024.aastaga väike (2024.a 6346 €/ha vs 2025.a 6536 €/ha), paljudes maakondades näitas
aasta kokkuvõttes ühikuhind ka hinnalangust.
• Tehingute arv on kahes viimasel aastal stabiliseerunud (2024.a 1070 tehingut ja 2025.a 10689 haritava maa
tehingut aastas).
• Avalikus pakkumises on häid põllumaid endiselt vähe, piirkondade suuremad põllumajandusettevõtted on
endiselt huvitatud maade juurde ostmisest ja nii ei jõuagi sellised maad tihti avalikule turule. Suur osa sektori
18
tehingutest tehakse avalikust turust väljapool (sh ka plokktehingud ettevõtete vahel), väiksem osa tehinguid
toimub oksjoni- ja kinnisvaraportaalides.
• Tehingute struktuuri analüüsides on plokktehingute ühikuhind olnud kõrgem kui oksjonikeskuste üksikute
haritavate maade tehingutes.
• Mahetootjate jaoks on probleemiks mahetootmiseks sobivate maade saadavus – ühelt poolt puuduvad
pakkumised ning teiselt poolt on paljud maad nn üleväetatud ja seetõttu mahetootmiseks sobimatud.
• Püsirohumaade vastu on huvi väiksem, mis kajastub ka ühikuhinnas, valdavalt on need maad ka kvaliteedilt
madalamad. Küll on püsirohumaad olnud natuke kõrgema hinnatasemega piirkonnas, kus on suurem hulk
lihaveiste kasvatajaid.
• 2026.a aastal jääb tõenäoliselt ühikuhind sarnaseks 2025. aastaga, samuti ei saa prognoosida oluliselt
tehinguaktiivsuse muutust.
Analüüsides kümne aasta haritava maa tehingute keskmist hinda tuleb tõdeda, et tegemist on olnud pideva
kasvutrendiga, v.a vaid nn masuaastad (2009 ja 2010), kui tehinguhinnad ja -mahud langesid. Nn masuaastatele
järgnes kiire hindade kasv aastast 2011 ja sealt edasi on kasvutrend jätkunud.
Joonis 4. Haritava maa tehingud alates 2004. aastast (allikas: Maa- ja Ruumiameti hinnastatistika)
Kümne aastaga on tehingute arv aastas tõusnud ja siis langenud (2021. aastal 1682 tehingut ja 2023. aastal 998
tehingut). Kõrgeim tehingute arv oli 2014. aastal, kui aastas teostati 1848 haritava maa tehingut. Praeguseks on
tehingute arv stabiliseerunud, jäädes suurusjärku u 1000 tehingut aastas, 2025. aastal tehti haritava maaga 1069
tehingut.
2025. aasta lõpuks ehk kahekümne aastaga oli haritava maa keskmine ühikuhind jõudnud tasemele 6536 €/ha, 2011.
aastal oli see 1175 €/ha.
Maksimaalsed tehinguhinnad on jõudnud tasemele umbes 13 000 €/ha ja seda eeskätt kõige viljakamates piirkondades.
Statistiliselt olid 2025. aasta kõrgeimad maksimaalsed tehinguhinnad Harju, Jõgeva ja Rapla maakonnas.
19
Joonis 5. Maksimaalne ühikuhind maakondade kaupa 2025. aastal, €/ha (allikas: Maa- ja Ruumiameti hinnastatistika)
Tehingud haritava maaga ei ole koondunud ühte või paari maakonda, vaid on toimunud üsna ühtlaselt üle Eesti.
2025. aastal tehti üle 100 tehingu aasta jooksul neljas maakonnas (Jõgeva, Järva, Tartu ja Võru) ning alla 50 tehingu
tehti samuti neljas maakonnas, neist väikseima tehingute arvuga oli Hiiu maakond (22 tehingut).
Joonis 6. Tehingute arv maakondade kaupa, tk (allikas: Maa- ja Ruumiameti hinnastatistika)
Haritava maa tehingute arvu kasvu pidurdab eelkõige hea boniteediga haritava maa pakkumise vähenemine ja
põllumajandussektori võimekus maa ostu investeerida.
Seevastu renditava põllumaa osakaal on tõusnud ning üle poole kasutuses olevast põllumaast on rendimaa. See on
seletatav asjaoluga, et haritava maa turule on sisenenud paljud ostjad, kes teevad seda investeerimise eesmärgil ja ei
kavatse maad ise harima hakata. Seega jõuavad sellised maad põllumaade renditurule.
20
Haritava maa tehingud (19.06.2026 seisuga)
Rapla maakond
Haritava maa tehingud (19.06.2026 seisuga)
Rapla maakond, Rapla vald
Tehingustatistika sisaldab kõiki tehinguid, sh ka seotud osapoolte ja mitteturu tehinguid.
4.3 Konkureeriva pakkumise ülevaade
Seisuga 15.06.2026 on Rapsa maakonnas kinnisvaraportaalide (kv.ee, city24, kinnisvara 24) andmetel pakkuda 49
hoonestamata maatulundusmaad, kuid valdav osa neist on pakkumisel ehitusperspektiiviga, pakkumiste ühikuhinna
vahemik on 0,27 – 13,9 €/m2, odavamad looduskaitsealused või piirangutega rohumaad ja raiutud metsamaad,
kalleimad väiksed arendus ja ehitusperspektiiviga maatulundusmaad.
Rapla vallast on pakkumises 16 maatulundusmaad, pakkumiste ühikuhinna vahemik on 0,3 – 17,4 €/m2, kalleimad selge
arendusperspektiiviga (kehtestatud detailplaneeringuga) maatulundusmaad.
Haritavate maade pakkumishind jääb valdavalt vahemikku 0,5 – 0,9 €/m2 (5000 – 9000 €/ha).
Järgnevalt on välja toodud pakkumisel olevad sarnasemad varad.
Haritavad maad Rapla vallas
Põllukultuurid (PK), mullaviljakus (40), juurdepääs olemas, maatüki sees ka ca 2,7 ha metsamaad, hinnatavast varast
viljakuselt ja haritavuselt halvem, juurdepääsult parem, pakkumishind 0,50 €/m2 (5000 €/ha).
21
Põllukultuurid (PK), mullaviljakus (51), juurdepääs olemas, maatüki sees ka ca 1,8 ha metsamaad, hinnatavast varast
viljakuselt natuke parem, haritavuselt halvem, juurdepääsult parem, pakkumishind 0,50 €/m2 (5000 €/ha).
Püsirohumaa (PR), mullaviljakus (31), juurdepääs olemas, maatüki sees ka ca 2 ha metsamaad, hinnatavast varast
viljakuselt ja haritavuselt halvem, juurdepääsult parem, omab perspektiivi ka muuks kasutuseks (piirneb Rapla-Tallinn
teega, Rapla linna sissesõit) pakkumishind 0,90 €/m2 (9000 €/ha).
Haritavad maad Rapla maakonnas
Põllukultuurid (PK), mullaviljakus (32), juurdepääs läbi naaberkinnistu, hinnatavast varast viljakuselt ja haritavuselt
halvem, juurdepääsult samaväärne, pakkumishind 0,55 €/m2 (5500 €/ha).
Põllukultuurid (PK), mullaviljakus (33), juurdepääs avalikult teelt, hinnatavast varast viljakuselt ja haritavuselt halvem,
juurdepääsult parem, pakkumishind 0,57 €/m2 (5700 €/ha).
22
Põllukultuurid (PK), mullaviljakus (40), juurdepääs avalikult teelt, hinnatavast varast viljakuselt halvem, juurdepääsult
parem, pakkumishind 0,70 €/m2 (7000 €/ha).
Eelpool toodud hindade osas on toodud pakkumishinnad, mitte reaalsed tehinguhinnad. Praktikast lähtuvalt on olemas
võimalus, et müügiprotsessi käigus pakkumishinnad erinevad reaalsetest tehinguhindadest.
4.4 Turustatavuse analüüs
Lõppkasutajaid iseloomustavad
tunnused
Sarnaste varade ostjaskonnaks on valdavalt
põllumajandusettevõtted/investorid. Väiksemaid maatükke ostavad ka
erasikud omatarbeks.
Kas hinnatav vara rahuldab
turusegmendi nõudeid
Turuväärtuse peamisteks mõjuteguriteks on asukoht piirkonna siseselt
(põllumajanduslik aktiivsus), juurdepääs, kinnistu suurus, maatüki kuju ja
reljeef, mullaviljakus, toetuskõlbulikkus.
Hinnatav vara paikneb põllumajanduslikult aktiivses piirkonnas, on hea
viljakusega ja hästi haritav (100% haritava maa kõlvik) ja rahuldab täielikult
turusegmendi nõudeid. Negatiivse tegurina mõjub vaid otse juurdepääsu
puudumine.
Konkureeriv pakkumise maht, turu
neelduvus
Haritavaid maid on kinnisvaraportaalides ehk nn tavaturul müüdud vähem ja
suur osa tehinguid teostatakse oksjonitel (samas oksjonikuulutused on siiski
nähtavad ka kinnisvaraportaalides) ning põllumajandusettevõte
omavahelistes tehingutes plokktehingutena ja otsepakkumistena
maaomanikele.
Turusegmendi üldine neelduvus on rahuldav. Rapla vallas müüdi 2025.a
aastal 17 haritavat maad, hetkel on kinnisvaraportaalides avalikus
pakkumises kolm haritavat maad.
Hinnang likviidsusele,
müügiperiood
Vara likviidsuse võib hinnata heaks. Vara likviidsus on sarnaste varade
keskmine ja vara müügiperiood leitud väärtuste ja kõikumise vahemikus on
hinnanguliselt kuni 12 kuud.
Alternatiivse kasutuse võimalus Põhimõtteliselt oleks võimalik ka ehitusõiguse taotlemine, kuid probleemne on
juurdepääsutee puudumine ja kallis võimalik elektri liitumistasu, mistõttu
hoonestamine on alternatiivse kasutusena vähetõenäoline.
5 Hindamine
5.1 Parim kasutus
Parim kasutus (Highest and best use) on vara kõige tõenäolisem kasutus, mis on füüsiliselt võimalik, vajalikult
põhjendatud, õiguslikult lubatav, finantsmajanduslikult otstarbekas ning mille tulemusena hinnatav vara omandab
kõrgeima väärtuse. (EVS 875:1)
23
Füüsiliselt võimalik Kinnistute füüsiline seisund ja juurdepääs võimaldab seda kasutada
maatulundusmaana, valdavalt haritava maa, põllukultuuridena
Vajalikult põhjendatud Kasutus maatulundusmaana on kinnistu seisukohast otstarbekas, kuna seda
toetab olemasolev kõlvikuline koosseis. Samuti on tegemist aktiivse
põllumajanduspiirkonnaga.
Õiguslikult lubatav Olemasolev maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa, üldplaneering
antud asukohas juhtostarvet ette näe, kitsendused puuduvad.
Finantsmajanduslikult otstarbekas Vara maatulundusmaana kasutamiseks lisakulusid ei kaasne.
Omandab kõrgeima väärtuse Hinnatava vara parimaks kasutuseks loeme kasutust
maatulundusmaana, haritava maana, kuna see vastab parima kasutuse
printsiibile.
5.2 Meetodi valik
Turuväärtuse hindamisel määrab meetodi eelistuse viis, kuidas varaga vabal turul kõige tõenäolisemalt kaubeldakse ja
millisel eesmärgil (omakasutus või renditulu teenimine) vara kõige tõenäolisemalt soetatakse.
Kulupõhine käsitlus (Cost Approach) ehk kulumeetod lähtub põhimõttest, et potentsiaalne ostja ei ole valmis vara eest
maksma rohkem, kui tuleks kulutada sarnase kasulikkusega vara ostmiseks või loomiseks, arvestades ka kaasnevaid
riske ja ebamugavust. Sageli on hinnatav vara võrreldes alternatiivse varaga vähem atraktiivne tulenevalt vanusest,
kulumisest jms. Seega kohandatakse tulemus kulumi arvesse võtmise kaudu.
Tulumeetod (Income Approach) põhineb vara võimel genereerida tulevikus tulu. Väärtusena käsitletakse oodatava tulu
nüüdisväärtust. Tulumeetodi aluseks on asenduspõhimõte, et potentsiaalne ostja ei ole nõus vara eest maksma rohkem
kui on vara oodatavad rahavood kogu vara kasutusea või hoidmisperioodi jooksul. Tulumeetodit rakendatakse tulutoova
kinnisvara (rendiobjekt või rendiobjektina käsitletav) hindamiseks. Tulupõhised käsitlused on tulu kapitaliseerimine ja
diskonteeritud rahavoo analüüs.
Võrdlusmeetod (Sales Comparison Approach) ehk turupõhine käsitlus põhineb analüüsil, mille aluseks on hinnatava
vara võrdlus sarnaste müüdud varadega. Võrdluse käigus korrigeeritakse müüdud varade hindu, pidades silmas
tehingust ja varast tulenevaid erisusi, ning leitakse hinnatava vara väärtus. Turuväärtuse hindamisel on meetodi aluseks
asenduspõhimõte: võimalik ostja ei ole valmis maksma vara eest rohkem, kui sarnaste varade eest tavaliselt turul
makstakse. Turuväärtuseni jõutakse võrdlusmeetodi rakendamisel juhul, kui kõik võrdlemisel aluseks olevad
müügitehingud on tehtud vaba turu tingimustes ja võrdluse käigus toimuv erisuste arvesse võtmine tugineb
turuinformatsioonile.
*Võrdlusmeetod leiab laialdast kasutust eri varade hindamisel ja on muu hulgas kasutatav ka turu-rendi leidmisel.
Meetodi rakendamine eeldab piisava hulga sarnaste varade olemasolu, seejuures peavad olema tagatud vabad
turusuhted, turg peab olema aktiivne ja läbipaistev. Vaid siis on võimalik jälgida turutrende, analüüsida väärtust
mõjutavaid tegureid ja luua väärtuse mudeleid. Võrdlusmeetod on eelistatuim nende varade hindamisel, mida tavaliselt
ei osteta tuleviku rahavoo eesmärgil. Meetod on sobilik eelkõige selliste varade hindamisel, mida omanik kasutab ise
ning mis tavaliselt ei ole seotud õiguste ja kohustustega, mille mõju väärtusele on kohandamise võtete kaudu keerukas
iseloomustada.
5.3 Vara turuväärtus
Võrdlusinformatsioonina on analüüsitud OÜ Pindi Kinnisvara ning Maa- ja Ruumiameti andmebaasi tehinguid.
Võrdlemise aluseks olevad müügitehingud on hindajale teadaolevalt tehtud vaba turu tingimustes (olnud avalikus
pakkumises, sh põllumaa oksjonite tehingud, mis on olnud üleval ka kinnisvaraportaalides), väärtuse kuupäeva suhtes
võimalikult hiljuti ja sarnases turusituatsioonis.
Võrdlusobjektidele esitatud tingimused:
•Sarnane turupiirkond
24
•Maa on sihtotstarbelt maatulundusmaa;
•Kõlvikuliselt jaotuselt (haritav maa) võimalikult sarnane
•Vara on olnud avalikus pakkumises ja tegemist ei ole plokktehinguga.
Saame perioodil 01.01.2025 – 01.01.2026 välja tuua järgmised haritava maa tehingud (tehinguhinnad ei sisaldanud ja
ei neile ei lisandunud käibemaksu)
Kohandamiseks on valitud tehingud nr 2, 4 ja 7 millised on võrdustehingutena sobivaimad. Tehing nr 2 tehinguajalt, ja
pindalalt, tehing nr 4 tehinguajalt ja kõlvikulisuselt (100% haritava maa kõlvik), tehing nr 7 asukohalt (Rapla maakond).
Tehingut nr 1 ei ole valitud, sest tegemist oli kaasomandiga, on püsirohumaaga, tehing nr 3 oluliselt suurem pinnaga,
tehingu nr 5 toetuskõlbulikkus on püsirohumaa, tehing nr 6 pinnalt väiksem ja viljakuselt madalam.
Võrdlusühik on ühik, mille abil kohandamise võtteid kasutades leitakse vara väärtus võrdlusmeetodil. Käesolevas
eksperthinnangus valime võrdlusühikuks €/ha kinnistu maa pinna kohta, kuna seeläbi on erinevad varad kõige
läbipaistvamalt võrreldavad.
Võrdluselement on vara või tehingut iseloomustav näitaja, mida kasutatakse kohandamisel ja mille valikul oleme
lähtunud selle olulisusest vara väärtuse kujunemisel. Kõrvale on jäetud elemendid, mis mõjutavad vara väärtust
ebaoluliselt või mille mõju on oluliselt väiksem võrreldes hindamise täpsusega.
Tehinguga seotud võrdluselemendid
Tehingu aeg - turusituatsiooni muutus võrreldavate varade müügiaja ja hinnatava vara väärtuse
kuupäeva vahel. Vaadeldaval perioodil on põllumaade hinnad püsinud oluliselt
suuremate muutusteta, üheselt ei ole võimalik hinnamuutust välja tuua.
Varaga seotud võrdluselemendid
Asukoht Kui varad asuvad sarnaselt hinnatud põllumajanduspiirkonnas on nad asukoha
poolest samaväärsed, nõudlust on vähem piirkonda kus haritavad maad paiknevad
üksikuna, nt metsa sees paiknevad haritavad maad.
Nr Aadress Tehingu
aeg
Hind, € Pindala,
ha
Haritav maa, m²
Metsamaa, m²
Loduslik rohumaa,
m²
Õuemaa, m²
Muu maa, m²
Tehingu
hind,
€/ha
PRIA toetus-
õiguslikkus
Mulla
viljakus.
Liigniiskete
muldade
osakaal
Juurde-pääs Haritava maa kuju
ja reljeef
Lisategurid asukoht
1
Järva maakond,
Järva vald,
Kahala küla Jan-26 38300 7.8675
Haritav maa 73839 m²
Looduslik rohumaa
3287 m².
Muu maa 1548 m²
4868
PRIA
toetusõigus
põllu-
kultuurid PK
48 ja 56.
Liigniiskete
muldade
osakaal (0%)
olemas, avalik
kasutus
korrapärase kujuga,
kompaktselt
haritavad, kuid ühel
maatükil elektriliinid,
kaks katastriüksust
Kaasomand (1/2),
rendileping kuni
31.12.2026
asukoht
põllumajanduslikult
aktiivses piirkonnas
2
Harju
maakond,
Kose vald,
Paunküla
Dec-25 52500 9.63
Haritav maa 94211
m²
Looduslik rohumaa
1511 m²
Muu maa 587 m²
5451
PRIA
toetusõigus
põllukultuur
id PK
45 ja 56.
Liigniiskete
muldade
osakaal (0%)
olemas,
avalik
kasutus
korrapärase kujuga,
kompaktselt
haritav,
elektriliinid, kuid
kaks katastriüksust
tavatingimustel
lõpetatav
rendileping
asukoht
põllumajanduslikult
keskmiselt aktiivses
piirkonnas
3
Järva maakond,
Türi vald,
Kändliku küla Sep-25 125000 21.23
Haritav maa 203676
m²
Metsamaa 166 m²
Muu maa 8489 m²
5887
PRIA
toetusõigus
põllukultuurid
PK
36. Liigniiskete
muldade
osakaal (0%)
otse teelt korrapärase kujuga,
kompaktselt haritav
asukoht
põllumajanduslikult
keskmiselt aktiivses
piirkonnas
4
Ida-Viru
maakond,
Lüganuse
vald, Maidla
küla
Aug-25 25100 3.19
Haritav maa 31894
m² 7870
PRIA
toetusõigus
põllukultuur
id PK
48.
Liigniiskete
muldade
osakaal (0%)
otse teelt
korrapärase kujuga,
kompaktselt
haritav, nurgas
kõrgepingepost
suuline
rendileping
asukoht
põllumajanduslikult
aktiivses piirkonnas
5
Rapla
maakond,
Kohila vald,
Rabivere küla
Aug-25 45000 9.14 Haritav maa 79757m²
Looduslik rohumaa
3683 m²
Metsamaa 7830 m²
Muu maa 149m²
4922 PRIA
toetusõigus
püsi-
rohumaa
PR
53. Liigniiskete
muldade
osakaal (0%)
otse teelt korrapärase kujuga,
kompaktselt haritav
olemasolev DP on
omaniku taotlusel
peale ostu
kehtetuks
tunnistatud
asukoht
põllumajanduslikult
keskmiselt aktiivses
piirkonnas
6
Lääne-Viru
maakond,
Haljala vald,
Sauste küla
Apr-25 18900 2.77 Haritav maa 26376 m²
Muu maa 1366 m² 6813
PRIA
toetusõigus
põllukultuurid
PK
38. Liigniiskete
muldade
osakaal (0%)
otse teelt
ebakorrapärase
kujuga, kompaktselt
haritav, sees väike
saar
asukoht
põllumajanduslikult
keskmiselt aktiivses
piirkonnas
7
Rapla
maakond,
Kehtna vald,
Põllu küla Jan-25 35600 6.51
Haritav maa 63900
m²
Muu maa 1200 m²
5469
PRIA
toetusõigus
põllukultuur
id PK
39.
Liigniiskete
muldade
osakaal (0%)
otse teelt korrapärase kujuga,
kompaktselt haritav
osteti kinnistu
haritava maa osa,
ostja kohustus
teostama kinnistu
jagamise 1. a
jooksul
asukoht
põllumajanduslikult
keskmiselt aktiivses
piirkonnas
25
Juurdepääs Reeglina on hea juurdepääsuga kinnistud hinnatumad, kuid praktikas leitakse ka
avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsuta kinnistute harimiseks võimalus. Hea
juurdepääsuga kinnistute hinnatase on kuni 10% kõrgem kinnistutest, millele
juurdepääs puudub.
Kinnistu pindala Eelistatumad on kinnistud pindalaga 8-20 ha. Haritava maa kasutamise iseloomust
tingituna on liiga väikese pindalaga kinnistu harimine pindala ühiku kohta kulukam,
mis tingib väiksemate kinnistute madalama nõudluse ehk väiksema maatüki
pinnaühiku mastaabiefekti ei teki. Erandina väikeste 1-2 ha põllumaade puhul võib
esineda mastaabiefekt, kui piirkonnas on huvi füüsilistel isikutel nn aiamaadeks
maad omandada. Keskmisest suuremate kinnistute turg on piiratum, kuna vajaliku
harimistehnikaga ja finantsvõimsusega ostjate arv maa-ala suurenedes väheneb,
kuid samas on neid vähe pakkumises, mis muudab sellised maad jälle
defitsiitsemaks.
Mulla viljakus Haritava maa kvaliteeti näitav viljakustsoon ja sellele vastavusse seatud pinnaühiku
väärtus iseloomustab harimisel saadavat potentsiaalset saagikust. Eelistatud on
kõrgema viljakusega ning mitte liigniisked mullad. Hindaja on mullaviljakuse
võrdlemisel kasutanud Maa- ja Ruumiameti korralisel hindamisel maatükkidele
määratud viljakuskoefitsente (minu.kataster.ee). Mullaviljakus (0-100) väljendab
hinnatava maatüki kaalutud keskmist reaalboniteedi väärtust. Keskmisest kõrgem
reaalboniteet tõstab maatüki väärtust ja keskmisest madalam reaalboniteet
langetab maatüki väärtust. Reaalboniteedi andmed põhinevad Maa- ja Ruumiameti
hallataval mullastiku kaardil. Mullaviljakuse erinevus mõjutab vara väärtust
keskmiselt 5-10%.
PRIA toetusõiguslikkus PRIA-s püsirohumaana arvel olevad põllumaad on vähem eelistatud põllukultuuride
maana arvel olevatest põllumaadest, PRIA toetuase puudumine vähendab vara
väärtust.
Haritava maa kuju ja reljeef Maa harimise seisukohast on oluline, et haritav maa oleks võimalikult kompaktse
kujuga, et sellel ei oleks kõrghaljastatud saarekesi, elektriposte ning erinevaid
väljalõikeid. Samuti on laugemad ja tasasemad maad paremini haritavad ja reeglina
ka viljakamad, kui suurte kõrguse erinevustega maaüksused.
Kõlvikuline koosseis Enimnõutud on 100% haritava maa kõlvikuga maatükid, st et teiste kõlvikute
osakaal oleks võimalikult väike.
Lisategurid Varaga kaasnevad piirangud ja kohustused võivad mõjutada vara turuväärtust.
Väärtust mõjutavate tegurite lõikes kasutame erisuste hindamisel protsentuaalset kohandust, kusjuures võrreldavate
varade kohandamisel arvestatakse hinnatava vara turuväärtust tõstev tegur positiivse märgiga ja turuväärtust alandav
tegur negatiivse märgiga.
Võrdluse käigus toimuv erisuste arvesse võtmine tugineb turuinformatsioonile. Protsentuaalse kohanduse minimaalne
täpsus on 5%, kuna see on vastavuses võrdlusinformatsiooni kvaliteediga.
Võrdluselemendid, mis on kõikidel võrreldavatel varadel hinnatava varaga sarnased ja kohandusprotsent puudub, on
välja toodud ülevaatlikkuse põhimõttest lähtuvalt.
26
Võrdlustabel
Hindamistulemus:
Lõppväärtuse leidmiseks on sobivaim kaalutud keskmine, kuna varasid on kohandatud erineval määral ning kaalumisel
saab arvesse võtta kohandamisel tekkinud ebatäpsust. Kaalude andmise aluseks on kohanduste absoluutväärtuste
8 4 2
maatulundusmaad Rapla maakond, Kehtna vald,
Põllu küla
Ida-Viru maakond, Lüganuse
vald, Maidla küla
Harju maakond, Kose vald,
Paunküla hinnatav
hind (€) 35600 25100 52500
ühikuhind (€/ha) 5469 7870 5451
tehingu aeg January 2025 August 2025 December 2025 19.01.2026
hinnad ei ole muutunud hinnad ei ole muutunud hinnad ei ole muutunud
aja kohandus 0% 0% 0%
ajaldatud ühikuhind (€/ha) 5469 7870 5451
asukoht piirkonna siseselt
asukoht põllumajanduslikult
keskmiselt aktiivses
piirkonnas
asukoht põllumajanduslikult
aktiivses piirkonnas
asukoht põllumajanduslikult
keskmiselt aktiivses piirkonnas
asukoht põllumajanduslikult
aktiivses piirkonnas
kommentaar hinnatavast halvem hinnatavaga samaväärne hinnatavast halvem
asukoha kohandus 5% 0% 5%
juurdepääsu kirjeldus otse teelt otse teelt olemas, avalik kasutus
pinnatud teelt, kuid viimases
lõigus tee puudub, läbi
naaberkinnistu
kommentaar hinnatavast parem hinnatavast parem hinnatavast parem
juurdepääsu kohandus -5% -5% -5%
kinnistu pindala (ha) 6.51 3.19 9.63 9.80
kommentaar hinnatavaga samaväärne hinnatavast väiksem hinnatavaga samaväärne
kinnistu pindala kohandus 0% -5% 0%
mullaviljakus 39. Liigniiskete muldade
osakaal (0%)
48. Liigniiskete muldade
osakaal (0%)
45 ja 56. Liigniiskete muldade
osakaal (0%)
49, liigniiskete muldade
osakaal 0%
kommentaar hinnatavast halvem hinnatavaga samaväärne hinnatavaga samaväärne
mulla viljakuse kohandus 10% 0% 0%
PRIA toetusõiguslikkuse
kirjeldus
PRIA toetusõigus
põllukultuurid PK
PRIA toetusõigus
põllukultuurid PK
PRIA toetusõigus
põllukultuurid PK
PRIA toetusõigus
põllukultuurid
kommentaar hinnatavaga samaväärne hinnatavaga samaväärne hinnatavaga samaväärne
PRIA toetusõiguslikkuse
kohandus 0% 0% 0%
haritava maa kuju ja
haritavus
korrapärase kujuga,
kompaktselt haritav
korrapärase kujuga,
kompaktselt haritav, nurgas
kõrgepingepost
korrapärase kujuga,
kompaktselt haritav,
elektriliinid, kuid kaks
katastriüksust mille vahel tee
korrapärase kujuga, reljeef
ühtlane, kompaktselt
haritav
kommentaar hinnatavaga samaväärne hinnatavaga samaväärne hinnatavast halvem
haritava maa kuju ja
haritavuse kohandus 0% 0% 10%
kõlvikuline koosseis ja
kasutus
Haritav maa 63900 m²
Muu maa 1200 m²
Haritav maa 31894 m² Haritav maa 94211
Looduslik rohumaa 1511.
Muu maa 587
Haritav maa 97994 m², 100%
kommentaar hinnatavast halvem hinnatavaga samaväärne hinnatavast halvem
kõlvikulise koosseisu ja
kasutuse kohandus 5% 0% 5%
lisategurid
osteti kinnistu haritava maa
osa, ostja kohustus teostama
kinnistu jagamise 1. a jooksul
suuline rendileping tavatingimustel lõpetatav
rendileping
rendileping, tasemel 306
€/ha aastas, lõpetatav
seisuga 01.10.2027
kommentaar hinnatavast halvem hinnatavaga samaväärne hinnatavaga samaväärne
lisategurite kohandus 5% 0% 0%
kohanduste summa 20% -10% 15%
kohandatud hind (€/ha) 6562 7083 6269
kohanduste absoluutsumma 30% 10% 25%
kaal 0.20 0.45 0.35 1.00
kaalutud tehingu hind (€/ha) 1312 3187 2194
kaalutud keskmine ehk vara turuväärtus (€/ha) 6694
vara turuväärtus (€) 65596
vara turuväärtus (€, ümardatud tuhandelisteni) 66000
vara turuväärtus (€/ha) 6735
27
summa – suurima kohanduste absoluutväärtuste summaga võrdlustehing saab väikseima kaalu ja vastupidi – kõige
väiksemakohanduste absoluutväärtuste summaga võrdlustehingule antakse suurim kaal.
Hinnatava vara turuväärtus (ümardatuna tuhandelisteni) on 66 000 (kuuskümmend kuus tuhat) eurot ehk 6735 €/ha
(ca 0, 67 €/m2) taandatuna maatüki pinnale.
Võrreldavate varade tehinguhindade analüüsimisel tuleb vastavalt Eesti vara hindamise standarditele silmas pidada, kuidas
seesuguste varadega turul tavaliselt kaubeldakse. Hinnatud turuväärtus ei sisalda ja sellele ei lisandu käibemaksu.
6 Hindamistulemus
Hinnatava vara, kinnisasi (reg osa nr 3366837), mille koosseisu kuulub hoonestamata maatulundusmaa, pindalaga 97
994 m², kõlvik haritav maa 100%, asukohaga Tõnni, Lipa küla, Rapla vald, Rapla maakond, turuväärtus väärtuse
kuupäeva seisuga on 66 000 (kuuskümmend kuus tuhat) eurot ehk 6735 €/ha (ca 0,67 €/m2) taandatuna maatüki
pinnale.
Saadud tulemuse täpsuseks hindame +/-15%, tegemist on sarnaste varade keskmise täpsusega.
Hinnatud turuväärtus ei sisalda ja sellele ei lisandu käibemaksu.
Analoogsete varade müügiperiood hindamishetkel on kuni 12 kuud. Likviidsust hindame heaks
Lisad:
Lisa nr 1 Asukoha plaan ja fotod;
Lisa nr 2 Kinnistusraamatu registriosa väljavõte, toodud eraldi lisana digikonteineris;
Lisa nr 3 RIIGIVARA RENDILEPING nr 7-8/25/622, toodud eraldi lisana digikonteineris
Lisa nr 4 Vastavuskinnitus standardile EVS 875
Andres Teder Hindaja, kutseline hindaja
vara hindaja, tase 7
kutsetunnistuse nr 176331
+372 507 2216
/allkirjastatud digitaalselt/
28
Lisa 1 Asukoha plaan ja fotod hinnatavast varast
29
allikas: https://fotoladu.maaamet.ee/, 2024-05-04
Lisa 2 Kinnistusraamatu registriosa väljavõte, toodud eraldi lisana
digikonteineris
Lisa 3 RIIGIVARA RENDILEPING nr 7-8/25/622, toodud eraldi lisana
digikonteineris
30
Lisa 4 Vastavuskinnitus standardile EVS 875
Käesoleva hindamisaruande koostanud ja kogu hindamistoimingu läbi viinud hindaja kutsealane pädevus on piisav
hindamistellimuse täitmiseks.
Käesolev hindamisaruanne ja kogu hindamistoiming vastab Eesti vara hindamise standardisarja EVS 875 nõuetele, sh
hindamise headele tavadele.
Mitte keegi peale hindamisaruandes nimetatud isikute ei ole hindajat hindamistoimingus abistanud.
Hindaja ei avalda hindamistoimingu käigus kogutud informatsiooni ja hindamistulemusi mitte kellelegi peale tellijaga
kokkulepitud isikute, va juhud, kui seadus seda nõuab või kui see on vajalik kindlateks hindamise kutsealaga seotud
toiminguteks.
Hindaja on tegutsenud sõltumatu välishindajana.
Hindaja on tegutsenud erapooletult ilma mingite isiklike huvideta hindamistoimingu suhtes.
Hindaja poolt hindamistoimingu eest saadav tasu ei ole seotud hindamistulemusega.
Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud andmed on hindajale teadaolevalt tõesed ja korrektsed.
Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud analüüsid ja järeldused on kitsendatud ainult
hindamisaruandes esitatud eelduste ja piiravate tingimustega.
Andres Teder Hindaja, kutseline hindaja
vara hindaja, tase 7
kutsetunnistuse nr 176331
+372 507 2216
/allkirjastatud digitaalselt/
Asendiplaan
Kasutusala Vara kasutamiseks andmine, Maa rentimine
Kasutusala pindala 97994 m²
Katastritunnus 66801:001:1822
Aadress Tõnni, Lipa küla, Rapla vald, Rapla maakond,
Katastriüksuse pindala 97994 m²
Maa-amet 2025. Kõik õigused kaitstud
Leht / 1 2
Maa- ja Ruumiamet . Kõik õigused kaitstud.2025
Maakatastri kitsenduste kaardi väljavõte
Kuupäev 23.10.2025
X = 6529849, Y = 542013
X = 6529180, Y = 541344
Aluskaart
Leht / 2 2
Maa- ja Ruumiamet . Kõik õigused kaitstud.2025
Põhikaart
Otsingu objekti andmed
Otsinguobjekt:Katastriüksus
Tunnus: 66801:001:1822
Otsinguobjekti kitsenduste mõjuala (kma) andmed
Legend Kitsenduste mõjuala nähtus VID (kma)* Nimetus Ulatus (m2) Seotud kitsendusi põhjustava objekti nähtus Seotud VID (kpo)
Uuringu ala U1638/15291597 U1638 97993.96 Uuringu ala (geoloogiline) U1638
* VID (kma) - Kitsenduste mõjuala identifikaator
Otsinguobjekti kitsenduste mõjuala (kma) ruumiliselt liidetud andmed
Legend Kitsenduste mõjuala nähtus Ulatus (m2)
Uuringu ala 97993.96
Otsinguobjekti kitsendusi põhjustava objekti (kpo) andmed
Legend Kitsendusi põhjustava
objekti nähtus
VID
(kpo)*
Nimetus Ulatus
(m/m2)
Andmete
haldaja
Andmed
registreeritud
Õiguslikult
kehtiv alates
Täpsus-
klass (m)
Uuringu ala
(geoloogiline)
U1638 Rapla- ja Pärnumaa maavarade
teemaplan uuringuruum
97993.96 Maavarade
register - EGT
18.08.2024 10.10.2024 5
* VID (kpo) - Kitsendusi põhjustava objekti identifikaator
RIIGIVARA RENDILEPING nr 7-8/25/622
Maa- ja Ruumiamet (edaspidi nimetatud Rendileandja), mida esindab Liina Raist ja Pajo
Group OÜ, registrikood 12856812 (edaspidi nimetatud Rentnik), mida esindab juhatuse liige
Madis Pajo, (edaspidi Rendileandja ja Rentnik, eraldi nimetatud Pool ja ühiselt Pooled), sõlmisid käesoleva riigi omandis, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel
oleva kinnisasja rendilepingu (edaspidi Leping) alljärgnevatel tingimustel:
1. ÜLDSÄTTED
1.1 Leping on sõlmitud Maa- ja Ruumiameti maaparanduse ja riigimaade teenistuse
direktori 10.10.2025 korralduse nr 1-17/25/1625 "Avaliku enampakkumise tulemuste kinnitamine" alusel ning on kooskõlas riigivaraseaduse, võlaõigusseaduse ning muude Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega.
1.2 Rentniku esindaja kinnitab, et tema esindusõigus on kehtiv ning ta omab kõiki õigusi käesoleva Lepingu sõlmimiseks Rentniku nimel. Samuti on tal kõik käesoleva Lepingu
sõlmimisel vajalikud ühingusisesed kooskõlastused ja nõusolekud ning tema suhtes ei ole kohaldatud ärikeeldu.
1.3 Rendileandja annab Lepinguga Rentnikule õiguse kasutada tasu eest Lepingu punktis 2.1 nimetatud kinnisasja põllumajanduslikul otstarbel ja kasutusala ulatuses Lepinguga
määratud tingimustel.
2. LEPINGU ESE
2.1 Lepingu alusel antakse rendile riigile kuuluv Rapla maakonnas Rapla vallas Lipa külas asuv Tõnni kinnisasi (katastritunnus 66801:001:1822, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 97994 m², riigi kinnisvararegistri kood KV41376, kinnistusraamatu
registriosa nr 3366837) (Lepingu ese). Kinnisasja pindala on kajastatud lepingu sõlmimise hetke seisuga. Lepingu ese antakse põllumajanduslikku kasutusse Lepingu
Lisas 1 näidatud kasutusala 9,7994 ha ulatuses.
2.2 Lepingu eseme piiripunktide ja piiride infoga tuleb tutvuda veebiaadressil: https://minu.kataster.ee/
2.3 Rendileandjale teadaolevad Lepingu esemel asuvad kitsendused on märgitud Lepingu Lisas 2 oleval maakatastri kitsenduste väljavõttel ja punktis 2.4 nimetatud aktis.
2.4 Rendileandja annab Lepingu eseme valduse Rentnikule üle Lepingu alusel kirjaliku üleandmise-vastuvõtmise akti mõlemapoolse allkirjastamisega. Aktis märgitakse
Lepingu eseme ja selle oluliste osade kirjeldus, kasutatava ala pindala, ulatus ning kasutuspiirangud, Lepingu eseme seisund selle üleandmise hetkel, akti koostamise aeg
ja muud asjas tähtsust omavad asjaolud. Rentnik on teadlik Lepingu eseme suhtes kehtivatest seadusjärgsetest kitsendustest ja nende sisust. Akt allkirjastatakse lepingu sõlmimisel ja see on Lepingu lahutamatuks osaks.
3. LEPINGU TÄHTAEG
3.1 Leping jõustub kuupäeval, mil selle on allkirjastanud mõlemad Pooled.
3.2 Leping lõpeb 01.10.2030 vastavalt punktis 9.1 nimetatud tingimustele.
3.3 Lepingu tähtaja möödumisel lepingu tähtaega ei pikendata, kui võlaõigusseaduses ei ole pooltele kohustuslikuna sätestatud teisiti.
4. POOLTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
4.1 Rendileandjal on õigus:
4.1.1 kontrollida, et Rentnik kasutab Lepingu eset üksnes põllumajanduslikul eesmärgil, säilitades Lepingu eseme majandusliku otstarbe ning majandades Lepingu eset
korrapäraselt ja heaperemehelikult;
4.1.2 pääseda Lepingu esemeks olevale kinnisasjale selle ülevaatamiseks, nõuetekohase
kasutamise kontrollimiseks või lepingu eseme muutmise või parendamisega seotud tegevusteks;
4.1.3 Rentnikupoolsete rikkumiste avastamise korral on Rendileandjal õigus kohustada Rentnikku kõrvaldama tema poolt põhjustatud puudused ja rikkumised;
4.1.4 rakendada abinõusid Lepingu eseme muutmiseks ja parendamiseks, sealhulgas kasutusala muutmiseks ja/või maa sihtotstarbe muutmiseks, teavitades Rentnikku vajalikest muudatustest ja parendustest;
4.1.5 anda Rentnikule kirjalik nõusolek Lepingu eseme tavapärast korrashoidu ületavate muudatuste ja parenduste tegemiseks või keelduda sellest. Rendileandja otsustab
muudatuste ja parenduste tegemiseks nõusoleku andmisel kulutuste hüvitamise ulatuse. Rendileandja nõusolekul tehtud põhjendatud kulutused hüvitatakse Rentnikule
Rendileandja otsusel tasaarvestamise teel pärast seda, kui Rentnik on parendused teinud ja esitanud Rendileandjale vastavad kuludokumendid. Hüvitatav summa arvatakse maha parenduste tegemisele järgneva(te) perioodi(de) eest tasumisele kuuluvast
renditasust;
4.1.6 nõuda Rentnikult Lepingu täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise tõttu riigile
tekitatud kahju hüvitamist.
4.2 Rendileandja on kohustatud:
4.2.1 andma Rentnikule üle Lepingu eseme otsese valduse vastavalt Lepingu punktile 2.4;
4.2.2 vastama Rentniku asjakohastele taotlustele nõutavate lubade või nõusolekute saamiseks
kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul. Loa või nõusoleku andmisest keeldumise korral esitab Rendileandja Rentnikule sama tähtaja jooksul põhjendatud seisukoha loa või nõusoleku andmisest keeldumise kohta;
4.2.3 kui Lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel Rentnik Lepingu eset vabatahtlikult ei tagasta, on Rendileandja kohustatud tegema toimingud, et taastada
otsene valdus vara üle, esitades vajadusel selleks hagi kohtule.
4.3 Rentnikul on õigus:
4.3.1 Lepingu eseme korrapärase majandamise tulemusena saadud viljadele;
4.3.2 üksnes Rendileandja kirjalikul nõusolekul muuta Lepingu eseme korrapärast
majandamisviisi või teha Lepingu esemele tavapärast korrashoidu ületavaid muudatusi ja parendusi;
4.3.3 juhul, kui Lepingu esemel kasvab mets, teostada Rendileandja kirjalikul nõusolekul Lepingu esemel vajalikku raiet metsaseaduses sätestatud ulatuses ja korras;
4.3.4 taotleda Rendileandja nõusolekul Lepingu eseme parendamiseks tehtud kulutuste hüvitamist vastavalt punktis 4.1.5 sätestatule;
4.3.5 anda Rendileandja kirjalikul nõusolekul Lepingu ese allrendile;
4.3.6 nõuda Rendileandja poolse Lepingu erakorralise ülesütlemise tõttu tekkinud kahju hüvitamist seaduses sätestatud korras, esitades Rendileandjale vastava nõude ja kahju
tekkimist tõendavad dokumendid;
4.3.7 kooskõlastada või keelata jahitegevust kinnisasjal, seada jahipidamisele omapoolseid
tingimusi ning esitada jahitegevuse korraldajale nõudeid juhul, kui jahitegevusega põhjustatakse kahju Lepingu objektile, sellel kasvavatele taimedele või muule
rentnikule kuuluvale lepingu objektil paiknevale varale;
4.3.8 anda nõusoleku Lepingu esemele jahindusrajatiste paigaldamiseks ja nõuda jahipidajalt amortiseerunud või omavolilise jahindusrajatise likvideerimist, samuti
põllumajanduslikest või looduskaitselistest piirangutest tulenevalt jahindusrajatiste teisaldamist mõistliku tähtaja jooksul;
4.3.9 nõuda jahipidajalt Lepingu esemelt jahitegevuse tulemusel tekkinud olmeprügi või muude looduses mittelagunevate jäätmete likvideerimist;
4.3.10 esitada jahipiirkonna kasutajale või selle puudumisel Keskkonnaametile ulukikahjustuste ennetamise teatis vastavalt jahiseaduses sätestatule;
4.3.11 teavitada olulistest ulukikahjustustest jahipiirkonna kasutajat jahipiirkonna kasutusõiguse loal märgitud aadressil hiljemalt jooksva aasta 1. maiks. Uluki tekitatud kahju hindamine ja hüvitamine toimub vastavalt jahiseaduses sätestatud korrale.
4.4 Rentnik on kohustatud:
4.4.1 kasutama Lepingu eset üksnes põllumajanduslikul eesmärgil, säilitama Lepingu eseme majandusliku otstarbe, majandama Lepingu eset korrapäraselt ja heaperemehelikult ning järgima aktis märgitud kasutuspiiranguid;
4.4.2 maksma Lepingu eseme kasutamise eest Lepingu punktis 5 määratud suuruses ja korras renti;
4.4.3 tasuma proportsionaalselt kasutusõiguse ulatusega Lepingu eseme eest maamaksu vastava teatise alusel, selles ettenähtud summas ja korras, samuti katma kõik muud
kõrvalkulud ning Lepingu esemega seotud maksud ja koormised, sh maaparandusühistu liikmeks olemisega seotud kulud maaparandusühistu liikmeks olemise korral;
4.4.4 täitma ühistu liikme kohustusi, s.h tasuma liikmemaksu proportsionaalselt
kasutusõiguse ulatusega juhul, kui Lepingu ese kuulub või arvatakse maaparandusühistu tegevuspiirkonda ning liikmeõigusi maaparandusühistus teostab
Maa- ja Ruumiamet;
4.4.5 jälgima Lepingu esemel kitsendusi põhjustavate objektide kaitsevööndites seadusega
sätestatud piiranguid;
4.4.6 tagama kuni Lepingu eseme tagastamiseni oma kulul Lepingu eseme tavapärase
korrashoiu, sealhulgas kõrvaldama puudused, mida saab kõrvaldada hariliku säilitamise hulka kuuluva koristamise või parandamisega ning hoiduma tegevusest, mis võiks põhjustada keskkonnaseisundi halvenemist, õhu, vee või maa saastamist või muud ohtu
või kahju üldsuse huvidele;
4.4.7 tagama hariliku teede, radade, kraavide, tammide, tarade, veejuhtmete ja muude
Lepingu eseme kasutamiseks ja teenindamiseks vajalike rajatiste ja seadmete korrashoiu, sh leppima piirkonna jahipidajaga kokku ja osutama jahipidajale vajadusel abi maaparandussüsteemides kobraste poolt põhjustatud üleujutuste likvideerimiseks
vajaliku juurdepääsu loomisel ning setete eemaldamisel;
4.4.8 võimaldama lepingu esemel paiknevate teede ja radade kasutamist isikutel, kellel
puudub muu juurdepääs enda omandis või kasutuses olevale kinnisasjale;
4.4.9 taluma lepingu esemel paiknevaid või rajatavaid tehnovõrke ja/või -rajatisi ning neid mitte kahjustama ega ümber paigutama;
4.4.10 andma rendileandjale nõusoleku vähendada kasutusala juhul, kui lepingu eset on vaja koormata servituudiga juurdepääsu tagamiseks või tehnovõrkude rajamiseks;
4.4.11 juhul, kui Lepingu eseme piirile on paigaldatud piirimärgid, tagama piirimärkide säilimise ning ei tohi piirimärke omavoliliselt muuta, kahjustada või ümber paigutada;
4.4.12 teatama Rendileandjale vajadusest teha Lepingu eseme sihtotstarbeliseks ja ohutuks kasutamiseks vajalikke parandusi või uuendusi, mis ei ole seotud Lepingu eseme
korrapärase majandamisega;
4.4.13 kinnisasja mõjutava ohu korral tagama ohutusabinõude kasutuselevõtmise ning vara
kahjustavate või selle väärtust vähendavate asjaolude kõrvaldamise ja tagajärgede likvideerimise ning viivitamata teatama Rendileandjale asjaoludest, mis võivad vähendada Lepingu eseme väärtust;
4.4.14 taluma Rendileandja rakendatavaid abinõusid Lepingu eseme muutmiseks või parendamiseks, puuduste kõrvaldamiseks, kahju ärahoidmiseks või selle tagajärgede
kõrvaldamiseks;
4.4.15 teavitama viivitamatult Rendileandjat Rentniku õiguste ja kohustuste õigusjärgluse
korras üleminekust, kusjuures õigusjärglane on kohustatud esitama oma andmed ning kinnituse, et õigusjärglane täidab kõiki Lepingust tulenevaid kohustusi;
4.4.16 võimaldama Rendileandjal kontrollida Lepingus nimetatud kohustuste täitmist ning tagama Rendileandjale juurdepääsu Lepingu esemele Lepingu punktis 4.1.2 nimetatud tegevusteks;
4.4.17 Lepingu lõppemise päeval tagastama Rendileandjale Lepingu eseme koos selle oluliste osade ja päraldistega seisundis, mis vastab Lepingu eseme korrapärasele
majandamisele;
4.4.18 lepingu lõppemisel andma Rendileandjale teada kõigist Lepingu esemega seotud
olulistest asjaoludest, sh Lepingu punktide 4.3.5 ja 4.3.7 alusel sõlmitud kokkulepetest ja Lepingu punktis 4.3.8 nimetatud rajatistest;
4.4.19 lubama lepingu kehtimise ajal Lepingu esemel teostada geoloogilisi uuringuid ning üld-
ja ehitusgeoloogilisi uurimistöid;
4.4.20 mitte rajama ilma Rendileandja kirjaliku nõusolekuta Lepingu esemele hooneid ega
rajatisi, välja arvatud Lepingu punktis 4.3.8 nimetatud rajatisi, mille püstitamiseks ei ole Rendileandja nõusolek vajalik;
4.4.21 mitte andma lepingujärgseid õigusi ja kohustusi üle kolmandale isikule, välja arvatud seadusest tuleneva õigusjärgluse korral või juhul, kui Lepingu ese antakse allrendile
Rendileandja kirjalikul nõusolekul ja allkasutuslepingus lepitakse kokku lepingu avalikustamises vastavalt avaliku teabe seadusele;
4.4.22 Lepingu eseme Rendileandja kirjalikul nõusolekul allrendile andmise korral esitama
viivitamatult vastava lepingu Rendileandjale.
4.4.23 Lepingus märgitud kontaktandmete (sh e-posti aadressi) muutumise korral teatama
Rendileandjale koheselt kehtivad kontaktandmed kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
5. RENT JA SELLE TASUMISE KORD
5.1 Lepingu eseme kasutamise eest on Rentnik kohustatud Rendileandjale maksma renti 3000 (kolm tuhat) eurot aastas. Rentnik kohustub maksma ühe aasta eest tasumisele kuuluva rendisumma Rendileandja Lepingu punktis 12 nimetatud arvelduskontole kaks
korda aastas võrdsete osadena 1500 (üks tuhat viissada) eurot, hiljemalt 1. jaanuariks ja 1. juuliks ettemaksuna järgmise poolaasta eest.
5.2 Rentnikul tekib rendi maksmise kohustus alates Lepingu jõustumise päevast Rendileandja poolt esitatud arve alusel ja lõpeb Lepingu lõpptähtaja saabumise päeval. Enampakkumisel osalemiseks tasutud tagatisraha summas 458 (nelisada viiskümmend
kaheksa) eurot tasaarveldatakse esimese perioodi rendisummaga.
5.3 Rentnik aktsepteerib Rendileandja poolt arvete saatmist tema e-posti aadressile. Rentnik
ja Rendileandja käsitlevad e-postiga saadetud arvet samaväärsena paberkandjal või posti teel saadetava arvega. Soovi korral võib Rentnik tema poolt kasutatava e-arvete
süsteemi kaudu tellida arve saatmise e-arvena.
5.4 Rendi tähtaegselt tasumata jätmisel on Rentnik kohustatud tasuma Rendileandjale
viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud kalendripäeva eest.
5.5 Rendileandja võib tõsta punktis 5.1 nimetatud rendisummat kuni 3% pärast kahe aasta
möödumist Lepingu sõlmimisest või rendisumma viimasest muutmisest.
5.6 Lepingu lõppemisel esitab Rendileandja Rentnikule lõpparve hiljemalt 14
(neljateistkümne) päeva jooksul arvates Lepingu lõppemisest. Lõpparves fikseeritakse Pooltel teineteistelt saadaolevad summad ja nende arvutamise alused. Lõpparvet ei
esitata, kui Pooled Lepingu lõpetamisel kinnitavad, et ei oma teineteise suhtes nõudeid ega pretensioone.
5.7 Kui Rentnik ei nõustu lõpparvega, on tal õigus 14 (neljateistkümne) päeva jooksul
lõpparve saamisest arvates esitada Rendileandjale vastulause lõpparve kohta. Kui Rendileandja nõustub Rentniku poolt esitatud vastulausega, teeb ta lõpparves vastavad
muudatused. Muudetud lõpparve või motiveeritud vastulause rahuldamisest keeldumise otsus esitatakse Rentnikule hiljemalt ühe kuu jooksul vastulause saamise päevast arvates.
6. POOLTE VASTUTUS
6.1 Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise eest kannavad Pooled Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides ning Lepingus ettenähtud vastutust.
6.2 Pooled kannavad täielikku varalist vastutust Lepingust tulenevate kohustuste
täitmatajätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud kahju eest.
6.3 Lepingu punktides 4.4.1, 4.4.2, 4.4.3, 4.4.20, 4.4.21 ja 4.4.22 nimetatud kohustuste
täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral on Rentnik kohustatud Rendileandja nõudmisel tasuma Rendileandjale leppetrahvi ühe aasta rendi suuruses summas.
Lepingus sätestatud viivise ja leppetrahvi tasumine ei vabasta Rentnikku tema kohustuste täitmisest.
6.4 Kui Lepingu eseme tagastamisel on Lepingu ese halvenenud ja Rentnik oleks võinud korrapärase majandamise korral Lepingu eseme halvenemise ära hoida, peab Rentnik maksma Rendileandjale halvenemise eest hüvitise Lepingu eseme väärtuse vähenemise
ulatuses.
7. VÄÄRAMATU JÕUD
7.1 Pooled ei vastuta Lepinguga võetud kohustuste eest juhul, kui nende täitmine osutub võimatuks Pooltest mitteolenevatel ja nende tahtele mittealluvatel põhjustel (vääramatu jõud) nagu: loodusõnnetused, sõjaolukord, riigi- ja valitsusorganite otsused, mis teevad
võimatuks lepinguliste kohustuste täitmise juhul, kui see puudutab ühte või mõlemat Poolt.
7.2 Pooled kohustuvad teatama kirjalikult teineteisele viivitamatult vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest ning tegema kõik nendest sõltuva vältimaks võimaliku kahju teket, kusjuures kumbki Pool ei oma õigust rahaliste kompensatsioonide sissenõudmiseks
teiselt Poolelt.
8. LEPINGU MUUTMINE
8.1 Lepingu tingimusi võib muuta üksnes Poolte kirjalikul kokkuleppel ja vastavuses avaliku enampakkumise tingimustega, välja arvatud juhtudel, kui lepingutingimuste
muutmine tuleneb Eesti Vabariigi õigusaktidest. Lepingu muudatused sõlmitakse kirjalikult ja allkirjastatakse Poolte poolt.
8.2 Rentnikul ei ole õigust nõuda Lepingu muutmist rendi vähendamiseks, kui Lepingu eseme väärtus on langenud Rentniku tegevuse tulemusena.
8.3 Lepingu muutmist ei või võlaõigusseaduse §-s 97 sätestatud alustel ja tingimustel nõuda enne kahe aasta möödumist Lepingu sõlmimisest või selle viimasest muutmisest välja arvatud juhul, kui pooltevahelised suhted muutuvad oluliselt ja/või kestvalt vääramatu
jõu tõttu.
8.4 Ühe Poole taotluse lepingutingimuste muutmiseks vaatab teine Pool läbi 30
(kolmekümne) päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. Muudatustega mittenõustumise korral teatatakse sellest teisele poolele, põhjendades seda kirjalikult.
8.5 Juhul, kui Lepingu muutmise vajadus tuleneb Eesti Vabariigi õigusaktidest, teatab Lepingu muutmist taotlev Pool teisele Poolele Lepingu muudatuste rakendamisest vähemalt kümme päeva ette.
9. LEPINGU LÕPPEMINE JA ÜLESÜTLEMINE
9.1 Leping lõpeb Lepingu tähtaja möödumisel 01.10.2030 juhul, kui vähemalt üks Pooltest
teatab vähemalt kaks kuud enne Lepingu lõppemise tähtaega, et ta ei soovi Lepingu pikenemist. Kui kumbki pooltest ei teata kirjalikult, et ta ei soovi Lepingu pikenemist,
siis muutub leping tähtajatuks.
9.2 Poolte kirjalikul kokkuleppel võib Lepingu lõpetada igal ajal enne Lepingu tähtaja
möödumist.
9.3 Rendileandja võib Lepingu erakorraliselt üles öelda, teatades Rentnikule sellest
kirjalikult ette vähemalt üks aasta, kui Lepingu ese on vajalik riigile riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil, sh juhul, kui maardla alale jääva kinnisasja kohta on tehtud maavara kaevandamise loa andmise otsus. Lepingu võib üles öelda
selliselt, et leping lõpeb 1. aprillil või 1. oktoobril. Erakorralise ülesütlemise tõttu rentnikule tekkinud kahju hüvitab riik seaduses sätestatud korras.
9.4 Etteteatamistähtaega järgimata võib Rendileandja erakorraliselt Lepingu üles öelda, teatades Rentnikule kirjalikult lepingu lõppemise kuupäeva, kui Rentnik ei täida Lepingu punktidest 4.4.1, 4.4.2, 4.4.3, 4.4.20, 4.4.21 või 4.4.22 tulenevaid kohustusi.
9.5 Rentniku või tema õigusjärglase lõpetamisel (sh pankroti korral) lõpeb Leping seaduses sätestatud korras.
9.6 Kui õigusjärgluse korras Lepingu pooleks astunud isik ei ole võimeline Lepingu eset korrapäraselt majandama või kui Rendileandjalt ei saa Lepingu jätkamist muul põhjusel
oodata, võib Rendileandja 30 päeva jooksul Lepingusse astumise teate kättesaamisest lepingu üles öelda.
9.7 Lepingu eseme valduse Rendileandjale tagasi andmisel koostatakse üleandmise - vastuvõtmise akt, milles märgitakse Lepingu eseme, selle oluliste osade ja päraldiste
kirjeldus, Lepingu eseme seisund selle tagastamise hetkel, akti koostamise aeg ja muud asjas tähtsust omavad asjaolud. Akti mõlemapoolsel allkirjastamisel loetakse otsene valdus tagastatuks.
9.8 Kui Lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel Rentnik ei tagasta Rendileandjale allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti, kuid otsese valduse
lõppemine on tuvastatud muul viisil, on Rendileandjal õigus asuda teostama tegelikku võimu Lepingu eseme üle.
10. LEPINGU KEHTIVUSE TAGATISED
10.1 Lepingu eseme omandi üleminekul Rendileandjalt teisele isikule või Lepingu eseme
valitsemise üleminekul teisele riigivara valitsejale lähevad Lepingust tulenevad Rendileandja õigused ja kohustused üle Lepingu eseme omandajale.
10.2 Rendileandja reorganiseerimisel lähevad tema õigused ja kohustused üle tema
õigusjärglasele.
10.3 Juriidilisest isikust Rentniku reorganiseerimisel (s.h jagunemise, ühinemise või
ümberkujundamise teel) ning füüsilisest isikust Rentniku surma korral lähevad kõik Lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle Rentniku õigusjärglasele vastavalt
kehtivatele õigusaktidele.
10.4 Rendileandjal on Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus Rentniku poolt kinnisasjale toodud asjadele ning Lepingu eseme viljadele. Pandiõigus ei taga tulevasi
hüvitisnõudeid.
11. LÕPPSÄTTED
11.1 Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus.
11.2 Leping ja selle lisad väljendavad lepingupoolte täielikku kokkulepet.
11.3 Lepingut täidetakse ja tõlgendatakse kooskõlas Eesti Vabariigi õigusaktidega.
11.4 Kui Lepingu mõni säte on kehtetu või kohaldamatu või muutub kehtetuks või kohaldamatuks, siis ei mõjuta see teiste sätete kehtivust.
11.5 Leping on avalik ning kuulub registreerimisele riigi kinnisvararegistris. Samuti on avalik ja kuulub riigi kinnisvararegistris registreerimisele Rendileandja kirjalikul
nõusolekul sõlmitud allrendile andmise leping. Lepingu riigi kinnisvararegistris avaldamise korraldab Rendileandja.
11.6 Kõik teated, taotlused ja teised ühendusviisid peavad käesoleva lepingu kohaselt olema kirjalikud ja pooled saadavad need käesolevas lepingus märgitud aadressidel.
11.7 Rendileandja aktsepteerib kõikide teadete, taotluste ning info saatmist postiaadressile Maa- ja Ruumiamet, Mustamäe tee 51, 10621 Tallinn ning e-posti aadressile: [email protected].
11.8 Rentnik aktsepteerib kõikide teadete, taotluste ning info saatmist e-posti aadressile.
11.9 Pooltel on kohustus teatada oma aadressi muudatustest kolme päeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
11.10 Lepingu lahutamatuks osaks on kasutusala plaan Lisa 1, maakatastri kitsenduste väljavõte Lisa 2.
12. POOLTE ANDMED
Rendileandja: Maa- ja Ruumiamet
Mustamäe tee 51 10621 Tallinn
tel: 665 0600 e-post: [email protected] Rahandusministeerium
ak EE891010220034796011 (SEB pank) viitenumber 2800083238
Rentnik: Pajo Group OÜ
tel: 5348 7751 e-post: [email protected]
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Liina Raist Madis Pajo
RIIGIVARA ÜLEANDMISE - VASTUVÕTMISE AKT
1. Käesolev akt on koostatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 27.08.2025 käskkirja
nr 56 ja Maa- ja Ruumiameti maaparanduse ja riigimaade teenistuse direktori 10.10.2025 korralduse nr 1-17/25/1625 alusel selle kohta, et Maa- ja Ruumiameti (edaspidi Rendileandja) esindaja, maade võõrandamise ja kasutusse andmise büroo peaspetsialist Liina Raist, andis üle ja
Pajo Group OÜ esindaja, juhatuse liige Madis Pajo, võttis vastu rendilepingu esemeks oleva Tõnni kinnisasja.
2. Üleantava Eesti Vabariigi omandis oleva Tõnni kinnisasja (Rapla maakond Rapla vald Lipa
küla, kinnistusregistriosa nr 3366837, katastritunnus 66801:001:1822, pindala 97994 m², sihtotstarve maatulundusmaa 100%) kasutusala pindala on 9,7994 ha, mis koosneb põllumajanduslikult kasutatavast maast. Kinnisasja pindala on kajastatud lepingu sõlmimise hetke
seisuga.
3. Katastriüksuse piiripunktide ja piiride infoga tuleb tutvuda veebiaadressil https://minu.kataster.ee/.
4. Kinnisasja kirjeldus ja seisund:
Põhikaardi kohaselt koosneb kasutusala haritavast maast. Kasutamiseks antav ala on näidatud
kasutusala plaanil. Kinnisasja jahinduslikuks kasutamiseks on MTÜ-ga Raikküla Jahiselts sõlmitud jahindusliku
kasutamise leping, mille kohaselt on jahipidaja kohustatud kinnisasjal peetava jahi kooskõlastama rentnikuga. Leping kehtib tingimusel, et jahiseltsil on kehtiv jahipiirkonna kasutusõiguse luba. Juhul kui rentnik ei soovi, et kinnisasjal peetakse jahti, siis tuleb pärast rendilepingu sõlmimist
sellest rendileandjat teavitada.
5. Kitsendused ja muud maakasutust piiravad asjaolud: Kinnisasjal ei asu seisuga 23.10.2025 maakatastris registreeritud kitsendusi. Kitsenduste
puudumine on nähtav Lepingu Lisas 2 oleval maakatastri kitsenduste väljavõttel ja Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardirakenduses veebiaadressil https://kitsendused.kataster.ee/public.
Olenemata asjaolust, et maakatastri infosüsteemis ei ole kinnisasjal registreeritud kitsendusi, võib kinnisasjal neid esineda. Andmete kandmise eest kitsenduste kaardile vastutab kitsendusi põhjustava objekti omanik. Kinnisasjal asuvate kitsendusi põhjustavate objektide kaitsevööndites
tuleb järgida seadusega sätestatud kasutuspiiranguid.
Kinnisasjale puudub juurdepääs.
6. Rendilepingu eseme valdus loetakse üle antuks akti mõlema poole poolt allkirjastamise hetkest.
Andis üle:
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Raist
Võttis vastu:
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Pajo
Registriosa:
Registriosa number
Kinnistusosakond
I jagu - KINNISTU KOOSSEIS
II jagu - OMANIK
III jagu - KOORMATISED JA KITSENDUSED
IV jagu - HÜPOTEEGID
3366837
Tartu Maakohtu kinnistusosakond
Katastripidaja märkeid vaata maakatastrist
Kande Nr.
Katastritunnus Sihtotstarve ja asukoht Pindala Info Kande kehtivus
1 66801:001:1822 Maatulundusmaa 100%, Rapla maakond, Rapla vald, Lipa küla, Tõnni.
9,8 ha 29.12.2022 kinnistamisavalduse alusel siit osa eraldatud ja avatud kinnistu 22648450 30.12.2022.
kehtiv
Kande Nr.
Omanik Kande alus Kande kehtivus
1 Eesti Vabariik 21.12.2011 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 30.01.2012. kehtiv
Kande Nr.
Kinnistut koormavad piiratud asjaõigused (v.a. hüpoteegid) ja märked; käsutusõiguse
kitsendused
Märked piiratud asjaõiguste kohta, kande alus, kannete muudatused ja kustutamised
Kande kehtivus
1 Kustutatud ametiülesannete korras kinnistusraamatuseaduse
§ 7910 alusel 29.03.2017
kehtiv
Kande Nr.
Hüpoteegid Hüpoteegi summa
Märked hüpoteekide kohta, kande alus, kannete muudatused ja kustutamised
Kande kehtivus
Asutus: Pindi Kinnisvara OÜ Nimi: Andres Teder Kuupäev: 15.06.2026 15:07:17
Kinnistusraamatu kehtivate andmetega tutvumiseks kasutage e-kinnistusraamatut.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Maa- ja Ruumiamet
Mustamäe tee 51
10621, Tallinn, Harju maakond
Meie 05.10.2026 nr 8-3/25-086/5104-3
Taotlus Tõnni kinnisasja jagamiseks ja
moodustatava katastriüksuse üleandmiseks
Kliimaministeeriumile vahetamise eesmärgil
Transpordiameti tellimusel on Skepast&Puhkim OÜ (registrikood 11255795) poolt koostatud
eelprojekt nr MA11069 „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla km 78,8 – 99,0 Konuvere
- Pärnu-Jaagupi lõik“, mille koostamisel on aluseks võetud Transpordiameti projekteerimise
üksuse juhataja 23.11.2022 korraldus 1.1-3/22/873 „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 4
Tallinn – Pärnu – Ikla km 78,8-99,0 asuva Konuvere – Pärnu-Jaagupi lõigu I klassi maantee
eelprojekti koostamiseks ja Maanteeameti 04.07.2019. a korralduse nr 1-3/19/118 kehtetuks
tunnistamine“.
Nimetatud projekti realiseerimiseks on vajalik omandada Eesti Vabariigile Transpordiameti kaudu
Rapla maakonnas Märjamaa vallas Palase külas riigitee 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla km 78,8 –
99,0 Konuvere – Pärnu - Jaagupi lõigu ehitamiseks ja teenindamiseks vajalikud OÜ Metetra-le ja
OÜ Raikküla Farmer-ile kuuluvatest kinnisasjadest järgmised osad:
- Sireli kinnisasja, registriosa nr 2299937 koosseisu kuuluv 4 Tallinna-Pärnu-Ikla tee
katastriüksus, katastriüksuse tunnusega 50201:001:1174, suurusega 2085 m2, 100%
transpordimaa ja 20165 Raikküla-Päärdu tee katastriüksus, katastriüksuse tunnusega
50201:001:1176, suurusega 3754 m2, 100% transpordimaa;
- Poe III kinnisasja, registriosa nr 2123237 koosseisu kuuluv 4 Tallinna-Pärnu-Ikla tee
katastriüksus, katastriüksuse tunnusega 50201:001:1088 (Heina), suurusega 5 668 m²,
100% transpordimaa;
- Poe V kinnisasja, registriosa nr 2123137 koosseisu kuuluv 4 Tallinna-Pärnu-Ikla tee
katastriüksus, katastriüksuse tunnusega 50201:001:1080 (Ristiku), suurusega 4 152 m²,
100% transpordimaa;
- Poe IV kinnisasja, registriosa nr 2018837 koosseisu kuuluv 4 Tallinna-Pärnu-Ikla tee
katastriüksus, katastriüksuse tunnusega 50201:001:1074, suurusega 5106 m2, 100%
transpordimaa ja 20165 Raikküla-Päärdu tee katastriüksus, katastriüksuse tunnusega
50201:001:1076, suurusega 2663 m2, 100% transpordimaa.
Transpordiamet taotleb Maa- ja Ruumiameti valitsemisel oleva Tõnni kinnisasja (registriosa nr
3366837, katastritunnus 66801:001:1822) jagamist ning jagamise tulemusena moodustatava
maaüksuse üleandmist vahetusmaana.
2 (3)
Taotluse eesmärk on omandada OÜ-le Metetra ja OÜ-le Raikküla Farmer kuuluvatest
kinnisasjadest riigitee tarbeks vajalikud maa-alad. Kavandatava maavahetuse käigus vahetatakse
eraomanike kinnisasjadest moodustatavad äralõiked Tõnni kinnisasjast moodustatava äralõike
vastu.
OÜ Metetra ja OÜ Raikküla Farmer riigile võõrandatavate äralõigete koguturuväärtus vastavalt
Kinnisvaraekspert OÜ (reg nr 10708639) poolt koostatud eksperthinnangutele 11 349,22 eurot
ning Maa- ja Ruumiameti valitsemisel oleva Tõnni kinnisasja ühikuväärtus vastavalt Pindi
Kinnisvara OÜ (registriosa nr 10677258) poolt koostatud eksperthinnangule on 0,67 eurot/m².
Sellest tulenevalt on samaväärse vahetusmaa suuruseks ligikaudu 16 939 m² ehk 1,69 ha.
Arvutuskäik:
11 349,22 eurot / 0,67 eurot/m² = 16 939 m²
Taotletava Tõnni kinnistust tehtava maa-ala ulatus on näidatud taotluse lisaks oleval jagamise
plaanil.
OÜ Metetra ja OÜ Raikküla Farmer esindaja Meelis Burmeister on nõustunud omandama Tõnni
kinnisasjast moodustatava maaüksuse koos sellel kehtiva rendilepinguga.
Palume Maa- ja Ruumiameti nõusolekut Tõnni kinnisasja jagamiseks ja jagamise tulemusel
moodustatava katastriüksuse üleandmiseks Transpordiametile.
Transpordiamet korraldab Tõnni kinnisasja jagamise ning kannab menetlusega seotud kulud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Sülvi Seppel-Hüvonen
juhataja
maade osakond
POS nr
vastavalt
krundjaot
uskavale
(KJK)
Kinnistu
registriosa
nr
Katastriüksuse
tunnus
Katastriük
suse
nimetus
Katastriük
suse
pindala,
m²/ha
Äralõike
eeldatav
pindala,
m²
Sihtotstarve,
kõlvikuline
koosseis
Omaniku nimi
Maakorralduse
tulemusel
eraldatud
transpordimaa
katastriüksusus
Maakorralduse
tulemusel
eraldatud
transpordimaa
suurus, m²
Eksperthinnangu
järgne
turuväärtus,
EUR/m²
Äralõike
turuväärtus
POS 039-1 88402:001:0169 2 081 50201:001:1174 2085 959,1
POS 039-2 88402:001:0169 3 779 50201:001:1176 3754 1726,84
POS 061 2123237 88402:001:0044 Heina 12.71 ha 5 657 maatulundusmaa,
haritav maa
Osaühing
Raikküla Farmer 50201:001:1088 5668 0,56 3174,08
POS 065 2123137 88402:001:0046 Ristiku 3.71 ha 4 136 maatulundusmaa,
haritav maa
Osaühing
Raikküla Farmer 50201:001:1080 3592 0,49 1760,08
POS 067-1 88402:001:0045 4 972 50201:001:1074 5106 2450,88
POS 067-2 88402:001:0045 2 665 50201:001:1076 2663 1278,24
Kokku 22868 11349,22
0,46
0,48
OÜ Metetra
OÜ Metetra
maatulundusmaa,
haritav maa
maatulundusmaa,
haritav maa
2299937
2018837 Õle
Sireli 3.83 ha
6.45 ha
3 (3)
Lisa 1: Tõnni kinnisasja jagamise plaan
Lisa 2: Sireli, Heina, Ristiku, Õle ja Tõnni eksperthinnangud
Agne Mägi
58502368, [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Siloaugu kinnisasja vahetamise võimalusest | 04.05.2026 | 1 | 8-3/25-086/5104-2 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Maa- ja Ruumiamet |